Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise toetus

MÄÄRUS

31.12.2025 nr 35

Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise toetus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve

seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Toetuse andmise eesmärgid ja oodatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärgid on:

1) võimaldada uute ettevõtjate tulekut Ida-Viru maakonda ja töökohtade loomist Ida-Viru

maakonnas;

2) elektrivõrguga liitumispunktide ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt

rajatavate tööstuste juurde Ida-Viru maakonnas;

(2) Toetuse andmise tulemusel saavad ettevõtjad, kelle asukoht on Ida-Viru maakonnas,

elektrivõrguga liitudes toetuse andmise eelsega võrreldes parema elektrivarustuskindluse.

§ 2. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja

toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

§ 3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonnas.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 4. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse Ida-Viru maakonnas:

1) elektrituruseaduse § 3 punkti 11 tähenduses jaotusvõrgu ehitamist;

2) elektrituruseaduse § 66 lõikes 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu ehitamist;

3) olemasoleva liitumispunkti ümber ehitamist põhivõrgust kuni tööstusala piirini.

2

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis

9 sätestatud keskkonnaeesmärgile, ning nende puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised

aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92).

§ 5. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on §-s 1 nimetatud eesmärkide ja tulemuse saavutamiseks ning § 4 lõikes 1

nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, milleks võib olla:

1) ehitusprojekti koostamise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulu;

2) võrguettevõtjale uue alajaama rajamiseks vajaliku kinnistu soetamise kulu;

3) ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö kulu;

4) muu § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste ettevalmistuskulu;

5) seadmete ja materjalide soetamise kulu;

6) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulu;

7) projektijuhtimise kulu, sealhulgas projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud

maksud või projektijuhtimise eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu;

8) omanikujärelevalve tagamisega seotud kulu;

9) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulu.

(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.

§ 6. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 9 000 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul tekib projekti elluviimiseks

vajalik kulu. See algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud

kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.

(3) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatut, kuid mitte enam kui

36 kuu võrra või, kui see tähtpäev on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse 4. novembri

2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ § 3 lõikes 2

sätestatud perioodi lõpuni.

(4) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud

toetuse välja maksnud.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 8. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) EIS avalikustab toetuste eelarve ning teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest

ja peatamisest oma veebilehel, kooskõlastades taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja

peatamise eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20

kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru pikkus on vähemalt 90 kalendripäeva.

3

§ 9. Nõuded taotlejale Taotleja peab olema Ida-Viru maakonnas võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja

elektrituruseaduse § 8 lõike 3 tähenduses, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) taotleja maksuvõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot

või peab selle tasumine olema ajatatud, millisel juhul peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt;

2) on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide

esitamise ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse;

3) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või Euroopa

Liidu või välisabi vahenditest toetust, mis kuulub tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema

tähtaegselt tasutud;

4) taotleja või tema üle konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju omava isiku suhtes

ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust, esitatud sundlõpetamise avaldust ega

kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetust;

5) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust.

§ 10. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid

ja dokumente:

1) taotleja registrikood;

2) plaanitava tegevuse kirjeldus ja ajakava;

3) plaanitava tegevuse eelarve ja taotletava toetuse summa;

4) eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt isikutelt;

5) plaanitava tegevuse elluviimise koht;

6) ülevaade plaanitava tegevuse eest vastutava isiku varasemast kogemusest ning kompetentsist

asjakohases valdkonnas;

7) teave, kas taotleja on plaanitava tegevuse elluviimisele taotlenud toetust Euroopa Liidu või

muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest.

§ 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib EIS põhjendatud juhul pikendada kuni kümme tööpäeva,

millest teavitatakse taotlejat.

§ 12. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Taotluste hindamise kriteeriumid ja nende osakaal koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja tulemuse saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;

2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju – 30 protsenti koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 30 protsenti

koondhindest.

(2) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse taotlusel kirjeldatud plaanitavale tegevusele hinne

skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane. Taotluse

koondhinne kujuneb lõikes 1 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest ja arvutatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma.

(3) EIS koostab lähtuvalt lõigetest 1 ja 2 täpsema hindamise juhendi ning avaldab selle enne

taotlusvooru avamist oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 13. Taotluse osaline ja täielik rahuldamine (1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima

koondhinde saanud taotlusest. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50

4

punkti ja ühegi § 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning

toetuse summa ei ületa toetuste eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba

jääki või toetust on osaliselt taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise

seisukohast põhjendatud.

(3) EIS võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on

kooskõlas §-s 6 sätestatud piirmääradega ja rahastamise eelarves on vabu vahendeid ning projekti

elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine

võimalik. Projekti eesmärki mahu suurendamisel muuta ei tohi.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saajal on kohustus esitada EIS-ile vahearuanne koos maksetaotlusega ja lõpparuanne

projekti lõppedes.

(2) Aruanne peab sisaldama ellu viidud tegevuse või selle elluviimise edenemise ülevaadet

aruandlusperioodil ja hinnangut §-s 1 sätestatud toetuse eesmärkide ja tulemuse saavutamisele või

vahearuande puhul nende saavutamise võimalikkusele.

(3) EIS kinnitab aruande või tagastab selle muutmiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest

arvates. Toetuse saaja esitab muudetud aruande EIS-ile tema määratud tähtajaks.

§ 15. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud

abikõlblike kulude alusel vastavalt kuludokumentidele.

(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse EIS-ile

taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(3) Lõppmakse tehakse maksetaotluse alusel pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste

saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.

(4) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.

(5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile,

tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;

2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle elluviimine ei ole tõendatud;

3) EIS jätab vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse

rahuldamise otsuse tingimustest.

(6) EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse

täieliku tagasimaksmiseni.

5. peatükk

Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning

toetuse tagasinõudmine

§ 16. Toetuse saaja täiendavad õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja kohustustega;

2) taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet muuta, kooskõlastades muudatuse EIS-iga.

(2) Toetuse saajal on kohustus:

1) tagada, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

5

2) säilitada taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat

alates viimase toetuse makse tegemise kalendriaasta lõpust;

3) viivitamata informeerida EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis

mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning

projekti tegevustega jätkamist;

4) teavitada projektist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud

määrusele.

§ 17. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse täiendavad õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus:

1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist;

2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja

territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja

materjale.

(2) EIS-il on kohustus:

1) avaldada oma veebilehel toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti

kogumaksumus, projekti eesmärk ja kestus;

2) kontrollida projekti elluviimist ja toetuse eesmärkide ning tulemuse saavutamist;

3) teavitama projektist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud

määrusele.

§ 18. Toetuse tagasinõudmine (1) EIS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja ei täida või ei ole täitnud toetuse saamisega seotud tingimusi või kohustusi;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Kui EIS-il ei ole võimalik tagasinõutava toetuse täpset suurust kindlaks määrata, vähendab ta

toetust proportsionaalselt, lähtudes rikkumise raskusest ja negatiivsest mõjust oodatavale

tulemusele.

(3) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamisest arvates. Põhjendatud juhul võib EIS tähtaega pikendada ja

maksmise ajatada, kuid mitte pikemaks perioodiks kui üks aasta.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele

kuuluva toetusega.

(5) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

18.12.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2026‒2029 lisas 5 nimetatud meetme „Õiglase

ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-

Virumaal“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Eelnõuga kavandatav määrus

„Ida-Viru elektrivõrgu uuendamise toetus“ kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161

lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, viimaks ellu riigi

eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohast meedet „Õiglase ülemineku eesmärkidesse

panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“. Määruse

rakendamist finantseeritakse 6 miljoni euro ulatuses CO2 kvoodirahadest ning täiendavalt 3

miljoni euro ulatuses riigieelarvest. Riigieelarveliste vahendite kasutamine on allutatud

atmosfääriõhu kaitse seaduse regulatsioonile. Täiendav finantseerimine riigieelarvest on vajalik

seetõttu, et hinnanguline investeerimisvajadus on suurem kui 6 miljonit projekti kohta.

Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel toetada Ida-Virumaal investeeringuid elektri

jaotusvõrku selliselt, et sellest tõuseks maksimaalne kasu piirkonna ettevõtlusele ja

elanikkonnale. Hetkel Ida-Virumaale tehtavate investeeringute tulemusel tekkivatele

ettevõtetele ei jagu piisaval hulgal elektrivõimsusi, mistõttu on vajalikum suuremad võrgu

ümberehitamised, tagamaks piisav elektrivõimsus jaotusvõrgu liitumispunktis. Liitumispunktis

saaks võrguga liituda kõik selle piirkonna tarbijad. Toetuse suurus projekti kohta on kaks kuni

kümme miljonit eurot. Toetuse saaja on piirkonnas tegutsev jaotusvõrguettevõtja. Toetuse määr

on 100% abikõlblikest kuludest.

Määruse alusel toetatav investeering panustab kliimaalaste eesmärkide täitmisse, sealhulgas

energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi kohaste sihttasemete saavutamisse, samuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87 (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside

saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) tulenevate

kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse direktiivi artikli 10 lõikes 3 punktis k toodud

sihtotstarbe kohaselt.

Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise ja andmise tingimused, menetlusnormid, määruse

rakendajaks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused, toetuse

maksmise ning tagasinõudmise alused ja kord.

1.1. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post: [email protected], telefon

625 6350) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (teenistusest

lahkunud), Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Monika Maamägi-Türk (e-

post: [email protected], tel 527 8037), õiguslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku. Keeletoimetaja

oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 18 paragrahvist, mis selguse huvides on jagatud viide peatükki.

Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted.

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus.

3. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine.

4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine.

5. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning

toetuse tagasinõudmine.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus ning toetuse

andmise korraldaja.

Toetuse näol ei ole tegemist riigiabi andmisega. Toetust saab taotleda Ida-Virumaal

võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses, sest

võrgupiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud. Sama projekti elluviimiseks

võrguettevõtjate vahel konkurentsi pole. Riigiabi esinemist määravate kriteeriumite kohaselt

eelnõud analüüsides ilmneb, et tegu ei ole riigiabiga.

Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole

sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse

avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga

ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile

eeltoodud tingimustele.

1. Avalikud vahendid Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi

ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja

valikuga), siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised

vahendid saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa

Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole

tegemist riigi vahenditega.

Määruse alusel antakse toetust Eesti riigi eelarvest, mistõttu on selle riigiabiks liigitumise üks

tingimus täidetud.

2. Majanduslik eelis Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga

majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi

sekkumiseta, ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise

tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.

Jaotusvõrguettevõtjate vahel on tegevuspiirkonnad ära määratud elektrituruseaduse (ELTS) §

26 lõike 3 alusel. Teeninduspiirkondade põhimõte on sätestatud §-s 62 ja nende muutmine §-s

63.

Taristu omanik ja taristu käitajad on võrguettevõtjad, lõpptarbijad on Ida-Virumaa

elektritarbijad ehk nii ettevõtjad kui ka kõik teised, kes rajatava võrguühendusega selle

liitumispunktis liituda soovivad.

Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel

ja võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga. Rajatud võrguühenduse

kaudu müüakse hiljem elektrit turuhinnaga, mis tähendab, et meetmel puudub mõju elektri

hinnale. Juhul kui võrku ei rajataks toetusmeetme abil, oleks elektrivõrgu rajamine turu

tingimustel väga kallis. Seetõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel majandusliku eelise andmise

tingimus täidetud.

3. Valikuline iseloom Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet

kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või

teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku valikulisuse.

Käesoleva määruse alusel saavad toetust üksnes jaotusvõrguettevõtjad Ida-Virumaal

tehtavateks võrguinvesteeringuteks, mistõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel valikulise

kohaldamise tingimus täidetud.

4. Mõju konkurentsile ja kaubandusele Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd,

kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede moonutab või

ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit

võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.

Võrgu teeninduspiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud ja mitu võrguettevõtjat samas

asukohas ühendust rajada ja samale objektile taristut ehitada ei saa. Rajatava võrgutaristuga

saavad liituda kõik ettevõtjad, mis võrgu teeninduspiirkonnas tegutsevad või tulevikus

tegutsema hakkavad, samuti ümberkaudsed elanikud. Loodav taristu ei ole otsese

konkurentsiga seotud ning kaasatud ei ole muud operaatorid peale jaotusvõrguettevõtja.

Võrgutaristu alternatiivne rahastamine võrgu rahastamise kõrval on nii sektoris kui ka

liikmesriigis ebaoluline. Loodav taristu ei ole ette nähtud konkreetse ettevõtja valikuliseks

soodustamiseks, vaid toob kasu ühiskonnale laiemalt.

Teeninduspiirkonnad määrab Konkurentsiamet tegevusloa andmise või muutmise raames.

Tegevusload on avaldatud majandustegevuse registris, sealt saab ka vaadata, milline on

võrguettevõtja tegevuspiirkond. Jaotusvõrguettevõtjad omavahel ei konkureeri, seega määrus

ei mõjuta konkurentsi võrguettevõtjate vahel ega ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Võrgu

ehitamine toimub tegelike kulude alusel.

Sotsiaalmajanduslikus tähenduses on kasusaaja kogu Ida-Virumaa. Elektrivõrgu rajamine

soodustab tänapäevaste keskkonnasõbralike tööstuste teket, kus luuakse uusi töökohti. Nii

edeneb ettevõtlus ja areneb kohalik elu. Seetõttu ei ole toetuse riigiabiks liigitumisel selle

konkurentsi ja kaubandust kahjustava mõju tingimus täidetud. Järelikult ei ole toetuse puhul

tegu riigiabiga, kuna puudub selle mõju konkurentsile ja kaubandusele.

Eelnõu § 1 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja saavutatavat tulemust. Meede aitab kaasa Ida-

Virumaal õiglasele üleminekule fossiilmaavarade kasutuselt kliimaneutraalsele majandusele

ning kasvuhoonegaaside vähendamist, kuna loob eeldusi elektrienergia senisest ületuslikumaks

kasutamiseks. Ida-Virumaal on Õiglase Ülemineku Fondi eduka rakendamisega juba tehtud

mitmeid investeeringuid energiamahukasse tööstusesse. Eeskätt on investeeritud erinevate

tööstusalade arendamisse. Samas ei ole olemasolev elektrivõrguühenduse võimsus nende

investeeringute teenindamiseks kaugeltki piisav, arvestades lisandunud ja lisanduvate

ettevõtjate elektritarbimist. Ettevõtjad Ida-Virumaal vajavad oma konkurentsivõime

säilitamiseks ja arendamiseks taastuvenergiat, mille kasutamist olemasolev võrgutaristu alati ei

soosi. Seega on vaja toetada elektrivõrgu liitumispunktide väljaehitamist Ida-Virumaal, et

uutele liituvatele ettevõtjatele ja ka tegevust laiendavatele ettevõtjatele oleks tagatud piisav

tööks vajalik elektrivõimsus. Toetuse andmise tulemusel tekivad uued liitumispunktid

piirkonna ettevõtjatele ning nad saavad võimaluse liituda elektrivõrguga. See võimaldab

investeeringutel saada piisavas mahus elektrit, sealhulgas taastuvatest allikatest toodetud

elektrit. Lisaks suurendab toetus ka Ida-Virumaa ettevõtjate ja elanike elektrivarustuskindlust.

Toetuse kasutamisel saadavad tulemused võimaldavad võrguettevõtjal pakkuda soodsatel

tingimustel ja võrdsetel alustel ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning seeläbi soodustab ka

taastuvenergia kasutamist. Lõppkasusaajaks on Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtjad, ettevõtete

töötajad ja laiemalt piirkonna elanikud. Elektrivõrgu investeeringud on eeltingimus

kliimaneutraalsusele, luues pikas perspektiivis võimaluse liikuda fossiilsetelt allikatelt

taastuvenergia kasutamisele. Elektrivõrgu võimsuse suurendamine võimaldab rohkem elektrit

kasutada fossiilkütuste asemel, isegi kui osa elektrist on veel fossiilne — see loob aluse

tulevikuks, kus elektri tootmine on täielikult taastuv. Isegi kui praegu kasutatakse veel

fossiilkütuseid, on tugev ja paindlik elektrivõrk sild puhtama tuleviku poole.

Eelnõu § 2 kohaselt rakendab toetusmeedet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi

EIS). Rakendamine hõlmab endas taotluste menetlemist, taotluste rahuldamist, rahuldamata

jätmist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse tagasinõudmise otsuse

ning väljamaksete tegemist ja järelevalve teostamist.

Eelnõu § 3 sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Taotluse rahuldamise,

rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse maksmisest keeldumise,

toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse edastab EIS

taotlejale või toetuse saajale e-toetuse keskkonnas.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ning

projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv.

Eelnõu § 4 kohaselt toetatakse jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas

võrguteenust, elektrituruseaduse paragrahvi 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud

taristu ehitamist, mis muuhulgas hõlmab ka alajaamade ja võrguühenduse ehitamist, mis

võimaldaks olemasolevatel ja rajatavatel ettevõtjatel elektrivõrguga liitumist. Ettevõtjate

tarbimisvajadusele vastava mahuga liitumisvõimaluste rajamine on vajalik, arvestades, et Ida-

Virumaale rajatakse mitmeid ettevõtteid, kelle vajadus elektrienergia järele suureneb.

Nimetatud tegevus sätestab toetatavad tegevused. Rajatavad liitumisvõimalused loovad ka

eelduse tulevikus suuremamahuliseks taastuvenergia kasutamiseks, kuigi võrk ise võimaldab

erinevate tootjate elektri jaotamist tarbijatele.

Toetatav projekt peab vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ning tagatud peab olema

kliimakindlus, kui see projekti tegevusele kohaldub.

Eelnõu § 5 sätestab abikõlblikud kulud ja abikõlbmatu kulu (käibemaks). Abikõlblikud on

määruses nimetatud kulud, kui need on toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks

ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud ning tehakse abikõlblikkuse perioodil ega

ületa maksimaalset toetussummat. Kulud peavad olema seotud elektrivõrgu ehitamisega.

Eelnõu § 6 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu. Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti

abikõlblikest kuludest, kuna tegu ei ole riigiabiga ning väiksema osakaalu korral ei ole

võrguettevõtjate investeeringute realiseerumine tõenäoline, kuna eeldaks võrguettevõtja

omaosalust. Toetuse suurus on minimaalselt kaks ja maksimaalselt üheksa miljonit eurot.

Eelnõu § 7 käsitleb abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 48 kuud.

Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt 36 kuu

võrra. Selleks peab olema mõjuv põhjus ning tulemus peab jätkuvalt vastama meetme

eesmärkidele. Projekt lõppeb siis, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

viimase väljamakse.

Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle ajavahemiku

jooksul peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning tekkima projekti elluviimiseks

vajalikud abikõlblikud kulud.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu 3. peatükis käsitletakse toetuse taotlemisega seonduvat, nõudeid taotlejale ja taotlusele,

taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist ning

rahuldamata jätmist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks tunnistamist.

Eelnõu §-s 8 sätestatud taotluse voorupõhine taotlemine on otstarbekas, selgitamaks välja

toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse enim panustavad projektid, kuna eelarve on piiratud.

Seega on oluline valida välja parimad projektid, mitte ainult need, mis ületavad lävendi.

Taotlejad saavad toetust taotleda mitmele erinevale projektile Ida-Viru maakonnas. Kogu info

taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäeva, eelarve ning vooru kestuse kohta avaldab EIS

oma veebilehel.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlejale. Taotleja peab olema Ida-Viru maakonnas võrguteenust

osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses. Eelnõukohase määruse

väljatöötamise hetkel on Ida-Virumaal kaks jaotusvõrgu ettevõtjat: Elektrilevi OÜ ja Viru

Elektrivõrgud OÜ. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse paragrahvi 14 lõikest 5 ja sama seaduse

paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 kehtestatakse taotlejale nõue, et tema maksuvõlg koos

intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot. Alternatiivina on

lubatud ka võla tasumise ajatamine. Samuti peab ta varasemalt saadud toetuse olema tagasi

maksnud, kui toetuse tagasimaksmist on nõutud. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimis- või pankrotimenetlust, esitatud sundlõpetamise avaldust ega kohtumäärusega

välja kuulutatud maksejõuetust, samuti ei tohi taotlejal ega tema esindajal olla kehtivat

kriminaalkaristust, mis on vajalik riskide maandamiseks ning aitab kaasa raha sihtotstarbekale

kasutamisele. Kuigi potentsiaalsete taotlejate hulka silmas pidades on välja toodud välistavate

asjaolude ilmnemine vähetõenäoline, on oluline need tingimused üheselt määruses fikseerida.

Kui taotleja ei vasta kõigile määruses esitatud nõuetele või taotleja ei võimalda kontrollida

nõuetele vastavust, jäetakse taotlus rahuldamata. Samuti juhul kui taotleja ei ole määratud

tähtajaks puudusi kõrvaldanud või on esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud õigusvastaselt

menetlusprotsessi.

Eelnõu § 10 kehtestab nõuded taotlusele. Taotluses peab olema kajastatud põhiline info

kavandatava tegevuse kohta, millele toetust taotletakse, näiteks tegevuste kirjeldus koos

asukoha, eelarve ja ajakavaga, andmed taotleja kohta ning taotletav summa. Taotlus peab

sisaldama ka tegevuste eest vastutava isiku varasemast kogemusest ja kompetentsidest. Taotleja

peab EISi informeerima, kas ta on taotlenud samade tegevuste elluviimiseks toetust Euroopa

Liidu, riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisabi vahenditest. EISi tuleb

informeerida nii sellest, kas toetust on ka saadud kui ka sellest kui toetust on taotletud aga ei

ole saadud.

Eelnõu § 11 käsitleb taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva alates

taotlusvooru sulgemisest, mida EIS võib põhjendatud juhtudel kuni 10 tööpäeva võrra

pikendada.

Eelnõu § 12 käsitleb taotluse hindamist ja hindamiskriteeriume. Taotlusi hinnatakse skaalal 0–

4 kolme kriteeriumi lõikes.

 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse eesmärkide ja tulemuse

saavutamisele;

 30 protsenti koondhindest moodustab projekti sotsiaalmajanduslik mõju ja;

 30 protsenti koondhindest moodustab projekti kuluefektiivsus oodatava tulemuse

saavutamise seisukohast.

Kaalutud keskmiste hinnete põhjal moodustub projektide pingerida, millest parimad läveni

ületanud saavad toetuse, arvestades vooru mahtu. Hindamise sujuvamaks ja selgemaks

läbiviimiseks koostab EIS vastavasisulise juhendi.

Eelnõu § 13 käsitleb taotluse osalist ja täielikku rahuldamist. Hindamise järel on EIS-il neli

võimalust: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega

või jätta taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende taotluste kohta,

mis pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt

rahuldada. Hindamise tulemusel moodustub taotlustest pingerida. Taotluste rahuldamist

alustatakse pingrea järgi, seni kuni vooru maht seda võimaldab. Pingeritta mahtumiseks peab

taotluse koondhinne olema vähemalt 2,50 ja ükski kolmest kriteeriumist ei tohi olla hinnatud

alla 2,00 punkti. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotletav toetuse summa ületab eelarve

vaba jääki või ka juhul kui taotlus sisaldab põhjendamata kulusid. Toetuse saaja võib EIS-ile

esitada taotluse toetuse suurendamiseks. Vabade vahendite ja põhjenduse olemasolul on EIS-il

õigus seda teha. Mahu suurendamise korral ei ole lubatud muuta projekti eesmärki.

4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.

Aruandluse eesmärk on jälgida projekti edenemist ja tulemuste ning mõju saavutamist, sh

toetuseks eraldatud vahendite kasutuse eesmärkide ja abikõlblikkuse seisukohast.

Eelnõu § 14 käsitleb toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Esitada tuleb

vahearuanne ja lõpparuanne. Vahearuanne võimaldab EIS-il jälgida projekti edenemist.

Lõpparuande kinnitamine eelneb toetuse lõppmakse maksmisele. See võimaldab EIS-il

kontrollida, kas kõik projekti tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud. EIS-il on aruande

kinnitamiseks aega 30 tööpäeva. Aruande täiendamiseks tagasi saatmise korral määrab EIS uue

tähtaja aruande esitamiseks.

Eelnõu § 15 käsitleb toetuse maksmist. Toetuse maksmise alus on maksetaotlus, tekkinud kulu

peab olema tasutud ja tasumise kohta olema kuludokument. Taotluse rahuldamise otsuses

kehtestatakse toetuse maksmise täpsed tingimused. Maksetaotlust saab esitada üks kord kolme

kuu jooksul. Lõppmakse puhul on täiendavaks tingimuseks lõpparuande kinnitamine EIS-i

poolt. Maksetaotlust on EIS-il aega menetleda 30 tööpäeva. Puuduste esinemise korral võib EIS

maksest osaliselt või täielikult keelduda. EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni

tagasimaksmisele kuuluva osa täieliku tagasimaksmiseni. Nimetatu on oluline näiteks juhul,

kui toetuse saajale on esitatud tagasinõue. Paragrahvis sätestatakse ka toetuse maksmisest

keeldumise alused.

5. peatükk. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja

kohustused ning toetuse tagasinõudmine

Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning EIS-i õigusi ja kohustusi ning toetuse

tagasinõudmist.

Eelnõu § 16 käsitleb toetuse saaja täiendavaid õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada

EIS-ilt teavet ja selgitusi talle kehtivate nõuete ning kohustuste kohta, samuti muuta eelarvet

kui see on EIS-iga kooskõlastatud. Toetuse saaja olulisim kohustus on viia projekt ellu,

saavutada selle oodatud tulemused, tagada selleks projekti juhtimine ning kasutada toetust

taotluses esitatud teabe ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt ning viivitamatult

informeerima EIS-i, kui projekti realiseerimine on ohus või miskit on projektis muutunud. Samuti on kohustus tagada, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest

selgelt eristatavad. Projektiga seotud dokumentatsiooni tuleb säilitada seitse kalendriaastat,

alates lõppmakse kuupäevast. Toetuse saaja peab teavitama projektist vastavalt atmosfääriõhu

kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, st tähistama toetuse tulemusel

valminu määruses sätestatud nõuete kohaselt.

Eelnõu § 17 käsitleb EIS-i täiendavaid õigusi ja kohustusi. Kui toetuse rahuldamise otsused on

tehtud, avaldab EIS oma veebilehel toetuse saajate nimed, toetust saavate projektide nimetused,

toetuse summad, projektide kogumaksumused, projektide eesmärgid ning oodatavad tulemused

ja kestuse. EIS kontrollib projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist. EIS-il on õigus küsida

toetuse saajalt lisainfot ja teostada kontrolli toetuse saaja üle. EIS-il on kohustus teavitada

toetuse saajat toetuse tingimuste toimunud muudatustest, kontrollida projekti elluviimist ja

tulemuste saavutamist ning järgida atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel

kehtestatud määruse teavitamisnõudeid. Toetuse andmisel ja kasutamisel antud haldusaktidele

ja toimingutele ei kehti kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Isik võib vaide esitada EIS-ile

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. on EIS kohustatud esitatud vaide läbi vaatama.

Eelnõu § 18 käsitleb toetuse tagasinõudmist. EIS teeb otsuse toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt määruses sätestatud alusel. Toetuse saaja peab

tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta lõppmakse kuupäevast arvates. Abikõlbmatuks

loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda. Kui EIS-il ei ole võimalik tagasinõutava toetuse täpset

suurust kindlaks määrata, vähendab ta toetust proportsionaalselt, lähtudes rikkumise raskusest

ja negatiivsest mõjust oodatavale tulemusele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud Toetus aitab otseselt kaasa direktiivi 2003/87 art 10.3.k eesmärgile ning soodustab tööjõu

ümbersuunamist, et toetada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige

töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, st Ida-Virumaal.

Õiglase ülemineku Fondi toel tehtavad mitmed tööstusinvesteeringud ei saa täies ulatuses ilma

piisava elektrivarustuseta käivituda, mistõttu liitumispunktide rajamine suurima kitsaskohaga

tööstuspiirkondadesse on väga oluline ja vajalik tegevus.

Positiivne mõju avaldub eelkõige:

a) toetatakse Ida-Viru maakonnas töökohtade loomist – investeerimist toetades on

võimalik luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii praegustele

(eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui ka piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele

või kaaluvatele inimestele.

b) soodustatakse investeerimist Ida-Virumaal – rajatavad ühendusliinid ja plaanitav

elektrivõimsus muudavad Ida-Virumaa tööstusaladele investeerimise atraktiivsemaks.

Maakonnas arendatakse välja oluliste tööstusalade elektrivõrguühendus. Seal tegutsevate

ettevõtjate vajadused ületavad seni pakutud võimsust, mistõttu ongi vajalik uusi ühendusliine

rajada.

Mõju riigieelarvele: toetusmeetme elluviimiseks kasutatakse riigi eelarvestrateegia 2025-2028

lisa 5 kohase meetme „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-

energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“ vahendeid kogusummas 12 miljonit

eurot. Hinnanguliselt piisab sellest vähemalt kahe liitumispunkti välja ehitamiseks.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja loob võimalused uute/täiendavate

töökohtade loomiseks Ida-Virumaal kui Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava kohases

piirkonnas. Töökohtade loomine eeldab ka piisava elektrivõimsuse olemasolu, mida antud

toetus võimaldab liitumispunktide rajamisega saavutada. Rajatavad võrguühendused loovad

ettevõtjatele võimaluse soovi või vajaduse korral soetada muuhulgas ka taastuvenergia

allikatest toodetud elektrit.

Oluline on seos järgnevate toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega, mille osas

määrus avaldab toetavat mõju:

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2022 määrus nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“;

 majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määrus nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“.

Toetatavate projektide oodatavad tulemused aitavad kaasa (välis)investeeringute kaasamisele

ning uute töökohtade loomisele Ida-Virumaal. Toetatavad tegevused võimaldavad ettevõtjate

rajatavatel investeeringuobjektidel liituda elektriühendusega ning saada tootmise alustamiseks

ning käigus hoidmiseks piisav varustuskindlus ja elektrivõimsus. Seega soodustab määruse

alusel antav toetus õiglase ülemineku raames töökohtade loomist Ida-Virumaal, leevendades

seal võrguühenduse, kättesaadava elektrivõimsuse ja liitumisega seotud kitsaskohti.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

2021–2035“. Toetusmeede aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele:

loob võrguühenduse ja piisava elektrivõimsuse, et Ida-Virumaal saaksid ettevõtjad

elektrivõrguga liituda, investeeringuid kaasata ning uusi töökohti luua.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuste eelarve on kavandatud katta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) enampakkumistulust (CO2 kvoodirahade

vahenditest) ja riigieelarvest ning eelarve on kooskõlas riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisas

5 esitatuga.

Määruse rakendamisega ei kaasne EIS-ile olulisi lisakulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 9

Eelnõu esitati Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kliimaministeeriumi esitatud märkused ja

nendega arvestamine on lisatud käesolevale seletuskirjale. Eelnõu kooskõlastusring viidi läbi

Rahandusministeeriumi poolt, kuna 2025. aastaks määrati eelarvelised vahendid

Rahandusministeeriumi eelarvesse. 2026. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustati

vahendid meetme rakendamiseks suunata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

eelarvesse koos vastutusega meetme jõustamise eest.

Lisa. Märkustega arvestamine

Märkus MKMi kommentaar

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas on toetuse

andmise eesmärk ja oodatav tulemus seotud AÕKS § 161

lõikes 4 toodud kasvuhoonegaaside heitkoguse teket

piiravate eesmärkidega. Palume täiendada eelnõu ja

seletuskirja.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja

täiendatud.

Palun täiendada seletuskirja põhjaliku selgitusega, kuidas

meede panustab taastuvelektri tarbimisse. Eelnõus ega

seletuskirjas ei ole viidet, et toetuse taotlemise ja

saamisega kaasneks kohustus taastuvelektrit tarbida.

Selgitame. Eelnõu loob eeldused

ulatuslikumaks taastuvenergia

tarbimiseks. Ilma toetuseta on

igasugune elektritarbimine, sh

taastuvatest allikates toodetu,

piiratud. Toetuse realiseerumisel

tehtavad võrguarendused toovad

kaasa täiendava elektritarbimise,

mida saab katta muuhulgas

taastuvatest allikatest toodetud

elektriga.

Palun täiendada määrust ja seletuskirja kirjeldusega,

kuidas meetme tulemus saavutatakse, kes on toetuse

lõppkasusaaja ja millise kasu saab lõppkasusaaja.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja

täiendatud.

Eelnõu § 6 lõikes 3 palun asendada „tehniliste“ õiges

käändes sõnaga „tehnilised“.

Arvestatud.

Üheseltmõistetavuse huvides tuleb täpsustada § 5 lõike 2

sätte sõnastust. Kui taotlus esitatakse e-toetuse

keskkonnas, siis edastatakse ka kõik otsused taotlejale

või toetuse saajale sama keskkonna kaudu.

Arvestatud.

Ettepanek täiendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 1

lauseosaga „juhul, kui projekti koostamisele järgneb

ehitamine sama projekti raames;“.

Mittearvestatud. Antud

täiendusettepanek eraldiseisvana

ei ole otstarbekas, kuna toetuse

maksmise eeldus on nagunii

projekti realiseerimine.

Ettepanek täiendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 1

lauseosaga „juhul, kui soetatud kinnistule rajatakse sama

projekti raames alajaam;“.

Sama, kommentaar, mis eelmine.

Ettepanek täiendada eelnõu § 9 lõiget 2 sõnaga „taotluse

rahuldamise otsuses määratud varasemast kuupäevast“.

Eelnõus ei ole piirangut projekti tegevuste

tagasiulatuvale rahastamisele, kuid toetuse määramine

projektile, millega on juba alustatud, ei ole põhjendatud.

Mittearvestatud. EISil on

põhjendatud juhul võimalus ka

varasem kuupäev määrata.

Ettepanek kustutada § 12 lõike 2 punktist 7 „samal ajal“. Arvestatud.

Eelnõu § 13 lõige 4 ja § 14 p 1 lõige 4 on sama sisuga.

Palun üks kustutada.

Arvestatud.

Ettepanek täiendada määrust ja seletuskirja projektide

valiku (sh asukohad) ja hindamise/taotluste järjestamise

metoodika kirjeldusega.

Mittearvestatud. Määruses on

välja toodud

hindamiskriteeriumid, millest

lähtuvalt projekte hinnata. Nende

põhjal koostab detailsema

hindamisjuhendi EIS, mis

kooskõlastatakse eelnevalt

MKMiga.

Ettepanek vaadata üle hindamisskaalad. § 15 lõike 4

punkti 5 järgi antakse hinne skaalal null kuni neli ja § 16

lõike 1 alusel ei rahuldata taotlust, mille mõne kriteeriumi

hinne on väiksem kui 2 punkti. Palun hinnata, kas on

põhjendatud nii pikk skaala.

Mittearvestatud. Hindamisskaala

0-4 ja minimaalne

kriteeriumihinne 2,00 on EISi

poolt universaalselt kasutatav

skaala.

Ettepanek täiendada § 18 lõiget 4 klausliga, et projekti

tulemust sel juhul muuta ei tohi. Vastasel korral oleks

rikutud toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiip, kui

pärast taotlusvooru läbiviimist on võimalik projekti

eesmärki muuta (suurendada).

Arvestatud.

Eelnõu § 19 lõike 1 ja § 20 lõike 2 vahel on vastuolu. Kui

maksetaotluse saab esitada ainult pärast vahe- või

lõpparuande esitamist ja kinnitamist, ei saa määrata

maksetaotluse esitamise tähtaegu määrata vastavalt § 20

lõikes 2 kirjeldatule.

Arvestatud. Vastuolu

kõrvaldatud.

Määruses puudub viide vaide menetlejale. Palun lisada. Arvestatud.

Ettepanek täiendada seletuskirja põhjendusega, miks on

toetuse osakaal kuni 100%. See ei ole tavapärane.

Arvestatud.

Täpsustus määruse seletuskirja lk 3, kus on kirjas, et

„Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on

võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel ja

võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist

elektrivõrguga ning võrguettevõtjal müüa hiljem rajatud

võrguühenduse kaudu elektrit turuhinnaga.“ Nimelt

võrguettevõtja ei müü elektrit, elektrimüüjad müüvad

elektrit, võrguettevõtja ainult kannab elektrienergiat üle

ehk pakub reguleeritud, Konkurentsiameti kinnitatud

hinnaga võrguteenust.

Arvestatud. Seletuskirja

parandatud.