Leping

KINNITATUD

Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus

nõukogu 15.detsember 2025

protokolli nr 6 p .13 otsusega

SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS

TEGEVUSKAVA 2026

LÜHITUTVUSTUS

Alates 2014 aastast haldab Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus kolme keskust: Tehvandi

Spordikeskus, Kääriku Spordikeskus ja Tartumaa Tervisespordikeskus.

MISSIOON

Vastavalt Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus arengukavale 2026-2029.

VISIOON

Vastavalt Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus arengukavale 2026-2029.

EESMÄRGID

Eesmärgid (prioriteetsuse järjekorras) visiooni realiseerimisel on detailselt käsitletud Sihtasutus

Tehvandi Spordikeskus arengukavas 2026-2029 kinnitatud 15.12.2025.a. Sihtasutuse nõukogu

otsusega.

PÕHITEGEVUSED 2026

Tegevusplaan on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest. Tegevused on järjestatud lähtuvalt

nende prioriteetsusest.

1. INVESTEERINGUTE KAVA TÄITMINE 2026 AASTAL.

• 2026 aastal jätkatakse spordikompetensi ja tugiteenuste keskuse ehitusprojekti ehitamist Tehvandi

Spordikeskuses, viies lõpuni ehitustegevuse I etapi lviimased soetused ning viies ellu ehituse II etapi

(jõusaal) lõpuleviimine Kääriku Spordikeskuses viiakse ellu olemasolevate tenniseväljakute

renoveerimine. Jooksvate tegevustena koostatakse lähteülesanded ning projekteerimistegevused

Tehvandi K90 hüppemäe ning Tehvandi Hotelli juurdeehituse osas. Tartumaa Tervisespordikeskuses

soetatakse vajalikke objekte koostöös Kaitseressursside ametiga läbiviidavate „Kaitsetahte laagrite“

eduka elluviimise eesmärgil ning viiakse ellu jooksvaid parendustöid.

2. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE TÕHUSTAMINE

Sihtasutuse nõukogu või juhatuse poolt on kinnitatud kõik sihtasutuse eksisteerimiseks vajalikud

dokumendid ja keskuse struktuur, mida vastavalt vajadustele on täiendatud.

• 2026 aastal planeeritakse keskuse pakutavate teenuste arendamine ja uute teenuste loomine

kaasates viimaseks kolmandaid osapooli ja viimaste teenuseid ning müügitöö arendamine

uuenenud rajatistel (peamiselt Tehvandi Spordikeskuse tugiteenuste hoone ning Tartumaa

Tervisespordikeskuse „Kaitsetahte laagritega“ seoses) parema kasutuse saamiseks.

• 2026 aasta põhirõhk on suunatud ettevalmistustegevustele seaoses IBU 2027

Maailmameisitrivõistluste korraldusele Tehvandi Spordikeskuses ning tulevikku suunatud

ettevalmistustegevused laagrite läbiviimiseks ja tegevuste suuremaks ühildamiseks Audentese

Spordigümnaasiumi Otepää osakonnaga.

• 2026 aastal on planeeritud töötajate tervisekontroll vastavalt tervishoiuarsti poolt määratud

tähtajal. Rakendatakse tervishoiuarsti poolt määratud soovituste laiemat tööandjapoolset

toetamist.

• 2026 aastal jätkatakse sporditoetuse/tervisetoetuse maksmist töötajatele (maht kasvab

tulenevalt suurenenud nõudlusest 200 euroni aastas)

• 2026 aastal jätkatakse SA Tehvandi Spordikeskuse erinevate keskuste töökeskkonna ühildamist

läbi keskuste vahelise töötajaskonnamobiilsuse (vastavalt töökoormuse vajadustele) ning

müügitegevuse (Tehvandi ja Kääriku spordikeskuse vahel).

• 2026 viiakse vastavalt tuvastatud vajadustele läbi erinevaid töötajatele suunatud koolitusi.

o Töötajate standardkoolituste hulka kuuluvad alljärgnevad valdkonnad:

▪ Esmaabikoolitused

▪ Tuletõrjeõppused

▪ Töökeskkonnakoolitused

▪ Seaduste rakendamisest tulenevad koolitused (personalijuhtimine,

andmekaitse, finantsjuhtimine, maksundus, riigihanked)

o Koolituste põhirõhk on 2026 aastal suunatud alljärgnevatele tegevustele

▪ Infotehnoloogiakoolitused (tarkvaraplatvormid ja IT-turbe küsimused)

▪ Keskkonnahoidlikkuse ning sotsiaalse disaini ja ligiüpääsetavuse koolitused

▪ Turunduskanalite tõhustamise koolitused

▪ Toitlustusalased koolitused

▪ Meeskonnakoolitused (keskuste põhiselt ning sihtasutuse üleselt)

▪ Spordirajatiste hooldamiskoolitused rajatiste töötajatele ja meistritele seoses

uute investeerimisprojektidega.

4. FORMAALJURIIDILINE TEGEVUS, S.H.

• 2026 aastal planeeritakse jätkata koostöölepingute elluviimist akadeemiliste spordi,

spordimeditsiini ning rekreatsiooniõppega seotud asutustega. Täiendatakse kahepoolset

partnerlust erinevate erasektori teenuste pakkujatega (innovaatiliste lahenduste tagamine

spordikeskustes).

• 2026 aastal viiakse läbi teenuste ning ehitusele suunatud riigihanked vastavalt sihtasutuse 2024

riigihangete plaanile.

TUGITEGEVUSED 2026

1. INFORMATSIOONI - KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA

Soetatud on hotelli- ja finantstarkvara, legaliseeritud ja uuendatud kogu keskuses kasutusel olevat

tarkvara ja riistvara. On sõlmimisel lepingud elektripaigaldise käidukorraldaja Teine Osakond OÜ,

tarkvara ja riistvara haldaja Telia Eesti AS-iga ja valveseadmete (ATS) hooldajate Alarmnet AS-i

(TTSK) ja Selko Security AS-iga, valveteenuse osutamise leping AS G4S-ga, videovalveseadmete

hooldaja Selko Security AS-iga, hooneautomaatika seadmete hooldusleping AS Ehitusfirma Rand ja

Tuulberg (Tehvandi) Vamos Automaatika OÜ -ga (Kääriku) , ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide

hooldusleping Norklim OÜ, vee ja kanalisatsiooni hooldusleping AS Emajõe Veevärkiga

• 2026 aastal planeeritakse jätkata koostööd olemasolevate teenuste pakkujatega. Planeeritud

on muudatused ja täiendused hotellitarkvara ning laoprogrammides ning

varahaldustarkvarades

• 2026 aastal jätkatakse sportlasmonitoorimise ning sportimiskeskonna monitoorimise

rakenduste kasutamist Kääriku Spordikeskuses ning ettevaatavalt ka Tehvandi Spordikeskuses.

Võetakse suund tihedamale koostööle Team Estonia, Alaliitude ning Spordimeditsiini- ja

spordiandmete ja ananlüütikaga tegutsevate asutustega

• 2026 aastal viiakse kõigis kolmes keskuses ellu tegevusi, millele pöörati tähelepanu 2025 aastal

läbi viidud Ligipääsetavusauditis

• 2026 aastal valmib Tartumaa Tervisespordikeskuse uus kodulehekülg, mis on viimaseks

koduleheküljeks sihtasutuse veebihalduses, mis ei ole veel viidud ühisele platvormile.

2. KESKKONNAHOIDLIKUD TEGEVUSED

Eesti riigi kestlikku arengut toetavad sihid on sõnastatud riiklikus arengustrateegias „Eesti 2035“.

SA Tehvandi Spordikeskus aitab oma võimete piires ja teaduspõhiselt täita kestliku arengu

eesmärke ning lahendada ühiskonna probleeme: ohjeldada üleilmseid kliimamuutusi, kohaneda

rahvastikumuutustega, tagada julgeolekut ja turvalisust, parandada ja edendada inimeste tervist,

hoida elurikkust, vähendada ühiskondlikke lõhesid.

2026 aastal on peamisteks tegevusteks antud valdkonnas järgmised:

• Sihtasutuse töötajate koolitamine ning juhendmaterjalide täiustamine

• Sihtasutuse klientidele asutuse keskkonnahoiupõhimõtete tutvustamine ning põhimõtete

rakendamine tegevustes

• Keskkonnahoidlike hangete läbiviimine

• 2025 aastal läbi viidud analüüsidest tulenevate tegevuskavade koostamine järgnevateks

aastateks

• Analüüsidest tulenevate tegevuste elluviimine jäätmete käitlemise, prügi sorteerimise,

energiatarbimise vähendamise ning kemikaalide käitlemise ja kasutamise valdkondades

• Süsinikuheitme jalajälje auditi ning üldise keskkonnamõju auditi läbiviimine

3. REKLAAM, KESKUSE TUTVUSTAMINE

Keskuse otsene reklaam on suunatud läbi infokataloogide ja erialaste perioodiliste väljaannete.

Efektiivsemalt töötab kaudne reklaam läbi keskuses korraldatavate ürituste.

Keskustel on sloganid: Tehvandi - Eesti Talvekeskus nr.1 ja Kääriku – Eesti Spordi Treeningkeskus

ning Tartumaa Tervisespordikeskus – Elujõud ehedast loodsest.

• 2026 aastal planeeritakse turundusstrateegia rakendamine ja täitmine, suurima tähelepanuga

Tehvandi Tugiteenuste keskuse hoone kasutamiseks ning kolme keskuse madalhooaja tühimike

täitmiseks. Esmane suund sihtgruppidena Eesti saavutusspordi alaliidud ja klubid.

• 2026 aastal planeeritakse keskuste tegevuse toetuseks toetus- ja reklaamipakettide

uuendamine ja müük ning suurendada müügitegevust läbi otsesuhtluse ka

harrastussportlastele. Jätkuvalt pööratakse rohkem tähelepanu sportliku pereturismi ja

sõpruskondade suunale.

• 2026 aastal planeeritakse jätkata erinevate majutusteenust ja aktiivsete tegevuste korraldamist

pakkuvate firmade, teenuse pakkujate ning veebiportaalide poolt pakutavates võimalustes.

• 2026 aastal planeeritakse tervikliku Tehvandi keskuse rajatiste tutvustamine ja kasutamiseks

pakettide müük välisriikide ja Eesti spordiklubidele ja koondistele läbi täiendavate

agendilepingute sõlmimise erilise tähelepanuga uue tigiteenuste keskuse kasutamisele

• Suurendatakse rist-turundustegevusi erinevate piirkonna aga ka riiklike spordikeskuste vahel.

• 2026 aastal on põhirõhk uute teenuste (seotuna uute ja valmivate objektide valmimisega)

reklaamimisel ning üldteenuste turundamisel lähiturgudel (Läti, Leedu ning Soome

sporditurismi turg).

4. TEENUSTÖÖD KESKUSEST VÄLJAS

Keskuse tehnikaga teenuste osutamine ja keskuse atribuutika rentimine on oluline tegevus.

• 2026 aastal on kavas tegevust jätkata.

Koostas: Kristjan Karis

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus juhatuse liige

30. november 2025.a.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/280-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 − tegevuskava;

1.4.2. Lisa 2 − tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 toetust summas 3 335 449 eurot,

millest:

2.1.1. tegevustoetus on 1 538 416 eurot;

2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 60 000 eurot;

2.1.3. investeeringutoetus on 1 737 033 eurot;

2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2026. aastal

vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.3. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi vahendid on ette nähtud ligipääsetavuse tagamiseks keskustes.

2.4. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel:

2.4.1. 15.01.2026 – 2 000 000 eurot;

2.4.2. 02.03.2026 – 1 335 449 eurot.

2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.6. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 55 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 20.01.2027 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

2 / 3

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või

audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis

muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse

lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

3 / 3

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Margus Klaan, [email protected], 372 628 2328;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kristjan Karis, [email protected], 372 517 4766. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks

saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90007715

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011,

riigikassa viitenumber 3500078694

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Kristjan Karis

kantsler juhatuse liige