Arvamuse küsimine

Väljatöötamiskavatsus

18.12.2025

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

1. Lahendatav probleem

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletakse kaht erinevat valdkonda ning nende valdkondadega

seotud probleemide lahendamist töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega:

1) Töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö

kvaliteedi tagamisega seonduvaid murekohad;

2) kutsehaiguste, tööõnnetuste ning tööst põhjustatud haigustega kaasneva kahju hüvitamise

nõudmise võimalus TVK-s.

1. TVK juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega

seonduvad murekohad

1.1. TVK juhatajate perioodiline hindamine ja TVK töö kvaliteedi tagamine

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas TVK või kohtusse. TVK on

Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma töös 01.01.2018. a jõustunud

töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama

TvLS § 7 lg 2 sätestatud tingimustele ning kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister.

Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK juhatajat.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise eesmärgiks on

võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, eelkõige läbi kvalifikatsioonitaseme ning

tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmise ja kohaldamise hindamise. TVK juhatajaid

hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamine koosneb kahest osast: kaasuse lahendamine ja vestlus.

Kaasusega hinnatakse teadmisi 1) tööõigusest ja 2) töövaidluse menetluse läbiviimisest, sh vormistuse

vastavust TvLS otsuse kohta sätestatud nõuetele. Hindamise sisu ja läbi viimist reguleerib hindamise

korra määrus1 (vt ka määruse lisasid: kaasuse2 ja vestluse3 hindamislehed). Vestlusel analüüsitakse

hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid ning hinnatava ja tema lahendite kohta esitatud kaebusi

ning hinnatakse isiku vastavust TvLS-s sätestatud nõuetele (hindamise kord § 7 lg 3). Hindamise

mitteläbimisel tunnistatakse TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ning

vabastatakse oma ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Tänaseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ning täidab oma eesmärki. Isiku

sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ning ei ole

alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida hindamisel kaasuse lahendamisega hinnatakse, võiksid

ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma.

TVK juhatajate teadmised ja oskused täienevad pidevalt töö käigus, kuid neile ei ole ettenähtud koolitusi

enda erialaseks täiendamiseks, mistõttu on küsitav, mida täpsemalt hinnatakse ja mis eesmärgiga.

Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK

juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf# 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#

tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete

vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

Lisaks tuleb möönda, et tänane hindamise süsteem on jäik ega võimalda adekvaatselt hinnata TVK

juhataja tehtud tööd ning töövaidlusasjade menetlemise kvaliteeti. Hindamise käigus küll vaadatakse

üle valim TVK juhataja varasematest otsustest ja tema kohta tehtud kaebused, kuid otsus ametisse

sobivuse kohta tehakse kaasuse ja vestluse pinnalt kokku. Oluline on märkida, et vestlusele ei pääse

TVK juhataja, kelle kaasuse lahendus loetakse hindamise korra määruse alusel mittearvestatuks.

Sealjuures on kaasuse hindamise kord väga range. Komisjoni liikmed hindavad kaasuse puhul viite

kriteeriumi ning kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti.

Seega võib kaasuse lahendamisel saatuslikuks saada nt ajapuuduse tõttu liiga puudulikuks jäänud

sissejuhatav osa, kuigi kaasuse lahendus on kokkuvõttes õige. Samuti ei tehta varasemate otsuste ja

kaebuste pinnalt järeldusi TVK juhatajate täiendamist vajavate teadmiste ja oskuste kohta. Seega

hinnatakse TVK juhataja võimet kiirelt heal tasemel otsuseid kirjutada ning tema varasemat tööd, kuid

hindamise ainuke eesmärk on hinnata ametisse sobivust ja mitte analüüsida TVK juhataja töö kvaliteeti

ja teha ettepanekuid kvaliteedi tõstmiseks.

Eeltoodu tõttu on kujunenud olukord, et TVK juhatajate oskuste ja teadmiste perioodiline hindamine ei

ole vajalik, kuivõrd see ei anna tõest pilti TVK juhatajate sobivusest ametikohale ning hindamine sellisel

kujul tuleks lõpetada.

Võrdluseks võib tuua, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt, nende teadmisi on võimalik

kontrollida esimese kolme aasta jooksul (st ametisse sobimatuse korral ametist tagandada) ja seejärel

ühtegi eksamineerimist või sobivuse hindamist ülejäänud ametiaja jooksul ei toimu (jätkuvalt kehtib

enesetäienduse ja koolituses osalemise kohustus). See seab TVK juhatajate perioodilise hindamise

jätkamise veel enam kahtluse alla, kuivõrd kohtuniku töö on veelgi vastutusrikkam, kuid nende puhul

ei ole nähtud vajadust kvalifikatsiooni taseme regulaarseks kontrollimiseks.

Justiitsministeeriumi 2023. a analüüsi4 kohaselt ei nähtu menetlusstatistikast, et TVK otsuste sisulise

kvaliteediga oleks põhimõttelisi probleeme. Kui maakohtu sisulistest otsustest kaevatakse töövaidlustes

edasi ca 50%, siis maakohtusse pöördutakse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks üksnes ca 15% TVK-

s sisulise otsuseni jõudnud asjadest. Asjades, milles pooled pöörduvad pärast TVK otsuse saamist

kohtusse jõuab kohus TVK-ga samale tulemusele keskmiselt 67% juhtudest. Ligi 25,5% juhtudest

muudab kohus TVK otsust osaliselt ja 7,5% juhtudest teeb kohus TVK-ga võrreldes vastupidise lahendi.

TVK-de otsuste hea taseme hoidmiseks kaalutakse regulaarse hindamise asemel uute meetmete võtmist

TVK töö kvaliteedi tagamiseks ja TVK juhatajate teadmiste ja oskuste arendamiseks. Need võiksid olla

järgmised:

1) juhuvalimi alusel TVK juhataja töövaidlusasjade ülevaatamine esimese kolme ametis oldud

aasta jooksul;

2) TVK juhataja töö kohta saabuvate kaebuste kontrollimine;

3) kohtus vaidlustatud TVK otsuste jälgimine;

4) TVK juhatajate koolitamine.

Eelnevalt nimetatud meetmete rakendamisel jääks alles praegu hindamise käigus tehtav TVK juhatajate

otsuste ülevaatamine, kuid selline kontroll toimuks regulaarselt ning eesmärk on eelkõige analüüsida

TVK juhatajate enesetäiendamise vajadust ning võimalust tehtud vigu edaspidi vältida. Samuti

jälgitakse ka edaspidi TVK juhatajate kohta saabuvaid kaebusi ning täiendavalt võetakse jälgimise alla

kohtute lahendid olukordades, kus TVK otsused on vaidlustatud. Kõiki neid meetmeid kirjeldatakse

täpsemalt 3. peatükis võimalike lahenduste juures.

4 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf

Lisaks kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamisele on TVK töö kõrge kvaliteedi hoidmiseks vaja

tagada, et TVK juhatajad oleksid kõrge kvalifikatsiooniga, sh nende oskused vastaksid TVK juhataja

töö nõudmistele, nende õigusalased teadmised oleksid ajakohased ning nende otsused lähtuksid

olemasolevast kohtupraktikast. Seetõttu tuleb kaaluda TVK juhatajatele regulaarsete koolituste

võimaldamist asjakohastel teemadel, sh nt eraldi koolitused alustavatele TVK juhatajatele, et ametisse

sisseelamine oleks sujuvam.

Praegu puudub süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või koolitusprogramm. TVK juhatajate

suhtes kohaldatakse ATS §-i 31. Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid

ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandada ametiasutuse eelarvesse

selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad seejuures teenistusülesannete asjatundlikuks

täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks

täiendavat koolitusvõimalust ning seda just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates

küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, mis Tööinspektsiooni muud

teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused vastavalt teenistujate vajadusele ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused

tööõigusalaste seadusmuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui töövaidluse

lahendajate koolitusvajadus on laiem. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist

võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja

tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Näiteks koostab Riigikohus kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning

kinnitab need koolitusnõukogus (kohtute seadus (KS) § 44). Koolituse strateegia ja

koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs

(teostab eraldi kohtute koolitusosakond). Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava

alusel, kus määratakse kindlaks koolituse teemad, kestus ja lektorid. Koolitusel osalemise arvestust

peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale ja koolituskava täitmist kontrollib

kohtu esimees. KS § 74 järgi peab kohtunik oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning

osalema koolitustel.

Advokatuuriseadus (AdvS) § 341 reguleerib advokaatide täiendusõpet. Advokaat on kohustatud läbima

perioodilise õigusalase täiendusõppe, mille alused ja korra otsustab Advokatuuri juhatus (vt üldised

alused ja täpsem punktisüsteem). Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud

viis aastat (hindamisperiood), on kohustatud esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt

hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta. Kutsesobivuskomisjon hindab advokaadi

enesetäiendamise ulatuse vastavust kehtestatud täiendusõppe korrale. Kui advokaat ei ole

hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud, korraldab

kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise.

1.2. TVK juhatajate värbamine

Täna ei ole TVK juhatajate värbamine seaduses reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja konkurss ning

välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ning potentsiaalsete kandidaatidega viiakse lisaks läbi

intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ning selle lahendamisega ei ole võimalik põhjalikult

kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest ja menetlusõigusest. Kuivõrd käesoleva

väljatöötamiskavatsusega plaanitakse kaotada TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende

teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust hinnata tööle võtmisel.

Vaadates teisi sarnaseid ametikohti, siis kohtunikuks kandideerimisel tuleb läbida kohtunikueksam.

Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada

ning kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast (KS § 66 lg 1 ja 2). Kohtunikueksami

kirjaliku osa käigus koostab eksamitegija viie tunni jooksul komisjoni järelevalve all ühe kohtulahendi,

millega kontrollitakse eksamitegija oskust kasutada allikmaterjale ja õigusakte ning tema õigusliku

argumentatsiooni ja analüüsi oskust. Kohtunikueksami suuline osa toimub kirjalikus osas positiivse

tulemuse saavutanutele samuti õigusvaldkondade kaupa. Kohtunikueksami suuline osa keskendub

eelkõige menetlusega seotud küsimustele ning kohtuniku ja kohtu positsioonile riigiaparaadis ja

ühiskonnas tervikuna, sealhulgas kohtunikueetika ja -filosoofia, kohtukorralduse ning ametialase

sõltumatuse tagamise probleemidele. Komisjoni äranägemisel võivad küsimused puudutada ka kirjaliku

eksamiosa käigus käsitletud küsimusi.5 Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse

kohtunikueksamikomisjoni töökorras (KS § 66 lg 4). Samuti hindab kohtunikueksamikomisjon

kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust (KS § 54).

Advokatuuri liikmeks astumisel tuleb samuti sooritada eksam. Advokaadieksam on advokatuuri astuda

soovija või advokaadikutse taotleja erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll (AdvS § 31 lg 1).

Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava erialateadmised ning oskused neid

teadmisi advokaaditegevuses kasutada vastavad vandeadvokaadi abile või vandeadvokaadile

esitatavatele tavapärastele nõuetele. Samuti on advokaadieksami eesmärgiks selgitada, kas advokatuuri

astuja isiksuseomadused on advokaaditegevuseks sobivad. Advokaadieksam koosneb kolmest osast –

testist, kaasuse lahendamisest ning suulisest vestlusest. Testi eesmärk on eksamineeritava õigusalaste

teadmiste ja oskuste, sh kirjaliku teksti mõistmise oskuse hindamine. Advokaadieksami teine osa on

kaasusülesande lahendamine. Ülesande lahendamisega demonstreerib eksamineeritav oma erialaseid

teadmisi ja oskusi ning hoolikust ja täpsust õiguslike probleemide lahendamisel. Eksami kolmas osa

toimub suulises vormis. Suulisel eksamil vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil

advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavatele küsimustele. Suulisel eksamil hinnatakse

eksamineeritava erialateadmisi ja oskusi (sh suhtlemisoskust ja riigikeele valdamist) ning kõlbeliste ja

muude isikuomaduste sobivust advokaaditööks.6 Advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem

korraldus sätestatakse advokatuuri kodukorras (AdvS § 32).

Tagamaks, et TVK juhataja ametisse saavad pädevad ning vajalike oskuste ja teadmistega inimesed,

kaalutakse TVK juhataja ametikohale kandideerijate puhul lisaks kaasuse lahendamisele ja vestlusele

ka testi(de) läbimist. Test peaks eelkõige hindama kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd

puudutavates õigusaktides (nt töölepingu seadus, TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks kaalutakse ka laialt

kasutuses olevaid vaimse võimekuse ja isikuomaduste testide kasutusele võtmist. Kui siiani on kaasuse

lahendamisel keskendutud palju ka vormistuse reeglite täitmisele, siis edaspidi soovitakse pigem hinnata

kaasuse sisulist lahendust ning õigusaktide ja kohtupraktika tundmist.

1.3. Alustava TVK juhataja sisseelamine ja katseaeg

Alustavatel TVK juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil keeruline TVK juhataja

ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ning vajab lisaks õigusalastele teadmistele ka

teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muuhulgas asjaolu, et TVK juhataja töö

on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse osas otsuse tegemine jne),

kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud.

Alustava TVK juhataja sisseelamist toetaks mentori määramine. Mentor peaks eelistatult tulema teiste

TVK juhatajate seast. Kohtunikuna alustades määratakse alustavale kohtunikule üheks aastaks

kohtunikust juhendaja, kes teeb kord kvartalis kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta,

hinnates nii tema sobivust kohtunikuametisse kui menetluse juhtimise oskuste arengut. Arvamuse

vormis7 on küsimusi kohtunikutöö ja isiksuseomaduste kohta.

KS § 100 kohaselt kehtib kohtunikel ka n-ö kolmeaastane „katseaeg“. Kohtu esimees täidab eelnevalt

mainitud aruannet kogu katseaja vältel ja esitab aruande kord aastas kohtunikueksamikomisjonile.

Arvamusi kohtuniku sobivuse kohta palutakse ka ringkonnakohtu esimehelt, prokuratuurilt,

5 Kohtunikueksam on eelduseks kohtunikuks kandideerimisel | Riigikohus 6 Advokaadieksamist - Eesti Advokatuur 7 Aruande vormid on kättesaadavad siit.

advokatuurilt (neilt 2x3 aasta jooksul) ning õiguskantslerilt ja justiitsministeeriumilt (neilt 6 kuud enne

3 aasta täitumist). Kuna kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt, tohib ametisse sobimatuse tõttu

kohtunikku ametist vabastada vaid kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, hiljem on vabastamise

võimalused piiratumad8. Ehkki see KS §-st 100 selgelt välja ei tule, hinnatakse alla kolmeaastase

ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivust selles sättes toodud menetluskorras põhjalikumalt üksnes

juhul, kui distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isik või organ (vt KS § 91 lg 2) on teinud ettepaneku

noorkohtunik ametist sobimatuse tõttu vabastada. Siis korraldab kohtunikueksamikomisjon istungi, kus

kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse, ning saadab materjalid koos omapoolse arvamusega

Riigikohtu üldkogule, kes korraldab küsimuse otsustamiseks samuti istungi ning otsustab, kas kohtunik

on ametisse sobimatu või mitte.

Kuigi TVK juhatajaid ei nimetata ametisse eluaegsetena, vaid tähtajatult, võiks kaaluda kohtutes

rakendatava katseaja ülevõtmist. Kuigi kaalutakse regulaarse ametisse sobivuse hindamise kaotamist,

peaks jääma võimalus TVK juhataja ametisse sobivust hinnata esimese kolme ametis oldud aasta jooksul

ning ametisse mittesobivuse korral TVK juhataja ametist vabastada.

Lisaks võib kaaluda alustavatele TVK juhatajatele eraldi koolitusprogrammi loomist. Kohtunike puhul

on ametisse astuvale esimese või teise astme kohtunikel kohustus KS § 74 alusel läbida ametioskuste

koolitusprogrammi. Sinna koolitusprogrammi kuuluvad järgmised koolitused: ametioskuste koolitus

tsiviilkohtunikule, sh menetluse juhtimine ja kohtulahendi koostamine; tööprotsessi ja meeskonna

juhtimine; kohtunikueetika; õigusinfo andmebaasid; eesti keel. Sarnaselt kohtunikele võiks

koolitusprogramm olla vähemalt osaliselt kohustuslik ja koosneda TVK juhajata tööks vajalikke

teadmisi ja oskusi arendavatest koolitustest.

2. Tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigusest tingitud tervisekahjustuse,

kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluste

lahendamine TVK-s

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 6 kohaselt on töötajal õigus saada tööst

põhjustatud tervisekahjustuse eest tööandjalt hüvitist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud

ulatuses, kui tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning sellest tulenevalt on

tekkinud töötajal tervisekahjustus. Kahju hüvitamise eesmärk võlaõigusseaduse kohaselt on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1). Kahjuhüvitise nõude

korral tuleks töötajal leppida tööandjaga kokku kahjuhüvitise põhimõtetes – millised kahjud tööandja

hüvitab, mis ulatuses, kui sageli ja kui pika ajaperioodi jooksul jms. Olukorras, kus töötaja ja tööandja

ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on töötajal õigus pöörduda hüvitise nõudega kohtusse. Kohtusse pöördumine on aga pikk, kulukas ja aeganõudev protsess, mistõttu töötajad sellest tihtipeale

loobuvad ja jäävad seetõttu kahju hüvitisest sootuks ilma.

Tervisekahjust tulenevate kahjunõuete menetlemine TvLS-is sätestatud tähtaja jooksul võimaldab

pakkuda tõhusamat õiguskaitset inimesele, kellel on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tõttu tekkinud

kahju ja kelle jaoks on hüvitise nõue ajakriitiline. Kohtumenetlus on ajaliselt oluliselt pikema

kestvusega, kus töötaja ei pruugi terviseseisust tulenevalt olla võimeline oma õiguste eest seisma.

Töösuhte lõpust kuni kohtuasja alguseni kulub mediaanhagejal kuni kolm aastat ja veidi üle kolme aasta

kulub kohtus ka asja lahendamisele. Erinevalt kutsehaigustest juhtuvad tööõnnetused ootamatult ühel

ajahetkel ja ühe tööandja juures. Seetõttu on ka tööõnnetuste vaidluseid vähem ning need on lühemad9.

Siiski võib kohtuvaidluses juhtuda seda, et töötaja nõue aegub liiga pika menetluse tõttu ja nõuet ei

8 Muud vabastamise alused annab KS § 99, näiteks: kohtuniku enda soov, vanus, tervis, kohtumaja sulgemine või kohtunike arvu vähendamine, kohtuniku ametikitsendusega kooskõlas mitte olevale teenistus- või ametikohale nimetamine/valimine. 9 “Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste

hüvitamine”, Centar. I vaheraport, asutuse siseseks kasutamiseks

õnnestunud realiseerida töötajast mitte tulenevatel põhjustel. Õigusriigis peab inimesel jääma võimalus

oma nõude realiseerimiseks, praegune õiguskord pigem loob soodsa võimaluse õiguse realiseerimisest

loobumiseks, tuues kaasa ebamõistlikult pika menetlusaja ja kõrged kulud.

Töövaidluskomisjon on praktikas kujunenud tõhusaks töövaidluste lahendamise organiks, kuhu töötajad

pöörduvad töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt lahendavad TVK-d

juba täna neid töövaidlusi, mis tulenevad tööst põhjustatud haigustest, mille keskmeks on tervisekahjust

tingitud kahju hüvitamise nõuded. Samas suunatakse tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud vaidlused

endiselt maakohtusse. Selline killustatud regulatsioon põhjustab ebajärjekindlust sarnase iseloomuga

juhtumite käsitlemisel, pikendab vaidluste lahendamise aega ning suurendab menetlus- ja õiguskulusid

nii töötajatele kui ka tööandjatele. Samuti jätab olukord inimese kaitsetusse positsiooni, kus töötajal

puudub võimalus mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega maksma panna oma nõuet

pelgalt seetõttu, millise iseloomuga on tekkinud tervisekahju (tööõnnetus, kutsehaigus või tööst

põhjustatud haigus). Tervisekahjust tuleneva kahjunõudega seotud vaidlused on sageli ajakriitilised ja

sotsiaalselt tundlikud, nõudes kiiret, asjatundlikku ja kättesaadavat lahendusmehhanismi.

Tänase õigussüsteemi kontekstis on töövaidluskomisjonide juhatajad sisuliselt ainsad spetsialiseerunud

„tööõiguse kohtunikud“, kelle igapäevane töö keskendub eranditult ja ainult töösuhetest tulenevate

vaidluste lahendamisele. Maakohtutes seevastu jaguneb kohtunike töökoormus erinevate valdkondade

vahel ning töösuhetest tulenevaid vaidlusi tuleb nende menetlusse võrreldes muude tsiviilvaidlustega

märkimisväärselt harvemini. See on tingitud asjaolust, et suur osa töövaidlusi lahendatakse juba

töövaidluskomisjonis ning neid ei vaidlustata edasi kohtus. Üheks peamiseks põhjuseks on

kohtumenetlusega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja pikem menetlusaeg, mis ei ole sageli

proportsioonis töösuhtest tuleneva nõude suuruse või iseloomuga.

Seetõttu on maakohtu kohtunikel töösuhete spetsiifilise regulatsiooni ja praktiliste probleemidega,

võrreldes töövaidluskomisjonide juhatajatega, üldjuhul vähem vahetut ja süstemaatilist kokkupuudet.

TVK juhatajatel on aga pikaajaline ning pidev praktiline kogemus töösuhte poolte huvide

tasakaalustamisel, töökeskkonna ohutegurite tundmisel ning tööst tulenevate terviseriskide võimalikul

seostamisel konkreetsete töötingimuste ja töökorraldusega. See võimaldab neil paremini mõista

töösuhetes ja töökeskkonnas tekkivate probleemide tegelikku olemust ning hinnata asjakohaselt poolte

väiteid ja esitatud tõendeid.

Juba kehtiva õiguse kohaselt lahendavad TVK juhatajad õiguslikult ja faktiliselt keerukaid vaidlusi,

sealhulgas töötaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tööandja vastu. Sellistes vaidlustes võib

tõusetuda küsimus töötaja vaimse või füüsilise tervise kahjustumisest, näiteks olukordades, kus töötaja

tugineb tööandjaga tekkinud konflikti järgselt perearsti või muu tervishoiutöötaja poolt diagnoositud

vaimse tervise häirele. TVK juhatajad hindavad sellistel juhtudel esitatud tõendeid kogumis,

keskendudes tõendite asjakohasusele ja usaldusväärsusele konkreetse töösuhte kontekstis, kuid mitte

asendades sealjuures meditsiinispetsialistide pädevust ega hinnates arstlike otsuste sisulist tõepärasust.

TVK juhataja lähtub tervishoiuteenuse osutaja otsusest ning hindab osapoolte vastutust tekkinud

olukorras ja seost töökeskkonnaga.

Nii nagu TVK juhataja arvestab kehtiva praktika kohaselt tööst põhjustatud haiguse teatist kui üht

tõendit tervisekahju tõendamiseks, on tal samaväärne võimalus ja pädevus tugineda ka tööõnnetuse ja

kutsehaiguse tuvastamist puudutavatele dokumentidele kui tõenditele. Tervisekahjustuse eest hüvitise

väljamõistmisel hindab TVK juhataja tõendeid nende kogumis, sealhulgas seost tööandja poolt

kujundatud töökeskkonna, tööandja vastutuse ning tekkinud tervisekahjustuse vahel, samuti töötaja

võimalikku vastutust kahju tekkimisel.

Arvestades töövaidluskomisjonide juhatajate senist praktikat ja spetsialiseeritud pädevust, on realistlik

ja otstarbekas neid vajaduse korral täiendavalt koolitada, et tagada neile tööõnnetuste ja kutsehaigustega

seotud vaidluste veelgi tõhusam ja ühtlasem lahendamine tulevikus.

2. Eesmärgid

Kavandatavate muudatustega muudetakse TVK juhatajate hindamisega seonduvat regulatsiooni ning

luuakse TVK juhatajatele katseaeg ja sisseelamisprogramm, et tagada TVK-de kvaliteetne töö läbi TVK

juhatajate oskuste ja teadmiste ajakohastamise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamise. Lisaks

reguleeritakse TvLS-is TVK juhatajate värbamisega seonduvat ja täiendatakse kandideerimisprotsessi

eesmärgiga tagada TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning TVK juhataja

tööks sobivad isikuomadused.

Lisaks võimaldatakse töötajatel pöörduda tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste

korral kahjuhüvitise nõuetega TVK-sse, et tagada kiirem, lihtsam ja efektiivsem viis tervisekahjust

tuleneva hüvitise nõuetega seotud vaidluste lahendamiseks ja tagada seeläbi töötajale kiire ja õiglane

kahju hüvitamine.

Seotud õigusaktid on töövaidluse lahendamise seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus, tervise- ja

tööministri 23.12.2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise

kord“.

Seotud arengukava on Heaolu arengukava 2023-203010, mis seab tööpoliitika strateegilised eesmärgid

ja määrab nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad. Näiteks on arengukava tegevussuundadena

toodud järgnev: lahendada vaidluste tekkimise korral tööelualased erimeelsused kiirelt ja kvaliteetselt;

kujundada välja töösuhete ja tööohutuse õigusraamistik, arvestades töötegijate ja tööandjate ootustega;

suurendada tööandjate ja töötegijate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest.

Tööturuprogramm 2025-202811

Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh parandatakse töövaidluskomisjoni

töökorraldust.

Planeeritavad muudatused on puutumuses vähemalt järgmiste põhiõigustega:

1) Õigus kohtulikule kaitsele oma õiguste rikkumise korral;

2) Õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele;

3) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta;

4) Õigus vara kaitsele.

Plaanitav regulatsioon on puutumuses järgmiste Eesti suhtes kehtivate rahvusvahelise õiguse ja EL-i

õiguse normidega:

1) parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab töötamisega seotud põhiõigused

(artikkel 2, mis puudutab õigust õiglastele töötingimustele; artikkel 24, mis puudutab õigust

kaitsele töösuhte lõpetamise korral; artikkel 25, mis puudutab õigust oma nõuete kaitsele

tööandja maksejõuetuse korral);

2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artikkel 31, mis puudutab iga töötaja õigust headele ja

õiglastele töötingimustele; artikkel 47, mis puudutab igaühe õigust tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele);

10 Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu- arengukava-20. 11 Kättesaadav: Tööturuprogramm 2025-2028.pdf

3) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 6, mis puudutab õigust õiglasele

kohtumenetlusele);

4) Inimõiguste ülddeklaratsioon (artikkel 8, mis puudutab igaühe õigust tõhusale menetlusele

kohtus põhiõiguste rikkumise korral; artikkel 23, mis puudutab igaühe õigust tööle, õiglastele

töötingimustele ja õiglasele tasule).

3. Võimalikud lahendused

Regulatsiooni muutmata jätmisel ei ole võimalik saavutada väljatöötamiskavatsusega taotletavat

eesmärki ehk töövaidluskomisjoni juhatajate toetamist ja töövaidluste kvaliteedi tagamist. TVK

juhatajate hindamisega seonduvad probleemid on arutelu all olnud juba mitu aastat ning on selgunud, et

praegune hindamise kord ei ole eesmärgipärane ega aita töövaidluste lahendamise kvaliteeti tagada.

Kehtiv regulatsioon ei anna TVK juhatajate hindamise osas tõlgendusruumi ega vabadust hindamist

teisiti korraldada või ära jätta. Lisaks ei ole täna alustavatele töövaidluskomisjoni juhatajatele ette

nähtud tuge sisseelamisel ning puuduvad põhimõtted kvaliteedijuhtimiseks. Seetõttu ei saa probleemi

lahendada riigi sekkumiseta ega senise regulatsiooni parema rakendamisega.

Järgnevalt on toodud ettepanekud 1. peatükis kirjeldatud probleemkohtade lahendamiseks.

1. TVK juhatajate värbamise, sisseelamise, hindamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seotud

ettepanekud TVK juhatajate hindamine

a. Kaotada TVK juhatajate perioodiline hindamine

Kuivõrd perioodiline hindamine ei täida oma eesmärki, tuleks vastav praktika lõpetada ning

hindamise asemel keskenduda TVK juhatajate töö kvaliteedi hoidmisele ning teadmiste ja oskuste

täiendamisele.

1.1. TVK juhatajate värbamine

a. Reguleerida seaduses TVK juhatajate värbamisega seonduvat ning lisada kandideerimise

protsessi testid

TVK juhatajate värbamise protsessi läbipaistvamaks muutmise eesmärgil lisatakse TvLS-i TVK

juhatajate värbamise protsessi kirjeldav regulatsioon. Kindlustamaks, et TVK juhataja ametisse

tööle asuvatel inimestel oleksid tööks vajalikud teadmised, oskused ja isikuomadused, kaalutakse

lisaks kaasuse lahendamisele ja vestlusele kandideerijatele testi läbimise lisamist kandideerimise

protsessi. Testid peaksid eelkõige hindama TVK juhataja töös oluliste õigusaktide (nt töölepingu

seadus, TvLS, võlaõigusseadus) tundmist ning isikuomaduste ja vaimse võimekuse vastavust töö

nõudmistele.

1.2. Alustav TVK juhataja sisselamine ja katseaeg

a. Ametisse asumisel määratakse TVK juhatajale mentor

Sarnaselt kohtunikele võiks alustavale TVK juhatajatele määrata teatud ajaks (nt 1 aasta) mentori,

kelleks võib olla nt teine TVK juhataja. Mentori ülesanne oleks uuele TVK juhatajale tutvustada

TVK-de igapäevatööd ning toetada TVK juhataja sisseelamist oma ametisse.

b. Hinnata TVK juhatajate ametisse sobivust esimeste aastate (nt 3a) jooksul

Kuigi perioodiline hindamine ei ole VTK koostajate hinnangul üldiselt vajalik ega aita tegelikult

hinnata TVK juhatajate sobivust ametisse, siis esimeste ametis oldud aastate jooksul võib ametisse

sobivuse hindamine olla siiski asjakohane. Seega võiks hinnata TVK juhataja sobivust ametisse

esimese kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist. Sarnane süsteem on ka kohtunikel. Siiski

ei ole vaja hindamine tänasel kujul (kaasuse lahendamine ja vestlus), vaid pigem tuleks vaadata

TVK juhataja seni läbiviidud menetlusi, tehtud otsuseid ja tema kohta antud tagasisidet. Näiteks

võib üks kord esimese kolme aasta jooksul koostada valimi TVK juhataja töövaidlusasjadest,

tutvutakse kogu toimikuga ning kõigi loodud dokumentidega alates menetlusse võtmise

otsustamisest kuni lahendi tegemiseni. Analüüs lõppeb kokkuvõttega, kus tuuakse välja eksimused

menetlusnormide, aga ka õiguse tõlgenduse osas (nt kui lahendus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga).

Kokkuvõtte pinnalt saab teha ka ettepanekuid täiendkoolituse korraldamiseks.

c. Võimaldada TVK juhataja ametist vabastamist 3 aasta jooksul ametisse nimetamist ametisse

sobimatuse tõttu ilma hindamist läbi viimata

Kui esimese kolme ametis oldud aasta jooksul selgub, et TVK juhataja ei sobi ametisse, siis on

asjakohane võimaldada ka tema vabastamist ametist. Sellisel juhul ei ole otstarbekas enam TVK

juhataja hindamist läbi viia, kuivõrd ametisse sobimatus on juba selgunud igapäevatöö käigus ning

eraldi hindamine ei anna täiendavat teavet TVK juhataja teadmiste ja oskuste kohta. TVK juhataja

ametist vabastamise üle võiks otsustada Tööinspektsioon, kaasates vajadusel ekspertidest (nt

advokatuuri, kohtute ja ülikooli esindajatest koosnevat komisjoni. Kui Tööinspektsioon koostöös

komisjoniga on jõudnud otsusele, et TVK juhataja ei sobi ametisse, tehakse ettepanek MKM-le TVK

juhataja ametist vabastamiseks.

d. Eraldi koolitusprogramm alustavatele TVK juhatajatele

Täiendavalt võib kaaluda alustavatele TVK juhatajatele koolitusprogrammi koostamist.

Koolitusprogramm võib olla kas osaliselt või täielikult läbimiseks kohustuslik. Kaalumist väärib,

kas koolitusprogrammi on võimalik luua ja läbi viia Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)vahenditest.

1.3. Ettepanekud TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks

a. Jälgitakse TVK juhataja töö kohta saabuvate kaebuste sisu ja hulka

Veel üks võimalik meede TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks on TVK juhatajate kohta saabuvate

kaebuste analüüsimine ja nende pinnalt TVK juhatajatele tagasiside andmine. TVK juhatajatega,

kelle tegevusele on jälgitaval perioodil esitatud keskmisest rohkem või suuremat tähelepanu

väärivaid kaebusi, viiakse läbi vestlused ja vajadusel tehakse ettepanekuid. Küsimus on, kas

kaebuste pinnalt peaks olema teatud juhtudel võimalik ametist vabastamine või hindamisele

saatmine (nt tõsisemate kaebuste puhul vabastamine, muul juhul hindamine, kui kaebused

korduvad).

b. Jälgitakse kohtute lahendeid vaidlustatud TVK otsuste kohta

Kuivõrd TVK otsuseid on võimalik kohtus vaidlustada, siis on oluline jälgida ka seda, kui palju

TVK otsuseid kohtus tühistatakse. Kui TVK juhatajal on palju tühistatud otsuseid, siis see võib

viidata nt sellele, et TVK juhataja ei tunne kohtupraktikat ja teadmised vajavad täiendamist. Jällegi

on võimalik viia läbi vestlusi TVK juhatajatega, kellel on jälgitaval perioodil keskmisest rohkem

tühistatud otsuseid. Olukorras, kus mõne TVK juhataja otsused pidevalt kohtus tühistatakse, võib

kaaluda TVK juhataja ametist vabastamise võimaldamist.

c. TVK juhatajate koolitamine

TVK töö kvaliteedi tagamises on oluline roll ka TVK juhatajate teadmiste täiendamisel. Seega

tuleks TVK juhatajatele tagada regulaarselt koolitustel osalemise võimalusi vastavalt nende

vajadustele. Kaaluda võib teatud koolituste läbimise kohustuslikuks muutmist või teatud mahus

koolituste läbimist. Võimalik on seada sisse formaalsem koolitusprogramm, mille täitmist jälgitakse

(nt määratakse kohustuslikus korras läbitavad koolitused või sarnaselt advokatuurile punktisüsteem

– st tuleb koguda teatud arv punkte) ning programmi mitte täitmisel tuleb läbida atesteerimine.

Kaalumist väärib koolitusprogrammi loomiseks ESF vahendite kasutamine.

2. Tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haigusega seotud kahju hüvitamise nõuetega

TVK-sse pöördumine

TVK menetleb kehtiva regulatsiooni kohaselt tööst põhjustatud haigustega seotud tervisekahju

hüvitamise nõudeid, seega on põhjendatud ja otstarbekas laiendada TVK pädevust ka tööõnnetuste ja

kutsehaiguste tagajärjel tekkinud tervisekahjustusega seotud vaidluste lahendamisele. Sisuliselt on

tegemist samalaadsete õiguslike ja faktiliste küsimustega, mille puhul tuleb hinnata töökeskkonna mõju

töötaja tervisele, tööandja kohustuste täitmist, töötaja omavastutust ning põhjusliku seose olemasolu

töökeskkonna ja tervisekahjustuse tekkimise vahel.

TVK juhatajatel on juba olemas praktiline kogemus töökeskkonnaga seotud tervisekahjustuste

käsitlemisel, sealhulgas keerukate mittevaralise kahjunõuete lahendamisel. Seetõttu on olemas nii

sisuline kompetents kui ka toimiv menetluslik raamistik, mis võimaldab TVK juhatajatel tõhusalt ja

kvaliteetselt lahendada ka tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud tervisekahju vaidlusi.

TVK annab tervisekahju vaidluste korral inimesele kiire otsuse, mille pooled saavad vajadusel ja soovi

korral edasi vaidlustada. TVK aitab samuti lepitusmenetluses pooli lepitada, leida vaidlevate poolte

vahel kompromiss ning aidata sõlmida kompromisskokkulepe, mistõttu ei pruugi TVK otsused jõuda

maakohtu menetlusse.

Töötaja peab saama pöörduda TVK-sse tervisekahjust tuleneva kahju hüvitamise nõudmiseks ka peale

töösuhte lõppu. Kuivõrd tööõnnetused juhtuvad tavapäraselt ühe tööandja juures, siis on nende

menetlemine mõnevõrra lihtsam, kus ootamatu sündmus ühe tööandja juures põhjustab töötajale

tervisekahju, mis registreeritakse nimetatud tööandja juures töötamise ajal. Kutsehaiguste menetlemise

keerukus võib seisneda selles, et kutsehaigus ei ole tekkinud selle sama tööandja juures, kelle juures

töötamise ajal kutsehaigus avastati. Sellisel juhul on TVK juhatajal vaja hinnata selle tööandja vastutust

kutsehaiguse tekkimises, kelle vastu on suunatud töötaja nõue.

Kutsehaiguste keerukama olemuse tõttu võib tekkida vajadus TVK-l pöörduda eriteadmistega isiku

poole või tellida ekspertiis sarnaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. peatükis sätestatud korrale.

TvLS § 16 lõike 1 kohaselt kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis oma

menetluskulud ise. Seetõttu vajab täiendavat analüüsi, kas ekspertiisi või eksperdi kaasamisel TVK-s

TVK juhataja poolt saab sellega seotud kulusid kanda pool, kes eksperti kaasamist soovis (nt tööandja).

Olukordades, kus töötaja on tööõnnetuse, tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse tagajärjel kaotanud

elu, ei peaks tekkima TVK-sse pöördumise õigust elu kaotanud töötaja pärijatel. Olukorras, kus näiteks

tööõnnetuse tagajärjel elu kaotanud töötaja abikaasa soovib nõuda hüvitist töötaja tööandjalt, tuleb

õigusjärglasel pöörduda maakohtusse. TvLS kohaldamisala laiendamise eesmärk on eelkõige kaitsta

töötajat, kellele on kahju tekkinud.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

TVK juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamise võimaluste kohta ei

ole uuringuid läbi viidud. Probleemkohad on ilmnenud praktikas, sealhulgas atesteerimise protsessi

läbiviimisel, TVK juhatajate koolitustel osalemisel, värbamisel ning kohtumistel TVK juhatajate ja

Tööinspektsiooniga. Regulaarse hindamise jätkamise teemadel on samuti toimunud arutelusid TVK

juhatajate ja Tööinspektsiooniga. Nende arutelude pinnalt on MKM murekohti analüüsinud, kuid varem

konkreetseid ettepanekuid avalikusele tutvustatud ei ole.

5. Mõju

5.1 TVK juhatajate värbamise, sisseelamise, hindamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seotud

ettepanekud

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.

TVK juhatajate värbamisprotsessi täiustamine võimaldab paremini hinnata kandidaatide võimekust ja

tagada, et ametisse valitakse tööks vajalikete oskuste ja teadmistega juhid. Regulaarne TVK juhatajate

töö jälgimine, parandusettepanekute tegemine ja koolitamine toob samuti kaasa TVK juhatajate töö

kvaliteedi paranemise. Kokkuvõttes aitab TVK juhatajate värbamis- ja hindamisprotsessi parandamine

tõsta otsuste kvaliteeti, mis omakorda vähendab edasikaebamisi ning võimaldab töövaidluste osapooltel

saada oma vaidlustele kiirema ja usaldusväärsema lahenduse.

Mõju avaldumise ulatus on väike, kuivõrd muudatuste tõttu ei pea töösuhte pooled oma käitumist

muutma ning muudatused ei nõua neilt kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuivõrd

töövaidlusi esineb sihtrühma kui terviku hulgas harva. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmale

kavandatavate muudatustega ei kaasne. Seega on muudatustel töösuhte pooltele pigem positiivne

kaudset laadi mõju.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: TVK-d

TVK juhataja ametikoht võib muutuda atraktiivsemaks, kuivõrd kaob perioodiline hindamine, mis on

paljudele TVK juhatajatele ebameeldiv protsess ning muudab TVK juhataja ametikohal töötamise

ebakindlaks. Seega võib uute TVK juhatajate leidmine olla tulevikus mõnevõrra lihtsam ning

ametikohale soovivad kandideerida kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed.

Alustavate TVK juhatajate sisseelamise toetamine võib samuti julgustada kandideerima neid, kelle jaoks

TVK juhataja töö iseseisvus on hirmutav ja kes on jätnud kandideerimata seetõttu, et peaksid ametisse

astudes kohe iseseisvalt oskama menetlust läbi viia ja teadma kõiki TVK juhataja töö nüansse.

Samas võib rangelt paika pandud ja mitmetest proovikividest koosnev kandideerimisprotsess

kandideerijaid hirmutada, mistõttu võidakse kandideerimisest loobuda. Siiski ei tohiks TVK juhataja

tööks pädevale ja sobivate isiksuseomadustega inimese jaoks VTK-s välja pakutud

kandideerimisprotsess olla liiga keeruline, eriti arvestades, et teiste õigusalade ametite puhul kasutatakse

sarnaseid protsesse.

Mõju avaldumise ulatus on väike, kuivõrd muudatused ei nõua TVK-delt märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuivõrd TVK juhatajate värbamised toimuvad

vajadusepõhiselt ja pigem harva. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Seega on muudatustel TVK-dele

positiivne väheoluline mõju.

Sihtrühm: TVK-de juhatajad.

Regulaarse hindamise kaotamisega muutub TVK juhatajate töökoht kindlamaks ning väheneb stress,

mis kaasneb pideva hindamise ja võimalusega töö kaotada. Kuivõrd TVK juhatajad on hindamise

praktikaga olnud rahulolematud ning korduvalt väljendanud soovi hindamise kord üle vaadata, siis võib

eeldada, et muudatused on nende ootustega kooskõlas. Kuivõrd TVK juhatajad on harjunud, et nende

lahendeid ja kaebusi regulaarselt üle vaadatakse, siis hindamise asemele kavandatud meetmete

rakendamisega ei kaasne TVK juhatajatele olulisi mõjusid.

Alustavatele TVK juhatajatele mentoriks valitud TVK juhatajale kaasneb teatud ajaperioodiks suurem

töökoormus. Samuti võib olla vajalik mentorluskoolituse läbimine, et olla valmis alustava TVK juhataja

juhendamiseks. Samas ei ole tegemist olukorraga, mida esineks regulaarselt, st uusi TVK juhatajaid

värvatakse üldiselt harva. Siiski võib juhtuda, et värbamisi tuleb mingil perioodil rohkem, kuid

eelduslikult on sellisel juhul ühel TVK juhatajal korraga üks juhendatav ning lisanduv koormus on

ajutine ja lühiajaline.

TVK juhatajatele koolituste tagamisega laienevad nende võimalused enda oskuste ja teadmiste

täiendamiseks. Kui otsustatakse rakendada koolitusprogrammi, mis on osaliselt kohustuslik, siis võib

sellega kaasneda TVK juhatajatele täiendav koormus, kuivõrd igapäevatöö kõrvalt tuleb läbida

koolitusi. Samas osalevad TVK juhid ka täna mitmetel koolitustel, seega ei ole mõju suur.

Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd muudatused ei nõua TVK juhatajatelt märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Sihtrühm on väike ning ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike. Seega

on muudatustel TVK-dele positiivne oluline mõju.

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Kuivõrd TVK-d tegutsevad Tööinspektsiooni juures, siis võib kavandatud meetmete rakendamisega

Tööinspektsioonile kaasneda teatud määral lisakoormust seoses töövaidlusasjade, kaebuste ja

edasikaevatud otsuste ülevaatamise ja jälgimisega ning koolituste korraldamisega. Samas on

Tööinspektsioon ka täna kaasatud TVK juhatajate hindamise protsessi ja selle ettevalmistamisse ning

hindamisprotsess lihtsustub oluliselt. Samuti võib Tööinspektsioon koolituste tagamiseks vajada

täiendavaid rahalisi vahendeid.

Uute kvaliteedijuhtimise protsesside kasutusele võtmisega võib Tööinspektsiooni töötajatele esialgu

tekkida lisakoormus. Selle riski maandamiseks saab Tööinspektsioon oma ressursse planeerides selle

kaasneva koormusega arvestada ja tööd vastavalt planeerida. Siiski on eelduslikult tegemist ainult uute

protsesside juurutamisega seotud ajutise koormuse suurenemisega.

Mõju avaldamise ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsioonile võib lisanduda uusi tegevusi seoses

TVK-de kvaliteedijuhtimisega. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju

Tööinspektsioonile oluline.

Sihtrühm: MKM

TVK juhatajate värbamise läbiviimisega tegeleb MKM. Seega täiendades TVK juhatajate

kandideerimise protsessi, võib kaasneda teatav mõju ka MKM-le. Lisades kandideerimisel testide

läbimise kohustus, võib teatud koormus kaasneda testide koostamisega või tekkida rahalise ressursi

vajadus testide tellimiseks. Samuti võib MKM-le kaasneda teatud koormus ka muude kavandatavate

meetmete rakendamisega, kuivõrd igapäevaselt tehakse tihedalt koostööd nii TVK-de kui

Tööinspektsiooniga.

Mõju avaldamise ulatus on keskmine, kuna MKM peab planeerima oma tööprotsessidesse vastavaid

tegevusi, mis ei eelda siiski ulatuslikke kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike,

kuivõrd TVK juhatajate värbamised toimuvad vajadusepõhiselt ja pigem harva. Samuti ei kaasne

eelduslikult teiste kavandatavate muudatustega MKM-le regulaarseid tegevusi. Ebasoovitavate mõjude

riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste mõju MKM-le väheoluline.

Sihtrühm: kohtud ja kohtunikud.

Kuivõrd regulaarne TVK juhatajate töö jälgimine, parandusettepanekute tegemine ja koolitamine toob

kaasa TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemise, mis võib vähendada edasikaebamisi, siis võib mõningal

määral väheneda töövaidlusasju lahendavate maakohtute töökoormust.

Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed. Ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud. Kokkuvõtvalt on muudatused positiivsed, kuid väheolulised.

5.2. Tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haigusega seotud kahju hüvitamise nõuetega

TVK-sse pöördumine

Muudatuse sihtrühmaks on tööandjad, töötajad, TVK juhatajad ja kohtud. Muudatusel on sotsiaalsed ja

majanduslikud mõjud ning mõju riigiasutustele.

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad, kellega on juhtunud tööõnnetus või kellel on diagnoositud kutsehaigus või tööst

põhjustatud haigus ja kellel on sellega seoses tekkinud kahju. Tööinspektsiooni andmetel diagnoositi

2024. aastal 20 kutsehaigust12 ja 45 tööst põhjustatud haigestumist. 1000 töötaja kohta toimub Eestis 5

tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtus 2024. aastal 3384, 62% tööõnnetustest juhtus meestega. Naiste puhul

juhtub enim tööõnnetusi pigem keskealiste seas, meeste puhul enim just noorte meestega. Valdav

enamus tööõnnetustest on õnneks kergemad ega too töötajale kaasa püsivaid tervisekahjustusi ega

põhjust nõuda tööandjalt kahju hüvitamist.

Muudatus lihtsustab töötajate jaoks kahjuhüvitise nõudmist tööandjalt. Kuna TVK-sse pöördumine on

töötajale lihtsam kui kohtusse pöördumine, suureneb tõenäosus, et töötajad pöörduvad oma õiguste

kaitseks TVK-sse ja saavad õiglase hüvitise. Väheneb töötajate hulk, kes keerulise, pika ja kuluka

kohtuvaidluse hirmus loobuvad oma õiguste kaitsest. TVK-sse pöördumine võimaldab töötajal saada

kiiremini otsuse võrreldes kohtuvaidlusega (kohtulahendite analüüs näitab, kes keskmiselt kulub

kutsehaigusega seotud asja lahendamisele kolm aastat ja tööõnnetuse puhul kaks aastat). Seega paraneb

töötajate õiguste katse. Kiirem otsus kahjuhüvitise maksmise kohta parandab ka töötajate majanduslikku

toimetulekut, vähendades vahepealset ebakindlust ja rahalist survet.

Võimalus pöörduda TVK-sse suurendab tõenäosust, et töötaja ja tööandja jõuavad kompromissini kahju

hüvitamises ja väheneb tõenäosus, et pooled peavad pöörduma kohtusse. See hoiab kokku kõikide

osapoolte aja- ja rahakulu, st vähenevad kohtuvaidlustega seotud kulud.

Mõju sihtrühm on väike, kuna kõikidest töötajatest moodustab tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste

hulk marginaalse osa. Mõju sagedus on väike, kuna tööst põhjustatud tervisekahjustuste esinemine ja

sellega seoses kahjuhüvitise nõudmine on ebaregulaarne ja harv sündmus. Mõju ulatus on keskmine

toetades töötajate õigusliku kaitset ja majanduslikku kindlust, kuid ei too sihtrühmale kaasa

kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid töötajatele ei tuvastatud.

Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kelle ettevõttes on juhtunud tööõnnetus või diagnoositud kutsehaigus või tööst

põhjustatud haigus.

Muudatuste tulemusena suureneb tõenäosus, et töötajad nõuavad tööandjalt TVK kaudu kahjuhüvitist,

mis suurendab omakorda tööandjate kulusid kahjuhüvitiste maksmisele. Teisalt on ka tööandjale TVK-

sse pöördumine soodsam ja kiirem viis töötajaga kokkuleppele jõuda, mis hoiab kokku tööandjate

kulusid kohtuvaidlustele.

Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna tööandjate osakaal, kelle töötajad on saanud püsiva tervisekahjustuse

ja õigustatud saama kahjuhüvitist on väike. Mõju sagedus on väike, kuna tööst põhjustatud

tervisekahjustuste esinemine ja sellega seonduvalt kahjuhüvitise nõuded tööandja vastu on

ebaregulaarsed ja harva esinevad sündmused. Mõju ulatus on keskmine, kuna ei pole põhjust eeldada,

et muudatus tooks sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttes võib mõju tööandjatele pidada väheoluliseks.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: TVK-d, kus töötab kokku 8 TVK juhatajat.

Muudatuse tulemusena suureneb TVK juhatajate töökoormus. Arvestades kutsehaiguste ja tööst

põhjustatud haiguste vähest diagnoosimist ning asjaolu, et ka enamus tööõnnetusi ei lõpe püsiva

tervisekahjuga, ei ole põhjust aga eeldada, et TVK juhatajate töökoormus märkimisväärselt suureneks.

Perioodil 2015 – 2025 jõudis maakohtusse kokku 75 kohtuasja, millest 49 olid seotud kutsehaigustega

ja 26 tööõnnetustega.

12 Eestis on kutsehaigused aladiagnoositud - tegelik kutsehaiguste hulk on arvatavasti palju suurem.

Muudatus eeldab TVK juhatajate koolitamist, et tagada ühtlane praktika kahjuhüvitise vaidluste

lahendamisel.

Kuivõrd kahjuhüvitise vaidlused on keerulisemad kui teised TVK pädevuses olevad küsimused, on

tõenäoline, et nende lahendamise tähtaeg kujuneb pikemaks. Samas on see kindlasti oluliselt kiirem ja

efektiivsem, kui kohtumenetlus.

Mõjutatud sihtrühm on väike, kuivõrd puudutab vaid TVK juhatajaid. Mõju ulatus on keskmine, kuna

eeldab TVK juhatajatelt teatavat ümberkohanemist uute teemadega tegelemisel, samas ei ole põhjust

eeldada märkimisväärseid kohanemisraskusi. Riskide maandamiseks tasub kaaluda TVK juhatajate

täiendavat koolitamist ja töökoormuse monitoorimist. Mõju sagedus on keskmine, kuna kahjuhüvitise

küsimustes TVK-sse pöördujate hulk aastas ei ole väga suur, kuid võib teatud määral suureneda ja on

siiski regulaarne. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et täiendavate pöördumiste tõttu TKV-sse,

pikenevad vaidluste lahendamise tähtajad. Kokkuvõttes võib pidada muudatuste mõju TVK-dele

oluliseks.

Sihtrühm: kohtud

Muudatuste tulemusena võib väheneda maakohtute töökoormus. Kui rohkem kutsehaiguste,

tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haigustega seotud kahju hüvitamise vaidluseid saab lahenduse TVK-

s, siis võib väheneda selliste nõuetega kohtusse pöördumised. Samas ei ole välistatud, et TVK-s tehtud

otsus vaidlustatakse kohtus ning kohtute töökoormus kokkuvõttes eriti palju ei muutu.

Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed. Ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud. Kokkuvõtvalt on muudatused positiivsed, kuid väheolulised.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja eelnõu koostamise raames kohtutakse TVK juhatajate ja

Tööinspektsiooniga, et arutada välja pakutud lahendusi. Täiendav kaasamise vajadus selgub

väljatöötamiskavatsusele laekunud arvamuste pinnalt.

Väljatöötamiskavatsuses toodu lahenduste rakendamiseks on planeeritud eelnõu koostamine 2026. aasta

I poolaastal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Liis Tõnismaa, [email protected]

Eva Põldis, [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Meie 31.12.2025 nr 2-1/4368-1

Töövaidluse lahendamise seaduse

väljatöötamiskavatsus

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse

väljatöötamiskavatsuse. Tagasisidet ootame hiljemalt 31. jaanuariks 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Töövaidluse lahendamise seaduse välja töötamiskavatsus

Lisaadressaadid: Tööinspektsioon

Eesti Advokatuur

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

TALO

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Eesti Juristide Liit

Thea Rohtla

Merle Erikson

Heli Raidve Tööõigusabi

Eesti Kohtunike Ühing

Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohus

Harju Maakohus

Pärnu Maakohus

2 (2)

Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohus

Viru Maakohus

Liis Tõnismaa

[email protected]