Käskkiri
Tallinn
29.12.2025 nr 1.1-3.1/364
Päästeameti palgajuhend
Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja siseministri 12. detsembri 2022. aasta käskkirja nr 95 „Päästeameti päästeteenistujate palgamäärad ning volitus palgajuhendi kehtestamiseks“ alusel kinnitan Päästeameti palgajuhendi.
1. Palgajuhendi reguleerimisala ja eesmärk
1.1 Palgajuhend reguleerib Päästeameti (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu (edaspidi palk) määramise ja maksmise korda ning palga maksmise aega ja viisi. Palgajuhendis kirjeldatakse palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, siinjuures viitega maksusid ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.
1.2 Palgajuhendi eesmärk on luua teenistujatele läbipaistvad palga määramise ja maksmise põhimõtted kindlustamaks võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine.
2. Mõisted
2.1 Päästeteenistuja (edaspidi teenistuja) – päästetöötaja ja päästeametnik, kes on võetud tööle õigusaktides sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.
2.2 Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
2.3 Summeeritud tööajaarvestus – arvestusperiood, mille jooksul jaguneb summeeritud tööaja alusel töötava teenistuja tööaeg ebaühtlaselt ning üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus.
2.4 Palk – teenistujale makstav põhipalk, muutuvpalk ja seaduses sätestatud lisatasud, n.o lisatasu ületunnitöö, ööajal ja riigipühal tehtava töö eest.
2.5 Põhipalk – teenistujale käskkirjaga määratud või töölepingus fikseeritud palga osa, mis määratakse või lepitakse kokku arvestades vastavale teenistuskohale kehtestatud põhipalga vahemikku.
2.6 Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana.
3. Üldpõhimõtted
3.1 Päästeamet lähtub teenistuja tasustamisel käesolevast palgajuhendist ja palka reguleerivatest õigusaktidest. Teenistuskohtade põhipalga vahemikud kehtestatakse siseministri käskkirjaga.
3.2 Palka makstakse üks kord kuus teenistuja esitatud pangakontole:
3.2.1 struktuuriüksusevälise, osakonna, muuseumi ja demineerimiskeskuse teenistujale hiljemalt 5. kuupäeval,
3.2.2 päästekeskuse teenistujale hiljemalt 10. kuupäeval.
3.3 Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Limiiti ületava summa võib kinni pidada teenistuja kirjalikul nõusolekul.
3.4 Riigi Tugiteenuste Keskuse palgaarvestaja väljastab teenistujale palgateatise arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti teenistuja eest arvestatud maksude ja maksete kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle makstud palga kohta teenistuja tööaja andmete eest vastutavalt vahetult juhilt või teenistuja palgaarvestajalt.
3.5 Teenistuja esitab pangakonto andmed ja soovi korral kolmanda pensionisamba sissemakse avalduse ning määrab puhkusetasu saamise aja ja maksuvaba tulu suuruse riigitöötajate iseteenindusportaalis (RTIP). Maksuvaba tulu suurust saab muuta järgmise kuu kohta jooksva kuu 20. kuupäevaks.
3.6 Tööandja arvestab palgast makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed vastavalt tulumaksuseadusele (eelkõige § 5 lg 1, § 40 lg 4), töötuskindlustuse seadusele (eelkõige § 6, § 36, 42 lg 1 p 3), kogumispensionide seadusele (eelkõige § 2 lg 2, § 11 lg 1 p 4) ja sotsiaalmaksuseadusele (eelkõige § 1, § 9 lg 1 p 4). Info makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/palgakorraldus
3.7 Summeeritud tööajaga teenistujale rakendatakse normtunnipõhist tööaja- ja palgaarvestust. Teenistujale, kes kalendrikuu jooksul ei puudu, makstakse käskkirjas või töölepingus määratud põhipalka olenemata kalendrikuus tehtud töötundide arvust.
3.8 Summeeritud tööajaga teenistuja puudumisel vähendatakse normtunde ja põhipalka, v.a punktis 3.9 nimetatud juhul, järgmiselt:
3.8.1 Kui kinnitatud tööajakavas (planeeringus) kajastuvad töötunnid, vähendatakse normtunde ja põhipalka puudumise (puudumine selgub pärast tööajakava kinnitamist) ajavahemikus ära jäänud planeeringujärgsete töötundide võrra.
3.8.2 Kui kinnitatud tööajakavas (planeeringus) kajastub puudumine, vähendatakse normtunde ja põhipalka teenistusest puudutud kalendripäevade normtundide võrra. Ühe kalendripäeva normtundide arvutamiseks jagatakse kalendrikuu normtunnid vastava kuu kalendripäevade arvuga.
3.8.3 Kui puudumise ajavahemikus on tööajakavas (planeeringus) vabad päevad, siis normtunde ja palka nende päevade eest ei vähendata.
3.9 Tööpäevades antava puhkuse (n.o erinevad lapsepuhkuse liigid ja puhkus puudega isiku hooldamiseks) kasutamisel vähendatakse summeeritud tööajaga teenistuja normtunde ja põhipalka: 1) puudumise ajavahemikus ära jäänud töötundide võrra (üks lapsepuhkuse päev = üks töövahetus/ tööpäev sõltumata selle tundide arvust) või 2) tööajakavas järjestikuste vabadele päevadele võetud lapsepuhkuse kasutamisel kaheksa tunni võrra iga kalendripäeva eest.
4. Palgakomponendid, palga määramise ja maksmise kord
4.1 Põhipalk
4.1.1 Põhipalga kehtestamisel võetakse arvesse:
1) asutuse eelarvelisi võimalusi;
2) teenistuskohale esitatavaid nõudeid, sh kvalifikatsiooninõuded,
3) töö reguleeritust ja mõtlemisülesande keerukust,
4) juhtimise ja koostöö ulatust,
5) tööprotsesside ja otsustuste mõju ulatust ning vastutust,
6) töötingimuste erisust,
7) komando gruppi,
8) teenistuskoha asukohta vastavalt punktis 4.1.2 nimetatule,
9) palgapositsiooni palgaanalüüsis ja asutusesisest õiglust,
10) muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid.
Teenistujale, kelle töökoha asukoht on Tallinnas ja Harjumaal, võib maksta teistes asukohtades samal teenistuskohal töötava teenistuja põhipalgaga võrreldes kuni 10 protsenti suuremat põhipalka.
4.1.3 Käesoleva palgajuhendiga kinnitatakse komandode valveteenistuja, välijuhi ja välijuhtide grupi juhi põhipalk (Lisa 1) ning demineerimiskeskuse gruppide teenistuja põhipalk (Lisa 2).
4.1.4 Katseajal sisseelamisperioodil võib määrata teenistujale, v.a valveteenistujale, tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast kuni 10 protsenti madalama põhipalga.
4.1.5 Põhipalga määramise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht arvestades struktuuriüksusele eraldatud põhipalga eelarvet ja teenistuskoha põhipalga vahemikku. Individuaalse põhipalga määramisel võib arvestada punktis 4.1.1 loetletud teguritele lisaks teenistuja kompetentsust ja töösooritust. Põhipalga muudatused otsustab peadirektor või selleks volitatud isik.
4.1.5.1 Põhipalga muutmise taotluse teeb teenistuja vahetu juht riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) hiljemalt kaks nädalat enne uue põhipalga kehtima hakkamist.
4.1.6 Erandjuhul võib teenistujale määrata teenistuskohale ettenähtud põhipalga vahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi ning personaliosakonna seisukoha alusel peadirektor.
4.1.7 Õppekogunemise tõttu teenistussuhte peatumisel hüvitatakse teenistujale õppekogunemisel viibitud aja eest reservväelase auastme põhiselt makstava toetuse ja teenistuja põhipalga vahe.
4.2 Muutuvpalk ja muutuvpalga osad
4.2.1 Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
4.2.2 Preemia on ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest, mida makstakse asutuse eelarvelistele võimalustele kuni ühe kuu põhipalga ulatuses.
4.2.2.1 Preemia suuruse otsustab peadirektor igal korral eraldi v.a punktis 4.2.2.2 nimetatud juhul.
4.2.2.2 Tervisenõuetele mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamisel makstakse preemiat ühe kuu põhipalga ulatuses teenistujale, kellel on asutuse staaži vähemalt 10 aastat ja laitmatu teenistus.
4.2.2.3 Punktis 4.2.2.4 nimetatud kutsemeisterlikkuse võistlustel saavutatud tulemuse eest makstakse teenistujale preemiat võitjatele 100 protsenti, teise koha saavutanud teenistujatele 75 protsenti ja kolmanda koha saavutanud teenistujatele 50 protsenti päästja kehtivast alampalgast.
4.2.2.4 Punktis 4.2.2.3 nimetatud preemiat makstakse:
1) vastavalt võistkonna võidetud kohale päästetöö valdkonna Eliitkomando võistlusel võistkonnas osalejale maksimaalselt viiele teenistujale ja demineerimistöö valdkonna kutsemeisterlikkuse võistlusel osalejale maksimaalselt kolmele teenistujale,
2) individuaalse tulemuse eest vastavalt võidetud kohale ohutusjärelevalve valdkonna kutsemeisterlikkuse võistlusel osalejale ja teenistuskoera juhtide võistlusel osalejale.
4.2.3 Tulemuspalk on muutuvpalga osa, mille maksmise eelduseks on: 1) teenistuja ja asutuse vahel eelnevalt kokku lepitud soovitud tulemus ja kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid ning 2) kokkulepped ja kriteeriumid on täidetud või neid on ületatud.
4.2.4 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ja makstakse ühekordse või perioodiks määratud lisatasuna ametijuhendis fikseerimata teenistusülesannete täitmise eest.
4.2.4.1 Lisatasu maksmise ettepaneku esitab vahetu juht riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) viie tööpäeva jooksul pärast lisaülesannete täitmise lõppemist, milles kajastatakse lisaülesanded, töö tegemise aeg ja/või tunnid ning lisatasu suurus.
4.2.4.2 Lisatasu praktika juhendamise eest makstakse 15 eurot töövahetuse/ tööpäeva kohta v.a punktis 4.2.4.4 nimetatud juhtudel.
4.2.4.3 Lisatasu päästja ja demineerija eelõppe juhendamise eest makstakse ühe juhendatava kohta juhendajate vahel jaotatuna maksimaalselt kahe kuu eest 150 eurot või sellest lühema aja eest arvestades proportsionaalselt õppesse asuva teenistuja töösuhte algust. Ühe juhendaja alammäär on 15 eurot.
4.2.4.4 Lisatasu päästja kutseõppe praktika juhendamise eest makstakse ühe juhendatava kohta juhendajate vahel jaotatuna 150 eurot. Ühe juhendaja alammäär on 15 eurot.
4.2.4.5 Lisatasu uue töötaja juhendamise eest võib maksta määras ja perioodil, mil uuele teenistujale on vastavalt käesoleva juhendi punktile 4.1.4 katseajal määratud madalam põhipalk.
4.2.4.6 Lisatasu väljaspool tööaega Päästeametis teenistussuhet mitteomavate isikute koolitamise eest makstakse 20 eurot astronoomilise tunni eest. Päästeameti teenistujaid koolitab teenistuja oma tööajal, mille eest lisatasu ei maksta.
4.2.4.7 Lisatasu asendusteenistuja vastuvõtvale komandopealikule makstakse vastuvõtmise ja juhendamise eest 150 eurot ning asendusteenistuse lõppedes eduka läbiviimise eest 150 eurot asendusteenistuja kohta.
4.2.4.8 Lisatasu asendusteenistuja juhendamise eest makstakse asendusteenistuse lõppedes meeskonnaliikmele/ jaotatuna meeskonnaliikmetele kokku 150 eurot asendusteenistuja kohta.
4.2.4.9 Teenistuskoera pensionile jäämisel makstakse koerajuhile lisatasu 1000 eurot.
4.3 Asendustasu
4.3.1 Asendamine ja asendamise lisatasu määratakse puuduva teenistuja ülesannete täitmisel juhul, kui asutuse töö oleks teenistuja puudumise tõttu sellel perioodil takistatud ja kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Töökoormuse suurenemisel makstakse asendustasu asendamise esimesest päevast ja juhul kui asendamine kestab vähemalt 10 tööpäeva.
4.3.2 Asendustasu esildise esitab vahetu juht riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP), milles kajastatakse asendamise koormus, periood ja asendamise perioodil täidetavad edasilükkamatud lisaülesanded.
4.3.3 Asendustasu makstakse vaba täiskoormusega teenistuskoha ülesannete täitmise eest maksimaalselt 3 kuud ja kuni 50 protsenti asendatava teenistuskoha põhipalgast jaotatuna mitme teenistuja vahel. Värbamise luhtumise korral võib asendustasu maksmise perioodi pikendada kuni 2 kuud kooskõlastades pikendamise personaliosakonnaga. Erisused eeltoodust tehakse juhtkonna otsusega.
4.3.4 Asendamise koormus ühele teenistujale ei tohi olla suurem kui 30 protsenti, kui teenistujat ei ole osaliselt või täielikult oma ülesannetest vabastatud. Asendamise eest makstav lisatasu peab olema proportsionaalne teenistujale pandud ülesannetega.
4.3.5 Punktides 4.3.3 ja 4.3.4 osakaalud võivad olla suuremad ja asendamise perioodid pikemad, kui asendaja/ asendajad on osaliselt või täielikult vabastatud oma teenistuskoha ülesannetest.
4.3.6 Puuduva teenistuja asendamise perioodil ei tohi asendajale määrata lisaks teisi täiendavaid asendamisi ja lisaülesandeid, mis suurendavad oluliselt teenistuja senist töömahtu.
4.3.7 Ülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab peadirektor lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
4.4 Eritingimustes töötamise, sh ületunnitöö ja erakorralise ületunnitöö kohaldamise põhimõtted ja lisatasud
4.4.1 Ületunnitöö on arvestusperioodi normtundidest suuremas mahus tehtud töö, mille vajadus tuleneb ajutisest edasilükkamatust asjaolust ja mida ei ole võimalik teha teenistuja tööajal. Ületunnitööd kohaldatakse tööandja algatusel ja teenistuja eelneval nõusolekul järgides puhkeaja nõudeid:
4.4.1.1 summeeritud tööajaga päästetöö- ja demineerimistöö valdkonna valveteenistujale eelkõige valmisoleku tagamiseks ette teada oleva puuduva teenistuja asendamiseks, kui valmisolekuks ei ole võimalik rakendada peadirektori käskkirjaga kinnitatud valmisoleku korras kirjeldatud teisi meetmeid;
4.4.1.2 mittevalveteenistujale eelnevalt juhtkonnaga kooskõlastatud ja/ või eelarvestatud töö tegemiseks, mida teenistuja ei saa teha oma tööajal.
4.4.2 Ületunnitöö eest makstakse arvestusperioodi lõpus 1,5-kordset põhipalka või hüvitatakse see teenistuja taotlusel vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses.
4.4.3 Erakorralist ületunnitööd võib tööandja teenistujalt nõuda, v.a päästeteenistuse seaduses nimetatud juhtudel, ilma teenistuja nõusolekuta igal ajal, kui tegemise vajadus tuleneb erakorralistest asjaoludest, mis tuleb eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks täita viivitamata. Erakorraline ületunnitöö on:
4.4.3.1 operatiivse valmisoleku tagamiseks puuduva teenistuja asendamiseks, kui sellest saadi teada ette hiljemalt viis kalendripäeva enne puuduva teenistuja vahetuse algust ja valmisolekuks ei ole võimalik rakendada peadirektori käskkirjaga kinnitatud valmisoleku korras kirjeldatud teisi meetmeid,
4.4.3.2 pärast tööajakavas ettenähtud valvevahetust päästetööde ja demineerimistööde lõpetamiseks,
4.4.3.3 ulatusliku või pikaajalise päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute tegemiseks ajal, mil tööaega ei olnud võimalik ette planeerida,
4.4.3.4 erakorralisest asjaolust põhjustatud muude toimingute tegemiseks kahju ärahoidmiseks, kui tööaega ei ole võimalik ette planeerida.
4.4.4 Erakorralise ületunnitöö eest makstakse kalendrikuu lõppedes 1,5-kordset põhipalka või hüvitatakse see teenistuja taotlusel vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses.
4.4.5 Ületunnitöö ja erakorraline ületunnitöö ei ole sihtkohta sõiduaeg (lähetus, koolitus jne), vabatahtlike ülesannete täitmine ja teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb teenistujast endast, sh paindliku tööaja kasutamisest.
4.4.6 Ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest makstakse teenistujale 1,25-kordset põhipalka, kui lisatasu ei ole arvestatud tema põhipalga sisse.
4.4.7 Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2-kordset põhipalka.
4.4.8 Eritingimustes töötamise lisatasu arvutamise aluseks on teenistuja tunnipalga määr.
4.4.9 Teenistujale ületunnitöö, erakorralise ületunnitöö, ööajal või riigipühal töötamise eest lisatasu maksmise või hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse süsteemis kajastatud tööaja andmed, mis esitatakse minuti täpsusega, s.t tööaega ei ümardata.
4.5 Valveaeg ja lisatasu
4.5.1 Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast, mil teenistuja peab olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljapool tööaega.
4.5.2 Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast.
4.5.3 Päästeteenistuja taotlusel võib valveaja hüvitada lisatasu maksmise asemel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest.
4.5.4 Valveaja lisatasu arvutamise aluseks on teenistuja tunnipalk. Valveaja eest makstakse lisatasu:
4.5.4.1 päästjale 20 protsenti teenistuja tunnipalgast, v.a punktis 4.5.4.2 nimetatud teenistujad;
4.5.4.2 Kihnu, Ruhnu ja Vormsi päästekomandode teenistujale 10 protsenti teenistuja tunnipalgast;
4.5.4.3 keskuse juhi, demineerimiskeskuse-, osakonna-, talituse-, büroo- ja päästepiirkonna juhataja teenistuskohal asuvale teenistujale 10 protsenti teenistuja tunnipalgast;
4.5.4.4 punktides 4.5.4.1, 4.5.4.2, 4.5.4.3 nimetamata teenistujale 12 protsenti teenistuja tunnipalgast.
4.5.5 Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse infosüsteemis kajastatud valveaja andmed.
5. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
5.1 Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
5.2 Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Juhul, kui teenistuja puhkus katkestatakse poolte kokkuleppel või teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
6. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral
6.1 Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma projekti eelarvest planeeritud projekti täitmisega seotud teenistuja palgakulu, siinjuures järgides projekti rahastamisallika reeglitega.
6.2 Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka projekti välisvahenditest, vähendatakse teenistujal proportsionaalselt projektiga mitteseotud teenistusülesannete mahtu ja põhipalka.
6.3 Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendijärgne ülesanne ning punktis 6.2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis järgitakse tasustamisel konkreetse projekti rahastamisallika reegleid:
6.3.1 projekti täitmisega seotud ülesannet käsitletakse kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu või
6.3.2 teenistuja täidab projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas või
6.3.3 teenistujaga sõlmitakse projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
7. Lõppsätted
7.1 Tunnistan kehtetuks peadirektori 12. detsembri 2024. aasta käskkirja nr 281 „Päästeameti palgajuhend“, 27. juuni 2018. a käskkirja nr 250 „Summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnitöö kohaldamise põhimõtted“ ja tasustamist reguleerivad juhtkonna otsused punktide osas, mis kehtestatakse käesoleva palgajuhendiga.
7.2 Käskkiri jõustub 01.01.2026.
(allkirjastatud digitaalselt)
Teele Tohver
peadirektori asetäitja
peadirektori ülesannetes
Lisa 1. Komandode valveteenistuja, välijuhi ja välijuhtide grupi juhi põhipalgad (eurot)
Lisa 2. Demineerimiskeskuse gruppide põhipalgad (eurot)