C-599/25

Tere!

Kohtuasja temaatika kuulub Rahandusministeeriumi (RAM) vastutusalasse.

RAM ei pea eelotsusemenetlusse sekkumist vajalikuks.

Põhikohtuasjas käib vaidlus selle üle kas neli ehitustööde lepingu maksumust oleks pidanud summeerima või mitte. Portugali hankija sai Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust siseveepargi ja selle abihoonete ehitamiseks. Hankija sõlmis peamise ehitustööde lepingu avatud menetluse tulemusena, kuid 3 väiksema ehitustööde lepingu sõlmimiseks riigihanget välja ei kuulutatud. Hankija kutsus sinna osalejad oma äranägemise järgi. Kontrolliasutus tegi finantskorrektsiooni otsuse, millega vähendati 3 väiksema lepingu osas toetust 100%. Peamise ehitustöö lepingus vähendati toetust väheses ulatuses.

Portugali kohus soovib teada kas kohus võib tuvastada faktiliste asjaolude pinnalt, et ehitustööde kogumil puudus ühtne majanduslik ja tehniline ülesanne või peab selle puudumist sõnaselgelt väitma ja tõendama see pool, kes kavatseb sellele tugineda.

Teiseks soovitakse teada, et kui on olemas erinevatest osadest koosneva projekti rahastamisleping, siis kas nimetatud lepingu tõttu võib eeldada, et nimetatud majanduslik ja

tehniline ühtsus on ehitustööde puhul olemas? Või kui kohus tuvastab erinevad ehitustööd, siis kas üheainsa rahastamislepingu olemasolu tähendab, et nimetatud

ehitustöid tuleb vaadelda sama riigihanke erinevate osadena?

Portugali kohtu küsimused on aktuaalsed Eestiski, sest riigihangete summeerimine on üks hankijate sagedamini esitatavaid küsimusi. Kuivõrd direktiivi 2014/24/EL rakendamise selgitamine kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse, siis ootame huviga kohtule esitatud küsimustes komisjoni ja kohtu seisukohti.

Kuivõrd senistes Euroopa Kohtu lahendites C-187/04 ja 188/04 ning T-384/10 on summeerimise kohustust tõlgendatud väga laialt, siis ei saa käesolev kohtuasi Eesti seaduste rakendamist ega poliitikat mõjutada, pigem toimub summeerimise reeglite ja tõendamiskoormuse täpsustamine. Oleme huvitatud kohtulahendist.

Lugupidamisega