Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Merike Saks

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 04.12.2025 nr 13-2.1/5249-1 Meie 31.12.2025 nr 2.2.-1/25/49-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Rahandusministeeriumi taotlus uuringus „II

sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüs“ isikuandmete töötlemiseks

andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:

1. Rahandusministeerium on taotluse punktis 4 välja toonud, et on juba teinud sarnase

uuringu „II sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüs“ (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4), mille tulemusena selgus, et mõjuanalüüsi tuleks teha põhjalikumalt ning

kaasata juurde täiendavaid andmeid. Kuigi varasem uuring ja käesolev uuring käsitlevad

sama valdkonda, on tegemist siiski erinevate eesmärkide täitmiseks läbiviidavate

uuringutega ning nende eristamiseks soovitab AKI kaaluda uue uuringu pealkirja

muutmist. Kuivõrd ka andmesubjekte tuleb andmetöötlusest teavitada, tekitaks kahes

identse nimetusega uuringus andmete töötlemine ja sellest teavitamine põhjendamatut

segadust.

2. Taotluse punktis 4 on välja toodud uuringu eesmärk ja uurimisküsimused, millele

soovitakse vastata punktis 9.1. loetletud andmeid kasutades. Isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) art 5 lg 1 punkti c) kohaselt peab andmetöötlus vastama võimalikult

väheste andmete kogumise nõudele, st andmeid töödeldakse ainult sellises mahus, mis on

minimaalselt vajalik konkreetse eesmärgi täitmiseks. AKI palub uuringu eesmärki

arvestades kriitiliselt hinnata kogu andmekoosseisu vajalikkust, näiteks Maksuameti

andmestiku ja kinnistusraamatu andmestiku ulatuse osas.

3. Eelneva punkti jätkuks toob AKI seoses kinnistusraamatu andmetega välja olulise

probleemi kavandatud andmetöötluses. Taotluses on selgitatud, et isikuandmeid

töödeldakse pseudonümiseeritult, st erinevate andmekogude andmete sidumiseks

kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt isikukoodide põhjal genereeritud unikaalsete

koodidega andmebaasi. Kvantitatiivanalüüsi viib läbi volitatud töötleja, kes seob erinevate

registrite andmestikud kokku UID abil ja isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid

(nimi, isikukood) talle ei edastata. AKI juhib tähelepanu, et kinnistusraamatu andmestikus

sisalduvad muu hulgas kinnistu number (registriosa number) ja katastritunnus. Eestis

kehtib kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte, mis tähendab, et igaüks võib

kinnistusraamatust saada teavet kinnisasja omaniku, koormatiste jms kohta.

Kinnistusraamatust saab nii kinnistu numbri, kui katastritunnuse põhjal teha päringu

omaniku andmete saamiseks. See tähendab, et kinnistusraamatu andmete põhjal on väga

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2 (3)

lihtsalt võimalik uuringu liidetud andmestik seostada konkreetse füüsilise isikuga. Seega

ei saa kinnisvara omavate isikute puhul lugeda andmeid pseudonüümseteks. Vastutaval

töötlejal tuleb hinnata kinnistusraamatu andmete vajalikkust ning tagada uuringus

kasutatavate isikuandmete pseudonüümsus.

4. Palun selgitada uuringuandmestike moodustamist. Käesoleva uuringu valim ja registritest

võetav andmestik kattuvad suures osas eelmise sarnase uuringu andmestikega (AKI otsus

2.2.-1/25/16-4). Seetõttu palun selgitada, kas käesolevas uuringus kasutatakse eelnevaks

uuringuks koostatud andmestikke neid täiendades või koostatakse eraldi andmestikud.

5. Taotluse punktis 10.3. kohaselt kustutab Tallinna Tehnikaülikool isikuandmed hiljemalt

31.12.2027. Andmete selline säilitamise aeg on vajalik poliitikamuudatuste

analüüsimiseks, mis võivad tulla 2027. aasta riigikogu valimistest. Sellised poliitilised

soovid on juba rahandusministeeriumile teada. AKI selgitab, et isikuandmete töötlemine

tuleb lõpetada ja andmed kustutada, kui nende töötlemise eesmärk on saavutatud. Seega,

kui taotluse punktis 4 toodud uuringu eesmärk on täidetud, tuleb andmed kustutada,

mistõttu palun täpsustada andmete kustutamise aega.

6. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata,

kuivõrd teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse

üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14

konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses viidatud

andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab

ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel

asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad

isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse

kodulehe kaudu vms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja

vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide

teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.

7. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata,

siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35

sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse,

kogu Eesti elanikkond vanuses 18-60 aastat, kes olid elus ajavahemikul 2021-2024, kokku

orienteeruvalt 800 000 isikut. Muu hulgas töödeldakse uuringus rahvuse andmeid, mis

kuuluvad IKÜM art 9 lg 1 kohaselt eriliiki isikuandmete hulka, mille töötlemisele

kehtivad rangemad nõuded. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja

hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute

mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja

eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur

oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

2 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 3 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236

3 (3)

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 12.01.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Merike Saks

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 04.12.2025 nr 13-2.1/5249-1 Meie 31.12.2025 nr 2.2.-1/25/49-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Rahandusministeeriumi taotlus uuringus „II

sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüs“ isikuandmete töötlemiseks

andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:

1. Rahandusministeerium on taotluse punktis 4 välja toonud, et on juba teinud sarnase

uuringu „II sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüs“ (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4), mille tulemusena selgus, et mõjuanalüüsi tuleks teha põhjalikumalt ning

kaasata juurde täiendavaid andmeid. Kuigi varasem uuring ja käesolev uuring käsitlevad

sama valdkonda, on tegemist siiski erinevate eesmärkide täitmiseks läbiviidavate

uuringutega ning nende eristamiseks soovitab AKI kaaluda uue uuringu pealkirja

muutmist. Kuivõrd ka andmesubjekte tuleb andmetöötlusest teavitada, tekitaks kahes

identse nimetusega uuringus andmete töötlemine ja sellest teavitamine põhjendamatut

segadust.

2. Taotluse punktis 4 on välja toodud uuringu eesmärk ja uurimisküsimused, millele

soovitakse vastata punktis 9.1. loetletud andmeid kasutades. Isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) art 5 lg 1 punkti c) kohaselt peab andmetöötlus vastama võimalikult

väheste andmete kogumise nõudele, st andmeid töödeldakse ainult sellises mahus, mis on

minimaalselt vajalik konkreetse eesmärgi täitmiseks. AKI palub uuringu eesmärki

arvestades kriitiliselt hinnata kogu andmekoosseisu vajalikkust, näiteks Maksuameti

andmestiku ja kinnistusraamatu andmestiku ulatuse osas.

3. Eelneva punkti jätkuks toob AKI seoses kinnistusraamatu andmetega välja olulise

probleemi kavandatud andmetöötluses. Taotluses on selgitatud, et isikuandmeid

töödeldakse pseudonümiseeritult, st erinevate andmekogude andmete sidumiseks

kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt isikukoodide põhjal genereeritud unikaalsete

koodidega andmebaasi. Kvantitatiivanalüüsi viib läbi volitatud töötleja, kes seob erinevate

registrite andmestikud kokku UID abil ja isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid

(nimi, isikukood) talle ei edastata. AKI juhib tähelepanu, et kinnistusraamatu andmestikus

sisalduvad muu hulgas kinnistu number (registriosa number) ja katastritunnus. Eestis

kehtib kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte, mis tähendab, et igaüks võib

kinnistusraamatust saada teavet kinnisasja omaniku, koormatiste jms kohta.

Kinnistusraamatust saab nii kinnistu numbri, kui katastritunnuse põhjal teha päringu

omaniku andmete saamiseks. See tähendab, et kinnistusraamatu andmete põhjal on väga

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2 (3)

lihtsalt võimalik uuringu liidetud andmestik seostada konkreetse füüsilise isikuga. Seega

ei saa kinnisvara omavate isikute puhul lugeda andmeid pseudonüümseteks. Vastutaval

töötlejal tuleb hinnata kinnistusraamatu andmete vajalikkust ning tagada uuringus

kasutatavate isikuandmete pseudonüümsus.

4. Palun selgitada uuringuandmestike moodustamist. Käesoleva uuringu valim ja registritest

võetav andmestik kattuvad suures osas eelmise sarnase uuringu andmestikega (AKI otsus

2.2.-1/25/16-4). Seetõttu palun selgitada, kas käesolevas uuringus kasutatakse eelnevaks

uuringuks koostatud andmestikke neid täiendades või koostatakse eraldi andmestikud.

5. Taotluse punktis 10.3. kohaselt kustutab Tallinna Tehnikaülikool isikuandmed hiljemalt

31.12.2027. Andmete selline säilitamise aeg on vajalik poliitikamuudatuste

analüüsimiseks, mis võivad tulla 2027. aasta riigikogu valimistest. Sellised poliitilised

soovid on juba rahandusministeeriumile teada. AKI selgitab, et isikuandmete töötlemine

tuleb lõpetada ja andmed kustutada, kui nende töötlemise eesmärk on saavutatud. Seega,

kui taotluse punktis 4 toodud uuringu eesmärk on täidetud, tuleb andmed kustutada,

mistõttu palun täpsustada andmete kustutamise aega.

6. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata,

kuivõrd teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse

üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14

konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses viidatud

andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab

ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel

asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad

isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse

kodulehe kaudu vms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja

vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide

teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.

7. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata,

siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35

sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse,

kogu Eesti elanikkond vanuses 18-60 aastat, kes olid elus ajavahemikul 2021-2024, kokku

orienteeruvalt 800 000 isikut. Muu hulgas töödeldakse uuringus rahvuse andmeid, mis

kuuluvad IKÜM art 9 lg 1 kohaselt eriliiki isikuandmete hulka, mille töötlemisele

kehtivad rangemad nõuded. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja

hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute

mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja

eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur

oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

2 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 3 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236

3 (3)

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 12.01.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel