Teadmiseks edastamine: Kutse omamise nõue

Teie 16.09.2025 nr

Meie 29.12.2025 nr 6-1/252675/2509331

Kutse omamise nõue

Lugupeetud avaldaja

Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Teie hinnangul ei tulene tuleohutuse seadusest (TuOS)

milline kutse annab õiguse selle seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud tööde tegemiseks.

TuOS § 34 lõige 2 nimetab tegevused, mille tegemiseks peab vastutaval spetsialistil olema

pädevus vastavalt kutsestandardile (kutsenõudega tegevused). Leian, et põhiseaduse alusel ei saa

nõuda, et seaduses peab olema nimetatud konkreetne kutse või kutsestandard, mis annab õiguse

sättes nimetatud kutsenõudega töö tegemiseks. Oluline on, et seaduses on nimetatud tegevusalad

(tegevused), millel tegutsemiseks peab olema inimesel kutse (kontrollitud pädevus).

Kutsestandardite kehtestamise alus tuleneb kutseseadusest (KutS). KutS alusel loodud

kutseregistris on registreeritud kõik kutsestandardid ja neis standardites kirjeldatakse

kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded (KutS § 5 lõige 1). Valdkonnas tegutseva

inimese jaoks ei saa olla ülemäära keeruline tuvastada, milline kutsestandard TuOS § 34 lõikes 2

nimetatud olukorrale kohaldub.

Siseministeeriumi koostatud ülevaade kutsetest ei tähenda, et sellega oleks loodud alus

kutsenõudeks (praegusel juhul tuleneb kutsenõue TuOS § 34 lõikest 2). Tegu on ülevaatega,

mille võib koostada igaüks TuOS § 34 lõikes 2 sätestatud kutsenõudeid ja kutseseaduse alusel

loodud kutsestandardeid arvestades. Siseministeeriumi ametnik edastas Teile selle ülevaate, kuna

Te palusite selgitust, milliste tegevuse jaoks milline kutse olema peab.

1. Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 järgi võib seadus põhjendatud juhtudel sätestada tegevusala,

elukutse ja töökoha piirangu. Muu hulgas on lubatud seada haridus- ja pädevusnõudeid.

Põhiseadus ei sätesta täpset viisi või sõnastust, kuidas piirang seaduses seatakse.

Põhiseaduse järgi peab valitsema õigusselgus (PS § 13 lõige 2). Õigusselgusetu on Riigikohtu

hinnangul olukord üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud vastuolusid ei ole võimalik

mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse

üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate

kohustuste kindlakstegemist ja täitmist. Riigikohus on selgitanud, et inimene „peab saama – kui

tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga – asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha

tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. […]“ (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 31).

2

2. TuOS § 34 lõike 2 järgi peab vastutaval spetsialistil olema tulekustutussüsteemi,

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja

hooldamiseks pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside

jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest.

Seega nimetab säte tegevused, millel tegutsemiseks on inimesel vaja kutsestandardiga

kehtestatud pädevust (kehtestab kutsenõude).

3. Kutsetega seonduv on reguleeritud KutS-s.

KutS § 5 lõike 1 järgi on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning

esitatakse kompetentsusnõuded. Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (edaspidi: kutsestandardi määrus,

KutS § 5 lõige 3).

Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu (KutS § 5 lõige 2, vt kutsenõukogude kohta

kutseregistrist). Kutsenõukogu on kutseasutuse (KutS § 6) juures tegutsev, võrdsetel alustel sama

kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest

koosnev haldusorgan (KutS § 8 lõige 1). Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude

nimetused, moodustamise ja lõpetamise korra, töökorralduse ning KutS paragrahvi lõikes 5

nimetatud institutsioonide esindajate nimetamise korra ja nende volituste kestuse

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (KutS § 8 lõige 6).

4. Seega nähtub eelnevast, et Riigikogu on loonud süsteemi, mille järgi nõue omada teatud

tegevuste läbiviimiseks kutsestandardi järgset pädevust kehtestatakse (vajadusel) asjakohase

valdkondliku seadusega (praegusel juhul TuOS § 34 lõige 2), kuid kutsestandard

(kutsepädevused) on kehtestatud KutS seaduse alusel loodud kutsesüsteemis valdkonnas

pädevate isikute poolt. Niisiis tuleb selleks, et saada selgust millised kutsepädevused on ühe või

teise seadusega kehtestatud kutsenõude puhul asjakohased, arvestada nii valdkondlikku seadust

(TuOS) kui KutS alusel loodud kutsesüsteemi.

See, millise kutsepädevusega peab olema TuOS § 34 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist,

sõltub sellest, millise töö tegemiseks täpsemalt on vastutavat spetsialisti vaja. Kutsestandardite

B-osas kirjeldatakse A-osas loetletud tööülesannete täitmisel tehtavaid tegevusi vaadeldavate ja

mõõdetavate kompetentsidena (kutsestandardi määruse § 12 lõige 1). Näiteks Energeetika, Mäe-

ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu kureerida on muu hulgas elektritööd ja automaatika ning selle

tegevusalaga seotud mitmed kutsestandardid. Nende hulka kuulub muu hulgas turvasüsteemide

projekteerija, tase 6. Selle kutse omajal võib olla üheksa erinevat kompetentsi (B.3.5-B.3.15),

mis on valitavad. Seega ei pruugi igal turvasüsteemide projekteerijal (tase 6) olla

kutsetunnistusel neid kõiki, vaid ainult mõni või üks neist. Järelikult, kui isikul (ettevõttel) on

vaja osutada näiteks suitsueemaldussüsteemi projekteerimise teenust, siis sel juhul peaks

vastutaval spetsialistil olema valitud kompetents B.3.10 (suitsutõrjesüsteemi projekteerimine).

Kutsestandardid, kutse andjad ja kutsenõukogud on hõlpsasti leitavad kutseregistrist (KutS § 14).

Küsimuste korral saab abi ja nõu küsida nii kutsenõukogult kui kutse andjalt, kes on kohustatud

nii oma tegevusvaldkonna kui enda loodud õigusaktide kohta tasuta selgitusi jagama

(märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

§ 2 lõige 2, § 3).

3

Kuigi abstraktselt hinnates (s.t seaduse sätteid, mitte mõne konkreetse isiku olukorda silmas

pidades) on TuOS § 34 lõige 2 põhiseaduspärane, ei saa välistada, et mõnel konkreetsel juhul

võib säte osutuda õigusselgusetuks ning see võib viia põhiseadusvastase olukorrani. Sel juhul

saab isik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Halduskohtumenetluses saab kohus

tõstatada ka sätte põhiseaduspärasuse küsimuse ja pöörduda Riigikohtusse (põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia (avaldaja andmeteta): Siseministeerium

Aigi Kivioja 6938428

[email protected]