| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/3-1 |
| Registreeritud | 02.01.2026 |
| Sünkroonitud | 05.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Ingrid Puurvee (kantsleri juhtimisala, personaliosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Väljatöötamiskavatsus
18.12.2025
Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine
1. Lahendatav probleem
Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletakse kaht erinevat valdkonda ning nende valdkondadega
seotud probleemide lahendamist töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega:
1) Töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö
kvaliteedi tagamisega seonduvaid murekohad;
2) kutsehaiguste, tööõnnetuste ning tööst põhjustatud haigustega kaasneva kahju hüvitamise
nõudmise võimalus TVK-s.
1. TVK juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega
seonduvad murekohad
1.1. TVK juhatajate perioodiline hindamine ja TVK töö kvaliteedi tagamine
Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas TVK või kohtusse. TVK on
Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma töös 01.01.2018. a jõustunud
töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama
TvLS § 7 lg 2 sätestatud tingimustele ning kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister.
Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK juhatajat.
Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise eesmärgiks on
võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, eelkõige läbi kvalifikatsioonitaseme ning
tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmise ja kohaldamise hindamise. TVK juhatajaid
hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamine koosneb kahest osast: kaasuse lahendamine ja vestlus.
Kaasusega hinnatakse teadmisi 1) tööõigusest ja 2) töövaidluse menetluse läbiviimisest, sh vormistuse
vastavust TvLS otsuse kohta sätestatud nõuetele. Hindamise sisu ja läbi viimist reguleerib hindamise
korra määrus1 (vt ka määruse lisasid: kaasuse2 ja vestluse3 hindamislehed). Vestlusel analüüsitakse
hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid ning hinnatava ja tema lahendite kohta esitatud kaebusi
ning hinnatakse isiku vastavust TvLS-s sätestatud nõuetele (hindamise kord § 7 lg 3). Hindamise
mitteläbimisel tunnistatakse TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ning
vabastatakse oma ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).
Tänaseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ning täidab oma eesmärki. Isiku
sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ning ei ole
alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida hindamisel kaasuse lahendamisega hinnatakse, võiksid
ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma.
TVK juhatajate teadmised ja oskused täienevad pidevalt töö käigus, kuid neile ei ole ettenähtud koolitusi
enda erialaseks täiendamiseks, mistõttu on küsitav, mida täpsemalt hinnatakse ja mis eesmärgiga.
Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK
juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf# 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#
tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete
vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.
Lisaks tuleb möönda, et tänane hindamise süsteem on jäik ega võimalda adekvaatselt hinnata TVK
juhataja tehtud tööd ning töövaidlusasjade menetlemise kvaliteeti. Hindamise käigus küll vaadatakse
üle valim TVK juhataja varasematest otsustest ja tema kohta tehtud kaebused, kuid otsus ametisse
sobivuse kohta tehakse kaasuse ja vestluse pinnalt kokku. Oluline on märkida, et vestlusele ei pääse
TVK juhataja, kelle kaasuse lahendus loetakse hindamise korra määruse alusel mittearvestatuks.
Sealjuures on kaasuse hindamise kord väga range. Komisjoni liikmed hindavad kaasuse puhul viite
kriteeriumi ning kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti.
Seega võib kaasuse lahendamisel saatuslikuks saada nt ajapuuduse tõttu liiga puudulikuks jäänud
sissejuhatav osa, kuigi kaasuse lahendus on kokkuvõttes õige. Samuti ei tehta varasemate otsuste ja
kaebuste pinnalt järeldusi TVK juhatajate täiendamist vajavate teadmiste ja oskuste kohta. Seega
hinnatakse TVK juhataja võimet kiirelt heal tasemel otsuseid kirjutada ning tema varasemat tööd, kuid
hindamise ainuke eesmärk on hinnata ametisse sobivust ja mitte analüüsida TVK juhataja töö kvaliteeti
ja teha ettepanekuid kvaliteedi tõstmiseks.
Eeltoodu tõttu on kujunenud olukord, et TVK juhatajate oskuste ja teadmiste perioodiline hindamine ei
ole vajalik, kuivõrd see ei anna tõest pilti TVK juhatajate sobivusest ametikohale ning hindamine sellisel
kujul tuleks lõpetada.
Võrdluseks võib tuua, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt, nende teadmisi on võimalik
kontrollida esimese kolme aasta jooksul (st ametisse sobimatuse korral ametist tagandada) ja seejärel
ühtegi eksamineerimist või sobivuse hindamist ülejäänud ametiaja jooksul ei toimu (jätkuvalt kehtib
enesetäienduse ja koolituses osalemise kohustus). See seab TVK juhatajate perioodilise hindamise
jätkamise veel enam kahtluse alla, kuivõrd kohtuniku töö on veelgi vastutusrikkam, kuid nende puhul
ei ole nähtud vajadust kvalifikatsiooni taseme regulaarseks kontrollimiseks.
Justiitsministeeriumi 2023. a analüüsi4 kohaselt ei nähtu menetlusstatistikast, et TVK otsuste sisulise
kvaliteediga oleks põhimõttelisi probleeme. Kui maakohtu sisulistest otsustest kaevatakse töövaidlustes
edasi ca 50%, siis maakohtusse pöördutakse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks üksnes ca 15% TVK-
s sisulise otsuseni jõudnud asjadest. Asjades, milles pooled pöörduvad pärast TVK otsuse saamist
kohtusse jõuab kohus TVK-ga samale tulemusele keskmiselt 67% juhtudest. Ligi 25,5% juhtudest
muudab kohus TVK otsust osaliselt ja 7,5% juhtudest teeb kohus TVK-ga võrreldes vastupidise lahendi.
TVK-de otsuste hea taseme hoidmiseks kaalutakse regulaarse hindamise asemel uute meetmete võtmist
TVK töö kvaliteedi tagamiseks ja TVK juhatajate teadmiste ja oskuste arendamiseks. Need võiksid olla
järgmised:
1) juhuvalimi alusel TVK juhataja töövaidlusasjade ülevaatamine esimese kolme ametis oldud
aasta jooksul;
2) TVK juhataja töö kohta saabuvate kaebuste kontrollimine;
3) kohtus vaidlustatud TVK otsuste jälgimine;
4) TVK juhatajate koolitamine.
Eelnevalt nimetatud meetmete rakendamisel jääks alles praegu hindamise käigus tehtav TVK juhatajate
otsuste ülevaatamine, kuid selline kontroll toimuks regulaarselt ning eesmärk on eelkõige analüüsida
TVK juhatajate enesetäiendamise vajadust ning võimalust tehtud vigu edaspidi vältida. Samuti
jälgitakse ka edaspidi TVK juhatajate kohta saabuvaid kaebusi ning täiendavalt võetakse jälgimise alla
kohtute lahendid olukordades, kus TVK otsused on vaidlustatud. Kõiki neid meetmeid kirjeldatakse
täpsemalt 3. peatükis võimalike lahenduste juures.
4 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf
Lisaks kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamisele on TVK töö kõrge kvaliteedi hoidmiseks vaja
tagada, et TVK juhatajad oleksid kõrge kvalifikatsiooniga, sh nende oskused vastaksid TVK juhataja
töö nõudmistele, nende õigusalased teadmised oleksid ajakohased ning nende otsused lähtuksid
olemasolevast kohtupraktikast. Seetõttu tuleb kaaluda TVK juhatajatele regulaarsete koolituste
võimaldamist asjakohastel teemadel, sh nt eraldi koolitused alustavatele TVK juhatajatele, et ametisse
sisseelamine oleks sujuvam.
Praegu puudub süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või koolitusprogramm. TVK juhatajate
suhtes kohaldatakse ATS §-i 31. Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid
ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandada ametiasutuse eelarvesse
selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad seejuures teenistusülesannete asjatundlikuks
täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks
täiendavat koolitusvõimalust ning seda just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates
küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, mis Tööinspektsiooni muud
teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused vastavalt teenistujate vajadusele ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused
tööõigusalaste seadusmuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui töövaidluse
lahendajate koolitusvajadus on laiem. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist
võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja
tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.
Näiteks koostab Riigikohus kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning
kinnitab need koolitusnõukogus (kohtute seadus (KS) § 44). Koolituse strateegia ja
koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs
(teostab eraldi kohtute koolitusosakond). Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava
alusel, kus määratakse kindlaks koolituse teemad, kestus ja lektorid. Koolitusel osalemise arvestust
peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale ja koolituskava täitmist kontrollib
kohtu esimees. KS § 74 järgi peab kohtunik oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning
osalema koolitustel.
Advokatuuriseadus (AdvS) § 341 reguleerib advokaatide täiendusõpet. Advokaat on kohustatud läbima
perioodilise õigusalase täiendusõppe, mille alused ja korra otsustab Advokatuuri juhatus (vt üldised
alused ja täpsem punktisüsteem). Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud
viis aastat (hindamisperiood), on kohustatud esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt
hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta. Kutsesobivuskomisjon hindab advokaadi
enesetäiendamise ulatuse vastavust kehtestatud täiendusõppe korrale. Kui advokaat ei ole
hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud, korraldab
kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise.
1.2. TVK juhatajate värbamine
Täna ei ole TVK juhatajate värbamine seaduses reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja konkurss ning
välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ning potentsiaalsete kandidaatidega viiakse lisaks läbi
intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ning selle lahendamisega ei ole võimalik põhjalikult
kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest ja menetlusõigusest. Kuivõrd käesoleva
väljatöötamiskavatsusega plaanitakse kaotada TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende
teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust hinnata tööle võtmisel.
Vaadates teisi sarnaseid ametikohti, siis kohtunikuks kandideerimisel tuleb läbida kohtunikueksam.
Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada
ning kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast (KS § 66 lg 1 ja 2). Kohtunikueksami
kirjaliku osa käigus koostab eksamitegija viie tunni jooksul komisjoni järelevalve all ühe kohtulahendi,
millega kontrollitakse eksamitegija oskust kasutada allikmaterjale ja õigusakte ning tema õigusliku
argumentatsiooni ja analüüsi oskust. Kohtunikueksami suuline osa toimub kirjalikus osas positiivse
tulemuse saavutanutele samuti õigusvaldkondade kaupa. Kohtunikueksami suuline osa keskendub
eelkõige menetlusega seotud küsimustele ning kohtuniku ja kohtu positsioonile riigiaparaadis ja
ühiskonnas tervikuna, sealhulgas kohtunikueetika ja -filosoofia, kohtukorralduse ning ametialase
sõltumatuse tagamise probleemidele. Komisjoni äranägemisel võivad küsimused puudutada ka kirjaliku
eksamiosa käigus käsitletud küsimusi.5 Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse
kohtunikueksamikomisjoni töökorras (KS § 66 lg 4). Samuti hindab kohtunikueksamikomisjon
kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust (KS § 54).
Advokatuuri liikmeks astumisel tuleb samuti sooritada eksam. Advokaadieksam on advokatuuri astuda
soovija või advokaadikutse taotleja erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll (AdvS § 31 lg 1).
Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava erialateadmised ning oskused neid
teadmisi advokaaditegevuses kasutada vastavad vandeadvokaadi abile või vandeadvokaadile
esitatavatele tavapärastele nõuetele. Samuti on advokaadieksami eesmärgiks selgitada, kas advokatuuri
astuja isiksuseomadused on advokaaditegevuseks sobivad. Advokaadieksam koosneb kolmest osast –
testist, kaasuse lahendamisest ning suulisest vestlusest. Testi eesmärk on eksamineeritava õigusalaste
teadmiste ja oskuste, sh kirjaliku teksti mõistmise oskuse hindamine. Advokaadieksami teine osa on
kaasusülesande lahendamine. Ülesande lahendamisega demonstreerib eksamineeritav oma erialaseid
teadmisi ja oskusi ning hoolikust ja täpsust õiguslike probleemide lahendamisel. Eksami kolmas osa
toimub suulises vormis. Suulisel eksamil vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil
advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavatele küsimustele. Suulisel eksamil hinnatakse
eksamineeritava erialateadmisi ja oskusi (sh suhtlemisoskust ja riigikeele valdamist) ning kõlbeliste ja
muude isikuomaduste sobivust advokaaditööks.6 Advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem
korraldus sätestatakse advokatuuri kodukorras (AdvS § 32).
Tagamaks, et TVK juhataja ametisse saavad pädevad ning vajalike oskuste ja teadmistega inimesed,
kaalutakse TVK juhataja ametikohale kandideerijate puhul lisaks kaasuse lahendamisele ja vestlusele
ka testi(de) läbimist. Test peaks eelkõige hindama kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd
puudutavates õigusaktides (nt töölepingu seadus, TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks kaalutakse ka laialt
kasutuses olevaid vaimse võimekuse ja isikuomaduste testide kasutusele võtmist. Kui siiani on kaasuse
lahendamisel keskendutud palju ka vormistuse reeglite täitmisele, siis edaspidi soovitakse pigem hinnata
kaasuse sisulist lahendust ning õigusaktide ja kohtupraktika tundmist.
1.3. Alustava TVK juhataja sisseelamine ja katseaeg
Alustavatel TVK juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil keeruline TVK juhataja
ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ning vajab lisaks õigusalastele teadmistele ka
teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muuhulgas asjaolu, et TVK juhataja töö
on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse osas otsuse tegemine jne),
kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud.
Alustava TVK juhataja sisseelamist toetaks mentori määramine. Mentor peaks eelistatult tulema teiste
TVK juhatajate seast. Kohtunikuna alustades määratakse alustavale kohtunikule üheks aastaks
kohtunikust juhendaja, kes teeb kord kvartalis kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta,
hinnates nii tema sobivust kohtunikuametisse kui menetluse juhtimise oskuste arengut. Arvamuse
vormis7 on küsimusi kohtunikutöö ja isiksuseomaduste kohta.
KS § 100 kohaselt kehtib kohtunikel ka n-ö kolmeaastane „katseaeg“. Kohtu esimees täidab eelnevalt
mainitud aruannet kogu katseaja vältel ja esitab aruande kord aastas kohtunikueksamikomisjonile.
Arvamusi kohtuniku sobivuse kohta palutakse ka ringkonnakohtu esimehelt, prokuratuurilt,
5 Kohtunikueksam on eelduseks kohtunikuks kandideerimisel | Riigikohus 6 Advokaadieksamist - Eesti Advokatuur 7 Aruande vormid on kättesaadavad siit.
advokatuurilt (neilt 2x3 aasta jooksul) ning õiguskantslerilt ja justiitsministeeriumilt (neilt 6 kuud enne
3 aasta täitumist). Kuna kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt, tohib ametisse sobimatuse tõttu
kohtunikku ametist vabastada vaid kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, hiljem on vabastamise
võimalused piiratumad8. Ehkki see KS §-st 100 selgelt välja ei tule, hinnatakse alla kolmeaastase
ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivust selles sättes toodud menetluskorras põhjalikumalt üksnes
juhul, kui distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isik või organ (vt KS § 91 lg 2) on teinud ettepaneku
noorkohtunik ametist sobimatuse tõttu vabastada. Siis korraldab kohtunikueksamikomisjon istungi, kus
kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse, ning saadab materjalid koos omapoolse arvamusega
Riigikohtu üldkogule, kes korraldab küsimuse otsustamiseks samuti istungi ning otsustab, kas kohtunik
on ametisse sobimatu või mitte.
Kuigi TVK juhatajaid ei nimetata ametisse eluaegsetena, vaid tähtajatult, võiks kaaluda kohtutes
rakendatava katseaja ülevõtmist. Kuigi kaalutakse regulaarse ametisse sobivuse hindamise kaotamist,
peaks jääma võimalus TVK juhataja ametisse sobivust hinnata esimese kolme ametis oldud aasta jooksul
ning ametisse mittesobivuse korral TVK juhataja ametist vabastada.
Lisaks võib kaaluda alustavatele TVK juhatajatele eraldi koolitusprogrammi loomist. Kohtunike puhul
on ametisse astuvale esimese või teise astme kohtunikel kohustus KS § 74 alusel läbida ametioskuste
koolitusprogrammi. Sinna koolitusprogrammi kuuluvad järgmised koolitused: ametioskuste koolitus
tsiviilkohtunikule, sh menetluse juhtimine ja kohtulahendi koostamine; tööprotsessi ja meeskonna
juhtimine; kohtunikueetika; õigusinfo andmebaasid; eesti keel. Sarnaselt kohtunikele võiks
koolitusprogramm olla vähemalt osaliselt kohustuslik ja koosneda TVK juhajata tööks vajalikke
teadmisi ja oskusi arendavatest koolitustest.
2. Tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigusest tingitud tervisekahjustuse,
kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluste
lahendamine TVK-s
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 6 kohaselt on töötajal õigus saada tööst
põhjustatud tervisekahjustuse eest tööandjalt hüvitist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud
ulatuses, kui tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning sellest tulenevalt on
tekkinud töötajal tervisekahjustus. Kahju hüvitamise eesmärk võlaõigusseaduse kohaselt on kahjustatud
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1). Kahjuhüvitise nõude
korral tuleks töötajal leppida tööandjaga kokku kahjuhüvitise põhimõtetes – millised kahjud tööandja
hüvitab, mis ulatuses, kui sageli ja kui pika ajaperioodi jooksul jms. Olukorras, kus töötaja ja tööandja
ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on töötajal õigus pöörduda hüvitise nõudega kohtusse. Kohtusse pöördumine on aga pikk, kulukas ja aeganõudev protsess, mistõttu töötajad sellest tihtipeale
loobuvad ja jäävad seetõttu kahju hüvitisest sootuks ilma.
Tervisekahjust tulenevate kahjunõuete menetlemine TvLS-is sätestatud tähtaja jooksul võimaldab
pakkuda tõhusamat õiguskaitset inimesele, kellel on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tõttu tekkinud
kahju ja kelle jaoks on hüvitise nõue ajakriitiline. Kohtumenetlus on ajaliselt oluliselt pikema
kestvusega, kus töötaja ei pruugi terviseseisust tulenevalt olla võimeline oma õiguste eest seisma.
Töösuhte lõpust kuni kohtuasja alguseni kulub mediaanhagejal kuni kolm aastat ja veidi üle kolme aasta
kulub kohtus ka asja lahendamisele. Erinevalt kutsehaigustest juhtuvad tööõnnetused ootamatult ühel
ajahetkel ja ühe tööandja juures. Seetõttu on ka tööõnnetuste vaidluseid vähem ning need on lühemad9.
Siiski võib kohtuvaidluses juhtuda seda, et töötaja nõue aegub liiga pika menetluse tõttu ja nõuet ei
8 Muud vabastamise alused annab KS § 99, näiteks: kohtuniku enda soov, vanus, tervis, kohtumaja sulgemine või kohtunike arvu vähendamine, kohtuniku ametikitsendusega kooskõlas mitte olevale teenistus- või ametikohale nimetamine/valimine. 9 “Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste
hüvitamine”, Centar. I vaheraport, asutuse siseseks kasutamiseks
õnnestunud realiseerida töötajast mitte tulenevatel põhjustel. Õigusriigis peab inimesel jääma võimalus
oma nõude realiseerimiseks, praegune õiguskord pigem loob soodsa võimaluse õiguse realiseerimisest
loobumiseks, tuues kaasa ebamõistlikult pika menetlusaja ja kõrged kulud.
Töövaidluskomisjon on praktikas kujunenud tõhusaks töövaidluste lahendamise organiks, kuhu töötajad
pöörduvad töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt lahendavad TVK-d
juba täna neid töövaidlusi, mis tulenevad tööst põhjustatud haigustest, mille keskmeks on tervisekahjust
tingitud kahju hüvitamise nõuded. Samas suunatakse tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud vaidlused
endiselt maakohtusse. Selline killustatud regulatsioon põhjustab ebajärjekindlust sarnase iseloomuga
juhtumite käsitlemisel, pikendab vaidluste lahendamise aega ning suurendab menetlus- ja õiguskulusid
nii töötajatele kui ka tööandjatele. Samuti jätab olukord inimese kaitsetusse positsiooni, kus töötajal
puudub võimalus mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega maksma panna oma nõuet
pelgalt seetõttu, millise iseloomuga on tekkinud tervisekahju (tööõnnetus, kutsehaigus või tööst
põhjustatud haigus). Tervisekahjust tuleneva kahjunõudega seotud vaidlused on sageli ajakriitilised ja
sotsiaalselt tundlikud, nõudes kiiret, asjatundlikku ja kättesaadavat lahendusmehhanismi.
Tänase õigussüsteemi kontekstis on töövaidluskomisjonide juhatajad sisuliselt ainsad spetsialiseerunud
„tööõiguse kohtunikud“, kelle igapäevane töö keskendub eranditult ja ainult töösuhetest tulenevate
vaidluste lahendamisele. Maakohtutes seevastu jaguneb kohtunike töökoormus erinevate valdkondade
vahel ning töösuhetest tulenevaid vaidlusi tuleb nende menetlusse võrreldes muude tsiviilvaidlustega
märkimisväärselt harvemini. See on tingitud asjaolust, et suur osa töövaidlusi lahendatakse juba
töövaidluskomisjonis ning neid ei vaidlustata edasi kohtus. Üheks peamiseks põhjuseks on
kohtumenetlusega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja pikem menetlusaeg, mis ei ole sageli
proportsioonis töösuhtest tuleneva nõude suuruse või iseloomuga.
Seetõttu on maakohtu kohtunikel töösuhete spetsiifilise regulatsiooni ja praktiliste probleemidega,
võrreldes töövaidluskomisjonide juhatajatega, üldjuhul vähem vahetut ja süstemaatilist kokkupuudet.
TVK juhatajatel on aga pikaajaline ning pidev praktiline kogemus töösuhte poolte huvide
tasakaalustamisel, töökeskkonna ohutegurite tundmisel ning tööst tulenevate terviseriskide võimalikul
seostamisel konkreetsete töötingimuste ja töökorraldusega. See võimaldab neil paremini mõista
töösuhetes ja töökeskkonnas tekkivate probleemide tegelikku olemust ning hinnata asjakohaselt poolte
väiteid ja esitatud tõendeid.
Juba kehtiva õiguse kohaselt lahendavad TVK juhatajad õiguslikult ja faktiliselt keerukaid vaidlusi,
sealhulgas töötaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tööandja vastu. Sellistes vaidlustes võib
tõusetuda küsimus töötaja vaimse või füüsilise tervise kahjustumisest, näiteks olukordades, kus töötaja
tugineb tööandjaga tekkinud konflikti järgselt perearsti või muu tervishoiutöötaja poolt diagnoositud
vaimse tervise häirele. TVK juhatajad hindavad sellistel juhtudel esitatud tõendeid kogumis,
keskendudes tõendite asjakohasusele ja usaldusväärsusele konkreetse töösuhte kontekstis, kuid mitte
asendades sealjuures meditsiinispetsialistide pädevust ega hinnates arstlike otsuste sisulist tõepärasust.
TVK juhataja lähtub tervishoiuteenuse osutaja otsusest ning hindab osapoolte vastutust tekkinud
olukorras ja seost töökeskkonnaga.
Nii nagu TVK juhataja arvestab kehtiva praktika kohaselt tööst põhjustatud haiguse teatist kui üht
tõendit tervisekahju tõendamiseks, on tal samaväärne võimalus ja pädevus tugineda ka tööõnnetuse ja
kutsehaiguse tuvastamist puudutavatele dokumentidele kui tõenditele. Tervisekahjustuse eest hüvitise
väljamõistmisel hindab TVK juhataja tõendeid nende kogumis, sealhulgas seost tööandja poolt
kujundatud töökeskkonna, tööandja vastutuse ning tekkinud tervisekahjustuse vahel, samuti töötaja
võimalikku vastutust kahju tekkimisel.
Arvestades töövaidluskomisjonide juhatajate senist praktikat ja spetsialiseeritud pädevust, on realistlik
ja otstarbekas neid vajaduse korral täiendavalt koolitada, et tagada neile tööõnnetuste ja kutsehaigustega
seotud vaidluste veelgi tõhusam ja ühtlasem lahendamine tulevikus.
2. Eesmärgid
Kavandatavate muudatustega muudetakse TVK juhatajate hindamisega seonduvat regulatsiooni ning
luuakse TVK juhatajatele katseaeg ja sisseelamisprogramm, et tagada TVK-de kvaliteetne töö läbi TVK
juhatajate oskuste ja teadmiste ajakohastamise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamise. Lisaks
reguleeritakse TvLS-is TVK juhatajate värbamisega seonduvat ja täiendatakse kandideerimisprotsessi
eesmärgiga tagada TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning TVK juhataja
tööks sobivad isikuomadused.
Lisaks võimaldatakse töötajatel pöörduda tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste
korral kahjuhüvitise nõuetega TVK-sse, et tagada kiirem, lihtsam ja efektiivsem viis tervisekahjust
tuleneva hüvitise nõuetega seotud vaidluste lahendamiseks ja tagada seeläbi töötajale kiire ja õiglane
kahju hüvitamine.
Seotud õigusaktid on töövaidluse lahendamise seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus, tervise- ja
tööministri 23.12.2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise
kord“.
Seotud arengukava on Heaolu arengukava 2023-203010, mis seab tööpoliitika strateegilised eesmärgid
ja määrab nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad. Näiteks on arengukava tegevussuundadena
toodud järgnev: lahendada vaidluste tekkimise korral tööelualased erimeelsused kiirelt ja kvaliteetselt;
kujundada välja töösuhete ja tööohutuse õigusraamistik, arvestades töötegijate ja tööandjate ootustega;
suurendada tööandjate ja töötegijate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest.
Tööturuprogramm 2025-202811
Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh parandatakse töövaidluskomisjoni
töökorraldust.
Planeeritavad muudatused on puutumuses vähemalt järgmiste põhiõigustega:
1) Õigus kohtulikule kaitsele oma õiguste rikkumise korral;
2) Õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele;
3) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta;
4) Õigus vara kaitsele.
Plaanitav regulatsioon on puutumuses järgmiste Eesti suhtes kehtivate rahvusvahelise õiguse ja EL-i
õiguse normidega:
1) parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab töötamisega seotud põhiõigused
(artikkel 2, mis puudutab õigust õiglastele töötingimustele; artikkel 24, mis puudutab õigust
kaitsele töösuhte lõpetamise korral; artikkel 25, mis puudutab õigust oma nõuete kaitsele
tööandja maksejõuetuse korral);
2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artikkel 31, mis puudutab iga töötaja õigust headele ja
õiglastele töötingimustele; artikkel 47, mis puudutab igaühe õigust tõhusale
õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele);
10 Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu- arengukava-20. 11 Kättesaadav: Tööturuprogramm 2025-2028.pdf
3) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 6, mis puudutab õigust õiglasele
kohtumenetlusele);
4) Inimõiguste ülddeklaratsioon (artikkel 8, mis puudutab igaühe õigust tõhusale menetlusele
kohtus põhiõiguste rikkumise korral; artikkel 23, mis puudutab igaühe õigust tööle, õiglastele
töötingimustele ja õiglasele tasule).
3. Võimalikud lahendused
Regulatsiooni muutmata jätmisel ei ole võimalik saavutada väljatöötamiskavatsusega taotletavat
eesmärki ehk töövaidluskomisjoni juhatajate toetamist ja töövaidluste kvaliteedi tagamist. TVK
juhatajate hindamisega seonduvad probleemid on arutelu all olnud juba mitu aastat ning on selgunud, et
praegune hindamise kord ei ole eesmärgipärane ega aita töövaidluste lahendamise kvaliteeti tagada.
Kehtiv regulatsioon ei anna TVK juhatajate hindamise osas tõlgendusruumi ega vabadust hindamist
teisiti korraldada või ära jätta. Lisaks ei ole täna alustavatele töövaidluskomisjoni juhatajatele ette
nähtud tuge sisseelamisel ning puuduvad põhimõtted kvaliteedijuhtimiseks. Seetõttu ei saa probleemi
lahendada riigi sekkumiseta ega senise regulatsiooni parema rakendamisega.
Järgnevalt on toodud ettepanekud 1. peatükis kirjeldatud probleemkohtade lahendamiseks.
1. TVK juhatajate värbamise, sisseelamise, hindamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seotud
ettepanekud TVK juhatajate hindamine
a. Kaotada TVK juhatajate perioodiline hindamine
Kuivõrd perioodiline hindamine ei täida oma eesmärki, tuleks vastav praktika lõpetada ning
hindamise asemel keskenduda TVK juhatajate töö kvaliteedi hoidmisele ning teadmiste ja oskuste
täiendamisele.
1.1. TVK juhatajate värbamine
a. Reguleerida seaduses TVK juhatajate värbamisega seonduvat ning lisada kandideerimise
protsessi testid
TVK juhatajate värbamise protsessi läbipaistvamaks muutmise eesmärgil lisatakse TvLS-i TVK
juhatajate värbamise protsessi kirjeldav regulatsioon. Kindlustamaks, et TVK juhataja ametisse
tööle asuvatel inimestel oleksid tööks vajalikud teadmised, oskused ja isikuomadused, kaalutakse
lisaks kaasuse lahendamisele ja vestlusele kandideerijatele testi läbimise lisamist kandideerimise
protsessi. Testid peaksid eelkõige hindama TVK juhataja töös oluliste õigusaktide (nt töölepingu
seadus, TvLS, võlaõigusseadus) tundmist ning isikuomaduste ja vaimse võimekuse vastavust töö
nõudmistele.
1.2. Alustav TVK juhataja sisselamine ja katseaeg
a. Ametisse asumisel määratakse TVK juhatajale mentor
Sarnaselt kohtunikele võiks alustavale TVK juhatajatele määrata teatud ajaks (nt 1 aasta) mentori,
kelleks võib olla nt teine TVK juhataja. Mentori ülesanne oleks uuele TVK juhatajale tutvustada
TVK-de igapäevatööd ning toetada TVK juhataja sisseelamist oma ametisse.
b. Hinnata TVK juhatajate ametisse sobivust esimeste aastate (nt 3a) jooksul
Kuigi perioodiline hindamine ei ole VTK koostajate hinnangul üldiselt vajalik ega aita tegelikult
hinnata TVK juhatajate sobivust ametisse, siis esimeste ametis oldud aastate jooksul võib ametisse
sobivuse hindamine olla siiski asjakohane. Seega võiks hinnata TVK juhataja sobivust ametisse
esimese kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist. Sarnane süsteem on ka kohtunikel. Siiski
ei ole vaja hindamine tänasel kujul (kaasuse lahendamine ja vestlus), vaid pigem tuleks vaadata
TVK juhataja seni läbiviidud menetlusi, tehtud otsuseid ja tema kohta antud tagasisidet. Näiteks
võib üks kord esimese kolme aasta jooksul koostada valimi TVK juhataja töövaidlusasjadest,
tutvutakse kogu toimikuga ning kõigi loodud dokumentidega alates menetlusse võtmise
otsustamisest kuni lahendi tegemiseni. Analüüs lõppeb kokkuvõttega, kus tuuakse välja eksimused
menetlusnormide, aga ka õiguse tõlgenduse osas (nt kui lahendus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga).
Kokkuvõtte pinnalt saab teha ka ettepanekuid täiendkoolituse korraldamiseks.
c. Võimaldada TVK juhataja ametist vabastamist 3 aasta jooksul ametisse nimetamist ametisse
sobimatuse tõttu ilma hindamist läbi viimata
Kui esimese kolme ametis oldud aasta jooksul selgub, et TVK juhataja ei sobi ametisse, siis on
asjakohane võimaldada ka tema vabastamist ametist. Sellisel juhul ei ole otstarbekas enam TVK
juhataja hindamist läbi viia, kuivõrd ametisse sobimatus on juba selgunud igapäevatöö käigus ning
eraldi hindamine ei anna täiendavat teavet TVK juhataja teadmiste ja oskuste kohta. TVK juhataja
ametist vabastamise üle võiks otsustada Tööinspektsioon, kaasates vajadusel ekspertidest (nt
advokatuuri, kohtute ja ülikooli esindajatest koosnevat komisjoni. Kui Tööinspektsioon koostöös
komisjoniga on jõudnud otsusele, et TVK juhataja ei sobi ametisse, tehakse ettepanek MKM-le TVK
juhataja ametist vabastamiseks.
d. Eraldi koolitusprogramm alustavatele TVK juhatajatele
Täiendavalt võib kaaluda alustavatele TVK juhatajatele koolitusprogrammi koostamist.
Koolitusprogramm võib olla kas osaliselt või täielikult läbimiseks kohustuslik. Kaalumist väärib,
kas koolitusprogrammi on võimalik luua ja läbi viia Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)vahenditest.
1.3. Ettepanekud TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks
a. Jälgitakse TVK juhataja töö kohta saabuvate kaebuste sisu ja hulka
Veel üks võimalik meede TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks on TVK juhatajate kohta saabuvate
kaebuste analüüsimine ja nende pinnalt TVK juhatajatele tagasiside andmine. TVK juhatajatega,
kelle tegevusele on jälgitaval perioodil esitatud keskmisest rohkem või suuremat tähelepanu
väärivaid kaebusi, viiakse läbi vestlused ja vajadusel tehakse ettepanekuid. Küsimus on, kas
kaebuste pinnalt peaks olema teatud juhtudel võimalik ametist vabastamine või hindamisele
saatmine (nt tõsisemate kaebuste puhul vabastamine, muul juhul hindamine, kui kaebused
korduvad).
b. Jälgitakse kohtute lahendeid vaidlustatud TVK otsuste kohta
Kuivõrd TVK otsuseid on võimalik kohtus vaidlustada, siis on oluline jälgida ka seda, kui palju
TVK otsuseid kohtus tühistatakse. Kui TVK juhatajal on palju tühistatud otsuseid, siis see võib
viidata nt sellele, et TVK juhataja ei tunne kohtupraktikat ja teadmised vajavad täiendamist. Jällegi
on võimalik viia läbi vestlusi TVK juhatajatega, kellel on jälgitaval perioodil keskmisest rohkem
tühistatud otsuseid. Olukorras, kus mõne TVK juhataja otsused pidevalt kohtus tühistatakse, võib
kaaluda TVK juhataja ametist vabastamise võimaldamist.
c. TVK juhatajate koolitamine
TVK töö kvaliteedi tagamises on oluline roll ka TVK juhatajate teadmiste täiendamisel. Seega
tuleks TVK juhatajatele tagada regulaarselt koolitustel osalemise võimalusi vastavalt nende
vajadustele. Kaaluda võib teatud koolituste läbimise kohustuslikuks muutmist või teatud mahus
koolituste läbimist. Võimalik on seada sisse formaalsem koolitusprogramm, mille täitmist jälgitakse
(nt määratakse kohustuslikus korras läbitavad koolitused või sarnaselt advokatuurile punktisüsteem
– st tuleb koguda teatud arv punkte) ning programmi mitte täitmisel tuleb läbida atesteerimine.
Kaalumist väärib koolitusprogrammi loomiseks ESF vahendite kasutamine.
2. Tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haigusega seotud kahju hüvitamise nõuetega
TVK-sse pöördumine
TVK menetleb kehtiva regulatsiooni kohaselt tööst põhjustatud haigustega seotud tervisekahju
hüvitamise nõudeid, seega on põhjendatud ja otstarbekas laiendada TVK pädevust ka tööõnnetuste ja
kutsehaiguste tagajärjel tekkinud tervisekahjustusega seotud vaidluste lahendamisele. Sisuliselt on
tegemist samalaadsete õiguslike ja faktiliste küsimustega, mille puhul tuleb hinnata töökeskkonna mõju
töötaja tervisele, tööandja kohustuste täitmist, töötaja omavastutust ning põhjusliku seose olemasolu
töökeskkonna ja tervisekahjustuse tekkimise vahel.
TVK juhatajatel on juba olemas praktiline kogemus töökeskkonnaga seotud tervisekahjustuste
käsitlemisel, sealhulgas keerukate mittevaralise kahjunõuete lahendamisel. Seetõttu on olemas nii
sisuline kompetents kui ka toimiv menetluslik raamistik, mis võimaldab TVK juhatajatel tõhusalt ja
kvaliteetselt lahendada ka tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud tervisekahju vaidlusi.
TVK annab tervisekahju vaidluste korral inimesele kiire otsuse, mille pooled saavad vajadusel ja soovi
korral edasi vaidlustada. TVK aitab samuti lepitusmenetluses pooli lepitada, leida vaidlevate poolte
vahel kompromiss ning aidata sõlmida kompromisskokkulepe, mistõttu ei pruugi TVK otsused jõuda
maakohtu menetlusse.
Töötaja peab saama pöörduda TVK-sse tervisekahjust tuleneva kahju hüvitamise nõudmiseks ka peale
töösuhte lõppu. Kuivõrd tööõnnetused juhtuvad tavapäraselt ühe tööandja juures, siis on nende
menetlemine mõnevõrra lihtsam, kus ootamatu sündmus ühe tööandja juures põhjustab töötajale
tervisekahju, mis registreeritakse nimetatud tööandja juures töötamise ajal. Kutsehaiguste menetlemise
keerukus võib seisneda selles, et kutsehaigus ei ole tekkinud selle sama tööandja juures, kelle juures
töötamise ajal kutsehaigus avastati. Sellisel juhul on TVK juhatajal vaja hinnata selle tööandja vastutust
kutsehaiguse tekkimises, kelle vastu on suunatud töötaja nõue.
Kutsehaiguste keerukama olemuse tõttu võib tekkida vajadus TVK-l pöörduda eriteadmistega isiku
poole või tellida ekspertiis sarnaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. peatükis sätestatud korrale.
TvLS § 16 lõike 1 kohaselt kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis oma
menetluskulud ise. Seetõttu vajab täiendavat analüüsi, kas ekspertiisi või eksperdi kaasamisel TVK-s
TVK juhataja poolt saab sellega seotud kulusid kanda pool, kes eksperti kaasamist soovis (nt tööandja).
Olukordades, kus töötaja on tööõnnetuse, tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse tagajärjel kaotanud
elu, ei peaks tekkima TVK-sse pöördumise õigust elu kaotanud töötaja pärijatel. Olukorras, kus näiteks
tööõnnetuse tagajärjel elu kaotanud töötaja abikaasa soovib nõuda hüvitist töötaja tööandjalt, tuleb
õigusjärglasel pöörduda maakohtusse. TvLS kohaldamisala laiendamise eesmärk on eelkõige kaitsta
töötajat, kellele on kahju tekkinud.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
TVK juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamise võimaluste kohta ei
ole uuringuid läbi viidud. Probleemkohad on ilmnenud praktikas, sealhulgas atesteerimise protsessi
läbiviimisel, TVK juhatajate koolitustel osalemisel, värbamisel ning kohtumistel TVK juhatajate ja
Tööinspektsiooniga. Regulaarse hindamise jätkamise teemadel on samuti toimunud arutelusid TVK
juhatajate ja Tööinspektsiooniga. Nende arutelude pinnalt on MKM murekohti analüüsinud, kuid varem
konkreetseid ettepanekuid avalikusele tutvustatud ei ole.
5. Mõju
5.1 TVK juhatajate värbamise, sisseelamise, hindamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seotud
ettepanekud
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.
TVK juhatajate värbamisprotsessi täiustamine võimaldab paremini hinnata kandidaatide võimekust ja
tagada, et ametisse valitakse tööks vajalikete oskuste ja teadmistega juhid. Regulaarne TVK juhatajate
töö jälgimine, parandusettepanekute tegemine ja koolitamine toob samuti kaasa TVK juhatajate töö
kvaliteedi paranemise. Kokkuvõttes aitab TVK juhatajate värbamis- ja hindamisprotsessi parandamine
tõsta otsuste kvaliteeti, mis omakorda vähendab edasikaebamisi ning võimaldab töövaidluste osapooltel
saada oma vaidlustele kiirema ja usaldusväärsema lahenduse.
Mõju avaldumise ulatus on väike, kuivõrd muudatuste tõttu ei pea töösuhte pooled oma käitumist
muutma ning muudatused ei nõua neilt kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuivõrd
töövaidlusi esineb sihtrühma kui terviku hulgas harva. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmale
kavandatavate muudatustega ei kaasne. Seega on muudatustel töösuhte pooltele pigem positiivne
kaudset laadi mõju.
Mõju riigiasutustele
Sihtrühm: TVK-d
TVK juhataja ametikoht võib muutuda atraktiivsemaks, kuivõrd kaob perioodiline hindamine, mis on
paljudele TVK juhatajatele ebameeldiv protsess ning muudab TVK juhataja ametikohal töötamise
ebakindlaks. Seega võib uute TVK juhatajate leidmine olla tulevikus mõnevõrra lihtsam ning
ametikohale soovivad kandideerida kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed.
Alustavate TVK juhatajate sisseelamise toetamine võib samuti julgustada kandideerima neid, kelle jaoks
TVK juhataja töö iseseisvus on hirmutav ja kes on jätnud kandideerimata seetõttu, et peaksid ametisse
astudes kohe iseseisvalt oskama menetlust läbi viia ja teadma kõiki TVK juhataja töö nüansse.
Samas võib rangelt paika pandud ja mitmetest proovikividest koosnev kandideerimisprotsess
kandideerijaid hirmutada, mistõttu võidakse kandideerimisest loobuda. Siiski ei tohiks TVK juhataja
tööks pädevale ja sobivate isiksuseomadustega inimese jaoks VTK-s välja pakutud
kandideerimisprotsess olla liiga keeruline, eriti arvestades, et teiste õigusalade ametite puhul kasutatakse
sarnaseid protsesse.
Mõju avaldumise ulatus on väike, kuivõrd muudatused ei nõua TVK-delt märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuivõrd TVK juhatajate värbamised toimuvad
vajadusepõhiselt ja pigem harva. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Seega on muudatustel TVK-dele
positiivne väheoluline mõju.
Sihtrühm: TVK-de juhatajad.
Regulaarse hindamise kaotamisega muutub TVK juhatajate töökoht kindlamaks ning väheneb stress,
mis kaasneb pideva hindamise ja võimalusega töö kaotada. Kuivõrd TVK juhatajad on hindamise
praktikaga olnud rahulolematud ning korduvalt väljendanud soovi hindamise kord üle vaadata, siis võib
eeldada, et muudatused on nende ootustega kooskõlas. Kuivõrd TVK juhatajad on harjunud, et nende
lahendeid ja kaebusi regulaarselt üle vaadatakse, siis hindamise asemele kavandatud meetmete
rakendamisega ei kaasne TVK juhatajatele olulisi mõjusid.
Alustavatele TVK juhatajatele mentoriks valitud TVK juhatajale kaasneb teatud ajaperioodiks suurem
töökoormus. Samuti võib olla vajalik mentorluskoolituse läbimine, et olla valmis alustava TVK juhataja
juhendamiseks. Samas ei ole tegemist olukorraga, mida esineks regulaarselt, st uusi TVK juhatajaid
värvatakse üldiselt harva. Siiski võib juhtuda, et värbamisi tuleb mingil perioodil rohkem, kuid
eelduslikult on sellisel juhul ühel TVK juhatajal korraga üks juhendatav ning lisanduv koormus on
ajutine ja lühiajaline.
TVK juhatajatele koolituste tagamisega laienevad nende võimalused enda oskuste ja teadmiste
täiendamiseks. Kui otsustatakse rakendada koolitusprogrammi, mis on osaliselt kohustuslik, siis võib
sellega kaasneda TVK juhatajatele täiendav koormus, kuivõrd igapäevatöö kõrvalt tuleb läbida
koolitusi. Samas osalevad TVK juhid ka täna mitmetel koolitustel, seega ei ole mõju suur.
Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd muudatused ei nõua TVK juhatajatelt märkimisväärseid
kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kavandatud meetmeid
rakendatakse regulaarselt. Sihtrühm on väike ning ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike. Seega
on muudatustel TVK-dele positiivne oluline mõju.
Sihtrühm: Tööinspektsioon
Kuivõrd TVK-d tegutsevad Tööinspektsiooni juures, siis võib kavandatud meetmete rakendamisega
Tööinspektsioonile kaasneda teatud määral lisakoormust seoses töövaidlusasjade, kaebuste ja
edasikaevatud otsuste ülevaatamise ja jälgimisega ning koolituste korraldamisega. Samas on
Tööinspektsioon ka täna kaasatud TVK juhatajate hindamise protsessi ja selle ettevalmistamisse ning
hindamisprotsess lihtsustub oluliselt. Samuti võib Tööinspektsioon koolituste tagamiseks vajada
täiendavaid rahalisi vahendeid.
Uute kvaliteedijuhtimise protsesside kasutusele võtmisega võib Tööinspektsiooni töötajatele esialgu
tekkida lisakoormus. Selle riski maandamiseks saab Tööinspektsioon oma ressursse planeerides selle
kaasneva koormusega arvestada ja tööd vastavalt planeerida. Siiski on eelduslikult tegemist ainult uute
protsesside juurutamisega seotud ajutise koormuse suurenemisega.
Mõju avaldamise ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsioonile võib lisanduda uusi tegevusi seoses
TVK-de kvaliteedijuhtimisega. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kavandatud meetmeid
rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju
Tööinspektsioonile oluline.
Sihtrühm: MKM
TVK juhatajate värbamise läbiviimisega tegeleb MKM. Seega täiendades TVK juhatajate
kandideerimise protsessi, võib kaasneda teatav mõju ka MKM-le. Lisades kandideerimisel testide
läbimise kohustus, võib teatud koormus kaasneda testide koostamisega või tekkida rahalise ressursi
vajadus testide tellimiseks. Samuti võib MKM-le kaasneda teatud koormus ka muude kavandatavate
meetmete rakendamisega, kuivõrd igapäevaselt tehakse tihedalt koostööd nii TVK-de kui
Tööinspektsiooniga.
Mõju avaldamise ulatus on keskmine, kuna MKM peab planeerima oma tööprotsessidesse vastavaid
tegevusi, mis ei eelda siiski ulatuslikke kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike,
kuivõrd TVK juhatajate värbamised toimuvad vajadusepõhiselt ja pigem harva. Samuti ei kaasne
eelduslikult teiste kavandatavate muudatustega MKM-le regulaarseid tegevusi. Ebasoovitavate mõjude
riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste mõju MKM-le väheoluline.
Sihtrühm: kohtud ja kohtunikud.
Kuivõrd regulaarne TVK juhatajate töö jälgimine, parandusettepanekute tegemine ja koolitamine toob
kaasa TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemise, mis võib vähendada edasikaebamisi, siis võib mõningal
määral väheneda töövaidlusasju lahendavate maakohtute töökoormust.
Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed. Ebasoovitavate mõjude riski ei
tuvastatud. Kokkuvõtvalt on muudatused positiivsed, kuid väheolulised.
5.2. Tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haigusega seotud kahju hüvitamise nõuetega
TVK-sse pöördumine
Muudatuse sihtrühmaks on tööandjad, töötajad, TVK juhatajad ja kohtud. Muudatusel on sotsiaalsed ja
majanduslikud mõjud ning mõju riigiasutustele.
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: töötajad, kellega on juhtunud tööõnnetus või kellel on diagnoositud kutsehaigus või tööst
põhjustatud haigus ja kellel on sellega seoses tekkinud kahju. Tööinspektsiooni andmetel diagnoositi
2024. aastal 20 kutsehaigust12 ja 45 tööst põhjustatud haigestumist. 1000 töötaja kohta toimub Eestis 5
tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtus 2024. aastal 3384, 62% tööõnnetustest juhtus meestega. Naiste puhul
juhtub enim tööõnnetusi pigem keskealiste seas, meeste puhul enim just noorte meestega. Valdav
enamus tööõnnetustest on õnneks kergemad ega too töötajale kaasa püsivaid tervisekahjustusi ega
põhjust nõuda tööandjalt kahju hüvitamist.
Muudatus lihtsustab töötajate jaoks kahjuhüvitise nõudmist tööandjalt. Kuna TVK-sse pöördumine on
töötajale lihtsam kui kohtusse pöördumine, suureneb tõenäosus, et töötajad pöörduvad oma õiguste
kaitseks TVK-sse ja saavad õiglase hüvitise. Väheneb töötajate hulk, kes keerulise, pika ja kuluka
kohtuvaidluse hirmus loobuvad oma õiguste kaitsest. TVK-sse pöördumine võimaldab töötajal saada
kiiremini otsuse võrreldes kohtuvaidlusega (kohtulahendite analüüs näitab, kes keskmiselt kulub
kutsehaigusega seotud asja lahendamisele kolm aastat ja tööõnnetuse puhul kaks aastat). Seega paraneb
töötajate õiguste katse. Kiirem otsus kahjuhüvitise maksmise kohta parandab ka töötajate majanduslikku
toimetulekut, vähendades vahepealset ebakindlust ja rahalist survet.
Võimalus pöörduda TVK-sse suurendab tõenäosust, et töötaja ja tööandja jõuavad kompromissini kahju
hüvitamises ja väheneb tõenäosus, et pooled peavad pöörduma kohtusse. See hoiab kokku kõikide
osapoolte aja- ja rahakulu, st vähenevad kohtuvaidlustega seotud kulud.
Mõju sihtrühm on väike, kuna kõikidest töötajatest moodustab tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste
hulk marginaalse osa. Mõju sagedus on väike, kuna tööst põhjustatud tervisekahjustuste esinemine ja
sellega seoses kahjuhüvitise nõudmine on ebaregulaarne ja harv sündmus. Mõju ulatus on keskmine
toetades töötajate õigusliku kaitset ja majanduslikku kindlust, kuid ei too sihtrühmale kaasa
kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid töötajatele ei tuvastatud.
Mõju majandusele
Sihtrühm: tööandjad, kelle ettevõttes on juhtunud tööõnnetus või diagnoositud kutsehaigus või tööst
põhjustatud haigus.
Muudatuste tulemusena suureneb tõenäosus, et töötajad nõuavad tööandjalt TVK kaudu kahjuhüvitist,
mis suurendab omakorda tööandjate kulusid kahjuhüvitiste maksmisele. Teisalt on ka tööandjale TVK-
sse pöördumine soodsam ja kiirem viis töötajaga kokkuleppele jõuda, mis hoiab kokku tööandjate
kulusid kohtuvaidlustele.
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna tööandjate osakaal, kelle töötajad on saanud püsiva tervisekahjustuse
ja õigustatud saama kahjuhüvitist on väike. Mõju sagedus on väike, kuna tööst põhjustatud
tervisekahjustuste esinemine ja sellega seonduvalt kahjuhüvitise nõuded tööandja vastu on
ebaregulaarsed ja harva esinevad sündmused. Mõju ulatus on keskmine, kuna ei pole põhjust eeldada,
et muudatus tooks sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttes võib mõju tööandjatele pidada väheoluliseks.
Mõju riigiasutustele
Sihtrühm: TVK-d, kus töötab kokku 8 TVK juhatajat.
Muudatuse tulemusena suureneb TVK juhatajate töökoormus. Arvestades kutsehaiguste ja tööst
põhjustatud haiguste vähest diagnoosimist ning asjaolu, et ka enamus tööõnnetusi ei lõpe püsiva
tervisekahjuga, ei ole põhjust aga eeldada, et TVK juhatajate töökoormus märkimisväärselt suureneks.
Perioodil 2015 – 2025 jõudis maakohtusse kokku 75 kohtuasja, millest 49 olid seotud kutsehaigustega
ja 26 tööõnnetustega.
12 Eestis on kutsehaigused aladiagnoositud - tegelik kutsehaiguste hulk on arvatavasti palju suurem.
Muudatus eeldab TVK juhatajate koolitamist, et tagada ühtlane praktika kahjuhüvitise vaidluste
lahendamisel.
Kuivõrd kahjuhüvitise vaidlused on keerulisemad kui teised TVK pädevuses olevad küsimused, on
tõenäoline, et nende lahendamise tähtaeg kujuneb pikemaks. Samas on see kindlasti oluliselt kiirem ja
efektiivsem, kui kohtumenetlus.
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuivõrd puudutab vaid TVK juhatajaid. Mõju ulatus on keskmine, kuna
eeldab TVK juhatajatelt teatavat ümberkohanemist uute teemadega tegelemisel, samas ei ole põhjust
eeldada märkimisväärseid kohanemisraskusi. Riskide maandamiseks tasub kaaluda TVK juhatajate
täiendavat koolitamist ja töökoormuse monitoorimist. Mõju sagedus on keskmine, kuna kahjuhüvitise
küsimustes TVK-sse pöördujate hulk aastas ei ole väga suur, kuid võib teatud määral suureneda ja on
siiski regulaarne. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et täiendavate pöördumiste tõttu TKV-sse,
pikenevad vaidluste lahendamise tähtajad. Kokkuvõttes võib pidada muudatuste mõju TVK-dele
oluliseks.
Sihtrühm: kohtud
Muudatuste tulemusena võib väheneda maakohtute töökoormus. Kui rohkem kutsehaiguste,
tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haigustega seotud kahju hüvitamise vaidluseid saab lahenduse TVK-
s, siis võib väheneda selliste nõuetega kohtusse pöördumised. Samas ei ole välistatud, et TVK-s tehtud
otsus vaidlustatakse kohtus ning kohtute töökoormus kokkuvõttes eriti palju ei muutu.
Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed. Ebasoovitavate mõjude riski ei
tuvastatud. Kokkuvõtvalt on muudatused positiivsed, kuid väheolulised.
6. Edasine väljatöötamine
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja eelnõu koostamise raames kohtutakse TVK juhatajate ja
Tööinspektsiooniga, et arutada välja pakutud lahendusi. Täiendav kaasamise vajadus selgub
väljatöötamiskavatsusele laekunud arvamuste pinnalt.
Väljatöötamiskavatsuses toodu lahenduste rakendamiseks on planeeritud eelnõu koostamine 2026. aasta
I poolaastal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Liis Tõnismaa, [email protected]
Eva Põldis, [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ministeeriumid
Meie 31.12.2025 nr 2-1/4368-1
Töövaidluse lahendamise seaduse
väljatöötamiskavatsus
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse
väljatöötamiskavatsuse. Tagasisidet ootame hiljemalt 31. jaanuariks 2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisa: Töövaidluse lahendamise seaduse välja töötamiskavatsus
Lisaadressaadid: Tööinspektsioon
Eesti Advokatuur
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon
TALO
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Eesti Juristide Liit
Thea Rohtla
Merle Erikson
Heli Raidve Tööõigusabi
Eesti Kohtunike Ühing
Riigikohus
Tallinna Ringkonnakohus
Harju Maakohus
Pärnu Maakohus
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/26-0003 - Töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-41ac-a75b-61a12d12d539 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-41ac-a75b-61a12d12d539?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main