Vastus pöördumisele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Lauri Mõek

Teie: 19.12.2025

Meie: 02.01.2026 nr 2-2/1120-2

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Lauri Mõek

Pöördusite Siseministeeriumi poole küsimusega, kuidas mõjutavad relvaseaduse muudatused

reservväelasi, kes kohusetundlikult reservõppustel käivad ja kellel on kohustus oma oskusi ja

teadmisi värskena hoida.

Peame vajalikuks kõigepealt selgelt eristada kahte eri valdkonda, mis avalikus arutelus sageli

kokku segunevad. Ühelt poolt on küsimus riigikaitsest, reservväelaste rollist ja nende

väljaõppest. Teisalt on relvade tsiviilkäibe reguleerimine, mille eesmärk on avalik kord ja

ohutus. Need kaks teemat lõikuvad praktikas, kuid õiguslikult ei ole need samad.

Relvaseadus ei reguleeri reservväelaste õigusi ega kohustusi reservväelastena. See seadus ei

anna ega võta ära riigikaitselisi volitusi, vaid määrab kindlaks, kuidas tsiviilisikud – sõltumata

nende taustast – tohivad relvi ja tulirelva lisaseadmeid omada ning kasutada. Seetõttu ei too

relvaseaduse muudatused iseenesest kaasa muutusi reservväelaste võimalustes harjutada

relvade kasutamist sellistel distantsidel, mida sõjalises mõttes nimetatakse efektiivseks

laskekauguseks.

Efektiivne laskekaugus on oma olemuselt sõjaline ja väljaõppeline mõiste. See tuleneb

konkreetsete teenistusrelvade kasutamisest, näiteks relvadest, mille sihikuline ja efektiivne

laskekaugus ulatub sadadesse meetritesse. Sellise oskuse säilitamine eeldab regulaarset

harjutamist vastavatel distantsidel. Relvaseadus selliseid väljaõppelisi vajadusi ei käsitle ega

peagi käsitlema. Seaduse muudatused ei loo võimalusi pikamaalaskmiseks, ei reguleeri

väljaõppe sagedust ega anna õigust kasutada relva väljaspool lasketiiru või teenistuslikku

keskkonda, isegi juhul, kui isik on reservväelane.

Sama loogika kehtib sihtimisseadmete puhul. Relvavalgustid, lasersihikud, punatäppsihikud ja

muud optilised seadmed on relvaseaduses käsitletud tsiviilkäibe loogika alusel. Seadus ei erista,

kas neid soovitakse kasutada sportlaskmisel, jahil või sõjalise väljaõppe käigus. Praktikas

kasutavad kaitseväelased ja kaitseliitlased lasersihikuid sageli mitte niivõrd täpsuslaskmiseks,

vaid suuna näitamiseks ja meeskonnatöö toetamiseks, näiteks piiratud nähtavuse või drooniohu

korral. Need kasutusviisid jäävad aga väljapoole relvaseaduse regulatsiooni, sest tegemist on

taktikaliste, mitte tsiviilsete vajadustega.

2 (2)

Avalikus arutelus tõstatub sageli ka küsimus, miks jahimehel on lubatud relva kasutada

looduslikus keskkonnas liikuva sihtmärgi tabamiseks, samas kui reservväelane ei tohi isegi oma

kinnistul statsionaarset märki lasta. See erinevus ei tulene reservväelase staatuse

alahindamisest, vaid seaduse ülesehitusest. Jahipidamine on seaduses määratletud kui

konkreetse eesmärgiga lubatud tegevus, millele on kehtestatud oma reeglid ja ohutusnõuded.

Reservväelase iseseisev laskmine ei ole tsiviilõiguses eraldi lubatud tegevus ning relvaseadus

ei tee erandeid isiku tausta alusel.

Eeltoodust tulenevalt selgitame, et reservväelaste väljaõppe ja oskuste säilitamise küsimus ei

ole otseselt relvaseaduse kaudu lahendatav. See on riigikaitse korralduse küsimus ning kuulub

Kaitseministeeriumi vastutusalasse. Vastav õiguslik raamistik paikneb eelkõige kaitseväe

korraldust ja riigikaitset reguleerivates seadustes ning nende alusel kehtestatavates määrustes.

Just seal saab otsustada, millised on reservväelaste väljaõppenõuded, kui sageli ja millistel

tingimustel tuleb oskusi värskena hoida ning millised on riigi pakutavad võimalused selleks –

olgu selleks lasketiirude kasutamine, teenistusrelvade hoiustamise erilahendused või muud

korralduslikud meetmed. Relvaseadus annab vaid võimaluse taotleda riigikaitses osaleval isikul

taotleda tsiviilotstarbel soetatud tulirelvale riigikaitsemärgendit eesmärgiga osaleda isikliku

tulirelvaga riigikaitselises väljaõppes ning omada sellele tulirelvale sobivat suuremamahulist

padrunisalve.

Siseministeeriumi vaates on oluline, et relvaseadus täidaks ka edaspidi oma põhifunktsiooni –

tagada relvade tsiviilkäibe ohutus ja avalik kord. Reservväelaste reaalsed väljaõppevajadused

on lahendatavad teistes õigusaktides ja poliitikavaldkondades. Nende kahe teema

lahushoidmine ei ole takistus riigikaitsele, vaid eeldus selgele ja toimivale õigusruumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ain Peil

osakonnajuhataja ülesannetes