Vastuskiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Teie: 19.12.2025 nr 16-12/25-17425-001

Meie: 30.12.2025 nr 3-1.1/2025/8462

V.a. Liina Roosimägi

RMK seisukohad Rail Balticu raudteetrassil asuva Maarjapeakse ökodukti keskkonnamõju

hindamise eelhinnangule ja otsuse eelnõule

Olete oma 19.12.2025 RMKle saadetud kirjaga küsinud seisukohti Rail Balticu raudteetrassil asuva

Maarjapeakse ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja otsuse eelnõule. Planeeringuala

paikneb riigimaa kinnistul Surju metskond 1 (75601:005:0422), millise volitatud asutuseks on

RMK.

Olles tutvunud KMH eelhinnangu ja otsuse eelnõuga, avaldame järgmist:

- Lk 33 on lause Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 6,8 ha, millest metsa

raadamine on vajalik hinnanguliselt 3,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv metsaala).

Selgitame, et antud rajatis paikneb kogu ulatuses erineva vanusega puistutest koosneval alal

ja ökodukti rajamine toob kaasa maakasutuse muutuse kogu ökodukti alal. Seega on

raadamine ökodukti rajamiseks vajalik 6,8 ha suurusel maa-alal, mitte 3,8 ha ulatuses.

Palume antud parandus KMH eelhinnangu teksti sisse viia, sh otsuse eelnõus lk 4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Maarjapeakse ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 24.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26303 Maarjapeakse ökodukti BR2662 (EHR kood 221497495)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Saarde valla Ilvese küla Surju metskond 1

(katastritunnus: 75601:005:0422) ja Viira (katastritunnus: 75601:005:0324) kinnistutel.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääd mitmeid Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Maarjapeakse ökoduktiga seotud Rail

Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“

EELNÕU

keskkonnamõju hindamine, mille programmi on TTJA tunnistanud nõuetele vastavaks

13.08.2025. Maarjapeakse ökodukti projekteerimisel arvestati muuhulgas eelnimetatud KMH

alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti

piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate

meetmetega: rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja

seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi

väiksematele loomadele; ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse

levimine raudteelt, piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

Eelhinnangus hinnati vaid Maarjapeakse ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail Baltica

raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad keskkonnamõju

hindamised.

Ökodukti projekteerimisel on arvestatud ka järgnevate tehniliste tingimustega: rajatiste

projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat; eelistada tuleb võimalikult

hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (näiteks vuugid, tugiosad, piirded, jne) tuleb

ette näha lahendus nende vahetamiseks; tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama

kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni

element väljavahetamist või remonti); ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs

ökoduktist teisele poole raudtee kraave; ökodukt ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning

betoonkivist; rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid; kui

raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult

madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on

otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Maarjapeakse ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Maarjapeakse ökodukt on kavandatud Surju metskond 1 (katastritunnus: 75601:005:0422;

100% maatulundusmaa) ja Viira (katastritunnus: 75601:005:0324; 100% maatulundusmaa)

kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ~6,8 ha suuruse ala. Piirkonna peamiseks maakasutuse

sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maarjapeakse ökodukti piiranguvööndisse jääb vähemal või

suuremal määral kuus kinnistut: Surju metskond 1 (katastritunnus: 75601:005:0422, Viira

(katastritunnus: 75601:005:0324), Karli (katastritunnus: 75601:005:0008), Venemurru tee

(katastritunnus: 71201:001:0020), Venemurru tee (katastritunnus: 71201:001:0218) ja Lodja

metskond 1 (katastritunnus: 71201:001:0450). Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa

muutusi maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille läbi

väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail

Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail

Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid.

Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike

lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade

kaevandamise omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise

piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid see ei tähenda, et alal oleks metsa

majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi

EELNÕU

kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid

maa-alale ega maakasutusele.

Kavandatavast Maarjapeakse ökoduktist ~1,8 km kaugusel läänes asub Maarjapeakse raba.

Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskava 2018 - 2027 (2017) kohaselt

on Maarjapeakse raba sookooslused omaaegse kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu

tugevalt mõjutatud ja muutunud ning Riigimetsa Majandamise Keskus viib eelnimetatud rabas

läbi taastamistöid. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ja asukohast, ei ole

tegevuse elluviimisega Maarjapeakse raba soodsa seisundi saavutamisele ja säilimisele ette

näha negatiivseid ehk ebasoodsaid mõjusid. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid

ehk negatiivseid mõjusid märgaladele.

Vaadeldavat ala läbib avalikult kasutatav Ura jõgi (VEE1148100). Ura jõgi kuulub osaliselt

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu ning on nimetatud lõigul Tõitoja-

Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni, seejuures kuulub ka vaadeldaval lõigul,

Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrusega nr 73 alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022)

kohaselt koostatud seiredokumentide järgi oli 2023. aastal Ura jõe ökoloogiline seisund lõigus

Ura Rae paisust suudmeni (lühike nimi Ura_2) kesine, keemiline seisund hindamata ning

koondseisund kesine. Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt avaldavad veekogumile

enim koormust põllumajandus, metsandus ja inimareng, täpsemalt loomakasvatushoonete

(laudad, sõnnikuhoidlad) kasutamise tõttu neist tekkiv koormus võimalike lekete tõttu

pinnavette, hajukoormus, põllumaa kuivendus, metsakuivendus, koormus süvendamisest ning

heitveeväljalasud. Kavandatav tegevus, lähtuvalt selle iseloomust, ei seostu ühegi eeltoodud

koormusega. Samuti asub vaadeldaval alal mitu 1 - 2 m laiust oja (ETAK ID-d 6460208,

6461751, 6461710 ja 6461729), millest ETAK ID-ga 6460208 ja 6461751 jäävad osaliselt ka

kavandatava ökodukti ehitusalale ning mis vajavad seetõttu kinni kaevamist või ümber

ehitamist. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest jõe suhtes (minimaalne

kaugus ökoduktist ~170 m), ei mõjutata Ura jõe soodsa seisundi saavutamist ebasoodsalt ehk

negatiivselt. Samuti ei kaasne kahe oja kinni kaevamise või ümberehitamisega KMH

menetlusprotsessi algatamist. Kavandatava tegevuse elluviimisel on vajalik järgida ehitusaegsel

perioodil leevendusmeetmeid võimaliku punkt- ja/või hajureostuse suhtes.

Põhjavesi on piirkonnas kaitstud, see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi

looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Maarjapeakse ökodukti piiranguvööndit läbib Ura jõgi. Kavandatava tegevuse elluviimisel

asendatakse ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 4 m sügavuselt ning lähtuvalt

põhjavee kõrgest tasemest võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ja vee

tõkestamiseks. Ehitusaegne alanduslehter võib arvutuslikult ulatuda 113 meetrini. Vaadeldav

ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114810020101001, 6114810020100001,

6114810020090001 ja 6114810020111001) ning lisaks Ura jõele, mis on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool (61148100200000011MS), läbib ökodukti piiranguvööndit

maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2 (61148100201010011M). Ökodukti rajamiseks on

tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel

on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja

drenaažisüsteemide projekteerimise või ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised

lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja

kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa

sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee

EELNÕU

pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas betoonist truubitoru

paigaldamine. Eelhinnanguga ei tuvastatud ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid veestikule,

sealhulgas põhjaveele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud meetmetega.

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt. Ökodukt koos oma

muldkehaga laiub ~6,8 ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku

pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnas asendatakse kuni 3 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi

ega ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel või vertikaalplaneerimisel). Ökodukti

maa-alale koostatakse haljastusprojekt. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne

ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest.

Samuti kannavad veokid ja ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on

lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja

levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid

haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses

kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist.

Seega ei mõjuta Maarjapeakse ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sealhulgas oht keskkonnale)

seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ei ole ette

näha. Seejuures tehakse Maarjapeakse ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 40 469 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine 37 731 m3 ning väiksema osa vundamendi kaeve

2 738 m3. Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatav pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning

mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse kaevandamisloa taotlemise käigus ning

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel. Kavandatav

Maarjapeakse ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis,

mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade kasutusele.

Maarjapeakse ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sealhulgas energiakasutuse),

jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest

tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ja pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel

ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi

käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil

jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt

kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside

säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid ressursikasutusele ega jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest

lähtuvalt eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmega.

Maarjapeakse ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib

mõjutada piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-

ala 6,8 ha, millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 3,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti

EELNÕU

alla jääv metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sealhulgas

vaadeldaval alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine

avardab praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes

praeguse olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et ökodukt paikneb

keset metsaala, mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks

vaadeldav, siis sellega maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse

Maarjapeakse ökoduktile piirkonda sobituv haljastus, mis leevendab maastikuilme muutuse

mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh

pinnavormidele.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Maarjapeakse ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist

kaitsealust objekti. Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad rahvusvahelisse Natura 2000

võrgustikku kuuluvad Luitemaa loodusala (RAH0000615) ja Luitemaa linnuala

(RAH0000105), millega on seotud Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) ning mis asuvad

ökoduktist ~390 m kaugusel. Eelhinnangu peatükis 2.1 on läbi viidud Natura alade

eelhindamine. Natura eelhindamise tulemusena on kavandatava tegevuse elluviimisel projektis

ettenähtud viisil ebasoodne mõju Luitemaa loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkide täitmisele

välistatud ja puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Maarjapeakse

ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti

Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine, mille käigus analüüsitakse samuti kavandatava

tegevusega kaasnevaid mõjusid. Loodusala elupaigatüüpidel ei toimu ehitustegevust ega

raadamist või muid tegevusi seoses projekti elluviimisega. Elupaigad jäävad ökodukti

piiranguvööndisse (kaitsevööndisse). Rail Baltica planeeringulahenduses on ökoduktide ümber

määratud kaitsevöönd (piiranguvöönd) ning seal esmaseks kaitseks kehtivad tingimused.

Tingimused keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate

hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise. Seega otsene mõju ökodukti

rajamisest elupaikadele puudub. Eelhinnangus ei tuvastatud ebasoodsaid mõjusid Luitemaa

loodusalale, Luitemaa linnualale ega Luitemaa looduskaitsealale.

Ökodukti piiranguvööndisse, ~410 m kaugusel ökoduktist, on registreeritud I kaitsekategooria

loomaliikide must-toonekure (Ciconia nigra; KLO9124399, viimane pesitsus aastal 2001) ja

merikotka (Haliaeetus albicilla; KLO9124420, viimane pesitsus ja vaatlus aastal 2023)

leiualad, kes on ühtlasi Luitemaa linnuala ühtedeks kaitse-eesmärkideks. Piiranguvööndisse

ulatuvad lisaks vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

elupaigatüübid, mis on Luitemaa loodusala ja Luitemaa looduskaitseala ühtedeks kaitse-

eesmärkideks.

Ökoduktist ligikaudu 100 ja 120 m kaugustel on registreeritud teised lehtmetsade tüüpi

vääriselupaigad (VEPE00386 ja VEPE00387), mille mõjuteguriteks on kuivendus (mõju tugev)

ja teed (mõju nõrk). Lähtuvalt juhendile „Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika“

(Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja Östra Götalandi Lääni Metsaamet, 2016) on teised

EELNÕU

lehtmetsade tüüpi vääriselupaiga säilimiseks oluline hoiduda raietest ning majandamisest.

Ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist ~400 m kaugusele) jääb ka kuusikute ja

kuusesegametsade tüüpi vääriselupaik (VEP126076), mida ei tohiks kuivendada, raiuda ning

alalt surnud ja lamapuitu eemaldada. Vääriselupaiga mõjuteguriteks on kuivendus ja läheduses

asuv lageraielank, mis avaldavad vääriselupaigale nõrka mõju. Ökodukti piiranguvööndisse

ulatuvad lamminiitude (6450) elupaigatüübi alad (kokku 5,2 ha ulatuses), mis aga ei ole seotud

ühegi Natura alaga. Lisaks on kavandatava Maarjapeakse ökodukti piirkonda

(piiranguvööndisse) registreeritud nii-öelda 0-elupaik, mis ei klassifitseeru ühekski Natura

elupaigaks, kuid seal esinevad langid, noorendikud ja kultuurid, jm. Ökoduktist ~620 m

kaugusele on registreeritud ka III kaitsekategooria suur-nööpsambliku (Megalaria grossa) ja

hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) leiualad. Eelnimetatud elupaikade ja leiualade

säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata, kuna need jäävad kavandatavast ehitusalast

väljapoole. Niisamuti ei ulatu vääriselupaigani ka ökodukti tarvis raadatavast alast

valgustingimuste muutuste mõju. Lähtuvalt aga asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee

väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult 113 m kaugusele ning

lähim vääriselupaik asub kavandatavast Maarjapeakse ökoduktist 100 m kaugusel, esineb

lähimas vääriselupaigas (VEPE00386) ökodukti rajamisega võimalik ehitusaegne veerežiimi

muutus. Lähimat vääriselupaika iseloomustab jänesekapsa kasvukohatüüp, kus levib värske ja

hea drenaažiga muld, kus põhjaveetase on sügavamal kui 2 m. Eelpool toodust saab järeldada,

et vääriselupaiga niiskusrežiim on seotud mulla mitte põhjaveega ning ajutine ehitusaegne

põhjaveetaseme alanemine ei oma vääriselupaigale olulist mõju.

Ökoduktist (piiranguvööndis) ~400 m kaugusel on registreeritud ka II kaitsekategooria

loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9119018, viimane pesitsus ja vaatlus aastal

2004) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos; KLO9114509, viimane pesitsus ja vaatlus

aastal 2004) leiualad. Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2023) keskkonna

strateegilises hindamises leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid

mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavasti paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast.

Arvestades ka eelpool mainitud must-toonekure ja merikotka lähedal paiknevate leiualadega,

on lindude häirimise minimeerimiseks oluline vältida mürarikaste tööde tegemist

pesitsusperioodil 15. veebruarist 31. juulini (lähtuvalt merikotkast), muu hulgas on keelatud

sellel ajal ka raadamistööde tegemine. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille

müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas või mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi

näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Maarjapeakse ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel,

seejuures tagatakse rohevõrgustiku toimimine strateegilistes planeerimisdokumentides

(maakonnaplaneering, üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste

järgimisega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud eelhinnanguga oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

looduslikule mitmekesisusele (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavatele

loodusobjektidele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.9 toodud meetmetega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Ilvese külas hajaasustusega alal.

Vaadeldaval alal majapidamisi ei asu. Lähim eluhoone asub ökoduktist ~1,3 km kaugusel kirde

suunas Kuke (katastritunnus: 75601:005:0116) kinnistul. Arvestades tegevuse iseloomu,

kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha

EELNÕU

negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele, heaolule ega

varale. Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale

(sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn) ega kultuuripärandile ja arheoloogilistele väärtustele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi, katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Maarjapeakse ökodukti ümbruses puuduvad ka muud

tegevused, millega kaasneks ökodukti rajamisega koosmõju.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Maarjapeakse ökodukti

rajamisega ei ole oluliste negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha,

kui kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9

toodud meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute

läbiviimise vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete (kütuse, kemikaalide, jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh

tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad

ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi)

kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras

olevaid reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda ning tekkinud pinnase- või veereostus

koheselt likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

5. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

EELNÕU

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004.

a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

6. Mitte planeerida mürarikaste tööde tegemist ning metsaraiet (raadamist) merikotka

pesitsusperioodile 15. veebruarist 31. juulini. Kui Rail Baltica raudteetrassi ehitustööde

planeerimise eel läbiviidud merikotka ja must-toonekure seire kinnitab merikotka

pesitsemise ebatõenäosust piirkonnas, on liigi seisukohast võimalik tööde tegemine

alates 15. aprillist.

7. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Maarjapeakse ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Saarde Vallavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse

ökodukti eelprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

2.1 Natura alade eelhindamine ........................................................................................ 14

2.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada 16

2.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele .................. 20

2.1.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ....................................... 23

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 24

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 29

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 29

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 30

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 30

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 30

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 32

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 32

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 33

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 33

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 34

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 35

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 36

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 36

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 37

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 39

4

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Saarde valda Ilvese külla kavandatav Maarjapeakse ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi.

Maarjapeakse ökodukt on kavandatud Surju metskond (75601:005:0422; 100%

maatulundusmaa) ja Viira (75601:005:0324; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu

6,8 ha suurusele alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi

mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu

konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad

tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Saarde valda Ilvese külla kavandatav

Maarjapeakse ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Maarjapeakse ökodukt

on kavandatud Surju metskond (75601:005:0422; 100% maatulundusmaa) ja Viira

(75601:005:0324; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ligikaudu

6,8 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kavandatava Maarjapeakse ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt

ning tumehalli joonega raudteetrass, alumisel punase joonega Saarde valla halduspiir, rohelise täpiga

ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

6

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirjade kohaselt (Stricto Project

OÜ, seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning

ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul

kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas

betoonist truubitoru paigaldamine.

Maarjapeakse ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm

tunnistati nõuetele vastavaks 13.08.2025. Maarjapeakse ökodukti projekteerimisel arvestatakse

mh eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica

lõigul Pärnu – Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega,

sh meetmetega nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla

lõplik):

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Maarjapeakse ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1400 m, st

piiranguvööndi raadius on ligikaudu 700 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Maarjapeakse ökodukti

projekteerimise käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Alljärgnevalt on kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust

tulenevast ning projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Ilvese külas (hajaasustus), kus

Saarde valla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga 93 inimest. Piirkonna peamiseks

maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa, seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei

asu, lähim eluhoone asub ökoduktist kirdesuunas ligikaudu 1300 m kaugusel Kuke

(75601:005:0116) kinnistul. Maarjapeakse ökodukti piiranguvööndisse jääb vähemal või

suuremal määral kuus kinnistut, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Maarjapeakse ökodukti piiranguvööpndisse jäävad kinnistud (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Nr Tunnus Lähiaadress

1 75601:005:0422 Surju metskond 1

2 75601:005:0324 Viira

3 75601:005:0008 Karli

4 71201:001:0020 Venemurru tee

5 71201:001:0218 Venemurru tee

6 71201:001:0450 Lodja metskond 1

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb Pärnu maakonnaplaneeringus

määratud ökodukti piiranguvööndi alal valdavalt moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning

rähk) pinnakatte settetüüp ja lisaks jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi),

meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel) ning soosetted (turvas).

Vaadeldaval alal levivad valdavalt leostunud gleimullad (Go), leede-gleimullad (LGn), leetjas

gleimullad (Gl), küllastunud turvastunud mullad (Go1), leetunud gleimullad (LkGn; LkG),

lammi-gleimullad (AG), leede-turvastunud mullad (LG1) (vt ka joonist 2). Maa- ja

Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse 1:50 000 (2025) kohaselt on põhjavesi piirkonnas

kaitstud.

9

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Vaadeldava ala mullakaart, kus sinise joonega on märgitud Maarjapeakse ökodukt, lilla

joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ümber ökodukti

keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Vaadeldavat ala läbib avalikult kasutatav Ura jõgi (VEE1148100), mis saab alguse Pärnu

maakonnast Saarde vallast Lanksaare külast (lähte tüüp on määramata) ning suubub merre,

Pärnu lahe idaossa. Ura jõgi on tüpoloogiliselt tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi (tüübid

IA, IIA, IIIA), jõgi on 53,2 km pikk ning selle valgla on 181,5 km2. Ura jõgi kuulub osaliselt

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu ning on nimetatud lõigul Tõitoja–

Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni, seejuures ka vaadeldaval lõigul,

Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistusse. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) kohaselt

koostatud seiredokumentide järgi on 2023. aasta seisuga Ura jõe ökoloogiline seisund lõigus

Ura Rae paisust suudmeni (lühike nimi Ura_2) kesine (mitteheadeks elementideks füüsikalis-

keemilised kvaliteedinäitajad, varasemast2 suurselgrootud põhjaloomad; mitteheadeks

näitajateks hapnikusisaldus, viie päeva biokeemiline hapnikutarve, varasemast tundlike

suurselgrootute taksonite arv, taksoni keskmine tundlikkus, Taani vooluveekogude fauna

indeks; mitteheaks põhjuseks varasemast toitained), keemiline seisund hindamata ning

koondseisund seega kesine. Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt avaldavad

veekogumile enim koormust põllumajandus, metsandus ja inimareng, täpsemalt

2 Viitab sellele, et mittehea element/näitaja on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast.

10

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad) kasutamise tõttu neist tekkiv koormus

võimalike lekete tõttu pinnavette, hajukoormus, põllumaa kuivendus, metsakuivendus,

koormus süvendamisest ning heitveeväljalasud. Kavandatav tegevus, lähtuvalt selle

iseloomust, ei seostu ühegi eeltoodud koormusega. Samuti asub vaadeldaval alal mitu 1-2 m

laiust oja (ETAK ID-d 6460208, 6461751, 6461710, 6461729).

Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad rahvusvahelisse Natura 2000 koosseisu kuuluvad

Luitemaa loodusala (RAH0000615) ning Luitemaa linnuala (RAH0000105), millega on seotud

Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) ning mis asuvad ökoduktist ligikaudu 390 m

kaugusel (vt ka joonist 3A, tabelit 2 ja ptk-i 2.1). Ökodukti piiranguvööndisse, ligikaudu 410

m kaugusel ökoduktist, on registreeritud ka I kaitsekategooria loomaliikide must-toonekurg

(Ciconia nigra; KLO9124399, viimane pesitsus aastal 2001) ja merikotkas (Haliaeetus

albicilla; KLO9124420, viimane pesitsus ja vaatlus aastal 2023) leiualad, kes on ühtlasi

Luitemaa linnuala ühtedeks kaitse-eesmärkideks. Ligikaudu 400 m kaugusel ökoduktist

(piiranguvööndis) on registreeritud ka II kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides

tridactylus; KLO9119018, viimane pesitsus ja vaatlus aastal 2004) ja valgeselg-kirjurähni

(Dendrocopos leucotos; KLO9114509, viimane pesitsus ja vaatlus aastal 2004) leiualad.

Maarjapeakse ökoduktist ligikaudu 620 m kaugusel on registreeritud ka III kaitsekategooria

suur-nööpsambliku (Megalaria grossa) ja harilik kopsusambliku (Lobaria pulmonaria)

leiualad.

Joonis 3A. Kaitsealused alad ning III kaitsekategooria samblikud Maarjapeakse ökodukti ümbruses

(alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Tabel 2. Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgid (EELIS, 02.12.2025)

Kaitseala (kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

Luitemaa

looduskaitseala

(KLO1000282)

11 301,3 ha

Kattuvus piiranguvööndiga

9,8 ha, 0,09% kogu kaitseala

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate

11

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kaitseala (kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

pindalast. Seejuures on

oluline toonitada, et

ökodukti piiranguvööndis ei

tehta ehitustöid ega raadata

metsa.

(1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade

madalate lahtede (1160), püsitaimestuga

kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude

(1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete

(2130*), metsastunud luidete (2180),

luidetevaheliste niiskete nõgude (2190),

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160),

jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste

(6410), niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430), puisniitude (6530*), looduslikus

seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid

taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja

õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode

(7160), liivakivipaljandite (8220), vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste

metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute

(9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*), rusukallete ja jäärakute metsade

(9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),

lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste

lammimetsade (91F0) kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas

nimetatud liikide - saarma (Lutra lutra), hingi

(Cobitis taenia), emaputke (Angelica

palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia

pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria

kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra

fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade

kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas

nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II

kategooria kaitsealused liigid, kaitse;

• nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria

kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud

liikide - laanepüü (Bonasa bonasia),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri

(Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli

(Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex

crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),

värbkaku (Glaucidium passerinum),

punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-

vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese

(Lullula arborea), rüüdi (Pluvialis

apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre

(Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola),

millised on III kategooria kaitsealused liigid,

elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide

kaitse;

12

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kaitseala (kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

• III kategooria kaitsealuste liikide - õõnetuvi

(Columba oenas), hallõgija (Lanius

excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca),

suurkoovitaja (Numenius arquata),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning

punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse.

Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad lamminiidud (6450) elupaigatüübi alad (kokku 5,2 ha

ulatuses), mis aga pole seotud ühegi Natura alaga. Piiranguvööndisse jäävad veel vanad

loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) elupaigatüübid, mis on

seejuures Luitemaa loodusala ja Luitemaa looduskaitseala ühtedeks kaitse-eesmärkideks (vt ka

joonist 4).

Muuhulgas on ökoduktist (vt ka joonist 4) ligikaudu 100 ning 120 m kaugusele registreeritud

teised lehtmetsad tüüpi vääriselupaigad (VEPE00386, VEPE00387), mille mõjuteguriteks on

EELISe andmetel (02.12.2025) kuivendus (mõju tugev) ning teed (mõju nõrk). Lähtuvalt

juhendile „Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika“ (Keskkonnaministeeriumi

metsaosakond ja Östra Götalandi Lääni Metsaamet, 2016) on teised lehtmetsad tüüpi

vääriselupaiga säilimiseks oluline hoiduda raietest ning majandamisest. Ökodukti

piiranguvööndisse (ökoduktist ligikaudu 400 m kaugusele) jääb ka kuusikud ja

kuusesegametsad tüüpi vääriselupaik (VEP126076), mida ei tohiks kuivendada, raiuda ning

alalt surnud ja lamapuitu eemaldada. EELISe andmetel (02.12.2025) on vääriselupaiga

mõjuteguriteks kuivendus ja läheduses asuv lageraielank, mis avaldavad VEP-le nõrka mõju.

Lisaks on kavandatava Maarjapeakse ökodukti piirkonda (piiranguvööndisse) registreeritud

n.ö 0-elupaik, mis ei klassifitseeru ühekski Natura elupaigaks, kuid seal esinevad langid,

noorendikud, kultuurid jm (vt ka joonist 4).

13

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Elupaigatüübid ja vääriselupaigad Maarjapeakse ökodukti ümbruses (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Maarjapeakse ökodukt on planeeritud alale, kus esinevad mitmed kitsendused. Ökodukti

piiranguvööndi alale ulatuvad maaparandussüsteemide maa-alad (6114810020101001,

6114810020100001, 6114810020090001, 6114810020111001). Lisaks Ura jõele, mis on riigi

poolt korrashoitav ühiseesvool (61148100200000011MS), läbib ökodukti piiranguvööndit

maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2 (61148100201010011M) (vt ka joonist 5).

Seejuures asub vaadeldav ala ka Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis. Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vaadeldavas piirkonnas ei asu.

14

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 5. Maaparandusega seotud kitsenduste mõjualad Maarjapeakse ökodukti piirkonnas (Maa- ja

Ruumiamet, 2025)

2.1 Natura alade eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 alad on

moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2019)

ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon,

2021). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 6.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse

oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide

või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-

eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine ning mille tulemusena saab otsustada, kas on

vajalik liikuda teise ehk asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi

Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine, vajadusel määratakse

leevendavad meetmed. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Kui

15

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada

KMH protsess.

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega.

Joonis 6. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine; artikli 6 lõigete 3 ja 4 kohase

menetluse kolm etappi (Euroopa Komisjon, 2021)

16

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Kavandatav tegevus – Pärnu maakonda Saarde valda Ilvese külla kavandatav Maarjapeakse

ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Täpsem kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk-

s 1.

Ökodukti piiranguvööndis (ökoduktist ligikaudu 390 m kaugusele) asuvad rahvusvahelisse

Natura 2000 koosseisu kuuluvad Luitemaa loodusala (RAH0000615) ning Luitemaa linnuala

(RAH0000105), millede kaitse-eesmärgid on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Vaadeldaval alal esinevad Natura 2000 alad, nende pindala ja kaitse-eesmärgid (EELIS,

02.12.2025)

Kaitseala (kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

Luitemaa loodusala

(RAH0000615/

EE0040351)

13 012 ha

Kattuvus

piiranguvööndiga 9,8

ha, 0,08% kogu

kaitseala pindalast.

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(*1150), laiad madalad lahed (1160),

püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared

ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid

luited (kinnistunud rannikuluited - *2130),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised

niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid

(8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning

laialehised lammimetsad (91F0);

• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia),

jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica

palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus);

Luitemaa linnuala

(RAH0000105/

EE0040351)

13 012 ha

Kattuvus

piiranguvööndiga 9,8

ha, 0,08% kogu

kaitseala pindalast.

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-

kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani

17

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kaitseala (kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü

(Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr

(Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia

nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium

passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),

väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix),

metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa

erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi ning elupaigatüüpide ja liikide ohutegureid kajastab

tabel 4. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade paiknemine

kavandatava tegevuse piiranguvööndis.

Tabel 4. Luitemaa loodus- ja linnualade ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid. Allikad: EELISe (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur) andmebaas (andmed seisuga 02.12.2025); Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskava 2018-2027 (Keskkonnaamet,

2021); Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2018); Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet,

2019)

Elupaigatüüp või liik, loodusala andmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad käesoleva analüüsi

kontekstis) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Luitemaa loodusala

Vanad loodusmetsad (9010*) –

esinduslikkus arvestatav (C), hästi säilinud

struktuur (II), funktsioonide säilimine hea

(II), kõrge väärtusega (B).

Paiknemine ökoduktist ligikaudu 400 m

kaugusel, kattuvus piiranguvööndiga 0,9 ha

ulatuses (kogupindala 1,58 ha).

Ohutegur – kuivenduse mõju metsade elupaigatüüpides.

Meede – loodusliku veerežiimi taastamine ja olemasolevate

kuivendussüsteemide hooldusest hoidumine.

Elupaigatüübi säilimine 481 ha suurusel alal,

millest 67,9 ha on seisundiga A, 203 ha on

seisundiga B ja 210 ha on seisundiga C.

Vanade loodusmetsade elupaigatüübi hulgas

esineb fragmentidena ka rusukallete ja

jäärakute elupaigatüüp seisundiga C.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) –

mõlema ala esinduslikkus arvestatav (C),

keskmiselt säilinud või degradeerunud

struktuur (III), funktsioonide säilimine hea

(II), võimalik kergesti taastada (I),

keskmise väärtusega (C).

Kaks ala, millest lähim (põhjapoolne) asub

ökoduktist ligikaudu 450 m kaugusel,

põhjapoolse ala (pindala 1,72 ha) kattuvus

piiranguvööndiga 0,5 ha ning lõunapoolse

ala (pindala 6,85 ha) kattuvus 0,2 ha.

Ohutegur – kuivenduse mõju metsade elupaigatüüpides.

Meede – loodusliku veerežiimi taastamine ja olemasolevate

kuivendussüsteemide hooldusest hoidumine.

Elupaigatüübi säilimine 581 ha suurusel alal,

millest 5,7 ha on seisundiga A, 175 ha on

seisundiga B ja 400 ha on seisundiga C.

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüübi

hulgas esineb fragmentidena ka laialehiste

lammimetsade kaldavallil elupaigatüüpi

seisundiga C.

Luitemaa linnuala

Must-toonekurg (Ciconia nigra) – elupaikadeks vanad, minimaalse

häirimise ja soodsate toitumispaikadega

Ohutegur – häirimine toitumisaladel; Eestis üldiselt mh ka

pesitsusaegne häirimine. Meede – inimasustuses eemal asuvate

sobivate toitumiskohtade hooldamine.

Liigi seisund on soodne, pesitsus- ja

toitumisalade potentsiaal on kaitse- ja

taastamistegevustega rakendatud, tagatud

800-1000 ha rangelt kaitstava ja

liikumispiiranguga metsaelupaiga olemasolu

19

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Elupaigatüüp või liik, loodusala andmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad käesoleva analüüsi

kontekstis) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Luitemaa loodusala

looduslikult mitmekesised

metsamassiivid.

Leiuala ligikaudu 410 m kaugusel

ökoduktist.

pesitsemiseks ja vooluveekogude loodusliku

seisundi ning toitumispotentsiaali

parandamine.

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) – eelistab pesitseda metsas või selle

servas, võimalusel väldib pesitsemist

lageraielankide säilikpuudel.

Leiuala ligikaudu 410 m kaugusel

ökoduktist.

Ohutegur – pesitsusaegne häirimine. Meetmed – uusi

taristuobjekte ei ehitata pesadele lähemale kui 500 meetrit,

pesitsusajal 15. veebruarist 31. juulini ei tehta pesast 500 meetri

raadiuses mürarikkaid tegevusi (nt metsaraie).

Liigi seisund on soodne, pesitsus- ja

toitumisalade potentsiaal on kaitse- ja

taastamistegevustega rakendatud 500 ha-l,

pesitseb vähemalt 4 paari.

2.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 4 (ptk 2.1.1), kus olid esile toodud

asjakohased Natura 2000 alade elupaigatüübid ja liigid, mis seostuvad käsitletava tegevusega.

Oluline on rõhutada, et loodusala elupaigatüüpidel ei toimu ehitustegevust ega raadamist vm

tegevusi seoses projekti elluviimisega. Elupaigad jäävad ökodukti piiranguvööndisse

(kaitsevööndisse). Rail Baltica planeeringulahenduses on ökoduktide ümber määratud

kaitsevöönd (piiranguvöönd) ning seal esmaseks kaitseks kehtivad tingimused. Tingimused

keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste

ehitamise ja maavarade kaevandamise. Seega otsene mõju ökodukti rajamisest elupaikadele

puudub.

Järgnevas tabelis 5 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses

kavandatava tegevusega.

Tabel 5. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele elupaigatüüpidele ning liikidele seoses

kavandatava tegevusega

Elupaigatüüp/liik Mõju prognoosimine Mõju hinnang

Vanad loodusmetsad

(9010*)

Maarjapeakse ökodukti rajamisel asendataks

ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas

kuni 4 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee

kõrgest tasemest võib tekkida vajadus

põhjavee väljapumpamiseks ning vee

tõkestamiseks. Ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 113 m-ni ning ei ulatu

elupaigatüübini (elupaik ~400 m kaugusel).

Seega ei mõjutata kavandatava tegevuse

elluviimisega elupaigatüübi veerežiimi.

Mõju välistatud

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

Maarjapeakse ökodukti rajamisel asendataks

ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas

kuni 4 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee

kõrgest tasemest võib tekkida vajadus

põhjavee väljapumpamiseks ning vee

tõkestamiseks. Ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 113 m-ni ning ei ulatu

elupaigatüübini (elupaik ~450 m kaugusel).

Seega ei mõjutata kavandatava tegevuse

elluviimisega elupaigatüübi veerežiimi.

Mõju välistatud

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

Luitemaa linnualal on must-toonekure

peamiseks ohuteguriks toitumispaikadel

häirimine, mis mõjutab potentsiaalselt ka

sigimisedukust. Liigi kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2018) kohaselt toitub

must-toonekurg peamiselt väikestest

kaladest, kahepaiksetest, putukatest ning

harvem väikestest imetajatest. Toitu

jahitakse aktiivselt liikudes piki oja,

kaldajoont, niitu vms. Eestis läbiviidud

toitumisuuringu kohaselt eelistab toonekurg

looduslikke ja süvendatud ojasid, seejuures

Mõju välistatud

21

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Elupaigatüüp/liik Mõju prognoosimine Mõju hinnang

käiakse toitumas minimaalselt 4,3 km

kaugusel pesast.

Töö „Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega

varustatud kotkaste ja must-toonekurgede

info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs

ja must-toonekurgede tugitoitmine“

(Kotkaklubi, 2022) ja selle põhjal koostatud

toitumisveekogude kaarte, on Ura jõgi ja

selle ümbruse kraavid Maarjapeakse

ökodukti ümbruses olnud ka must-toonekure

toitumisveekoguks. Must-toonekure kaitse

tegevuskavas on välja toodud, et

toitumisaladel häirimise intensiivsust

vähendab toitumispaika varjav taimestik

(Peške et al. 1996; Kotkaklubi andmed).

Arvatakse, et pikema päevaga pesitsusaladel

(nt Eestis) on häirimine toitumispaikadel

väiksem kui lõuna pool, sest häirimatut

valget aega, millal inimesed magavad, on

kauem (Strazds 2001). Seeläbi saavad linnud

varahommikuti toitumiseks kasutada

veekogusid, mis asuvad inimasustuse ja

teede lähedal ning on muul ajal häirimise

tõttu kasutuskõlbmatud.

Seega oluline on, et toitumisaladega

piirnevale alale ei tekiks lagedad alad (säiliks

varjav taimestik veekogu kaldal) või

pesitsusalade naabrusesse. Samuti, et olemas

oleks ja säiliks piisav toidubaas ja

toitumiskohad. Kavandatava tegevuse

elluviimisel kuulub raadamisele vaid

vahetult ökodukti mulde alla jääv ala,

mistõttu ei teki Maarjapeakse ökodukti

rajamisega lagedat ala Ura jõe kaldale ega

enamike jõkke suubuvate kraavide

kallastele. Seega, kui ka vahetult

ehitustegevuse ajal võib inimeste liikumine

ja müra ökodukti ehitamisel must-

toonekurge eemale peletada, siis toitumisala

siiski säilib ning selle veekvaliteeti ega

veerežiimi ökodukti rajamisega ei

mõjutata.Must-toonekurg on inimpelglik

lind, keda peetakse väga tundlikuks

inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses

ning liigi kaitse tarbeks on pesapuude ümber

määratud 250 m kaitsetsoon. Kavandatava

Maarjapeakse ökodukti ja liigi leiuala

minimaalne vahekaugus on 410 m, kuid

viimane pesitsus on registreeritud aastal

2001. Sestap leiti vaadeldaval raudtee lõigul

läbiviidud asjakohase Natura hindamise

22

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Elupaigatüüp/liik Mõju prognoosimine Mõju hinnang

(ELLE OÜ, 2023) tulemusena, et Rail

Baltica ebasoodsa mõju leevendamiseks on

must-toonekure puhul vajalik seire liigi

pesitsuse kindlaks määramiseks

liigiekspertide poolt Keskkonnaametiga

kooskõlastatud seirekava alusel (teostatakse

seoses raudteetrassi, mitte ökodukti,

ehitustööde planeerimise eel).

Planeeringuga on, tulenevalt 2023. aastal

ELLE OÜ poolt läbiviidud Natura

asjakohasele hindamisele, seatud järgmised

piirangud: Raudtee rajamise

mürarohkemaid (rasketehnikaga

teostatavaid) tegevusi ei tohi pesapaiga

läheduses läbi viia must-toonekure kaitse

tegevuskava alusel määratud

pesitusperioodil (15.03- 31.08). Kõik

raadamistööd peavad toimuma väljaspool

liigi pesitsusperioodi. Ehitustööde

planeerimise eel tuleb liigi pesitsemine

konkreetses asukohas seirega kinnitada.

Pesitsemise tõendatud puudumisel ei ole

häiringut vältivad meetmed vajalikud. See

tähendab, et ökodukti mürarikaste

ehitustööde aeg jääb väljapoole must-

toonekure pesitsusaega. Ökodukti valmimise

järgselt (nn kasutusperioodil) häiringud

lõppevad.

Merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Luitemaa linnualal on merikotka peamiseks

ohuteguriks pesitsusaegne häirimine (raie- ja

istutustööd, transport jms), seejuures võib

kotkas häirimise tulemusena pesa hüljata.

Liigi kaitse tarbeks on pesade ümber

määratud 200-meetrine kaitsetsoon. Liigi

kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2019)

kohaselt tuleks varakevadistes raietes

arvestada hoopiski 500-meetrise

kaitsetsooniga, kuna mets ei ole lehtinud ja

hääled kostuvad väga kaugele.

Kavandatava Maarjapeakse ökodukti ja liigi

leiuala minimaalne vahekaugus on 410 m

ning viimane pesitsus on registreeritud aastal

2023. Sestap leiti vaadeldaval raudtee lõigul

läbiviidud asjakohase Natura hindamise

(ELLE OÜ, 2023) tulemusena, et Rail

Baltica ebasoodsa mõju leevendamiseks on

merikotka puhul vajalik seire liigi pesitsuse

kindlaks määramiseks liigiekspertide poolt

Keskkonnaametiga kooskõlastatud seirekava

Mõju on välistatud.

23

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Elupaigatüüp/liik Mõju prognoosimine Mõju hinnang

alusel (teostatakse seoses raudteetrassi, mitte

ökodukti, ehitustööde planeerimise eel).

Planeeringuga on, tulenevalt 2023. aastal

ELLE OÜ poolt läbiviidud Natura

asjakohasele hindamisele, seatud järgmised

piirangud: Raudtee rajamise

mürarohkemaid (rasketehnikaga

teostatavaid) tegevusi (sh eeltöid) ei tohi

kavandada merikotka pesitsusperioodile -

haudumisest kuni poegade koorumise ja

lennuvõimestumiseni ajavahemikus 15.

veebruar kuni 31. juuli. Kõik raadamistööd

peavad toimuma väljaspool liigi

pesitsusperioodi. Enne töökeelu kehtestamist

konkreetses asukohas tuleb seirega hinnata,

kas pesapaigas vastaval aastal merikotka

pesitsemist toimub. Liigi isendite tõendatud

mittepesitsemisel on tööd trassikorioris

lubatud. See tähendab, et ökodukti

mürarikaste ehitustööde aeg jääb väljapoole

merikotka pesitsusaega. Ökodukti valmimise

järgselt (nn kasutusperioodil) häiringud

lõppevad.

2.1.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise alusel on kavandatava tegevuse elluviimisel projektis ettenähtud viisil

ebasoodne mõju Luitemaa loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning

puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Täiendavalt saab siinkohal välja

tuua, et Maarjapeakse ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli

– Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine3 (KMH 8), mis täiendavalt

analüüsib kavandatava tegevuse mõjusid.

3 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

24

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega.

Maarjapeakse ökodukt asub rohelise võrgustiku riigi väikese tasandi rohekoridoris (K7) ning

ökodukti piiranguvöönd ulatub ka riigi väikese tasandi tugialale (T7). Lisaks kattub vaadeldav

ala osaliselt ka märgitud konfliktalana (vt ka joonist 7).

Joonis 7. Maakonnaplaneeringu kohane roheline võrgustik ja konfliktala Maarjapeakse ökodukti

ümbruses (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Maakonnaplaneeringus on seatud üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust, tuumalades alla 90%;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

25

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja

kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta,

kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);

• uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul

eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku

säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti

ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis

kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Maarjapeakse ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise

põhimõtted, leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ning planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on

näidatud suurulukite läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite

läbipääsu piirkond. Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki

läbipääsude ümber kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki

läbipääsu keskpunktist. Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos

nihutamisruumiga. Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui

selguvad suuruluki läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegiline

hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega kaasneva

keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine,

positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt

Maarjapeakse ökodukti piirkonna eripäradest):

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka tundlike

elupaikade kaitseks;

26

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• elupaikade (sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel kaitstavate elupaikade)

fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud, Rabaküla sidususkoridori

piirangud);

• elupaikade (sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel kaitstavate elupaikade)

kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee kvaliteedi

säilimist tagavad meetmed);

• hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute mõjude

kompenseerimiseks (uute püsielupaikade moodustamine metsise elupaikade kaitseks,

olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel kaitsekorra muutmine, metsise

elupaikade taastamine;

• hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud;

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele;

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Surju valla üldplaneering (2002) – enne 2017. aasta haldusreformi asus vaadeldav ala Surju

vallas ning seniks, kuni uue moodustatud Saarde valla haldusterritooriumi üldplaneering

kehtestatakse, kehtib vaadeldaval alal haldusreformi eelne üldplaneering. Maarjapeakse

ökodukt asub rohevõrgustiku tugialal, seejuures eraldi tingimusi üldplaneeringuga määratud

pole.

Saarde valla üldplaneering (koostatav; vastu võetud Saarde vallavolikogu 21.11.2024

otsusega nr 1-3/161) – üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus sätestatud.

Üldplaneeringus on arvestatud nii Rail Baltic raudteetrassi kui ka kavandatava Maarjapeakse

ökoduktiga. Raudteetrass jookseb rohevõrgustiku kahe tugiala vahelt (vt ka joonist 8).

Üldplaneeringuga on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja

vajadust säilitada rohelise võrgustiku sidusus;

• tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb ehitada välja suurulukite läbipääsud (ökoduktid ja

läbipääsud loomadele nn kombineeritud lahendusega), et tagada rohelise võrgustiku

sidusus ja suurulukitele läbipääsu võimalus;

• rohelise võrgustiku sidususe ja ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse Rail

Baltic raudtee ökoduktidele suudmeala (kuni 500 m ökodukti keskpunktist), seejuures

arvestada, et:

o ökoduktide suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel tuleb tagada

loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond.

Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida;

o ökoduktide toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade

27

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade,

hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal;

o suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava

taristuobjekti rajamiseks;

o suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ökodukti toimivuse ja rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel

metsa majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmealade piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade ökoduktini

jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb teha koostööd ökodukti omanikuga juba

enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile ja kaasata vajadusel eksperte, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise

võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu.

Joonis 8. Saarde valla koostatava üldplaneeringu (kaardiandmed seisuga 08.07.2024) kohane rohelise

võrgustiku tuumala (roheline ala) Maarjapeakse ökodukti piirkonnas, kus sinise joonega on märgitud

Maarjapeakse ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd

500 m ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet,

2025)

Saarde valla arengukava 2026-2035 (2025) – arengukava strateegilise valdkonna nr 1 (hea

elukeskkonna igas eas inimesele) strateegiline eesmärk A3 (transport – ühistranspordi

28

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kasutamise võimalused on paremad) haakub laiemalt Rail Balticu rajamisega. Ökodukti

rajamise seostub seejuures arengukavaga seatud strateegilise eesmärgiga A7 (keskkond) –

väärtustatud looduskeskkond, rohevõrgustiku arendamine ning taastuvenergia tootmise ja

keskkonnasäästlike energialahenduste propageerimine.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

29

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Maarjapeakse ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd

Rail Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Maarjapeakse ökodukti ümbruses puuduvad muud tegevused,

millega kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega. Ökodukti enda näol on tegemist raudtee

rajamise elustiku mõjude leevendusmeetmega ning seega võib järeldada, et ökodukt pigem

aitab vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Maarjapeakse ökodukt on kavandatud Surju metskond (75601:005:0422; 100%

maatulundusmaa) ja Viira (75601:005:0324; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, milledest

ökodukt hõivab ligikaudu 6,8 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa

muutusi maakasutuses – ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille

läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava

Rail Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool

Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid.

30

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike

lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade

kaevandamise omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise

piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks

metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel

edasi kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Kavandatavast Maarjapeakse ökoduktist ligikaudu 1,8 km kaugusel läänes asub Maarjapeakse

raba. Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskava 2018-2027 (2017)

kohaselt on Maarjapeakse raba sookooslused omaaegse kuivendamise ja turbakaevandamise

tõttu tugevalt mõjutatud ja muutunud ning Riigimetsa Majandamise Keskus viib eelnimetatud

rabas läbi taastamistöid. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ja asukohast,

pole tegevuse elluviimisega Maarjapeakse raba soodsa seisundi saavutamisele/säilimisele ette

näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju esinemist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Vaadeldavat ala läbib avalikult kasutatav Ura jõgi (VEE1148100). Ura jõgi kuulub osaliselt

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu ning on nimetatud lõigul Tõitoja–

Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni, seejuures ka vaadeldaval lõigul,

Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistusse. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) kohaselt koostatud

seiredokumentide järgi on 2023. aasta seisuga Ura jõe ökoloogiline seisund lõigus Ura Rae

paisust suudmeni (lühike nimi Ura_2) kesine, keemiline seisund hindamata ning koondseisund

seega kesine. Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt avaldavad veekogumile enim

koormust põllumajandus, metsandus ja inimareng, täpsemalt loomakasvatushoonete (laudad,

sõnnikuhoidlad) kasutamise tõttu neist tekkiv koormus võimalike lekete tõttu pinnavette,

hajukoormus, põllumaa kuivendus, metsakuivendus, koormus süvendamisest ning

heitveeväljalasud. Kavandatav tegevus, lähtuvalt selle iseloomust, ei seostu ühegi eeltoodud

koormusega. Samuti asub vaadeldaval alal mitu 1-2 m laiust oja (ETAK ID-d 6460208,

6461751, 6461710, 6461729), millest ETAK ID-ga 6460208, 6461751 jäävad osaliselt ka

kavandatava ökodukti ehitusalale ning mis vajaksid seega ka kinni kaevamist või ümber

ehitamist. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest jõe suhtes

(minimaalne kaugus ökoduktist ca 170 m), ei mõjutata Ura jõe soodsa seisundi saavutamist

ebasoodsalt ehk negatiivselt. Samuti ei kaasne kahe oja kinni kaevamisega/ümberehitamisega

KMH menetlusprotsessi algatamine. Sellegipoolest on kavandatava tegevuse elluviimisel

vajalik järgida leevendusmeetmeid võimaliku punkt- ja/või hajureostuse suhtes ehitusaegsel

perioodil. Leevendusmeetmed on esitatud järgnevas alapeatükis.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas kaitstud, st vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga

31

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Maarjapeakse ökodukti

piiranguvööndit läbib Ura jõgi, mis leiab käsitlust eelnevas alapeatükis.

Kavandatava tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni

4 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee kõrgest tasemest võib tekkida vajadus põhjavee

väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

pumbata kuni 3,5 m ulatuses4, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 113 m-ni.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114810020101001,

6114810020100001, 6114810020090001, 6114810020111001) ning lisaks Ura jõele, mis on

riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (61148100200000011MS), läbib ökodukti piiranguvööndit

maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2 (61148100201010011M). Ökodukti rajamiseks on

tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel

arvestatakse asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja

drenaažisüsteemide projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde

tegemiseks on vaja küsida kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh

tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad

ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi)

kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

4 September 2025 seisuga on Maarjapeakse ökodukti alal pinnaveetase 12,0 m ning kavandatava ehituskaeviku

põhi 8,5 m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 3,5 m ulatuses.

32

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras

olevaid reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja

jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt

likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb ökodukti piiranguvööndi alal

valdavalt moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) pinnakatte settetüüp, lisaks on

esindatud jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi), meresetted (klibu, liiv,

möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel) ning soosetted (turvas). Vaadeldaval alal levivad

valdavalt leostunud gleimullad (Go), leede-gleimullad (LGn), leetjas gleimullad (Gl),

küllastunud turvastunud mullad (Go1), leetunud gleimullad (LkGn; LkG), lammi-gleimullad

(AG), leede-turvastunud mullad (LG1). Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse

metsamaale tehislik objekt – ökodukt koos oma muldkehaga laiub ligikaudu 6,8 ha suurusel

alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri, kasvupinnas

eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3 m sügavuselt. Tegemist on alaga, kus ei ole

olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi,

mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures

on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse rajamisel (projektala

korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Maarjapeakse

ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

33

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Maarjapeakse ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 40 469 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine (37 731 m3) ning väiksema osa vundamendi

kaeve (2738 m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatav pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning

mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel.

Kavandatav Maarjapeakse ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Lisaks saab ka välja tuua,

et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette

valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Maarjapeakse ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide,

heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad

tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole

olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus,

samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil

jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt

kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside

säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Maarjapeakse ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib

mõjutada piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-

ala 6,8 ha, millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 3,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti

alla jääv metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval

alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab

praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse

olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala,

34

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis

sellega maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Maarjapeakse ökoduktile

piirkonda sobituv haljastus koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme

muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle

raudteetrassi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Maarjapeakse ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist

kaitsealust objekti. Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad rahvusvahelisse Natura 2000

koosseisu kuuluvad Luitemaa loodusala (RAH0000615) ning Luitemaa linnuala

(RAH0000105), millega on seotud Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) ning mis asuvad

ökoduktist ligikaudu 390 m kaugusel. Natura 2000 ala temaatikat kajastab peatükk 2.1, mille

kohaselt ebasoodsa mõju eelduseid Natura aladele ning seeläbi ka Luitemaa looduskaitsealale

ei tuvastatud. Ökodukti piiranguvööndisse, ligikaudu 410 m kaugusel ökoduktist, on

registreeritud I kaitsekategooria loomaliikide must-toonekurg (Ciconia nigra; KLO9124399,

viimane pesitsus aastal 2001) ja merikotka (Haliaeetus albicilla; KLO9124420, viimane

pesitsus ja vaatlus aastal 2023) leiualad, kes on ühtlasi Luitemaa linnuala ühtedeks kaitse-

eesmärkideks. Piiranguvööndisse ulatuvad lisaks vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*) elupaigatüübid, mis on seejuures Luitemaa loodusala ja Luitemaa

looduskaitseala ühtedeks kaitse-eesmärkideks.

Muuhulgas on ökoduktist ligikaudu 100 ning 120 m kaugusele registreeritud teised lehtmetsad

tüüpi vääriselupaigad (VEPE00386, VEPE00387). Ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist

ligikaudu 400 m kaugusele) jääb ka kuusikud ja kuusesegametsad tüüpi vääriselupaik

(VEP126076). Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad lamminiidud (6450) elupaigatüübi alad,

mis aga pole seotud ühegi Natura alaga. Lisaks on kavandatava Maarjapeakse ökodukti

piirkonda registreeritud n.ö 0-elupaik, mis ei klassifitseeru ühekski Natura elupaigaks, kuid

seal esinevad langid, noorendikud, kultuurid jm. Ökoduktist ligikaudu 620 m kaugusele on

registreeritud ka III kaitsekategooria suur-nööpsambliku (Megalaria grossa) ja harilik

kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) leiualad. Eelnimetatud elupaikade ja leiualade säilimist

kavandatava tegevusega ei mõjutata, kuna need jäävad kavandatavast ehitusalast väljapoole.

Niisamuti ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste muutuste mõju.

Lähtuvalt aga asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri

mõju ulatub arvutuslikult 113 m kaugusele (vt lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik

asub kavandatavast Maarjapeakse ökoduktist 100 m kaugusel, esineb lähimas vääriselupaigas

(VEPE00386) ökodukti rajamisega võimalik ehitusaegne veerežiimi muutus. Lähimat

vääriselupaika iseloomustab jänesekapsa kasvukohatüüp (Paal 1142), kus levib värske, hea

35

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

drenaažiga muld, kus põhjaveetase on sügavamal kui 2 m. Sellest saab järeldada, et

vääriselupaiga niiskusrežiim on seotud mulla- mitte põhjaveega ning ajutine ehitusaegne

põhjaveetaseme alanemine ei oma vääriselupaigale olulist mõju.

Ligikaudu 400 m kaugusel ökoduktist (piiranguvööndis) on registreeritud ka II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9119018, viimane

pesitsus ja vaatlus aastal 2004) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos; KLO9114509,

viimane pesitsus ja vaatlus aastal 2004) leiualad. Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas

(ELLE OÜ, 2023). KSH-s leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid

mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast.

Arvestades ka eelpool mainitud must-toonekure ja merikotka lähedal paiknevate leiualadega,

on lindude häirimise minimeerimiseks oluline vältida mürarikaste tööde tegemist

pesitsusperioodil 15. veebruarist 31. juulini (lähtuvalt merikotkast), mh on keelatud sel ajal ka

raadamistööde tegemine. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase

kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid:

keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Maarjapeakse ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel,

seejuures tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering,

üldplaneering) toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• mitte planeerida mürarikaste tööde tegemist ning metsaraiet (raadamist) merikotka

pesitsusperioodile 15. veebruarist 31. juulini. Kui Rail Baltica raudteetrassi ehitustööde

planeerimise eel läbiviidud merikotka ja must-toonekure seire kinnitab merikotka

pesitsemise ebatõenäosust piirkonnas, on liigi seisukohast võimalik tööde tegemine

alates 15. aprillist;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Ilvese külas hajaasustusega alal,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone asub ökoduktist

kirdesuunas ligikaudu 1300 m kaugusel Kuke (75601:005:0116) kinnistul. Arvestades

tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse

elluviimisel ette näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende

tervisele, heaolule ega varale.

Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

36

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Maarjapeakse ökodukti ehitamisega

olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses.

..

37

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Saarde valda Ilvese külla kavandatav Maarjapeakse ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi.

Maarjapeakse ökodukt on kavandatud Surju metskond (75601:005:0422; 100%

maatulundusmaa) ja Viira (75601:005:0324; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu

6,8 ha suurusele alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi

mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu

konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad

tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Maarjapeakse ökodukti rajamisega negatiivse

ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh

põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

38

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Saarde valla

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.9:

o mitte planeerida mürarikaste tööde tegemist ning metsaraiet (raadamist)

merikotka pesitsusperioodile 15. veebruarist 31. juulini. Kui Rail Baltica

raudteetrassi ehitustööde planeerimise eel läbiviidud merikotka ja must-

toonekure seire kinnitab merikotka pesitsemise ebatõenäosust piirkonnas, on

liigi seisukohast võimalik tööde tegemine alates 15. aprillist;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

39

Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga.

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused. (2025).

• Keskkonnaministeeriumi metsaosakond, Östra Götalandi Lääni Metsaamet. (2016).

Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika.

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/metsa_vaariselupaikade_inventeerimise_metoodika_21092017.pdf

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Saarde valla üldplaneering. (2008). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla üldplaneering. (2025). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla arengukava 2026-2035. (2025).

https://saarde.ee/documents/119303/32120547/Arengukava+2018-

2028+p%C3%B5hitekst.pdf/3f467a12-15fa-42fc-8b2d-03b2e1fd4fb0

Nimekirja alusel 19.12.2025 nr 16-12/25-17732-001

Maarjapeakse ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26303 Maarjapeakse ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26303.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Rail Baltica Pärnumaa Maarjapeakse ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2.Maarjapeakse ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]