| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/1-1 |
| Registreeritud | 02.01.2026 |
| Sünkroonitud | 05.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Kantsleri vastutusvaldkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
23.12.2025
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse
muutmise seadus
§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikku täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:
㤠941. Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
Kui hageja, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus elus
osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju ja kulude
hüvitamise hagi esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi.“;
2) seadustikku täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:
㤠1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus elus osalemise takistamiseks
esitatud hagi korral
(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate
menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus elus osalemise takistamiseks ja
esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise
määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 punkti 2 ja lõiget 21.
(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja
seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei
esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.“;
3) seadustiku 37. peatükki täiendatakse §-ga 3332 järgmises sõnastuses:
Eelnõuga pakutakse välja § 3332 puhul kaks valikuvarianti, mis lähtuvad sätte
kohaldamisalast:
I (lai kohaldamisala)
„§ 3332. Ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine
(1) Kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel
rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. Kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega
rahuldamata.
(2) Kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on
arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust
küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes
menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu
nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või
tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab
kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata
jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise
õiguslikke tagajärgi.“;
II (kitsas kohaldamisala)
„§ 3332. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude
rahuldamata jätmine
(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt
põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega rahuldamata.
(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad
asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid
ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad
selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab
vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks
nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel
ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab
kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.“;
4) seadustikku täiendatakse 431. peatükiga järgmises sõnastuses:
„431. peatükk
AVALIKUS ELUS OSALEMISE TAKISTAMISEKS ALGATATUD
KURITARVITUSLIK KOHTUMENETLUS
§ 4062. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi
(1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele
kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või
juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust,
kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud
ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see seisukohavõtmine või tegevus on
seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.
(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse
järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi:
1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused;
2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega
avalikus või erasektoris;
3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või
kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;
4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes
muus kuriteos või väärteos;
5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise
kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa
arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse,
põhjendamatu sekkumise eest.
§ 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus
(1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui selle
peamine eesmärk on avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine
ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades eelkõige ära poolte märkimisväärset
ebavõrdsust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab
kohusarvesse võtma, kas:
1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul
on tegemist õiguse kuritarvitamisega;
2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise,
ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule
teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste
kuritarvitamise eesmärgil;
5) esineb muid olulisi asjaolusid.
§ 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
(1) Kohus võib avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluse
kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel.
(2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse.
(3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada
määruskaebuse.
(4) Jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse
käesoleva seadustiku § 462 kohaselt.
§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide
muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda
kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi
avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti kuritarvitusliku
kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja ulatuses.“;
5) paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti
käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja“;
6) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi
lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid
andmeid puudutavas osas.“;
7) paragrahvi 620 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud
kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli
kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega
vastuolus olevaks.“;
8) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased
strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.
§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga
„, väljendusvabaduse piiramise“;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased
strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 7. mail.
1
23.12.2025
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri (vaigistuskaebuse eest kaitsmise
direktiivi ülevõtmine)
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute
kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus
osalemise vastased strateegilised hagid) eest1, ülevõtmisega. Direktiivi üldine eesmärk on
tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus elus. Direktiiviga luuakse
menetluslikud kaitsemeetmed vaigistushagidega võitlemiseks.
Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas tegemist võib olla avalikus
elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega – kohtumenetlusega,
mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud kostja vaigistamise
või kurnamise eesmärgiga. Eelnõuga luuakse direktiivist tulenevad menetluslikud meetmed
kuritarvituslike kohtumenetlustega tegelemiseks. Samuti luuakse eelnõuga võimalus jätta
ilmselgelt põhjendamatu nõue võimalikult varases menetlusfaasis otsusega rahuldamata,
olenemata sellest, kas hagi esitati kuritarvitusliku eesmärgiga või mitte. Eelnõuga loodavaid
menetluslikke meetmeid on võimalik kohaldada olenemata sellest, kas kuritarvituslik või
ilmselgelt põhjendamatu hagi esitati riigisisese või piiriülese mõjuga tsiviilasjas.
Eelnõus plaanitavad muudatused ei suurenda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika
osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson (e-post [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
Eelnõu koostamist nõustas dr iuris Urmas Volens.
1 Euroopa Liidu Teataja, 16.04.2024, lk 1–14. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069
2
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse:
- tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.04.2025, 2 ja
- võlaõigusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 26.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna
põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eesmärk
Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles
käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või
kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest,
ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja
ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust
osaleda demokraatlikus elus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise
takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia.
Eelnõule ei eelnenud VTK-d, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist (HÕNTE
§ 1 lg 2 p 2).
2.2. Vaigistuskaebustest
Avalikus elus osalemise vastased ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid ehk
vaigistushagid või vaigistuskaebused (rahvusvaheliselt tuntud kui strategic lawsuits against
public participation, nn SLAPP) on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike, õiguste
kaitsjate ja teiste isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Sihtmärgid võivad
olla ka näiteks meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, samuti teadlased ja
akadeemiliste ringkondade esindajad.2 Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud alusetud või
liialdatud hagid, mille on esitanud mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud või
riigiasutused nõrgema poole vastu, kes väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist
seisukohta. Selliseid menetlusi ei algatata õiguskaitse saamise eesmärgil, vaid peamine eesmärk
on kostja hirmutamine ja lõpuks vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri
kahjunõudeid või venitades teadlikult menetlusi.3
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 1. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 3 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber.
3
Vaigistuskaebus võib esineda erineval kujul. Vaidluse ese on sageli seotud au teotamisega, kuid
need võivad olla seotud ka muude reeglite või õiguste (nt andmekaitseõiguse) rikkumisega.
Nõuded võivad olla kombineeritud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega või
ettekirjutuslike nõuetega (avaldamise keelamine või edasilükkamine). Kostjad seisavad sageli
silmitsi mitme kohtuasjaga korraga erinevates jurisdiktsioonides.4
Vaigistuskaebus kujutab endast kohtumenetluse kuritarvitamist ja paneb kohtutele tarbetu
koormuse. Vaigistuskaebused ohustavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõiguste kasutamist,
eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust. Vaigistuskaebused on ohuks
avalikule arutelule, kuna võivad viia selleni, et sihtmärgid tsenseerivad enda tööd ja
väljaütlemisi. Lisaks võib neil olla hoiatav mõju teistele potentsiaalsetele sihtmärkidele, kes
võivad otsustada mitte kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja nendest
aru anda, et vältida vajadust kaitsta ennast kohtumenetluses.5
2.3. Meediapoliitikast
2.3.1. Meediapoliitika on liikmesriikide pädevuses, v.a piiriülesed meediateenused, nagu
näiteks televisioon ja videojagamisplatvormide sisu edastamine piiriüleselt.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) reguleerib piiriüleste meediateenuste
edastamise tingimusi ja vaidluste lahendamise ja õiguste kaitse korda. Euroopa Liidu mitte-
õiguslikud meetmed ja algatused seoses meediasektoriga on koondatud peamiselt kahte
tegevuskavasse – Euroopa Liidu demokraatia tegevuskava, mis toob oluliste teemadena välja
ajakirjanike kaitse ja turvalisuse, platvormide mõju seoses reklaamikaoga ning
meediaväljaannete omanike läbipaistvuse tagamaks meediasektori mitmekesisust. Demokraatia
tegevuskava on välja toonud ka ajakirjanike kaitse vaigistushagide eest. Euroopa Liidu meedia
tegevuskavas keskendutakse meediasektori toetusvõimaluste parandamisele, sektori
ümberkujundamisele / uutele ärimudelitele ning sisule paremale juurdepääsule ja
meediapädevusele. Komisjoni iga-aastase õigusriigi läbivaatuse ja aruande üks teemaplokk on
meediavabadus, meediapluralism ja ajakirjanike kaitse.
Eesti meediapoliitika tugineb tugevale eneseregulatsioonile. Eestis on toimiv ajakirjanduseetika
koodeks6, samuti toimivad pressi ja meedia eneseregulatsiooni organ Pressinõukogu ning Eesti
Rahvusringhäälingu meediaombudsman. Kuigi vaigistuskaebuse eest kaitsva direktiivi
kohaldamisala hõlmab kohtumenetlust, annab üldpildi ajakirjanike vastu esitatud kaebustest
pressinõukogu töö, mis pakub võimalust leida meediaga vastuollu sattununa kohtuväliseid
lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud
isikud meediavälistest sektoritest, kokku kümme liiget7. Kaebuste ja otsuste kohta on võimalik
lugeda ka otse kodulehelt.8
2.3.2. Piirideta Reporterid koostavad ja avaldavad riikide iga-aastast ajakirjandusvabaduse
paremusjärjestust ehk ajakirjandusvabaduse indeksit, mille eesmärk on peegeldada nii seda, kui
4 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 5 Ibid. 6 https://meedialiit.ee/eetikakoodeks 7 Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS ning ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Pressinõukogu lõi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liit (siis kandis nime Eesti Ajalehtede Liit). Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE, Alliance of Independent Press Councils of Europe). 8 https://meedialiit.ee/kaebused
4
vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad
inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad.
2025. a ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Eesti maailmas Norra järel 2. kohal. Seega
on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis praegu väga hea. Siiski ei tähenda see, et me ei peaks
tegema järjekindlat tööd, et olukord, arvestades muu hulgas tehnoloogilisi arenguid,
globaliseerumist ja geopoliitilist olukorda, ei muutuks senisest halvemaks.
2.4. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamisest
2.4.1. Komisjon algatas 4. oktoobril 2021. a avaliku konsultatsiooni vaigistuskaebuste kohta,
mille eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi, et teha kindlaks vaigistuskaebustega
seonduvad probleemid ja küsida üldsuse arvamust nende lahendamise viiside kohta, samuti
küsida üldsuselt arvamust, milliseid õigusloomelisi ja mitteõigusloomelisi meetmeid saaks
vaigistuskaebuste vastu võtta.9
2.4.2. Komisjon oli seisukohal, et vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et ajakirjanikud
saaksid täita oma olulist järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes.
Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise,
keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema
hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks
poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides.10
Komisjon märkis, et uuringute andmetel kasutatakse vaigistuskaebusi EL-is üha rohkem.
Komisjon selgitas ka, et Euroopa Nõukogu platvorm, mis jälgib meediavabaduse rikkumisega
seotud hoiatusi, on samuti juhtinud tähelepanu Euroopas ajakirjanikele avaldatavale üha
suuremale survele. Komisjon leiab, et võttes arvesse kahju, mis tekib seeläbi inimestele, kes
teenivad avalikku huvi ja kellel on seetõttu EL-i demokraatia kaitses oluline roll, tuleks EL-il
kiiresti ja otsustavalt vaigistuskaebusi piirata.
2.4.3. Eesti lähtus oma vastuse koostamisel riigisisesest õigusest, täpsemalt Eesti Vabariigi
põhiseadusest, võlaõigusseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning
karistusseadustikust. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile kiideti heaks Euroopa Liidu
koordinatsioonikogu 22. detsembri 2021. a istungil.
2.4.4. Eesti esitas avaliku konsultatsiooni käigus komisjonile järgmise arvamuse:
Eestis ei ole tõendeid ega teateid ajakirjanike või muude isikute vastu suunatud süstemaatiliste
pahatahtlike strateegiliste hagide kohta, mille eesmärk ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid
kostja vaigistamine ja kurnamine.
Eesti jaoks on oluline sõnavabaduse ja vaba meedia kui demokraatia toimimiseks hädavajalike
meetmete toimimine, kuid SLAPP-i vastu võitlemiseks õiguslike meetmete loomisesse suhtume
ettevaatlikult.
SLAPP-iga süsteemselt tegelemiseks tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise
eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest
9 Juurdepääs Euroopa Komisjoni veebilehe kaudu: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/ANTISLAPP?surveylanguage=et. 10 Ibid.
5
hagidest, mitmes LR-is paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt SLAPP-i
sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme.
Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud
õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et
isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid,
kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks
töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Algatuse ettevalmistamisel ja muudatuste kaalumisel
tuleks käsitleda ja analüüsida ka tõenäolisi kuritarvitusi ja nende mõju – tuleb silmas pidada,
et valeinfo levitamine on osutunud ohuks demokraatiale. SLAPP-i kindlakstegemise menetlus
ise ei tohi hakata kohtumenetlust koormama.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus on hädavajalik õigusriigi
toimimiseks ja riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning peamine vahend, et garanteerida
teiste riigivõimuharude põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 ls 1), kontroll ja
tasakaalustamine (PS § 4), õigusriigi põhimõtte järgimine (PS § 10), samuti riigi ja seaduse
kaitse (PS § 13), õigused ja vabadused üldisemalt (PS § 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste
rikkumise korral (PS § 25). EL-i põhiõiguste harta art 47 lg 1 tagab igaühele õiguse tõhusale
õiguskaitsevahendile kohtus, kui on rikutud isiku õigusi või vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või
kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine
õigusvastane. VÕS-i § 1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või
kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või
faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. Ebaõigete
andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda
andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas
andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS-i § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju
olla ka mittevaraline, hõlmates eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja
kannatusi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole spetsiifilisi vaigistuskaebustevastaseid
meetmeid, kuid Eesti õiguses on reeglid põhjendamatute hagidega tegelemiseks ja reeglid, mida
on võimalik kohtumenetluses rakendada menetlusõiguste kuritarvitamise korral. Viidatud
riigisiseste reeglite kirjelduse esitame positsioonipaberis, mille saadame e-kirjaga.
Igal LR-il on pädevus ja kohustus tagada, et tema kohtupidamine oleks tõhus ja menetlusreeglid
ei võimaldaks õigusi kuritarvitada. Menetlusautonoomia põhimõttest ja subsidiaarsuse ning
proportsionaalsuse printsiipidest lähtuvalt ei peaks EL riigisisestesse reeglitesse täiendavalt
sekkuma.
2.4.5. Kuivõrd avaliku konsultatsiooni vastuse maht oli tehniliselt piiratud, esitas Eesti e-kirjaga
lisaks tehnilise positsioonipaberi, milles kirjeldati Eesti riigisisese õiguse regulatsiooni
ilmselgelt põhjendamatute ja pahatahtlike hagide ning menetlusõiguste pahauskse
kasutamisega tegelemise kohta.
Eesti tõi avaliku konsultatsiooni käigus välja, et Eesti hinnangul vajab vaigistuskaebuste pakett
– iseäranis seetõttu, et see sisaldab siduvat õiguslikku algatust – asjakohast mõjude analüüsi,
kus tegeletakse muu hulgas ka Eesti seisukohtades välja toodud küsimustega.
6
Samuti märkis Eesti avaliku konsultatsiooni positsioonipaberis, et selleks, et tegeleda
süsteemselt vaigistuskaebustega Euroopa Liidus, tuleks eelkõige hinnata olemasolevate
rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada
piiriülestest hagidest, mitmes liikmesriigis paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest
tulenevalt vaigistuskaebuse sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Komisjon oli viidanud,
et vaigistuskaebuse sihtmärkidele on kurnav, kui hagid esitatakse paralleelselt erinevatesse
liikmesriikidesse. Samas viitas komisjon, et algatuse raames ei avata muutmiseks Brüsseli Ia
määrust, mis reguleerib kohtualluvuse küsimusi, ja Rooma II määrust, mis reguleerib
lepinguvälistele võlasuhetele kohaldatavat õigust.
Tsiviilasjade kohtualluvust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli Ia määrus).11 Kohtualluvuse reeglid on
kujundatud selliselt, et kohtualluvus oleks sellise liikmesriigi kohtul, millel on piisav ja
ettenähtav seos konkreetse vaidlusega. Selliste nõuete puhul, mis võivad olla vaigistuskaebuse
esemeks, võib tegemist olla üldise kohtualluvusega – see tähendab kohtualluvust, mis
määratakse kostja asukoha või alalise elukoha järgi, või valikulise kohtualluvusega, mis
lepinguvälise kahju puhul määratakse määruse art 7 p 2 kohaselt selle paiga kohtu järgi, kus
kahju tekitanud juhtum toimus või võis toimuda.
Euroopa Kohus on asunud füüsilisest isikust hageja puhul seisukohale, et Brüsseli I määruse nr
44/2001 art 5 p 3 (mis kehtis samas sõnastuses, nagu kehtiva Brüsseli Ia määruse art 7 p 2) tuleb
tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, siis võib
isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju puhul
kas selle riigi kohtute poole, kus on teabe avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on
tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga
liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav. Neil
kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on
pöördutud.12 Hilisema kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et
juriidiline isik, kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete
avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib esitada
andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise ja kogu temale tekitatud kahju
hüvitamise hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, ja ta ei saa esitada hagi
iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil oli või on internetis avaldatud teave kättesaadav.13
Brüsseli Ia määruse alusel on lisaks kohtualluvuse küsimustele reguleeritud ka lis pendens’i
reegel, mille kohaselt juhul, kui sama hagi esitatakse eri liikmesriikide kohtutesse, kellel on
kohtualluvus, loobuvad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma kohtualluvusest selle kohtu
kasuks, kuhu hagi esitati esimesena. Lisaks reguleeritakse Brüsseli Ia määruses ka seotud
menetlusi. Ka juhul, kui eri liikmesriikide kohtute menetlusse on esitatud omavahel seotud
11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R1215&from=et 12 Euroopa Kohtu 25.10.2011. a otsus liidetud kohtuasjades nr C‑ 509/09 ja C‑ 161/10. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=111742&pageIndex=0&doclang=et&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1082610 13 Euroopa Kohtu 17.10.2017. a otsus nr C‑ 194/16. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=195583&pageIndex=0&doclang=ET&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=922636
7
menetlused, võivad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma pädevusest loobuda selle kohtu
kasuks, kuhu seotud hagi esitati esimesena.
Kohaldatava õiguse reeglid lepinguväliste võlasuhete puhul on reguleeritud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes
kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”).14 Määruse art 1 lg 2 p g kohaselt ei kohaldata määrust
lepinguvälistele võlasuhetele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest,
sealhulgas laimust. Seega puudub Euroopa Liidu õiguses kohaldatava õiguse reegel selle kohta,
millist õigust isiklike õiguste rikkumise korral piiriülestes olukordades kohaldada.15
2.4.6. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamise käigus kirjeldas komisjon vajadust luua
vaigistuskaebustevastane pakett järgmiselt.
Algatuse eesmärk on eelkõige kaitsta ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid vaigistuskaebuste
kasutamise ja tagajärgede eest. Selleks:
- töötatakse välja Euroopa Liidu ühine arusaam selle kohta, mis on vaigistuskaebus, nt
defineerides selle ühiste kriteeriumide kaudu;
- tagatakse menetlusliku tööriistakasti olemasolu, mille eesmärk on anda õigusvaldkonnas
tegutsevatele isikutele tõhusad vahendid vaigistuskaebustega toimetulekuks ja sellise kaebuse
sihtmärgi jaoks vahendid enda kaitsmiseks;
- suurendatakse teadlikkust ja asjatundlikkust õigusspetsialistide ja vaigistuskaebuse
sihtmärkide seas, mis aitavad neil vaigistuskaebuse vastu meetmeid võtta;
- tagatakse, et vaigistuskaebusega silmitsi seisvatele inimestele on kättesaadav asjakohane
abi.16
2.5. Direktiivi ettepanekust
2.5.1. Komisjon tuli 27. aprillil 2022. a välja paketiga üldsuse osalemise vastaste ilmselgelt
põhjendamatute või kuritarvituslike hagidega17 tegelemiseks. Pakett koosnes õigusliku
algatusena direktiivi eelnõust18 ja õiguslikult mittesiduvast soovitusest19. Komisjon paketile
mõjuanalüüsi ei koostanud, seda asendas komisjoni töödokument.20
14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007R0864&from=ET 15 Eelnõu koostamise ajaks on valminud Brüsseli Ia määruse kohaldamise raport ja on teada, et Euroopa Komisjon algatab Brüsseli Ia määruse ametliku läbivaatamise. Raport: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0268 16 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 17 Direktiivi tõlkes kasutatakse väljendit „avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid“. 18 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) {SWD(2022) 117 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 19 Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") {SWD(2022) 117 final}. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_1_188781_recc_slapp_en_1.pdf 20 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a
8
Komisjon sedastas, et ühelgi liikmesriigil ei olnud spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste
menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalus nende kehtestamist. Puudusid ka EL-i-ülesed
avalikus elus osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades
ühist EL-i arusaama sellest, mis on avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi, ja
kehtestades menetluslikke tagatisi, püüti ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide
käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise
vahendid.
Menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid kavandati juhtumiteks, millel on piiriülene mõju.
Avalikus elus osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde suurendab juhtumi
keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Samuti oli ettepaneku eesmärk kaitsta
EL-i kodanikke kolmandates riikides vaigistushagide kohta tehtud kohtulahendite eest.
Õiguslik algatus ja poliitiline huvi oli suuresti ajendatud Malta ajakirjaniku ja blogija Daphne
Caruana Galizia’ga juhtunust, kes uuris muu hulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja
organiseeritud kuritegevusega seotut ning kes tapeti 16.10.2017. a. Daphne Caruana Galizia
surma hetkel oli tema vastu pooleli 48 au teotamise asjas algatatud kohtumenetlust.
2.5.2. Direktiivi ettepanek oli üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk
on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Lisaks ajakirjanikele
hõlmas algatus ka inimõiguste kaitsjaid.21
2.5.3. Direktiivi ettepanek sisaldas järgnevaid põhielemente:
Kohaldamisala
Ettepaneku kohaselt kohaldatakse direktiivi piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes
igat liiki kohtutes. Seejuures kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka nt kriminaalmenetluses
esitatud tsiviilhagid. Piiriülese mõjuga küsimused on määratletud laiemalt kui muude
tsiviilõiguse instrumentide puhul, hõlmates muu hulgas olukordi, kus avalikku huvi pakkuv
küsimus on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis või on hageja või seotud üksused esitanud
samaaegsed hagid või on esitanud need varem samade või seotud kostjate vastu teises
liikmesriigis, olenemata poolte alalisest elu- või asukohast. Seega loetakse eelnimetatud juhud
piiriülesteks ka siis, kui poolte alaline elu- või asukoht on kohtuga samas liikmesriigis.
Mõisted
Kuivõrd ettepanekus käsitletakse seni määratlemata õigusmõisteid, defineeritakse „üldsuse
osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane
kuritarvituslik hagi“. Ettepanekus ei defineerita mõistet „ilmselgelt põhjendamatu“, mis
jäetakse liikmesriigi õiguse sisustada.
Menetluslikud tagatised
Liikmesriigid peavad tagama, et nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine ei mõjuta
asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada
Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 3.
9
õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus nõuda hagejalt
menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus
jätta menetluse algetapis ilmselgelt põhjendamatu üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või
osaliselt rahuldamata. Kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, tuleb
peatada põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Hagi rahuldamata jätmist
menetluse algetapis tuleb käsitleda kiirmenetluse korras. Kui kostja on taotlenud hagi
rahuldamata jätmist menetluse algetapis peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt
põhjendamatu. Hagi menetluse algetapis rahuldamata jätmise või vastava taotluse rahuldamata
jätmise peale peab liikmesriik tagama edasikaebamise võimaluse.
Õiguskaitsevahendid
Hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik
kostja menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on
kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju
täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Ettepaneku seletuskirjas selgitatakse,
et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu
tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on
võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest
Liikmesriikidel tuleb tagada, et kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest
keeldutakse avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (ordre public), kui seda hagi oleks peetud
ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi
kohtusse, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Liikmesriikidel tuleb tagada, et kui
kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi isiku vastu,
kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib see isik taotleda oma alalise elu- või
asukoha järgselt kohtult kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega
kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses
osalenud hageja alaline elu- või asukoht.
2.5.4. Eesti Vabariigi Valitsus kujundas direktiivi ettepaneku kohta järgmised seisukohad:
- Eesti toetas direktiivi eesmärki, milleks on kaitsta sõnavabadust ja vaba meediat, andes
ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja muudele isikutele, kelle vastu on esitatud
üldsuse osalemise vastaseid, selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid,
teatud tsiviilkohtumenetluslikke lisatagatisi oma õiguste eest seismisel.
- Eesti leidis, et vaigistuskaebustega võitlemisel tuleb silmas pidada, et eesmärkide
seadmisel ja üldsuse osalemise vastaste hagide vastu võitlemisel arvestataks isikute
põhiõiguste, eriti õiguskaitse kättesaadavusega, et plaanitavad meetmed ei hakkaks
töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Samuti tuleb jälgida, et plaanitavad meetmed
sobituksid Eesti tsiviilkohtumenetluse ja materiaalõiguse normidega.
- Eesti suhtus kahtlusega kohustusse luua regulatsioon, mis võimaldaks kohtul lubada
avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel
organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks.
Anda konfliktiga mitte seotud osapooltele võimalus astuda menetlusse kellegi toetuseks
on Eesti õigusele võõras ja raskesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ühitatav.
10
- Eesti hinnangul tuleks üle vaadata pakutud regulatsioon karistuste kohta, mis
võimaldab hagejat trahvida hagi esitamise eest, mis ei sobitu Eesti õiguskorda ning võib
olla ebaproportsionaalne piirang isikute ligipääsuks õigusemõistmisele.
- Regulatsioon, mis keelab kohut tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust,
mis on tehtud liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava isiku suhtes seetõttu, et ta
osales avalikus elus, ei pruugi olla sellisena rakendatav. Liikmesriigi kohtul, kellele
selline avaldus esitatakse, ei pruugi olla andmeid, mis võimaldaks mõista, kas kolmanda
riigi kohtuotsus on tehtud ilmselgelt põhjendamatu või kuritarvitusliku hagi kohta.
Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 08.09.2022. a istungil.
2.6. Ülevaade direktiivist
2.6.1. Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus
osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike
kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, võeti vastu
11.04.2024. a.
Direktiivi õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis käsitleb õigusalast
koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus artikli 81
lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid,
mille eesmärk on tagada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite
kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate
tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.
Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et liikmesriigid võivad
kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus elus osalevate isikute kaitsmiseks ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest tsiviilasjades, sealhulgas
riigisiseselt, millega kehtestada tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega väljendus-
ja teabevabadusele. Direktiivi rakendamine ei võimalda liikmesriikides senise kaitsetaseme
alandamist (direktiivi artikkel 3).
2.6.2. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed: 1) ilmselgelt põhjendamatute nõuete
ja 2) kuritarvitusliku kohtumenetluse vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud
isikute vastu nende osalemise takistamiseks avalikus elus.
Direktiivis defineeritakse direktiivi tähenduses avalikus elus osalemine, avalikku huvi pakkuv
küsimus ja kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus. Ilmselgelt
põhjendamatut nõuet direktiivis ei defineerita, kuid kui kostja on taotlenud ilmselgelt
põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, tuleb hagejal põhistada, et tema nõue ei ole ilmselgelt
põhjendamatu. Liikmesriik peab tagama, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse
kättesaadavusele, et avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluses on kohtul
võimalik hagejalt nõuda hinnanguliste menetluskulude, ja kui liikmesriik seda oma õiguses ette
näeb, siis ka kahju hüvitamise tagatist. Direktiivi kohaselt peab olema võimalik jätta ilmselgelt
põhjendamatud nõuded rahuldamata võimalikult varases menetluse faasis. Tagatise andmise ja
ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise taotluste läbivaatamist tuleb võimaldada
kiirendatud menetluses. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt peab olema
võimalik välja mõista kõik kostja menetluskulud, sh täies ulatuses esinduskulud, v.a
ülemäärased menetluskulud. Kohtul peab olema võimalik määrata kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või
11
võtta tema suhtes muid samaväärselt mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh mõista välja
kahjuhüvitis või avaldada kohtuotsus. Eraldi peatükis reguleerib direktiiv kaitset kolmandate
riikide kohtuotsuste eest. Liikmesriigi õigusega tuleb tagada, et keeldutakse tunnustamast ja
täitmast kolmanda riigi kohtuostust, mis tehti isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus,
kui tunnustamise või täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse seda ilmselgelt
põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Samuti nähakse ette kolmandas riigis hagi menetlemise
tõttu tekkinud kahju ja kulude hüvitamise nõude kohtualluvus selle isiku elukohaliikmesriigis,
kelle suhtes algatati kolmandas riigis avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslik
kohtumenetlus.
2.7. Direktiivi ülevõtmise peamised valikud
2.7.1. Direktiiv võetakse üle kehtiva õiguse muutmisega, uut eriseadust ei looda. Direktiivi
ülevõtmiseks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust.
2.7.2. Direktiivi artikli 2 kohaselt kohaldatakse muudatusi tsiviilasjadele, sealhulgas ajutiste ja
kaitsemeetmete menetlustes, samuti vastuhagide suhtes. Seega on võimalik muudatustega
loodavaid meetmeid kohaldada muu hulgas ka juhtudel, kui vastavad küsimused kerkivad hagi
tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise olukorras, samuti vastuhagi menetlemisel.
2.7.3. Direktiiv võetakse üle selliselt, direktiivi kaitsemeetmed nähakse ette ka riigisiseste
vaigistuskaebuste puhul, võttes mh arvesse, et:
a) Komisjoni soovituse (EL) 2022/75822 p 4 ja põhjenduspunkti 21 kohaselt peaksid
liikmesriigid püüdma ette näha riigisiseste juhtumite jaoks samasugused kaitsemeetmed,
kui on sätestatud direktiivis;
b) Eesti Vabariigi põhiseadusega on tagatud võrdsuspõhiõigus, st isikuid tuleb kohelda
võrdselt, diskrimineerimine on keelatud. Samuti on põhiseadusega tagatud
arvamusvabadus. Seega juhul, kui kohaldada direktiiviga loodavaid kaitsemeetmeid
üksnes piiriülese mõjuga vaigistuskaebustele, sõltuks kostja õiguskaitse võimalus sellest,
kas direktiivi materiaalses kohaldamisalas olev ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati või
kuritarvituslik kohtumenetlus algatati sellises tsiviilasjas, mis jääb direktiivi artikli 5
kohase piiriülese mõju määratluse alla või mitte; samadel asjaoludel esitatud hagide
puhul võivad kostjate õiguskaitsevõimalused osutuda erinevaks ja kostjaid koheldaks
erinevalt, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas;
c) direktiivi artikli 5 lg 1 kohaselt käsitletakse küsimust direktiivi kohaldamisel
piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas
liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra
asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. Põhjenduspunkti 30 kohaselt
peab kohus piiriülese mõju hindamisel asja mõjutavad asjaolud kindlaks määrama
sõltuvalt iga kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, võttes vajaduse korral arvesse ka
konkreetset avalikus elus osalemist või konkreetseid elemente, mis viitavad võimalikule
kuritarvitamisele ... Asjaomase olukorra ja asjaomaste elementide mõisteid direktiiv ei
sisalda ning nende kohta saab lõppastmes seisukoha kujundada Euroopa Kohus. Samuti
22 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758
12
ei pruugi artikli 5 hindamise aluseks olevad asjaolud ilmneda menetluse algfaasis.
Erinevad režiimid tooksid kaasa menetlusliku keerukuse.
Seetõttu puudub vajadus võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikkel 5, mis käsitleb
piiriülese mõjuga küsimusi, ja minimaalselt harmoneeriva mõjuga direktiiv võetakse üle
selliselt, et direktiiviga loodavat kaitset laiendatakse vastavalt komisjoni soovitusele.
2.7.4. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks (art 11)
pakutakse välja kaks valikuvarianti:
1) lai kohaldamisala – see tähendab, et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on
võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras rahuldamata jätta olenemata sellest,
kas tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063) või
mitte, st kas nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas või mitte. Sellise valiku eesmärk
on ühelt poolt menetlusosaliste võrdse kohtlemise, teiselt poolt menetlusökonoomia ja
kohtumenetluse efektiivsuse tagamine;
2) kitsas kohaldamisala – see tähendab, et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on
võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras rahuldamata jätta, kui tegemist on
avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063), st nõue on direktiivi
materiaalses kohaldamisalas. Teine valikuvariant pakutakse välja põhjusel, et laia
kohaldamisala korral võidakse kohtuid koormata ettenägematu hulga nõude rahuldamata
jätmise taotlustega.
2.7.5. Kuritarvitusliku kohtumenetluse regulatsioon ja kuritarvitusliku kohtumenetluse
tuvastamise korral õiguskaitsemeetmete rakendamise võimalus nähakse ette, lähtudes direktiivi
materiaalsest kohaldamisalast avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud
kohtumenetlustele. Põhjus, miks kuritarvitusliku kohtumenetluse meetmete kohaldamise
võimalust ei nähta ette laiemalt kui direktiivi kohaldamisalas olevate avalikus elus osalemise
takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul, on võimalike taotluste ettenägematu hulk.
Horisontaalne kohaldamisala võib piirata ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise
põhiõiguse kasutamist. See tähendab, et olukorras, kus hageja ja kostja on konfliktsituatsioonis,
kuivõrd vaidlust ei ole olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, peaks hageja, olenemata hagi
esemest, arvestama sellega, et kostjal on võimalus taotleda kohtult kohtumenetluse
kuritarvituslikkuse tuvastamist ja vastavate meetmete kohaldamist. Laiem kohaldamisala seaks
seeläbi ohtu ka menetlusökonoomia, kuna võimalike lisanduvate taotluste menetlemine
olukorras, kus kohtumenetlus ei ole kuritarvituslik, pikendaks menetlusi ja tekitaks lisakulusid.
Kohus saab kohaldamisalast välja jäävate hagide puhul hageja menetlusõiguste kuritarvitamist
arvesse võtta teiste kehtivas õiguses reguleeritud menetluse juhtimise võimalustega (vt avaliku
konsultatsiooni käigus antud arvamust, seletuskirja p-d 2.4.4. ja 2.4.5.).
2.7.6. Direktiivi artikli 9 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 9 käsitleb kostja
toetamist kohtumenetluses ja sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses
nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud
ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud
13
huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja
nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega.
Põhjenduspunktis 35 selgitatakse artikli 9 kohta järgmist:
Tulemuslikuma kaitse tagamiseks peaks ühendustel, organisatsioonidel, ametiühingutel ja
muudel üksustel, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud
huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, olema võimalus toetada kostjat
kostja nõusolekul sellistes kohtumenetlustes, mis on algatatud seoses avalikus elus
osalemisega. Kõnealune toetus peaks tagama, et nendes menetlustes saab kasutada selliste
üksuste eksperditeadmisi, aidates seega kohtul hinnata, kas kohtuasi on kuritarvituslik või kas
nõue on ilmselgelt põhjendamatu. See toetus võib seisneda näiteks kohtuasjaga seotud teabe
esitamises, kostja kasuks kohtumenetlusse sekkumises või olla mõnes muus riigisisese õigusega
ette nähtud vormis. Tingimusi, mille alusel valitsusvälised organisatsioonid võivad kostjat
toetada, ja sellise toetuse andmise menetlusnõudeid, näiteks vajaduse korral tähtaegade
kehtestamine, tuleks reguleerida riigisisese õigusega. See ei tohiks piirata muu liidu või
riigisisese õigusega tagatud kehtivat õigust olla esindatud ja õigust astuda menetlusse.
Liikmesriigid, kellel ei ole õigustatud huvi kriteeriumi, võivad lubada, et üksused üldiselt võivad
kostjat käesoleva direktiivi kohaselt toetada.
Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei takista sättes ja põhjenduspunktis viidatud eesmärgil kostja
nõusolekul tema toetamist kohtumenetluses. TsMS-i § 228 reguleerib nõustaja kasutamist
kohtumenetluses. Viidatud paragrahvi kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana
kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos
menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada
taotlusi. Nõustaja esitatu kohtuistungil loetakse menetlusosalise esitatuks, kui menetlusosaline
seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus peeti Eesti
menetlusõiguse nõustaja regulatsiooni direktiivi nõude täitmiseks piisavaks.
2.7.7. Direktiivi artikli 13 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 13 reguleerib
edasikaebeõigust ja sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue
menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata.
Põhjenduspunktis 40 märgitakse järgmist:
Otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks saama edasi kaevata.
Otsuse, millega keeldutakse hagi rahuldamata jätmisest menetluse varajases faasis, võiks
samuti saada kooskõlas riigisisese õigusega edasi kaevata.
Direktiivi artikli 13 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti
tsiviilkohtumenetlusõiguses on esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamine reguleeritud
TsMS-i 64. ptk 1. jaos, Riigikohtule edasikaebamine on reguleeritud 66. ptk 1. jaos.
2.7.8. Direktiivi artikli 14 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 14 käsitleb kulude
väljamõistmist ja sätestab järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise
vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude
14
liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need
kulud on ülemäärased.
2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud
esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud
kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud
juhul, kui need kulud on ülemäärased.
Menetluskulude väljamõistmist käsitlevad põhjenduspunktid 31 ja 41, kus selgitatakse artiklis
14 sisalduvat menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni järgmiselt:
(31) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: tagatist
menetluskulude ja asjakohasel juhul kahju hüvitamiseks, ilmselgelt põhjendamatute nõuete
rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis ning õiguskaitsevahendeid, kulude
väljamõistmist ja karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Selliseid
menetluslikke tagatisi tuleks kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja
õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47, jättes
kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata,
võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata
seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele.
(41) Kui kohus leiab, et menetlus on kuritarvituslik, peaksid kulud hõlmama kõiki riigisisese
õiguse kohaselt väljamõistetavaid menetluskulude liike, sealhulgas kõiki kostjal tekkinud
esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Kui
riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud summasid
ületavate esindamisega seotud kulude täielikku väljamõistmist, peaksid liikmesriigid ette
nägema, et hageja kannab sellised kulud täielikult muude riigisisese õiguse alusel
kättesaadavate vahendite alusel. Kui sellised kulud on ülemäärased, näiteks kui on kokku
lepitud ebaproportsionaalsetes tasudes, ei tohiks siiski välja mõista kõiki esindamisega seotud
kulusid. Kohus peaks tegema otsuse kulude kohta kooskõlas riigisisese õigusega.
Direktiivi artikli 14 lõike 1 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti
tsiviilkohtumenetlusõiguses reguleerib menetluskulude koosseisu, kandmist, jaotust ja
kindlaksmääramist TsMS-i 18. ptk. Menetluskulud määratakse kindlaks ja mõistetakse
menetlusosalisele, kelle kasuks lahend tehakse, välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
Direktiivi artikli 14 lõikes 2 viidatud esindustasude piirmäära Eesti kehtivas õiguses kehtestatud
ei ole. Seega ei ole vaja lõike 2 kohast reeglit riigisisesesse õigusesse luua.
2.7.9. Direktiivi artikli 19 lõike 1 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.
Direktiivi artikli 19, mis reguleerib teavet ja läbipaistvust, lõige 1 sätestab järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või
juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike
tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja
psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav.
Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise
kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna
organisatsioonide ja muude sidusrühmadega.
15
Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks
teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas
Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.
Põhjenduspunktis 46 selgitatakse artikli 19 lõike 1 kohta järgmist:
Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks teabe kättesaadavate menetluslike tagatiste,
õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta ühes kohas, nn ühtses kontaktpunktis,
eesmärgiga tagada vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele lihtne ja tasuta
juurdepääs kogu teemakohasele teabele, et aidata neil leida kogu asjakohast teavet.
Vaigistuskaebuste puhul on tavapärane, et nende sihtmärgiks olevad isikud kannatavad tõsiste
finantstagajärgede ning psühholoogilise ja mainekahju all. Sellise kahju tekitamine on
vaigistuskaebuste esitajate üks eesmärke, kui nad algatavad kuritarvituslikke avalikus elus
osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Seepärast peaks ühtse kontaktpunkti kaudu esitatav teave
hõlmama olemasolevaid toetusmehhanisme, näiteks teavet asjaomaste organisatsioonide ja
ühenduste kohta, kes annavad vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele õigus- või
rahalist abi ning psühholoogilist tuge. Käesolevas direktiivis ei määratleta nimetatud ühtse
kontaktpunkti vormi.
Eestis on ühtseks kontaktpunktiks, st asutuseks, kes täidab Euroopa Komisjoni soovituse ja
ühtlasi direktiivi art 19 lõike 1 kohase info keskse avaldamise kohustust, määratud Eesti
Ajakirjanike Liit.23 Info liikmesriikide kontaktpunktiks määratud isikute või asutuste kohta on
avaldatud Euroopa Komisjoni lehel.24
2.7.10. Direktiivi artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikkel
19 reguleerib teavet ja läbipaistvust. Lõige 2 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu
direktiivile 2003/8/EÜ.25
Direktiiv tasuta õigusabi kohta ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise kohta on Eesti
õigusesse üle võetud. Riigipoolse menetlusabi andmist menetluskulude
kandmiseks tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS-i 18. ptk 6. jagu, riigi õigusabi andmist
reguleerib riigi õigusabi seadus. Artikli 19 lõike 2 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.
2.7.11. Direktiivi artikli 19 lõike 3 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Lõige 3 sätestab
järgmist:
Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike
apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva
direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega.
Põhjenduspunktis 47 selgitatakse artikli 19 lõike 3 kohta järgmist:
23 Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht: https://eal.ee/. 24 List of Member State’s nominated Focal Points according to Point 25 of the Commission’s 2022 Anti-SLAPP Recommendation | European Commission 25 Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.01.2003, lk 41).
16
Asjaomaste kohtuotsuste avaldamise eesmärk on suurendada teadlikkust vaigistuskaebuste
kohta ning pakkuda kohtutele, õigustöötajatele ja üldsusele vaigistuskaebusi käsitlevat
teabeallikat. Sellisel avaldamisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja
riigisisest õigust ning seda võiks olla võimalik tagada asjakohaste kanalite kaudu, nagu
olemasolevad õigusalased andmebaasid või e-õiguskeskkonna portaal. Halduskoormuse
vähendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda vähemalt riigi apellatsioonikohtute või kõrgeima
astme kohtute otsuste avaldamist.
TsMS-i § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks
ettenähtud kohas arvutivõrgus. Üldregulatsioon kohaldub kõigi kohtuastmete kohtuotsuste
suhtes. Artikli 19 lõike 3 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.
2.7.12. Direktiivi artikli 20 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.
Artiklis 20 sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V
peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed:
a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste
kohtumenetluste arv;
b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa;
c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik.
Artikli 20 alusel komisjonile andmete esitamine on vabatahtlik. Info edastatakse siis, kui selline
info on liikmesriigis kättesaadav.26 Säte puudutab üksnes piiriüleseid menetlusi.
Problemaatiline oleks ka taotluste kohta info kogumine ja edastamine, nagu on märgitud art 20
sissejuhatavas lauses, kuna taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas tegemist on avalikus elus
osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude või kuritarvitusliku
kohtumenetlusega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
3.1.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TsMS-i §-ga 941. Säte luuakse direktiivi artikli 17
ülevõtmiseks ja sellega täiendatakse TsMS-i valikulise kohtualluvuse regulatsiooni.
Direktiivi artikkel 17 sätestab reegli kolmanda riigi menetlustega seotud hagide kohtualluvuse
kohta. Artiklis sätestatakse järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on
väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse
füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik
26 Artikli 20 eestikeelses tõlkes on sisuline viga. Artikli 20 sissejuhatava lause ingliskeelne tekst on järgmine: „Member States shall, on an annual basis and where available, submit data on the applications and on decisions referred to in Chapters II, III, IV and V to the Commission, preferably in an aggregated form, with regard to:“
17
taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist,
mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus.
2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on
kolmandas riigis veel pooleli.
Direktiivi põhjenduspunktis 44 selgitatakse artikli 17 kohta järgmist:
Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste
sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend
kolmanda riigi kohtus hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatatud
kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse vastu. Seda peaks kohaldama
olenemata sellest, kas otsus on tehtud või ta on jõustunud, kuna vaigistuskaebuste sihtmärgid
võivad kannatada kahju ja kanda kulusid alates kohtumenetluse algusest ja isegi siis, kui otsust
ei tehtagi, näiteks nõude tagasivõtmise korral. Liikmesriigid võivad siiski otsustada piirata
kohtualluvuse teostamist kooskõlas riigisisese õigusega, kui menetlus on kolmandas riigis veel
pooleli, nähes näiteks ette kohtumenetluse peatamise liikmesriigis. See kohtualluvuse erialus
võimaldab vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, taotleda kolmanda
riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud või põhjendatult tekkida võiva kahju ja kulu
hüvitamist oma elu- või asukoha riigi kohtus. Kõnealusele kohtualluvuse erialuse eesmärk on
heidutada kolmandates riikides vaigistuskaebuste esitamist isikute vastu, kelle elu- või asukoht
on liidus, ning sellises menetluses tehtud otsust peaks saama täitmisele pöörata näiteks juhul,
kui hagejal, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, on vara liidus. Käesoleva direktiivi sätted,
mis käsitlevad kohtualluvuse erialust, ei tohiks käsitleda kohaldatavat õigust ega kahju
hüvitamist käsitlevat materiaalõigust kui sellist.
Rahvusvahelist kohtualluvust reguleerib TsMS-i § 70. TsMS-i § 70 kohaselt määratakse
rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub
Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt
või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud
teisiti.
Loodavas TsMS-i §-s 941 sätestatakse, et kui välisriigi kohtus algatati avalikus elus osalemise
takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja elu- või
asukoht on välisriigis, võib selle menetluse tõttu tekkinud kahju ja kulude hüvitamise hagi
esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi. Sätte sõnastusest
nähtuvalt luuakse kohtualluvuse reegel selliselt, et hagi võib esitada nii kuritarvitusliku
kohtumenetluse ajal kui ka pärast kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist.
Enne kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist on hagi esitamine võimalik vastavalt
TsMS-i §-le 369, mille esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul,
kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kui hageja õiguste rikkumine
tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib sooritushagi juba rikkumise
kohta ette esitada.27 Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks, ning
muuta usutavaks eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.28 TsMS-i § 369 alusel saab
hagi esitada nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti
27 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 369, p 3.1.d. 28 Ibid, p 3.3.a.
18
kohtumenetluse ajal, kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti
pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.29
TsMS-i § 369 alusel saab esitada hagi ka nt tingimusliku nõude kohta.30 Enne kohustuse
sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem
kaitse. TsMS-i § 369 näol on tegemist siiski erandliku alusega.
Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele
juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku
kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa
Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu § 94 kohaldamisele juhul,
kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes on kohtualluvus
reguleeritud teisiti riikidevahelise õigusabilepingu või konventsiooniga, mille osaline on Eesti.
See, et direktiiv ei mõjuta kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või
mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024,
tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja
lepingutega.
Lisaks tuleb tähele panna, et pelgalt võimalus esitada Eesti kohtule hagi kolmandas riigis
algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks ei taga Eesti
kohtulahendi täitmist kolmandas riigis. Kohtulahendi täitmine kolmandas riigis toimub
vastavalt täitmise riigi õigusele. Samuti tuleb objektiivselt möönda keerukusi, mis võivad Eesti
kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel.
3.1.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i §-ga 1961, millega võetakse üle direktiivi
artikkel 10, mis reguleerib tagatist ja milles sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega
avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks
õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib
hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud
riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist.
Põhjenduspunktis 36 selgitatakse artikli 10 kohta järgmist:
Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle tagatis hinnanguliste
menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud
kulusid, ning kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, siis hinnangulist kahju. Siiski on vaja
leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja
menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui
esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata
kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses
sätestatud kriteeriumeid. Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda
kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et
tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta ja, kui nii on ette nähtud
riigisiseses õiguses, katta võimalik tekkinud kahju, eelkõige juhul, kui on korvamatu kahju
tekkimise risk. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise
29 Ibid, p 3.4. 30 Ibid, p 3.5.
19
omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise
andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis.
Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist TsMS-i 19. ptk. Menetluskulude tagatise andmise
eeldused on seotud 1) hageja kodakondsuse, elu- või asukohaga: hageja ei ole Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiline isik või kodanik ja
tema elukoht ei ole Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas (TsMS § 196 lg 1 p-d 1
ja 2); 2) hageja majandusliku seisundiga: menetluskulude sissenõudmine on eeldatavasti
raskendatud; hagejat ei või kohustada tagatist andma, kui tal on Eestis piisavalt vara (§ 196 lg
1 p 3, lg 2 esimene lause) või 3) menetluskulude lahendi täitmisega välisriigis: hagejat ei saa
kohustada tagatist andma, kui menetluskulude hüvitamise lahend kuulub täitmisele välisriigis
(§ 196 lg 2 p 2).
Direktiivi eesmärgiga ei ole kooskõlas menetluskulude tagatise määramisele TsMS-i § 196
lg-s 1 sätestatud eelduste ja § 196 lg 2 p-s 2 sätestatud välistuse kohaldamine. Seetõttu nähakse
ette avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi puhul eriregulatsioon ning
menetluskulude tagatise küsimisel viidatud sätteid ei kohaldata. TsMS-i § 196 lg 2 p-s 1
sätestatud välistust kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral
menetluskulude tagatise andmise otsustamisel, kuna riigisisese õigusega ei saa ette näha eristust
välislepinguga võetud kohustustest.
Muudatuse kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja esitas hagi seoses kostja osalemisega
avalikus elus ja esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.
Kuritarvitusliku kohtumenetluse mõiste reguleeritakse TsMS-i §-s 4063, kus antakse lahtine
loetelu asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
Avalikus elus osalemist puudutavad hagid reguleeritakse TsMS-i §-s 4062.
Nagu selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 36, tuleb tagatise regulatsiooni kohaldamise
puhul tähele panna, et tagatise andmine ei tähenda nõude suhtes sisulise hinnangu kujundamist,
vaid tagatis kujutab endast ettevaatusabinõu, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, kui kohus peaks
tegema kindlaks, et tegemist on kuritarvitusliku menetlusega.
Kui kostja vastu on esitatud hagi tema osalemise takistamiseks avalikus elus ja kohus on kostja
taotlusel küsinud hagejalt tagatist menetluskulude katteks, ei tee kostja enne kulutusi, kui hageja
on tagatise tasunud. Kui kostjale on kahju juba tekkinud, nt hagi piirab ajakirjaniku
tegevusvabadust, on kostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue hagi või vastuhagina ning
taotleda hagi tagamist.
Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse tagatise taotluse lahendamine kiirendatud menetluses, mis
luuakse, et võtta üle direktiivi artikli 7 lõige 1, mis käsitleb menetluslike tagatiste taotluste
kiirendatud käsitlemist. Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab:
Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse
kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.
Artikli 7 lõikes 1 nimetatud artikli 6 lõike 1 punkt a viitab tagatisele, nagu on ette nähtud artiklis
10.
20
Direktiivi põhjenduspunkt 33 selgitab artikli 7 lõike 1 ja taotluste kiirendatud käsitlemise kohta
järgmist:
Tagamaks, et tagatiste saamise ja menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise taotlusi
käsitletaks kiirendatud viisil, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või
kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad lisaks ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste
meetmete puhul rakendatava korraga. Menetluse võimalikult kiireks lõpuleviimiseks peaksid
liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese menetlusõigusega püüdma tagada, et kui kostja on
taotlenud õiguskaitsevahendeid käesoleva direktiivi alusel, tehakse otsus selle taotluse kohta
kiirendatud viisil, sealhulgas kasutades riigisiseses õiguses juba olemasolevaid menetlusi
taotluste kiirendatud käsitlemiseks.
Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse, et kohus lahendab kostja taotluse tagatise hagejalt tagatise
küsimiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus
võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja enne lahendi tegemist ära kuulata. Kui
hageja ei esita seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus kostja taotluse lahendada
ka hageja seisukohata.
3.1.3. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadustikku paragrahviga 3332, millega võetakse üle
direktiivi III peatüki, mis käsitleb ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist
menetluse varajases faasis, artikkel 11, tõendamiskoormist reguleeriv artikkel 12 ning
kiirendatud menetlust reguleeriva artikli 7 lõige 1.
Artikkel 11 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise
vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis
rahuldamata jätta, kui need on ilmselgelt põhjendamatud.
Direktiivi põhjenduspunktis 37 selgitatakse järgmist:
Otsus hagide rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks olema pärast
asjakohast läbivaatamist tehtav sisuline otsus. Liikmesriigid peaksid võtma vastu uued normid
või kohaldama oma kehtivaid riigisiseseid õigusnorme nii, et kohus saaks otsustada jätta
ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata kohe, kui ta on saanud sellise otsuse
põhistamiseks vajaliku teabe. Selline rahuldamata jätmine peaks toimuma menetluse
võimalikult varases faasis, kuid see võib toimuda igal ajal menetluse käigus sõltuvalt sellest,
millal kohus on sellise teabe saanud, kooskõlas riigisisese õigusega. Menetluse varajases faasis
hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist,
mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist.
Põhjenduspunktis 31 selgitatakse, et direktiivi kohaselt tuleks menetluslikke tagatisi, seega ka
võimalust jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata menetluse võimalikult varases
faasis, kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule
arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 4731, jättes kohtule üksikjuhtumite
31 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47: „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab
21
puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt
põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu
õigusemõistmisele.
Direktiivi artikkel 12 reguleerib tõendamiskoormist ja nõuete põhistamist ning sätestab
järgmist:
1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse
varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt
põhjendamatu või mitte.
Direktiivi põhjenduspunktis 39 selgitatakse järgmist:
Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks lasuma avalikus elus osaleva füüsilise või
juriidilise isiku vastu nõuet esitaval hagejal tõendamiskoormis, et selline nõue on põhjendatud.
Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, tuleks hagejal
selleks, et vältida hagi menetluse varajases faasis rahuldamata jätmist, põhistada seda
vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab kohtul järeldada, et hagi ei ole ilmselgelt
põhjendamatu.
Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse:
Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b32 kohaseid taotlusi käsitletakse
kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.
Põhjenduspunktis 38 selgitatakse järgmist:
Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, peaks
kohus seda taotlust menetlema kiirendatud viisil kooskõlas riigisisese õigusega, et kiirendada
hinnangu andmist selle kohta, kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse juhtumi
konkreetseid asjaolusid.
Viidatud direktiivi nõuete ülevõtmiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku
paragrahviga 3332, mille lõikes 2 sätestatakse, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu
arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid
vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused
selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid
asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks
olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude
rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavaid
tähtaegu andmata. See tähendab, et kohus teeb sisulise otsuse, millel on res judicata õiguslikud
tagajärjed. Seega ei saa kohtu poole uuesti pöörduda vaidluse lahendamiseks samade poolte
vahel samal alusel sama nõudega. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist tuleb
kohtul hagejale selgitada kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Lõike 1
olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“ 32 Artikli 6 lõike 1 punkt b: „b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on ette nähtud III peatükis“.
22
kohaselt tuleb kohtul juhul, kui kostja on esitanud taotluse ilmselgelt põhjendamatu nõude
rahuldamata jätmiseks ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, nõue
otsusega rahuldamata jätta esimesel võimalusel. Kui nõude rahuldamata jätmise eeldused on
täidetud, ei tule kohtul teha eraldi määrust kostja taotluse rahuldamise kohta. Kui lõikes 2
sätestatud eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kostja taotluse määrusega rahuldamata.
Arvestades TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki, tuleb kohtul asi lahendada
õigesti, väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul menetluse juhtimise
kaudu aidata vältida menetlusosalistele, eelkõige kostjale, kelle vastu ilmselgelt põhjendamatu
nõue esitati, lisakulude teket ning juhul, kui § 3332 lõike 2 tingimused on täidetud, jätta hageja
nõue esimesel võimalusel rahuldamata ka juhul, kui kostja ei ole § 3332 alusel taotlust esitanud.
Eelnõuga pakutakse välja § 3332 puhul kaks valikuvarianti, mis lähtuvad sätte
kohaldamisalast:
I (lai kohaldamisala)
Direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta võetakse
riigisisesesse õigusesse üle horisontaalse mõjuga üldregulatsioonina. See tähendab, et kohtule
esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud
korras rahuldamata jätta olenemata sellest, kas tegemist on avalikus elus osalemise
takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063) või mitte, st kas nõue on direktiivi
materiaalses kohaldamisalas või mitte. Sellise valiku eesmärk on ühelt poolt menetlusosaliste
võrdse kohtlemise, teiselt poolt menetlusökonoomia ja kohtumenetluse efektiivsuse tagamine.
II (kitsas kohaldamisala)
Laial kohaldamisalal on omakorda ohud, kohtuid võidakse koormata taotlustega, mille hulk
võib olla ettenägematu. Seetõttu pakutakse teise valikuvariandina välja sätte kitsas
kohaldamisala ehk direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata
jätmise kohta võetakse riigisisesesse õigusesse üle, lähtudes direktiivi materiaalsest
kohaldamisalast, st loodavat § 3332 kohaldatakse olukorras, kus tegemist on avalikus elus
osalemise takistamiseks esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063).
3.1.4. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadustikku 431. peatükiga, milles luuakse
avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikku kohtumenetlust käsitlev
regulatsioon.
3.1.4.1. TsMS-i §-ga 4062 reguleeritakse avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud
hagi.33 Paragrahviga 4062 võetakse üle direktiivi artikli 4 punktis 1 olev termin „avalikus elus
osalemine“ ja punktis 2 olev termin „avalikku huvi pakkuv küsimus“.
Direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud järgmist:
1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus,
millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja
ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis
on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.
33 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (kohtumenetluse tõhustamine) luuakse TsMS-i § 4061, millest tulenevalt algab 431. peatükk §-ga 4062. Sätted ei ole omavahel seotud.
23
Seega kaitseb loodav TsMS § 4062 lõige 2 nii PS-i §-ga 45 tagatud väljendusvabadust kui ka
PS-i §-s 44 tagatud teabevabadust.
Direktiivi artikli 4 punktis 2 on sätestatud järgmist:
2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib
selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu:
a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima;
b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris;
c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik
menetlus;
d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes
muus kuriteos või haldusrikkumises;
e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi,
sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni
vastu võitlemise kaudu.
Avalikus elus osalemist selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 22 järgmiselt:
Avalikus elus osalemine peaks olema määratletud kui füüsilise või juriidilise isiku
seisukohavõtmine või tegevus, millega teostatakse põhiõigust, näiteks sõna- ja teabevabadus,
kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mis on seotud praegu või
tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise,
teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste
loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine. Tulevikus tekkiv
avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus,
kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. Avalikus elus osalemine võib hõlmata
ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja
rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide
korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest
tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine
avalikel aruteludel. Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või
abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on
vaigistuskaebuste sihtmärgiks, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks
otseselt puudutama konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema
vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust teostava
isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi
vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate
ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise
vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku
arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk
on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust,
sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses,
näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine
või neis osalemine.
24
Seda, milliseid valdkondi tuleks käsitleda avalikku huvi pakkuva küsimusena, on selgitatud
direktiivi põhjenduspunktis 23 järgmiselt:
Avalikku huvi pakkuv küsimus peaks olema määratletud sellisena, et see hõlmaks põhiõiguste
teostamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,
kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja
mitmekesisuse kaitsmine. See peaks hõlmama kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust
või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima
või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline
puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi
pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat
komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või
ohutusstandarditele.
Samuti selgitatakse avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistet direktiivi põhjenduspunktides 24–
27:
(24) Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada
avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.
Õigustatud huviga ei ole siiski tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava
seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise
isiku eraelu üksikasjade kohta.
(25) Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab
läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus. Selliste küsimuste
konkreetseks näiteks võivad olla õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnastandardeid või
tooteohutust, saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba või konkreetsest juhtumist
kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlused, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal
diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlevad menetlused.
(26) Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,
pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses
ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas
finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei
peaks omama tähtsust, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või
haldusrikkumiseks.
(27) Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk
on kaitsta ELi lepingu artiklis 234 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse
mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et
tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu
sekkumise vastu.
34 EL-i lepingu artikkel 2: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“
25
Kuna Eesti kehtiv õigus haldusrikkumisi, millele viitab põhjenduspunkt 26, ei tunne,35 räägime
Eesti õiguse kontekstis väärtegudest.
Samuti tuleb avalikus elus osalemist puudutava hagi ja avalikku huvi pakkuva küsimuse
reguleerimisel viidata direktiivi põhjenduspunktidele 6 ja 18, kus direktiivi ning
kaitsemeetmete kohaldamise eesmärki selgitatakse järgmiselt:
(6) Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist
takistavad tegurid, pakkudes samas füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus
elus, tegeledes avalikku huvi pakkuvate küsimustega, sealhulgas ajakirjanikele, kirjastajatele,
meediaorganisatsioonidele, rikkumisest teavitajatele ja inimõiguste kaitsjatele, samuti
kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele,
ametiühingutele, loomeinimestele, teadlastele ja akadeemiliste ringkondade esindajatele
kaitset nende suhtes algatatud kohtuasjade eest, et heidutada nende osalemist avalikus elus.
(18) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste ja
juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad otseselt või kaudselt avalikus elus. Samuti tuleks
nendega kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad või
abistavad teist isikut või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on
otseselt seotud avalikus elus osalemisega, tegeledes avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu
juristid, pereliikmed, internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle suhtes on
algatatud kohtumenetlus või keda ähvardatakse sellega, sest nad toetavad või abistavad
vaigistuskaebuse sihtmärgiks võetud isikuid, või tarnivad neile kaupu või osutavad neile
teenuseid.
Avalikus elus osalemisetakistamiseks esitatud hagi tuleb defineerida, et oleks võimalik kindlaks
määrata eelnõuga loodava kuritarvitusliku kohtumenetluse, ilmselgelt põhjendamatu nõude
kiirendatud korras rahuldamata jätmise36, rahvusvahelise kohtualluvuse sätte ja välisriigi
kohtulahendi tunnustamisest keeldumise sätte (TsMS § 941 ja § 620 lg 1 p 11) kohaldamisala,
samuti eelnõuga loodava menetluskulude tagatise andmise erisuste kohaldamisala.
3.1.4.2. Paragrahvis 4063 defineeritakse avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud
kuritarvituslik kohtumenetlus ning antakse lahtine ja näitlik loetelu kuritarvitusliku
kohtumenetluse kindlaksmääramist võimaldavaid indikaatoreid.
Paragrahviga 4063 võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3, kus kuritarvituslik avalikus elus
osalemise vastane kohtumenetlus on reguleeritud järgmiselt:
3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei
algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on
avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära
poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid
nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud:
a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või
ebamõistlik;
35 Direktiivi ingliskeelses tekstis administrative offence. 36 Juhul, kui ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist kohaldatakse direktiivi materiaalse kohaldamisala ulatuses (vt § 3332 valikuid).
26
b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne
kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase
kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne
lõpetamine menetluse hilisemas faasis.
Direktiivi põhjenduspunktis 15 selgitatakse artikli 4 punkti 3 kohta järgmist:
Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid,
äriühingud, poliitikud ja riigiorganid, püüdes vaigistada avalikku arutelu. Sageli on selliste
kaebuste puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam
rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite lahutamatu osa,
suurendab tasakaalust väljas olev jõuvahekord, kui see on olemas, märkimisväärselt nii
avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste kahjulikku kui ka heidutavat mõju. Hageja
poolt kostja vastu majandusliku eelise või poliitilise mõju väärkasutamine, koos igasuguse
õigusliku põhjendatuse puudumisega, on eriti murettekitav, kui kõnealuseid kuritarvituslikke
kohtumenetlusi rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ning neid kombineeritakse
muude otseste või kaudsete riiklike meetmetega, mis on suunatud sõltumatute
meediaorganisatsioonide, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu.
Direktiivi põhjenduspunktis 28 selgitatakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorite kohta
järgmist:
Kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega on tavaliselt seotud hageja
pahatahtlikud võtted menetlustaktikas, näiteks taktika, mis on seotud kohtualluvuse valikuga,
tuginemine ühele või mitmele täielikult või osaliselt põhjendamatule nõudele, ülemääraste
nõuete esitamine, venitamistaktika kasutamine või otsustamine kohtuasi lõpetada menetluse
hilisemas faasis, sarnastes asjades mitme kohtumenetluse algatamine ja kostjale menetluse
käigus ebaproportsionaalsete kulude tekitamine. Kohtumenetluse kuritarvitusliku olemuse
kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ka hageja varasemat käitumist ja eelkõige varasemat
õiguslike meetmetega hirmutamist. Sellist menetlustaktikat, mida kombineeritakse enne
kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või
ähvardamise viisidega, rakendab hageja muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu
saamiseks või õiguse tegelikuks kasutamiseks ning selle eesmärk on mõjuda heidutavalt
avalikus elus osalemisele konkreetses küsimuses.
Ülemääraste ja põhjendamatute nõuete kui vaigistuskaebuse indikaatori kohta selgitatakse
direktiivi põhjenduspunktis 29 järgmist:
Kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses esitatud nõuded võivad olla
täielikult või osaliselt põhjendamatud. See tähendab, et nõue ei pea tingimata olema täielikult
põhjendamatu, et menetlust saaks pidada kuritarvituslikuks. Näiteks võib isegi väiksem isiklike
õiguste rikkumine, mis võib kohaldatava õiguse alusel anda alust tagasihoidlikuks
hüvitisenõudeks, olla ikkagi kuritarvituslik, kui nõutakse ilmselgelt ülemäärast summat või
õiguskaitsevahendit. Teisest küljest ei tohiks sellist menetlust käsitada kuritarvitusliku
27
menetlusena käesoleva direktiivi tähenduses juhul, kui kohtumenetluse hageja esitab
põhjendatud nõudeid.
Vaigistuskaebusevastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu.37 Euroopa
Nõukogu soovituses on kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorid määratletud detailsemalt,
kuid need on üldjoontes hõlmatud samade indikaatoritega, mis on loetletud direktiivi artikli 4
punktis 3. Euroopa Nõukogu soovituse kohaselt võivad viidata sellele, et tegemist on
vaigistuskaebusega, järgmised elemendid:
a) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks
oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;
b) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;
c) hageja taotletud õiguskaitsevahendid on ebaproportsionaalsed, ülemäärased või
ebamõistlikud;
d) nõuded kujutavad endast seaduste või menetluste kuritarvitamist;
e) hageja kasutab menetluslikke ja kohtuvaidluste taktikaid, mille eesmärk on kostja kulude
suurendamine, näiteks menetluse edasilükkamine, avalikkuse osalemiseks ebasoodsa või
kostjale tülika foorumi valimine, koormava töökoormuse tekitamine ja apellatsioonide
esitamine vähese või olematu eduväljavaatega;
f) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele
organisatsioonidele;
g) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate
isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale
juhtida olulisest küsimusest;
h) hageja või tema esindajad tegelevad juriidilise hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega
või on seda varem teinud;
i) hageja või seotud isikud osalevad mitmes koordineeritud või piiriüleses kohtumenetluses
samade faktide alusel või sarnaste küsimustega seoses;
j) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest.
Direktiivi artikli 4 punktis 3 sätestatud kriteeriumid loetletakse kuritarvitusliku kohtumenetluse
indikaatoritena ka §-s 4063. Lõikes 1 nimetatud poolte ebavõrdsus võib tähendada nt poolte
majanduslikku ebavõrdsust või ka näiteks hageja mõju ühiskonnas, sh poliitilist võimu. Samas
tuleb silmas pidada, et hageja võib kuritarvitusliku kohtumenetluse algatada ka juhul, kui
pooled ei ole ebavõrdsed. Samas ei pruugi see, kui pooled on ebavõrdsed, tähendada, et
algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik. Lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtualluvuse
valimisena kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil võib pidada
näiteks olukorda, kus valitud kohtualluvusel puudub tegelik seos kohtu asukohaga ning
kohtualluvus valitakse eesmärgil, et tekitada kostjas ebamugavust ja piirata ligipääsu
õigusemõistmisele.
37 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805
28
3.1.4.3. Paragrahvis 4064 reguleeritakse kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise
menetlus. Lõike 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada nii kostja
taotlusel kui ka kohtu omal algatusel. Lõikes 2 nähakse ette, et kui kohus tuvastab
kuritarvitusliku kohtumenetluse, teeb ta selle kohta põhistatud määruse. Määruse peale, millega
kohus tuvastas kohtumenetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada määruskaebuse.
Taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa, kuid kostjal on võimalik kohtule
esitada uus põhistatud taotlus.
Paragrahvi 4064 lõikega 4 võetakse ühe meetmena üle direktiivi artikkel 15, mis reguleerib
karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artiklis 15 sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Lõikes 4 nähakse ette, et jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta
avalikustatakse. Eelnõuga tehakse §-s 462 täiendused, mille kohaselt kuritarvitusliku
kohtumenetluse hageja andmeid avalikustatavas lahendis ei varjata.
3.1.4.4. Paragrahviga 4065 võetakse üle direktiivi artikkel 8, mis reguleerib nõude või
menetlusdokumentide hilisemat muutmist ja milles sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega
avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või
menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust
kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese
õigusega.
Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,
mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi
kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.
Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:
Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad
tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude
väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma
võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui
need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei
tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite
kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks
piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.
Paragrahvis 4065 nähakse ette, et juhul kui tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, ei
mõjuta see, kui hageja muudab menetluse jooksul menetlusdokumente, sealhulgas nõuet, või
võtab nõude tagasi, kostja võimalust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud
menetluskulude hüvitamist, kohtulahendi avaldamist hageja andmeid varjamata, nagu nähakse
ette TsMS-i § 462 lõigetes 2 ja 6, samuti varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist
võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
29
Kostjal on näiteks võimalik esitada sama hageja algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse
raames TsMS-i § 373 lg 1 p 3 alusel vastuhagi kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui hageja nõuet
muudab või selle tagasi võtab või kohus tunnistab hageja algatatud kohtumenetluse hageja
nõude või selle osa ulatuses kuritarvituslikuks ning selles ulatuses menetluse lõpetab, ei välista
see vastuhagi menetlemist ja kahju hüvitise väljamõistmist samas menetluses. Eelnõuga
täiendatakse mh VÕS-i § 134 ja nähakse ette artikli 15 ülevõtmisel ühe meetmena võimalus
võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Ka mittevaralise kahju hüvitise nõudmine
vastavalt VÕS-i §-le 134 ei ole välistatud juhul, kui hageja on nt nõude tagasi võtnud.
3.1.5. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi
või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:
Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise
võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast
kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased
meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on
riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on
leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad
asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema
proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud
kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat
mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust
väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid
makstakse.
Ühe meetmena artikli 15 ülevõtmiseks luuakse regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kohus on
tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei varjata avalikustatavates kohtulahendites sellise
menetluse algatanud hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid. Selleks muudetakse
TsMS-i § 462 lõike 2 teist lauset ja täiendatakse § 462 lõikega 6. Seega avalikustatakse nii
jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta (vastavalt TsMS-i § 4064
lõikele 4) kui ka kuritarvituslikus kohtumenetluses hageja nõude kohta tehtud kohtuotsus
hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid (nt nimi ja isikukood või registrikood)
varjamata. Seda ka juhul, kui hageja on menetlusdokumente muutnud, sh nõude tagasi võtnud.
Tingimus, et kuritarvituslikus kohtumenetluses menetlusdokumentide muutmine ei mõjuta
direktiivi IV peatüki kohaldamist, sh karistuste määramist, tuleneb direktiivi artiklist 8.
Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd
menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine
proportsionaalne. Arvestades, et kuritarvituslikkus on jõustunud lahendiga tuvastatud, ei saa
hageja kindlakstegemist võimaldavate andmete avaldamise peale edasi kaevata.
30
Eelnõuga loodav muudatus kohaldub üksnes hageja isiku kindlakstegemist võimaldavatele
andmetele ega kohaldu muude andmete, näiteks hageja terviseandmete või ärisaladuse
avaldamisele.
3.1.6. Eelnõu § 1 punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 16, mis reguleerib kolmanda riigi
kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.
Direktiivi artikkel 16 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis
on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust
kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi
õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse.
Põhjenduspunktis 43 selgitatakse artiklit 16 järgmiselt:
Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada ohtu, mida kujutavad endast
vaigistuskaebused, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste
kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus.
Kolmandates riikides esitatud vaigistuskaebuste abil võidakse avalikus elus osalevatelt isikutelt
välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Kohtumenetlus kolmandas riigis on vaigistuskaebuste
sihtmärkide jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning õigust sõna- ja
teabevabadusele liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete
kahjustamist sellega, et kohtumenetlus algatatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda
kaitset kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike
avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest. Liikmesriigid valivad, kas keelduda
kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus
avaliku korraga (ordre public) või eraldi keeldumise põhjuse alusel.
Direktiivi artikli 16 ülevõtmiseks täiendatakse TsMS-i § 620 lõikega 11, milles sätestatakse, et
kui välisriigi kohtulahend tehti isiku osalemise takistamiseks avalikus elus ja esitatud nõue oli
ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, siis loetakse, et kohtulahendi
tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, seega avaliku korraga, mis on
välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise alus vastavalt TsMS-i § 620 lõikele 1.
Sätet kohaldatakse kohtulahendite suhtes, mis on tehtud isiku avalikus elus osalemise
takistamiseks esitatud nõuete kohta, st lähtuvalt direktiivi kohaldamisalast. Avalikus elus
osalemine ja kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse TsMS-i 431. peatükis. Ilmselgelt
põhjendamatute nõuete käsitlemine reguleeritakse TsMS-i §-s 3332.
TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse
kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11
loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda
kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite
tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu
liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul
ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.38 Samuti ei
38 Kõige laiema materiaalse kohaldamisalaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R1215-20150226
31
kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite
täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu39 või mis on
vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti.40 Kui
viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja
täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite
puhul isiku avalikus elus osalemise takistamiseks ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta või
kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest
keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. See, et direktiiv ei
mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete
konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka
artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega.
Kuigi avaliku korra alus sisustatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks konkreetse kohaldamisala
ja konkreetsete tingimustega, tuleb selle kohaldamisel olla tähelepanelik, kuna välisriigi
kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise või sellest keeldumise menetluses kehtib
põhimõte, mille kohaselt ei või kohus hinnata teise riigi kohtulahendi sisulist õigsust; see on
sätestatud ka TsMS-i § 623 lõike 1 teises lauses.
3.2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 134 lõike 6 täiendamine on üks meetmetest, millega võetakse üle
direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 15 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:
Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise
võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast
kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased
meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on
riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on
leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad
asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema
proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud
kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat
mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust
39 Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. https://www.riigiteataja.ee/akt/13119066 40 Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22022A0714(01). Konventsiooni info, sh osalisriikide tabel, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel. https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=137
32
väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid
makstakse.
Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt
võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete
andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse
või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada
lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele
kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat
hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju
hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju
tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist
seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust.
Väljendusvabadus on üks kesksemaid vabadusõigusi ning see on ka vahetult seotud PS-i §-s 1
sätestatud demokraatia põhimõttega. Isiku osalemine avalikus elus on samuti seotud
demokraatia põhimõttega; avalikus elus osalemine reguleeritakse vaigistuskaebuse eest
kaitsmise direktiivi ülevõtmisel TsMS-i §-s 4062. Demokraatia põhimõte on üks Eesti
ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid. Väljendusvabadusega on puutes tsiviilühiskonna ja
demokraatia toimimise eeldusena igaühe juurdepääs avalikule informatsioonile ehk meie elu
ühisosale (vt PS § 44).41
VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku
väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv
kahjuhüvitis). Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada
hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et tõrjuv
mittevaralise kahju hüvitis on ennekõike õigustatud tahtliku või vähemalt raske hooletuse
korral. Kahju tekitaja varalise olukorra arvestamine tähendab, et majanduslikult paremas
positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna
tagasihoidlik hüvitis ei pruugi isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Saadud
kasu väljamõistmine tuleb kõne alla üksnes alusetu rikastumise sätete (eelkõige §-de 1037 ja
1039) alusel. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai
rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu
saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kasu saamine on siiski vaid üks asjaolu, mida
mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb kaaluda.42
Riigikohtu lahend aastast 201343 selgitab täpsemalt mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni ja tõlgendab seejuures võlaõigusseaduse § 134 lõiget 6, selgitades, et
igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest
mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS-i § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju
hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku
asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis
41 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 45 kommentaar p 6. 42 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 134 kommentaar p 4.5. 43 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-18-13
33
väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna
hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse
rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse
kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,
täidab ka preventsioonifunktsiooni.
Seega saaks öelda ka, et juba kehtiv võlaõigusseadus võimaldab ka direktiivis kirjeldatud
juhtudel – kui piiratakse isiku väljendusvabadust – võtta mittevaralise kahjuhüvitise
määramisel arvesse eelkirjeldatud preventsioonifunktsiooni. Samas on direktiiv selle
konkreetse kaasuse siiski eraldi välja toonud ning seetõttu on korrektne eeldada liikmesriigi
seadusandja reageerimist toetavate seadusandlike muudatustega olukorras, kus ohtu on
sattunud väljendusvabadus. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paratamatult läheb
pakutud seadusemuudatus mingis mõttes kaugemale direktiivi raamidest, kuivõrd muudetud
sätte abstraktse sõnastuse tõttu ei piirdu see olukordadega, mil ajakirjanik üritab tõrjuda
põhjendamatuid hagisid direktiivi mõttes, vaid ka muude võimalike väljendusvabadust ohtu
seadvate olukordadega, olgu siis tegu töö- või peresuhetega vms.
3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega
Muudatustega luuakse kaitsemeetmed kostjatele, kelle vastu on esitatud kas ilmselgelt
põhjendamatuid nõudeid või algatatud avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslikke
kohtumenetlusi. Muudatused on põhiseaduspärased.
Direktiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostatakse, nõuab, et:
1) avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid peab
olema võimalik jätta pärast asjakohast läbivaatamist sisulise otsusega rahuldamata,
kasutades kiirendatud menetlust;
2) peab olema võimalik võtta meetmeid avalikus elus osalemise takistamiseks
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejate suhtes: hüvitada kõik kostja kulud,
mis on tehtud seoses kuritarvitusliku kohtumenetlusega, määrata hagejale mõjusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid
asjakohaseid meetmeid, sh kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine;
3) kui isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema avalikus elus osalemise takistamiseks, peab
kostja saama taotleda hagejalt tagatist menetluskulude katteks; hageja
menetlusdokumentide hilisem muutmine, sh nõude tagasivõtmine ei tohi piirata kostja
õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; menetluslikke taotlusi peab olema võimalik
menetleda kiirendatud korras.
Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, st liikmesriik võib ette näha tõhusamad
meetmed kostjate kaitseks, kuid ei saa ette näha vähem tõhusaid meetmeid kui need, mis on
reguleeritud direktiivis, samuti ei saa liikmesriik alandada olemasolevat kaitsetaset. Kostjale
loodavad kaitsemeetmed võivad riivata hageja põhiseaduse §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigust
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust õiglasele
kohtumenetlusele, ja selle õiguse kasutamist heidutada.
Riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on samuti
hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks
kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis on
34
põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu
ressurssi.
Muudatustega loodavaid meetmeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui kohus asub
kaalutlusotsust tehes seisukohale, et:
1) tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega (nt hageja ei esita, vaatamata kohtu
nõudmisele, asjaolusid, mis on vajalikud nõude põhjendamiseks, vt täpsemalt TsMS-i
§ 3332) või
2) tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on
algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks (vt täpsemalt TsMS § 4063);
3) menetluskulude tagatise taotlemise puhul esinevad elemendid, mis võimaldavad kohtul
eeldada, et tegemist võib olla avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud
kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud järgmistel põhjustel:
1) kui nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võimaldab selle rahuldamata jätmine menetluse
võimalikult varases faasis kiirendatud korras hoida kokku nii kostja varalist kui ka
psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi;
2) kui kohus on tuvastanud, et hageja algatas kuritarvitusliku kohtumenetluse, peaksid
direktiivis sisalduvad ja muudatustega loodavad meetmed olema heidutava mõjuga, mis
võimaldab hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu
ressurssi;
3) menetluskulude tagatise nõudmise võimalus peaks samuti olema heidutava mõjuga, mis
võimaldab kokku hoida kostja varalist ja psühholoogilist ning kohtu ressurssi.
Kui meetmeid ei loodaks, ei pruugitaks ilmselgelt põhjendamatu hagi korral ressurssi
säästvalt rahuldamata jätmise lahendini jõuda. Kui meetmeid ei loodaks, jääks
kuritarvituslikud kohtumenetlused menetlusega loodaval viisil tuvastamata ja heidutus ei
pruugiks olla piisav; samuti oleks kostja kehvemas positsioonis ning tema õiguskaitse
võimalused oleksid piiratumad, kallimad ja aeglasemad.
Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Meetmete eesmärk –
kaitsta väljendusvabadust ja demokraatiat, takistada kostjate kurnamist ja kohtumenetluse
ressursi raiskamist – kaalub üles hageja põhiõiguse riive intensiivsuse. Lisaks on otsuse peale,
millega kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata, ja määruse peale, millega kohus
tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse või määrab tagatise, võimalik edasi kaevata.
Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine ja menetluslike meetmete rakendamine, sh
kuritarvituslike kohtumenetluste puhul, alluvad kohtulikule kontrollile. Direktiivi kohaselt
jätab kohus ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata pärast asjakohast läbivaatamist.
Kuritarvituslike kohtumenetluste kindlakstegemiseks nähakse muudatustega ette indikaatorid,
mis võimaldavad kohtul hinnata, kas tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu sisaldab uusi termineid:
35
4.1. Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus44 –
kohtumenetlus, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid kostja vaigistamine
või kurnamine. Sellele, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, võib viidata näiteks
see, et:
a) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, kujutab endast õiguse
kuritarvitamist või nõudega taotletakse seadusevastast eesmärki;
b) hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne
kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
d) kasutatakse pahauskset menetlustaktikat, nagu näiteks menetluse venitamine, teadlik
valeandmete esitamine kohtule, kohtualluvuse valimine kohtu eksitusse viimise või
menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil45.
Kuritarvituslikule kohtumenetlusele võivad viidata ka järgmised elemendid:
e) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks
oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;
f) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;
g) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele
organisatsioonidele;
h) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate
isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale
juhtida olulisest küsimusest;
i) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest;
k) hageja tekitab koormavat töökoormust, esitab kaebusi ja taotlusi vähese või olematu
eduväljavaatega.
4.2. Avalikus elus osalemine46 – füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või tegevus,
millega kasutatakse põhiõigusi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse vabadus
või kogunemis- ja ühinemisvabadus, ning see seisukohavõtmine või tegevus, sealhulgas
ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise
sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning
turustamine, on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega.
44 Kuritarvituslik kohtumenetlus on defineeritud direktiivi artikli 4 p 3 ja Euroopa Nõukogu soovituse p 8 kaudu. 45 Direktiivi kohaselt on üheks indikaatoriks, millega tuleb kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel arvestada, ka kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Eesti õiguse kohaselt kannab nõudest loobumise ja tagasivõtmise korral hageja ka kostja kulud. Tagasivõtmisel on ajaline piirang, mis ei ulatu menetluse hilisemasse faasi, kostja nõusolekul on nõude tagasivõtmine hilisemas faasis küll võimalik. Nõudest loobumisel on otsusega sama tagajärg, st sama nõuet ei saa uuesti kohtule esitada. Seetõttu ei tundu nimetatud direktiivi indikaator Eesti õigusega haakuv, mistõttu sellist indikaatorit Eesti õigusesse ei kehtestata. Arvestades, et indikaatorite loetelu on lahtine loetelu, on võimalik sellise indikaatoriga vajadusel siiski arvestada. 46 Avalikus elus osalemine on defineeritud direktiivi põhjenduspunkti 22 kaudu.
36
Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda
pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab.
Avalikus elus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise
vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks
lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis
tulenevad õigusest heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja
haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel.
Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid tegevusi,
millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on vaigistuskaebuste
sihtmärk, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks otseselt puudutama
konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi
ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust tegeva isiku lepingulisel suhtel. Nõuete
esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu, vaid nende töid avaldavate
internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või tekste müüvate kaupluste
vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta
ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada.
Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või
mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või
avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks
teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis
osalemine.
4.3 Avalikku huvi pakkuv küsimus47 – avalikku huvi pakkuv küsimus hõlmab põhiõiguste
kasutamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,
kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja
mitmekesisuse kaitsmine. See hõlmab kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust või
muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või
tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt
omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva
küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti,
näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele.
Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada
avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.
Õigustatud huviga ei ole tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava
seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise
isiku eraelu üksikasjade kohta.
Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi
seadusandlik, täitev- või kohtuorgan või mida käsitletakse muus ametlikus menetluses. Selliste
küsimuste konkreetne näide võib olla õigusakt, mis käsitleb keskkonnastandardeid või
tooteohutust või saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba, aga ka konkreetsest juhtumist
kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlus, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal
diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlev menetlus.
47 Avalikku huvi pakkuv küsimus on defineeritud direktiivi põhjenduspunktide 23–27 kaudu.
37
Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,
pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses
ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas
finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei
peaks olema tähtis, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või väärteoks.
Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on
kaitsta EL-i lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse
mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada
desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavate muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased
strateegilised hagid) eest.
6. Seaduse mõju
Direktiivi ettepaneku ja Euroopa Komisjoni soovituse mõju on hinnanud komisjon oma
töödokumendis.48
Kavandatav muudatus: kuritarvituslike kohtumenetluste vastaste meetmete loomine, ilmselgelt
põhjendamatute hagide rahuldamata jätmine võimalikult varases kohtumenetluse faasis,
vaigistushagidevastaste heidutavate meetmete loomine.
6.1. Sihtrühm
Menetlusosalised: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad isikuid, kelle vastu
on algatatud kuritarvituslikud kohtumenetlused või kelle vastu on esitatud ilmselgelt
põhjendamatud hagid. Samuti mõjutavad eelnõuga loodavad meetmed isikuid, kes on algatanud
kuritarvitusliku kohtumenetluse või esitanud ilmselgelt põhjendamatu hagi.
Kohus: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad kohut, kes hakkab meetmeid
rakendama.
6.2. Muudatuste mõju
Muudatused peaksid aitama vältida avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslike
kohtumenetluste algatamist ja ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamist. Kui isiku vastu
algatatakse kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja
48 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249
38
kurnamine, või ilmselgelt põhjendamatu hagi, on kostjal võimalik taotleda kohtult eelnõuga
loodavate meetmete võtmist. Sellised meetmed aitavad kostjal vältida kahju tekkimist ja
heidutavad hagejat kuritarvituslikku menetlust algatamast või ilmselgelt põhjendamatut hagi
esitamast. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud isikud avalikustatakse. Samas tuleb
kohtul olla tähelepanelik, et kostja taotluse alusel meetmete kohaldamisega ei takistataks hageja
põhisseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
Praeguste teadmise kohaselt on muudatuste mõju ulatus väike, kuna teadaolevalt ei ole Eestis
seni olnud probleeme avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil
algatatud tsiviilkohtumenetlustega; lisaks on ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad
menetlusõiguste kuritarvitamist vältida.49 Vähesel määral võib mõju olla ilmselgelt
põhjendamatute hagide rahuldamata jätmisega seotud muudatustel.
Kohtule avaldavad sätted mõju eelkõige seeläbi, et kohtud peavad tutvuma uue regulatsiooni
võimalustega ning olema valmis seda vajadusel rakendama.
Eelnõuga pakutakse välja alternatiivsed valikud ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata
jätmise regulatsiooni kohaldamisala kohta §-s 3332:
1) lai kohaldamisala – regulatsiooni on võimalik kohaldada olenemata sellest, milline nõue
kostja vastu esitati;
2) kitsas kohaldamisala – regulatsiooni on võimalik kohaldada juhul, kui nõue esitati seoses
kostja osalemisega avalikus elus (§-d 4062 ja 4063), st nõue on direktiivi materiaalses
kohaldamisalas.
Kui võimaldada ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise
regulatsiooni kohaldamist kõigi nõuete puhul, võib see tuua kaasa ühelt poolt selle, et sellised
kohtumenetlust koormavad nõuded on võimalik menetlusest välja jätta võimalikult varases
faasis. Sellise kohaldamisala eesmärk on menetlusökonoomia ja kohtumenetluse efektiivsuse
tagamine. Teiselt poolt võib lai kohaldamisala tuua kaasa ettenägematul hulgal kostjate
põhjendamatuid taotlusi. Põhjendamatud taotlused omakorda tekitaksid kohtule töökoormust.
Tuleb silmas pidada, et üldjuhul peab kostja tema vastu esitatud nõuet kohtumenetluses
põhjendamatuks ja soovib, et kohus jätaks selle rahuldamata, ning kasutab menetluslikke
võimalusi oma eesmärgi saavutamiseks.
Seetõttu pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmine
alternatiivselt välja kitsa kohaldamisalaga selliselt, et regulatsiooni on võimalik kohaldada
juhul, kui hageja esitas kostja vastu nõude seoses kostja osalemisega avalikus elus (§-d 4062 ja
4063), st nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas. Sellisel juhul ei koormata loodava
regulatsiooni alusel kohtuid võimalike põhjendamatute taotlustega kõigi võimalike nõuete
menetlustes. Samas ei oleks võimalik regulatsiooni kasutada selliste põhjendamatute nõuete
menetlusest välja jätmisel, mis on direktiivi materiaalsest kohaldamisalast väljas.
49 Kohtute menetlusstatistika andmetel esitati 2025. aastal 17.12. seisuga kohtule 687 avaldust, mille nõude liigiks on kohtute infosüsteemis märgitud õigusvastane kahju tekitamine: https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNG E4IiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9. Tegemist ei ole suurusjärguga, mis näitab võimalikku avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste hulka ja seega muudatuste võimalikku mõju, vaid see sisaldab kõiki selliseid nõudeid, kus pöördutakse kohtu poole õigusvastase kahju hüvitamise nõude maksmapanemiseks, vt VÕS-i § 1045.
39
6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele
Plaanitavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 7. mail, mis on art 22 lõike 1 kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Seaduse rakendamine ei nõua ümberkorraldusi, mistõttu ei ole vajalik aeg seaduse vastuvõtmise
ja jõustumise vahel.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
kohtutele, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,
Tallinna Ülikoolile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu
Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Inimõiguste Keskusele,
Avatud Eesti Fondile, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Rahvusringhäälingu
ajakirjanduseetika nõunikule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Kohtunike
Ühingule, Juristide Liidule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikohus Ministeeriumid TsMS jt seaduste muutmine (vaigistuskaebuste direktiivi ülevõtmine) Austatud adressaadid Saadan kooskõlastusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest. Juhin Teie tähelepanu sellele, et eelnõus pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise direktiivi nõude ülevõtmise kohta välja alternatiivsed variandid: 1) lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast, st regulatsiooni on võimalik kohaldada nõuetele,
mis on esitatud avalikus elus osalemise takistamiseks; või 2) üldregulatsioonina, st regulatsiooni on võimalik kohaldada olenemata sellest, milline nõue kohtule
esitati. Ootan Teie seisukohta muu hulgas selle kohta, kumba varianti Te eelistate. Palun, et saadaksite oma arvamuse eelnõu kohta hiljemalt 26. jaanuariks 2026. a aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu neljal lehel, seletuskiri kolmekümne üheksal lehel /*Lisaadressaadid: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus
Meie 31.12.2025 nr 8-1/10384-1
2
Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Notarite Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Juristide Liit MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Rahvusringhääling Inimõiguste Instituut Eesti Inimõiguste Keskus Stella Johanson 58633152 [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0001 - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 26.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/106e2e20-6518-4ec5-9af6-22b20a2943c2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/106e2e20-6518-4ec5-9af6-22b20a2943c2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main