Leping

LISA 1

ELEKTRON.ART MTÜ

STRATEEGIA AASTATEKS 2026-2029

Missioon

elektron.art MTÜ (edaspidi elektron) on etenduskunstidele keskenduv etendusasutus, mis toob kokku eri valdkondade kunstnikud ja publiku. Meie eesmärk on edendada uusi algatusi ning pakkuda keskkonda, kus mitmekesised kunstiteosed saavad väärilise väljundi. Loome võimaluste välja — nii sisulise kui tehnilise — mis kohaneb kiiresti nii kunstnike ideede kui ühiskondlike muutustega. elektroniga koostöötavad kunstnikud moodustavad elujõulise ja inspireeriva loomingulise võrgustiku. Meie programm seab dialoogi eksperimentaalsed ja traditsioonilised teatrivormid, et luua mõtestatud, võrdlev ja intrigeeriv tervik. Töötame kunstnikega, kes kõnelevad kaasaegses keeles ja kasutavad kaasaegseid vahendeid. Toetame nende vabadust tegutseda tundmatul alal — otsida kohti, kuhu veel pole jõutud. Esindame valdkondadeülest etenduskunsti, ulatudes black box’ist virtuaallavadeni.

Visioon

elektroni visioon on olla Eestis ainulaadne platvorm, mis toob etenduskunstidesse kaasaegseid ja uuenduslikke vorme, ühendades erinevad kunstidistsipliinid tervikuks. Meie programm koosneb kolmest sambast:

1) noor, värske ja otsinguline etenduskunst; 2) distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst; 3) uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.

1

Noorte loojate kaasamine on meie tegevuse keskmes. Toetame mitte ainult tuntud kunstnikke, vaid julgustame ka vähem tuntud nimesid, andes neile platvormi oma ideede väljendamiseks ja arendamiseks. Kunstnikud saavad meilt mitmekesist tuge: dramaturgilist, tehnilist ja administratiivset. Samuti ligipääsu vajalikele vahenditele, teadmistele, kontaktidele ja mis kõige olulisem — kontekstile.

Meie arusaam eksperimentaalsusest põhineb etenduskunstide julgel laiendamisel – toetame loomingut, mis ühendab erinevad distsipliinid, tehnoloogilised võimalused ja otsingulised meetodid. Julgustame kunstnikke katsetama mitmesuguste eneseväljendusvormidega, mitte piirdudes üksnes lavastustega. Julgus olla uuenduslik ja eripärane on elektroni visiooni nurgakivi valdkondlikuks arenguks.

Tehnoloogia ja uus meedia on elektroni jaoks palju enamat kui lihtsalt vahend. See on uurimisobjekt, mida püüame pidevalt mõtestada ja avastada. Meie eesmärk on leida uusi viise, kuidas tehnoloogiat ja digitaalseid tööriistu etenduskunstidesse integreerida. Kaasame oma programmi igal aastal tehnoloogiaid innovaatliselt ja loominguliselt rakendavaid kunstnikke. Sotsiaalmeedia ja digitaalkultuuri areng ja vahendid on sageli elektroni teoste keskne teema. elektroni ettevõtmised resoneeruvad sotsiaal- ja kunstiväljaga, pakkudes inspiratsiooni ja arutlusmaterjali. Meie tegevused normaliseerivad ja levitavad meetodeid, mida kasutab aktiivselt noorem generatsioon (sotsiaalvõrgustikud, meemide, story’de ja reels’ide kultuur, AI, sotsiaalmeedia erinevad formaadid, post-digitaalne kunst), luues sellega uut ning kaasavat kunstikeelt.

Igal hooajal on üks või teine nendest sammastest rohkem esil, sõltuvalt sellest, mis on kunstnike jaoks just praeguses hetkes kõnekas. Kunstnikud, keda kaasame, defineerivad käesoleva hooaja fookust.

2026-2027 hooaja fookus on lakooniline ja isegi naiivne, kuid niivõrd paljude kunstnike jaoks hetkel aktuaalne: “Elamise kogemus”.

2

Väärtused

1. Kunstnike kogukond ● Niidistik: elektroniga koos- ja kaastööd teinud kunstnikud jäävad meie organisatsiooni juurde mõtte ja vaadete kaaslasteks. ● Hool: Kaasame ja pakume laialdaselt võimalusi ja tööd vabakutselistele kunstnikele. Kaasame vabakutselisi projektipõhiselt

administratiivsete ja tehniliste tööampsudega. See on suureks toeks vabakutselistele, kellel on keeruline leida sissetulekut kahe loomingulise töö vahel.

● Kaasamine: Avame etenduskunsti ja teatrimaailma laiemale kunstiväljale.

2. Avatus ● Loovuse soodustamine: Toetame ja edendame loovust, julgustades uusi ideid, enesearengut ning lähenemisviise etenduskunstides. ● Eksperimentaalsus: Oleme avatud katsetama uusi tehnoloogiaid, meetodeid ja ühendama eri meediume, erineva vanuse, kultuurilise

ja sotsiaalse taustaga kunstnikke ning publikut. ● Paindlikus: Püüame pidevalt täiustada oma praktikaid ja lähenemisviise, et säilitada paindlikkus organisatsiooni töös. ● Usaldusväärsus: Loome selgeid piire, mis toetavad kunstnike ja organisatsioonis töötavaid inimesi.

3. Ligipääsetavus ● Pakume vajalikku toetust ja ressursse, et aidata noortel alustavatel kunstnikel saavutada oma eesmärke ja arendada oma potentsiaali.

Tagame, et meie ruumid ja tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad. ● Kaasame publiku segmenti, kellel ei ole võimalik osta kallist teatripiletit. Püüame hoida piletihinnad nii madalad kui võimalik. ● Seoses uute ruumidega (Von Krahli Teatris) on meil ligipääsetavus nüüd ka liikumispuuetega inimestele. ● Meie digitaalne sisu on kogetav hoolimata asukohast ja sageli ka kellaajast.

4. Kunstilised kvaliteedid ● Meie ressursid ja teadmised on eelkõige selleks, et vormistada kunstilisi ideid. ● Eksperimentaalsus ei ole vabandus lohakusele või selgusetusele. Me väärtustame tööde korrektset vormistust. ● Kunstniku ideede elluviimise ja teostamise julgustamine, et kunstiline idee oleks publikuarvust, populaarsusest ja trendidest ees. ● Suhtume kunstnikesse ja nende töödesse võrdse tähelepanu ning panusega.

3

Hetkeolukord

PÕHIANDMETE ÜLEVAADE

Organisatsiooniline areng:
 elektron alustas 2025. aastal koostööd Von Krahli Teatriga. Selle tingis elukallidus etendusasutuse baasvajaduste hoidmiseks (ruumide rent, tehnilised vahendid, prooviruumid, inimressurss - tehnikud, koristajad, piletöörid, kommunikatsioon jne.). Telliskivi Loomelinnakus saame jagada Von Krahli Teatriga lavastuspindu, tehnikat ja muud primaarset taristut. Lisaks ainelisele koostööle on Von Krahli Teatri noor, julge ja sotsiaalselt aktiivne loominguline meeskond elektroni kunstilisi väärtusi ja eesmärke täiendav üksus. Märkasime, et elektroni tervikprogrammist kasutasid vaid pooled projektid klassikalist teatrisaali. elektronis töötavate kunstnike huvi on erinevad formaadid ja etenduskohad. Sellistes oludes tundus raiskamisena hoida üleval kallist saali ja hakata suunama kunstnike ning elektronis tehtud tööde sisu saali kasutamise suunas. Tänu koostööle Von Krahli Teatriga on elektroniga töötavatel kunstnikel nüüd juurdepääs professionaalsele töökeskkonnale. elektroni organisatsioon on nüüd vabam valima ja suunama kunstilisi ideid täpselt nii nagu iga projekt seda nõuab. elektroni töötajate arv 2024. aasta lõpuks oli kasvanud seoses administratiivsete ülesannete rohkusega (mille tingis baasvajaduste puudumine) 4,75 töökohale. Oli selge, et tegevustoetus jaguneb liiga suures ulatuses töötajate palkade, rendipinna ja produktsiooniks tarvilike esmaste vahendite

4

vahel. Kunstiliste ideede ja arengute teostuseks vahendeid nappis. Tuli teha olulisi otsuseid ja valikuid. 2025. aasta hooaja alguseks on elektronis 3,5 töökohta. See on minimaalne stabiilsus, mida elektron peab hoidma. Tegelik töökoormus on suurem ning katame seda projektipõhiselt. See omakorda mitmekesistab töökeskkonda ja aitab kultuuriväljal olevaid vabakutselisi kunstnikke ning administratiivseid ja tehnilisi töötajaid. Publiku kasv ja mitmekesisus:
 Aastate jooksul (2020-2025) oleme rahul tugeva jälgijaskonna ja kaasamõtleva publiku kasvatamisega. Meie suund, mis hõlmab erinevate distsipliinide liitmist, on meelitanud nooruslikku ja laiapõhjalist publikut. Lisaks oleme aktiivsed rahvusvahelisel tasandil, luues seeläbi kultuuridevahelist dialoogi ja avardades meie programmi mõju ja ulatust. Von Krahli Teatriga koostöö avab uut publiku segmenti meie kunstnikele ja ka vastupidi. elektron toob Von Krahli Teatrisse nooruslikumat ja uudishimulikumat publikut. Olgugi, et läbi kahe organisatsiooni tiheda koostöö on publikul juurdepääs avaramale ja rikkalikumale programmile, tuleb pöörata tähelepanu veel selgemale kommunikatsioonile, et publik oskaks teadlikke valikuid teha. Oleme järgmiste hooaegade osas positiivselt meelestatud kuna näeme uutesse ruumidesse kolimisel suurt potentsiaali publikunumbri suurendamisel. Erilist tähelepanu oleme pööranud koostöövõrgustike loomisele Soome, Rootsi, Leedu ja Läti kunstnike ning kunstiasutustega, tugevdades seeläbi piirkondlikku kultuurivahetust.

5

Programmi mitmekesisus ja kvaliteet:
 Uue hooaja fookus “elamise kogemus” vaatleb väljakutseid ja ka võimalusi kaasaja Eestis tegutseda nii kunstniku kui kodanikuna. Aastaringselt, kord kuus, ilmub elektron.signal taskuhäälingus kolm eriilmelist programmi. “field work / väljatöö” lavastab ja kureerib Nele Tiidelepp. “field work / väljatöö” dokumenteerib ja kajastab kaasaegse noore kunstniku katsumusi ja väljakutseid. Üha kiirenevas ja kirevas (töö)maailmas orienteerumine ja opereerimine on saanud keskseks teemaks. Mis saab ideedest, väärtustest ja unistustest? “field work / väljatöö” on vormiline otsing kuuldemängu ja loojutustamise vahealadel. Iga episood keskendub ühele “väljakutsele”. Liisbeth Horn kirjutab ja loeb ette oma päevikuid. “Liisbeth Horni päevikud” on intiimne kurb-naljakas sissevaade vabakutselise kunstniku argiellu. Taaselustame populaarse programmi “Tõlked eemalviibijale”. Igal kuul “tõlgib” erinev autor ühe kunstikogemuse. elektron arendab edasi eksperimentaalset seeriat “5 gestuuri”. Uuel hooajal saab see sari nimeks “PRAKTIKA” ja keskendub etenduskunstidega piirnevatele distsipliinidele. Esimesed kolm kunstivormi, mis leiavad avamist on muusika, kirjandus ja film. Hoolikalt kureeritud kahenädalased “PRAKTIKA-d” loovad eriilmelisi sündmusi ja aktsioone, kus külastaja saab omanäolise ja rikkaliku kogemuse ühest praktikast. elektron.signal taskuhääling ja “PRAKTIKA” seeria on hooaega raamistavad ettevõtmised, mis täiendavad ja kontseptualiseerivad tervet elektroni programmi.

6

Hooaja kõige suurem ja erinevaid distsipliine siduv lavastus on Johhan Rosenbergi, Hendrik Kaljujärve ja Sille Pihlaku “Folk Lore” (tööpealkiri). See on teos, mis on saanud toetust kolmest erinevast kultuurkapitali sihtkapitalist ja seob arhitektuuri, moekunsti (Karl Joonas Alamaa), rahvakultuuri (Rauno Zubko) ja uut meediat suursuguseks mütoloogiliseks kogemuseks. Triin Kauberi “Masinad ja Pisarad” toob ühisele väljale kokku kehad, tehnika ning pisarad. Teos uurib suhet kehade ja tehnoloogia vahel - kuidas mõjutavad kehad tehnika toimimist ning ka vastupidi. “Masinad ja Pisarad” etendub galerii keskkonnas. Need on vaid mõned mitmekülgseid formaate ja väljundeid ilmestavad tööd elektroni tihedas ja rikkalikus programmis. Samuti jätkub koostöö ülikoolidega. Viljandi Kultuuriakadeemiaga valmib juba traditsiooniks saanud lavastaja tudengitega digitaalsusele pühendatud grupitöö. elektron kureerib uue meedia vorme tutvustava töötoa nädalad Lavakunstikateedri magistriprogrammi õpilastele, kus tutvustame visuaalse teatri võtmes erinevaid loomingulisi vahendeid AI-st ja virtuaalreaalsusest kuni helikunsti ja laseriteni. elektroni jaoks on oluline, et meie ettevõtmised on juurdepääsetavad ja digitaalsed tööd kogetavad hoolimata asukohast ning kellaajast. Samuti on oluline, et meie töö on kultuurivälja siduv ja rikastav, meie teosed kogetavad nii klassikalises teatrisaalis kui ka galerii ja linnaruumis. Oleme kunstipraktikaid ühendav asutus ja toome etenduskunstidesse jõuliselt sisse erinevaid ditsipliine.

7

Festivalidel osalemine: Oleme pühendunud kodumaiste lavastuste loomisele ja produtseerimisele ning osaleme nendega mitmetel festivalidel, sealhulgas Baltoscandal (Rakvere), SAAL Biennaal (Tallinn), Ma ei saa aru (Tallinn), UIT (Tartu), Kõu (Valgamaa), DRAAMA (Tartu), Aavistus (Helsingi), Pixelache Festival (Helsingi), ARS Electronica (Lintz), Homo Novus (Riia), ANTI Festival (Kuopio), Artistic Geniuses Symposium (Helsingi), Baltic Current (Riia), PAD festival (Wiesbaden) ja Impact Festival (Liege). Kokkuvõte:

● Organisatsiooni nimi: MTÜ elektron.art ● Juhatus: 2 liiget (Kaie Olmre, Hendrik Kaljujärv) ● Loomenõukogu liikmed: Urmas Lüüs, Hedi-Liis Toome,

Kadi-Ell Tähiste. Kohtumised toimuvad kaks korda aastas, vajadusel tihedamini.

● Töökohtade arv (2025 sügis): 3,5 ● Keskmine arv uuslavastusi aastas: 5 lavastust ● Lisategevused: aktsioonid, sündmused, elektron.signal

taskuhääling, digitaalne sisu, kordusetendused, tuurid, rahvusvahelised võrgustikud, festivalid, töötoad, residentuurid, erinevad uudsed kunstiformaadid ja külalisetenduste võõrustamine.

8

Ajalugu ja olulised teetähised: MTÜ Interaktiivne Üksus alustas tegevust 2005. aastal, keskendudes innovaatilistele interaktiivsetele lahendustele etenduskunstis. Aastal 2013 toimus ülevaatenäitus Kunstihoones, mille eest pälviti Kultuurkapitali peapreemia. 2018. aastal tehti koostööd EV100 raames Kanuti Gildi SAALi ja Rahvusooper Estoniaga. 2019. aastal võideti kultuuriministeeriumi Sakala 3 konkursil, mis võimaldas edasi arendada etenduskunsti uusi vahendeid, kontseptsioone ja ruume. Seeläbi loodi uus etendusasutus elektron.art. Konkursile järgnenud töö aga võttis Covidi tulemisega hoopis ootamatu pöörde. elektron hakkas looma digitaalselt vahendatud etenduskunsti. 2023. aastal kujunes välja uus elektroni kunstisaal, laiendades elektroni tegevust veelgi. Samal aastal muutis MTÜ Interaktiivne Üksus nime MTÜ elektron.art-iks. 2025. aastal alustas elektron koostööd Von Krahli Teatriga ning jätkab oma missiooni arendada etenduskunste.

MEIE TUGEVUSED

(SISEMISED TEGURID, MIS AITAVAD

ORGANISATSIOONI ARENGULE KAASA)

1. Koostöövõime ja paindlikkus: elektroni väike ja paindlik meeskond võimaldab kiiret otsustusprotsessi ja kohandamist muutuvate tingimustega. Töökeskkond, kus iga töötaja saab välja pakkuda sisulisi ideid, olgu need programmi või loominguliste projektide kohta, loob toetava ja kaasava õhkkonna.

2. Mitmekülgne professionaalne meeskond: mitmekesise taustaga spetsialistid ning loominguline koostöö vabakutseliste kunstnikega loob sidusa

9

meeskonna, mille nii kodumaal kui rahvusvaheliselt tunnustatud liikmed suurendavad meie autoriteeti ja usaldusväärsust.

3. Julge tehnoloogiline ja kunstiline lähenemine: tipptasemel tehnoloogia (nt haptilise tehnoloogia kehakomplektid, valdkonnas eristuv virtuaalne lava) ja loominguline eksperimenteerimine võimaldavad meil luua uusi kunstivorme, avardada publiku kogemust ja suurendada rahvusvahelist koostööd.

4. Koostöö väliskunstnike ja kuraatoritega: viljakas koostöö väliskunstnike ning kuraatoritega rikastab programmi ja avardab organisatsiooni maailmavaadet.

5. Mitmekesine programm: Programmis on esindatud erinevad kunstivormid ja -liigid, mis hõlmavad nii suuremahulisi lavastusi kui ka väikesemahulisi eksperimente ja katsetusi vormidega, köidavad laia sihtgruppi ja suurendavad publiku mitmekesisust.

MEIE NÕRKUSED

(SISEMISED TEGURID, MIS TAKISTAVAD

ARENGUT)

1. Ambitsioonikus: Oma võimete ja tööresursside

adekvaatne hindamine. Soov olla kunstnike kogukonnale olemas ja jõustada nende väärtust ning ideid on sageli kurnav ja sunnib organisatsiooni hindama kriitiliselt oma piire ja võimekust.

2. Kommunikatsiooni väljakutsed: Erinevate ja uudsete kontseptsioonide, koostööde ja programmi keerukuse selgitamine lihtsate sõnadega võib olla mõnikord

10

väljakutsuv ning takistada publikul meie tegevuste täielikku mõistmist.

3. Enesehinnang ja eneseväärtustamine: Ebapiisav eneseväärtustamine ja tagasihoidlikkus oma saavutuste esitlemisel võib vähendada organisatsiooni nähtavust ning mõjutada sponsorite ja toetajate huvi. Samuti tunnetus, et enda olemasolu peab õigustama ning kehtestama.

4. Rööprähklemine: Ressursside hajutamine mitme projekti vahel võib vähendada iga projekti tõhusust ja kvaliteeti.

KESKKONNA VÕIMALUSED

(VÄLISKESKKONNA TEGURID, MIS VÕIVAD

SOODUSTADA ARENGUT)

1. Valdkondadevaheline etenduskunst: Erinevaid kunstialasid ühendav etenduskunst ja online-võimalused laiendavad publikuhaaret ning avavad uusi loomevõimalusi.

2. Professionaalide ligimeelitamine: Aktiivne ja avatud kohalolek teatri- ja kunstimaastikul ning pidev koostöövõimaluste laiendamine meelitab erinevaid loomingulisi professionaale, mis suurendab meeskonna töövõimet ning laiendab meie mõju kultuuriväljal.

3. Koostöö kohalike organisatsioonidega: Von Krahli Teatriga tihedam koostöö loob võimaluse uusi ja olemasolevaid kunstiteoseid luua, suurendades seeläbi publiku huvi ja osalust. Viljakas koostöö ja tihe mõttevahetus teiste organisatsioonide, festivalide ja ülikoolidega (Kanuti Gildi SAAL, SAAL Biennaal, Ma Ei

11

Saa Aru, Maajaam, Baltoscandal, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) pakub igal aasta uusi koostöövõimalusi.

4. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega: Hea dialoog rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Pixelache ja Aavistus (Helsingi), ANTI festival (Kuopio), Homo Novus (Riia), PAD festival Wiesbadenis, Leedu kunstnike ja kuraatoritega ning võrgustikega nagu Baltic Current (Riia), Contemporary Art Centre (Vilnius), Artistic Theatre Geniuses (Teater Viirus Helsinki), Konträr (Stockholm) pakub uusi arenguvõimalusi ja suurendab organisatsiooni tuntust välismaal.

KESKKONNA OHUD

(VÄLISKESKKONNA TEGURID, MIS VÕIVAD

PIDURDADA VÕI TAKISTADA ARENGUT)

1. Sõltuvus rahastusest: Tugev sõltuvus peamisest rahastusallikast (Eesti kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali taotlused) võib põhjustada suuri häireid organisatsioonis, kui poliitika muutub või rahastus väheneb.

2. Ebastabiilne majanduskeskkond: Majanduse ebastabiilsus ja finantsriskid võivad raskendada realistlikku planeerimist ja igapäevast toimetulekut, samuti vähendada toetajate ja sponsorite huvi.

3. Töökeskkonna riskid: Ületöötamine ja võimalikud stressirohked olukorrad võivad kahjustada nii meeskonna kui ka kunstnike tervist ja efektiivsust, seetõttu on oluline teha pingutusi tervisliku töökeskkonna nimel.

12

4. Rendiruumi riskid: Iga-aastane rendihinna ja elukalliduse tõus tarbijahinnaindeksi alusel põhjustab mitmeid riske ja ebakindlust. Seetõttu on oluline jagada ruume ja ressursse koostööpartneritega.

13

Eesmärgid ja tegevused 2026

1. Strateegiline eesmärk: Noor, värske ja otsinguline etenduskunst.

Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):

● Paneme kokku eriilmelise programmi, mille teemafookus on “Elamise kogemus”. 2026. a programmis on: Unholy 3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”, Triin Kauber “Masinad ja pisarad”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”.

● Kaasatud kunstnikega koostöös ehitame ja kasvatame elektroni kogukonda ja publikut. ● Noortele kunstnikele erinevate loominguliste formaatide pakkumine - nt elektron.signal raadiosaated, Raadiobuss, “PRAKTIKA”,

aktsioonides osalemine, elektroni virtuaallava, regionaalsed võimalused. ● Taasesitame loodud lavastusi. Püüame välja murda 5 etenduskorra mustrist. Sellega pakume vabakutselistele kunstnikele tööd.

Uued algatused:

● Laiendame koostöid ülikoolidega. Kureerime töötoa Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli magistriprogammile. Seekaudu tutvustame elektroni poolt pakutavaid võimalusi noortele loojatele.

● Tööampsud vabakutselistele elektroni produktsioonide juures.

Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:

● loonud tingimused jätkusuutlikuks kunstnike järelkasvuks. ● suurendanud elektroni nähtavust ja seekaudu loonud atraktiivse konteksti kunstnike töödele. ● korraldanud professionaalse ja mitmekesise valdkonnas eristuva programmi. ● edasi viinud juba väljatöötatud formaatide ja väljundite jätkusuutliku kasutamist. ● nähtav ja toimiv keskkond, kus sünnib värske ja otsiv etenduskunst uue põlvkonna loojatelt.

14

Mõõdetavad tulemused:

● Keskmiselt 5 uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore alustava vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide ühendamisele või uute vormide otsingule.

● Vähemalt kolme lavastuse või kunstiteose taasesitamine ja tuuritamine. ● Publiku arvu kasv. ● Sotsiaalmeedia jälgijate kasv 10%.

2. Strateegiline eesmärk: Distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst.

Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):

● Uus seeria “PRAKTIKA”, mille iga osa pühendub erinevale kunstivormile, hommage kunstile. Linnaruumi kaasavad ja vormiotsingutele ja - uuendustele pühendunud teosed: Robin Täpp “Automaailm”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”. Distsipliine ühendav ja uut meediat kaasav Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Lore”.

● Kunstnikele erinevate loominguliste formaatide pakkumine — nt elektron.signal taskuhääling, elektroni virtuaallava Nele Tiidelepp ja Hendrik Kaljujärv “field work / väljatöö”, Liisbeth Horn “Liisbeth Horni päevikud”, erinevad kunstnikud “Raadiobuss”. Unholy 3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”.

● Võimaluste loomine uutele kunstnikele, kaasates neid erinevatesse formaatidesse ja koostöösse.

Uued algatused:

● “5 gestuuri” formaadi edasiarendusena lisandub programmi uus formaat “PRAKTIKA”. ● Senisest suurema rõhu panemine lisa ja kaasavatele tegevustele. Laiendame seekaudu “lavastuse” mõistet etenduskunstides.

15

Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:

● loonud uued koostööformaadid erinevate kunstnike ja organisatsioonidega. ● loonud uued tööriistad, mis aitavad publikul mõista eriilmelisi kunstiteoseid ja osa saada loomingulisest protsessist. ● loonud uued formaadid, mis võimaldavad kunstnikel katsetada ja uurida ning suhestuda publikuga uuel moel. ● taganud otsekontaktid kaasaegse etenduskunsti innovaatiliste arengutega ja laiendanud elektroni publikut.

Mõõdetavad tulemused:

● Keskmiselt 5 uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore alustava vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide ühendamisele või uute vormide otsingule.

● “PRAKTIKA” ja nende 3 avalikku showingut. ● Keskmiselt 40 taskuhäälingu episoodi aastas. ● Taasesitatavad tööd elektroni virtuaallaval. Tänaseks on virtuaallaval taaskülastatavaid teoseid kolm ja järelkuulatavaid taskuhäälingu

episoode 88.

3. Eesmärk: Uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.

Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):

● Teosed, mis kaasavad uut meediat Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Lore”, TÜVKA ja elektron.art “Vorm”, Maajaam ja elektron.art “Homework/kodutöö”. Helikunstile pühendatud ambisoonilist helisüsteemi kasutav “Ruumilise heli päevad” ja “Showcase” koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”, Unholy 3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”, elektron.signal taskuhääling.

● Investeerime rohkem aega ja ressursse rahvusvahelistele võrgustikele ja töötubadesse, avades dialooge väliskunstnike ja organisatsioonidega.

● elektroni kaasproduktsioonide tuuritamine rahvusvahelistel festivalidel ja koostööpartnerite juures.

16

Uued algatused:

● Ettevalmistus ja uute algatuste ning koostööde planeerimine järgnevaks hooajaks Maajaamaga. ● Külastame aasta jooksul uue meediaga tegelevaid festivale ja institutsioone. ● Suuname märkimisväärse osa eelarvest uute algatuste loomiseks. Uue meedia kaasamine etenduskunstidesse on tähelepanu ja

vahendeid nõudev protsess. ● Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga uus töötuba “Showcase”.

Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:

● suurendanud rahvusvahelist nähtavust ja tuntust. ● taganud otsekontaktid kaasaegse etenduskunsti innovaatiliste arengutega ja laiendanud elektroni publikut. ● osalenud rahvusvahelistes projektides ja võrgustikes. Eesmärgiks üks projekt ning üks võrgustik aastas. ● kaasaajastanud virtuaallava. ● arendanud loojate digipädevust.

Mõõdetavad tulemused:

● Osalemine vähemalt kahel rahvusvahelisel festivalil aastas. ● Keskmiselt viis uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore

alustava vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide ühendamisele või uute vormide otsingule.

● Kaasame vähemalt kaks väliskunstnikku meie programmi.

17

4. Strateegiline eesmärk: elektron.art-i ja Von Krahli Teatri koostöö arendamine.

Olulisemad tegevused:

● Sidusa, struktureeritud ja läbipaistva koostöö loomine Von Krahli Teatriga 2026. aastal. ● Kaasaegse tehnikapargi ja ruumide pakkumine vabakutselistele kunstnikele. ● Kahe organisatsiooni (elektron ja Von Krahli Teater) programmi ja loomingulise jõu sidus koostöö, mis rikastab kunstivälja nii loojatele

kui publikule. ● elektroni ja Von Krahli Teatri ressursside jagamine, nt. turundus ja kommunikatsioon, tehnopark ja tehnikud, ruumide rent.

Uued algatused:

● Vabakutseliste töötajate kaasamine tööampsude kaudu. ● elektroni ja Von Krahli Teatri põimitud programm.

Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:

● loonud uue mitmekülgse kahte organisatsiooni siduva teatrimaja. ● loonud lisandväärtust tegevustoetuse kasutamisel. ● püüdnud leevendada pingelist keskkonda kultuurimaastikul.

Mõõdetavad tulemused:

● Kahe organisatsiooni läbimõeldud programm, mis austab mõlema organisatsiooni põhiväärtusi ja eesmärke. ● Vähemalt kaks koostöölavastust aastas. ● Ressursside jätkusuutlik ja väärtustav kasutamine, nt. ühised ja jagatud töökohad, ruumide jagamine.

18

Aastane tegevuskava 2026

1. Strateegiline eesmärk: Noor, värske ja otsinguline etenduskunst.

Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Kaaskond Formaat

Unholy 3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”

2026. aasta septembris esietendub Mikk-Mait Kivi ja Unholy 3nity ühislavastus “Gäng Bäng”, mis uurib kaasaegset suhtluskultuuri, mida iseloomustavad erinevad meetodid, häkid ja trikid. Lavastus soovib leida sotsiaalset ühisala empaatia harjutuste kaudu. Ettevalmistava protsessi käigus uuritakse struktureeritud kommunikatsiooni mõju empaatilisele ja avatud vestlusele. Selle jaoks korraldab lavastustiim neli modereeritud kohtumist/aktsiooni:

1. Väitlusklubi (virtuaalne/hübriid) 2. Koosolek (Von Krahli Teatri kohvik) 3. Grupiteraapia (Von Krahli Teatri Kohvik) 4. Hotline (virtuaalne)

Kaasaegsed suhtluskanalid ja viisid on elektroni huviorbiidis olnud varemgi.

september Annabel Tanila, Daniela Privis, Kärt Koppel, Mikk-Mait Kivi.

mitmeliigilavastus: etenduskunst, digitaalne, sotsiaalne, kogukondlik, online teater.

19

Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”

Kunstnikud uurivad kogukondlikke dünaamikaid läbi fiktiivse ja kureeritud “klubilise” tegevuste. Korraldatakse aktsioone nii linnaruumis kui ka digitaalsetes kanalites (sotsiaalmeedia, elektroni virtuaallava, taskuhääling). Need on meelelahutuslikku laadi, nutikad ja kokku toovad. elektron on oma tegevuses ja suhtluses väljaga leidnud, et noori etenduskunstnikke huvitab laialdaselt aktsioonidel ja sündmustel põhinev etenduskunst. Sellise tegevuse dramaturgia ja kontseptsiooni ning tähendusvälja uurimine ja loomine on üks elektroni huvipunkte.

Hooaega läbiv

Liisbeth Horn, Anumai Raska. mitmeliigilavastus: digitaalne, virtuaalne, sotsiaalne, kogukondlik, online teater.

Triin Kauber “Masinad ja Pisarad”

Lavastus toob ühisele väljale kokku kehad, tehnika ning pisarad. Teoses saab tajutavaks nähtamatu suhe kehade ja tehnoloogia vahel — kuidas mõjutavad kehad tehnika toimimist ning ka vastupidi. Lähenedes sellele suhtele nii füüsilises, kvantfüüsilises kui ka esoteerilises mõttes, kehtestub selgesti tajutav, kergelt kummaline pingeväli.

mai

Triin Kauber, Arolin Raudva, Mihkel Viinalass, Marta Jamsja, Juulius Vaiksoo, Sofia Filippou, Kirte Jõesaar

mitmeliigilavastus: tehnoloogiline installatsioon, skulptuur, koreograafia.

2. Strateegiline eesmärk: distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst.

Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Vastutaja Formaat

20

PRAKTIKA: Kirjandus Uus formaat “PRAKTIKA”, valmib koostöös Von Krahli Teatriga. Sel hooajal on kolm “PRAKTIKAT”: kirjandus, muusika ja film. Eesmärk on avada iga kunstiliigi mitmekülgsust, töömahukust ja külgnevust kaasaegse etenduskunstiga. Igal praktikal on erinev kuraator, oma ala spetsialist ja entusiast. Iga “PRAKTIKA” kestab kaks nädalat. Selle aja vältel luuakse aktsioone, etendusi, kontserte, filmivõtteid. Näiteks kirjanduse “PRAKTIKA”: Liba Raamatupood on eksperimentaalne aktsioon-raamatupood Tallinnas. Raamatupoes müüdavad raamatud luuakse kahenädalase perioodi jooksul. Aktsiooni eesmärk on avada vaatajale performatiivsel moel erinevas formaadis ja žanris raamatute tegemise protsessi. Esindatud on kirjanikud, kirjastajad, toimetajad, koostajad, illustraatorid, küljendajad, komisjonid, asjaajajad, köitjad ja trükkijad. Kahe nädala jooksul töötab tiim planeeritud ja spontaanselt tekkinud raamatute loomisega. Protsess on avatud vaatlemiseks kokkulepitud aegadel ja erisündmusteks. Toimuvad näiteks ühiskirjutamised, töötoad, avatud komisjoni koosolek, lepingutseremoonia, raamatuesitlused ja lugemised. Eesmärk on kaasata publikut ja valgustada loomeprotsesside nõudlikku ja ajamahukat tööd. See on kummardus kunstile.

Mai

Kristel Zimmer, Mia Maria Rohumaa, Elisa- Johanna Liiv. elektron.art

mitmeliigilavastus

PRAKTIKA: Muusika Juuni Karl Birnbaum, elektron.art

PRAKTIKA: Film Oktoober

Kuraator veel kokkuleppimisel, elektron.art

21

elektron.signal taskuhääling. Neli formaati:

1. field work / väljatöö 2. Liisbeth Horni

Päevikud 3. Tõlked

eemalviibijale 4. Raadiobuss

Taskuhääling, mis laiendab lavastuste formaati ja mõistet. elektron.signal aitab publikul paremini mõista eriilmelisi kunstiteoseid. Kunstnikel võimaldab elektron.signal suhestuda publikuga uuel moel ja katsetada oma ideid ootamatus formaadis. elektron.signal on hoolikalt kureeritud loominguline väljund ning ei ole loodud selleks, et reklaamida lavastusi või elektroni tegevusi ja kunstnike.

Hooaega läbiv (kokku 40 episoodi)

Nele Tiidelepp, Hendrik Kaljujärv, Pamela Ebber, Marie-Lisette Viilup, Liisbeth Horn, erinevad kunstnikud.

taskuhääling

Robin Täpp “Automaailm” “Automaailm” kutsub vaataja ringreisile pidevalt uuenevas Tallinnas. See on poeetiline ja ka kriitiline rännak-lavastus läbi kaasaegse linna.

september Robin Täpp, Heneliis Notton rännak-lavastus

3. Strateegiline eesmärk: uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.

Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Kaaskond Formaat

22

Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Lore”

“Folk Lore” on suurlavastus, mis valmib koostöös Von Krahli Teatriga. Lavastuses on põimunud etenduskunst, arhitektuur, kostüümikunst, rahvatants ja uus meedia. Lavastus käsitleb rahvatantsu kui kihilist liikuvat eelriiklikku, eelinimlikku ja eelajaloolist. Loodav teos on kineetiline ja sensoorne uurimus - kus liikumine, heli, ruum ja rõivas ei toimi dekoratsioonidena, vaid tegutsevad koos kui elus ökosüsteem. elektron on kaasanud noort andekat etenduskunstnikku Johhan Rosenbergi juba mitmeid aastaid. Paraku, erinevate traagiliste ja keskkondlike sündmuste tõttu, ei ole me veel reaalse lavastuseni jõudnud. Nüüdne ettevõtmine on aga juba saanud toetust kolmest KULKA sihtkapitalist ja liikunud prooviprotsessi esimesse järku. elektron saab siin liita kokku kõik oma tugevused ja eesmärgid.

aprill Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak, Karl Joonas Alamaa, Nele Tiidelepp, Rauno Zubko,Linda Mai Kari, Von Krahli Teatri trupp

mitmeliigi lavastus: uus meedia, koreograafia, etenduskunstid

Ruumilise heli päevad elektroni programmis kolmandat aastat olev ambisoonilisele muusikale ja helisüsteemile keskenduv festival.

november Hans-Günther Lock, elektron.art, EMTA

muu - festival (kontserdid, töötoad, etendused)

TÜVKA lavastaja ja näitleja tudengite virtuaalne lavastus “Vorm”

Iga kahe aasta tagant teeb elektron TÜVKA lavastaja, koreograafia ja näitleja tudengitega ühe digitaalsust ja uusi meediaid uuriva koostöölavastuse.

oktoober Ruslan Stepanov, Tiiu Tamm, TÜVKA, elektron.art

sõnalavastus - online teater

23

Maajaam ja elektron.art “Homework/kodutöö”

Korraldame ja vahetame maajaamaga etenduskunstide tehnoloogiate arendamisele suunatud rahvusvahelisi töötubasid. Hetkel on oluline tuua etenduskunsti väljale inspireerivat sisendit.

detsember Maajaam, elektron.art Dokumentaallavast us, online teater

elektron “Showcase” “Showcase-il” tutvustavad erinevad elektroniga seotud kunstnikud oma praktikat. Näitamisele tuleb virtuaalne reaalsus, AI-ga loodav kunst, haptilised kehakostüümid, tehnoloogilised installatsioonid ja uudsed heliloomise vahendid.

veebruar Mart Koldits (EMTA), kureerib elektron.art

muu - töötuba

24

KESKKONNAMÕJU JA LIGIPÄÄSETAVUSE RAKENDAMISE TEGEVUSKAVA 2026

Tehnoloogia ja energiatõhusus

2026. aastal jätkame säästliku tehnoloogia kasutamist etenduste ja teiste tegevuste energiakulu minimeerimiseks. Jälgime jooksvalt energiatõhususe näitajaid, et hinnata tegelikku mõju ja teha vajadusel parendusi. Lisaks rakendame süsteemset energiatarbimise mõõtmist, et kvantifitseerida meie ökoloogiline jalajälg.

Voogedastus

Voogedastus on üks osa meie tegevusest. Oleme 2026. aastaks loonud võrdlusandmed voogedastuse keskkonnamõju hindamiseks ning teeme koostööd teenusepakkujatega, et vähendada andmekasutuse jalajälge (nt serverite asukoht ja taastuvenergia kasutus).

Taaskasutus ja ökoloogilised materjalid

Oleme 2026. aastal seadnud eesmärgiks vähemalt 60% taaskasutatud või jätkusuutlike materjalide kasutamise lavakujunduses ja teiste tegevuste taristutes. Teeme koostööd kohalike tootjate ja taaskasutuskeskustega, et vähendada transpordiga seotud jalajälge. Jäätmete liigiti kogumine ja materjalide korduvkasutus on standardpraktika kõikidel meie üritustel.

Säästlik tehnoloogia

Tehnilises produktsioonis kasutame madala energiatarbega seadmeid. Oleme 2026. aastaks täielikult loobunud ühekordselt kasutatavatest akudest ja oleme üle läinud 100% laetavatele, A+++ energiaklassiga lahendustele. Vananenud tehnika viiakse ametlikesse ringluspunktidesse ning eelistame remonditavaid seadmeid uute ostmise asemel.

25

Digipööre ja kultuuritarbimine

2026. aastal pakume kultuuri tarbimiseks rohkem hübriidlahendusi – kombineerides füüsilist kohalolekut, voogedastust ja virtuaalreaalsuse elemente. See suurendab programmi ligipääsetavust sõltumata geograafilisest asukohast või sotsiaalmajanduslikest piirangutest.

Ligipääsetavus noortele ja erivajadustega inimestele

Noortele kunstnikele pakume 2026. aastal veelgi paindlikumaid võimalusi oma tööde esitlemiseks.

Erivajadustega inimestele ja (vajadusel) tema ühele saatjale kehtib 20% soodustus kõikidele meie etendustele. Von Krahli Teatri maja peasissepääs on ratastooliga ligipääsetav ja parkimiskohad asuvad ukse vahetus läheduses. Teatrimaja on ühetasapinnaline ja hõlpsasti juurdepääsetav terves ulatuses. Teatri ruumides on olemas ligipääsetavad WC-d, mis on mõeldud ratastooliga külastajate mugavuse tagamiseks.

Digikultuur ja ligipääsetavus

Töötame selle kallal, et meie veebileht, voogedastusplatvorm ja digitaalne sisu vastavad miinimumnõuetele (navigatsioon TAB-klahviga, alternatiivtekstid, kohandatavad fondid ja kontrastid).

26

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/235-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing elektron.art (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – elektron.art arengukava 2026-2029;

1.4.2. Lisa 2 – elektron.art repertuaariplaan.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2026 – 31.12.2026 tegevustoetust summas

163 139 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 23.01.2026.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1. nimetatud toetuse osas toetuse andjale 22.01.2027 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.2. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 01.04.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

2 / 3

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

3 / 3

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu [email protected], 55584168;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kaie Olmre, [email protected], 5241778. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing elektron.art

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80238307

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE732200221051632031

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Kaie Olmre

Kantsler Tegevjuht