Upa külas Pärna detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-3.4/2-1
Registreeritud	02.01.2026
Sünkroonitud	05.01.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus
Toimik	7.2-3.4
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saaremaa Vallavalitsus
Vastutaja	Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (78325 tm).

Failid

5-24-1 02.01.2026 Väljaminev kiri.asice

DD100_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_22.12.2025.asice

JN100_Põhijoonis_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_11.12.2025.pdf

ML105_Situatsiooniskeem_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_25.08.2025.pdf

ML106_Tugijoonis_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_07.10.2025.pdf

SK100_Seletuskiri_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_22.12.2025.pdf

Upa külas Pärna detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.pdf

JN100_Põhijoonis_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_11.12.2025.pdf

Rist i-V

irts u-K

uiv as

tu- Kure

ss aa

re tee

Tahula-Upa tee

infotahvel

Krunt 1 9425 m² EP, HL

400 m² 1/28,5 m

Krunt 2 10590 m²

EP, HL 400 m² 8,5 m1/2

Krunt 3 9948 m² EP, HL

400 m² 8,5 m1/2

Krunt 5 13621 m²

EP, HL 400 m² 8,5 m1/2

Krunt 4 13536 m²

EP, HL 400 m² 8,5 m1/2

Krunt 6 12783 m²

EP, HL 400 m² 8,5 m1/2

Krunt 7 2917 m²

LT - - -

R5.00

R5.0 0

5 m

20.00

Nähtavuskolmnurk 190 m

Nähtavuskolmnurk 80 km/h 150 m

Prohvetikivi

±0=11,00 abs. kõrgus

±0=10,30 abs. kõrgus

±0=10,60 abs. kõrgus

F49H13M5

Krunt 8 1184 m²

LT -

106 m

20.00

54 m

40 m 15 m

15 m

14 m

40.05

36 .0

40 m

10.00

25.00

10 m

30 m

R5.00

5 m

80 m

R5.00

5 m

±0=10,60 abs. kõrgus

±0=10,50 abs. kõrgus

Krunt 9 54 m²

LT -

40.00

20.00

40.00

40 m

30.00

120.90

40.00

15.00

7.50

25 m

15.00 17.69

PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUSE TABEL

Krundi nimetus

Planeeritud krundi pindala

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

Su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd Su ur

im lu

ba tu

d ho

on et

e ar

v Suurim lubatud kõrgus maapinnast

Krunt 1 9425 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Kitsendused ja servituutide vajadus

1. Krundil on Tahula-Upa tee teekaitsevöönd 30 m. 2. Krundil on 0,4 kV maakaabel ja selle kaitsevöönd. 3. Krundile on planeeritud puurkaev ja selle hooldusala. 4. Krundile on planeeritud reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nende sanitaarkaitsekujad. 5. Krundile on planeeritud liitumiskapp ja servituudi vajadus.

Pos. nr

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve

Maatulundus- maa

Planeeritud krundi katastriüksuse sihtotstarve

Krunt 2 10590 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Krunt 3 9948 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Krunt 4 13536 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Krunt 5 13621 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Krunt 6 12783 m² Üksikelamu maa EP Looduslik maa HL

400 m² 3 8,5 m abihooned 7,0 m

Krunt 7 2917 m²7.

Krunt 88. 1184 m² Tee- ja tänavamaa ala LT

1. Krundile on planeeritud elektrirajatised ning servituudi vajadused. 2. Krundile on planeeritud sidekanalisatsioon ja servituudi vajadus. 3. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega tee.

Transpordi- maa

- -

Maatulundus- maa

1. Krundile on planeeritud puurkaev ja selle hooldusala. 2. Krundile on planeeritud reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nende sanitaarkaitsekujad.. 3. Krundile on planeeritud liitumiskapp ja servituudi vajadus. 4. Krundil paiknevale pärandkultuuriobjektile Prohvetikivi on planeeritud avalik kasutus ning kivini on planeeritud avaliku kasutusega jalgrada.

1. Krundil on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee teekaitsevöönd 30 m. 2. Krundile on planeeritud puurkaev ja selle hooldusala. 3. Krundile on planeeritud reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nende sanitaarkaitsekujad. 4. Krundile on planeeritud liitumiskapp ja servituudi vajadus. 5. Krundile on planeeritud sidekanalisatsioon ja selle servituudi vajadus. 1. Krundile on planeeritud puurkaev ja selle hooldusala. 2. Krundile on planeeritud reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nende sanitaarkaitsekujad. 3. Krundile on planeeritud liitumiskapp ja servituudi vajadus.

1. Krundile on planeeritud puurkaev ja selle hooldusala. 2. Krundile on planeeritud reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nende sanitaarkaitsekujad. 3. Krundile on planeeritud liitumiskapp ja servituudi vajadus.

1. Krundil on Tahula-Upa tee teekaitsevöönd 30 m. 2. Krundile on planeeritud elektrirajatised ning servituudi vajadused. 3. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega tee.

Tee- ja tänavamaa ala LT

-Transpordi- maa

- -

Krunt 99. 54 m² Tee- ja tänavamaa ala LT

-Transpordi- maa

- -Transpordi- maa

Maatulundus- maa

PLAN. ALA PIIR

OLEMASOLEV:

KATASTRIÜKSUSTE PIIRID

TULETÕRJEKUJADEST PÕHJUSTATUD EHITUSPIIRANGUTEGA ALA

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SERVITUUDI VAJADUS TEHNORAJATISELE

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABEL

±0=10,00 abs. kõrgus HOONE ORIENTEERUV SIDUMISKÕRGUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA TEE

SÕIDUKILTELE PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEVA TEHNORAJATISE KITSENDUSE ALA

SEADUSJÄRGNE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV AVALIK TEE

LIKVIDEERITAV VÕI ÜMBERTÕSTETAV OBJEKT

OLEMASOLEV HOONE

KRUNDI SUURUS KRUNDI SIHTOTSTARVE

KRUNDI NIMI

MAX EHITISE-

HOONE MAX KÕRGUS MAX HOONETE ARV PÕHI-/KÕRVALHOONEALUNE PIND

OLEMASOLEV SIDEKAEV

OLEMASOLEV 0,4 kV ÕHULIIN

L E P P E M Ä R G I D :

PLANEERITAV:

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK PLANEERITUD PUURKAEV (ASUKOHT TINGLIK)

PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA

PLANEERITUD KANALISATSIOONIEHITISE KUJA

PLANEERITUD REOVEEKOGUMISMAHUTI (ASUKOHT TINGLIK)

OLEMASOLEV 10 kV ÕHULIIN

OLEMASOLEV OPTILINE KAABEL

PLANEERITUD HOONESTUSALA

SÄILITATAV LOODUSLIK ALA sh METSAALA

PLANEERITUD SIDEKANAL

ÜP JÄRGNE VÄÄRISELUPAIK

PLANEERITUD BIOPUHASTI (ASUKOHT TINGLIK) PLANEERITUD REOVEE IMMUTUSALA (ASUKOHT TINGLIK)

Krunt 9 7058 m²

EP 400 m² 8,5 m1/3

ALA KUHU EI TOHI RAJADA VEEHAARET

PLANEERITAV JALGRADA

ÜP JÄRGNE MAANTEE SANITAARKAITSEALA

PERSPEKTIIVNE 10 kV MAAKAABEL

F49H13M5

PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA ALA PROHVETIKIVI KÜLASTAMISEKS

(KONFIGURATSIOON TINGLIK) HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT

SAAREMAA VALLAVALITSUS 351024

RAUL KASK STAAD. LEHTI. HIMMISTPROJEKTIJUHT

PLAN.

LEHTI

M 1:1000

Kuupäev 11.12.2025

PLANEERIJA P. HEIN

Töö nr.

Huvitatud isik:

453 3723 / 508 4489

Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Rohu 5, Kuressaare 93819

[email protected] / www.klotoid.ee

MKA tegevusluba PT 210/2005 MTR: EEP003326; ELK000027 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Planeerigu koostamise korraldaja:

PÕHIJOONIS

MÄRKUSED: 1. ALUSPLAANINA KASUTATUD KLOTOID OÜ POOLT AUGUST 2024 MÕÕDISTATUD GEODEETILIST ALUSPLAANI, TÖÖ NR 34-24-G 2. JOONISEL KUJUTATUD RUUMILAHENDUS ON TINGLIK JA TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIDEGA 3. JOONISTE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRI 4. JOONISTE VÄLJATRÜKID ON VALGUS- JA NIISKUSTUNDLIKUD

SAARE MAAKOND SAAREMAA VALD

UPA KÜLA PÄRNA

DETAILPLANEERING

/allkirjastatud digitaalselt/

PÕHIJOONIS Väljavõte saaremaa valla välisõhu

päevasest mürakaardist

Väljavõte saaremaa valla välisõhu öisest mürakaardist

ML106_Tugijoonis_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_07.10.2025.pdf

Rist i-V

irts u-K

uiv as

tu- Kure

ss aa

re tee

Tahula-Upa tee

infotahvel

Prohvetikivi

F49H13M5

PLAN. ALA PIIR

OLEMASOLEV:

KATASTRIÜKSUSTE PIIRID

OLEMASOLEVA TEHNORAJATISE KITSENDUSE ALA

SEADUSJÄRGNE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV AVALIK TEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV SIDEKAEV

OLEMASOLEV 0,4 kV ÕHULIIN

L E P P E M Ä R G I D :

OLEMASOLEV 10 kV ÕHULIIN

OLEMASOLEV OPTILINE KAABEL

ÜP JÄRGNE VÄÄRISELUPAIK

ÜP JÄRGNE MAANTEE SANITAARKAITSEALA

F49H13M5

SAAREMAA VALLAVALITSUS 351024

RAUL KASK STAAD. LEHTI. HIMMISTPROJEKTIJUHT

PLAN.

LEHTI

M 1:1000

Kuupäev 07.10.2025

PLANEERIJA P. HEIN

Töö nr.

Huvitatud isik:

453 3723 / 508 4489

Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Rohu 5, Kuressaare 93819

[email protected] / www.klotoid.ee

MKA tegevusluba PT 210/2005 MTR: EEP003326; ELK000027 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Planeerigu koostamise korraldaja:

TUGIJOONIS

MÄRKUSED: 1. ALUSPLAANINA KASUTATUD KLOTOID OÜ POOLT AUGUST 2024 MÕÕDISTATUD GEODEETILIST ALUSPLAANI, TÖÖ NR 34-24-G 2. JOONISTE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRI 3. JOONISTE VÄLJATRÜKID ON VALGUS- JA NIISKUSTUNDLIKUD

SAARE MAAKOND SAAREMAA VALD

UPA KÜLA PÄRNA

DETAILPLANEERING

/allkirjastatud digitaalselt/

TUGIJOONIS

SK100_Seletuskiri_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_22.12.2025.pdf

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1/27 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Detailplaneeringu algataja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Huvitatud isik: Raul Kask Koostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93812 Kuressaare

Tel 453 3723 Mob 508 4489

E-mail: [email protected]

MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 203/2005-P

UPA KÜLA PÄRNA DETAILPLANEERING

Töö nr 351024

Versioon 22.12.2025

Projektijuht: Indrek Himmist

Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120)

Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 27 joonised 3

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

SISUKORD

SELETUSKIRI 1. LÄHTESITUATSIOON ...................................................................................................... 3

1.1. Planeeritava ala asukoht ja suurus ........................................................................... 3 1.2. Planeeringu eesmärk ja koostaja .............................................................................. 4 1.3. Lähtematerjalid ......................................................................................................... 4 1.4. Olemasoleva ruumi kirjeldus ..................................................................................... 4 1.5. Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele ..................................... 5 1.6. Olemasoleva maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus. ..................... 9

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ........................................................................................................................... 9 3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 11

3.1 Krundijaotus............................................................................................................ 12 3.2 Kruntide ehitusõigus ............................................................................................... 12

3.2.1 Krunt 1-6 ......................................................................................................... 13 3.2.2 Krunt 7, 8 ja 9 ................................................................................................. 13

3.3 Juurdepääs ja parkimine ......................................................................................... 13 3.4 Piirded .................................................................................................................... 14 3.5 Haljastus ................................................................................................................. 14 3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................... 14

4. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................... 15 4.1 Veevarustus............................................................................................................ 15 4.2 Kanalisatsioon ........................................................................................................ 15 4.3 Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................... 16 4.4 Elekter .................................................................................................................... 16 4.5 Soojavarustus ......................................................................................................... 16 4.6 Side ........................................................................................................................ 17

5. PLANEERINGUJÄRGSED SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED ...................... 17 6. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS .................................................................. 19 7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID ............................................................................ 20

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused ........................................................................... 20 7.2 Sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud mõjud................................................... 21 7.3 Tuleohutus .............................................................................................................. 22 7.4 Kuritegevuse riskide ennetamine ............................................................................ 22

8. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA ................................................................ 23 9. EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA ............................................................................... 24

1.1 Krunt 1 .................................................................................................................... 24 1.2 Krunt 2 .................................................................................................................... 24 1.3 Krunt 3 .................................................................................................................... 25 1.4 Krunt 4 .................................................................................................................... 25 1.5 Krunt 5 .................................................................................................................... 26 1.6 Krunt 6 .................................................................................................................... 26 1.7 Krunt 7 .................................................................................................................... 26 1.8 Krunt 8 .................................................................................................................... 27 1.9 Krunt 9 .................................................................................................................... 27

JOONISED

Situatsiooniskeem leht 1

Tugijoonis M 1:500 leht 2

Põhijoonis M 1:500 leht 3

Ruumiline illustratsioon

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

SAAREMAA VALLAS UPA KÜLAS PÄRNA DETAILPLANEERINGU S E L E T U S K I R I

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1. Planeeritava ala asukoht ja suurus

Planeeringu ala asub Kuressaare linna lähedal Upa külas, Pärna katastriüksusel (71401:001:3784) ning osaliselt Männiku (27003:001:0667) ja 21138 Tahula -Upa tee (27003:001:0340) katastriüksustel. Planeeringuala suurus on ca 7,4 ha.

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

planeeritava ala asukoht

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

1.2. Planeeringu eesmärk ja koostaja

Upa küla Pärna detailplaneering algatati 16.04.2024 Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/389. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus.

Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa:

Indrek Himmist Projektijuht, teedeinsener;

Pille Hein Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 189120);

Andri Põrk Diplomeeritud teedeinsener, tase 7;

Jaan Sõmmer Elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6.

Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele.

1.3. Lähtematerjalid

• Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024 korraldus nr 2-3/389 Upa külas Pärna detailplaneeringu algatamine;

• Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024 korralduse nr 2-3/389 juurde Upa külas Pärna detailplaneeringu planeeringuala;

• Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024 korraldusele nr 2-3/389 detailplaneeringu lähteseisukohad;

• Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering, kehtestatud 26.01.2012 Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 1 ja Kaarma Vallavolikogu 25.01.2012 määrusega nr 1;

• Saare maakonnaplaneering 2030+;

• Saaremaa valla välisõhu mürakaart, koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3448;

• Digitaalne geodeetiline alusplaan, koostas Klotoid OÜ august 2024, töö nr 34-24- G;

• Keskkonnaamet 16.05.2024 Arvamus Upa külas Pärna detailplaneeringu algatamise kohta;

• Transpordiamet 20.05.2024 Seisukohtade väljastamine Upa küla Pärna detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/24/7186-2;

• Elektrilevi OÜ 23.10.2024 tehnilised tingimused nr 484169;

• AS Telia Eesti 21.10.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39229583;

• Kehtivad seadused ja õigusaktid.

1.4. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Detailplaneeringu ala hõlmab Upa külas Pärna (71401:001:3784) katastriüksust ning osaliselt Männiku (27003:001:0667) katastriüksust.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Planeeringuala piirneb transpordimaa sihtotstarbega 21138 Tahula-Upa teega (27003:001:0340), elamumaa sihtotstarbega Pähklisalu (27003:001:0432) katastriüksusega, maatulundusmaa sihtotstarbega Männiku (27003:001:0667), Kadastiku (71401:001:3783), Kadaka (27003:001:0096), Hääle (43301:001:1202) ja Otsa (27003:001:1036) katastriüksustega ning riigi omandis oleva 10 Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare tee (27003:001:0335, transpordimaa sihtotstarve) katastriüksusega.

Pärna katastriüksuse kõlvikuline koosseis on 54997 m2 metsamaad ja 17825 m2 muud maad.

Hoonestus planeeringualal puudub.

Juurdepääs maaüksusele puudub.

Planeeringuala läbivad 10 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaabelliin.

Pärna maaüksus asub tasasel maa-alal, abs. kõrguste vahega ca 9,2-10,7 meetrit. Maapinna lang on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee suunas. Mullastikust esinevad rähk- ja klibumullad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud uue koostatava saaremaa valla üldplaneeringu juurde Saaremaa valla välisõhu mürakaardi, töö nr 21/3448. Nimetatud uuringu järgi tuleks uute elamualade planeerimisel arvestada rangemate normtasemete (sihtväärtuste) täitmisega (55 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal) ning rakendada vajalikku puhverala hoonete ja tee vahele. Planeeringu ala jääb mürakaardi järgi osaliselt 60-65 dB ja 55-60 dB alale ning ülejäänud osas alla 50-55 dB alale.

1.5. Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele

Saare maakonnaplaneering 2030+

Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardile paikneb planeeringuala väärtuslikel maastikel. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemine on aluseks kaitse, hoolduse ning teatud juhtudel ka taastamise korraldamisel kohalikul tasandil, samuti üldplaneeringute koostamisel. Väärtuslike maastike piire, sisemist struktuuri (miljööväärtuslikud hoonestusalad, vaatamisväärsused jm) ning maakasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringutega.

Planeeringuala puhul ei ole tegemist pärandkoosluste alaga (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud), samuti ei ole alal põllu-, heina ja karjamaad.

Planeeringualas asuv pärandkultuuri objekt Prohvetikivi (270:KIV:001) säilitatakse oma esialgses kohas või teisaldatakse Krunt 2 piiri äärde.

Täiendavate elamukruntide moodustamine ei lõhu olemasolevat maakasutuse ja hoonestuse struktuuri.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Joonis 2 Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist. Planeeringuala tähistatud sinise ringiga.

Üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 ja Kaarma Vallavolikogu 25.01.2012 määrusega nr 1).

Ühisplaneeringu maakasutuse kaardi järgi asub planeeringuala haljasmaa juhtotstarbega alal, kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on ühisplaneeringu mõistes hajaasustusmaa. Vastavalt ühisplaneeringu seletuskirja peatükile 4.3 antakse haljasmaal ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega. Ühisplaneeringu seletuskirja ptk 5 kohaselt alasid, kus detailplaneeringuga soovitakse kavandada või on planeeritud vähemalt neli elamumaa kinnistut, käsitletakse elamupiirkondadena ning samas peatükis on toodud tingimused elamupiirkonna detailplaneeringu elluviimiseks. Ühisplaneeringu piirangute kaardi kohaselt on tegemist metsaga ning planeeringuala jääb väärtuslike maastike alale, osaliselt ulatub planeeringualale maantee sanitaarkaitseala ning väikeses osas vääriselupaiga ala. EELIS andmetel ei ole vääriselupaigale sõlmitud kaitse lepingut. 28.04.2025 kirjaga nr 13-1/25/8571 tegi Keskkonnaamet Keskkonnaagentuurile ettepaneku arhiveerida registris vääriselupaik VEPL00474. Vääriselupaik arhiveeriti Keskkonnaagentuuri poolt.

Ühisplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 kohaselt on ühisplaneeringuala jagatud neljaks erineva iseloomuga piirkonnaks ehk kandiks. Kantide iseloomuga arvestamine eelkõige detailplaneeringute lähtetingimuste ja projekteerimistingimuste koostamisel

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

loob eeldused piirkondliku omapära säilimisele ja mitmekesisema maastikupildi kujundamisele. Käesoleval juhul on tegemist Upa kandiga. Ala jääb Lilbi – Kärdu – Upa väärtusliku maastiku alale, millele laienevad vaid maakonna teemaplaneeringuga määratud üldised tingimused, eritingimusi ei seata. Ühisplaneeringus on toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks maakonna teemaplaneeringu põhjal, nt kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel ning maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad kui maastikku kujundavad elemendid tuleb säilitada.

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamukrunti suurustega 9425-13621 m². Planeeringuala lähipiirkonnas on elamutega hoonestatud katastriüksused suurustega ca 5000–25 000 m2. Planeeringualast põhjas asub ajalooline Upa külasüda hoonestatud kinnistu pindaladega ca 5000-10000 m², üksikud kinnistud 30000-40000 m². Lääne pool asuvad uuemal ajal hoonestatud kinnistud pindaladega 5000 m² - 25000 m² (Kadaka).

Seega kavandatavate 9425-13621 m² suuruste kruntide planeerimine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega, mistõttu haljasmaa juhtotstarbega alal alla 2 ha suuruste elamukruntide planeerimine piirkonnas on kooskõlas üldplaneeringu tingimustega ning planeeritava tegevuse jaoks ei ole planeeringualal vaja ühisplaneeringu juhtotstarbeid muuta.

Ühisplaneeringu seletuskirja p 3.4 järgi on ilusaks teelõiguks nimetatud Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare maanteel Upa-Kuressaare lõik. Ühisplaneeringu kohaselt on ilusad teelõigud üldjuhul seotud neilt avanevate vaadetega ja piirnevate maastikega, kuid tee võib ka ise olla väärtus, nt ajaloolised alleedega ääristatud või munakiviteed. Teede puhul väärtustatakse seda, kui need on reljeefi õgvendamata ja ajaloolist kulgemist järgivad, vaheldusrikkad ja vaateelamusi pakkuvad jmt. Ilusate teelõikude määratlemisega ühisplaneeringus ei reguleerita teede elementide projekteerimist ja tegevusi teekaitsevööndis. Teemaga juhitakse tähelepanu keskkonnaväärtuste säilimisele, teelt avanevate vaadete avamiseks või hoidmiseks.

Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee teelõiku Upa–Kuressaare on ühisplaneeringus kirjeldatud järgmiselt: „Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest ei hakka Kuressaarele lähenedes silma tootmis- või laohooned, vaid kase- ja pajualleed, mets ja heinamaad. Saaremaa peamagistraal on samal kohal olnud juba aegade algusest, tegemist on seega ajaloolise teega. Kõige olulisem on säilitada teed palistavad alleed ja puudetukad ka tulevikus. Kohati on alleedes “augud”, seal tuleb alleed täiendada ja vajadusel haiged puud asendada sama liiki puudega. Teest idapool on hoonestamist takistanud ja takistavad ehitusgeoloogilised tingimused, kuna tegemist on endise järvega ja seega madala alaga, kus kõrgused on kohati vaid 3,5 m ümp. Kuna maaparandussüsteem enam ei toimi ja ala on madalam kui ümbritsevad alad, on see üha pikemat aega kevadeti üleujutatav. Teest läände jääv mets tuleks võimalusel säilitada tee kaitsevööndi ulatuses ja hoonestuse kõrgus ei tohi ületada metsa kõrgust, sel juhul säilib teelõigu praegune üldilme ka tulevikus. Upa küla ja Kuressaare linna vaheline ala on seni suures osas hoonestamata, kuid vastav huvi on maanteega piirnevate kinnistute omanikel olemas. Maanteest ida pool tuleb võimalikel arendajatel arvestada üleujutusohuga ning ebasoodsate ehitusgeoloogiliste tingimustega. Maanteest lääne pool oleva metsa puhul on oluline teada, et maatulundusmaa juhtotstarve ei pruugi tagada vaateid ja maastikupilti. Metsakorralduskava lageraiete eest ei kaitse, küll aga kõrghaljastuse säilitamise kohustus läbi detailplaneeringu.“

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Planeeringuala Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teeäärses lõigul on ette nähtud kõrghaljastuse säilitamine. Planeeritud hoonestuse kõrgus ei ületa metsa kõrgust. Seega säilib teelõigu praegune üldilme ka tulevikus.

Joonis 3 Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala tähistatud punase kolmnurgaga.

Joonis 4 Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu piirangute kaardist. Planeeringuala tähistatud punase kolmnurgaga.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

1.6. Olemasoleva maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.

Tabel 1 Planeeritavate katastriüksuste andmed

Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Planeeringualal asub Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare põhimaantee ja Tahula- Upa kõrvalmaantee kaitsevöönd

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

10 m mõlemal pool 10 kV õhuliini, 1 m mõlemal pool 0,4 kV maakaablit

Elektrilevi OÜ Planeeringualal asuvad 10 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabel

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala asub Kuressaare linna naabruses Upa külas. Kuressaare kesklinnast ca 5 km kaugusel.

Lähimad koolid, lasteaiad, perearstid, kauplused jmt asuvad Kuressaare linnas. Bussiühendus linnaga on suhteliselt rahuldav. Piki Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teed kulgeb Kuressaareni kergliiklustee.

Lähim bussipeatus Tahula peatus asub ca 800 m kaugusel planeeringualast. Bussipeatuseni saab mööda planeeritud juurdepääsuteed, mööda Tahula-Upa teed ja edasi mööda Risti-virtsu-Kuivast-Kuressaare teeserva bussipeatuseni. Kooli bussipeatus paikneb ca 900 m kaugusel planeeringualast.

Planeeringuala piirneb lõunast Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteega ning põhja pool paikneb Tahula-Upa kõrvalmaantee, millelt on kavandatud mahasõit planeeringualale.

Kü nimetus Pindala Omandivorm Kü sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu registriosa

Pärna 72822 m² eraomand Maatulundusmaa 100%

71401:001:3784 2799050

Männiku 33653 m² eraomand Maatulundusmaa 100%

27003:001:0667 3128834

21138 Tahula-Upa tee

23466 m² riigiomand Traspordimaa 100%

27003:001:0340 13611750

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Ajalooline Upa külakeskus asub planeeringualast põhjasuunas. Nii ajaloolise külakeskuse ümbruses kui ka teisel pool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teed on viimasel aastakümnenditel palju elamuarendusi kavandatud ja rajatud. Planeeringualast lääne ja edala suunas on rajatud uus elamutekompleks (Rukkilille, Pähkli, Pihlaka, Muusika, Laulu jt. katastriüksustele). Lisaks asuvad suured elamuarendused teisel pool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed.

Planeeringuala lähipiirkonnas on elamutega hoonestatud katastriüksused suurustega ca 5000–25 000 m2. Planeeringualast põhjas asub ajalooline Upa külasüda hoonestatud kinnistu pindaladega ca 5000-10000 m², üksikud kinnistud 30000-40000 m². Lääne pool asuvad uuemal ajal hoonestatud kinnistud pindaladega 5000 m² - 25000 m² (Kadaka). Teisel pool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teed on elamukruntide keskmine pindala ca 5000 – 6000 m². Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamukrunti suurustega 9425-13621 m².

OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Saaremaa valla välisõhu mürakaardi järgi (töö nr 21/3448) jääb planeeringuala osaliselt 60-65 dB ja 55-60 dB alale ning ülejäänud osas alla 50-55 dB alale. Nimetatud uuringu järgi tuleks uute elamualade planeerimisel arvestada rangemate normtasemete (sihtväärtuste) täitmisega (55 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal) ning rakendada vajalikku puhverala hoonete ja tee vahele. Hoonestusalad on planeeritud päevase müratasemega 50-55dB alale ning öise müratasemega 40-50 bD alale.

Piirkonna hoonestus on valdavalt kahekordsed kahepoolse viilkatusega ca 8 m kõrgused elamud, katuse kalle on enamasti 35-45 kraadi. Ajaloolises Upa külakeskuses kindlat hoonete harjajoont välja kujunenud ei ole. Tõenäoliselt on hooned paigutatud lähtuvalt ilmakaartest. Uusarendustes on hoonestus üldjoontes paigutatud paralleelselt või risti juurdepääsuteedega. Piiretest esinevad enam jaolt kiviaiad, nii ajaloolised kui ka uued. Uuematel elamukruntidel on ka vähesel määral traditsioonilisi puitaedu. Haljastus on suures osas looduslik. Kuna planeeringuala juurdepääs on kavandatud ajaloolise külakeskuse poolt Tahula-Upa teelt ning lähtuvalt sellest on planeeritava elamuala seotus ajaloolise külaga suurem kui uusarendustega. Seega on planeeringu koostamiselt lähtutud eelkõige just Upa külasüdame arhitektuurist ja hoonete struktuurist.

Planeeringualas asub pärandkultuuri objekt Prohvetikivi (270:KIV:001). Kivi ei ole riikliku kaitse all, kuid omab Saaremaal tähelepanu kultuuriloolise tausta tõttu. Kivi säilitatakse kas samas kohas või teisaldatakse Krunt 2 piiri äärde. Kivile tagatakse jalgsi juurdepääs.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Joonis 5 Maa- ja Ruumiameti väljavõte planeeringuala kontaktvööndist, planeeritav katastriüksus tähistatud sinise rõngaga

Kokkuvõtvalt võib öelda, et detailplaneeringuga kavandatavad elamukrundid sobituvad piirkonna maakasutuse ja hoonestusstruktuuriga.

3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS

Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualal 6 üksikelamu krunti, 2 teemaa krunti ning üks ajutine krunt (Krunt 9) planeeringu vormistamiseks.

Hoonestusalad on paigutatud nii, et nende vaheline kaugus on minimaalselt 40 m.

Planeerimisseaduse § 125 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus alates 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonetele. Kruntidele on kavandatud eluhoone ja kaks kõrvalhoonet. Alla 20 m² ehitusloakohustuseta hoonete (välikäimla, kasvuhoone, kuur, mängumaja jmt) rajamine on vaba ning neid ehitusõiguses kajastatud ei ole.

Planeeringualas asub pärandkultuuri objekt Prohvetikivi (270:KIV:001). Kivi ei ole riikliku kaitse all, kuid omab Saaremaal tähelepanu kultuuriloolise tausta tõttu. Prohvetikivi on Saaremaal kõige enam tuntud vennastekoguduse kooskäimise kohana, kus kivi juures peeti palveid ja sai alguse Kuressaare Siioni kogudus. Kivi säilitatakse oma esialgses kohas või teisaldatakse Krunt 2 piiri äärde. Kivini tuleb tagada avaliku kasutusega jalgrada. Kivi hooldamine ja avalik ruum kivi ümber leppida kokku kohalikul omavalitusel krundi valdajaga ning sõlmida selleks eraldi leping.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

3.1 Krundijaotus

Krunt 9 baasil peale planeeringu kehtestamist katastriüksust ei moodustata.

Tabel 3. Krundijaotus

Planeeringujärgne maaüksus

Krundi nimetus Pindala Krundi kasutamise sihtotstarve

Krunt 1 9425 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 2 10590 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 3 9948 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 4 13536 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 5 13621 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 6 12783 m² Üksikelamu maa EP, Looduslik maa HL Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 7 2917 m² Tee- ja tänavamaa ala LT Kü sihtotstarve transpordimaa

Krunt 8 1184 m² Tee- ja tänavamaa ala LT Kü sihtotstarve transpordimaa

Krunt 9 54 m² Tee- ja tänavamaa ala LT Kü sihtotstarve transpordimaa

3.2 Kruntide ehitusõigus

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitusteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Kruntidele on kavandatud eluhoone ja kaks kõrvalhoonet. Alla 20 m² ehitisealusepinnaga ehitusloakohustuseta hoonete (välikäimla, kasvuhoone, kuur, mängumaja jmt) rajamine on vaba ning neid ehitusõiguses kajastatud ei ole. Kruntidele on kavandatud eluhoone ja kaks kõrvalhoonet.

Hooned kavandada kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi. Abihoone arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus peavad kokku sobima eluhoonega.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

3.2.1 Krunt 1-6

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.2 Krunt 7, 8 ja 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala

Hoonete suurim lubatud arv: 0

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Transpordiamet on 20.05.2024 väljastanud seisukohad Upa küla Pärna detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/24/7186-2.

Lisaks planeeringualale on juurdepääsutee vajalik Pähklisalu ja Männiku katastriüksustele. Vastavalt Pähklisalu, Männiku ja Pärna kinnistute omanike vahelisele kokkuleppele on juurdepääsutee kavandatud mahasõiduga Tahula-Upa kõrvalmaanteelt üle Männiku katastriüksuse. Põhijoonisel on markeeritud nähtavuskolmnurgad vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine.

Krundisiseste teede laius ja seisukord peab võimaldama päästetehnika, prügiauto jmt juurdepääsu. Lähtudes kasutusel olevast tehnikast, peavad teed võimaldama sõitmist vähemalt 10 meetrit pikkadel, 4 meetrit kõrgetel ja 26 tonni kaaluvatel veoautodel (prügiauto, päästeauto), mille pöörderaadius on 10 meetrit. Tupiktee ümberpöördekoht on kavandatud juurdepääsutee lõppu, aluseks võetud EVS 843:2016 Joonis 4.6. Katendi liigiks peab olema vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega. Juurdepääsutee äärde projekteerida ja rajada välisvalgustus.

Planeeritud juurdepääsutee seada avaliku kasutusega teeks.

Juurdepääsud igale krundile eraldi lahendada projekteerimise käigus.

EVS 843:2016 Tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul väike-elamute alal 3 sõiduauto kohta. Parkimine lahendada krundisiseselt koos hoone(te) arhitektuurse projektiga.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

3.4 Piirded

Piirdeid on lubatud rajada ainult hoonestusala piirides.

Planeeringuala lähipiirkonnas on enamuses osas ajaloolisi ja uusi kiviaedu, vähesel määral traditsioonilisi puitaedu.

Keelatud on rajada piirdeaedadena läbipaistmatuid, kõrgeid, massiivseid kivimüüre ja plankaedu, raudpiirdeid jt aedlinnalikke piirdeid. Keelatud on rajada vundamendil aedu.

Lubatud rajada piirkonnale omaseid kiviaedu ning latt-, roigas-, lipp- ja hirsaedu. Kiviaedade kõrgus 70-90 cm, ülejäänud piirete kõrgus 1,2 m.

Täpne piirete lahendus anda koos hoone arhitektuurse projektiga.

3.5 Haljastus

Maa- ja Ruumiameti andmetel on planeeritav ala ca 75% osas kaetud metsakõlvikuga. Alal on nii lehtpuid, okaspuid kui kadastikke.

Väljaspool hoonestusala, teid ja tehnorajatisi paiknev haljastus ja ala looduslik ilme tuleb säilitada.

Vältida hoonestusalal lageraiet, võtta maha ainult niipalju puid, et tagada hoonetes ja õuealal piisav päikesevalgus. Täpne puude likvideerimine ja säilitamine anda hoone ehitusprojektiga. Väljaspool hoonestusala lageraie keelatud va juurdepääsuteede ja tehnovõrkude kohal.

Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist, tuleb ehitamise esimeses etapis rajada juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid. Iga rajatise või hoone ümber tuleb määratleda ehitustsooni suurus, millest väljaspool ei ole lubatud mehhanismide liikumine ega ehitusmaterjalide ladustamine.

Ehitusel on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

Ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Juurte kaitseks masinate tallamise vastu, tuleks asetada maapinnale ümber puutüve masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi tuleb vajadusel kaitsta ajutise piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada, siis vooderdada puutüvi plankudega. Vältimaks okste rebenemist, tuleks lõigata puudelt ära alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi kärpida võra ühepoolseks.

Uut haljastust võib rajada hoonestatavale alale. Uus haljastus rajada vastavalt omaniku soovile ja maitsele. Soovituslikult arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.

Puude langetamine ja kruntide täiendav haljastus lahendatakse hoonestuse projekteerimise etapis.

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Pärna maaüksus asub tasasel maa-alal, abs. kõrguste vahega ca 9,2-10,7 meetrit. Maapinna lang on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee suunas.

Teed rajada maapinnast veidi kõrgemale, et vesi saaks valguda teeäärsetele rohelistele aladele.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Elamu ja kõrvalhoonete orienteeruv +/-0.00 on planeeritud abs. kõrgusele 10,50 – 11,00 m. Täpne lahendus anda hoonete arhitektuurse projektiga.

4. TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus

Orienteeruv veetarbimine krundi kohta on ca 0,5 m³/ööpäevas. Igale krundile on kavandatud individuaalne puurkaev. Vastavalt veeseaduse § 154 on planeeritavatele puurkaevule moodustatud 10 m raadiusega hooldusala. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, veeseadus § 153.

Täpsed lahendused antakse projekteerimise staadiumis.

4.2 Kanalisatsioon

Maa- ja Ruumiameti geoloogiliste kaartide järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Ühe krundi ööpäevane reovee kogus on ca 0,5 m³, mis teeb 6 planeeritava krundi peale kokku ca 3,0 m³ ööpäevas.

Planeeritava ala reovee ära juhtimiseks on lubatud järgmised võimalused:

1. Kruntidele paigaldada biopuhasti ja puhastist väljuv heitvesi immutada pinnasesse.

Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.

Joonisel on markeeritud alad kuhu vastavalt veeseadusele ei ole lubatud rajada veehaaret ja selle sanitaarkaitseala ja hooldusala. Keskkonnainfo puuraukude registri andmetel nimetatud alades puuraugud puuduvad.

Biopuhasti paigaldamisel peab kinnistu kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom võimaldama biopuhasti tõrgeteta tööd. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist.

Veeseaduse § 127 järgi ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2 m – vajalikuks võib osutuda imbsüsteemi peenrasse tõstmine. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu

Eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi (kiirtega lahendus tagab ühtlasema ja hajusama pinnasesse imbumise, kui imbtunnel).

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Juhul kui omapuhastit ei ole võimalik nõuetekohaselt rajada tuleb paigaldada reovee kogumismahutid.

2. Paigaldada hoonete juurde reovee kogumismahutid. Kogumismahutitele tuleb tagada purgimisauto juurdepääs.

Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida.

Reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt.

Reovee kogumismahutile ja omapuhastile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutaval tühjendusautol.

Reoveerajatiste asukohta võib muuta hoonete projekteerimise käigus võttes arvesse planeeringu joonisel näidatud kitsendusi. Kui muudetud asukoht tekitab täiendavaid kitsendusi piirinaabritele tuleb see piirinaabriga kooskõlastada. Täpsed lahendused anda hoone(te) ehitusprojektiga.

Täpsed lahendused ja asukohad antakse projekteerimise staadiumis.

4.3 Sademeveekanalisatsioon

Sademeveed hoonete katustelt ja kõvakattega teedelt juhtida maapinnakalletega rohelistele aladele.

Sadevete juhtimine naaberkinnistutele ja avalikult kasutatavatele teedele on keelatud.

4.4 Elekter

Liitumiseks 0,4kV elektrivõrguga on Elektrilevi OÜ 23.10.2024 väljastanud tehnilised tingimused nr 484169.

Elamukruntide orienteeruvad peakaitsmed on 3x25A krundi kohta. Krunt 7 ja 8 peakaitsmete suurused (tänavavalgustus) selguvad projekteerimise staadiumis.

Planeeritavate kruntide liitumine elektrivõrguga on planeeritud olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil. Objektide elektrivarustuseks on kavandatud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektritoide liitumiskilbist objektini rajada maakaabliga.

Krundisisene kaabel alates mõõtekapist tuleb lahendada koos hoone(te) ehitusprojektidega.

Maakaabli ja liitumiskilbi täpne paigutus lahendatakse projekteerimise käigus.

Alternatiivse energia saamiseks võib kruntidele rajada päikesepaneelid. Lubatud on elamu teenindamiseks mikrotootmist kuni 15 kW. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoonete katustele või maapinnale hoonestusala piirides. Päikesepaneelide liitumiseks elektrivõrguga küsida Elektrilevi OÜ eraldi liitumistingimused.

4.5 Soojavarustus

Lubatud on kasutada lokaalset puuküttel kütteallikaid ning elektrikütet ja erinevaid soojuspumpasid sh maaküttepumbad. Maakütte kontuuri või puuraugud võib rajada hoonestusala piirides või lagedale alale. Metsa raadamine horisontaalse maakütte paigaldamiseks on keelatud. Kui horisontaalne maaküttekontuur ei mahu, on võimalik kombineerida erinevaid küttelahendusi.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

4.6 Side

Kaabelsidega liitumiseks on AS Telia Eesti 21.10.2024 väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39229583.

Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass on kavandatud sidekaevust F49H13M5. Igale krundile näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Alternatiivsed sideühendused on võimalikud erinevate sideettevõtete mobiilsete lahenduste läbi.

5. PLANEERINGUJÄRGSED SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED

Tabel 6 Planeeringujärgsed kitsendused

Krundi nimetus

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Krunt 1

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet Planeeringualal asub Tahula –Upa tee kaitsevöönd

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

1 m mõlemal pool 0,4 kV maakaablit

Elektrilevi OÜ Planeeringualal asub 0,4 kV maakaabel

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti, imbpeenar ja kogumiskaev ning nende kujad

Veeseadus Puurkaevu hooldusala 10 m

KOV Planeeritud puurkaevu hooldusala

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Krunt 2, 3

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti, imbpeenar ja kogumiskaev ning nende kujad

Veeseadus Puurkaevu hooldusala 10 m

KOV Planeeritud puurkaevu hooldusala

Krunt 4-6

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Planeeringualal asub Risti-Virtsu- Kuivastu- Kuressaare tee kaitsevöönd

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

10 m mõlemal pool 10 kV õhuliini

Elektrilevi OÜ Planeeringualal asub 104 kV õhuliin

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti, imbpeenar ja kogumiskaev ning nende kujad

Veeseadus Puurkaevu hooldusala 10 m

KOV Planeeritud puurkaevu hooldusala

Krunt 8 Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Planeeringualal asub Risti-Virtsu- Kuivastu- Kuressaare tee kaitsevöönd

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

6. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS

Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel.

Tabel 5 Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp

Sisu

Ruumiline ulatus

Krunt 1 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 2

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

KOV Avalik kasutus

Krundil paikneb pärandkultuuri- objekt Prohvetikivi ning kivile tuleb tagada avalik jalgsi juurdepääs

Jalgraja laius ca 2 m. prohvetikivi ja jalgraja täpne asukoht selgub peale uute katastriüksuste moodustamist.

Krunt 3 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 4

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Sidekanalisatsiooni valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud sidekaabel

1 m siderajatistest

Krunt 5 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 6 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 7

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp ning perspektiivne 10 kV maakaabli koridor

1 m elektrirajatisest

Sidekanalisatsiooni valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud sidekaabel

1 m siderajatistest

KOV Avalik kasutus Planeeritud juurdepääsutee

Teemaa laius ca 10 m

Krunt 8

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabli koridor

1 m elektrirajatisest

KOV Avalik kasutus Planeeritud juurdepääsutee

Teemaa laius ca 10 m

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused

Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

• Ühisplaneeringu järgi jääb planeeringualale maantee sanitaarkaitsevöönd, mis on kinnitatud vastavalt teede- ja siseministri määrusega nr 55 „Maantee projekteerimisnormid“ Käesoleval hetkel kehtivas kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimisnormis maantee sanitaarkaitsevöödi definitsioon ja käsitlus puudub.

• 2023 aasta liiklusloenduse järgi on liiklussagedus Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee planeeringualaga piirneval lõigul 3469 autot ööpäevas, sellest 97% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja autobussid ning 2% autorongid ning liiklussagedus Tahula-Upa teel on 164 autot ööpäevas, sellest 98% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja autobussid ning 1% autorongid.

Liiklusest tulenevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemetele.

Müratundlike ruumide projekteerimisel jälgida, et liiklusest tulenevad müratasemed vastaksid nimetatud määrusele. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutada müratõkestavaid materjale ning heliisolatsiooniga aknaid ja uksi. Eluhoone planeerimisel paigutada müratundlikud ruumid müraallikast kaugemale.

Maanteede ja hoonestusalade vahel säilitada kõrghaljastus. Tihe haljastus aitab hajutada heli.

Samuti võib kasutada spetsiaalseid müra summutavaid aiapaneele.

Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringuala piirnev riigitee on tolmuvaba kattega. Maantee ja hoonestuse vahele jääb metsaala, mis piirab tolmu ja saaste levikut.

Lähtuvalt eelkirjeldatust ei ole vajadust planeerida teeäärseid leevendusmeetmeid (müratõkkesein) riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

• Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

• Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele.

• Kõrghaljastuse säilitamise meetmed p. 3.5

• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

• Puurkaevu asukoha valikul võtta arvesse veeseaduse § 86 nõudeid.

• Reovee rajatiste rajamisel lähtuda veeseadusest ja Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

• Reovee kogumismahutid lasta tühjendada vastavat luba omava ettevõtte poolt.

• Sademevee juhtimisel pinnasesse lähtuda veeseadusest

• Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka kruntide kasutuselevõtul. Samuti peab olema tagatud krundipõhine jäätmete liigiti üleandmine või rajada ühine jäätmekonteinerite ala (kuni 5 jäätmeliiki). Soovituslikult kompostida biolagunevad jäätmed igal krundil eraldi. Kruntidel asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema tupiktee lõpus asuvatel kruntidel (4 ja 6) tagatud jäätmeveoki ümberpööramiskoha rajamine krundi siseselt, selle puudumisel peab krundi omanik arvestama vajadusega jäätmekonteinerid tühjendamiseks välja tuua asukohta, kus ümberpööramine on võimalik."

7.2 Sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud mõjud

Planeeringuga kavandatakse 6 üksikelamut. Planeeringu elluviimise tulemusena kasvab Upa küla elanike arv ja mõningal määral võib kasvada ka valla elanike arv ning sellest tulenev tulubaas. Elanike kasv võib elavdada külaelu (kogukonnaelu, vaba aja veetmine jmt).

Pärimusega seotud koha „Prohvetikivi“ külastus jääb avalikuks.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

7.3 Tuleohutus

Planeeritud hooned kuuluvad I kasutusviisiga hoonete klassi.

Planeeringuga on tagatud hoonete vahelised kujad 8 m ja tulekustutustehnika pääs krundile. Uusi ehitisi tuletõrjekujasse planeeritud ei ole.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3.

Hoonete projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Lähtudes siseministri 18.02.2021 määrusest „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nr 10 järgi võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;

2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; Planeeringuga on kruntide hoonestusalad planeeritud üksteisest ja olemasolevatest üle 60 m² ehitisealuse pinnaga Kadastiku kinnistul asuvast elamust vähemalt 40 m kaugusele ning Pähklisalu katastriüksuse piirist 20 m kaugusele.

3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.

Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad ca 300 m kaugusel Lilbi külas Triinu katastriüksusel (71401:001:2978) ja ca 800 m kaugusel Upa külas Kooli tee ääres.

Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.

7.4 Kuritegevuse riskide ennetamine

Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.

Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maa piirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Ala edasisel projekteerimisel ja ekspluatatsioonil tuleb tagada:

• autode parkimine hoonete vahetus läheduses;

• üldkasutatavate alade korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;

• teede ja hoonete ümbruse valgustatus;

• vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded).

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

8. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA

1. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

2. Katastriüksuste moodustamine. Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisel, ehitiste rajamisel ja sihtotstarve määramisel.

Enne kruntide võõrandamist peavad olema tehtud ja rajatud:

• Kohaliku omavalitsusega peab olema sõlmitud avaliku kasutuse leping prohvetikivile juurdepääsuks ja kivi kasutamiseks.

• Planeeritud tänavad ja juurdepääsuteed peavad olema välja ehitatud ning neile väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised. Koos teega rajada tänavavalgustus. Juurdepääsutee avalikuks kasutamiseks määramise eeltingimus on see, et tee peab olema vastavalt tee ehituse projektile välja ehitatud. Avalikult kasutatava tee ehitamiseks taotleda ehitusluba ja peale tee valmimist anda üle vallale. Juurdepääsuteed sh mahasõidud rajab piirkonna arendaja.

• Likvideeritud olemasolev ristumiskoht Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teele

• Planeeritud elektri ja kaabelside ühendused liitumispunktideni või kruntide piirini. Planeeritud elektri- ja siderajatised peavad olema välja ehitatud ning neile väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised. Tehnovõrgud rajada enne teedele tolmuvabakatte rajamist.

Ühised tehnorajatised rajab piirkonna arendaja. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega, sidekaablid kuni krundi liitumispunktini, tänavavalgustus.

Peale elektri kaabelliinide ja liitumiskilpide väljaehitamist esitada elektripaigaldise nõuetekohane tunnistus vallale

Peale siderajatiste väljaehitamist peab kasutusteatis olema valla poolt loetud teavitatuks.

• Trassivaldajatega peavad olema sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingud.

3. Planeeritavate hoonete projekteerimine ja ehituslubade taotlemine ja ehitusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

• Elamukrunte teenindavad teed ja tehnovõrgud (sh sademevete kraavid, elektrivarustus, sidevarustus, välisvalgustus) peavad olema välja ehitatud ning neile peab olema väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised enne hoonetele ehituslubade väljastamist.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiamet menetlusse. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Hoone(te) projektiga koos antakse krundi haljastuse ,teede, puurkaevu, reoveesüsteemi ja parkimise lahendus.

• Kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja(te) poolt.

4. Enne ehitiste kasutuselevõttu kasutuslubade taotlemine ja kasutusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

• Enne hoonete kasutusloa väljastamist peab olema hooneid teenindavad tehnovõrgud välja ehitatud.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

9. EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA

1.1 Krunt 1

Pindala: 9425 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

1.2 Krunt 2

Pindala: 10590 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

1.3 Krunt 3

Pindala: 9948 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

1.4 Krunt 4

Pindala: 13536 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

1.5 Krunt 5

Pindala: 13621 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

1.6 Krunt 6

Pindala: 12783 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Looduslik maa HL

Hoonete suurim lubatud arv: 3 (eluhoone + 2 kõrvalhoonet)

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 7,0 m

Suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

1.7 Krunt 7

Pindala: 2917 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala

Saaremaa Vallavalitsus Pärna detailplaneering Töö nr 351024 versioon 22.12.2025

Hoonete suurim lubatud arv: 0

1.8 Krunt 8

Pindala: 1184 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala

Hoonete suurim lubatud arv: 0

1.9 Krunt 9

Pindala: 54 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala

Hoonete suurim lubatud arv: 0

Upa külas Pärna detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.pdf

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

02.01.2026 nr 5-2/4-1

Upa külas Pärna detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

esitame kooskõlastamiseks Upa külas Pärna detailplaneeringu (vt lisa).

Detailplaneeringu algatamisel hõlmas planeeringuala suurusega ca 7,3 ha Pärna katastriüksust

(katastritunnus 71401:001:3784). Planeeringumenetluse käigus on esialgsesse planeeringualasse

lisatud osa Männiku katastriüksusest (katastritunnus 27003:001:0667, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) ja osa 21138 Tahula-Upa tee katastriüksusest (katastritunnus

27003:001:0340, sihtotstarve transpordimaa 100%) (ala nähtav planeeringu joonisel).

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse

määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-012.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: detailplaneering „DD100_Saaremaa_Upa_Pärna_DP_22.12.2025“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Upa külas Pärna detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed