| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.36.4/1 |
| Registreeritud | 31.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.36.4 |
| Sari | Vepsküla |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vepsküla kogukond |
| Saabumis/saatmisviis | Vepsküla kogukond |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Metsatööde plaan Vepsküla
kogukonnaalal aastatel
202 6–203 5
Metsade kirjeldus
Vepsküla kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva jõe lähedal.
Kogukonnaala suurus on 87 hektarit, millest metsamaad on 77 hektarit, kõik on majandatav
mets. Kogukonnaala piirneb kirdest Jõesuu tänavaga ja kagust Narva linna Süsiaugu ja Kase
tänava majapidamistega.
Joonis 1. Vepsküla kogukonnaala (tumeroheline).
Tabel 1. Vepsküla kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 87 hektarit
Kogukond Narva linna Süsiaugu ja Kase tn elanikud
Valdav peapuuliik Kask
Enamik Vepsküla kogukonnaala
metsast on majandatav mets (90%,
77 ha). Mittemetsamaa on elektriliini
alune ja rohumaa.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Umbes pool Vepsküla kogukonnaala
metsast on kaasik (48%, 37 ha).
Palju on ka hall-lepikuid (30%, 23
ha) ja haavikuid (21%, 16 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Vepsküla kogukonnaala metsast on
enamik vana/küps mets (98%, 75
ha), mida ei ole kunagi majandatud.
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Joonis 5. Vepsküla kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
Aastatel 2024 ja 2025 on Narva linna Süsiaugu ja Kase tänava elanikelt tulnud mitmeid
sooviavaldusi ohtlike puude likvideerimiseks. Vaja oleks teha raiet eeskätt vanades lepikutes,
et uuendada puistut ja likvideerida risu ning murd metsa all. Tegemist on mõni aasta tagasi
RMK arvele tulnud maadega, kus metsa pole kunagi majandatud ja seal kasvab valdavalt
vana/küps mets.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta
Vepsküla kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025
kirjaga nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise
ega ka metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema
võimalikult lühike.
18.11.2025 saatis Narva linnamajandusamet kirja, kus nõustub plaanitud raietega.
03.12.2025 kirjaga nr 5.1-7/12353-1 saatis Narva Linnavalitsus soovituse, et uue
kehtestamisel oleva üldplaneeringu kohaselt ei tohiks 10-aastase perioodi jooksul
uuendusraie maht kogukonnaalal ületada 25% uuendusraieks sobivate metsade pindalast
sellel alal, või siis põhjendada suuremat raiet. RMK vähendas raiete pindala 10,5 ha võrra ja
uus vähendatud raiete pindala on 17,1 ha (22,8% küpsetest metsadest). Nende puhul on
tegemist vanade lepikute ja haavikutega, mis kogukonnaalal jalutamisel või majadega
piirneval alal kujutavad ohtu varale ja tervisele. Metsaseadusekohane lageraie ei ohusta
rohevõrgustiku toimimist ja sidusust sest metsamaa jääb metsamaaks ja mõne aasta pärast
kasvab seal jälle metsanoorendik. Säilikpuude grupid kujutavad endast täiendavaid
ökoloogilisi koridore, mis aitavad rohevõrgustikul toimida. Selleks, et taastada
puhvrifunktsioon kiiremini, ei tohi metsamaale istutada kiirekasvulisi lehtpuid (pappel). RMK
kindlustab noorte puude võimalikult kiire kasvu esimestel aastatel iga-aastaselt rohu ja võsa
niitmisega metsataimede ümbert, kuni need ulatuvad rohurindest välja. See kindlustab noorte
metsataimede parema kasvamamineku ja suurema juurdekasvu esimestel aastatel. Mingil
määral võib Jõesuu tänava äärsete lepikute metsastamisel probleemi kujutada kergliiklustee
rajamisega tekkinud pinnavee kogunemine.
Planeeritud raietega saab lahendada Vepsküla kogukonnaalal Jõesuu tänava ääres vana ja
risustunud lepikute probleemi. Sellele Jõesuu tänava äärsele probleemile on viidanud ka
Narva-Jõesuu linna töötajad. Kuna kogukonnaalal ei ole kunagi metsa majandatud, pakkus
RMK välja ka kõige halvemas seisus hall-lepikute ja haavikute raie.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku metsaga piirneva kogukonna koosoleku
19.10.2025. Kokkuvõtte koosolekul räägitust saatis RMK laiali 27.10.2025 kirjaga.
RMK on koostanud Vepsküla kogukonnaalale metsatööde plaani aastateks 2026–2035,
arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit,
kasvutingimusi ning laekunud linnavalitsuse ja kogukonnapoolseid ettepanekuid.
RMK plaanib Vepsküla kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema
10 aasta jooksul teha lageraiet 17,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha
2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate
ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-
aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja
noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi
varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või
üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.
19.10.2025 kogukonna koosolekul lepiti kokku järgmistes raietingimustes:
• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks kuni kolm
nädalat.
• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega
piirneval alal (eraldised 53, 33, 32, 58) öötundidel.
• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma,
selleks et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel
lükatakse raie järgmisele talvele.
• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.
• 10-aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Vepsküla kogukonnaalal ei tehta.
Küll tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.
• Kogukonnal ei ole midagi selle vastu, kui raiesse planeeritakse lisaks
harvendusraieid – mets saab korda ja valgusküllasemaks.
• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.
• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,
nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,
tammed.
• Säilikpuud jätta aedadest ja teedest vähemalt puu kõrguse kaugusele.
• Eraldisel 33 jätta säilikpuudena alles madalamaid puid, sest raielank on kitsas ja
need võivad muidu kukkuda ühel pool aiale ja teisel pool rajale või liinile.
• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele ja eramaade piiridele lähemale kui 10 m.
• Raiete märkimisel või ettevalmistusel kutsub RMK kohale ka ühe kogukonna liikme,
kes lubas kätte näidata olemasolevad teerajad.
• Raiejärgsel kevadel istutada eraldistele 33, 39 ja 58 kask ning eraldisele 32 mänd.
Teised eraldised metsastatakse kuusega või jäetakse looduslikule uuenemisele.
• Laoplatsi metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse esmajärjekorras eraldiste 34–
39 piirkonda ja metsamasinad veaksid metsamaterjali ära sealt edelasse jäävate
teede kaudu. Kui üle põllu vedamiseks maaomanikult luba ei saada, räägitakse
kogukonnaga ja linnavalitsusega uuesti läbi laoplatsi ja teede kasutamise
alternatiivide leidmiseks. Kaalutakse ka Jõesuu tn ääres laoplatsi rajamist, mille
osas lepitakse võimalused ja tingimused kokku Narva linnavalitsusega.
• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.
• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
tahenemisel.
• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna
esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab
RMK tööde-eelse olukorra.
• Kogukonda teavitati võimalikest lage- ja harvendusraietest Vepsküla kogukonnaala
piirdest väljapool.
• Koosolekul ei tuvastatud raiealadel pärandkultuuriobjektide olemasolu või muude
objektide säilitamise vajadust või kahjustamise vältimist vajavaid üksikobjekte.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri Vepsküla kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Uuendatav
puuliik Pindala, ha
NA148 17 Hall-lepik Lageraie Kuusk 3
NA148 32 Haavik Lageraie Mänd 4,1
NA148 33 Haavik Lageraie Kask 0,4
NA148 34 Haavik Lageraie Kuusk 0,4
NA148 36 Haavik Lageraie Kuusk 1,2
NA148 37 Haavik Lageraie Kuusk 1,1
NA148 39 Hall-lepik Lageraie Kask 0,8
NA148 50 Hall-lepik Lageraie Kuusk 2,8
NA148 53 Hall-lepik Lageraie Kuusk 1,4
NA148 58 Haavik Lageraie Kuusk (kask) 1,9
KOKKU: 17,1 ha
Joonis 6. Vepsküla kogukonnaalal (tumedam roheline, skeemil KAH) planeeritud raied.
Üldised mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).
Narva linna Vepsküla kogukonnaalal erakorraliste
raiete metsatööde plaanile ettepanekute küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) on tulnud Vepsküla kogukonnaalaga piirnevatelt
majapidamistelt kirju ohtlikest puudest. Soovitakse ka likvideerida risu ja tormimurdu metsas ning
uuendada vanu puistuid.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta Vepsküla
kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025 kirjaga nr 5.1-
7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise ega ka metsamaterjali
ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema võimalikult lühike.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku Vepsküla kogukonnaalaga piirnevate majapidamiste
koosoleku 19.10.2025. Koosoleku kokkuvõtte ja otsused on saadetud kõigile teadaolevatele
kontaktidele.
Koosolekul kokku lepitud tingimuste alusel on RMK koostanud Vepsküla kogukonnaala metsatööde
plaani aastateks 2026–2035 (kirjale lisatud). Kõik raied on plaanis teha 2026. aasta I kvartalis, kui lumi
ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne
kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada, et alustab töödega. Metsamasinate
liikumine kooskõlastatakse linnavalitsusega.
Metsatööde plaan on leitav ka RMK avalikul kodulehel.
Metsatööde plaan Vepsküla kogukonnaalal aastatel 2026–2035 on aadressil https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/11/Vepskula_kogukonnaala_metsatoode_plaan_2026-2035.pdf
RMK ootab ettepanekuid metsatööde plaani täiendamiseks kuni 17. detsembrini 2025.
Kiri on saadetud ka Narva Linnavalitsusele.
Lugupidamisega
Alar Süda
Kaasamisspetsialist
506 1698
LISAD: 1. Metsatööde plaan Vepsküla kogukonnaalal aastatel 2026 –2035
Vepsküla kogukonna esindajad
Nimekirja alusel
Meie 18.11.2025 nr 3-1.60.36.4/2025/1