Metsatööde plaan Vepsküla kogukonnaalal aastatel 2026-2035

Metsatööde plaan Vepsküla

kogukonnaalal aastatel

202 6–203 5

Metsade kirjeldus

Vepsküla kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva jõe lähedal.

Kogukonnaala suurus on 87 hektarit, millest metsamaad on 77 hektarit, kõik on majandatav

mets. Kogukonnaala piirneb kirdest Jõesuu tänavaga ja kagust Narva linna Süsiaugu ja Kase

tänava majapidamistega.

Joonis 1. Vepsküla kogukonnaala (tumeroheline).

Tabel 1. Vepsküla kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 87 hektarit

Kogukond Narva linna Süsiaugu ja Kase tn elanikud

Valdav peapuuliik Kask

Enamik Vepsküla kogukonnaala

metsast on majandatav mets (90%,

77 ha). Mittemetsamaa on elektriliini

alune ja rohumaa.

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Umbes pool Vepsküla kogukonnaala

metsast on kaasik (48%, 37 ha).

Palju on ka hall-lepikuid (30%, 23

ha) ja haavikuid (21%, 16 ha).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Vepsküla kogukonnaala metsast on

enamik vana/küps mets (98%, 75

ha), mida ei ole kunagi majandatud.

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Joonis 5. Vepsküla kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

Aastatel 2024 ja 2025 on Narva linna Süsiaugu ja Kase tänava elanikelt tulnud mitmeid

sooviavaldusi ohtlike puude likvideerimiseks. Vaja oleks teha raiet eeskätt vanades lepikutes,

et uuendada puistut ja likvideerida risu ning murd metsa all. Tegemist on mõni aasta tagasi

RMK arvele tulnud maadega, kus metsa pole kunagi majandatud ja seal kasvab valdavalt

vana/küps mets.

RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta

Vepsküla kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025

kirjaga nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise

ega ka metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema

võimalikult lühike.

18.11.2025 saatis Narva linnamajandusamet kirja, kus nõustub plaanitud raietega.

03.12.2025 kirjaga nr 5.1-7/12353-1 saatis Narva Linnavalitsus soovituse, et uue

kehtestamisel oleva üldplaneeringu kohaselt ei tohiks 10-aastase perioodi jooksul

uuendusraie maht kogukonnaalal ületada 25% uuendusraieks sobivate metsade pindalast

sellel alal, või siis põhjendada suuremat raiet. RMK vähendas raiete pindala 10,5 ha võrra ja

uus vähendatud raiete pindala on 17,1 ha (22,8% küpsetest metsadest). Nende puhul on

tegemist vanade lepikute ja haavikutega, mis kogukonnaalal jalutamisel või majadega

piirneval alal kujutavad ohtu varale ja tervisele. Metsaseadusekohane lageraie ei ohusta

rohevõrgustiku toimimist ja sidusust sest metsamaa jääb metsamaaks ja mõne aasta pärast

kasvab seal jälle metsanoorendik. Säilikpuude grupid kujutavad endast täiendavaid

ökoloogilisi koridore, mis aitavad rohevõrgustikul toimida. Selleks, et taastada

puhvrifunktsioon kiiremini, ei tohi metsamaale istutada kiirekasvulisi lehtpuid (pappel). RMK

kindlustab noorte puude võimalikult kiire kasvu esimestel aastatel iga-aastaselt rohu ja võsa

niitmisega metsataimede ümbert, kuni need ulatuvad rohurindest välja. See kindlustab noorte

metsataimede parema kasvamamineku ja suurema juurdekasvu esimestel aastatel. Mingil

määral võib Jõesuu tänava äärsete lepikute metsastamisel probleemi kujutada kergliiklustee

rajamisega tekkinud pinnavee kogunemine.

Planeeritud raietega saab lahendada Vepsküla kogukonnaalal Jõesuu tänava ääres vana ja

risustunud lepikute probleemi. Sellele Jõesuu tänava äärsele probleemile on viidanud ka

Narva-Jõesuu linna töötajad. Kuna kogukonnaalal ei ole kunagi metsa majandatud, pakkus

RMK välja ka kõige halvemas seisus hall-lepikute ja haavikute raie.

Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku metsaga piirneva kogukonna koosoleku

19.10.2025. Kokkuvõtte koosolekul räägitust saatis RMK laiali 27.10.2025 kirjaga.

RMK on koostanud Vepsküla kogukonnaalale metsatööde plaani aastateks 2026–2035,

arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit,

kasvutingimusi ning laekunud linnavalitsuse ja kogukonnapoolseid ettepanekuid.

RMK plaanib Vepsküla kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema

10 aasta jooksul teha lageraiet 17,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha

2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate

ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-

aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja

noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi

varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või

üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.

19.10.2025 kogukonna koosolekul lepiti kokku järgmistes raietingimustes:

• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks kuni kolm

nädalat.

• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega

piirneval alal (eraldised 53, 33, 32, 58) öötundidel.

• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma,

selleks et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel

lükatakse raie järgmisele talvele.

• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.

• 10-aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Vepsküla kogukonnaalal ei tehta.

Küll tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.

• Kogukonnal ei ole midagi selle vastu, kui raiesse planeeritakse lisaks

harvendusraieid – mets saab korda ja valgusküllasemaks.

• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.

• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,

nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,

tammed.

• Säilikpuud jätta aedadest ja teedest vähemalt puu kõrguse kaugusele.

• Eraldisel 33 jätta säilikpuudena alles madalamaid puid, sest raielank on kitsas ja

need võivad muidu kukkuda ühel pool aiale ja teisel pool rajale või liinile.

• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele ja eramaade piiridele lähemale kui 10 m.

• Raiete märkimisel või ettevalmistusel kutsub RMK kohale ka ühe kogukonna liikme,

kes lubas kätte näidata olemasolevad teerajad.

• Raiejärgsel kevadel istutada eraldistele 33, 39 ja 58 kask ning eraldisele 32 mänd.

Teised eraldised metsastatakse kuusega või jäetakse looduslikule uuenemisele.

• Laoplatsi metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse esmajärjekorras eraldiste 34–

39 piirkonda ja metsamasinad veaksid metsamaterjali ära sealt edelasse jäävate

teede kaudu. Kui üle põllu vedamiseks maaomanikult luba ei saada, räägitakse

kogukonnaga ja linnavalitsusega uuesti läbi laoplatsi ja teede kasutamise

alternatiivide leidmiseks. Kaalutakse ka Jõesuu tn ääres laoplatsi rajamist, mille

osas lepitakse võimalused ja tingimused kokku Narva linnavalitsusega.

• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.

• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase

tahenemisel.

• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna

esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab

RMK tööde-eelse olukorra.

• Kogukonda teavitati võimalikest lage- ja harvendusraietest Vepsküla kogukonnaala

piirdest väljapool.

• Koosolekul ei tuvastatud raiealadel pärandkultuuriobjektide olemasolu või muude

objektide säilitamise vajadust või kahjustamise vältimist vajavaid üksikobjekte.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri Vepsküla kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Uuendatav

puuliik Pindala, ha

NA148 17 Hall-lepik Lageraie Kuusk 3

NA148 32 Haavik Lageraie Mänd 4,1

NA148 33 Haavik Lageraie Kask 0,4

NA148 34 Haavik Lageraie Kuusk 0,4

NA148 36 Haavik Lageraie Kuusk 1,2

NA148 37 Haavik Lageraie Kuusk 1,1

NA148 39 Hall-lepik Lageraie Kask 0,8

NA148 50 Hall-lepik Lageraie Kuusk 2,8

NA148 53 Hall-lepik Lageraie Kuusk 1,4

NA148 58 Haavik Lageraie Kuusk (kask) 1,9

KOKKU: 17,1 ha

Joonis 6. Vepsküla kogukonnaalal (tumedam roheline, skeemil KAH) planeeritud raied.

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).