Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" muutmine

MÄÄRUS

29.12.2025 nr 1.1-1/25/54

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a

määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse

toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruses nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni

määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks“ (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklitest 25 ja 28, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest

saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse;

2) innovatsioonitegevused – kõik arendus-, finantsilised ja ärilised tegevused, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et lõpptulemuseks on innovatsioon ettevõttele. Tegevusel on selge tulem,

tähtaeg ja mõõdikud;“; 3) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus või

rakenduskõrgkool;“; 4) paragrahvi 2 punktis 10 asendatakse sõnad „alus- ja rakendusuuringuid või

arendustegevust“ tekstiosaga „alus- ja rakendusuuringuid, arendustegevust või innovatsioonitegevusi“;

5) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel

on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; või ta on taotluse esitamise

hetkest viimasel järjestikusel kolmel aastal olnud taotlusega seotud valdkonnas tegutseva ühe ja sama vähemalt 3-aastase juriidilise isiku osanik või juhtimis- või kontrollorgani liige

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle iga-aastastes majandusaasta aruannetes peab olema kajastatud kaupade või teenuste müük; või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.“;

6) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarendusprojektide“ tekstiosaga „ja/või innovatsioonitegevuste“;

7) paragrahvi 5 lõike 10 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kolme kuu“ tekstiosaga „,välja

arvatud juhul, kui seda on tehtud Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmest ja järgmine projekt on eelneva tegevuse edasiarendus;“;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi

määruse artikli 25 lõikes 3 nimetatud kulud. (6) Kui toetus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele antav innovatsiooniabi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud kulud.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on innovatsioonitegevused, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikkel 28 lõike 2 punktile b, on kuni 50% abikõlblikest kuludest.“;

10) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarendus“ sõnadega „või

innovatsioonitegevus“; 11) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse saajale eraldatava vähese tähtsusega abi

kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada 300 000 eurot;

2) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid; 3) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi

määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.“;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Juhul kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 tegevusele ja toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikkel 28 mõistes, võib taotlejaks olla Eesti äriregistris

registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I mõistes.“;

14) paragrahvi 10 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarenduseks“ tekstiosaga „ja/või innovatsioonitegevuseks;“;

15) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevuse“ sõnadega „või innovatsioonitegevuse“; 16) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevusest“ sõnadega „või innovatsioonitegevusest“;

17) paragrahvi 15 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevuse“ sõnadega „või innovatsioonitegevuse“;

18) määruse lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler Lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine

tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“

Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“.

1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna

alusel.

2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4760 eurot1. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 3154 eurot2.

3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga

(osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööaja korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, näiteks kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse

ühikuhinnast proportsionaalselt 50%.

4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest

jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga.

5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku

(teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on muuhulgas

sätestatud isiku tööaeg (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu.

6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele määruse alusel toetatud projektidele. Palgatavale

teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude

kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Rahandusministeeriumi suvist

majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem

1 Statistikaameti andmed 2024. a. kohta. Arvutuskäik: TA tööjõukulud tegevuse sihtrühmas , tabel TD050/ TA töötajate arv (FTE) riiklikus- ja ettevõtlussektoris, tabel TD01/12 *1000 (350530,6/6136,1/12*1000=4760). 2 Rahandusministeeriumi 2025.a suvise majandusprognoosi järgi (Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine

majandusprognoos.pdf) on 2026-2029 keskmine brutokuupalk 2357 eurot (2201+2305+2409+2514/4=2357), millele lisanduvad tööandja maksud.

kui 5%. Juhul kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb

toetuse saajal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

7. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei korrigeerita.

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruse nr 14

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks“ toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruses täpsustatakse kasutatavaid definitsioone ja viiteid ning viiakse need kooskõlla 1. oktoobrist 2025. a. jõustunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega (edaspidi: TAIKS). Määruses asendatakse sõna „innovatsioon“ sõnaga

„innovatsioonitegevus“. Määrust täiendatakse viitega üldise grupierandi määruse artiklile 28. Lisaks muudetakse toetatavate tegevuste ühikuhinda vastavalt väljatöötatud metoodikale.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]),

strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja strateegilise

planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 1 lõiget 4 täiendatakse viitega üldise grupierandi määruse artiklile 28.Viite lisamine

on vajalik, kuna asutus võib palgata teadlast tegelema lisaks rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektidele ka innovatsioonitegevustega. Lisaks täpsustatakse lõiget

viitega määruse § 5 lõike 1 punktile 1, sest üldise grupierandi määruse kohaldamine on asjakohane määruse § 5 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul.

Määruse § 2 lõike 1 punkt 1 mõiste „eksperimentaalarendus“ sõnastatakse nii nagu see on kajastatud TAIKSis. Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või

rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

Sama paragrahvi lõike 1 punkt 2 mõistet „innovatsioonitegevused“ täpsustatakse vastavalt OECD Oslo manuaali peatükk 3 punkt 3.2 alapunkt 3.5-le, millest lähtuvalt defineeritakse

eelnõus innovatsioonitegevust kui tegevusi, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et tulemuseks on innovatsioon. Oluliseks erisuseks on, et lähtuvalt Oslo käsiraamatust on innovatsioonitegevuste oluliseks tunnuseks (kaalutletud) risk, ehk iga innovatsioonitegevus ei saa tingimata viia eduka

innovatsioonini, kuid see risk on tasakaalus ettevõtte õpifunktsiooniga, ehk isegi tegevuse ebaõnnestumise korral saab ettevõte olulise teadmuse, mis aitab innovatsioonile lähemale

liikuda või edaspidi luua väärtust või saavutada konkurentsieelis. Innovatsioonitegevuseks palgatava isiku roll on olla asutusele konsultant innovatsioonitegevuste ja -projektide planeerimisel ja läbi viimisel, mitte projektijuht, kes on asutusele abiks tegevuste planeerimisel.

Palgatava isiku tööle seatakse selged tulemid, tähtajad ja mõõdikud.

Sama paragrahvi lõike 1 punktiga 5 täpsustatakse, millist asutust loetakse teadus- ja arendusasutuseks (edaspidi TA-asutus). TA-asutuse staatuse saab asutus või juriidiline isik, mis on saanud evalveerimisel positiivse tulemuse. Lisaks loetakse määruse mõistes TA-asutuseks

rakenduskõrgkool, millele ei kehti evalveerimise tingimus.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 10 täpsustatakse „teadlase“ mõistet ning lisatakse juurde, et palgatav isik võib asutuses läbi viia lisaks alus- ja rakendusuuringutele ka innovatsioonitegevusi.

Määruse § 2 lõike 1 punktis 14 täpsustatakse tippspetsialisti mõistet, et see oleks üheselt

arusaadav. Tippspetsialist on kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: tal on vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; või ta on

taotluse esitamise hetkest viimasel järjestikusel kolmel aastal olnud taotlusega seotud valdkonnas tegutseva ühe ja sama vähemalt 3-aastase juriidilise isiku osanik või juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle iga-aastastes majandusaasta aruannetes peab olema kajastatud kaupade või teenuste müük; või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.

Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 1 täpsustatakse vastavalt TAIKSi definitsioonile ja luuakse võimalus

eraldada toetust teadlase kaasamiseks, et läbi viia rakendusuuringuid ja/või eksperimentaalarendusprojekte või innovatsioonitegevusi. Ka tippspetsialisti (määruse § 5 lõige 1 punkt 2) on võimalik kaasata innovatsioonitegevuste elluviimiseks. Muudatus laiendab

ettevõttesse palgatavate teadlaste või ülikooli, teadus-arendusasutusse või rakenduskõrgkooli palgatavate tippspetsialistide tegevusala ulatust, mis katab ka teadus- arendustegevuse

tulemuste innovatsioonile loomisele suunatud tegevusi. Ettevõtte teadus- arendustegevuse tulemuste, teadmuse ja/või tehnoloogiate kasutusele võtmiseks või uute teenuste ja toodete arendamiseks. Palgatava isiku tööle seatakse selged tulemid, tähtajad ja mõõdikud.

Eelnõu § 5 lõike 10 punkti 3 sõnastust täpsustatakse viisil, mis lubab palgata nii teadlast kui

ka tippspetsialisti uuesti Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmesse. On võimalik, et rakendusuuringud on läinud hästi ning asutus soovib edasi tegeleda järgmise taseme projektiga (näiteks on toetust taotletud rakendusuuringu läbiviimiseks ning asutus soovib jätkata koostööd

teadlasega, et tegeleda järgmiseks edasi eksperimentaalarendusprojektiga). Kui koostöö teadlasega või tippspetsialistiga on sujunud, siis võib teda uuesti SekMo raames mõnda

järgmisesse projekti kaasata, kui järgmine projekt on eelneva tegevuse edasiarendus. Varasema töölepingu piirang võetakse ära neilt, kes on varasemalt juba Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmest toetust saanud, et ei oleks välistatud uue SekMo taotlemine pärast

eelmise projekti lõppu.

Eelnõu § 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, milles täpsustatakse abikõlblikke kulusid vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25 ja artikli 28 lõike 2 punktile b. Abikõlblikud kulud hõlmavad palgatava isiku töölevõtmiseks ettevõttesse, kus nad töötavad teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevustes uues rollis, ilma et nad asendaksid olemasolevat personali.

Eelnõu § 8 lõikele 4 lisatakse lõige 41, milles täpsustatakse toetuse piirmäära juhul, kui ettevõttesse palgatakse teadlane, kelle töö sisuks on läbi viia innovatsioonitegevusi, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikkel 28 lõike 2 punktile b. Sel juhul on toetuse määr

kuni 50 abikõlblikest kuludest.

Sama paragrahvi lõiget 5 täpsustatakse ja lisatakse, kuidas toimitakse juhul, kui palgatava isiku töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus või innovatsioonitegevus.

Sama paragrahvi lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna sisuliselt dubleerib järgmist lõiget ja lõige 7 sõnastatakse nii, et see hõlmab ka kehtinud lõike 6 regulatsiooni.

Eelnõu § 9 lisatakse lõige 21 sõnastuses, mis selgitab, kuidas toimitakse juhul, kui toetus kvalifitseerub riigiabiks üldise grupierandi määruse artikkel 28 mõistes. Sellisel juhul saavad

teadlase palkamiseks toetust taotleda ainult mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 6 lisatakse innovatsioonitegevus.

Eelnõu § 15 lõike 5 punktidesse 1 ja 4 ning sama paragrahvi lõikesse 6 lisatakse innovatsioonitegevus.

Määruse muutmisega muudetakse ka eelnõu lisa, millega kehtestatakse ühikuhinnad. Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmes hüvitatakse taotlejale kulusid ühikuhindade alusel.

Vastavalt väljatöötatud ühikuhindade metoodikale, vaadatakse ühikuhind üle igal aastal. Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda tegevuste elluviimiseks võidakse projekti

kestvuse jooksul korrigeerida. Korrigeeritud ühikuhind kohaldub toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Varem rahastatud projektidel on toetuse saajal võimalus jätkata projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ühikuhindadega. Kui toetuse saaja soovib

taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb tal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Kuna ühikuhinna muutusega kaasneb ka

taotlejapoolne omafinantseeringu suurenemine, tuleb taotlejal avalduses kinnitada, et omafiantseeringu katmine on talle jõukohane. Struktuuritoetuse registris SFOS teeb projekti eelarve suurenemise kohta märke ja lisab infosüsteemi vajalikud muudatused rakendusüksus.

Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Eelnõu lisa, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevad andmed on muutunud. Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda

korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse

Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana ning uus hind

hakkab projektidele kehtima alates toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Teadlase ja tippspetsialisti ühikuhinda korrigeeritakse, kuna palgakulude kasv analüüsitud sektorites on kasvanud. Statistikaameti 2024. aasta andmetele tuginedes võrreldes hetkel

kehtiva ühikuhinnaga (4760 vs 4171 eurot) on palgakulude kasv arvestuslikult 14,1% ja seetõttu korrigeeritakse nende tegevuste ühikuhinda. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 4760 eurot.

Korrigeeritakse ka teadmussiirdedoktorandi ühikuhinda, kuna keskmine brutokuupalk ja 2025. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel (Rahandusministeeriumi 2025.

aasta suvine majandusprognoos.pdf) arvestatud keskmine brutokuupalk ning nende alusel arvestatud keskmise palga nominaalkasv on suurem kui 5%. Rahandusministeeriumi 2025.a

suvise majandusprognoosi järgi on 2026-2029 keskmine brutokuupalk 2357 eurot (2201+2305+2409+2514/4=2357), millele lisanduvad tööandja maksud. Keskmise palga nominaalkasv on olnud 7,49%. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 3154 eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Muudatusega korrigeeritakse määruses kasutatavaid mõisteid ja viiakse need kooskõlla 1. oktoobrist 2025. a. kehtima hakanud TAIKSiga. Lisaks korrigeeritakse hetkel kehtivaid ühikuhindu, mis võiks motiveerida rohkemaid ettevõtteid ja asutusi taotlema toetust teadlaste,

tippspetsialistide või teadmussiirdedoktorantide palkamiseks.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Laekunud ettepanekutega on arvestatud.

MÄÄRUS

29.12.2025 nr 1.1-1/25/54

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a

määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse

toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruses nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni

määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks“ (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklitest 25 ja 28, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest

saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse;

2) innovatsioonitegevused – kõik arendus-, finantsilised ja ärilised tegevused, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et lõpptulemuseks on innovatsioon ettevõttele. Tegevusel on selge tulem,

tähtaeg ja mõõdikud;“; 3) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus või

rakenduskõrgkool;“; 4) paragrahvi 2 punktis 10 asendatakse sõnad „alus- ja rakendusuuringuid või

arendustegevust“ tekstiosaga „alus- ja rakendusuuringuid, arendustegevust või innovatsioonitegevusi“;

5) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel

on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; või ta on taotluse esitamise

hetkest viimasel järjestikusel kolmel aastal olnud taotlusega seotud valdkonnas tegutseva ühe ja sama vähemalt 3-aastase juriidilise isiku osanik või juhtimis- või kontrollorgani liige

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle iga-aastastes majandusaasta aruannetes peab olema kajastatud kaupade või teenuste müük; või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.“;

6) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarendusprojektide“ tekstiosaga „ja/või innovatsioonitegevuste“;

7) paragrahvi 5 lõike 10 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kolme kuu“ tekstiosaga „,välja

arvatud juhul, kui seda on tehtud Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmest ja järgmine projekt on eelneva tegevuse edasiarendus;“;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi

määruse artikli 25 lõikes 3 nimetatud kulud. (6) Kui toetus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele antav innovatsiooniabi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud kulud.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on innovatsioonitegevused, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikkel 28 lõike 2 punktile b, on kuni 50% abikõlblikest kuludest.“;

10) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarendus“ sõnadega „või

innovatsioonitegevus“; 11) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse saajale eraldatava vähese tähtsusega abi

kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada 300 000 eurot;

2) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid; 3) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi

määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.“;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Juhul kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 tegevusele ja toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikkel 28 mõistes, võib taotlejaks olla Eesti äriregistris

registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I mõistes.“;

14) paragrahvi 10 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „eksperimentaalarenduseks“ tekstiosaga „ja/või innovatsioonitegevuseks;“;

15) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevuse“ sõnadega „või innovatsioonitegevuse“; 16) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevusest“ sõnadega „või innovatsioonitegevusest“;

17) paragrahvi 15 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teadus- ja

arendustegevuse“ sõnadega „või innovatsioonitegevuse“;

18) määruse lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler Lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine

tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“

Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“.

1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna

alusel.

2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4760 eurot1. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 3154 eurot2.

3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga

(osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööaja korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, näiteks kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse

ühikuhinnast proportsionaalselt 50%.

4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest

jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga.

5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku

(teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on muuhulgas

sätestatud isiku tööaeg (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu.

6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele määruse alusel toetatud projektidele. Palgatavale

teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude

kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Rahandusministeeriumi suvist

majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem

1 Statistikaameti andmed 2024. a. kohta. Arvutuskäik: TA tööjõukulud tegevuse sihtrühmas , tabel TD050/ TA töötajate arv (FTE) riiklikus- ja ettevõtlussektoris, tabel TD01/12 *1000 (350530,6/6136,1/12*1000=4760). 2 Rahandusministeeriumi 2025.a suvise majandusprognoosi järgi (Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine

majandusprognoos.pdf) on 2026-2029 keskmine brutokuupalk 2357 eurot (2201+2305+2409+2514/4=2357), millele lisanduvad tööandja maksud.

kui 5%. Juhul kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb

toetuse saajal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

7. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei korrigeerita.

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruse nr 14

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks“ toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruses täpsustatakse kasutatavaid definitsioone ja viiteid ning viiakse need kooskõlla 1. oktoobrist 2025. a. jõustunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega (edaspidi: TAIKS). Määruses asendatakse sõna „innovatsioon“ sõnaga

„innovatsioonitegevus“. Määrust täiendatakse viitega üldise grupierandi määruse artiklile 28. Lisaks muudetakse toetatavate tegevuste ühikuhinda vastavalt väljatöötatud metoodikale.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]),

strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja strateegilise

planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 1 lõiget 4 täiendatakse viitega üldise grupierandi määruse artiklile 28.Viite lisamine

on vajalik, kuna asutus võib palgata teadlast tegelema lisaks rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektidele ka innovatsioonitegevustega. Lisaks täpsustatakse lõiget

viitega määruse § 5 lõike 1 punktile 1, sest üldise grupierandi määruse kohaldamine on asjakohane määruse § 5 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul.

Määruse § 2 lõike 1 punkt 1 mõiste „eksperimentaalarendus“ sõnastatakse nii nagu see on kajastatud TAIKSis. Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või

rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

Sama paragrahvi lõike 1 punkt 2 mõistet „innovatsioonitegevused“ täpsustatakse vastavalt OECD Oslo manuaali peatükk 3 punkt 3.2 alapunkt 3.5-le, millest lähtuvalt defineeritakse

eelnõus innovatsioonitegevust kui tegevusi, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et tulemuseks on innovatsioon. Oluliseks erisuseks on, et lähtuvalt Oslo käsiraamatust on innovatsioonitegevuste oluliseks tunnuseks (kaalutletud) risk, ehk iga innovatsioonitegevus ei saa tingimata viia eduka

innovatsioonini, kuid see risk on tasakaalus ettevõtte õpifunktsiooniga, ehk isegi tegevuse ebaõnnestumise korral saab ettevõte olulise teadmuse, mis aitab innovatsioonile lähemale

liikuda või edaspidi luua väärtust või saavutada konkurentsieelis. Innovatsioonitegevuseks palgatava isiku roll on olla asutusele konsultant innovatsioonitegevuste ja -projektide planeerimisel ja läbi viimisel, mitte projektijuht, kes on asutusele abiks tegevuste planeerimisel.

Palgatava isiku tööle seatakse selged tulemid, tähtajad ja mõõdikud.

Sama paragrahvi lõike 1 punktiga 5 täpsustatakse, millist asutust loetakse teadus- ja arendusasutuseks (edaspidi TA-asutus). TA-asutuse staatuse saab asutus või juriidiline isik, mis on saanud evalveerimisel positiivse tulemuse. Lisaks loetakse määruse mõistes TA-asutuseks

rakenduskõrgkool, millele ei kehti evalveerimise tingimus.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 10 täpsustatakse „teadlase“ mõistet ning lisatakse juurde, et palgatav isik võib asutuses läbi viia lisaks alus- ja rakendusuuringutele ka innovatsioonitegevusi.

Määruse § 2 lõike 1 punktis 14 täpsustatakse tippspetsialisti mõistet, et see oleks üheselt

arusaadav. Tippspetsialist on kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: tal on vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; või ta on

taotluse esitamise hetkest viimasel järjestikusel kolmel aastal olnud taotlusega seotud valdkonnas tegutseva ühe ja sama vähemalt 3-aastase juriidilise isiku osanik või juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle iga-aastastes majandusaasta aruannetes peab olema kajastatud kaupade või teenuste müük; või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.

Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 1 täpsustatakse vastavalt TAIKSi definitsioonile ja luuakse võimalus

eraldada toetust teadlase kaasamiseks, et läbi viia rakendusuuringuid ja/või eksperimentaalarendusprojekte või innovatsioonitegevusi. Ka tippspetsialisti (määruse § 5 lõige 1 punkt 2) on võimalik kaasata innovatsioonitegevuste elluviimiseks. Muudatus laiendab

ettevõttesse palgatavate teadlaste või ülikooli, teadus-arendusasutusse või rakenduskõrgkooli palgatavate tippspetsialistide tegevusala ulatust, mis katab ka teadus- arendustegevuse

tulemuste innovatsioonile loomisele suunatud tegevusi. Ettevõtte teadus- arendustegevuse tulemuste, teadmuse ja/või tehnoloogiate kasutusele võtmiseks või uute teenuste ja toodete arendamiseks. Palgatava isiku tööle seatakse selged tulemid, tähtajad ja mõõdikud.

Eelnõu § 5 lõike 10 punkti 3 sõnastust täpsustatakse viisil, mis lubab palgata nii teadlast kui

ka tippspetsialisti uuesti Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmesse. On võimalik, et rakendusuuringud on läinud hästi ning asutus soovib edasi tegeleda järgmise taseme projektiga (näiteks on toetust taotletud rakendusuuringu läbiviimiseks ning asutus soovib jätkata koostööd

teadlasega, et tegeleda järgmiseks edasi eksperimentaalarendusprojektiga). Kui koostöö teadlasega või tippspetsialistiga on sujunud, siis võib teda uuesti SekMo raames mõnda

järgmisesse projekti kaasata, kui järgmine projekt on eelneva tegevuse edasiarendus. Varasema töölepingu piirang võetakse ära neilt, kes on varasemalt juba Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmest toetust saanud, et ei oleks välistatud uue SekMo taotlemine pärast

eelmise projekti lõppu.

Eelnõu § 6 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, milles täpsustatakse abikõlblikke kulusid vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25 ja artikli 28 lõike 2 punktile b. Abikõlblikud kulud hõlmavad palgatava isiku töölevõtmiseks ettevõttesse, kus nad töötavad teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevustes uues rollis, ilma et nad asendaksid olemasolevat personali.

Eelnõu § 8 lõikele 4 lisatakse lõige 41, milles täpsustatakse toetuse piirmäära juhul, kui ettevõttesse palgatakse teadlane, kelle töö sisuks on läbi viia innovatsioonitegevusi, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikkel 28 lõike 2 punktile b. Sel juhul on toetuse määr

kuni 50 abikõlblikest kuludest.

Sama paragrahvi lõiget 5 täpsustatakse ja lisatakse, kuidas toimitakse juhul, kui palgatava isiku töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus või innovatsioonitegevus.

Sama paragrahvi lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna sisuliselt dubleerib järgmist lõiget ja lõige 7 sõnastatakse nii, et see hõlmab ka kehtinud lõike 6 regulatsiooni.

Eelnõu § 9 lisatakse lõige 21 sõnastuses, mis selgitab, kuidas toimitakse juhul, kui toetus kvalifitseerub riigiabiks üldise grupierandi määruse artikkel 28 mõistes. Sellisel juhul saavad

teadlase palkamiseks toetust taotleda ainult mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 6 lisatakse innovatsioonitegevus.

Eelnõu § 15 lõike 5 punktidesse 1 ja 4 ning sama paragrahvi lõikesse 6 lisatakse innovatsioonitegevus.

Määruse muutmisega muudetakse ka eelnõu lisa, millega kehtestatakse ühikuhinnad. Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmes hüvitatakse taotlejale kulusid ühikuhindade alusel.

Vastavalt väljatöötatud ühikuhindade metoodikale, vaadatakse ühikuhind üle igal aastal. Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda tegevuste elluviimiseks võidakse projekti

kestvuse jooksul korrigeerida. Korrigeeritud ühikuhind kohaldub toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Varem rahastatud projektidel on toetuse saajal võimalus jätkata projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ühikuhindadega. Kui toetuse saaja soovib

taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb tal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Kuna ühikuhinna muutusega kaasneb ka

taotlejapoolne omafinantseeringu suurenemine, tuleb taotlejal avalduses kinnitada, et omafiantseeringu katmine on talle jõukohane. Struktuuritoetuse registris SFOS teeb projekti eelarve suurenemise kohta märke ja lisab infosüsteemi vajalikud muudatused rakendusüksus.

Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Eelnõu lisa, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevad andmed on muutunud. Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda

korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse

Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana ning uus hind

hakkab projektidele kehtima alates toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Teadlase ja tippspetsialisti ühikuhinda korrigeeritakse, kuna palgakulude kasv analüüsitud sektorites on kasvanud. Statistikaameti 2024. aasta andmetele tuginedes võrreldes hetkel

kehtiva ühikuhinnaga (4760 vs 4171 eurot) on palgakulude kasv arvestuslikult 14,1% ja seetõttu korrigeeritakse nende tegevuste ühikuhinda. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 4760 eurot.

Korrigeeritakse ka teadmussiirdedoktorandi ühikuhinda, kuna keskmine brutokuupalk ja 2025. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel (Rahandusministeeriumi 2025.

aasta suvine majandusprognoos.pdf) arvestatud keskmine brutokuupalk ning nende alusel arvestatud keskmise palga nominaalkasv on suurem kui 5%. Rahandusministeeriumi 2025.a

suvise majandusprognoosi järgi on 2026-2029 keskmine brutokuupalk 2357 eurot (2201+2305+2409+2514/4=2357), millele lisanduvad tööandja maksud. Keskmise palga nominaalkasv on olnud 7,49%. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 3154 eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Muudatusega korrigeeritakse määruses kasutatavaid mõisteid ja viiakse need kooskõlla 1. oktoobrist 2025. a. kehtima hakanud TAIKSiga. Lisaks korrigeeritakse hetkel kehtivaid ühikuhindu, mis võiks motiveerida rohkemaid ettevõtteid ja asutusi taotlema toetust teadlaste,

tippspetsialistide või teadmussiirdedoktorantide palkamiseks.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Laekunud ettepanekutega on arvestatud.