taotlus/RMK Edela regioon Raadamine mäetööstusmaal

Raadamisala

Mäeeraldis

Mäeeraldise teenindusmaa

Kataster

Raadamisala, plaan mõõtkavas 1:5000

16.12.2025.a.

Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja II kruusakarjäär

OÜ Verston Eesti Pärnu tn 128, Paide linn

72720 Järva maakond [email protected]

www.verston.ee

Raadamisala piiripunktide koordinaadid

PUNKT X(m) Y(m) R1 6470187,66 391923,80 R2 6470543,90 392017,81 R3 6470547,94 391958,48 R4 6470188,03 391862,49

Raadamisala pindala 2,18 ha

R1

R2R3

R4

KÄSKKIRI

22.01.2025 nr 8

Volituse andmine Maa- ja Ruumiametile

Riigivaraseaduse § 8 lõigete 7 ja 71, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1, § 37 lõike 1 ja § 48 lõigete 1 ja 2,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1, jahiseaduse § 25 lõike 1,

maakorraldusseaduse § 7 lõike 3, maaparandusseaduse § 68 lõigete 2, 3 ja 6 ning

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra

kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 6 alusel:

1. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi

kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, otsustama kinnisasjale servituudi seadmise, muutmise

ja lõpetamise ning koormatava kinnisasja kasuks asjaõiguse seadmise juhul, kui

riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 19 lõikest 5 tulenevalt ei ole kasutamiseks andmiseks vaja

Vabariigi Valitsuse nõusolekut.

2. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi

kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, tegema kinnisasja võõrandamise või kasutamiseks

andmise enampakkumise korraldamise korral järgmisi otsuseid:

1) otsustama võõrandamise tingimusi vastavalt RVS §-le 43;

2) määrama enampakkumise läbiviimise viisi vastavalt RVS § 66 lõikele 2;

3) määrama teistkordsel või enamal avalikul enampakkumisel kinnisvara kasutamiseks andmisel

või võõrandamisel alghinna, osavõtutasu ja menetluse või lepingu täitmise tagatise vastavalt

RVS §-dele 6062;

4) otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas

nurjunuks tunnistamise vastavalt RVS §-le 68;

5) otsustama korduva enampakkumine korraldamise, enampakkumine edasi lükkamise või uuest

enampakkumisest loobumise vastavalt RVS § 69 lõikele 1;

6) otsustama tasutud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise vastavalt RVS §-le 70;

2

7) määrama vastavalt RVS § 71 lõikele 1 riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise

lepingu sõlmimiseks tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendama seda;

8) otsustama lepingu sõlmimise paremuselt teise pakkumise teinud isikuga vastavalt RVS § 71

lõikele 3;

9) otsustama enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise vastavalt RVS § 68 lõikele 7 ja

§ 71 lõikele 2.

3. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki, kui riigimaa omanikku, maareformi seaduse § 31

lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas ning avaldama vastavalt planeerimisseaduse

§ 127 lõikele 2 arvamust planeerimismenetluses toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud

detailplaneeringute koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu

koostamiseks ja finantseerimiseks, kui detailplaneering hõlmab või selle mõju ulatub

maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleval maale. 4. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, teostama järgmisi

riigivara valitseja õigusi ja kohustusi:

1) korraldama kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise enampakkumise menetlusi;

2) otsustama RVS 19 lõike 4 punktis 1 sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise vastavalt

samale sättele;

3) otsustama ehitamisel või põllumajandustööde käigus tekkiva ja üle jääva kaevise võõrandamise

vastavalt RVS §-le 32.

5. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, korraldama

vastavalt RVS § 23 lõikele 1 kinnisasja kasutamiseks andmist ja kasutamist kasutuslepingu või

piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel, sealhulgas:

1) määrama kinnisvara kasutamiseks andmise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise

tingimusi, sh kasutustasu maksmise ja tasu muutmise tingimusi, vastavalt RVS §-dele 18, 20,

22, 27, 28, 49 ja 63;

2) sõlmima kinnisasjade võõrandamise või kasutamiseks andmise lepinguid, sealhulgas piiratud

asjaõigustega koormamise lepinguid ning täitma lepingu sõlmimise, täitmise ja muutmisega

ning lepingupoolte vastutusega seotud ülesandeid vastavalt RVS §-dele 24 ja 25;

3) andma kinnisasja kasutajale allkasutuslepingu sõlmimiseks nõusoleku või keelduma sellest

vastavalt RVS § 15 lõikele 5;

4) otsustama kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise ja kulude

kasutustasuga tasaarvestamise üle vastavalt RVS § 18 lõikele 7;

5) otsustama RVS § 22 lõike 2 alusel kinnisvara kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega

koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise ning täitma RVS §-s 25

nimetatud riigivara valitseja kohustusi;

3

6) otsustama vastavalt RVS § 65 lõikele 1 kasutamise eest laekunud raha arvelt kasutamiseks

andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude katmise;

7) hindama ja selgitama välja vara vajalikkuse riigile lähtudes RVS § 10 lõikes 1 ja §-s 96

sätestatust.

6. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki kui kinnisasja omanikku kinnisasja osas, mille

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja

Ruumiamet, järgmistes menetlustes ja toimingutes:

1) sundvalduse seadmise menetluses, sh andma vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse § 39 lõikele 4 seisukohti sundvalduse seadmisega nõustumise või keeldumise kohta,

sealhulgas juhul, kui sundvalduse ala asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi

omandis oleval maal, mille osas on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille

riigi omandisse jätmise otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril;

2) planeerimismenetluses vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2, kui detailplaneering

hõlmab või selle mõju ulatub sellele nimetatud kinnisasjale, sealhulgas avaldama riigi kui

maaomaniku nimel arvamusi toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud detailplaneeringute

koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu koostamiseks ja

finantseerimiseks;

3) projekteerimistingimuste menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõigetele 3 ja 4, ehitusloa

menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 42 lõigetele 6 ja 7 ning kasutusloa menetluses vastavalt

ehitusseadustiku § 54 lõigetele 5 ja 6, sealhulgas avaldama arvamust ehitusprojekti osas, kui

ehitatakse või ehitis avaldab mõju käesoleva volituse punktis 3 nimetatud kinnisasjale;

4) teostama jahiseaduse §-s 6 sätestatud maaomaniku õigusi;

5) maakorraldustoimingutes vastavalt maakorraldusseaduse § 7 lõikele 3 osalema

maakorraldustoimingutes maakorralduse osalisena, esitama taotlusi ja avaldusi, kooskõlastama

maakorralduskavasid, võtma vastu otsuseid, andma nõusolekuid, sõlmima

maakorraldustoimingute läbiviimiseks kokkuleppeid ning allkirjastama dokumente ja

piiriprotokolle;

6) teostama vastavalt maaparandusseaduse § 68 lõigetele 2 ja 3 asutaja- ja liikmeõigusi

maaparandusühistus, mille tegevuspiirkonnas on Maa- ja Ruumiameti valdusesse antud

kinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa

kõige suurem võrreldes muu riigivara valitseja või volitatud asutuse valduses olevate

kinnisasjadega, või mille tegevuspiirkonnas on riigi omandis olevast maast üksnes maareformi

seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa;

7) välja nõudma, saama ja esitama dokumente, kooskõlastusi ja arvamusi punkti 6

alapunktides 1-7 nimetatud toimingute tegemiseks, samuti sõlmima asjakohaseid kokkuleppeid

riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja muude isikutega.

7. Volitan Maa- ja Ruumiametit maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva

maa osas, mille riigi omandisse jätmise otsustaja on majandus- ja tööstusminister, tegema maa

riigi omandisse jätmiseks vajalikke menetlustoiminguid.

4

8. Volitan Maa- ja Ruumiametit täitma Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226

„Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse

jätmise korra“ punkti 211 kohaselt riigivara valitseja ülesandeid maareformi seaduse § 31

lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus

on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille riigi omandisse jätmise

otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril.

Volitus on antud tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Riigile kuuluva Varkja kruusakarjäär 2

katastriüksuse maavara kaevandamiseks

rendile andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 08.03.2024 korraldusega nr DM-116967-70 „Varkja II

kruusakarjääri keskkonnaloa nr SAAM-031 muutmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) on

muudetud Verston Eesti OÜ-le kuuluvat maavara kaevandamise keskkonnaluba nr SAAM-031

ning laiendatud muuhulgas Varkja II kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

piire. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas

asuvatel Varkja kruusakarjäär (katastritunnus 30101:004:0515) ja Varkja kruusakarjäär 2

(katastritunnus 71401:001:4521) katastriüksustel, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 21,45 ha, sh mäeeraldise pindala 20,88 ha.

Varkja kruusakarjäär katastriüksus on antud 05.04.2023 sõlmitud maarendilepinguga nr 7-8/23/58

kaevandamiseks rendile Verston Eesti OÜ-le. Käesoleva korralduse alusel sõlmitakse leping

Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse rendile andmiseks.

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel

antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa

andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba

nr SAAM-031 kehtib kuni 23.03.2039.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud

riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 3% maa maksustamise hinnast, või kui on

tehtud maa erakorraline hindamine, siis 3% maa erakorralisel hindamisel määratud maa

maksumusest. Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa

maksustamishinna alusel.

MaaPS § 90 lõike 71 kohaselt muutub rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile

kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel,

maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus.

Vastavalt MaaPS § 1358 lõikele 3 võetakse alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate

lepingute puhul lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel saadud tsoonihindade

alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu

KORRALDUS

27. juuni 2025 nr 1-17/25/1120

2

sõlmimiseni igal kalendriaastal 50%. Alates lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast

suurendatakse tasu igal kalendriaastal MaaPS § 1358 lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses.

MaaPS § 1358 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu suureneb enam kui 50% eelmise kasutustasuga võrreldes, suurendatakse kasutustasu

50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Kui

viidatud 50% on väiksem kui viis eurot, suurendatakse kasutustasu kalendriaastas viie euro võrra,

kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 1358 lõike 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel maksimaalne

määr, milleni kasutustasu suurendatakse, viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu

hektari kohta 01.12.2023 seisuga kehtivate riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise lepingute alusel arvutatuna. 01.12.2023 seisuga on viiekordne keskmine mäetööstusmaa

kasutamise tasu hektari kohta 413,59 eurot.

MaaPS §-s 1358 sätestatut rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 90 lõigete 4-71 ja § 1358 alusel ning lähtudes Korrast, Keskkonnaameti korraldusest ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.01.2025 käskkirjast nr 8 „Volituse andmine

Maa- ja Ruumiametile“:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Maa- ja Ruumiameti volitatud valitsemisel oleva,

Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas asuva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse

(kinnistu registriosa nr 25809650, katastritunnus 71401:001:4521, pindala 134 555 m2,

sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116813) kaevandada

kasutada andmiseks Verston Eesti OÜ-ga (äriregistri kood 11947047, aadress Pärnu tn 128,

Paide linn, 72720 Järva maakond).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.03.2039;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu

suuruseks 290,25 eurot (kakssada üheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti)

aastas, mis on Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast

(2580 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni igal

kalendriaastal 50%;

2.3. alates rendilepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb

kasutustasu vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse

MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta); 2.4. alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus;

2.5. ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.6. kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7 ja

71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon;

3

2.7. kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.8. kasutustasu maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.9. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.10. katastriüksusel kasvava metsa raie ja raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama

Maa- ja Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise

Keskusega; 2.11. rentnik kasutab katastriüksust ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks;

2.12. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.13. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.14. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.15. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

2.16. sõlmitav leping tuleb Maa- ja Ruumiametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Verston Eesti OÜ-le, Saaremaa Vallavalitsusele

ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa- ja Ruumiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus

strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktor

Andmete väljavõte

Katastriüksuse tunnus (kinnistu nr) 71401:001:4521 (25809650)

Aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja kruusakarjäär 2

Pindala 134 555 m² (13.46 ha)

Katastriüksus moodustatud 23. aprill 2025

Maksustamishind (hetkel kehtiv) 40 366 €

Sihtotstarbed MAETOOSTUSMAA 100%

Piiride asukoht kaardil

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Piiripunkti jnr

Piiripunkti tunnus

Moodustamise viis (aeg) Piiripunkti liik Asukoht Koordinaadid Maamõõtja/moodustaja

1 100004404580 null (20.02.2025) METALLTORU - X: 6470190.06 Y: 391862.14

Jüri Koppel

2 100004404581 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470548.2 Y: 391956.9

Jüri Koppel

3 100004404588 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470542.49 Y: 392040.64

Jüri Koppel

4 100000760738 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470559.26 Y: 392155.04

Jüri Koppel

5 100007504506 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470563.88 Y: 392157.01

Jüri Koppel

6 100007504504 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470553.16 Y: 392181.6

Jüri Koppel

7 100007504509 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470532.63 Y: 392205.26

Jüri Koppel

8 100007504510 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470492.59 Y: 392238.03

Jüri Koppel

9 100007504500 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470172.53 Y: 392173.5

Jüri Koppel

10 100007504503 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470129.04 Y: 392157.17

Jüri Koppel

11 100007504501 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470078.08 Y: 392098.93

Jüri Koppel

12 100007504508 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470017.79 Y: 392052.71

Jüri Koppel

13 100007504507 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470029.58 Y: 392049.6

Jüri Koppel

14 100007504502 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470034.14 Y: 392048.1

Jüri Koppel

15 100007504505 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470072.4 Y: 392020.92

Jüri Koppel

16 100007504511 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470121.08 Y: 391954.04

Jüri Koppel

17 100007504512 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470142.06 Y: 391925.05

Jüri Koppel

18 100007504513 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470166.32 Y: 391856.83

Jüri Koppel

19 100004404579 null (20.02.2025) TEEMAA_- SERVA_- PUNKT

- X: 6470188.37 Y: 391861.68

Jüri Koppel

*-ga tähistatud piiripunkt: vajab piiride kindlakstegemist

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Kitsenduste asukoht kaardil

Kitsendusi põhjustavad objektid

Kitsenduste tingmärgid Kitsenduse liik Piiranguala pindala Kitsenduse ID

Maardla 134509 14808650

kitsendused_valjavote_selgitus

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Kõlvikute väljavõte

Kõlviku liik Pindala

Metsamaa 131 277

Muu maa 3278

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Maa maksustamishind (maa väärtus) Hetkel kehtiv väärtus

Katastriüksuse tunnus: 71401:001:4521

Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja kruusakarjäär 2

Kogupindala: 134 555 m²

Maa maksustamishind: 40 366 €

Hinnatud osa Hindamismudel Pindala (m²) Väärtus (€/m²) Väärtus (€)

Mäetööstusmaa Ehitusmaa (ühiskondlik) 134 555 0,30 40 366 €

Arvutuskäik hindamismudelite lõikes on kajastatud lisas.

Lisa. Arvutuskäik

Hindamismudel: Ehitusmaa (ühiskondlik) 0,30 €/m²

Tegur Mõju

Ehitusmaa madalaim väärtus 0,30 €/m²

Maa korralist hindamist reguleerib maa hindamise seaduse § 4³ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“.

Rohkem infot maa korralise hindamise kohta: 2022. aasta maa korraline hindamine | Maa- ja Ruumiamet (www.maaruum.ee)

Maa- ja Ruumiamet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn I 665 0600 [email protected] I www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Väljavõte: 03.07.2025 | 1/1

MAARENDILEPING NR 7-8/25/311

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet (edaspidi

Rendileandja), keda esindab majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkirja nr 8 „Volituse

andmine Maa- ja Ruumiametile“ alusel Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise

teenistuse direktor Tõnis Arjus, ja Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) (edaspidi Rentnik),

keda esindab volikirja (Lisa 4) alusel Siim Pukk, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud

Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi Leping)

alljärgnevas:

1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK

1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest (edaspidi MaaPS), riigivaraseadusest,

võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva

kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja

Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktori 27.06.2025

korraldusest nr 1-17/25/1120 „Riigile kuuluva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse

maavara kaevandamiseks rendile andmine“ (Lisa 2).

1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1. nimetatud

maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise

sihtotstarbele.

1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas

asuv Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 25809650,

katastritunnus 71401:001:4521, pindala 134 555 m2, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV116813) (edaspidi Objekt). Objekt on määratletud

maakatastri väljavõttega (Lisa 3).

2.2. Objekti kasutatakse ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks.

3. LEPINGU TÄHTAEG

Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.03.2039.

4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD

4.1. Lepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu

suuruseks 290,25 eurot (kakssada üheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti)

aastas, mis on Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast

(2580 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni

igal kalendriaastal 50%.

4.2. Alates Lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu

vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta).

4.3. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

2

4.4. Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

4.5. Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7

ja 71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.

4.6. Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast Lepingu lisa ei

sõlmita.

4.7. Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik

proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt

Rentnikule arve esitamise päevast arvates.

4.8. Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

4.9. Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.

4.10. Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse

Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei

esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone.

4.11. Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve

saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja

nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.

Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse

Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.

5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED

5.1. Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,

telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.

5.2. Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke

kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud

kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama

Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest

arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille

säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle

andma.

5.3. Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja

rajatisi).

6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE

Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.

7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Rendileandjal on õigus:

7.1.1. takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest

Rentnikule 24 tundi ette;

3

7.1.2. kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste

kohustuste täitmist;

7.1.3. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema

poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

7.1.4. muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1. nimetatud rendi suurust Eesti Vabariigi

õigusaktidest tulenevatel juhtudel;

7.1.5. nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist;

7.1.6. anda Rentnikule kirjalik nõusolek Objekti tavapärast korrashoidu ületavate parenduste

tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab muudatuste ja parenduste

tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul

tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise

teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja esitanud maa omanikule vastavad

kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te)

perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast kasutustasust.

7.2. Rendileandja kohustub:

7.2.1. andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;

7.2.2. vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks

kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või

nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

7.2.3. registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.

8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8.1. Rentnikul on õigus:

8.1.1. kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,

ulatuses ja korras;

8.1.2. püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada

kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti

otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6. esitatud

tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2. sätestatuga;

8.1.3. üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul teha Objektile tavapärast korrashoidu ületavaid

parendusi;

8.1.4. taotleda Rendileandja nõusolekul Objekti parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist

vastavalt punktis 7.1.6. sätestatule.

8.2. Rentnik kohustub:

8.2.1. kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki maavara

kaevandamise keskkonnaloas nr SAAM-031 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti

korrastamisega ning tavapärase korrashoiuga seotud kulud, sealhulgas kõrvaldama

puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või

parandamisega;

8.2.2. kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1. ja 7.1.2. alusel teostatud kontrolli käigus avastatud

puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3. alusel

kohustanud;

8.2.3. hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või

maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud

keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;

8.2.4. Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;

4

8.2.5. Objektil kasvava metsa raie ja raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama Maa-

ja Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;

8.2.6. enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;

8.2.7. korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr

SAAM-031 ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne

Lepingu lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti

korrastamistingimuste saamiseks;

8.2.8. tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksusega seotud

koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni

Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;

8.2.9. viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust

Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.2.10. teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel

sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate

asjaolude lõppemisest;

8.2.11. tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on

keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;

8.2.12. kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud;

8.2.13. tagama Objekti ohutuse, vajadusel tõkestama juurdepääsu Objektile.

8.3. Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse.

9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1. Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmisega

või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.

9.2. Lepingu punktides 6, 8.2.6 ja/või 8.2.7 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta

eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas igal aastal, kuni kohustuse täitmiseni.

Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.

9.3. Lepingu punktides 8.2.1 kuni 8.2.5 ja/või 8.3 nimetatud kohustuste rikkumisel või

Rendileandja poolt määratud tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on Rendileandjal

õigus igakordse rikkumise eest nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 25% ühe aasta rendi

summast, kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema

kohustuste täitmisest.

9.4. Lepingu punktides 8.2.8 kuni 8.2.10 nimetatud Rentniku kohustuste rikkumisel on

Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 100 eurot igakordse rikkumise eest.

10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui

lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

10.2. Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise

korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.

10.3. Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval

lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu

muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.

5

10.4. Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

10.5. Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi

õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10.6. Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest

Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva

maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.

10.7. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses

sätestatud korras.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1. Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue

valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

11.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt

volitatud valitsusasutusele.

11.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle

Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse

läbirääkimiste teel.

12.2. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada

läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.

13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD

13.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist

Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning

Lepingu punktide 4.5. ja 7.1.4. alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise

teadetest.

13.2. Lepingul on järgmised lisad:

13.2.1. Lisa 1. Majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkiri nr 8 „Volituse andmine Maa- ja

Ruumiametile“;

13.2.2. Lisa 2. Maa- ja Ruumiameti peadirektori 27.06.2025 korraldus nr 1-17/25/1120 „Riigile

kuuluva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“;

13.2.3. Lisa 3. Maakatastri väljavõte;

13.2.4. Lisa 4. Volikiri.

13.3. Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku

vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada.

13.4. Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post

[email protected].

13.5. Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on Verston Eesti OÜ mäenduse valdkonnajuht Siim

Pukk.

6

Rendileandja:

Maa- ja Ruumiamet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011 (SEB Pank)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Arjus

Rentnik:

Verston Eesti OÜ

Registrikood 11947047

Pärnu tn 128

Paide linn

72720 Järva maakond

Tel 510 7679

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Pukk

Verston Eesti OÜ

Pärnu 128

72720 Paide

+372 5309 3317

+372 516 4323

[email protected]

www.verston.ee

Reg-kood 11947047

IBAN: EE897700771006326648

KMKR: EE101374059

RMK Edela regiooni juht 17.12.2024 nr 1-10/730-2025

Hr. Aivar Laud

[email protected]

RMK Edela Regiooni metsaülem Saare- ja Hiiumaal

Hr. Andres Tammeveski

[email protected]

Raadamistööde taotlus mäetööstusmaal

Verston Eesti OÜ soovib metsateatise väljastamist ja raadamist katastriüksusel, mille

lähiaadress on “Varkja kruusakarjäär 2”.

Andmed katastriüksuse kohta:

1. Katastriüksuse tunnus: 71401:001:4521

2. Lähiaadress: Varkja kruuskarjäär 2

3. Saare maakond Saaremaa vald , Varkja küla

4. Sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%

5. Kinnistu registriosa number 25809650

6. Riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116813

7. Omandivorm: riigiomand

8. Riigivara valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

9. Volitatud asutus: Maa- ja Ruumiamet

Taotletav ala on esitatud plaanina Dwg ja PDF formaadis ja lisaks illustreerivana ka

kaarditõmmisel (Lisad 1; 2 ja 3). Raadatava ala pindala on 2,18 ha.

Rendilepinguna on lisatud maarendileping nr 7-8/25/311 (kirja lisa nr.4), mille on sõlminud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maa- ja Ruumiaamet ning Verston

Eesti OÜ

Kirja lisana ka keskkonnaluba SAAM-03(1, kus tegevusvaldkonnaks on maavara kaevandamine

Varkja II kruusakarjääris. Loa omajaks on Verston Eesti OÜ. (Kirja lisa nr.5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Nõmm

Verston Eesti OÜ mäetöödejuht Saare maakonnas

Verston Eesti OÜ

Pärnu 128

72720 Paide

+372 5309 3317

+372 516 4323

[email protected]

www.verston.ee

Reg-kood 11947047

IBAN: EE897700771006326648

KMKR: EE101374059

Kirja lisad:

Lisa nr.1 Raadatava ala plaan Dwg formaadis

Lisa nr.2 Raadatava ala plaan PDF formaadis

Lisa nr.3 Raadatav ala kaarditõmmisel

Lisa nr.4 Maarendileping nr. 7-8/25/311

Lisa nr.5 Keskkonnaluba nr. SAAM-031

Raadamisala

Mäeeraldis

Mäeeraldise teenindusmaa

Kataster

Raadamisala, plaan mõõtkavas 1:5000

16.12.2025.a.

Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja II kruusakarjäär

OÜ Verston Eesti Pärnu tn 128, Paide linn

72720 Järva maakond [email protected]

www.verston.ee

Raadamisala piiripunktide koordinaadid

PUNKT X(m) Y(m) R1 6470187,66 391923,80 R2 6470543,90 392017,81 R3 6470547,94 391958,48 R4 6470188,03 391862,49

Raadamisala pindala 2,18 ha

R1

R2R3

R4

KÄSKKIRI

22.01.2025 nr 8

Volituse andmine Maa- ja Ruumiametile

Riigivaraseaduse § 8 lõigete 7 ja 71, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1, § 37 lõike 1 ja § 48 lõigete 1 ja 2,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1, jahiseaduse § 25 lõike 1,

maakorraldusseaduse § 7 lõike 3, maaparandusseaduse § 68 lõigete 2, 3 ja 6 ning

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra

kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 6 alusel:

1. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi

kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, otsustama kinnisasjale servituudi seadmise, muutmise

ja lõpetamise ning koormatava kinnisasja kasuks asjaõiguse seadmise juhul, kui

riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 19 lõikest 5 tulenevalt ei ole kasutamiseks andmiseks vaja

Vabariigi Valitsuse nõusolekut.

2. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi

kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, tegema kinnisasja võõrandamise või kasutamiseks

andmise enampakkumise korraldamise korral järgmisi otsuseid:

1) otsustama võõrandamise tingimusi vastavalt RVS §-le 43;

2) määrama enampakkumise läbiviimise viisi vastavalt RVS § 66 lõikele 2;

3) määrama teistkordsel või enamal avalikul enampakkumisel kinnisvara kasutamiseks andmisel

või võõrandamisel alghinna, osavõtutasu ja menetluse või lepingu täitmise tagatise vastavalt

RVS §-dele 6062;

4) otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas

nurjunuks tunnistamise vastavalt RVS §-le 68;

5) otsustama korduva enampakkumine korraldamise, enampakkumine edasi lükkamise või uuest

enampakkumisest loobumise vastavalt RVS § 69 lõikele 1;

6) otsustama tasutud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise vastavalt RVS §-le 70;

2

7) määrama vastavalt RVS § 71 lõikele 1 riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise

lepingu sõlmimiseks tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendama seda;

8) otsustama lepingu sõlmimise paremuselt teise pakkumise teinud isikuga vastavalt RVS § 71

lõikele 3;

9) otsustama enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise vastavalt RVS § 68 lõikele 7 ja

§ 71 lõikele 2.

3. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki, kui riigimaa omanikku, maareformi seaduse § 31

lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas ning avaldama vastavalt planeerimisseaduse

§ 127 lõikele 2 arvamust planeerimismenetluses toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud

detailplaneeringute koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu

koostamiseks ja finantseerimiseks, kui detailplaneering hõlmab või selle mõju ulatub

maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleval maale. 4. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, teostama järgmisi

riigivara valitseja õigusi ja kohustusi:

1) korraldama kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise enampakkumise menetlusi;

2) otsustama RVS 19 lõike 4 punktis 1 sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise vastavalt

samale sättele;

3) otsustama ehitamisel või põllumajandustööde käigus tekkiva ja üle jääva kaevise võõrandamise

vastavalt RVS §-le 32.

5. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, korraldama

vastavalt RVS § 23 lõikele 1 kinnisasja kasutamiseks andmist ja kasutamist kasutuslepingu või

piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel, sealhulgas:

1) määrama kinnisvara kasutamiseks andmise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise

tingimusi, sh kasutustasu maksmise ja tasu muutmise tingimusi, vastavalt RVS §-dele 18, 20,

22, 27, 28, 49 ja 63;

2) sõlmima kinnisasjade võõrandamise või kasutamiseks andmise lepinguid, sealhulgas piiratud

asjaõigustega koormamise lepinguid ning täitma lepingu sõlmimise, täitmise ja muutmisega

ning lepingupoolte vastutusega seotud ülesandeid vastavalt RVS §-dele 24 ja 25;

3) andma kinnisasja kasutajale allkasutuslepingu sõlmimiseks nõusoleku või keelduma sellest

vastavalt RVS § 15 lõikele 5;

4) otsustama kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise ja kulude

kasutustasuga tasaarvestamise üle vastavalt RVS § 18 lõikele 7;

5) otsustama RVS § 22 lõike 2 alusel kinnisvara kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega

koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise ning täitma RVS §-s 25

nimetatud riigivara valitseja kohustusi;

3

6) otsustama vastavalt RVS § 65 lõikele 1 kasutamise eest laekunud raha arvelt kasutamiseks

andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude katmise;

7) hindama ja selgitama välja vara vajalikkuse riigile lähtudes RVS § 10 lõikes 1 ja §-s 96

sätestatust.

6. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki kui kinnisasja omanikku kinnisasja osas, mille

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja

Ruumiamet, järgmistes menetlustes ja toimingutes:

1) sundvalduse seadmise menetluses, sh andma vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse § 39 lõikele 4 seisukohti sundvalduse seadmisega nõustumise või keeldumise kohta,

sealhulgas juhul, kui sundvalduse ala asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi

omandis oleval maal, mille osas on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille

riigi omandisse jätmise otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril;

2) planeerimismenetluses vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2, kui detailplaneering

hõlmab või selle mõju ulatub sellele nimetatud kinnisasjale, sealhulgas avaldama riigi kui

maaomaniku nimel arvamusi toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud detailplaneeringute

koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu koostamiseks ja

finantseerimiseks;

3) projekteerimistingimuste menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõigetele 3 ja 4, ehitusloa

menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 42 lõigetele 6 ja 7 ning kasutusloa menetluses vastavalt

ehitusseadustiku § 54 lõigetele 5 ja 6, sealhulgas avaldama arvamust ehitusprojekti osas, kui

ehitatakse või ehitis avaldab mõju käesoleva volituse punktis 3 nimetatud kinnisasjale;

4) teostama jahiseaduse §-s 6 sätestatud maaomaniku õigusi;

5) maakorraldustoimingutes vastavalt maakorraldusseaduse § 7 lõikele 3 osalema

maakorraldustoimingutes maakorralduse osalisena, esitama taotlusi ja avaldusi, kooskõlastama

maakorralduskavasid, võtma vastu otsuseid, andma nõusolekuid, sõlmima

maakorraldustoimingute läbiviimiseks kokkuleppeid ning allkirjastama dokumente ja

piiriprotokolle;

6) teostama vastavalt maaparandusseaduse § 68 lõigetele 2 ja 3 asutaja- ja liikmeõigusi

maaparandusühistus, mille tegevuspiirkonnas on Maa- ja Ruumiameti valdusesse antud

kinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa

kõige suurem võrreldes muu riigivara valitseja või volitatud asutuse valduses olevate

kinnisasjadega, või mille tegevuspiirkonnas on riigi omandis olevast maast üksnes maareformi

seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa;

7) välja nõudma, saama ja esitama dokumente, kooskõlastusi ja arvamusi punkti 6

alapunktides 1-7 nimetatud toimingute tegemiseks, samuti sõlmima asjakohaseid kokkuleppeid

riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja muude isikutega.

7. Volitan Maa- ja Ruumiametit maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva

maa osas, mille riigi omandisse jätmise otsustaja on majandus- ja tööstusminister, tegema maa

riigi omandisse jätmiseks vajalikke menetlustoiminguid.

4

8. Volitan Maa- ja Ruumiametit täitma Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226

„Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse

jätmise korra“ punkti 211 kohaselt riigivara valitseja ülesandeid maareformi seaduse § 31

lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus

on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille riigi omandisse jätmise

otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril.

Volitus on antud tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Riigile kuuluva Varkja kruusakarjäär 2

katastriüksuse maavara kaevandamiseks

rendile andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 08.03.2024 korraldusega nr DM-116967-70 „Varkja II

kruusakarjääri keskkonnaloa nr SAAM-031 muutmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) on

muudetud Verston Eesti OÜ-le kuuluvat maavara kaevandamise keskkonnaluba nr SAAM-031

ning laiendatud muuhulgas Varkja II kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

piire. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas

asuvatel Varkja kruusakarjäär (katastritunnus 30101:004:0515) ja Varkja kruusakarjäär 2

(katastritunnus 71401:001:4521) katastriüksustel, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 21,45 ha, sh mäeeraldise pindala 20,88 ha.

Varkja kruusakarjäär katastriüksus on antud 05.04.2023 sõlmitud maarendilepinguga nr 7-8/23/58

kaevandamiseks rendile Verston Eesti OÜ-le. Käesoleva korralduse alusel sõlmitakse leping

Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse rendile andmiseks.

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel

antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa

andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba

nr SAAM-031 kehtib kuni 23.03.2039.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud

riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 3% maa maksustamise hinnast, või kui on

tehtud maa erakorraline hindamine, siis 3% maa erakorralisel hindamisel määratud maa

maksumusest. Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa

maksustamishinna alusel.

MaaPS § 90 lõike 71 kohaselt muutub rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile

kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel,

maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus.

Vastavalt MaaPS § 1358 lõikele 3 võetakse alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate

lepingute puhul lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel saadud tsoonihindade

alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu

KORRALDUS

27. juuni 2025 nr 1-17/25/1120

2

sõlmimiseni igal kalendriaastal 50%. Alates lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast

suurendatakse tasu igal kalendriaastal MaaPS § 1358 lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses.

MaaPS § 1358 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu suureneb enam kui 50% eelmise kasutustasuga võrreldes, suurendatakse kasutustasu

50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Kui

viidatud 50% on väiksem kui viis eurot, suurendatakse kasutustasu kalendriaastas viie euro võrra,

kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 1358 lõike 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel maksimaalne

määr, milleni kasutustasu suurendatakse, viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu

hektari kohta 01.12.2023 seisuga kehtivate riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise lepingute alusel arvutatuna. 01.12.2023 seisuga on viiekordne keskmine mäetööstusmaa

kasutamise tasu hektari kohta 413,59 eurot.

MaaPS §-s 1358 sätestatut rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 90 lõigete 4-71 ja § 1358 alusel ning lähtudes Korrast, Keskkonnaameti korraldusest ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.01.2025 käskkirjast nr 8 „Volituse andmine

Maa- ja Ruumiametile“:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Maa- ja Ruumiameti volitatud valitsemisel oleva,

Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas asuva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse

(kinnistu registriosa nr 25809650, katastritunnus 71401:001:4521, pindala 134 555 m2,

sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116813) kaevandada

kasutada andmiseks Verston Eesti OÜ-ga (äriregistri kood 11947047, aadress Pärnu tn 128,

Paide linn, 72720 Järva maakond).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.03.2039;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu

suuruseks 290,25 eurot (kakssada üheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti)

aastas, mis on Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast

(2580 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni igal

kalendriaastal 50%;

2.3. alates rendilepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb

kasutustasu vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse

MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta); 2.4. alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus;

2.5. ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.6. kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7 ja

71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon;

3

2.7. kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.8. kasutustasu maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.9. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.10. katastriüksusel kasvava metsa raie ja raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama

Maa- ja Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise

Keskusega; 2.11. rentnik kasutab katastriüksust ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks;

2.12. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.13. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.14. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.15. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

2.16. sõlmitav leping tuleb Maa- ja Ruumiametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Verston Eesti OÜ-le, Saaremaa Vallavalitsusele

ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa- ja Ruumiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus

strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktor

Andmete väljavõte

Katastriüksuse tunnus (kinnistu nr) 71401:001:4521 (25809650)

Aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja kruusakarjäär 2

Pindala 134 555 m² (13.46 ha)

Katastriüksus moodustatud 23. aprill 2025

Maksustamishind (hetkel kehtiv) 40 366 €

Sihtotstarbed MAETOOSTUSMAA 100%

Piiride asukoht kaardil

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Piiripunkti jnr

Piiripunkti tunnus

Moodustamise viis (aeg) Piiripunkti liik Asukoht Koordinaadid Maamõõtja/moodustaja

1 100004404580 null (20.02.2025) METALLTORU - X: 6470190.06 Y: 391862.14

Jüri Koppel

2 100004404581 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470548.2 Y: 391956.9

Jüri Koppel

3 100004404588 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470542.49 Y: 392040.64

Jüri Koppel

4 100000760738 null (20.02.2025) PIIRIKIVI - X: 6470559.26 Y: 392155.04

Jüri Koppel

5 100007504506 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470563.88 Y: 392157.01

Jüri Koppel

6 100007504504 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470553.16 Y: 392181.6

Jüri Koppel

7 100007504509 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470532.63 Y: 392205.26

Jüri Koppel

8 100007504510 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470492.59 Y: 392238.03

Jüri Koppel

9 100007504500 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470172.53 Y: 392173.5

Jüri Koppel

10 100007504503 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470129.04 Y: 392157.17

Jüri Koppel

11 100007504501 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470078.08 Y: 392098.93

Jüri Koppel

12 100007504508 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470017.79 Y: 392052.71

Jüri Koppel

13 100007504507 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470029.58 Y: 392049.6

Jüri Koppel

14 100007504502 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470034.14 Y: 392048.1

Jüri Koppel

15 100007504505 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470072.4 Y: 392020.92

Jüri Koppel

16 100007504511 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470121.08 Y: 391954.04

Jüri Koppel

17 100007504512 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470142.06 Y: 391925.05

Jüri Koppel

18 100007504513 null (20.02.2025) METALLTORU X: 6470166.32 Y: 391856.83

Jüri Koppel

19 100004404579 null (20.02.2025) TEEMAA_- SERVA_- PUNKT

- X: 6470188.37 Y: 391861.68

Jüri Koppel

*-ga tähistatud piiripunkt: vajab piiride kindlakstegemist

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Kitsenduste asukoht kaardil

Kitsendusi põhjustavad objektid

Kitsenduste tingmärgid Kitsenduse liik Piiranguala pindala Kitsenduse ID

Maardla 134509 14808650

kitsendused_valjavote_selgitus

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Kõlvikute väljavõte

Kõlviku liik Pindala

Metsamaa 131 277

Muu maa 3278

www.kataster.ee Koostatud: 03.07.2025

Maa maksustamishind (maa väärtus) Hetkel kehtiv väärtus

Katastriüksuse tunnus: 71401:001:4521

Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Varkja küla, Varkja kruusakarjäär 2

Kogupindala: 134 555 m²

Maa maksustamishind: 40 366 €

Hinnatud osa Hindamismudel Pindala (m²) Väärtus (€/m²) Väärtus (€)

Mäetööstusmaa Ehitusmaa (ühiskondlik) 134 555 0,30 40 366 €

Arvutuskäik hindamismudelite lõikes on kajastatud lisas.

Lisa. Arvutuskäik

Hindamismudel: Ehitusmaa (ühiskondlik) 0,30 €/m²

Tegur Mõju

Ehitusmaa madalaim väärtus 0,30 €/m²

Maa korralist hindamist reguleerib maa hindamise seaduse § 4³ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“.

Rohkem infot maa korralise hindamise kohta: 2022. aasta maa korraline hindamine | Maa- ja Ruumiamet (www.maaruum.ee)

Maa- ja Ruumiamet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn I 665 0600 [email protected] I www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Väljavõte: 03.07.2025 | 1/1

MAARENDILEPING NR 7-8/25/311

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet (edaspidi

Rendileandja), keda esindab majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkirja nr 8 „Volituse

andmine Maa- ja Ruumiametile“ alusel Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise

teenistuse direktor Tõnis Arjus, ja Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) (edaspidi Rentnik),

keda esindab volikirja (Lisa 4) alusel Siim Pukk, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud

Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi Leping)

alljärgnevas:

1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK

1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest (edaspidi MaaPS), riigivaraseadusest,

võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva

kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja

Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktori 27.06.2025

korraldusest nr 1-17/25/1120 „Riigile kuuluva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse

maavara kaevandamiseks rendile andmine“ (Lisa 2).

1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1. nimetatud

maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise

sihtotstarbele.

1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Saare maakonnas Saaremaa vallas Varkja külas

asuv Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 25809650,

katastritunnus 71401:001:4521, pindala 134 555 m2, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV116813) (edaspidi Objekt). Objekt on määratletud

maakatastri väljavõttega (Lisa 3).

2.2. Objekti kasutatakse ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks.

3. LEPINGU TÄHTAEG

Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.03.2039.

4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD

4.1. Lepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu

suuruseks 290,25 eurot (kakssada üheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti)

aastas, mis on Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast

(2580 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni

igal kalendriaastal 50%.

4.2. Alates Lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu

vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta).

4.3. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

2

4.4. Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

4.5. Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7

ja 71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.

4.6. Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast Lepingu lisa ei

sõlmita.

4.7. Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik

proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt

Rentnikule arve esitamise päevast arvates.

4.8. Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

4.9. Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.

4.10. Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse

Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei

esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone.

4.11. Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve

saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja

nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.

Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse

Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.

5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED

5.1. Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,

telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.

5.2. Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke

kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud

kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama

Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest

arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille

säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle

andma.

5.3. Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja

rajatisi).

6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE

Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.

7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Rendileandjal on õigus:

7.1.1. takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest

Rentnikule 24 tundi ette;

3

7.1.2. kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste

kohustuste täitmist;

7.1.3. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema

poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

7.1.4. muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1. nimetatud rendi suurust Eesti Vabariigi

õigusaktidest tulenevatel juhtudel;

7.1.5. nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist;

7.1.6. anda Rentnikule kirjalik nõusolek Objekti tavapärast korrashoidu ületavate parenduste

tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab muudatuste ja parenduste

tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul

tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise

teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja esitanud maa omanikule vastavad

kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te)

perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast kasutustasust.

7.2. Rendileandja kohustub:

7.2.1. andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;

7.2.2. vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks

kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või

nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

7.2.3. registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.

8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8.1. Rentnikul on õigus:

8.1.1. kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,

ulatuses ja korras;

8.1.2. püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada

kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti

otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6. esitatud

tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2. sätestatuga;

8.1.3. üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul teha Objektile tavapärast korrashoidu ületavaid

parendusi;

8.1.4. taotleda Rendileandja nõusolekul Objekti parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist

vastavalt punktis 7.1.6. sätestatule.

8.2. Rentnik kohustub:

8.2.1. kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki maavara

kaevandamise keskkonnaloas nr SAAM-031 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti

korrastamisega ning tavapärase korrashoiuga seotud kulud, sealhulgas kõrvaldama

puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või

parandamisega;

8.2.2. kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1. ja 7.1.2. alusel teostatud kontrolli käigus avastatud

puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3. alusel

kohustanud;

8.2.3. hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või

maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud

keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;

8.2.4. Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;

4

8.2.5. Objektil kasvava metsa raie ja raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama Maa-

ja Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;

8.2.6. enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;

8.2.7. korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr

SAAM-031 ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne

Lepingu lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti

korrastamistingimuste saamiseks;

8.2.8. tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksusega seotud

koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni

Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;

8.2.9. viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust

Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.2.10. teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel

sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate

asjaolude lõppemisest;

8.2.11. tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on

keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;

8.2.12. kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud;

8.2.13. tagama Objekti ohutuse, vajadusel tõkestama juurdepääsu Objektile.

8.3. Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse.

9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1. Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata jätmisega

või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.

9.2. Lepingu punktides 6, 8.2.6 ja/või 8.2.7 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta

eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas igal aastal, kuni kohustuse täitmiseni.

Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.

9.3. Lepingu punktides 8.2.1 kuni 8.2.5 ja/või 8.3 nimetatud kohustuste rikkumisel või

Rendileandja poolt määratud tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on Rendileandjal

õigus igakordse rikkumise eest nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 25% ühe aasta rendi

summast, kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema

kohustuste täitmisest.

9.4. Lepingu punktides 8.2.8 kuni 8.2.10 nimetatud Rentniku kohustuste rikkumisel on

Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 100 eurot igakordse rikkumise eest.

10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui

lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

10.2. Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise

korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.

10.3. Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval

lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu

muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.

5

10.4. Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

10.5. Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi

õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10.6. Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest

Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva

maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.

10.7. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses

sätestatud korras.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1. Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue

valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

11.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt

volitatud valitsusasutusele.

11.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle

Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse

läbirääkimiste teel.

12.2. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada

läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.

13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD

13.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist

Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning

Lepingu punktide 4.5. ja 7.1.4. alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise

teadetest.

13.2. Lepingul on järgmised lisad:

13.2.1. Lisa 1. Majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkiri nr 8 „Volituse andmine Maa- ja

Ruumiametile“;

13.2.2. Lisa 2. Maa- ja Ruumiameti peadirektori 27.06.2025 korraldus nr 1-17/25/1120 „Riigile

kuuluva Varkja kruusakarjäär 2 katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“;

13.2.3. Lisa 3. Maakatastri väljavõte;

13.2.4. Lisa 4. Volikiri.

13.3. Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku

vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada.

13.4. Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post

[email protected].

13.5. Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on Verston Eesti OÜ mäenduse valdkonnajuht Siim

Pukk.

6

Rendileandja:

Maa- ja Ruumiamet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011 (SEB Pank)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Arjus

Rentnik:

Verston Eesti OÜ

Registrikood 11947047

Pärnu tn 128

Paide linn

72720 Järva maakond

Tel 510 7679

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Pukk

Verston Eesti OÜ

Pärnu 128

72720 Paide

+372 5309 3317

+372 516 4323

[email protected]

www.verston.ee

Reg-kood 11947047

IBAN: EE897700771006326648

KMKR: EE101374059

RMK Edela regiooni juht 17.12.2024 nr 1-10/730-2025

Hr. Aivar Laud

[email protected]

RMK Edela Regiooni metsaülem Saare- ja Hiiumaal

Hr. Andres Tammeveski

[email protected]

Raadamistööde taotlus mäetööstusmaal

Verston Eesti OÜ soovib metsateatise väljastamist ja raadamist katastriüksusel, mille

lähiaadress on “Varkja kruusakarjäär 2”.

Andmed katastriüksuse kohta:

1. Katastriüksuse tunnus: 71401:001:4521

2. Lähiaadress: Varkja kruuskarjäär 2

3. Saare maakond Saaremaa vald , Varkja küla

4. Sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%

5. Kinnistu registriosa number 25809650

6. Riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116813

7. Omandivorm: riigiomand

8. Riigivara valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

9. Volitatud asutus: Maa- ja Ruumiamet

Taotletav ala on esitatud plaanina Dwg ja PDF formaadis ja lisaks illustreerivana ka

kaarditõmmisel (Lisad 1; 2 ja 3). Raadatava ala pindala on 2,18 ha.

Rendilepinguna on lisatud maarendileping nr 7-8/25/311 (kirja lisa nr.4), mille on sõlminud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maa- ja Ruumiaamet ning Verston

Eesti OÜ

Kirja lisana ka keskkonnaluba SAAM-03(1, kus tegevusvaldkonnaks on maavara kaevandamine

Varkja II kruusakarjääris. Loa omajaks on Verston Eesti OÜ. (Kirja lisa nr.5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Nõmm

Verston Eesti OÜ mäetöödejuht Saare maakonnas

Verston Eesti OÜ

Pärnu 128

72720 Paide

+372 5309 3317

+372 516 4323

[email protected]

www.verston.ee

Reg-kood 11947047

IBAN: EE897700771006326648

KMKR: EE101374059

Kirja lisad:

Lisa nr.1 Raadatava ala plaan Dwg formaadis

Lisa nr.2 Raadatava ala plaan PDF formaadis

Lisa nr.3 Raadatav ala kaarditõmmisel

Lisa nr.4 Maarendileping nr. 7-8/25/311

Lisa nr.5 Keskkonnaluba nr. SAAM-031