Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa

Kooskõlastustabel

Ettepanek/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (16.12.2025 nr 1.4-2/3095-1)

1. Eelnõus kavandatud muudatusel on oluline regionaalne mõju, mida ei ole seletuskirjas hinnatud. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei mõjuta muudatused regionaalarengut. Sellega ei ole võimalik nõustuda. Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse lõpetamine ja teenuste kadumine mõjutab tugevalt just neid piirkondi, kus: • töötuse määr on kõrgem; • ettevõtlusaktiivsus on madalam; • töökohtade kättesaadavus on piiratud; • inimeste ettevõtlusjulguse ja - oskuste kujundamine on oluline töö- ja sotsiaalelu kvaliteedi komponent. Regionaalarengu tegevuskava seire (RETK 2024) toob esile, et Ida-Virumaa, Kagu- Eesti, Kesk-Eesti ja mitmed väiksemad maakonnad seisavad silmitsi töökohtade, sissetulekute, ettevõtlusaktiivsuse ning inimeste oskuste märkimisväärse puudujäägiga. Niisugustes piirkondades võib Töötukassa meede osutuda tähtsaks ettevõtlusvõimekuse kujundajaks ja motivatsiooni loojaks töö kaotanud inimestele. Kahjuks piirkondlikku mõju analüüsi kuskilt välja ei tulnud. Meie hinnangul on regionaalne mõju selgelt olemas ning palume seda hinnata. 2. Töötute ettevõtlusvõimekuse arendamise mõju on alahinnatud. Maakondlikud arenduskeskused on rõhutanud, et: • teenus on töötule esimene ja sageli ainus praktiline samm ettevõtluse proovimiseks; • see kasvatab enesekindlust ja arendab oskusi;

Arvestatud Seletuskirja on regionaalsete mõjudega täiendatud.

• isegi ettevõtet loomata aitab see inimesel teha teadlikuma karjäärivaliku; • teenus on oluline just majanduslikult haavatavamates piirkondades. Tegemist on sotsiaalsete, majanduslike ja piirkondlike mõjudega, mille mõjud palume uuesti üle hinnata. 3. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) teenused ei kata töötuid ega ettevõtlusega alustajaid. Seletuskirjas märgitakse, et edaspidi toetab alustavat ettevõtjat EIS. EISi teenuste sihtrühmaks ei ole töötud eraisikud ega inimesed, kelle äriidee on alles kujunemas. EISi Starditoetus on suunatud juba tegutsevatele ettevõtetele. See tähendab, et suur hulk töötuid võimaliku ettevõtluspotentsiaaliga inimesi jääb täielikult toetuseta. Teenuse kadumine mõjutab eriti tugevalt neid regioone, kus ei ole alternatiivseid toetavaid teenuseid (väikeettevõtluse madal tihedus, nõrk nõustamisvõimekus, vähene regionaalne kapital). Eelnõu seletuskirja IV osa „Määruse mõjud” leheküljel 4 on välja toodud, et ebasoovitava mõjuna võib ettevõtluse alustamisega seotud toetavate teenuste kättesaadavus väheneda ja seeläbi ka ettevõtjaks hakkamine väheneda. See on muret tekitav asjaolu ja meie hinnangul EISi senine meede seda ei kata ega leevenda. 4. Enne teenuse lõpetamist puudub nõutav mõjude analüüs – ei ole arusaadav, et mis on tegelik probleemne praktika. Seletuskirja argumendina esitatud näitaja – et püsiva töökoha loob 11–12 protsenti teenuse saajatest – ei ole mõjuanalüüs. Puudub analüüs: • kas madal näitaja tuleneb toetuse tingimustest; • kas ettevõtlusnõustamine on olnud ebapiisav; • kas piirkondlike vajadustega on arvestatud; • milline on mõju tööturuvalmidusele ja edasisele karjäärile.

Puudub teave teenust kasutanud inimeste tagasisidest. Nendeta ei saa järeldada, et teenus on ebaefektiivne. Teeme ettepaneku välja tuua milline on olnud klientide senine tagasiside vastavale teenusele. Samuti palume analüüsida kas toote sulgemise puhul on peamiseks probleemseks praktikaks see, et püsiva töökoha loomise osakaal on madal või on peamine probleemne praktika teenuse kvaliteedis, näiteks ettevõtluse järelteenuste kompetents ja kvaliteet on nõrk, mistõttu see ei paku piisavalt tuge ja äriplaani jätkusuutlik elluviimine jääbki katki. 5. Eelnõu vajab regionaalset ja sotsiaalset täiendanalüüsi. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada seletuskirja järgmiselt: • Maakondlik analüüs: töötute arv maakondade lõikes, toetuse ja koolituste kasutamise arvud, ettevõtlusega alustamise tulemused. Kui selgub, et maakonnas, kus töötus on suur, kuid teenuse kasutamine madal, siis tuleks aru saada, et miks selline probleemne praktika esineb ja mis on selle esile kutsunud. • Maakonnapõhine riskianalüüs: mõju tööturule, mõju ettevõtlusaktiivsusele, mõju sotsiaalsele kaasatusele ja eneseteostusvõimalustele. Analüüsida Töötukassa toetuse ja järeltegevuste kaotamisega kaasnevat negatiivset mõju. • Tagasiside teenuse sihtrühmadelt ja maakondlikelt arenduskeskustelt: teenuse toetav mõju, oskuste kasv, mõju hilisemale ettevõtlusega alustamisele või tööturule naasmisele. • Riskianalüüsi põhjal koostada ettepanekud töötute, kuid samas ettevõtluse alustamise sooviga inimeste toetamiseks: o alternatiivsed lahendused: teenuse ümberkujundamine, mitte lõpetamine, maakondlike arenduskeskuste nõustamisvõimekuse tugevdamine ja laiendamine, ABC-koolituse ja väikese stardipaketi jätkamine töötutele probleemsetes piirkondades. o ettepanekud sihtrühma edasiseks toetamiseks: segmenteeritud sihtrühmale ettevõtluse alustamise toetus (näiteks noortele), regionaalselt diferentseeritud

toetuspakett (näiteks rakendada ettevõtluse alustamise toetust ja järelteenuseid kõige suurema töötusmääraga piirkondades), tugevama ettevõtlusnõustamise rahastamise suurendamine, et kasvatada selles valdkonnas piirkondlikku kompetentsi. Leiame, et ettevõtluse alustamise toetuse lõpetamine mõjutab oluliselt just neid piirkondi, kus tööhõive, ettevõtlusaktiivsus ja sissetulekud on madalamad ning kus töötute ettevõtlus- ja eneseteostusvõime kasvatamine on regionaalse elujõu tagamiseks eriti tähtis. Samuti leiame, et seletuskirjas toodud argumendid ei ole piisavad teenuse lõpetamiseks, sest need on ühekülgsed, ei toetu täiemahulisele mõjude hindamisele, jätavad tähelepanuta regionaalsed ja sotsiaalsed mõjud ning ei erista teenuse tehnilist kvaliteeti selle süsteemsest vajalikkusest. Lisaks toome välja ka selle, et hetkel on hinnatud vaid toetuse lõpetamisest tekkivat otsest eelarvelist kokkuhoidu, kuid mitte lõppkokkuvõttes ühiskonnale tekkivat kasu (näiteks maksulaekumised, töökoha loomine, töötuse vähenemine, oskuste kasv) või kulu. Sellisel kujul ei ole võimalik väita, et teenus on kulukas või ebaefektiivne, sest teenuse tulupool on jäänud täielikult hindamata. Samuti ei hinnata hüvesid, mida teenus annab ka neile, kes ettevõtet ei loo: oskused, enesekindlus, suurem tööturuvõime. Palume selles osas ka seletuskiri läbi mõelda ja täiendada. Seetõttu palume seletuskirja sisuliselt täiendada ning läbi analüüsida, milline on sihtgrupi senine ja võimalik uus teekond, sealhulgas millised täiendavad lahendused või alternatiivsed tegevused on vajalikud selleks, et vältida piirkondliku konkurentsivõime nõrgenemist ning tagada, et muudatus ei süvendaks olemasolevaid arenguerinevusi.

Eesti Töötukassa (04.12.2025 nr 1-11/23/6008)

Teeme ettepaneku täiendada määruse paragrahvi 57 lõikega 123 järgmises sõnastuses: „(123) Isikule, kellele maksti §-s 29 nimetatud ettevõtluse alustamise toetust enne 01. aprilli 2026. a kehtinud

Arvestatud Sõnastatud järgnevalt: „Isikule, kellele maksti §-s 29 nimetatud toetust kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud redaktsiooni alusel, on õigus §-s 30 nimetatud teenustele kahe aasta jooksul toetuse inimese

redaktsiooni alusel, on õigus §-s 30 nimetatud ettevõtluse järelteenustele kahe aasta jooksul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.“. Õigusselguse huvides tuleks eelnõusse lisada rakendussäte reguleerimaks olukorda, kus isikul, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel, on õigus saada ettevõtluse järelteenuseid ka pärast 01. aprilli 2026. a ja seda seni kehtinud tingimustel ning korras. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud rakendussätted kõnealust olukorda ei reguleeri. Vastavalt täpsustada ka eelnõu seletuskirja.

pangakontole ülekandmise päevast kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.“

Teeme ettepaneku asendada eelnõu seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 selgituse kolmandas lõigus esimene lause järgmise lausega: „Lõige 122 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab §- des 29 või 30 sätestatud tööturuteenuste osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel, siis kohaldatakse ka tööturuteenuste osutamisele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa tagasinõudmisele kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda.“. Täpsustus on vajalik, kuna eelnõu § 1 punktis 3 toodud paragrahvi 57 lõige 122 ei sisalda otsuse tegemise aega, mistõttu tuleks õigusselguse huvides seletuskirjas välja tuua, et eelnõu § 1 punktiga 3 lisatav paragrahvi 57 lõige 122 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab §-des 29 või 30 sätestatud tööturuteenuste osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel.

Arvestatud

Eelnõuga ei muudeta tööhõiveprogrammi rahalist mahtu, mistõttu tuleks eelnõu seletuskirja punktis 5 täpsustada, et ettevõtluse alustamise toetuse maksmise lõpetamisest vabanevad vahendid suunatakse teiste tööturuteenuste osutamiseks. Vastasel korral jääb seletuskirja punkti 5 sõnastusest ekslik mulje, et tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud (rahaline maht) vähenevad.

Arvestatud

1

EELNÕU

19.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 7, § 9 lõike 2 punkt 8, lõige 9 ja lõike 12 punkt 4, § 13 lõike 1 punkt 5,

§ 14 lõike 2 punkt 7 ning §-d 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50% kuu töötasu alammäärast, mis

on kehtestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli

seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule,

kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.“;

3) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, ettevõtluse

alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused“;

4) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Isikule, kellele on tasemeõppe toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a, makstakse

alates 1. jaanuarist 2027. a tasemeõppes osalemise toetust § 24 lõikes 10 sätestatud suuruses.“;

5) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 121–123 järgmises sõnastuses:

„(121) Kui isik taotleb enne 1. aprilli 2026. a §-s 29 või 30 nimetatud toetust või teenuseid,

tehakse otsus ja makstakse ettevõtluse alustamise toetust või osutatakse ettevõtluse

järelteenuseid kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

(122) Kui töötukassa otsustab §-s 29 või 30 nimetatud toetuse maksmise või teenuste

osutamise käesoleva määruse kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud redaktsiooni alusel,

kohaldatakse toetusele, järelteenustele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa

tagasinõudmisele kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimusi ja korda.

(123) Isikule, kellele maksti §-s 29 nimetatud toetust kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud

redaktsiooni alusel, on õigus §-s 30 nimetatud teenustele kahe aasta jooksul toetuse inimese

pangakontole ülekandmise päevast kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.“.

§ 2. Määruse jõustumine

2

(1) Määruse § 1 punktid 1, 3 ja 5 jõustuvad 1. aprillil 2026. a.

(2) Määruse § 1 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

19.12.2025

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad vähe mõjusa

ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste osutamise lõpetamist töötuskindlustusvahendite

otstarbekama kasutamise eesmärgil.

Ettevõtluse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku alustamist ettevõtlusega

ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab järgmisi

tööturuteenuseid:

 ettevõtluse alustamise toetus (edaspidi EVAT), mille eesmärk on majandusliku

aktiivsuse kaudu endale püsivalt tasustatud töökoha loomine;

 ettevõtluse järelteenused (koolituskulude ja individuaalse mentorluse kulude

hüvitamine, nõustamine mentorklubis), mille eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise

toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist.

EVATit antakse uue alustava ettevõtte käivitamiseks esmatarvilike vahendite soetamiseks kuni

6000 eurot. EVATi saamiseks esitab töötu äriplaani koos finantsprognoosidega Eesti

Töötukassale (edaspidi töötukassa). Viimane hindab äriplaani potentsiaali, teeb otsuse toetuse

andmise osas, kontrollib pärast toetuse maksmist äriplaanis kavandatud majandustegevust ja

toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil (s.o 8. ja 20. kuul).

Eelnõuga korrastatakse ettevõtluse alustamise toetamise skeemi Eestis, st lõpetatakse töötutele

inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise toetuse maksmine ja

järelteenuste pakkumine töötukassa kaudu. Ettevõtluse toetamisega jätkab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Ettevõtlusalane nõustamine jääb ka edaspidi

inimestele kättesaadavaks maakondlike arenduskeskuste kaudu. Muudatus on ühtlasi tingitud

vajadusest vähendada teenuste pakkumisel asutuste vahelist dubleerimist ning kasutada raha

ettevõtluse edendamisel paremini suunatult ja säästlikumalt. Muudatus vähendab töötukassa

halduskoormust, kuna teenuse senisel kujul osutamine on ressursimahukas ja menetlemise

tööjõukulu moodustab vähemalt 15% meetme kogu aastasest eelarvest. Lisaks muudetakse

tasemeõppes osalemise toetuse arvutamise aluste sätet, mis tagab toetuse saajate võrdse

kohtlemise ja väldib täiendavate arenduskulude tegemist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected]; 5913 9212), sama

osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected]; 5667 4014), töötukassa juhatuse liige

Brit Rammul ([email protected]; 5300 0320), hüvitiste osakonna juhataja asetäitja

Ardo Rosin ([email protected]; 614 8572), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp

2

([email protected]; 614 8520) ja juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina

Borozdina ([email protected]; 614 8644).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Kuna eelnõu on kiireloomuline, siis eelnõule ja seletuskirjale keeleekspertiisi ei ole tehtud.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (RT I, 31.10.2025, 3).

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused ja

§ 2 muudatuste jõustumise aja.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 3 tehtavate muudatuste tulemusena jäetakse alates 2026. aasta

1. aprillist määrusest välja tööturumeetme „ettevõtluse toetamine“ raames osutatavad

tööturuteenused – ettevõtluse alustamise toetus ning ettevõtluse järelteenused. Töötukassa

lõpetab töötutele inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise

toetuse maksmise ja järelteenuste osutamise. Edaspidi ei ole vaja koguda teenuseosutajalt

andmeid ettevõtluse järelteenuste raames mentorklubis nõustamises osalemise kohta ning

puudub vajadus vahetada töötukassa ja teenuseosutaja vahel infot teenuse kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 24 lõiget 10 selliselt, et nii uued tasemeõppes

osalemise toetuse saajad kui need, kellele on tasemeõppes osalemise toetus määratud enne 1.

jaanuari 2026. aastal, saavad toetust samas määras. Senises regulatsioonis kasutatud

riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär on asendatud seoses töötutoetuse

maksmise lõpetamisega alates 1. jaanuarist 2026. a 50 protsendiga kuu töötasu alammäärast,

mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse (TLS) §

29 lõike 5 alusel, kuid varem teenusele sisenenud saaksid § 57 lõike 10 kohaselt teenust edasi

vanadel tingimustel ja seega ka tasemeõppes osalemise toetust arvutatuna töötutoetuse alusel.

Töötutoetuse 31-kordne päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on

kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel, on sisuliselt samaväärsed, kuid arvutuslikult on siiski töötutoetuse 31-kordne päevamäär

30 senti suurem. Sätte sõnastus tagab teenuise saajate võrdse kohtlemise ja selle, et kõigi

teenusesaajate jaoks on vastavalt tasemeõppes osalemise toetus 2026. aastal 443,30 eurot.

Seega muudatus on kõigi teenusesaajate jaoks positiivne ja tagab 30 sendi võrra suurema

toetuse.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 111 ja 121–123 ning

kehtestatakse rakendussätted seoses määruse muudatustega.

Lõige 111 sätestab erisuse sama paragrahvi lõikest 10. Kui üldjuhul jätkatakse inimestele,

kellele on otsustatud tööturuteenuse osutamine enne 1. jaanuari 2026. a, teenuse osutamist kuni

3

31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras, siis lõike 111 kohaselt makstakse

inimesele, kellele on tasemeõppe toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a alates 1. jaanuarist

2027. a tasemeõppes osalemise toetust kehtivas § 24 lõikes 10 sätestatud suuruses. See on

oluline, kuna § 24 lõige 10 2025. aasta ja 2026. aasta redaktsioonid on erinevad (vt täpsemat

selgitus punkti 2 juures) ning tasemeõppes osalemise teenus on pikaajaline teenus, mida

osutatakse õpingute nominaalaja jooksul kuni kolme aasta vältel. Rakendussäte tagab, et ka siis,

kui töötutoetuse määra ei ole enam riigieelarves sätestatud, on tagatud teenusele uute ning

vanade sisenejate võrdne kohtlemine.

Lõigete 121–123 numeratsioon on tingitud alates 1. juulist 2027. a jõustuvast

tööhõiveprogrammi muudatusest1, millega kehtestatakse § 57 lõiked 13 ja 14. Kuna

eelnõukohase määruse jõustumise ajaks ei ole nimetatud sätted veel jõustunud, ei ole võimalik

kehtestada uusi rakendussätteid lõigetena 15 ja 16. Seega lisatakse käesoleva muudatusega

seotud rakendussätted olemasoleva lõike 12 järele lõigetena 121–123.

Lõige 121 reguleerib olukorda, kus isik taotles ettevõtluse alustamise toetust või ettevõtluse

järelteenuseid enne kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole

31. märtsi 2026. aasta seisuga veel otsustanud, kas maksta isikule toetust või osutada

järelteenuseid või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa toetuse maksmise ja järelteenuste

osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimustel ja korras.

Lõige 122 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab §-des 29 või 30

sätestatud tööturuteenuste osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel,

siis kohaldatakse ka tööturuteenuste osutamisele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa

tagasinõudmisele kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda. Töötukassa on

tööturumeetmete seaduse või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise,

kui on tehtud otsus teenuse võimaldamise kohta. Säte tagab, et inimesed saaksid teenusel lõpuni

osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel.

Lõige 123 reguleerib olukorda, kus isikul, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust kuni

2026. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel, on õigus saada ettevõtluse järelteenuseid

ka pärast 2026. aasta 1. aprilli ja seda seni kehtinud tingimustel ning korras.

Eelnõu § 2 sätestab määruse § 1 punktide 1, 3 ja 5 jõustumise 2026. aasta 1. aprillil, kuna

muudatuste rakendamine nõuab ettevalmistust, nt sihtrühma teavitamine. Töötukassa kogemus

näitab, et suurel osal ettevõtluskoolitusele suunatud inimestel on eesmärgiks pärast koolituse

läbimist taotleda EVATit. 2024. aastal läbis 1 648 töötukassa klienti ettevõtluskoolituse ning

nendest klientidest taotles hiljem ettevõtluse alustamise toetust 671 isikut ehk 40%.

Ettevõtluskoolituse kestvus sõltub selle mahust ning mahukamate koolituste puhul võib olla

koolituse kestvus kuni 3 kuud.

Kuigi ettevõtluskoolituse õppekavad, teemad ja mahud on kujundatud selliselt, et nende

läbimisel oleks töötu valmis ettevõtlusega alustama ka ilma EVATita, tuleb muudatuse

rakendamise aja valikul arvestada tööotsija ootustega ja juba tegevuskavas sõlmitud

kokkulepetega, mis on suunatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks. Pärast koolituse

läbimist peab ettevõtlussooviga tööotsijale jääma mõistlik aeg, mille jooksul peab olema tal

võimalik esitada taotlus koos selle lisadokumentidega töötukassale ning vajadusel saada ka

täiendavat nõustamist nt maakondlikust arenduskeskusest. 11.11.25 seisuga osaleb tellitud

ettevõtluskoolitusel 290 klienti, nende koolitus kestab kuni 2026. a märtsini, seega jääb

soovijatel aega EVAT taotluse esitamiseks.

1 RT I, 31.10.2025, 1

4

Määruse § 1 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. Tagasiulatuv

rakendamine tagab võrse kohtlemise nende tasemeõppes osalemise toetuse saajate vahel, kes

on teenusele sisenenud enne 2026. aastat ning alates 1. jaanuarist 2026. aastal. Ühtlasi on see

vajalik, et vältida infosüsteemide täiendavaid arenduskulusid, mis kaasneksid erineva toetuse

määra maksmisega. Muudatusega seondub § 1 punkt 4, kuid kuna see säte reguleerib

tasemeõppes osalemise toetuse suuruse arvutamist alates 2027. aastast, siis see jõustub üldises

korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu kohased muudatused ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele, 3) regionaalne mõju ja 4) mõju riigivalitsemisele.

Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju

ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega

infoühiskonda; haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega

keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised, regionaalsed ja majanduslikud mõjud

EVAT eesmärk on, et inimene looks majandusliku aktiivsuse (st ettevõtluse) kaudu endale

püsiva tasustatud töökoha. Ettevõtluse alustamise toetust edaspidi töötukassa kaudu ei osutata,

kuna teenuse tulemuslikkus on suhteliselt madal lähtudes tööhõive programmis toodud

eesmärgist – majandusliku aktiivsuse kaudu püsivalt tasustatud töökoha on loonud 11–12%

EVAT saajatest, selgub Maksu- ja Tolliameti ja töötukassa andmetel (vaata pikemalt allpool).

EVAT teenuse mõju on põhjalikumat käsitlust leidnud analüüsis2, kus tõdeti, et regulaarselt

tasustatud hõivele on teenuse mõju esimese pooleteist aasta jooksul positiivne ja statistiliselt

oluline, kuid seejärel osalus- ja võrdlusgrupi hõivemäärades erinevus kaob (vaata joonist 1).

Viidatud analüüs, mis käsitles 2017–2021 EVATit saanud isikuid, näitas, et toetuse abil

äriühingu loonud isikutest maksis endale alammäära ulatuses töötasu ligikaudu 12,5% (12–17

kuu jooksul pärast toetuse ülekandmist).

Lisaks on toetuse menetluse kulud suhteliselt kõrged – ainuüksi menetlemise tööjõukulu

moodustas u 15% meetme kogu eelarvest 2025. aastal.

Joonis 1. Regulaarselt tasustatud hõive: hõivatute osakaal toetuse saajate ja võrdlusgrupi hulgas

ning osalus-ja võrdlusgrupi erinevus.

2 Villsaar et al. 2014. a EVAT mõjuanalüüs, mai 2014, https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-

01/evatanalyys_2014.pdf

5

Märkus: joonisel on tärniga märgitud hinnangud, mis ei ole statistiliselt olulised nivool 0,05.

Allikas: töötukassa, Maksu- ja Tolliamet

Kuna EVATi saajate arv varieerub olenevalt aastas u 400–620 inimese vahel (vaata joonis 2),

mis moodustab ca 0,4–0,7% aasta jooksul arvele tulnud töötutest, ning järelteenuse saajate arv

on u 90 kuni 262 (vaata joonis 3), siis on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Joonis 2. EVAT saajate arv

Allikas: töötukassa

Joonis 3. Ettevõtluse toetamise teenuste saajate arv

Allikas: töötukassa

6

Ebasoovitavad mõjudena võivad ettevõtluse alustamise või arendamise teenuste kättesaadavus

väheneda ja seeläbi ettevõtjaks hakkamine väheneda. Samas tööturu vajadusest tulenevat võib

kiireneda tööotsijate tööle liikumine, kuna 2024. a EVAT saanutel kulus töötuna arvele tulekust

EVAT positiivse otsuse saamiseni keskmiselt 10 kuud (mediaankestus päevades 254). Kõigi

registreeritud (sh EVAT saajate) tööle rakendumise mediaankiirus 2024. aastal oli aga 170

päeva. EVAT saajate sotsiaaldemograafiline profiil on tugev (vaata joonist 4), mis toetab nende

kiiret töö leidmist.

Joonis 4. EVAT saanute arv ja jaotus perioodil 01.01.2019–13.11.2025

Allikas: töötukassa

Edaspidi on alustaval ettevõtjal võimalik saada teenuseid ja tuge nt EISist, mis tagab parema

seose teiste EISi poolt pakutavate ettevõtlusmeetmetega. Töötukassal on võimalus jätkata

piiratud tööjõu ja rahaliste vahendite tingimustes tööturuteenuste osutamist suuremas mahus

tööturu mõttes prioriteetsetele sihtrühmadele, kelleks on oskusteta inimesed ja noored.

Alustava ettevõtte puhul tuleb hinnata ka majandusliku tegevuse mõju inimese toimetulekule.

Majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks peaks EVATi saanud inimese

sissetulek läbi ettevõtluse olema vähemalt alampalga suuruses ja püsiv. Töötukassa analüüsis,

kui paljud 2017–2021 EVATit saanud inimesed vastavad järgmistele tingimustele:

1. asutanud äriühingu või registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE), sh

FIE majandustegevus on jätkuvalt toimuv (st FIE tegevus ei tohi olla lõpetatud ega

peatatud perioodil 18 kuud alates toetuse ülekandmisest);

2. äriühingu asutanud toetuse saaja on loonud endale töökoha hiljemalt

kaheteistkümnendast kuust arvates toetuse ülekandmisest ja loodud töökoht on säilinud

vähemalt kuni aruandlusperioodi lõpuni (s.o 18nda kuu lõpuks). Töökoht peab olema

säilinud kõik kuud järjepidevalt kuni aruandlusperioodi lõpuni. Töötamise liikide osas

peavad olema hõlmatud juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemine, tööleping,

võlaõiguslik teenuse osutamise leping;

3. äriühingu asutanud toetuse saaja (ei arvesta FIEsid) on maksnud 12 kuni 17 kuu eest

toetuse ülekandmisest arvates endale töötasu vähemalt kehtiva töötasu alammäära

ulatuses. Töötasuks loetakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 9

nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatud töötamisest või ettevõtlusest saadud tulu.

Selgus, et kõigile kolmele tingimusele vastas 18-kuulise aruandlusperioodi korral 12,2% ja 19-

kuulise aruandlusperioodi korral 10,7%. Seega EVATi saajatest vähesed on suutnud tagada

7

endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks tarviliku sissetuleku

läbi EVATi abil loodud ettevõtluse.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõu kohaselt edaspidi ei toeta töötukassa alustavat ettevõtjat rahaliste toetuse ega

järelteenusega. Neile u 500–600 inimesele aastas jääb kättesaadavaks lai valik

tööturuteenustest, mis toetavad nende kiiret tööle rakendumist. Kuna mainitud teenuseid on

kasutanud suhteliselt väike osa registreeritud töötutest, on mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus majanduslikule toimetulekule on tagasihoidlik arvestades, et EVATi saajate seas

on umbes kümnendik suutnud tagada endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete

garantiide tagamiseks piisava sissetuleku läbi EVATi abil loodud ettevõtluse. Mõju sagedus on

samuti väike, kuna töötuks jäämine on pigem harva esinev sündmus. Kokkuvõttes on sotsiaalne

ja majanduslik mõju ebaoluline.

4.2. Regionaalsed mõjud

EVAT eesmärk on, et inimene looks ettevõtluse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha. Kuna

tasustatud töökoha loomise tulemuslikkus on täna madal, siis on EVATi kaotamisel väike mõju

piirkondlikule hõivele. Eestis tervikuna moodustasid 2023. aasta jooksul arvele tulnud töötutest

EVAT saajad ca 0,4%. Maakonniti ja piirkonniti tulemused varieeruvad vähesel määral, so

0,3%-st 1,3%-ni (vt tabel 1).

Tabel 1. EVAT saajate osakaal 2023. aastal arvele tulnud registreeritud töötutest maakonniti ja

piirkonniti

Piirkond Maakond

Kesk-Eesti

Järva maakond 0,54%

Lääne-Viru maakond 0,31%

Rapla maakond 0,57%

Kokku 0,43%

Kirde-Eesti Ida-Viru maakond 0,19%

Lõuna-Eesti

Jõgeva maakond 0,27%

Põlva maakond 1,02%

Tartu maakond 0,67%

Valga maakond 0,73%

Viljandi maakond 0,51%

Võru maakond 0,69%

Kokku 0,64%

Lääne-Eesti

Hiiu maakond 0,77%

Lääne maakond 0,56%

Pärnu maakond 0,58%

Saare maakond 1,26%

Kokku 0,72%

Põhja-Eesti Harju maakond 0,31%

Kokku 0,42% Allikas: töötukassa

Alates 2019. aasta algusest on EVATit saanud 3076 inimest, sh Kirde-Eestis 170, Kesk-Eestis

299, Kagu-Eestis 452.

8

Joonis 5. EVAT saanute arv ja jaotus maakonniti perioodil 01.01.2019–13.11.2025

Allikas: töötukassa

Kui suhestada EVAT saajate arv statistilisse profiili kuuluvasse ettevõtete arvu, saab kaudselt

hinnata EVATi mõju regionaalsele ettevõtlusele.

Joonis 6. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtete arv (sh FIEd, täisühingud, usaldusühingud)

maakonniti 01.01.2025. aasta seisuga.

Allikas: Statistikaamet

Eestis kokku oli 1.01.2025 158 378 ettevõtet, viimase viie aasta jooksul EVATi saajate arvu

suhte 1.01.25 ettevõtete arvu on 1,9%. Tulemus varieerub maakonniti 1,1%-st (Harjumaa)

4,6%-ni (Põlvamaa). EVAT lõpetamise mõju ulatus piirkondlikule ettevõtlusele on seega väike.

Tabel 2. EVATi saajate ja ettevõtete arv maakonniti

Ettevõtete

arv

(1.01.2025)

EVAT

saajad

(1.01.2019-

4.12.2025)

EVAT saajate

suhe ettevõtete

arvu

Harju maakond 92 688 1030 1,1%

9

Järva maakond 2 507 46 1,8%

Kogu Eesti 158 378 3076 1,9%

Lääne maakond 2 242 46 2,1%

Ida-Viru maakond 6 799 170 2,5%

Lääne-Viru

maakond

5 087

135 2,7%

Jõgeva maakond 2 452 68 2,8%

Viljandi maakond 4 378 127 2,9%

Valga maakond 2 255 72 3,2%

Tartu maakond 16 593 530 3,2%

Pärnu maakond 9 118 295 3,2%

Rapla maakond 3 564 118 3,3%

Hiiu maakond 1 178 41 3,5%

Saare maakond 3 826 145 3,8%

Võru maakond 3 477 152 4,4%

Põlva maakond 2 214 101 4,6% Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Töötukassa

Mõju sagedus piirkondlikule ettevõtlusele on väike, kuna töötuks jäämine ja EVAT taotlemine

on pigem harva esinev sündmus. Ettevõtluspotentsiaaliga töötud saavad ka edaspidi kasutada

maakondlike arenduskeskuste nõustamist ning töötukassa jätkab ettevõtluskoolituste

pakkumist, mis lõppevad äriplaani kaitsmisega. Värskel ettevõtjal on võimalik taotleda nt

EISist starditoetust, mille disain on tulemuspõhisem, st töökoha loomine on siduv nõue.

Starditoetuse esimene osamakse makstakse välja, kui rahastamise otsusest alates on 3 kuu

jooksul loodud 1 miinimum töötasuga töökoht.

Kokkuvõttes on regionaalne mõju ebaoluline.

4.3. Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused mõjutavad töötukassa poolt osutatavate

teenuste sisu, tööprotsesse ning töökoormust. Ettevõtluse toetamise teenuste osutamise

lõpetamine vähendab spetsialistide töökoormust, kes täna EVAT taotluste ja järelteenuste

menetlemisega tegelevad. Samuti võib väheneda huvi ettevõtluskoolitustoetuste vastu, mis on

osade klientide puhul EVATi saamisel eeltingimuseks, see vähendab ka teenuse eelarvet.

Prognoosi järgi on ettevõtluse alustamise toetamise meetme raames osutatavate järelteenuste

kulu 2026. aastal 124 000 eurot ning EVATi kulu 2,61 miljoni, kokku on meetme kulu 2,73

mln ilma muudatust rakendamata. Kui arvestada, et ettevõtluse alustamise toetuse avaldusi

enam alates 01.04.2026 esitada ei saa, on prognoositav ettevõtluse alustamise toetuse kulu

2026. aastal ca 1,0 miljon eurot, järelteenuse kulu ei vähene, seega ettevõtluse alustamise

toetamise meetme kulu kokkuhoid 2026.aastal on 1,61 mln eurot. Prognoosis on arvestatud, et

teenuse osutamise lõpetamisega seoses võib toetuse taotluste arv enne lõppu suureneda.

Muudatused eeldavad uute teenusetingimustega kohanemist, sh vähesel määral töötajate

nõustamist, et töötajad oleksid kursis muudetud tingimustega ja suudaksid kliente korrektselt

nõustada. Ajutiselt võib töökoormus suureneda seetõttu, et EVAT taotlejate arv kasvab vahetult

10

enne uute taotluste vastuvõtmise lõpetamist esimeses kvartalis. EVAT avalduste maht on

tavapärastelt kolm korda suurem positiivse otsuse saajate arvust. Seega tuleb vastata

pöördumistele ning hallata üleminekuperioodil tekkivaid olukordi. Muudatustega

infosüsteemides arendusi ei kaasne.

Kokkuvõttes jääb töötukassa põhiülesanne muutumatuks ja võimaldab enam tegeleda noorte ja

oskusteta inimeste töövõimaluste parandamisega. Siiski nõuavad eelnõus kavandatud

muudatused kohanemist, mis võib kaasa tuua ajutise töökoormuse kasvu ja kliendi nõustamise

ja teenustele suunamisel teatava kohanemise vajaduse. Mõju ulatust võib seetõttu kokkuvõttes

hinnata väikeseks. Mõju avaldub eelkõige muudatuste rakendamise algusajal ehk 2026. a

esimeses kvartalis, mistõttu on selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Vähe mõjusate ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste lõpetamine võimaldab kasutada

töötuskindlustusvahendeid paremini suunatult ja säästlikumalt. Keskendumine noortele,

oskusteta inimestele ja kiiremale tööle liikumisele võimaldavad suunata töötukassa vahendeid

eesmärgipärasemalt. Muudatuste rakendamisega võib kaasneda ajutine töökoormuse kasv ja

uute tingimustega kohanemise vajadus, kuid infosüsteemide arendusvajadus puudub. Mõju

avaldumise ulatus on väike ning sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega

-tulusid.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2026–2029 tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud

ettevõtluse toetamise meetme teenuste arvelt sõltuvalt aastast 1,6–2,5 miljoni euro võrra (vt

tabel 3). Vabanevad vahendid suunatakse teiste tööturuteenuste osutamiseks ja eelnõuga ei

muudeta tööhõiveprogrammi terviklikku rahalist mahtu.

Tabel 3. Tööhõiveprogrammi kogukulu perioodil 2026–2029

2026 2027 2028 2029

Kogukulu: kehtiv 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

Kogukulu: muudatusega 71 853 140 71 577 873 72 416 597 73 940 358

Kulude muutus -1 614 600 -2 550 600 -2 515 500 -2 468 700

Allikas: töötukassa

7. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 1, 3 ja 5 jõustuvad 1. aprillil 2026. a. Määruse § 1 punkti 2 rakendatakse

tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks töötukassale, Ettevõtluse ja

11

Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eelnõule esitas

kommentaare töötukassa. Märkused ja kommentaarid on esitatud kooskõlastustabelis

seletuskirja lisas.

Muudatusi arutas töötukassa nõukogu 05.11.2025 ja otsustas ettevõtluse toetamise

tööturumeetme raames teenuste osutamise töötukassa kaudu lõpetada. Töötukassa nõukogu

otsusest lähtuvalt valmistati ette tööhõiveprogrammi muutmise eelnõu. Vastavalt

tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Töötukassa nõukogu kiitis eelnõu

heaks 16.12.2025. aasta koosolekul. Töötukassa nõukogu otsus on esitatud seletuskirja lisas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Meie 31.12.2025 nr 2-2/3948-3

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa;

4) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.

Kristi Suur

5913 9212, [email protected]