| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 35 |
| Registreeritud | 31.12.2025 |
| Sünkroonitud | 05.01.2026 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-1 Ministri määrused |
| Toimik | 1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kaupo Sempelson |
| Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
31.12.2025 nr 35
Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise toetus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toetuse andmise eesmärgid ja oodatav tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärgid on:
1) võimaldada uute ettevõtjate tulekut Ida-Viru maakonda ja töökohtade loomist Ida-Viru
maakonnas;
2) elektrivõrguga liitumispunktide ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt
rajatavate tööstuste juurde Ida-Viru maakonnas;
(2) Toetuse andmise tulemusel saavad ettevõtjad, kelle asukoht on Ida-Viru maakonnas,
elektrivõrguga liitudes toetuse andmise eelsega võrreldes parema elektrivarustuskindluse.
§ 2. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja
toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
§ 3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3
sätestatud e-toetuse keskkonnas.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
§ 4. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse Ida-Viru maakonnas:
1) elektrituruseaduse § 3 punkti 11 tähenduses jaotusvõrgu ehitamist;
2) elektrituruseaduse § 66 lõikes 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu ehitamist;
3) olemasoleva liitumispunkti ümber ehitamist põhivõrgust kuni tööstusala piirini.
2
(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,
mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis
9 sätestatud keskkonnaeesmärgile, ning nende puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt
Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised
aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92).
§ 5. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on §-s 1 nimetatud eesmärkide ja tulemuse saavutamiseks ning § 4 lõikes 1
nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, milleks võib olla:
1) ehitusprojekti koostamise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulu;
2) võrguettevõtjale uue alajaama rajamiseks vajaliku kinnistu soetamise kulu;
3) ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö kulu;
4) muu § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste ettevalmistuskulu;
5) seadmete ja materjalide soetamise kulu;
6) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulu;
7) projektijuhtimise kulu, sealhulgas projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud
maksud või projektijuhtimise eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu;
8) omanikujärelevalve tagamisega seotud kulu;
9) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulu.
(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.
§ 6. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 9 000 000 eurot.
(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul tekib projekti elluviimiseks
vajalik kulu. See algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud
kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.
(3) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist.
Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatut, kuid mitte enam kui
36 kuu võrra või, kui see tähtpäev on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse 4. novembri
2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ § 3 lõikes 2
sätestatud perioodi lõpuni.
(4) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud
toetuse välja maksnud.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 8. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) EIS avalikustab toetuste eelarve ning teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest
ja peatamisest oma veebilehel, kooskõlastades taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja
peatamise eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20
kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru pikkus on vähemalt 90 kalendripäeva.
3
§ 9. Nõuded taotlejale Taotleja peab olema Ida-Viru maakonnas võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja
elektrituruseaduse § 8 lõike 3 tähenduses, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) taotleja maksuvõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot
või peab selle tasumine olema ajatatud, millisel juhul peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt;
2) on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide
esitamise ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse;
3) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest toetust, mis kuulub tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema
tähtaegselt tasutud;
4) taotleja või tema üle konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju omava isiku suhtes
ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust, esitatud sundlõpetamise avaldust ega
kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetust;
5) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust.
§ 10. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid
ja dokumente:
1) taotleja registrikood;
2) plaanitava tegevuse kirjeldus ja ajakava;
3) plaanitava tegevuse eelarve ja taotletava toetuse summa;
4) eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt isikutelt;
5) plaanitava tegevuse elluviimise koht;
6) ülevaade plaanitava tegevuse eest vastutava isiku varasemast kogemusest ning kompetentsist
asjakohases valdkonnas;
7) teave, kas taotleja on plaanitava tegevuse elluviimisele taotlenud toetust Euroopa Liidu või
muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest.
§ 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.
(2) Taotluse menetlemise aega võib EIS põhjendatud juhul pikendada kuni kümme tööpäeva,
millest teavitatakse taotlejat.
§ 12. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid
(1) Taotluste hindamise kriteeriumid ja nende osakaal koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja tulemuse saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju – 30 protsenti koondhindest;
3) projekti kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 30 protsenti
koondhindest.
(2) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse taotlusel kirjeldatud plaanitavale tegevusele hinne
skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane. Taotluse
koondhinne kujuneb lõikes 1 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest ja arvutatakse
täpsusega kaks kohta pärast koma.
(3) EIS koostab lähtuvalt lõigetest 1 ja 2 täpsema hindamise juhendi ning avaldab selle enne
taotlusvooru avamist oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
§ 13. Taotluse osaline ja täielik rahuldamine (1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima
koondhinde saanud taotlusest. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50
4
punkti ja ühegi § 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning
toetuse summa ei ületa toetuste eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba
jääki või toetust on osaliselt taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise
seisukohast põhjendatud.
(3) EIS võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on
kooskõlas §-s 6 sätestatud piirmääradega ja rahastamise eelarves on vabu vahendeid ning projekti
elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine
võimalik. Projekti eesmärki mahu suurendamisel muuta ei tohi.
4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
§ 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saajal on kohustus esitada EIS-ile vahearuanne koos maksetaotlusega ja lõpparuanne
projekti lõppedes.
(2) Aruanne peab sisaldama ellu viidud tegevuse või selle elluviimise edenemise ülevaadet
aruandlusperioodil ja hinnangut §-s 1 sätestatud toetuse eesmärkide ja tulemuse saavutamisele või
vahearuande puhul nende saavutamise võimalikkusele.
(3) EIS kinnitab aruande või tagastab selle muutmiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest
arvates. Toetuse saaja esitab muudetud aruande EIS-ile tema määratud tähtajaks.
§ 15. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud
abikõlblike kulude alusel vastavalt kuludokumentidele.
(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse EIS-ile
taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.
(3) Lõppmakse tehakse maksetaotluse alusel pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste
saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.
(4) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.
(5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile,
tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;
2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle elluviimine ei ole tõendatud;
3) EIS jätab vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse
rahuldamise otsuse tingimustest.
(6) EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse
täieliku tagasimaksmiseni.
5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagasinõudmine
§ 16. Toetuse saaja täiendavad õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja kohustustega;
2) taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet muuta, kooskõlastades muudatuse EIS-iga.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) tagada, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
5
2) säilitada taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat
alates viimase toetuse makse tegemise kalendriaasta lõpust;
3) viivitamata informeerida EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning
projekti tegevustega jätkamist;
4) teavitada projektist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud
määrusele.
§ 17. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse täiendavad õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
lisaandmete ja -dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja
territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja
materjale.
(2) EIS-il on kohustus:
1) avaldada oma veebilehel toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti
kogumaksumus, projekti eesmärk ja kestus;
2) kontrollida projekti elluviimist ja toetuse eesmärkide ning tulemuse saavutamist;
3) teavitama projektist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud
määrusele.
§ 18. Toetuse tagasinõudmine (1) EIS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja ei täida või ei ole täitnud toetuse saamisega seotud tingimusi või kohustusi;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Kui EIS-il ei ole võimalik tagasinõutava toetuse täpset suurust kindlaks määrata, vähendab ta
toetust proportsionaalselt, lähtudes rikkumise raskusest ja negatiivsest mõjust oodatavale
tulemusele.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva
jooksul otsuse kehtima hakkamisest arvates. Põhjendatud juhul võib EIS tähtaega pikendada ja
maksmise ajatada, kuid mitte pikemaks perioodiks kui üks aasta.
(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele
kuuluva toetusega.
(5) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
18.12.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise
toetus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2026‒2029 lisas 5 nimetatud meetme „Õiglase
ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-
Virumaal“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Eelnõuga kavandatav määrus
„Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise toetus“ kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161
lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, viimaks ellu riigi
eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohast meedet „Õiglase ülemineku eesmärkidesse
panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“. Määruse
rakendamist finantseeritakse 6 miljoni euro ulatuses CO2 kvoodirahadest ning täiendavalt 3
miljoni euro ulatuses riigieelarvest. Riigieelarveliste vahendite kasutamine on allutatud
atmosfääriõhu kaitse seaduse regulatsioonile. Täiendav finantseerimine riigieelarvest on vajalik
seetõttu, et hinnanguline investeerimisvajadus on suurem kui 6 miljonit projekti kohta.
Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel toetada Ida-Virumaal investeeringuid elektri
jaotusvõrku selliselt, et sellest tõuseks maksimaalne kasu piirkonna ettevõtlusele ja
elanikkonnale. Hetkel Ida-Virumaale tehtavate investeeringute tulemusel tekkivatele
ettevõtetele ei jagu piisaval hulgal elektrivõimsusi, mistõttu on vajalikum suuremad võrgu
ümberehitamised, tagamaks piisav elektrivõimsus jaotusvõrgu liitumispunktis. Liitumispunktis
saaks võrguga liituda kõik selle piirkonna tarbijad. Toetuse suurus projekti kohta on kaks kuni
kümme miljonit eurot. Toetuse saaja on piirkonnas tegutsev jaotusvõrguettevõtja. Toetuse määr
on 100% abikõlblikest kuludest.
Määruse alusel toetatav investeering panustab kliimaalaste eesmärkide täitmisse, sealhulgas
energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi kohaste sihttasemete saavutamisse, samuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87 (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside
saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) tulenevate
kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse direktiivi artikli 10 lõikes 3 punktis k toodud
sihtotstarbe kohaselt.
Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise ja andmise tingimused, menetlusnormid, määruse
rakendajaks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused, toetuse
maksmise ning tagasinõudmise alused ja kord.
1.1. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)
ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post: [email protected], telefon
625 6350) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (teenistusest
lahkunud), Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Monika Maamägi-Türk (e-
post: [email protected], tel 527 8037), õiguslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku. Keeletoimetaja
oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 18 paragrahvist, mis selguse huvides on jagatud viide peatükki.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted.
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus.
3. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine.
4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine.
5. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagasinõudmine.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus ning toetuse
andmise korraldaja.
Toetuse näol ei ole tegemist riigiabi andmisega. Toetust saab taotleda Ida-Virumaal
võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses, sest
võrgupiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud. Sama projekti elluviimiseks
võrguettevõtjate vahel konkurentsi pole. Riigiabi esinemist määravate kriteeriumite kohaselt
eelnõud analüüsides ilmneb, et tegu ei ole riigiabiga.
Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse
avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga
ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile
eeltoodud tingimustele.
1. Avalikud vahendid Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi
ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja
valikuga), siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised
vahendid saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa
Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole
tegemist riigi vahenditega.
Määruse alusel antakse toetust Eesti riigi eelarvest, mistõttu on selle riigiabiks liigitumise üks
tingimus täidetud.
2. Majanduslik eelis Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga
majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi
sekkumiseta, ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise
tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.
Jaotusvõrguettevõtjate vahel on tegevuspiirkonnad ära määratud elektrituruseaduse (ELTS) §
26 lõike 3 alusel. Teeninduspiirkondade põhimõte on sätestatud §-s 62 ja nende muutmine §-s
63.
Taristu omanik ja taristu käitajad on võrguettevõtjad, lõpptarbijad on Ida-Virumaa
elektritarbijad ehk nii ettevõtjad kui ka kõik teised, kes rajatava võrguühendusega selle
liitumispunktis liituda soovivad.
Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel
ja võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga. Rajatud võrguühenduse
kaudu müüakse hiljem elektrit turuhinnaga, mis tähendab, et meetmel puudub mõju elektri
hinnale. Juhul kui võrku ei rajataks toetusmeetme abil, oleks elektrivõrgu rajamine turu
tingimustel väga kallis. Seetõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel majandusliku eelise andmise
tingimus täidetud.
3. Valikuline iseloom Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet
kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või
teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku valikulisuse.
Käesoleva määruse alusel saavad toetust üksnes jaotusvõrguettevõtjad Ida-Virumaal
tehtavateks võrguinvesteeringuteks, mistõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel valikulise
kohaldamise tingimus täidetud.
4. Mõju konkurentsile ja kaubandusele Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd,
kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede moonutab või
ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit
võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.
Võrgu teeninduspiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud ja mitu võrguettevõtjat samas
asukohas ühendust rajada ja samale objektile taristut ehitada ei saa. Rajatava võrgutaristuga
saavad liituda kõik ettevõtjad, mis võrgu teeninduspiirkonnas tegutsevad või tulevikus
tegutsema hakkavad, samuti ümberkaudsed elanikud. Loodav taristu ei ole otsese
konkurentsiga seotud ning kaasatud ei ole muud operaatorid peale jaotusvõrguettevõtja.
Võrgutaristu alternatiivne rahastamine võrgu rahastamise kõrval on nii sektoris kui ka
liikmesriigis ebaoluline. Loodav taristu ei ole ette nähtud konkreetse ettevõtja valikuliseks
soodustamiseks, vaid toob kasu ühiskonnale laiemalt.
Teeninduspiirkonnad määrab Konkurentsiamet tegevusloa andmise või muutmise raames.
Tegevusload on avaldatud majandustegevuse registris, sealt saab ka vaadata, milline on
võrguettevõtja tegevuspiirkond. Jaotusvõrguettevõtjad omavahel ei konkureeri, seega määrus
ei mõjuta konkurentsi võrguettevõtjate vahel ega ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Võrgu
ehitamine toimub tegelike kulude alusel.
Sotsiaalmajanduslikus tähenduses on kasusaaja kogu Ida-Virumaa. Elektrivõrgu rajamine
soodustab tänapäevaste keskkonnasõbralike tööstuste teket, kus luuakse uusi töökohti. Nii
edeneb ettevõtlus ja areneb kohalik elu. Seetõttu ei ole toetuse riigiabiks liigitumisel selle
konkurentsi ja kaubandust kahjustava mõju tingimus täidetud. Järelikult ei ole toetuse puhul
tegu riigiabiga, kuna puudub selle mõju konkurentsile ja kaubandusele.
Eelnõu § 1 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja saavutatavat tulemust. Meede aitab kaasa Ida-
Virumaal õiglasele üleminekule fossiilmaavarade kasutuselt kliimaneutraalsele majandusele
ning kasvuhoonegaaside vähendamist, kuna loob eeldusi elektrienergia senisest ületuslikumaks
kasutamiseks. Ida-Virumaal on Õiglase Ülemineku Fondi eduka rakendamisega juba tehtud
mitmeid investeeringuid energiamahukasse tööstusesse. Eeskätt on investeeritud erinevate
tööstusalade arendamisse. Samas ei ole olemasolev elektrivõrguühenduse võimsus nende
investeeringute teenindamiseks kaugeltki piisav, arvestades lisandunud ja lisanduvate
ettevõtjate elektritarbimist. Ettevõtjad Ida-Virumaal vajavad oma konkurentsivõime
säilitamiseks ja arendamiseks taastuvenergiat, mille kasutamist olemasolev võrgutaristu alati ei
soosi. Seega on vaja toetada elektrivõrgu liitumispunktide väljaehitamist Ida-Virumaal, et
uutele liituvatele ettevõtjatele ja ka tegevust laiendavatele ettevõtjatele oleks tagatud piisav
tööks vajalik elektrivõimsus. Toetuse andmise tulemusel tekivad uued liitumispunktid
piirkonna ettevõtjatele ning nad saavad võimaluse liituda elektrivõrguga. See võimaldab
investeeringutel saada piisavas mahus elektrit, sealhulgas taastuvatest allikatest toodetud
elektrit. Lisaks suurendab toetus ka Ida-Virumaa ettevõtjate ja elanike elektrivarustuskindlust.
Toetuse kasutamisel saadavad tulemused võimaldavad võrguettevõtjal pakkuda soodsatel
tingimustel ja võrdsetel alustel ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning seeläbi soodustab ka
taastuvenergia kasutamist. Lõppkasusaajaks on Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtjad, ettevõtete
töötajad ja laiemalt piirkonna elanikud. Elektrivõrgu investeeringud on eeltingimus
kliimaneutraalsusele, luues pikas perspektiivis võimaluse liikuda fossiilsetelt allikatelt
taastuvenergia kasutamisele. Elektrivõrgu võimsuse suurendamine võimaldab rohkem elektrit
kasutada fossiilkütuste asemel, isegi kui osa elektrist on veel fossiilne — see loob aluse
tulevikuks, kus elektri tootmine on täielikult taastuv. Isegi kui praegu kasutatakse veel
fossiilkütuseid, on tugev ja paindlik elektrivõrk sild puhtama tuleviku poole.
Eelnõu § 2 kohaselt rakendab toetusmeedet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi
EIS). Rakendamine hõlmab endas taotluste menetlemist, taotluste rahuldamist, rahuldamata
jätmist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse tagasinõudmise otsuse
ning väljamaksete tegemist ja järelevalve teostamist.
Eelnõu § 3 sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Taotluse rahuldamise,
rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse maksmisest keeldumise,
toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse edastab EIS
taotlejale või toetuse saajale e-toetuse keskkonnas.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ning
projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv.
Eelnõu § 4 kohaselt toetatakse jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas
võrguteenust, elektrituruseaduse paragrahvi 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud
taristu ehitamist, mis muuhulgas hõlmab ka alajaamade ja võrguühenduse ehitamist, mis
võimaldaks olemasolevatel ja rajatavatel ettevõtjatel elektrivõrguga liitumist. Ettevõtjate
tarbimisvajadusele vastava mahuga liitumisvõimaluste rajamine on vajalik, arvestades, et Ida-
Virumaale rajatakse mitmeid ettevõtteid, kelle vajadus elektrienergia järele suureneb.
Nimetatud tegevus sätestab toetatavad tegevused. Rajatavad liitumisvõimalused loovad ka
eelduse tulevikus suuremamahuliseks taastuvenergia kasutamiseks, kuigi võrk ise võimaldab
erinevate tootjate elektri jaotamist tarbijatele.
Toetatav projekt peab vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ning tagatud peab olema
kliimakindlus, kui see projekti tegevusele kohaldub.
Eelnõu § 5 sätestab abikõlblikud kulud ja abikõlbmatu kulu (käibemaks). Abikõlblikud on
määruses nimetatud kulud, kui need on toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks
ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud ning tehakse abikõlblikkuse perioodil ega
ületa maksimaalset toetussummat. Kulud peavad olema seotud elektrivõrgu ehitamisega.
Eelnõu § 6 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu. Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti
abikõlblikest kuludest, kuna tegu ei ole riigiabiga ning väiksema osakaalu korral ei ole
võrguettevõtjate investeeringute realiseerumine tõenäoline, kuna eeldaks võrguettevõtja
omaosalust. Toetuse suurus on minimaalselt kaks ja maksimaalselt üheksa miljonit eurot.
Eelnõu § 7 käsitleb abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 48 kuud.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt 36 kuu
võrra. Selleks peab olema mõjuv põhjus ning tulemus peab jätkuvalt vastama meetme
eesmärkidele. Projekt lõppeb siis, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale
viimase väljamakse.
Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle ajavahemiku
jooksul peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning tekkima projekti elluviimiseks
vajalikud abikõlblikud kulud.
3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Eelnõu 3. peatükis käsitletakse toetuse taotlemisega seonduvat, nõudeid taotlejale ja taotlusele,
taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist ning
rahuldamata jätmist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks tunnistamist.
Eelnõu §-s 8 sätestatud taotluse voorupõhine taotlemine on otstarbekas, selgitamaks välja
toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse enim panustavad projektid, kuna eelarve on piiratud.
Seega on oluline valida välja parimad projektid, mitte ainult need, mis ületavad lävendi.
Taotlejad saavad toetust taotleda mitmele erinevale projektile Ida-Viru maakonnas. Kogu info
taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäeva, eelarve ning vooru kestuse kohta avaldab EIS
oma veebilehel.
Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlejale. Taotleja peab olema Ida-Viru maakonnas võrguteenust
osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses. Eelnõukohase määruse
väljatöötamise hetkel on Ida-Virumaal kaks jaotusvõrgu ettevõtjat: Elektrilevi OÜ ja Viru
Elektrivõrgud OÜ. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse paragrahvi 14 lõikest 5 ja sama seaduse
paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 kehtestatakse taotlejale nõue, et tema maksuvõlg koos
intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot. Alternatiivina on
lubatud ka võla tasumise ajatamine. Samuti peab ta varasemalt saadud toetuse olema tagasi
maksnud, kui toetuse tagasimaksmist on nõutud. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis- või pankrotimenetlust, esitatud sundlõpetamise avaldust ega kohtumäärusega
välja kuulutatud maksejõuetust, samuti ei tohi taotlejal ega tema esindajal olla kehtivat
kriminaalkaristust, mis on vajalik riskide maandamiseks ning aitab kaasa raha sihtotstarbekale
kasutamisele. Kuigi potentsiaalsete taotlejate hulka silmas pidades on välja toodud välistavate
asjaolude ilmnemine vähetõenäoline, on oluline need tingimused üheselt määruses fikseerida.
Kui taotleja ei vasta kõigile määruses esitatud nõuetele või taotleja ei võimalda kontrollida
nõuetele vastavust, jäetakse taotlus rahuldamata. Samuti juhul kui taotleja ei ole määratud
tähtajaks puudusi kõrvaldanud või on esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud õigusvastaselt
menetlusprotsessi.
Eelnõu § 10 kehtestab nõuded taotlusele. Taotluses peab olema kajastatud põhiline info
kavandatava tegevuse kohta, millele toetust taotletakse, näiteks tegevuste kirjeldus koos
asukoha, eelarve ja ajakavaga, andmed taotleja kohta ning taotletav summa. Taotlus peab
sisaldama ka tegevuste eest vastutava isiku varasemast kogemusest ja kompetentsidest. Taotleja
peab EISi informeerima, kas ta on taotlenud samade tegevuste elluviimiseks toetust Euroopa
Liidu, riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisabi vahenditest. EISi tuleb
informeerida nii sellest, kas toetust on ka saadud kui ka sellest kui toetust on taotletud aga ei
ole saadud.
Eelnõu § 11 käsitleb taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva alates
taotlusvooru sulgemisest, mida EIS võib põhjendatud juhtudel kuni 10 tööpäeva võrra
pikendada.
Eelnõu § 12 käsitleb taotluse hindamist ja hindamiskriteeriume. Taotlusi hinnatakse skaalal 0–
4 kolme kriteeriumi lõikes.
40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse eesmärkide ja tulemuse
saavutamisele;
30 protsenti koondhindest moodustab projekti sotsiaalmajanduslik mõju ja;
30 protsenti koondhindest moodustab projekti kuluefektiivsus oodatava tulemuse
saavutamise seisukohast.
Kaalutud keskmiste hinnete põhjal moodustub projektide pingerida, millest parimad läveni
ületanud saavad toetuse, arvestades vooru mahtu. Hindamise sujuvamaks ja selgemaks
läbiviimiseks koostab EIS vastavasisulise juhendi.
Eelnõu § 13 käsitleb taotluse osalist ja täielikku rahuldamist. Hindamise järel on EIS-il neli
võimalust: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega
või jätta taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende taotluste kohta,
mis pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt
rahuldada. Hindamise tulemusel moodustub taotlustest pingerida. Taotluste rahuldamist
alustatakse pingrea järgi, seni kuni vooru maht seda võimaldab. Pingeritta mahtumiseks peab
taotluse koondhinne olema vähemalt 2,50 ja ükski kolmest kriteeriumist ei tohi olla hinnatud
alla 2,00 punkti. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotletav toetuse summa ületab eelarve
vaba jääki või ka juhul kui taotlus sisaldab põhjendamata kulusid. Toetuse saaja võib EIS-ile
esitada taotluse toetuse suurendamiseks. Vabade vahendite ja põhjenduse olemasolul on EIS-il
õigus seda teha. Mahu suurendamise korral ei ole lubatud muuta projekti eesmärki.
4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.
Aruandluse eesmärk on jälgida projekti edenemist ja tulemuste ning mõju saavutamist, sh
toetuseks eraldatud vahendite kasutuse eesmärkide ja abikõlblikkuse seisukohast.
Eelnõu § 14 käsitleb toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Esitada tuleb
vahearuanne ja lõpparuanne. Vahearuanne võimaldab EIS-il jälgida projekti edenemist.
Lõpparuande kinnitamine eelneb toetuse lõppmakse maksmisele. See võimaldab EIS-il
kontrollida, kas kõik projekti tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud. EIS-il on aruande
kinnitamiseks aega 30 tööpäeva. Aruande täiendamiseks tagasi saatmise korral määrab EIS uue
tähtaja aruande esitamiseks.
Eelnõu § 15 käsitleb toetuse maksmist. Toetuse maksmise alus on maksetaotlus, tekkinud kulu
peab olema tasutud ja tasumise kohta olema kuludokument. Taotluse rahuldamise otsuses
kehtestatakse toetuse maksmise täpsed tingimused. Maksetaotlust saab esitada üks kord kolme
kuu jooksul. Lõppmakse puhul on täiendavaks tingimuseks lõpparuande kinnitamine EIS-i
poolt. Maksetaotlust on EIS-il aega menetleda 30 tööpäeva. Puuduste esinemise korral võib EIS
maksest osaliselt või täielikult keelduda. EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni
tagasimaksmisele kuuluva osa täieliku tagasimaksmiseni. Nimetatu on oluline näiteks juhul,
kui toetuse saajale on esitatud tagasinõue. Paragrahvis sätestatakse ka toetuse maksmisest
keeldumise alused.
5. peatükk. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja
kohustused ning toetuse tagasinõudmine
Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning EIS-i õigusi ja kohustusi ning toetuse
tagasinõudmist.
Eelnõu § 16 käsitleb toetuse saaja täiendavaid õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada
EIS-ilt teavet ja selgitusi talle kehtivate nõuete ning kohustuste kohta, samuti muuta eelarvet
kui see on EIS-iga kooskõlastatud. Toetuse saaja olulisim kohustus on viia projekt ellu,
saavutada selle oodatud tulemused, tagada selleks projekti juhtimine ning kasutada toetust
taotluses esitatud teabe ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt ning viivitamatult
informeerima EIS-i, kui projekti realiseerimine on ohus või miskit on projektis muutunud. Samuti on kohustus tagada, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest
selgelt eristatavad. Projektiga seotud dokumentatsiooni tuleb säilitada seitse kalendriaastat,
alates lõppmakse kuupäevast. Toetuse saaja peab teavitama projektist vastavalt atmosfääriõhu
kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, st tähistama toetuse tulemusel
valminu määruses sätestatud nõuete kohaselt.
Eelnõu § 17 käsitleb EIS-i täiendavaid õigusi ja kohustusi. Kui toetuse rahuldamise otsused on
tehtud, avaldab EIS oma veebilehel toetuse saajate nimed, toetust saavate projektide nimetused,
toetuse summad, projektide kogumaksumused, projektide eesmärgid ning oodatavad tulemused
ja kestuse. EIS kontrollib projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist. EIS-il on õigus küsida
toetuse saajalt lisainfot ja teostada kontrolli toetuse saaja üle. EIS-il on kohustus teavitada
toetuse saajat toetuse tingimuste toimunud muudatustest, kontrollida projekti elluviimist ja
tulemuste saavutamist ning järgida atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel
kehtestatud määruse teavitamisnõudeid. Toetuse andmisel ja kasutamisel antud haldusaktidele
ja toimingutele ei kehti kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Isik võib vaide esitada EIS-ile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. on EIS kohustatud esitatud vaide läbi vaatama.
Eelnõu § 18 käsitleb toetuse tagasinõudmist. EIS teeb otsuse toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt määruses sätestatud alusel. Toetuse saaja peab
tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse
tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta lõppmakse kuupäevast arvates. Abikõlbmatuks
loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda. Kui EIS-il ei ole võimalik tagasinõutava toetuse täpset
suurust kindlaks määrata, vähendab ta toetust proportsionaalselt, lähtudes rikkumise raskusest
ja negatiivsest mõjust oodatavale tulemusele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud Toetus aitab otseselt kaasa direktiivi 2003/87 art 10.3.k eesmärgile ning soodustab tööjõu
ümbersuunamist, et toetada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige
töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, st Ida-Virumaal.
Õiglase ülemineku Fondi toel tehtavad mitmed tööstusinvesteeringud ei saa täies ulatuses ilma
piisava elektrivarustuseta käivituda, mistõttu liitumispunktide rajamine suurima kitsaskohaga
tööstuspiirkondadesse on väga oluline ja vajalik tegevus.
Positiivne mõju avaldub eelkõige:
a) toetatakse Ida-Viru maakonnas töökohtade loomist – investeerimist toetades on
võimalik luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii praegustele
(eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui ka piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele
või kaaluvatele inimestele.
b) soodustatakse investeerimist Ida-Virumaal – rajatavad ühendusliinid ja plaanitav
elektrivõimsus muudavad Ida-Virumaa tööstusaladele investeerimise atraktiivsemaks.
Maakonnas arendatakse välja oluliste tööstusalade elektrivõrguühendus. Seal tegutsevate
ettevõtjate vajadused ületavad seni pakutud võimsust, mistõttu ongi vajalik uusi ühendusliine
rajada.
Mõju riigieelarvele: toetusmeetme elluviimiseks kasutatakse riigi eelarvestrateegia 2025-2028
lisa 5 kohase meetme „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-
energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“ vahendeid kogusummas 12 miljonit
eurot. Hinnanguliselt piisab sellest vähemalt kahe liitumispunkti välja ehitamiseks.
5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja loob võimalused uute/täiendavate
töökohtade loomiseks Ida-Virumaal kui Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava kohases
piirkonnas. Töökohtade loomine eeldab ka piisava elektrivõimsuse olemasolu, mida antud
toetus võimaldab liitumispunktide rajamisega saavutada. Rajatavad võrguühendused loovad
ettevõtjatele võimaluse soovi või vajaduse korral soetada muuhulgas ka taastuvenergia
allikatest toodetud elektrit.
Oluline on seos järgnevate toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega, mille osas
määrus avaldab toetavat mõju:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2022 määrus nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus“;
majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määrus nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja
keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“.
Toetatavate projektide oodatavad tulemused aitavad kaasa (välis)investeeringute kaasamisele
ning uute töökohtade loomisele Ida-Virumaal. Toetatavad tegevused võimaldavad ettevõtjate
rajatavatel investeeringuobjektidel liituda elektriühendusega ning saada tootmise alustamiseks
ning käigus hoidmiseks piisav varustuskindlus ja elektrivõimsus. Seega soodustab määruse
alusel antav toetus õiglase ülemineku raames töökohtade loomist Ida-Virumaal, leevendades
seal võrguühenduse, kättesaadava elektrivõimsuse ja liitumisega seotud kitsaskohti.
Seos valdkondlike arengukavadega:
„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
2021–2035“. Toetusmeede aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele:
loob võrguühenduse ja piisava elektrivõimsuse, et Ida-Virumaal saaksid ettevõtjad
elektrivõrguga liituda, investeeringuid kaasata ning uusi töökohti luua.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuste eelarve on kavandatud katta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse
ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) enampakkumistulust (CO2 kvoodirahade
vahenditest) ja riigieelarvest ning eelarve on kooskõlas riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisas
5 esitatuga.
Määruse rakendamisega ei kaasne EIS-ile olulisi lisakulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 9
Eelnõu esitati Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kliimaministeeriumi esitatud märkused ja
nendega arvestamine on lisatud käesolevale seletuskirjale. Eelnõu kooskõlastusring viidi läbi
Rahandusministeeriumi poolt, kuna 2025. aastaks määrati eelarvelised vahendid
Rahandusministeeriumi eelarvesse. 2026. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustati
vahendid meetme rakendamiseks suunata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
eelarvesse koos vastutusega meetme jõustamise eest.
Lisa. Märkustega arvestamine
Märkus MKMi kommentaar
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas on toetuse
andmise eesmärk ja oodatav tulemus seotud AÕKS § 161
lõikes 4 toodud kasvuhoonegaaside heitkoguse teket
piiravate eesmärkidega. Palume täiendada eelnõu ja
seletuskirja.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja
täiendatud.
Palun täiendada seletuskirja põhjaliku selgitusega, kuidas
meede panustab taastuvelektri tarbimisse. Eelnõus ega
seletuskirjas ei ole viidet, et toetuse taotlemise ja
saamisega kaasneks kohustus taastuvelektrit tarbida.
Selgitame. Eelnõu loob eeldused
ulatuslikumaks taastuvenergia
tarbimiseks. Ilma toetuseta on
igasugune elektritarbimine, sh
taastuvatest allikates toodetu,
piiratud. Toetuse realiseerumisel
tehtavad võrguarendused toovad
kaasa täiendava elektritarbimise,
mida saab katta muuhulgas
taastuvatest allikatest toodetud
elektriga.
Palun täiendada määrust ja seletuskirja kirjeldusega,
kuidas meetme tulemus saavutatakse, kes on toetuse
lõppkasusaaja ja millise kasu saab lõppkasusaaja.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja
täiendatud.
Eelnõu § 6 lõikes 3 palun asendada „tehniliste“ õiges
käändes sõnaga „tehnilised“.
Arvestatud.
Üheseltmõistetavuse huvides tuleb täpsustada § 5 lõike 2
sätte sõnastust. Kui taotlus esitatakse e-toetuse
keskkonnas, siis edastatakse ka kõik otsused taotlejale
või toetuse saajale sama keskkonna kaudu.
Arvestatud.
Ettepanek täiendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 1
lauseosaga „juhul, kui projekti koostamisele järgneb
ehitamine sama projekti raames;“.
Mittearvestatud. Antud
täiendusettepanek eraldiseisvana
ei ole otstarbekas, kuna toetuse
maksmise eeldus on nagunii
projekti realiseerimine.
Ettepanek täiendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 1
lauseosaga „juhul, kui soetatud kinnistule rajatakse sama
projekti raames alajaam;“.
Sama, kommentaar, mis eelmine.
Ettepanek täiendada eelnõu § 9 lõiget 2 sõnaga „taotluse
rahuldamise otsuses määratud varasemast kuupäevast“.
Eelnõus ei ole piirangut projekti tegevuste
tagasiulatuvale rahastamisele, kuid toetuse määramine
projektile, millega on juba alustatud, ei ole põhjendatud.
Mittearvestatud. EISil on
põhjendatud juhul võimalus ka
varasem kuupäev määrata.
Ettepanek kustutada § 12 lõike 2 punktist 7 „samal ajal“. Arvestatud.
Eelnõu § 13 lõige 4 ja § 14 p 1 lõige 4 on sama sisuga.
Palun üks kustutada.
Arvestatud.
Ettepanek täiendada määrust ja seletuskirja projektide
valiku (sh asukohad) ja hindamise/taotluste järjestamise
metoodika kirjeldusega.
Mittearvestatud. Määruses on
välja toodud
hindamiskriteeriumid, millest
lähtuvalt projekte hinnata. Nende
põhjal koostab detailsema
hindamisjuhendi EIS, mis
kooskõlastatakse eelnevalt
MKMiga.
Ettepanek vaadata üle hindamisskaalad. § 15 lõike 4
punkti 5 järgi antakse hinne skaalal null kuni neli ja § 16
lõike 1 alusel ei rahuldata taotlust, mille mõne kriteeriumi
hinne on väiksem kui 2 punkti. Palun hinnata, kas on
põhjendatud nii pikk skaala.
Mittearvestatud. Hindamisskaala
0-4 ja minimaalne
kriteeriumihinne 2,00 on EISi
poolt universaalselt kasutatav
skaala.
Ettepanek täiendada § 18 lõiget 4 klausliga, et projekti
tulemust sel juhul muuta ei tohi. Vastasel korral oleks
rikutud toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiip, kui
pärast taotlusvooru läbiviimist on võimalik projekti
eesmärki muuta (suurendada).
Arvestatud.
Eelnõu § 19 lõike 1 ja § 20 lõike 2 vahel on vastuolu. Kui
maksetaotluse saab esitada ainult pärast vahe- või
lõpparuande esitamist ja kinnitamist, ei saa määrata
maksetaotluse esitamise tähtaegu määrata vastavalt § 20
lõikes 2 kirjeldatule.
Arvestatud. Vastuolu
kõrvaldatud.
Määruses puudub viide vaide menetlejale. Palun lisada. Arvestatud.
Ettepanek täiendada seletuskirja põhjendusega, miks on
toetuse osakaal kuni 100%. See ei ole tavapärane.
Arvestatud.
Täpsustus määruse seletuskirja lk 3, kus on kirjas, et
„Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on
võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel ja
võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist
elektrivõrguga ning võrguettevõtjal müüa hiljem rajatud
võrguühenduse kaudu elektrit turuhinnaga.“ Nimelt
võrguettevõtja ei müü elektrit, elektrimüüjad müüvad
elektrit, võrguettevõtja ainult kannab elektrienergiat üle
ehk pakub reguleeritud, Konkurentsiameti kinnitatud
hinnaga võrguteenust.
Arvestatud. Seletuskirja
parandatud.