Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistuskaebuse eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine)

EELNÕU

23.12.2025

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seadus

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

㤠941. Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku

kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus

Kui hageja, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus elus

osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju ja kulude

hüvitamise hagi esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi.“;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:

㤠1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus elus osalemise takistamiseks

esitatud hagi korral

(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus elus osalemise takistamiseks ja

esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise

määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 punkti 2 ja lõiget 21.

(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja

seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei

esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.“;

3) seadustiku 37. peatükki täiendatakse §-ga 3332 järgmises sõnastuses:

Eelnõuga pakutakse välja § 3332 puhul kaks valikuvarianti, mis lähtuvad sätte

kohaldamisalast:

I (lai kohaldamisala)

„§ 3332. Ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel

rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. Kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega

rahuldamata.

(2) Kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on

arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust

küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes

menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu

nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või

tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab

kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata

jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise

õiguslikke tagajärgi.“;

II (kitsas kohaldamisala)

„§ 3332. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude

rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt

põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega rahuldamata.

(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad

asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid

ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad

selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab

vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks

nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel

ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele

täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab

kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.“;

4) seadustikku täiendatakse 431. peatükiga järgmises sõnastuses:

„431. peatükk

AVALIKUS ELUS OSALEMISE TAKISTAMISEKS ALGATATUD

KURITARVITUSLIK KOHTUMENETLUS

§ 4062. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi

(1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele

kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või

juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust,

kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud

ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see seisukohavõtmine või tegevus on

seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.

(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse

järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi:

1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused;

2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega

avalikus või erasektoris;

3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või

kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;

4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes

muus kuriteos või väärteos;

5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise

kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa

arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse,

põhjendamatu sekkumise eest.

§ 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus

(1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui selle

peamine eesmärk on avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine

ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades eelkõige ära poolte märkimisväärset

ebavõrdsust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab

kohusarvesse võtma, kas:

1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul

on tegemist õiguse kuritarvitamisega;

2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise,

ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule

teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste

kuritarvitamise eesmärgil;

5) esineb muid olulisi asjaolusid.

§ 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine

(1) Kohus võib avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluse

kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel.

(2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse.

(3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada

määruskaebuse.

(4) Jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse

käesoleva seadustiku § 462 kohaselt.

§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses

Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide

muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda

kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi

avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti kuritarvitusliku

kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja ulatuses.“;

5) paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti

käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja“;

6) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi

lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid

andmeid puudutavas osas.“;

7) paragrahvi 620 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud

kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli

kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega

vastuolus olevaks.“;

8) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased

strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga

„, väljendusvabaduse piiramise“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased

strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 7. mail.

1

23.12.2025

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri (vaigistuskaebuse eest kaitsmise

direktiivi ülevõtmine)

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute

kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus

osalemise vastased strateegilised hagid) eest1, ülevõtmisega. Direktiivi üldine eesmärk on

tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus elus. Direktiiviga luuakse

menetluslikud kaitsemeetmed vaigistushagidega võitlemiseks.

Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas tegemist võib olla avalikus

elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega – kohtumenetlusega,

mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud kostja vaigistamise

või kurnamise eesmärgiga. Eelnõuga luuakse direktiivist tulenevad menetluslikud meetmed

kuritarvituslike kohtumenetlustega tegelemiseks. Samuti luuakse eelnõuga võimalus jätta

ilmselgelt põhjendamatu nõue võimalikult varases menetlusfaasis otsusega rahuldamata,

olenemata sellest, kas hagi esitati kuritarvitusliku eesmärgiga või mitte. Eelnõuga loodavaid

menetluslikke meetmeid on võimalik kohaldada olenemata sellest, kas kuritarvituslik või

ilmselgelt põhjendamatu hagi esitati riigisisese või piiriülese mõjuga tsiviilasjas.

Eelnõus plaanitavad muudatused ei suurenda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

Eelnõu koostamist nõustas dr iuris Urmas Volens.

1 Euroopa Liidu Teataja, 16.04.2024, lk 1–14. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069

2

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

- tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.04.2025, 2 ja

- võlaõigusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 26.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles

käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või

kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest,

ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja

ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.

Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust

osaleda demokraatlikus elus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise

takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia.

Eelnõule ei eelnenud VTK-d, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist (HÕNTE

§ 1 lg 2 p 2).

2.2. Vaigistuskaebustest

Avalikus elus osalemise vastased ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid ehk

vaigistushagid või vaigistuskaebused (rahvusvaheliselt tuntud kui strategic lawsuits against

public participation, nn SLAPP) on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike, õiguste

kaitsjate ja teiste isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Sihtmärgid võivad

olla ka näiteks meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, samuti teadlased ja

akadeemiliste ringkondade esindajad.2 Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud alusetud või

liialdatud hagid, mille on esitanud mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud või

riigiasutused nõrgema poole vastu, kes väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist

seisukohta. Selliseid menetlusi ei algatata õiguskaitse saamise eesmärgil, vaid peamine eesmärk

on kostja hirmutamine ja lõpuks vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri

kahjunõudeid või venitades teadlikult menetlusi.3

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 1. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 3 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber.

3

Vaigistuskaebus võib esineda erineval kujul. Vaidluse ese on sageli seotud au teotamisega, kuid

need võivad olla seotud ka muude reeglite või õiguste (nt andmekaitseõiguse) rikkumisega.

Nõuded võivad olla kombineeritud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega või

ettekirjutuslike nõuetega (avaldamise keelamine või edasilükkamine). Kostjad seisavad sageli

silmitsi mitme kohtuasjaga korraga erinevates jurisdiktsioonides.4

Vaigistuskaebus kujutab endast kohtumenetluse kuritarvitamist ja paneb kohtutele tarbetu

koormuse. Vaigistuskaebused ohustavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõiguste kasutamist,

eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust. Vaigistuskaebused on ohuks

avalikule arutelule, kuna võivad viia selleni, et sihtmärgid tsenseerivad enda tööd ja

väljaütlemisi. Lisaks võib neil olla hoiatav mõju teistele potentsiaalsetele sihtmärkidele, kes

võivad otsustada mitte kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja nendest

aru anda, et vältida vajadust kaitsta ennast kohtumenetluses.5

2.3. Meediapoliitikast

2.3.1. Meediapoliitika on liikmesriikide pädevuses, v.a piiriülesed meediateenused, nagu

näiteks televisioon ja videojagamisplatvormide sisu edastamine piiriüleselt.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) reguleerib piiriüleste meediateenuste

edastamise tingimusi ja vaidluste lahendamise ja õiguste kaitse korda. Euroopa Liidu mitte-

õiguslikud meetmed ja algatused seoses meediasektoriga on koondatud peamiselt kahte

tegevuskavasse – Euroopa Liidu demokraatia tegevuskava, mis toob oluliste teemadena välja

ajakirjanike kaitse ja turvalisuse, platvormide mõju seoses reklaamikaoga ning

meediaväljaannete omanike läbipaistvuse tagamaks meediasektori mitmekesisust. Demokraatia

tegevuskava on välja toonud ka ajakirjanike kaitse vaigistushagide eest. Euroopa Liidu meedia

tegevuskavas keskendutakse meediasektori toetusvõimaluste parandamisele, sektori

ümberkujundamisele / uutele ärimudelitele ning sisule paremale juurdepääsule ja

meediapädevusele. Komisjoni iga-aastase õigusriigi läbivaatuse ja aruande üks teemaplokk on

meediavabadus, meediapluralism ja ajakirjanike kaitse.

Eesti meediapoliitika tugineb tugevale eneseregulatsioonile. Eestis on toimiv ajakirjanduseetika

koodeks6, samuti toimivad pressi ja meedia eneseregulatsiooni organ Pressinõukogu ning Eesti

Rahvusringhäälingu meediaombudsman. Kuigi vaigistuskaebuse eest kaitsva direktiivi

kohaldamisala hõlmab kohtumenetlust, annab üldpildi ajakirjanike vastu esitatud kaebustest

pressinõukogu töö, mis pakub võimalust leida meediaga vastuollu sattununa kohtuväliseid

lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud

isikud meediavälistest sektoritest, kokku kümme liiget7. Kaebuste ja otsuste kohta on võimalik

lugeda ka otse kodulehelt.8

2.3.2. Piirideta Reporterid koostavad ja avaldavad riikide iga-aastast ajakirjandusvabaduse

paremusjärjestust ehk ajakirjandusvabaduse indeksit, mille eesmärk on peegeldada nii seda, kui

4 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 5 Ibid. 6 https://meedialiit.ee/eetikakoodeks 7 Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS ning ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Pressinõukogu lõi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liit (siis kandis nime Eesti Ajalehtede Liit). Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE, Alliance of Independent Press Councils of Europe). 8 https://meedialiit.ee/kaebused

4

vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad

inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad.

2025. a ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Eesti maailmas Norra järel 2. kohal. Seega

on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis praegu väga hea. Siiski ei tähenda see, et me ei peaks

tegema järjekindlat tööd, et olukord, arvestades muu hulgas tehnoloogilisi arenguid,

globaliseerumist ja geopoliitilist olukorda, ei muutuks senisest halvemaks.

2.4. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamisest

2.4.1. Komisjon algatas 4. oktoobril 2021. a avaliku konsultatsiooni vaigistuskaebuste kohta,

mille eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi, et teha kindlaks vaigistuskaebustega

seonduvad probleemid ja küsida üldsuse arvamust nende lahendamise viiside kohta, samuti

küsida üldsuselt arvamust, milliseid õigusloomelisi ja mitteõigusloomelisi meetmeid saaks

vaigistuskaebuste vastu võtta.9

2.4.2. Komisjon oli seisukohal, et vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et ajakirjanikud

saaksid täita oma olulist järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes.

Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise,

keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema

hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks

poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides.10

Komisjon märkis, et uuringute andmetel kasutatakse vaigistuskaebusi EL-is üha rohkem.

Komisjon selgitas ka, et Euroopa Nõukogu platvorm, mis jälgib meediavabaduse rikkumisega

seotud hoiatusi, on samuti juhtinud tähelepanu Euroopas ajakirjanikele avaldatavale üha

suuremale survele. Komisjon leiab, et võttes arvesse kahju, mis tekib seeläbi inimestele, kes

teenivad avalikku huvi ja kellel on seetõttu EL-i demokraatia kaitses oluline roll, tuleks EL-il

kiiresti ja otsustavalt vaigistuskaebusi piirata.

2.4.3. Eesti lähtus oma vastuse koostamisel riigisisesest õigusest, täpsemalt Eesti Vabariigi

põhiseadusest, võlaõigusseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning

karistusseadustikust. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile kiideti heaks Euroopa Liidu

koordinatsioonikogu 22. detsembri 2021. a istungil.

2.4.4. Eesti esitas avaliku konsultatsiooni käigus komisjonile järgmise arvamuse:

Eestis ei ole tõendeid ega teateid ajakirjanike või muude isikute vastu suunatud süstemaatiliste

pahatahtlike strateegiliste hagide kohta, mille eesmärk ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid

kostja vaigistamine ja kurnamine.

Eesti jaoks on oluline sõnavabaduse ja vaba meedia kui demokraatia toimimiseks hädavajalike

meetmete toimimine, kuid SLAPP-i vastu võitlemiseks õiguslike meetmete loomisesse suhtume

ettevaatlikult.

SLAPP-iga süsteemselt tegelemiseks tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise

eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest

9 Juurdepääs Euroopa Komisjoni veebilehe kaudu: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/ANTISLAPP?surveylanguage=et. 10 Ibid.

5

hagidest, mitmes LR-is paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt SLAPP-i

sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme.

Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud

õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et

isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid,

kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks

töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Algatuse ettevalmistamisel ja muudatuste kaalumisel

tuleks käsitleda ja analüüsida ka tõenäolisi kuritarvitusi ja nende mõju – tuleb silmas pidada,

et valeinfo levitamine on osutunud ohuks demokraatiale. SLAPP-i kindlakstegemise menetlus

ise ei tohi hakata kohtumenetlust koormama.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus on hädavajalik õigusriigi

toimimiseks ja riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning peamine vahend, et garanteerida

teiste riigivõimuharude põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 ls 1), kontroll ja

tasakaalustamine (PS § 4), õigusriigi põhimõtte järgimine (PS § 10), samuti riigi ja seaduse

kaitse (PS § 13), õigused ja vabadused üldisemalt (PS § 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste

rikkumise korral (PS § 25). EL-i põhiõiguste harta art 47 lg 1 tagab igaühele õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile kohtus, kui on rikutud isiku õigusi või vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane. VÕS-i § 1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. Ebaõigete

andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS-i § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla ka mittevaraline, hõlmates eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja

kannatusi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole spetsiifilisi vaigistuskaebustevastaseid

meetmeid, kuid Eesti õiguses on reeglid põhjendamatute hagidega tegelemiseks ja reeglid, mida

on võimalik kohtumenetluses rakendada menetlusõiguste kuritarvitamise korral. Viidatud

riigisiseste reeglite kirjelduse esitame positsioonipaberis, mille saadame e-kirjaga.

Igal LR-il on pädevus ja kohustus tagada, et tema kohtupidamine oleks tõhus ja menetlusreeglid

ei võimaldaks õigusi kuritarvitada. Menetlusautonoomia põhimõttest ja subsidiaarsuse ning

proportsionaalsuse printsiipidest lähtuvalt ei peaks EL riigisisestesse reeglitesse täiendavalt

sekkuma.

2.4.5. Kuivõrd avaliku konsultatsiooni vastuse maht oli tehniliselt piiratud, esitas Eesti e-kirjaga

lisaks tehnilise positsioonipaberi, milles kirjeldati Eesti riigisisese õiguse regulatsiooni

ilmselgelt põhjendamatute ja pahatahtlike hagide ning menetlusõiguste pahauskse

kasutamisega tegelemise kohta.

Eesti tõi avaliku konsultatsiooni käigus välja, et Eesti hinnangul vajab vaigistuskaebuste pakett

– iseäranis seetõttu, et see sisaldab siduvat õiguslikku algatust – asjakohast mõjude analüüsi,

kus tegeletakse muu hulgas ka Eesti seisukohtades välja toodud küsimustega.

6

Samuti märkis Eesti avaliku konsultatsiooni positsioonipaberis, et selleks, et tegeleda

süsteemselt vaigistuskaebustega Euroopa Liidus, tuleks eelkõige hinnata olemasolevate

rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada

piiriülestest hagidest, mitmes liikmesriigis paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest

tulenevalt vaigistuskaebuse sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Komisjon oli viidanud,

et vaigistuskaebuse sihtmärkidele on kurnav, kui hagid esitatakse paralleelselt erinevatesse

liikmesriikidesse. Samas viitas komisjon, et algatuse raames ei avata muutmiseks Brüsseli Ia

määrust, mis reguleerib kohtualluvuse küsimusi, ja Rooma II määrust, mis reguleerib

lepinguvälistele võlasuhetele kohaldatavat õigust.

Tsiviilasjade kohtualluvust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli Ia määrus).11 Kohtualluvuse reeglid on

kujundatud selliselt, et kohtualluvus oleks sellise liikmesriigi kohtul, millel on piisav ja

ettenähtav seos konkreetse vaidlusega. Selliste nõuete puhul, mis võivad olla vaigistuskaebuse

esemeks, võib tegemist olla üldise kohtualluvusega – see tähendab kohtualluvust, mis

määratakse kostja asukoha või alalise elukoha järgi, või valikulise kohtualluvusega, mis

lepinguvälise kahju puhul määratakse määruse art 7 p 2 kohaselt selle paiga kohtu järgi, kus

kahju tekitanud juhtum toimus või võis toimuda.

Euroopa Kohus on asunud füüsilisest isikust hageja puhul seisukohale, et Brüsseli I määruse nr

44/2001 art 5 p 3 (mis kehtis samas sõnastuses, nagu kehtiva Brüsseli Ia määruse art 7 p 2) tuleb

tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, siis võib

isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju puhul

kas selle riigi kohtute poole, kus on teabe avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on

tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga

liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav. Neil

kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on

pöördutud.12 Hilisema kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et

juriidiline isik, kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete

avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib esitada

andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise ja kogu temale tekitatud kahju

hüvitamise hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, ja ta ei saa esitada hagi

iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil oli või on internetis avaldatud teave kättesaadav.13

Brüsseli Ia määruse alusel on lisaks kohtualluvuse küsimustele reguleeritud ka lis pendens’i

reegel, mille kohaselt juhul, kui sama hagi esitatakse eri liikmesriikide kohtutesse, kellel on

kohtualluvus, loobuvad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma kohtualluvusest selle kohtu

kasuks, kuhu hagi esitati esimesena. Lisaks reguleeritakse Brüsseli Ia määruses ka seotud

menetlusi. Ka juhul, kui eri liikmesriikide kohtute menetlusse on esitatud omavahel seotud

11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R1215&from=et 12 Euroopa Kohtu 25.10.2011. a otsus liidetud kohtuasjades nr C‑ 509/09 ja C‑ 161/10. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=111742&pageIndex=0&doclang=et&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1082610 13 Euroopa Kohtu 17.10.2017. a otsus nr C‑ 194/16. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=195583&pageIndex=0&doclang=ET&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=922636

7

menetlused, võivad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma pädevusest loobuda selle kohtu

kasuks, kuhu seotud hagi esitati esimesena.

Kohaldatava õiguse reeglid lepinguväliste võlasuhete puhul on reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”).14 Määruse art 1 lg 2 p g kohaselt ei kohaldata määrust

lepinguvälistele võlasuhetele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest,

sealhulgas laimust. Seega puudub Euroopa Liidu õiguses kohaldatava õiguse reegel selle kohta,

millist õigust isiklike õiguste rikkumise korral piiriülestes olukordades kohaldada.15

2.4.6. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamise käigus kirjeldas komisjon vajadust luua

vaigistuskaebustevastane pakett järgmiselt.

Algatuse eesmärk on eelkõige kaitsta ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid vaigistuskaebuste

kasutamise ja tagajärgede eest. Selleks:

- töötatakse välja Euroopa Liidu ühine arusaam selle kohta, mis on vaigistuskaebus, nt

defineerides selle ühiste kriteeriumide kaudu;

- tagatakse menetlusliku tööriistakasti olemasolu, mille eesmärk on anda õigusvaldkonnas

tegutsevatele isikutele tõhusad vahendid vaigistuskaebustega toimetulekuks ja sellise kaebuse

sihtmärgi jaoks vahendid enda kaitsmiseks;

- suurendatakse teadlikkust ja asjatundlikkust õigusspetsialistide ja vaigistuskaebuse

sihtmärkide seas, mis aitavad neil vaigistuskaebuse vastu meetmeid võtta;

- tagatakse, et vaigistuskaebusega silmitsi seisvatele inimestele on kättesaadav asjakohane

abi.16

2.5. Direktiivi ettepanekust

2.5.1. Komisjon tuli 27. aprillil 2022. a välja paketiga üldsuse osalemise vastaste ilmselgelt

põhjendamatute või kuritarvituslike hagidega17 tegelemiseks. Pakett koosnes õigusliku

algatusena direktiivi eelnõust18 ja õiguslikult mittesiduvast soovitusest19. Komisjon paketile

mõjuanalüüsi ei koostanud, seda asendas komisjoni töödokument.20

14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007R0864&from=ET 15 Eelnõu koostamise ajaks on valminud Brüsseli Ia määruse kohaldamise raport ja on teada, et Euroopa Komisjon algatab Brüsseli Ia määruse ametliku läbivaatamise. Raport: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0268 16 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 17 Direktiivi tõlkes kasutatakse väljendit „avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid“. 18 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) {SWD(2022) 117 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 19 Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") {SWD(2022) 117 final}. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_1_188781_recc_slapp_en_1.pdf 20 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a

8

Komisjon sedastas, et ühelgi liikmesriigil ei olnud spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste

menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalus nende kehtestamist. Puudusid ka EL-i-ülesed

avalikus elus osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades

ühist EL-i arusaama sellest, mis on avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi, ja

kehtestades menetluslikke tagatisi, püüti ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide

käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise

vahendid.

Menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid kavandati juhtumiteks, millel on piiriülene mõju.

Avalikus elus osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde suurendab juhtumi

keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Samuti oli ettepaneku eesmärk kaitsta

EL-i kodanikke kolmandates riikides vaigistushagide kohta tehtud kohtulahendite eest.

Õiguslik algatus ja poliitiline huvi oli suuresti ajendatud Malta ajakirjaniku ja blogija Daphne

Caruana Galizia’ga juhtunust, kes uuris muu hulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja

organiseeritud kuritegevusega seotut ning kes tapeti 16.10.2017. a. Daphne Caruana Galizia

surma hetkel oli tema vastu pooleli 48 au teotamise asjas algatatud kohtumenetlust.

2.5.2. Direktiivi ettepanek oli üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk

on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Lisaks ajakirjanikele

hõlmas algatus ka inimõiguste kaitsjaid.21

2.5.3. Direktiivi ettepanek sisaldas järgnevaid põhielemente:

 Kohaldamisala

Ettepaneku kohaselt kohaldatakse direktiivi piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes

igat liiki kohtutes. Seejuures kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka nt kriminaalmenetluses

esitatud tsiviilhagid. Piiriülese mõjuga küsimused on määratletud laiemalt kui muude

tsiviilõiguse instrumentide puhul, hõlmates muu hulgas olukordi, kus avalikku huvi pakkuv

küsimus on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis või on hageja või seotud üksused esitanud

samaaegsed hagid või on esitanud need varem samade või seotud kostjate vastu teises

liikmesriigis, olenemata poolte alalisest elu- või asukohast. Seega loetakse eelnimetatud juhud

piiriülesteks ka siis, kui poolte alaline elu- või asukoht on kohtuga samas liikmesriigis.

 Mõisted

Kuivõrd ettepanekus käsitletakse seni määratlemata õigusmõisteid, defineeritakse „üldsuse

osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane

kuritarvituslik hagi“. Ettepanekus ei defineerita mõistet „ilmselgelt põhjendamatu“, mis

jäetakse liikmesriigi õiguse sisustada.

 Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid peavad tagama, et nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine ei mõjuta

asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada

Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 3.

9

õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus nõuda hagejalt

menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus

jätta menetluse algetapis ilmselgelt põhjendamatu üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või

osaliselt rahuldamata. Kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, tuleb

peatada põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Hagi rahuldamata jätmist

menetluse algetapis tuleb käsitleda kiirmenetluse korras. Kui kostja on taotlenud hagi

rahuldamata jätmist menetluse algetapis peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt

põhjendamatu. Hagi menetluse algetapis rahuldamata jätmise või vastava taotluse rahuldamata

jätmise peale peab liikmesriik tagama edasikaebamise võimaluse.

 Õiguskaitsevahendid

Hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik

kostja menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on

kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju

täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Ettepaneku seletuskirjas selgitatakse,

et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu

tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on

võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid,

proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

 Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest

Liikmesriikidel tuleb tagada, et kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest

keeldutakse avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (ordre public), kui seda hagi oleks peetud

ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi

kohtusse, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Liikmesriikidel tuleb tagada, et kui

kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi isiku vastu,

kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib see isik taotleda oma alalise elu- või

asukoha järgselt kohtult kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega

kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses

osalenud hageja alaline elu- või asukoht.

2.5.4. Eesti Vabariigi Valitsus kujundas direktiivi ettepaneku kohta järgmised seisukohad:

- Eesti toetas direktiivi eesmärki, milleks on kaitsta sõnavabadust ja vaba meediat, andes

ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja muudele isikutele, kelle vastu on esitatud

üldsuse osalemise vastaseid, selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid,

teatud tsiviilkohtumenetluslikke lisatagatisi oma õiguste eest seismisel.

- Eesti leidis, et vaigistuskaebustega võitlemisel tuleb silmas pidada, et eesmärkide

seadmisel ja üldsuse osalemise vastaste hagide vastu võitlemisel arvestataks isikute

põhiõiguste, eriti õiguskaitse kättesaadavusega, et plaanitavad meetmed ei hakkaks

töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Samuti tuleb jälgida, et plaanitavad meetmed

sobituksid Eesti tsiviilkohtumenetluse ja materiaalõiguse normidega.

- Eesti suhtus kahtlusega kohustusse luua regulatsioon, mis võimaldaks kohtul lubada

avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel

organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks.

Anda konfliktiga mitte seotud osapooltele võimalus astuda menetlusse kellegi toetuseks

on Eesti õigusele võõras ja raskesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ühitatav.

10

- Eesti hinnangul tuleks üle vaadata pakutud regulatsioon karistuste kohta, mis

võimaldab hagejat trahvida hagi esitamise eest, mis ei sobitu Eesti õiguskorda ning võib

olla ebaproportsionaalne piirang isikute ligipääsuks õigusemõistmisele.

- Regulatsioon, mis keelab kohut tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust,

mis on tehtud liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava isiku suhtes seetõttu, et ta

osales avalikus elus, ei pruugi olla sellisena rakendatav. Liikmesriigi kohtul, kellele

selline avaldus esitatakse, ei pruugi olla andmeid, mis võimaldaks mõista, kas kolmanda

riigi kohtuotsus on tehtud ilmselgelt põhjendamatu või kuritarvitusliku hagi kohta.

Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 08.09.2022. a istungil.

2.6. Ülevaade direktiivist

2.6.1. Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus

osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike

kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, võeti vastu

11.04.2024. a.

Direktiivi õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis käsitleb õigusalast

koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus artikli 81

lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid,

mille eesmärk on tagada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite

kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate

tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.

Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus elus osalevate isikute kaitsmiseks ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest tsiviilasjades, sealhulgas

riigisiseselt, millega kehtestada tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega väljendus-

ja teabevabadusele. Direktiivi rakendamine ei võimalda liikmesriikides senise kaitsetaseme

alandamist (direktiivi artikkel 3).

2.6.2. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed: 1) ilmselgelt põhjendamatute nõuete

ja 2) kuritarvitusliku kohtumenetluse vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud

isikute vastu nende osalemise takistamiseks avalikus elus.

Direktiivis defineeritakse direktiivi tähenduses avalikus elus osalemine, avalikku huvi pakkuv

küsimus ja kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus. Ilmselgelt

põhjendamatut nõuet direktiivis ei defineerita, kuid kui kostja on taotlenud ilmselgelt

põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, tuleb hagejal põhistada, et tema nõue ei ole ilmselgelt

põhjendamatu. Liikmesriik peab tagama, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse

kättesaadavusele, et avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluses on kohtul

võimalik hagejalt nõuda hinnanguliste menetluskulude, ja kui liikmesriik seda oma õiguses ette

näeb, siis ka kahju hüvitamise tagatist. Direktiivi kohaselt peab olema võimalik jätta ilmselgelt

põhjendamatud nõuded rahuldamata võimalikult varases menetluse faasis. Tagatise andmise ja

ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise taotluste läbivaatamist tuleb võimaldada

kiirendatud menetluses. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt peab olema

võimalik välja mõista kõik kostja menetluskulud, sh täies ulatuses esinduskulud, v.a

ülemäärased menetluskulud. Kohtul peab olema võimalik määrata kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või

11

võtta tema suhtes muid samaväärselt mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh mõista välja

kahjuhüvitis või avaldada kohtuotsus. Eraldi peatükis reguleerib direktiiv kaitset kolmandate

riikide kohtuotsuste eest. Liikmesriigi õigusega tuleb tagada, et keeldutakse tunnustamast ja

täitmast kolmanda riigi kohtuostust, mis tehti isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus,

kui tunnustamise või täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse seda ilmselgelt

põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Samuti nähakse ette kolmandas riigis hagi menetlemise

tõttu tekkinud kahju ja kulude hüvitamise nõude kohtualluvus selle isiku elukohaliikmesriigis,

kelle suhtes algatati kolmandas riigis avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslik

kohtumenetlus.

2.7. Direktiivi ülevõtmise peamised valikud

2.7.1. Direktiiv võetakse üle kehtiva õiguse muutmisega, uut eriseadust ei looda. Direktiivi

ülevõtmiseks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust.

2.7.2. Direktiivi artikli 2 kohaselt kohaldatakse muudatusi tsiviilasjadele, sealhulgas ajutiste ja

kaitsemeetmete menetlustes, samuti vastuhagide suhtes. Seega on võimalik muudatustega

loodavaid meetmeid kohaldada muu hulgas ka juhtudel, kui vastavad küsimused kerkivad hagi

tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise olukorras, samuti vastuhagi menetlemisel.

2.7.3. Direktiiv võetakse üle selliselt, direktiivi kaitsemeetmed nähakse ette ka riigisiseste

vaigistuskaebuste puhul, võttes mh arvesse, et:

a) Komisjoni soovituse (EL) 2022/75822 p 4 ja põhjenduspunkti 21 kohaselt peaksid

liikmesriigid püüdma ette näha riigisiseste juhtumite jaoks samasugused kaitsemeetmed,

kui on sätestatud direktiivis;

b) Eesti Vabariigi põhiseadusega on tagatud võrdsuspõhiõigus, st isikuid tuleb kohelda

võrdselt, diskrimineerimine on keelatud. Samuti on põhiseadusega tagatud

arvamusvabadus. Seega juhul, kui kohaldada direktiiviga loodavaid kaitsemeetmeid

üksnes piiriülese mõjuga vaigistuskaebustele, sõltuks kostja õiguskaitse võimalus sellest,

kas direktiivi materiaalses kohaldamisalas olev ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati või

kuritarvituslik kohtumenetlus algatati sellises tsiviilasjas, mis jääb direktiivi artikli 5

kohase piiriülese mõju määratluse alla või mitte; samadel asjaoludel esitatud hagide

puhul võivad kostjate õiguskaitsevõimalused osutuda erinevaks ja kostjaid koheldaks

erinevalt, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas;

c) direktiivi artikli 5 lg 1 kohaselt käsitletakse küsimust direktiivi kohaldamisel

piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas

liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra

asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. Põhjenduspunkti 30 kohaselt

peab kohus piiriülese mõju hindamisel asja mõjutavad asjaolud kindlaks määrama

sõltuvalt iga kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, võttes vajaduse korral arvesse ka

konkreetset avalikus elus osalemist või konkreetseid elemente, mis viitavad võimalikule

kuritarvitamisele ... Asjaomase olukorra ja asjaomaste elementide mõisteid direktiiv ei

sisalda ning nende kohta saab lõppastmes seisukoha kujundada Euroopa Kohus. Samuti

22 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758

12

ei pruugi artikli 5 hindamise aluseks olevad asjaolud ilmneda menetluse algfaasis.

Erinevad režiimid tooksid kaasa menetlusliku keerukuse.

Seetõttu puudub vajadus võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikkel 5, mis käsitleb

piiriülese mõjuga küsimusi, ja minimaalselt harmoneeriva mõjuga direktiiv võetakse üle

selliselt, et direktiiviga loodavat kaitset laiendatakse vastavalt komisjoni soovitusele.

2.7.4. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks (art 11)

pakutakse välja kaks valikuvarianti:

1) lai kohaldamisala – see tähendab, et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on

võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras rahuldamata jätta olenemata sellest,

kas tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063) või

mitte, st kas nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas või mitte. Sellise valiku eesmärk

on ühelt poolt menetlusosaliste võrdse kohtlemise, teiselt poolt menetlusökonoomia ja

kohtumenetluse efektiivsuse tagamine;

2) kitsas kohaldamisala – see tähendab, et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on

võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras rahuldamata jätta, kui tegemist on

avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063), st nõue on direktiivi

materiaalses kohaldamisalas. Teine valikuvariant pakutakse välja põhjusel, et laia

kohaldamisala korral võidakse kohtuid koormata ettenägematu hulga nõude rahuldamata

jätmise taotlustega.

2.7.5. Kuritarvitusliku kohtumenetluse regulatsioon ja kuritarvitusliku kohtumenetluse

tuvastamise korral õiguskaitsemeetmete rakendamise võimalus nähakse ette, lähtudes direktiivi

materiaalsest kohaldamisalast avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud

kohtumenetlustele. Põhjus, miks kuritarvitusliku kohtumenetluse meetmete kohaldamise

võimalust ei nähta ette laiemalt kui direktiivi kohaldamisalas olevate avalikus elus osalemise

takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul, on võimalike taotluste ettenägematu hulk.

Horisontaalne kohaldamisala võib piirata ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise

põhiõiguse kasutamist. See tähendab, et olukorras, kus hageja ja kostja on konfliktsituatsioonis,

kuivõrd vaidlust ei ole olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, peaks hageja, olenemata hagi

esemest, arvestama sellega, et kostjal on võimalus taotleda kohtult kohtumenetluse

kuritarvituslikkuse tuvastamist ja vastavate meetmete kohaldamist. Laiem kohaldamisala seaks

seeläbi ohtu ka menetlusökonoomia, kuna võimalike lisanduvate taotluste menetlemine

olukorras, kus kohtumenetlus ei ole kuritarvituslik, pikendaks menetlusi ja tekitaks lisakulusid.

Kohus saab kohaldamisalast välja jäävate hagide puhul hageja menetlusõiguste kuritarvitamist

arvesse võtta teiste kehtivas õiguses reguleeritud menetluse juhtimise võimalustega (vt avaliku

konsultatsiooni käigus antud arvamust, seletuskirja p-d 2.4.4. ja 2.4.5.).

2.7.6. Direktiivi artikli 9 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 9 käsitleb kostja

toetamist kohtumenetluses ja sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses

nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud

ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud

13

huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja

nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega.

Põhjenduspunktis 35 selgitatakse artikli 9 kohta järgmist:

Tulemuslikuma kaitse tagamiseks peaks ühendustel, organisatsioonidel, ametiühingutel ja

muudel üksustel, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud

huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, olema võimalus toetada kostjat

kostja nõusolekul sellistes kohtumenetlustes, mis on algatatud seoses avalikus elus

osalemisega. Kõnealune toetus peaks tagama, et nendes menetlustes saab kasutada selliste

üksuste eksperditeadmisi, aidates seega kohtul hinnata, kas kohtuasi on kuritarvituslik või kas

nõue on ilmselgelt põhjendamatu. See toetus võib seisneda näiteks kohtuasjaga seotud teabe

esitamises, kostja kasuks kohtumenetlusse sekkumises või olla mõnes muus riigisisese õigusega

ette nähtud vormis. Tingimusi, mille alusel valitsusvälised organisatsioonid võivad kostjat

toetada, ja sellise toetuse andmise menetlusnõudeid, näiteks vajaduse korral tähtaegade

kehtestamine, tuleks reguleerida riigisisese õigusega. See ei tohiks piirata muu liidu või

riigisisese õigusega tagatud kehtivat õigust olla esindatud ja õigust astuda menetlusse.

Liikmesriigid, kellel ei ole õigustatud huvi kriteeriumi, võivad lubada, et üksused üldiselt võivad

kostjat käesoleva direktiivi kohaselt toetada.

Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei takista sättes ja põhjenduspunktis viidatud eesmärgil kostja

nõusolekul tema toetamist kohtumenetluses. TsMS-i § 228 reguleerib nõustaja kasutamist

kohtumenetluses. Viidatud paragrahvi kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana

kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada

taotlusi. Nõustaja esitatu kohtuistungil loetakse menetlusosalise esitatuks, kui menetlusosaline

seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus peeti Eesti

menetlusõiguse nõustaja regulatsiooni direktiivi nõude täitmiseks piisavaks.

2.7.7. Direktiivi artikli 13 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 13 reguleerib

edasikaebeõigust ja sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue

menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata.

Põhjenduspunktis 40 märgitakse järgmist:

Otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks saama edasi kaevata.

Otsuse, millega keeldutakse hagi rahuldamata jätmisest menetluse varajases faasis, võiks

samuti saada kooskõlas riigisisese õigusega edasi kaevata.

Direktiivi artikli 13 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti

tsiviilkohtumenetlusõiguses on esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamine reguleeritud

TsMS-i 64. ptk 1. jaos, Riigikohtule edasikaebamine on reguleeritud 66. ptk 1. jaos.

2.7.8. Direktiivi artikli 14 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 14 käsitleb kulude

väljamõistmist ja sätestab järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise

vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude

14

liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need

kulud on ülemäärased.

2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud

esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud

kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud

juhul, kui need kulud on ülemäärased.

Menetluskulude väljamõistmist käsitlevad põhjenduspunktid 31 ja 41, kus selgitatakse artiklis

14 sisalduvat menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni järgmiselt:

(31) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: tagatist

menetluskulude ja asjakohasel juhul kahju hüvitamiseks, ilmselgelt põhjendamatute nõuete

rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis ning õiguskaitsevahendeid, kulude

väljamõistmist ja karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Selliseid

menetluslikke tagatisi tuleks kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47, jättes

kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata,

võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata

seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele.

(41) Kui kohus leiab, et menetlus on kuritarvituslik, peaksid kulud hõlmama kõiki riigisisese

õiguse kohaselt väljamõistetavaid menetluskulude liike, sealhulgas kõiki kostjal tekkinud

esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Kui

riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud summasid

ületavate esindamisega seotud kulude täielikku väljamõistmist, peaksid liikmesriigid ette

nägema, et hageja kannab sellised kulud täielikult muude riigisisese õiguse alusel

kättesaadavate vahendite alusel. Kui sellised kulud on ülemäärased, näiteks kui on kokku

lepitud ebaproportsionaalsetes tasudes, ei tohiks siiski välja mõista kõiki esindamisega seotud

kulusid. Kohus peaks tegema otsuse kulude kohta kooskõlas riigisisese õigusega.

Direktiivi artikli 14 lõike 1 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti

tsiviilkohtumenetlusõiguses reguleerib menetluskulude koosseisu, kandmist, jaotust ja

kindlaksmääramist TsMS-i 18. ptk. Menetluskulud määratakse kindlaks ja mõistetakse

menetlusosalisele, kelle kasuks lahend tehakse, välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Direktiivi artikli 14 lõikes 2 viidatud esindustasude piirmäära Eesti kehtivas õiguses kehtestatud

ei ole. Seega ei ole vaja lõike 2 kohast reeglit riigisisesesse õigusesse luua.

2.7.9. Direktiivi artikli 19 lõike 1 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.

Direktiivi artikli 19, mis reguleerib teavet ja läbipaistvust, lõige 1 sätestab järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või

juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike

tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja

psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav.

Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise

kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja muude sidusrühmadega.

15

Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks

teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

Põhjenduspunktis 46 selgitatakse artikli 19 lõike 1 kohta järgmist:

Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks teabe kättesaadavate menetluslike tagatiste,

õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta ühes kohas, nn ühtses kontaktpunktis,

eesmärgiga tagada vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele lihtne ja tasuta

juurdepääs kogu teemakohasele teabele, et aidata neil leida kogu asjakohast teavet.

Vaigistuskaebuste puhul on tavapärane, et nende sihtmärgiks olevad isikud kannatavad tõsiste

finantstagajärgede ning psühholoogilise ja mainekahju all. Sellise kahju tekitamine on

vaigistuskaebuste esitajate üks eesmärke, kui nad algatavad kuritarvituslikke avalikus elus

osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Seepärast peaks ühtse kontaktpunkti kaudu esitatav teave

hõlmama olemasolevaid toetusmehhanisme, näiteks teavet asjaomaste organisatsioonide ja

ühenduste kohta, kes annavad vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele õigus- või

rahalist abi ning psühholoogilist tuge. Käesolevas direktiivis ei määratleta nimetatud ühtse

kontaktpunkti vormi.

Eestis on ühtseks kontaktpunktiks, st asutuseks, kes täidab Euroopa Komisjoni soovituse ja

ühtlasi direktiivi art 19 lõike 1 kohase info keskse avaldamise kohustust, määratud Eesti

Ajakirjanike Liit.23 Info liikmesriikide kontaktpunktiks määratud isikute või asutuste kohta on

avaldatud Euroopa Komisjoni lehel.24

2.7.10. Direktiivi artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikkel

19 reguleerib teavet ja läbipaistvust. Lõige 2 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu

direktiivile 2003/8/EÜ.25

Direktiiv tasuta õigusabi kohta ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise kohta on Eesti

õigusesse üle võetud. Riigipoolse menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS-i 18. ptk 6. jagu, riigi õigusabi andmist

reguleerib riigi õigusabi seadus. Artikli 19 lõike 2 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.

2.7.11. Direktiivi artikli 19 lõike 3 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Lõige 3 sätestab

järgmist:

Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike

apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva

direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega.

Põhjenduspunktis 47 selgitatakse artikli 19 lõike 3 kohta järgmist:

23 Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht: https://eal.ee/. 24 List of Member State’s nominated Focal Points according to Point 25 of the Commission’s 2022 Anti-SLAPP Recommendation | European Commission 25 Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.01.2003, lk 41).

16

Asjaomaste kohtuotsuste avaldamise eesmärk on suurendada teadlikkust vaigistuskaebuste

kohta ning pakkuda kohtutele, õigustöötajatele ja üldsusele vaigistuskaebusi käsitlevat

teabeallikat. Sellisel avaldamisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja

riigisisest õigust ning seda võiks olla võimalik tagada asjakohaste kanalite kaudu, nagu

olemasolevad õigusalased andmebaasid või e-õiguskeskkonna portaal. Halduskoormuse

vähendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda vähemalt riigi apellatsioonikohtute või kõrgeima

astme kohtute otsuste avaldamist.

TsMS-i § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks

ettenähtud kohas arvutivõrgus. Üldregulatsioon kohaldub kõigi kohtuastmete kohtuotsuste

suhtes. Artikli 19 lõike 3 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.

2.7.12. Direktiivi artikli 20 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.

Artiklis 20 sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V

peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed:

a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste

kohtumenetluste arv;

b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa;

c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik.

Artikli 20 alusel komisjonile andmete esitamine on vabatahtlik. Info edastatakse siis, kui selline

info on liikmesriigis kättesaadav.26 Säte puudutab üksnes piiriüleseid menetlusi.

Problemaatiline oleks ka taotluste kohta info kogumine ja edastamine, nagu on märgitud art 20

sissejuhatavas lauses, kuna taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas tegemist on avalikus elus

osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude või kuritarvitusliku

kohtumenetlusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

3.1.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TsMS-i §-ga 941. Säte luuakse direktiivi artikli 17

ülevõtmiseks ja sellega täiendatakse TsMS-i valikulise kohtualluvuse regulatsiooni.

Direktiivi artikkel 17 sätestab reegli kolmanda riigi menetlustega seotud hagide kohtualluvuse

kohta. Artiklis sätestatakse järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on

väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse

füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik

26 Artikli 20 eestikeelses tõlkes on sisuline viga. Artikli 20 sissejuhatava lause ingliskeelne tekst on järgmine: „Member States shall, on an annual basis and where available, submit data on the applications and on decisions referred to in Chapters II, III, IV and V to the Commission, preferably in an aggregated form, with regard to:“

17

taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist,

mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus.

2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on

kolmandas riigis veel pooleli.

Direktiivi põhjenduspunktis 44 selgitatakse artikli 17 kohta järgmist:

Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste

sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend

kolmanda riigi kohtus hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatatud

kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse vastu. Seda peaks kohaldama

olenemata sellest, kas otsus on tehtud või ta on jõustunud, kuna vaigistuskaebuste sihtmärgid

võivad kannatada kahju ja kanda kulusid alates kohtumenetluse algusest ja isegi siis, kui otsust

ei tehtagi, näiteks nõude tagasivõtmise korral. Liikmesriigid võivad siiski otsustada piirata

kohtualluvuse teostamist kooskõlas riigisisese õigusega, kui menetlus on kolmandas riigis veel

pooleli, nähes näiteks ette kohtumenetluse peatamise liikmesriigis. See kohtualluvuse erialus

võimaldab vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, taotleda kolmanda

riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud või põhjendatult tekkida võiva kahju ja kulu

hüvitamist oma elu- või asukoha riigi kohtus. Kõnealusele kohtualluvuse erialuse eesmärk on

heidutada kolmandates riikides vaigistuskaebuste esitamist isikute vastu, kelle elu- või asukoht

on liidus, ning sellises menetluses tehtud otsust peaks saama täitmisele pöörata näiteks juhul,

kui hagejal, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, on vara liidus. Käesoleva direktiivi sätted,

mis käsitlevad kohtualluvuse erialust, ei tohiks käsitleda kohaldatavat õigust ega kahju

hüvitamist käsitlevat materiaalõigust kui sellist.

Rahvusvahelist kohtualluvust reguleerib TsMS-i § 70. TsMS-i § 70 kohaselt määratakse

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub

Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud

teisiti.

Loodavas TsMS-i §-s 941 sätestatakse, et kui välisriigi kohtus algatati avalikus elus osalemise

takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja elu- või

asukoht on välisriigis, võib selle menetluse tõttu tekkinud kahju ja kulude hüvitamise hagi

esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi. Sätte sõnastusest

nähtuvalt luuakse kohtualluvuse reegel selliselt, et hagi võib esitada nii kuritarvitusliku

kohtumenetluse ajal kui ka pärast kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist.

Enne kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist on hagi esitamine võimalik vastavalt

TsMS-i §-le 369, mille esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kui hageja õiguste rikkumine

tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib sooritushagi juba rikkumise

kohta ette esitada.27 Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks, ning

muuta usutavaks eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.28 TsMS-i § 369 alusel saab

hagi esitada nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti

27 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 369, p 3.1.d. 28 Ibid, p 3.3.a.

18

kohtumenetluse ajal, kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti

pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.29

TsMS-i § 369 alusel saab esitada hagi ka nt tingimusliku nõude kohta.30 Enne kohustuse

sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem

kaitse. TsMS-i § 369 näol on tegemist siiski erandliku alusega.

Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele

juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku

kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa

Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu § 94 kohaldamisele juhul,

kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes on kohtualluvus

reguleeritud teisiti riikidevahelise õigusabilepingu või konventsiooniga, mille osaline on Eesti.

See, et direktiiv ei mõjuta kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või

mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024,

tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja

lepingutega.

Lisaks tuleb tähele panna, et pelgalt võimalus esitada Eesti kohtule hagi kolmandas riigis

algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks ei taga Eesti

kohtulahendi täitmist kolmandas riigis. Kohtulahendi täitmine kolmandas riigis toimub

vastavalt täitmise riigi õigusele. Samuti tuleb objektiivselt möönda keerukusi, mis võivad Eesti

kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel.

3.1.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i §-ga 1961, millega võetakse üle direktiivi

artikkel 10, mis reguleerib tagatist ja milles sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega

avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks

õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib

hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud

riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist.

Põhjenduspunktis 36 selgitatakse artikli 10 kohta järgmist:

Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle tagatis hinnanguliste

menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud

kulusid, ning kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, siis hinnangulist kahju. Siiski on vaja

leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja

menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui

esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata

kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses

sätestatud kriteeriumeid. Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda

kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et

tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta ja, kui nii on ette nähtud

riigisiseses õiguses, katta võimalik tekkinud kahju, eelkõige juhul, kui on korvamatu kahju

tekkimise risk. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise

29 Ibid, p 3.4. 30 Ibid, p 3.5.

19

omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise

andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis.

Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist TsMS-i 19. ptk. Menetluskulude tagatise andmise

eeldused on seotud 1) hageja kodakondsuse, elu- või asukohaga: hageja ei ole Eesti või Euroopa

Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiline isik või kodanik ja

tema elukoht ei ole Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas (TsMS § 196 lg 1 p-d 1

ja 2); 2) hageja majandusliku seisundiga: menetluskulude sissenõudmine on eeldatavasti

raskendatud; hagejat ei või kohustada tagatist andma, kui tal on Eestis piisavalt vara (§ 196 lg

1 p 3, lg 2 esimene lause) või 3) menetluskulude lahendi täitmisega välisriigis: hagejat ei saa

kohustada tagatist andma, kui menetluskulude hüvitamise lahend kuulub täitmisele välisriigis

(§ 196 lg 2 p 2).

Direktiivi eesmärgiga ei ole kooskõlas menetluskulude tagatise määramisele TsMS-i § 196

lg-s 1 sätestatud eelduste ja § 196 lg 2 p-s 2 sätestatud välistuse kohaldamine. Seetõttu nähakse

ette avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi puhul eriregulatsioon ning

menetluskulude tagatise küsimisel viidatud sätteid ei kohaldata. TsMS-i § 196 lg 2 p-s 1

sätestatud välistust kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral

menetluskulude tagatise andmise otsustamisel, kuna riigisisese õigusega ei saa ette näha eristust

välislepinguga võetud kohustustest.

Muudatuse kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja esitas hagi seoses kostja osalemisega

avalikus elus ja esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.

Kuritarvitusliku kohtumenetluse mõiste reguleeritakse TsMS-i §-s 4063, kus antakse lahtine

loetelu asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

Avalikus elus osalemist puudutavad hagid reguleeritakse TsMS-i §-s 4062.

Nagu selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 36, tuleb tagatise regulatsiooni kohaldamise

puhul tähele panna, et tagatise andmine ei tähenda nõude suhtes sisulise hinnangu kujundamist,

vaid tagatis kujutab endast ettevaatusabinõu, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, kui kohus peaks

tegema kindlaks, et tegemist on kuritarvitusliku menetlusega.

Kui kostja vastu on esitatud hagi tema osalemise takistamiseks avalikus elus ja kohus on kostja

taotlusel küsinud hagejalt tagatist menetluskulude katteks, ei tee kostja enne kulutusi, kui hageja

on tagatise tasunud. Kui kostjale on kahju juba tekkinud, nt hagi piirab ajakirjaniku

tegevusvabadust, on kostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue hagi või vastuhagina ning

taotleda hagi tagamist.

Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse tagatise taotluse lahendamine kiirendatud menetluses, mis

luuakse, et võtta üle direktiivi artikli 7 lõige 1, mis käsitleb menetluslike tagatiste taotluste

kiirendatud käsitlemist. Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab:

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse

kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.

Artikli 7 lõikes 1 nimetatud artikli 6 lõike 1 punkt a viitab tagatisele, nagu on ette nähtud artiklis

10.

20

Direktiivi põhjenduspunkt 33 selgitab artikli 7 lõike 1 ja taotluste kiirendatud käsitlemise kohta

järgmist:

Tagamaks, et tagatiste saamise ja menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise taotlusi

käsitletaks kiirendatud viisil, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või

kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad lisaks ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste

meetmete puhul rakendatava korraga. Menetluse võimalikult kiireks lõpuleviimiseks peaksid

liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese menetlusõigusega püüdma tagada, et kui kostja on

taotlenud õiguskaitsevahendeid käesoleva direktiivi alusel, tehakse otsus selle taotluse kohta

kiirendatud viisil, sealhulgas kasutades riigisiseses õiguses juba olemasolevaid menetlusi

taotluste kiirendatud käsitlemiseks.

Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse, et kohus lahendab kostja taotluse tagatise hagejalt tagatise

küsimiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus

võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja enne lahendi tegemist ära kuulata. Kui

hageja ei esita seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus kostja taotluse lahendada

ka hageja seisukohata.

3.1.3. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadustikku paragrahviga 3332, millega võetakse üle

direktiivi III peatüki, mis käsitleb ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist

menetluse varajases faasis, artikkel 11, tõendamiskoormist reguleeriv artikkel 12 ning

kiirendatud menetlust reguleeriva artikli 7 lõige 1.

Artikkel 11 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise

vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis

rahuldamata jätta, kui need on ilmselgelt põhjendamatud.

Direktiivi põhjenduspunktis 37 selgitatakse järgmist:

Otsus hagide rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks olema pärast

asjakohast läbivaatamist tehtav sisuline otsus. Liikmesriigid peaksid võtma vastu uued normid

või kohaldama oma kehtivaid riigisiseseid õigusnorme nii, et kohus saaks otsustada jätta

ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata kohe, kui ta on saanud sellise otsuse

põhistamiseks vajaliku teabe. Selline rahuldamata jätmine peaks toimuma menetluse

võimalikult varases faasis, kuid see võib toimuda igal ajal menetluse käigus sõltuvalt sellest,

millal kohus on sellise teabe saanud, kooskõlas riigisisese õigusega. Menetluse varajases faasis

hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist,

mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist.

Põhjenduspunktis 31 selgitatakse, et direktiivi kohaselt tuleks menetluslikke tagatisi, seega ka

võimalust jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata menetluse võimalikult varases

faasis, kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule

arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 4731, jättes kohtule üksikjuhtumite

31 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47: „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab

21

puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt

põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu

õigusemõistmisele.

Direktiivi artikkel 12 reguleerib tõendamiskoormist ja nõuete põhistamist ning sätestab

järgmist:

1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse

varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt

põhjendamatu või mitte.

Direktiivi põhjenduspunktis 39 selgitatakse järgmist:

Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks lasuma avalikus elus osaleva füüsilise või

juriidilise isiku vastu nõuet esitaval hagejal tõendamiskoormis, et selline nõue on põhjendatud.

Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, tuleks hagejal

selleks, et vältida hagi menetluse varajases faasis rahuldamata jätmist, põhistada seda

vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab kohtul järeldada, et hagi ei ole ilmselgelt

põhjendamatu.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse:

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b32 kohaseid taotlusi käsitletakse

kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.

Põhjenduspunktis 38 selgitatakse järgmist:

Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, peaks

kohus seda taotlust menetlema kiirendatud viisil kooskõlas riigisisese õigusega, et kiirendada

hinnangu andmist selle kohta, kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse juhtumi

konkreetseid asjaolusid.

Viidatud direktiivi nõuete ülevõtmiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku

paragrahviga 3332, mille lõikes 2 sätestatakse, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu

arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused

selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid

asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks

olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude

rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavaid

tähtaegu andmata. See tähendab, et kohus teeb sisulise otsuse, millel on res judicata õiguslikud

tagajärjed. Seega ei saa kohtu poole uuesti pöörduda vaidluse lahendamiseks samade poolte

vahel samal alusel sama nõudega. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist tuleb

kohtul hagejale selgitada kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Lõike 1

olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“ 32 Artikli 6 lõike 1 punkt b: „b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on ette nähtud III peatükis“.

22

kohaselt tuleb kohtul juhul, kui kostja on esitanud taotluse ilmselgelt põhjendamatu nõude

rahuldamata jätmiseks ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, nõue

otsusega rahuldamata jätta esimesel võimalusel. Kui nõude rahuldamata jätmise eeldused on

täidetud, ei tule kohtul teha eraldi määrust kostja taotluse rahuldamise kohta. Kui lõikes 2

sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega rahuldamata.

Arvestades TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki, tuleb kohtul asi lahendada

õigesti, väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul menetluse juhtimise

kaudu aidata vältida menetlusosalistele, eelkõige kostjale, kelle vastu ilmselgelt põhjendamatu

nõue esitati, lisakulude teket ning juhul, kui § 3332 lõike 2 tingimused on täidetud, jätta hageja

nõue esimesel võimalusel rahuldamata ka juhul, kui kostja ei ole § 3332 alusel taotlust esitanud.

Eelnõuga pakutakse välja § 3332 puhul kaks valikuvarianti, mis lähtuvad sätte

kohaldamisalast:

I (lai kohaldamisala)

Direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta võetakse

riigisisesesse õigusesse üle horisontaalse mõjuga üldregulatsioonina. See tähendab, et kohtule

esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud

korras rahuldamata jätta olenemata sellest, kas tegemist on avalikus elus osalemise

takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063) või mitte, st kas nõue on direktiivi

materiaalses kohaldamisalas või mitte. Sellise valiku eesmärk on ühelt poolt menetlusosaliste

võrdse kohtlemise, teiselt poolt menetlusökonoomia ja kohtumenetluse efektiivsuse tagamine.

II (kitsas kohaldamisala)

Laial kohaldamisalal on omakorda ohud, kohtuid võidakse koormata taotlustega, mille hulk

võib olla ettenägematu. Seetõttu pakutakse teise valikuvariandina välja sätte kitsas

kohaldamisala ehk direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata

jätmise kohta võetakse riigisisesesse õigusesse üle, lähtudes direktiivi materiaalsest

kohaldamisalast, st loodavat § 3332 kohaldatakse olukorras, kus tegemist on avalikus elus

osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063).

3.1.4. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadustikku 431. peatükiga, milles luuakse

avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikku kohtumenetlust käsitlev

regulatsioon.

3.1.4.1. TsMS-i §-ga 4062 reguleeritakse avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud

hagi.33 Paragrahviga 4062 võetakse üle direktiivi artikli 4 punktis 1 olev termin „avalikus elus

osalemine“ ja punktis 2 olev termin „avalikku huvi pakkuv küsimus“.

Direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud järgmist:

1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus,

millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja

ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis

on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.

33 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (kohtumenetluse tõhustamine) luuakse TsMS-i § 4061, millest tulenevalt algab 431. peatükk §-ga 4062. Sätted ei ole omavahel seotud.

23

Seega kaitseb loodav TsMS § 4062 lõige 2 nii PS-i §-ga 45 tagatud väljendusvabadust kui ka

PS-i §-s 44 tagatud teabevabadust.

Direktiivi artikli 4 punktis 2 on sätestatud järgmist:

2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib

selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu:

a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima;

b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris;

c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik

menetlus;

d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes

muus kuriteos või haldusrikkumises;

e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi,

sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni

vastu võitlemise kaudu.

Avalikus elus osalemist selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 22 järgmiselt:

Avalikus elus osalemine peaks olema määratletud kui füüsilise või juriidilise isiku

seisukohavõtmine või tegevus, millega teostatakse põhiõigust, näiteks sõna- ja teabevabadus,

kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mis on seotud praegu või

tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise,

teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste

loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine. Tulevikus tekkiv

avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus,

kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. Avalikus elus osalemine võib hõlmata

ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja

rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide

korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest

tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine

avalikel aruteludel. Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või

abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on

vaigistuskaebuste sihtmärgiks, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks

otseselt puudutama konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema

vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust teostava

isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi

vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate

ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise

vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku

arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk

on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust,

sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses,

näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine

või neis osalemine.

24

Seda, milliseid valdkondi tuleks käsitleda avalikku huvi pakkuva küsimusena, on selgitatud

direktiivi põhjenduspunktis 23 järgmiselt:

Avalikku huvi pakkuv küsimus peaks olema määratletud sellisena, et see hõlmaks põhiõiguste

teostamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,

kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja

mitmekesisuse kaitsmine. See peaks hõlmama kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust

või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima

või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline

puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi

pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat

komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või

ohutusstandarditele.

Samuti selgitatakse avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistet direktiivi põhjenduspunktides 24–

27:

(24) Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada

avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.

Õigustatud huviga ei ole siiski tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava

seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise

isiku eraelu üksikasjade kohta.

(25) Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab

läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus. Selliste küsimuste

konkreetseks näiteks võivad olla õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnastandardeid või

tooteohutust, saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba või konkreetsest juhtumist

kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlused, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal

diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlevad menetlused.

(26) Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,

pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses

ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas

finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei

peaks omama tähtsust, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või

haldusrikkumiseks.

(27) Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk

on kaitsta ELi lepingu artiklis 234 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse

mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et

tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu

sekkumise vastu.

34 EL-i lepingu artikkel 2: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“

25

Kuna Eesti kehtiv õigus haldusrikkumisi, millele viitab põhjenduspunkt 26, ei tunne,35 räägime

Eesti õiguse kontekstis väärtegudest.

Samuti tuleb avalikus elus osalemist puudutava hagi ja avalikku huvi pakkuva küsimuse

reguleerimisel viidata direktiivi põhjenduspunktidele 6 ja 18, kus direktiivi ning

kaitsemeetmete kohaldamise eesmärki selgitatakse järgmiselt:

(6) Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist

takistavad tegurid, pakkudes samas füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus

elus, tegeledes avalikku huvi pakkuvate küsimustega, sealhulgas ajakirjanikele, kirjastajatele,

meediaorganisatsioonidele, rikkumisest teavitajatele ja inimõiguste kaitsjatele, samuti

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele,

ametiühingutele, loomeinimestele, teadlastele ja akadeemiliste ringkondade esindajatele

kaitset nende suhtes algatatud kohtuasjade eest, et heidutada nende osalemist avalikus elus.

(18) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste ja

juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad otseselt või kaudselt avalikus elus. Samuti tuleks

nendega kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad või

abistavad teist isikut või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on

otseselt seotud avalikus elus osalemisega, tegeledes avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu

juristid, pereliikmed, internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle suhtes on

algatatud kohtumenetlus või keda ähvardatakse sellega, sest nad toetavad või abistavad

vaigistuskaebuse sihtmärgiks võetud isikuid, või tarnivad neile kaupu või osutavad neile

teenuseid.

Avalikus elus osalemisetakistamiseks esitatud hagi tuleb defineerida, et oleks võimalik kindlaks

määrata eelnõuga loodava kuritarvitusliku kohtumenetluse, ilmselgelt põhjendamatu nõude

kiirendatud korras rahuldamata jätmise36, rahvusvahelise kohtualluvuse sätte ja välisriigi

kohtulahendi tunnustamisest keeldumise sätte (TsMS § 941 ja § 620 lg 1 p 11) kohaldamisala,

samuti eelnõuga loodava menetluskulude tagatise andmise erisuste kohaldamisala.

3.1.4.2. Paragrahvis 4063 defineeritakse avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud

kuritarvituslik kohtumenetlus ning antakse lahtine ja näitlik loetelu kuritarvitusliku

kohtumenetluse kindlaksmääramist võimaldavaid indikaatoreid.

Paragrahviga 4063 võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3, kus kuritarvituslik avalikus elus

osalemise vastane kohtumenetlus on reguleeritud järgmiselt:

3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei

algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on

avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära

poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid

nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud:

a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või

ebamõistlik;

35 Direktiivi ingliskeelses tekstis administrative offence. 36 Juhul, kui ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist kohaldatakse direktiivi materiaalse kohaldamisala ulatuses (vt § 3332 valikuid).

26

b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne

kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase

kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne

lõpetamine menetluse hilisemas faasis.

Direktiivi põhjenduspunktis 15 selgitatakse artikli 4 punkti 3 kohta järgmist:

Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid,

äriühingud, poliitikud ja riigiorganid, püüdes vaigistada avalikku arutelu. Sageli on selliste

kaebuste puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam

rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite lahutamatu osa,

suurendab tasakaalust väljas olev jõuvahekord, kui see on olemas, märkimisväärselt nii

avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste kahjulikku kui ka heidutavat mõju. Hageja

poolt kostja vastu majandusliku eelise või poliitilise mõju väärkasutamine, koos igasuguse

õigusliku põhjendatuse puudumisega, on eriti murettekitav, kui kõnealuseid kuritarvituslikke

kohtumenetlusi rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ning neid kombineeritakse

muude otseste või kaudsete riiklike meetmetega, mis on suunatud sõltumatute

meediaorganisatsioonide, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu.

Direktiivi põhjenduspunktis 28 selgitatakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorite kohta

järgmist:

Kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega on tavaliselt seotud hageja

pahatahtlikud võtted menetlustaktikas, näiteks taktika, mis on seotud kohtualluvuse valikuga,

tuginemine ühele või mitmele täielikult või osaliselt põhjendamatule nõudele, ülemääraste

nõuete esitamine, venitamistaktika kasutamine või otsustamine kohtuasi lõpetada menetluse

hilisemas faasis, sarnastes asjades mitme kohtumenetluse algatamine ja kostjale menetluse

käigus ebaproportsionaalsete kulude tekitamine. Kohtumenetluse kuritarvitusliku olemuse

kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ka hageja varasemat käitumist ja eelkõige varasemat

õiguslike meetmetega hirmutamist. Sellist menetlustaktikat, mida kombineeritakse enne

kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või

ähvardamise viisidega, rakendab hageja muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu

saamiseks või õiguse tegelikuks kasutamiseks ning selle eesmärk on mõjuda heidutavalt

avalikus elus osalemisele konkreetses küsimuses.

Ülemääraste ja põhjendamatute nõuete kui vaigistuskaebuse indikaatori kohta selgitatakse

direktiivi põhjenduspunktis 29 järgmist:

Kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses esitatud nõuded võivad olla

täielikult või osaliselt põhjendamatud. See tähendab, et nõue ei pea tingimata olema täielikult

põhjendamatu, et menetlust saaks pidada kuritarvituslikuks. Näiteks võib isegi väiksem isiklike

õiguste rikkumine, mis võib kohaldatava õiguse alusel anda alust tagasihoidlikuks

hüvitisenõudeks, olla ikkagi kuritarvituslik, kui nõutakse ilmselgelt ülemäärast summat või

õiguskaitsevahendit. Teisest küljest ei tohiks sellist menetlust käsitada kuritarvitusliku

27

menetlusena käesoleva direktiivi tähenduses juhul, kui kohtumenetluse hageja esitab

põhjendatud nõudeid.

Vaigistuskaebusevastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu.37 Euroopa

Nõukogu soovituses on kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorid määratletud detailsemalt,

kuid need on üldjoontes hõlmatud samade indikaatoritega, mis on loetletud direktiivi artikli 4

punktis 3. Euroopa Nõukogu soovituse kohaselt võivad viidata sellele, et tegemist on

vaigistuskaebusega, järgmised elemendid:

a) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks

oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;

b) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;

c) hageja taotletud õiguskaitsevahendid on ebaproportsionaalsed, ülemäärased või

ebamõistlikud;

d) nõuded kujutavad endast seaduste või menetluste kuritarvitamist;

e) hageja kasutab menetluslikke ja kohtuvaidluste taktikaid, mille eesmärk on kostja kulude

suurendamine, näiteks menetluse edasilükkamine, avalikkuse osalemiseks ebasoodsa või

kostjale tülika foorumi valimine, koormava töökoormuse tekitamine ja apellatsioonide

esitamine vähese või olematu eduväljavaatega;

f) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele

organisatsioonidele;

g) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate

isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale

juhtida olulisest küsimusest;

h) hageja või tema esindajad tegelevad juriidilise hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega

või on seda varem teinud;

i) hageja või seotud isikud osalevad mitmes koordineeritud või piiriüleses kohtumenetluses

samade faktide alusel või sarnaste küsimustega seoses;

j) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest.

Direktiivi artikli 4 punktis 3 sätestatud kriteeriumid loetletakse kuritarvitusliku kohtumenetluse

indikaatoritena ka §-s 4063. Lõikes 1 nimetatud poolte ebavõrdsus võib tähendada nt poolte

majanduslikku ebavõrdsust või ka näiteks hageja mõju ühiskonnas, sh poliitilist võimu. Samas

tuleb silmas pidada, et hageja võib kuritarvitusliku kohtumenetluse algatada ka juhul, kui

pooled ei ole ebavõrdsed. Samas ei pruugi see, kui pooled on ebavõrdsed, tähendada, et

algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik. Lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtualluvuse

valimisena kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil võib pidada

näiteks olukorda, kus valitud kohtualluvusel puudub tegelik seos kohtu asukohaga ning

kohtualluvus valitakse eesmärgil, et tekitada kostjas ebamugavust ja piirata ligipääsu

õigusemõistmisele.

37 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805

28

3.1.4.3. Paragrahvis 4064 reguleeritakse kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise

menetlus. Lõike 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada nii kostja

taotlusel kui ka kohtu omal algatusel. Lõikes 2 nähakse ette, et kui kohus tuvastab

kuritarvitusliku kohtumenetluse, teeb ta selle kohta põhistatud määruse. Määruse peale, millega

kohus tuvastas kohtumenetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada määruskaebuse.

Taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa, kuid kostjal on võimalik kohtule

esitada uus põhistatud taotlus.

Paragrahvi 4064 lõikega 4 võetakse ühe meetmena üle direktiivi artikkel 15, mis reguleerib

karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artiklis 15 sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Lõikes 4 nähakse ette, et jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta

avalikustatakse. Eelnõuga tehakse §-s 462 täiendused, mille kohaselt kuritarvitusliku

kohtumenetluse hageja andmeid avalikustatavas lahendis ei varjata.

3.1.4.4. Paragrahviga 4065 võetakse üle direktiivi artikkel 8, mis reguleerib nõude või

menetlusdokumentide hilisemat muutmist ja milles sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega

avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või

menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust

kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese

õigusega.

Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,

mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi

kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.

Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:

Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad

tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude

väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma

võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui

need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei

tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite

kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks

piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.

Paragrahvis 4065 nähakse ette, et juhul kui tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, ei

mõjuta see, kui hageja muudab menetluse jooksul menetlusdokumente, sealhulgas nõuet, või

võtab nõude tagasi, kostja võimalust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud

menetluskulude hüvitamist, kohtulahendi avaldamist hageja andmeid varjamata, nagu nähakse

ette TsMS-i § 462 lõigetes 2 ja 6, samuti varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist

võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

29

Kostjal on näiteks võimalik esitada sama hageja algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse

raames TsMS-i § 373 lg 1 p 3 alusel vastuhagi kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui hageja nõuet

muudab või selle tagasi võtab või kohus tunnistab hageja algatatud kohtumenetluse hageja

nõude või selle osa ulatuses kuritarvituslikuks ning selles ulatuses menetluse lõpetab, ei välista

see vastuhagi menetlemist ja kahju hüvitise väljamõistmist samas menetluses. Eelnõuga

täiendatakse mh VÕS-i § 134 ja nähakse ette artikli 15 ülevõtmisel ühe meetmena võimalus

võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Ka mittevaralise kahju hüvitise nõudmine

vastavalt VÕS-i §-le 134 ei ole välistatud juhul, kui hageja on nt nõude tagasi võtnud.

3.1.5. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi

või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:

Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise

võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast

kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased

meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on

riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on

leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad

asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema

proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud

kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat

mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust

väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid

makstakse.

Ühe meetmena artikli 15 ülevõtmiseks luuakse regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kohus on

tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei varjata avalikustatavates kohtulahendites sellise

menetluse algatanud hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid. Selleks muudetakse

TsMS-i § 462 lõike 2 teist lauset ja täiendatakse § 462 lõikega 6. Seega avalikustatakse nii

jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta (vastavalt TsMS-i § 4064

lõikele 4) kui ka kuritarvituslikus kohtumenetluses hageja nõude kohta tehtud kohtuotsus

hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid (nt nimi ja isikukood või registrikood)

varjamata. Seda ka juhul, kui hageja on menetlusdokumente muutnud, sh nõude tagasi võtnud.

Tingimus, et kuritarvituslikus kohtumenetluses menetlusdokumentide muutmine ei mõjuta

direktiivi IV peatüki kohaldamist, sh karistuste määramist, tuleneb direktiivi artiklist 8.

Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd

menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine

proportsionaalne. Arvestades, et kuritarvituslikkus on jõustunud lahendiga tuvastatud, ei saa

hageja kindlakstegemist võimaldavate andmete avaldamise peale edasi kaevata.

30

Eelnõuga loodav muudatus kohaldub üksnes hageja isiku kindlakstegemist võimaldavatele

andmetele ega kohaldu muude andmete, näiteks hageja terviseandmete või ärisaladuse

avaldamisele.

3.1.6. Eelnõu § 1 punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 16, mis reguleerib kolmanda riigi

kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.

Direktiivi artikkel 16 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis

on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust

kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi

õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse.

Põhjenduspunktis 43 selgitatakse artiklit 16 järgmiselt:

Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada ohtu, mida kujutavad endast

vaigistuskaebused, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste

kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus.

Kolmandates riikides esitatud vaigistuskaebuste abil võidakse avalikus elus osalevatelt isikutelt

välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Kohtumenetlus kolmandas riigis on vaigistuskaebuste

sihtmärkide jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning õigust sõna- ja

teabevabadusele liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete

kahjustamist sellega, et kohtumenetlus algatatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda

kaitset kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike

avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest. Liikmesriigid valivad, kas keelduda

kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus

avaliku korraga (ordre public) või eraldi keeldumise põhjuse alusel.

Direktiivi artikli 16 ülevõtmiseks täiendatakse TsMS-i § 620 lõikega 11, milles sätestatakse, et

kui välisriigi kohtulahend tehti isiku osalemise takistamiseks avalikus elus ja esitatud nõue oli

ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, siis loetakse, et kohtulahendi

tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, seega avaliku korraga, mis on

välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise alus vastavalt TsMS-i § 620 lõikele 1.

Sätet kohaldatakse kohtulahendite suhtes, mis on tehtud isiku avalikus elus osalemise

takistamiseks esitatud nõuete kohta, st lähtuvalt direktiivi kohaldamisalast. Avalikus elus

osalemine ja kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse TsMS-i 431. peatükis. Ilmselgelt

põhjendamatute nõuete käsitlemine reguleeritakse TsMS-i §-s 3332.

TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse

kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11

loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda

kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite

tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu

liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul

ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.38 Samuti ei

38 Kõige laiema materiaalse kohaldamisalaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R1215-20150226

31

kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite

täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu39 või mis on

vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti.40 Kui

viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja

täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite

puhul isiku avalikus elus osalemise takistamiseks ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta või

kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest

keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. See, et direktiiv ei

mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete

konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka

artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega.

Kuigi avaliku korra alus sisustatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks konkreetse kohaldamisala

ja konkreetsete tingimustega, tuleb selle kohaldamisel olla tähelepanelik, kuna välisriigi

kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise või sellest keeldumise menetluses kehtib

põhimõte, mille kohaselt ei või kohus hinnata teise riigi kohtulahendi sisulist õigsust; see on

sätestatud ka TsMS-i § 623 lõike 1 teises lauses.

3.2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 134 lõike 6 täiendamine on üks meetmetest, millega võetakse üle

direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 15 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:

Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise

võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast

kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased

meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on

riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on

leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad

asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema

proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud

kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat

mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust

39 Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. https://www.riigiteataja.ee/akt/13119066 40 Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22022A0714(01). Konventsiooni info, sh osalisriikide tabel, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel. https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=137

32

väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid

makstakse.

Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt

võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada

lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju

hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust.

Väljendusvabadus on üks kesksemaid vabadusõigusi ning see on ka vahetult seotud PS-i §-s 1

sätestatud demokraatia põhimõttega. Isiku osalemine avalikus elus on samuti seotud

demokraatia põhimõttega; avalikus elus osalemine reguleeritakse vaigistuskaebuse eest

kaitsmise direktiivi ülevõtmisel TsMS-i §-s 4062. Demokraatia põhimõte on üks Eesti

ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid. Väljendusvabadusega on puutes tsiviilühiskonna ja

demokraatia toimimise eeldusena igaühe juurdepääs avalikule informatsioonile ehk meie elu

ühisosale (vt PS § 44).41

VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku

väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv

kahjuhüvitis). Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada

hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et tõrjuv

mittevaralise kahju hüvitis on ennekõike õigustatud tahtliku või vähemalt raske hooletuse

korral. Kahju tekitaja varalise olukorra arvestamine tähendab, et majanduslikult paremas

positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna

tagasihoidlik hüvitis ei pruugi isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Saadud

kasu väljamõistmine tuleb kõne alla üksnes alusetu rikastumise sätete (eelkõige §-de 1037 ja

1039) alusel. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai

rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu

saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kasu saamine on siiski vaid üks asjaolu, mida

mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb kaaluda.42

Riigikohtu lahend aastast 201343 selgitab täpsemalt mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni ja tõlgendab seejuures võlaõigusseaduse § 134 lõiget 6, selgitades, et

igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest

mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS-i § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju

hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis

41 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 45 kommentaar p 6. 42 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 134 kommentaar p 4.5. 43 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-18-13

33

väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna

hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse

rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse

kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,

täidab ka preventsioonifunktsiooni.

Seega saaks öelda ka, et juba kehtiv võlaõigusseadus võimaldab ka direktiivis kirjeldatud

juhtudel – kui piiratakse isiku väljendusvabadust – võtta mittevaralise kahjuhüvitise

määramisel arvesse eelkirjeldatud preventsioonifunktsiooni. Samas on direktiiv selle

konkreetse kaasuse siiski eraldi välja toonud ning seetõttu on korrektne eeldada liikmesriigi

seadusandja reageerimist toetavate seadusandlike muudatustega olukorras, kus ohtu on

sattunud väljendusvabadus. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paratamatult läheb

pakutud seadusemuudatus mingis mõttes kaugemale direktiivi raamidest, kuivõrd muudetud

sätte abstraktse sõnastuse tõttu ei piirdu see olukordadega, mil ajakirjanik üritab tõrjuda

põhjendamatuid hagisid direktiivi mõttes, vaid ka muude võimalike väljendusvabadust ohtu

seadvate olukordadega, olgu siis tegu töö- või peresuhetega vms.

3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Muudatustega luuakse kaitsemeetmed kostjatele, kelle vastu on esitatud kas ilmselgelt

põhjendamatuid nõudeid või algatatud avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslikke

kohtumenetlusi. Muudatused on põhiseaduspärased.

Direktiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostatakse, nõuab, et:

1) avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid peab

olema võimalik jätta pärast asjakohast läbivaatamist sisulise otsusega rahuldamata,

kasutades kiirendatud menetlust;

2) peab olema võimalik võtta meetmeid avalikus elus osalemise takistamiseks

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejate suhtes: hüvitada kõik kostja kulud,

mis on tehtud seoses kuritarvitusliku kohtumenetlusega, määrata hagejale mõjusaid,

proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid

asjakohaseid meetmeid, sh kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine;

3) kui isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema avalikus elus osalemise takistamiseks, peab

kostja saama taotleda hagejalt tagatist menetluskulude katteks; hageja

menetlusdokumentide hilisem muutmine, sh nõude tagasivõtmine ei tohi piirata kostja

õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; menetluslikke taotlusi peab olema võimalik

menetleda kiirendatud korras.

Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, st liikmesriik võib ette näha tõhusamad

meetmed kostjate kaitseks, kuid ei saa ette näha vähem tõhusaid meetmeid kui need, mis on

reguleeritud direktiivis, samuti ei saa liikmesriik alandada olemasolevat kaitsetaset. Kostjale

loodavad kaitsemeetmed võivad riivata hageja põhiseaduse §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigust

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust õiglasele

kohtumenetlusele, ja selle õiguse kasutamist heidutada.

Riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on samuti

hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks

kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis on

34

põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu

ressurssi.

Muudatustega loodavaid meetmeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui kohus asub

kaalutlusotsust tehes seisukohale, et:

1) tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega (nt hageja ei esita, vaatamata kohtu

nõudmisele, asjaolusid, mis on vajalikud nõude põhjendamiseks, vt täpsemalt TsMS-i

§ 3332) või

2) tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku

kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on

algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks (vt täpsemalt TsMS § 4063);

3) menetluskulude tagatise taotlemise puhul esinevad elemendid, mis võimaldavad kohtul

eeldada, et tegemist võib olla avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud

kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud järgmistel põhjustel:

1) kui nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võimaldab selle rahuldamata jätmine menetluse

võimalikult varases faasis kiirendatud korras hoida kokku nii kostja varalist kui ka

psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi;

2) kui kohus on tuvastanud, et hageja algatas kuritarvitusliku kohtumenetluse, peaksid

direktiivis sisalduvad ja muudatustega loodavad meetmed olema heidutava mõjuga, mis

võimaldab hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu

ressurssi;

3) menetluskulude tagatise nõudmise võimalus peaks samuti olema heidutava mõjuga, mis

võimaldab kokku hoida kostja varalist ja psühholoogilist ning kohtu ressurssi.

Kui meetmeid ei loodaks, ei pruugitaks ilmselgelt põhjendamatu hagi korral ressurssi

säästvalt rahuldamata jätmise lahendini jõuda. Kui meetmeid ei loodaks, jääks

kuritarvituslikud kohtumenetlused menetlusega loodaval viisil tuvastamata ja heidutus ei

pruugiks olla piisav; samuti oleks kostja kehvemas positsioonis ning tema õiguskaitse

võimalused oleksid piiratumad, kallimad ja aeglasemad.

Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Meetmete eesmärk –

kaitsta väljendusvabadust ja demokraatiat, takistada kostjate kurnamist ja kohtumenetluse

ressursi raiskamist – kaalub üles hageja põhiõiguse riive intensiivsuse. Lisaks on otsuse peale,

millega kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata, ja määruse peale, millega kohus

tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse või määrab tagatise, võimalik edasi kaevata.

Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine ja menetluslike meetmete rakendamine, sh

kuritarvituslike kohtumenetluste puhul, alluvad kohtulikule kontrollile. Direktiivi kohaselt

jätab kohus ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata pärast asjakohast läbivaatamist.

Kuritarvituslike kohtumenetluste kindlakstegemiseks nähakse muudatustega ette indikaatorid,

mis võimaldavad kohtul hinnata, kas tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sisaldab uusi termineid:

35

4.1. Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus44 –

kohtumenetlus, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid kostja vaigistamine

või kurnamine. Sellele, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, võib viidata näiteks

see, et:

a) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, kujutab endast õiguse

kuritarvitamist või nõudega taotletakse seadusevastast eesmärki;

b) hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne

kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

d) kasutatakse pahauskset menetlustaktikat, nagu näiteks menetluse venitamine, teadlik

valeandmete esitamine kohtule, kohtualluvuse valimine kohtu eksitusse viimise või

menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil45.

Kuritarvituslikule kohtumenetlusele võivad viidata ka järgmised elemendid:

e) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks

oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;

f) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;

g) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele

organisatsioonidele;

h) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate

isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale

juhtida olulisest küsimusest;

i) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest;

k) hageja tekitab koormavat töökoormust, esitab kaebusi ja taotlusi vähese või olematu

eduväljavaatega.

4.2. Avalikus elus osalemine46 – füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või tegevus,

millega kasutatakse põhiõigusi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse vabadus

või kogunemis- ja ühinemisvabadus, ning see seisukohavõtmine või tegevus, sealhulgas

ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise

sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning

turustamine, on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega.

44 Kuritarvituslik kohtumenetlus on defineeritud direktiivi artikli 4 p 3 ja Euroopa Nõukogu soovituse p 8 kaudu. 45 Direktiivi kohaselt on üheks indikaatoriks, millega tuleb kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel arvestada, ka kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Eesti õiguse kohaselt kannab nõudest loobumise ja tagasivõtmise korral hageja ka kostja kulud. Tagasivõtmisel on ajaline piirang, mis ei ulatu menetluse hilisemasse faasi, kostja nõusolekul on nõude tagasivõtmine hilisemas faasis küll võimalik. Nõudest loobumisel on otsusega sama tagajärg, st sama nõuet ei saa uuesti kohtule esitada. Seetõttu ei tundu nimetatud direktiivi indikaator Eesti õigusega haakuv, mistõttu sellist indikaatorit Eesti õigusesse ei kehtestata. Arvestades, et indikaatorite loetelu on lahtine loetelu, on võimalik sellise indikaatoriga vajadusel siiski arvestada. 46 Avalikus elus osalemine on defineeritud direktiivi põhjenduspunkti 22 kaudu.

36

Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda

pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab.

Avalikus elus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise

vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks

lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis

tulenevad õigusest heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja

haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel.

Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid tegevusi,

millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on vaigistuskaebuste

sihtmärk, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks otseselt puudutama

konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi

ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust tegeva isiku lepingulisel suhtel. Nõuete

esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu, vaid nende töid avaldavate

internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või tekste müüvate kaupluste

vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta

ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada.

Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või

mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või

avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks

teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis

osalemine.

4.3 Avalikku huvi pakkuv küsimus47 – avalikku huvi pakkuv küsimus hõlmab põhiõiguste

kasutamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,

kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja

mitmekesisuse kaitsmine. See hõlmab kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust või

muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või

tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt

omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva

küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti,

näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele.

Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada

avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.

Õigustatud huviga ei ole tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava

seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise

isiku eraelu üksikasjade kohta.

Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi

seadusandlik, täitev- või kohtuorgan või mida käsitletakse muus ametlikus menetluses. Selliste

küsimuste konkreetne näide võib olla õigusakt, mis käsitleb keskkonnastandardeid või

tooteohutust või saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba, aga ka konkreetsest juhtumist

kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlus, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal

diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlev menetlus.

47 Avalikku huvi pakkuv küsimus on defineeritud direktiivi põhjenduspunktide 23–27 kaudu.

37

Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,

pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses

ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas

finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei

peaks olema tähtis, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või väärteoks.

Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on

kaitsta EL-i lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse

mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada

desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavate muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased

strateegilised hagid) eest.

6. Seaduse mõju

Direktiivi ettepaneku ja Euroopa Komisjoni soovituse mõju on hinnanud komisjon oma

töödokumendis.48

Kavandatav muudatus: kuritarvituslike kohtumenetluste vastaste meetmete loomine, ilmselgelt

põhjendamatute hagide rahuldamata jätmine võimalikult varases kohtumenetluse faasis,

vaigistushagidevastaste heidutavate meetmete loomine.

6.1. Sihtrühm

Menetlusosalised: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad isikuid, kelle vastu

on algatatud kuritarvituslikud kohtumenetlused või kelle vastu on esitatud ilmselgelt

põhjendamatud hagid. Samuti mõjutavad eelnõuga loodavad meetmed isikuid, kes on algatanud

kuritarvitusliku kohtumenetluse või esitanud ilmselgelt põhjendamatu hagi.

Kohus: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad kohut, kes hakkab meetmeid

rakendama.

6.2. Muudatuste mõju

Muudatused peaksid aitama vältida avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslike

kohtumenetluste algatamist ja ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamist. Kui isiku vastu

algatatakse kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja

48 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249

38

kurnamine, või ilmselgelt põhjendamatu hagi, on kostjal võimalik taotleda kohtult eelnõuga

loodavate meetmete võtmist. Sellised meetmed aitavad kostjal vältida kahju tekkimist ja

heidutavad hagejat kuritarvituslikku menetlust algatamast või ilmselgelt põhjendamatut hagi

esitamast. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud isikud avalikustatakse. Samas tuleb

kohtul olla tähelepanelik, et kostja taotluse alusel meetmete kohaldamisega ei takistataks hageja

põhisseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Praeguste teadmise kohaselt on muudatuste mõju ulatus väike, kuna teadaolevalt ei ole Eestis

seni olnud probleeme avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil

algatatud tsiviilkohtumenetlustega; lisaks on ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad

menetlusõiguste kuritarvitamist vältida.49 Vähesel määral võib mõju olla ilmselgelt

põhjendamatute hagide rahuldamata jätmisega seotud muudatustel.

Kohtule avaldavad sätted mõju eelkõige seeläbi, et kohtud peavad tutvuma uue regulatsiooni

võimalustega ning olema valmis seda vajadusel rakendama.

Eelnõuga pakutakse välja alternatiivsed valikud ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata

jätmise regulatsiooni kohaldamisala kohta §-s 3332:

1) lai kohaldamisala – regulatsiooni on võimalik kohaldada olenemata sellest, milline nõue

kostja vastu esitati;

2) kitsas kohaldamisala – regulatsiooni on võimalik kohaldada juhul, kui nõue esitati seoses

kostja osalemisega avalikus elus (§-d 4062 ja 4063), st nõue on direktiivi materiaalses

kohaldamisalas.

Kui võimaldada ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise

regulatsiooni kohaldamist kõigi nõuete puhul, võib see tuua kaasa ühelt poolt selle, et sellised

kohtumenetlust koormavad nõuded on võimalik menetlusest välja jätta võimalikult varases

faasis. Sellise kohaldamisala eesmärk on menetlusökonoomia ja kohtumenetluse efektiivsuse

tagamine. Teiselt poolt võib lai kohaldamisala tuua kaasa ettenägematul hulgal kostjate

põhjendamatuid taotlusi. Põhjendamatud taotlused omakorda tekitaksid kohtule töökoormust.

Tuleb silmas pidada, et üldjuhul peab kostja tema vastu esitatud nõuet kohtumenetluses

põhjendamatuks ja soovib, et kohus jätaks selle rahuldamata, ning kasutab menetluslikke

võimalusi oma eesmärgi saavutamiseks.

Seetõttu pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmine

alternatiivselt välja kitsa kohaldamisalaga selliselt, et regulatsiooni on võimalik kohaldada

juhul, kui hageja esitas kostja vastu nõude seoses kostja osalemisega avalikus elus (§-d 4062 ja

4063), st nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas. Sellisel juhul ei koormata loodava

regulatsiooni alusel kohtuid võimalike põhjendamatute taotlustega kõigi võimalike nõuete

menetlustes. Samas ei oleks võimalik regulatsiooni kasutada selliste põhjendamatute nõuete

menetlusest välja jätmisel, mis on direktiivi materiaalsest kohaldamisalast väljas.

49 Kohtute menetlusstatistika andmetel esitati 2025. aastal 17.12. seisuga kohtule 687 avaldust, mille nõude liigiks on kohtute infosüsteemis märgitud õigusvastane kahju tekitamine: https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNG E4IiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9. Tegemist ei ole suurusjärguga, mis näitab võimalikku avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste hulka ja seega muudatuste võimalikku mõju, vaid see sisaldab kõiki selliseid nõudeid, kus pöördutakse kohtu poole õigusvastase kahju hüvitamise nõude maksmapanemiseks, vt VÕS-i § 1045.

39

6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Plaanitavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 7. mail, mis on art 22 lõike 1 kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Seaduse rakendamine ei nõua ümberkorraldusi, mistõttu ei ole vajalik aeg seaduse vastuvõtmise

ja jõustumise vahel.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

kohtutele, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,

Tallinna Ülikoolile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu

Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Inimõiguste Keskusele,

Avatud Eesti Fondile, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Rahvusringhäälingu

ajakirjanduseetika nõunikule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Kohtunike

Ühingule, Juristide Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikohus Ministeeriumid TsMS jt seaduste muutmine (vaigistuskaebuste direktiivi ülevõtmine) Austatud adressaadid Saadan kooskõlastusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest. Juhin Teie tähelepanu sellele, et eelnõus pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise direktiivi nõude ülevõtmise kohta välja alternatiivsed variandid: 1) lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast, st regulatsiooni on võimalik kohaldada nõuetele,

mis on esitatud avalikus elus osalemise takistamiseks; või 2) üldregulatsioonina, st regulatsiooni on võimalik kohaldada olenemata sellest, milline nõue kohtule

esitati. Ootan Teie seisukohta muu hulgas selle kohta, kumba varianti Te eelistate. Palun, et saadaksite oma arvamuse eelnõu kohta hiljemalt 26. jaanuariks 2026. a aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu neljal lehel, seletuskiri kolmekümne üheksal lehel /*Lisaadressaadid: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus

Meie 31.12.2025 nr 8-1/10384-1

2

Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Notarite Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Juristide Liit MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Rahvusringhääling Inimõiguste Instituut Eesti Inimõiguste Keskus Stella Johanson 58633152 [email protected]