Selgitustaotlus

Lp Kaire Bamberg,

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihanke menetlus haldusmenetlus.

Seetõttu tehakse riigihanke menetluses tehtavad otsused riigihangete seaduse alusel ning HMS nõudeid ei pea järgima. Viimast kinnitab kohtupraktika.

Tallinna Halduskohus selgitas kohtuasjas 3-20-582/8 p 10, et riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2) ning HMS-i vastavate sätete (§ 54) kohaldamist hankija riigihanke alusdokumentide kehtestamisel ei saa järeldada ka kaebaja viidatud kohtupraktikast või asjaolust, et riigihanke alusdokumendid on eelhaldusaktid. Sama seisukoha avaldas Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-24-2257 p 13.

Arvestades eeltoodut, ei kohaldu HMS sätted riigihanke menetluses kehtestatavale kvalifitseerimisotsusele.

Ametniku volituste osas edastan küsimuse riigihalduse osakonnale. Kas ma saan õigesti aru, et soovite vastust küsimusele kas asutuses, kus tegutsevad nii töötajad kui ametnikud, peab kvalifitseerimisotsuse allkirjastama ametnik?

Tere, Madina

Tänan Teid saadetud vastuse eest.

Soovime saada täiendavat õigusselgust riigihanke menetluses tehtava kvalifitseerimisotsuse tõlgendamise osas. Eelkõige palume selgitust selles küsimuses, millises ulatuses kohaldatakse riigihanke kvalifitseerimisotsusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades, et otsus on oma olemuselt haldusakt ning haldusorgan lähtub ametivolituste teostamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust.

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite edastada meie küsimuse täiendava seisukoha saamiseks Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnale.

Lugupidamisega

Lp Kaire Bamberg,

Täname küsimuse eest.

Soovite teada kas hankemenetluse raames tehtavad otsused on haldusaktid haldusmenetluse seaduse tähenduses. Riigihangete vaidlustes on kohtud mitmel korral asunud seisukohale, et riigihanke alusdokumendid on käsitatavad eelhaldusaktina. Vaadake näiteks Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr

3-3-1-99-09, p 16. 2010. aasta otsuses selgitas kolleegium, et pakkumise kutse dokumendid on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused.

Järelikult, kui riigihanke alusdokumendid on eelhaldusakt, siis nende alusel tehtavad otsused on haldusaktid.

Mis puudutab isikuid, kes võivad haldusakte allkirjastada ning sellega seoses tõlgendada HMS-i ja ATS-i, siis see väljub Rahandusministeeriumi riigihangete üksuse pädevusest. Meie anname selgitusi riigihangete seaduse rakendamise kohta.

Praktikas oleme näinud, et sageli antakse hankemenetluses tehtavate otsuste tegemise õigus volitusega asutuse hankespetsialistidele. Mitmetes asutustes teevad hankemenetluse otsuseid töötajad, mitte ametnikud, sest paljude hankijate juures ei tegutsegi ametnikud. Näiteks ülikoolid.

Kui soovite, edastan Teie küsimuse täiendava vastuse saamiseks Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnale. Palun andke teada, kas soovite seda.

Lugupidamisega

Tere!

Tekkisid küsimused riigihangete seaduse (RHS) kohaldamise kohta.

Kas hankemenetluse raames tehtavad otsused on klassikalised haldusaktid HMS-i mõistes või on need käsitletavad haldusorgani põhitegevust toetava tegevusena?

Samuti sellest tulenevalt: kas töölepingulised töötajad võivad allkirjastada hankemenetluste raames tehtavaid otsuseid? 

HMS § 51 defineerib haldusakti:

§ 51.   Haldusakti mõiste

1. 1. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. 

Avaliku teenistuse seadus (ATS) sätestab ametnike ja töötajate funktsioonid:

§ 7.  Ametnik ja töötaja

  (1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

 (2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

  (3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:
  1) ametiasutuse juhtimine;
  2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine;
  2¹) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine;
  3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;
  4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
  5) süütegude menetlemine;
  6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
  7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. 

  (4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.

  (5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige:
  1) raamatupidamine;
  2) personalitöö;
  3) asjaajamistöö;
  4) hankespetsialistide tegevus;
  5) haldustöötajate tegevus;
  6) infotehnoloogide tegevus;
  7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.

HMS § 8 lõige 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Ka kohtupraktika ja õiguskirjandus toetavad käsitlust, et haldusorgani juht saab haldusorgani siseselt delegeerida juhul, kui õigusaktis ei ole välistust.

Üldine avaliku õiguse printsiip on, et haldusakti andmine on avaliku võimu teostamine ja selleks on pädev ATS-i mõistes ametnik. Kas hankemenetlustes on erisusi? HMS § 2 lõige 2 sätestab, et hankemenetlusele ei kohaldata HMS-is sätteid. See tähendab, et hankemenetlus toimub RHS-i kui eriseaduse alusel, kuna on niivõrd spetsiifiline menetlus, aga selgusetuks jääb, kas hankemenetluse käigus tehtud otsus on käsitletav klassikalise haldusaktina.  Või siiski on hankemenetlus haldusorgani põhitegevusest eraldiseisev, st põhitegevust toetav tegevus, mille raames tehtav otsus ei ole haldusakt? Esimesel juhul peaks eelduslikult olema hankemenetluse raames tehtava otsuse allkirjastaks kindlasti ametnik (mitte aga töölepinguline hankespetsialist), teisel juhul võiks allkirjastada nii ametnik kui ka töölepinguline. Kas RTK (kui riigi põhifunktsioonide tegemist toetav tugifunktsiooniga asutus) ja muude valitsusasutuste puhul on erisusi, nt et RTK töölepingulised võivad otsuseid allkirjastada, kuid muude asutuste puhul ei ole lubatud?

Palun Rahandusministeeriumi seisukohta.

Palun edastage vastus ka meie juristile Ulvi Jürgensonile, kuna ma olen eemal 24.11-07.12.2025.

Ette tänades ja lugupidamisega