KLIM 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 23.12.2025 nr 1-2/25/609

Ministri käskkirjade muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses:

„1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“;

1.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4 järgmises sõnastuses: „2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“;

1.3 käskkirja lisa 1 punkti 3 täiendatakse punktiga 3.1.1 järgmises sõnastuses:

„3.1.1 Toetatava tegevuse hulka kuuluvad punktis 3.1. nimetatud elupaikadega maastikus paiknevaid teised pärandniidud, mis moodustavad koos märgade pärandniitudega ühtseid kompleksalasid.“;

1.4 käskkirja lisa 1 punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt:

„3.4 Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.“;

1.5 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „2 000“ numbriga „1 500“ ning

väljundnäitaja selgitatavat teavet täiendatakse lausega: „Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.“;

1.6 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.21 järgmises sõnastuses: „4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad

tegevused panustama.“; 1.7 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, Kliimaministeerium.“;

1.8 käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt: „8.3 Projekti kogueelarve on 3 867 875,00 eurot, millest toetus on 3 287 693,75 eurot ning

riiklik kaasfinantseering 580 181,25 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“; 1.9 käskkirja lisa 1 punktis 11.2. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.

1.10 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja

eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

2. Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

2.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“; 2.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3. järgmises sõnastuses:

„2.3. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1.3 nimetatud

elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“;

2.3 käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3.1.Toetatavad tegevused on:

3.1.1 looduslike soode ja märgade metsade taastamine; 3.1.2 vooluveekogude taastamine; 3.1.3 märgade pärandniitude taastamine märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa

Majandamise Keskuse hallataval maal, sh punktis 2.3 nimetatud aladel. 3.2 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide

elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid ja pärandniite taastada väljaspool

kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala või pärandniit on registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemis.

3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega. 3.4 Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava

kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“;

2.4 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „9 400“ numbriga „9 900“ ning number

„40“ numbriga „60“;

2.5 käskkirja lisa 1 punkti 4.2 väljundnäitaja selgitavatat teavet täiendatakse lausega:

„Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.“; 2.6 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.21 järgmises sõnastuses:

„4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad

tegevused panustama.“;

2.7 käskkirja lisa 1 punktid 8.2.-8.4 sõnastatakse järgmiselt: „8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest, projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 13,86 eurot ja riiklikku kaasfinantseerimise

minimaalne osakaal on 1,14% abikõlblikest kuludest. 8.3 Projekti kogueelarve on 14 955 654,00 eurot, millest toetus on 12 712 305,90 eurot ning

omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 ja riiklik kaasfinantseering 169 818,75 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm iga

aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“;

2.8 käskkirja lisa 1 punkt 9.4.3 tunnistatakse kehtetuks; 2.9 käskkirja lisa 1 punkt 11.6. sõnastatakse järgmiselt:

„11.6. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade

pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta.“; 2.10 käskkirja lisa 1 punkt 13.3. sõnastatakse järgmiselt:

„13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.“;

2.11 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Saata: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Lisa 1: Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 lisa nr 2.

Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)

Abikõlblik summa (EUR)

Ühtekuuluvusfondi summa (EUR)

Ühtekuuluvusfondi määr %

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Riikliku kaasfinantseeringu määr%

3 867 875,00 3 867 875,00 3 287 693,75 85 580 181,25 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 580 181,25

Ühtekuuluvusfond 3 287 693,75

KOKKU 3 867 875,00

Tegevuse nimetus: Näitaja koos sihttasemega:

01.01.2023−31.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade

pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Märgade pärandniitude taastamine

1 500

3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25

Personalikulu (märgade pärandniitude taastamine)

340 000,00 289 000,00 51 000,00

Personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00

KINNITATUD

23.12.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/609

Lisa nr 1

Ühtne määr otsesest personalikulust 88 500,00 75 225,00 13 275,00

Kokku: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 lisa 2

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)

Abikõlblik summa (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetuse summa

85%

Omafinantseering (EUR)

Omafinantseeringu määr %

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr %

14 955 654,00 14 955 654,00 12 712 305,90 2 073 529,35 13,86 169 818,75 1,14

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskus, st omafinantseering kokku 2 073 529,35

Riiklik kaasfinantseering 169 818,75

Ühtekuuluvusfond 12 712 305,90

Toetus kokku: 12 882 124,65

Projekti maksumus kokku: 14 955 654,00

Tegevuse nimetus (1): Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2022-31.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja

elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR) 85% Omafinantseering

(EUR) 15%

Märgalade taastamine, va

pärandniidud

9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66

Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine

1 382 352,00 1 174 999,20 207 352,80

KINNITATUD

23.12.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/609

Lisa nr 2

Personalikulu (märgalade taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50

Personalikulu (projektijuhtimine

koos teavitustegevuse koordineerimisega)

333 965,00 283 870,25 50 094,75

Ühtne määr otsesest personalikulust 150 284, 25 127 741,61 22 542,64

Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35

Tegevuse nimetus (2): Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2025-31.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja

elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR) 85%

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR) 15%

Märgade pärandniitude taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75

Personalikulu (märgalade

pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00

Ühtne määr otsesest personalikulust 9 000,00 7 650,00 1 350,00

Kokku: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75

Tabelites toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet ja näitaja sihttaset muuta.

1

Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr

429 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023

käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr

429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“.

Käskkirjade muudatustega täpsustatakse nendes toetatavaid tegevusi ning elupaikade

taastamiseks tõstetakse Keskkonnaameti (KeA) projektist kuni 25% ulatuses tegevuste lõikes eelarve Riigimetsa Majandamine Keskuse (RMK) projekti. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud

Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite

kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 24.07.2023 nr 302 ja keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel.

Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise

arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik

rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks.

2

Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust

ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika

platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja

julgeoleku tagamiseks.

IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid

ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks,

eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga

ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa

seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. EL Looduse taastamise määruse1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole

hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud

11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud,

soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused). Muudetavate käskkirjade alusel viiakse taastamismeetmed ellu 11 450 hektaril nimetatud elupaikadel, nendest plaanitakse taastamistegevusi pärandniitudel 2000 hektaril.

Käskkirjades täiendatakse antava toetuse eelarvet ja toetatavaid tegevusi ning täpsustatakse, et

juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Lisaks tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele info projekti

kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 1:

Sekkumise /

tegevuse

kogueelarve

ELi toetus

ELi

toetuse

osakaal

Riigi panus

(s.h RKF ja

OF)

Kokku

(euro) (%) (euro) (euro)

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991

3

18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530

Tabel 1. Sekkumise eelarve

Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv).

Korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse

välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058

artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Projekti juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.

Käskkirja punktiga 1 muudetakse kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 (edaspidi

käskkiri nr 302).

Punktiga 1.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkt, kus

tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Punktidega 1.2, 1.3 ja 1.6 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine hõlmab

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 302 punktis

3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide

vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.

Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit, kuid looduslikult koosneb pärandniit, sh taastatav

rannaniit, erinevatest üksteisega seotud Natura 2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku

kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga (taastatav rannaniit) seotud

kompleksalasse kuuluvad teised pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja

saavutusse (hektarid) ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 302 punktile 3.1.

Käskkirja nr 302 punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata RMK hallataval riigimaal, välja

arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast. Sama piirang kehtib ka

lisanduva punkti 3.11 osas.

Punktidega 1.4 ja 1.9 täpsustatakse iga aastase tegevuskava kinnitamise tähtaega. Antakse

juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida.

Täpsustatakse ka juhtrühma toimimise üksikasju. Punktiga 1.5 vähendatakse väljundnäitaja sihttaset. Seoses sellega, et KeA teostab märgade

pärandniitude taastamistöid eramaadel ning ei ole saanud seni taastada pärandniite maastikus

kompleksipõhiselt, ei ole kõnealuse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik taastada

2000 hektarit märgasid pärandniite. Seetõttu vähendatakse väljundnäitaja (seisundi

parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) sihttaset 2000lt 1500le hektarile .

Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.

Punktiga 1.7 muudetakse käskkirja nr 302 punkte 6.7 ja 6.8. Muutmisega täiendatakse

nimetatud punkte viitega ühendmääruse §-le 7. Ühendmääruse § 7 lõike 1 kohaselt tuleb

4

projekti tegevuste valimiseks juhtrühmal ja kliimaministeeriumil (KliM) rakendada

seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat.

Punktidega 1.8 ja 1.10 tuuakse välja eelarve muudatusega seotud detailid. Projekti eelarvet

vähendatakse kuni 25%. Eramaadel toetuse kasutamine tähendab asutuse jaoks lisakoormust:

tuleb pidada läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokku leppida maa kasutuses,

vastutustes ja tingimustes — see kõik nõuab täiendavat aega ja personali. Kuna KeAl on

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul taastamistööde tegemisel keeruline hooldajate

leidmisega, siis muudetakse projekti eelarvet (vähendatakse 1 132 125 eurot) ja täiendatakse

toetavate tegevuste osa. KeA korraldab pärandniitude taastamist järgmiselt. Maaomanikelt

küsitakse kirjalik nõusolek, et KeA võib nende maal pärandniitu taastada. Samuti sõlmitakse

kirjalik kokkulepe maaomaniku või maakasutajaga, et ala pärast taastamist oleks hooldamises.

KeA korraldab taastamiseks hanke, kusjuures maaomanik võib ise esitada pakkumise.

Arvestades kulutõhusust, KeA ei võta endale hooldamiskohustust maaomanuku asemel, need

kohustused jäävad maaomanikele või hooldajale. Hooldamiseks on võimalik taotleda PRIA-

st toetust2 pärandniidu hooldamiseks.

Tabelis nr 2 on toodud KeA projekti kehtiv eelarve.

Tegevuse nimetus:

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023-

31.12.2029

KliMi programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfo ndi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade pärandniitude taastamine 2000 4 252 500,00 3 614 625,00 637 875,00

Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 400 000,00 340 000,00 60 000,00

Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00

Ühtne määr 97 500,00 82 875,00 14 625,00

KOKKU: 5 000 000,00 4 250 000,00 750 000,00

Tabel nr 2. projekti kehtiv eelarve.

Tabelis nr 3 on toodud KeA projektist äravõetav eelarve.

KliMi programmi tegevus: liikide

ja elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

KeA projekti kehtiv eelarve: 5 000 000 4 250 000 750 000

Kuni 25% võtame ära -1 132 125 -962 306,25 -169 818,75

Alles jääv eelarve peale

muudatust: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25

1. Taastamistööde sisupersonal 400 000 340 000 60000

- 15% -60 000 -51 000 -9000

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012

5

Alles jääv eelarve peale muudatust: 340 000 289 000 51 000

2. Taastamistööde sisupersonali

ühtne määr 60 000 51 000 9 000

- 15% -9 000 - 7 650 -1 350

Alles jääv eelarve peale muudatust: 51 000 43 350 7 650

3. Taastamistööd 4 252 500 3 614 625 637 875

-25% -1 063 125 -903 656,25 -159 468,75

Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 189 375 2 710 968,75 478 406,25

4. Otsene personalikulu (projekti

juhtimine) ei muutu 250 000 212 500 37 500

Ühtne määr 37 500 31 875 5 625

Tabel nr 3. KeA projektist äravõetava eelarve arvutus.

Tabelis nr 4 on toodud KeA projekti jääv eelarve.

Tegevuse nimetus:

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023-

31.12.2029

Programmi tegevus:

liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade

pärandniitude taastamine 1500 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25

Otsene personalikulu

(märgade pärandniitude

taastamine) 340 000,00 289 000,00 51 000,00

Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00

Ühtne määr 88 500,00 75 225,00 13 275,00

KOKKU: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25

Tabel nr 4. KeA projekti uus eelarve.

Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 (edaspidi käskkiri nr 429).

Punktiga 2.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkti,

kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Punktiga 2.2 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise

Keskuse hallataval maal hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks

lisaks käskkirja nr 429 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid ,

suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste

ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit (märg pärandniit), kuid

looduslikult koosneb pärandniit (sh taastatav rannaniit) erinevatest üksteisega seotud Natura

6

2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja

pärandniiduga seotud kompleksalasse kuuluvad pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse

väljundnäitaja saavutusse ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 429 punktile 3.1.

Kompleksala taastamine on kooskõlas rakenduskavaga, kuna toimub märgalade taastamine, et

suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Tegevus on kooskõlas

kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Punktiga 2.3-2.6 lisatakse toetavate tegevustena juurde märgade pärandniitude taastamine

koos kliimaministri 24.07.2023 käskkirjast nr 302 äravõetava eelarvega 1 132 125 eurot.

Märgadeks pärandniitudeks loetakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised elupaigad:

rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450) ja soostunud niidud (7230). Väljundnäitaja sihttaset projektis

suurendatakse 500 hektari võrra ning tulemusnäitajat 20 ala võrra. Vt. lisaks seletuskirja

käskkirja punkti 1 selgitust. Väljundnäitajasse ei pea kõik toetatavad tegevused panustama.

Punktiga 2.8 võimaldame toestust kasutada ka kasutatud seadme ostuks, mis soodustab ringmajandust. Seadmete soetamisel tuleb arvestada riigihangete seadust ning seadmete kasutamise jätkusuutlikkust ja kulu abikõlblikkuse üldtingimusi (ühendmääruse § 15).

Punktiga 2.9 täpsustatakse riigiabiandmise üksikasju. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub

eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Riigiabi saamise või andmise vastutab elluviija.

Märgade pärandniitude, looduslike soode ja märgade metsade riigiabi tegevuste elluviijale. Tegevuste elluviijaks on RMK, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käesoleva käskkirja kohane kaitsealuste liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel on seega RMK

põhimääruse järgne avalik ülesanne. Seetõttu ei ole tegemist majandustegevusega ning tegemist ei ole riigiabiga tegevuste elluviijale.

Pärandniitude taastamisel riigiabi andmine lõppkasusaajatele. Kuna kaitstavate elupaikade taastamine võib toimuda mh ka ettevõtjatele renditavatel maadel,

tuleb vaadelda, kas abi puhul saaks olla tegemist riigiabiga lõppkasusaajatele. Eelkõige tuleb siin esitada küsimus, kas abi saamine võib anda ettevõtjale majandustegevuses eelise ning kas

abil võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes tuleb asuda seisukohale, et nii see pole. Tuginedes käskkirja eelnõus toodud toetatsavate tegevuste kirjeldusele, ei nähtu, kuidas rahastatavad taastamistööd saaks

ettevõtjatele anda eelise majandustegevuses. Märgade elupaikate taastamine kõnealusel viisil ei soodusta alal toimuvaid võimalikke põllumajanduslikke tegevusi (tulenevalt

looduskaitsealastest piirangutest on võimalik eelkõige karjatamine). Rahastatavad tegevused mõjutavad positiivselt kaitstavate elupaikade seisundit, kuid tingimused alade kasutamiseks karjamaana tänu tegevustele ei parane. Kuna tegevused ei too kaasa majanduslikku eelist

põllumajandusettevõtetele, ei mõjuta nende rahastamine ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Samale järeldusele tuleb asuda võimaliku mõju osas turismiettevõtetele.

Rahastatavad märgade elupaikade taastamistööd ei saa tuua kaasa mingit valikulise eelise andmist mingitele konkreetsetele turismiettevõtetele. Ei ole tuvastatav, et taastamistööde läbiviimine annaks selles osas mingi soodustuse.

Kokkuvõttes saab välistada, et meetmes esitatakse abitaotlusi, mille puhul on kõik EL toimimise lepingu art 107 lg 1 kriteeriumid täidetud. Eeltoodud kriteeriumeid c) ja d) käesolev abi andmine ei täida. Sellest tulenevalt ei ole ka käskkirja eelnõus vajalik riigiabiga seotud

nõudeid käsitleda.

7

Punktidega 2.11 tuuakse välja muudatused projekti eelarves. Punktis 2.7 tuuakse mh välja projekti rahastusallikate osakaal ja eelarve tervikuna.

Tabelis nr 5 on toodud projekti lisanduv eelarve.

Programmi tegevus: liikide ja elupaikade

soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade elupaikade taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75

Otsene personalikulu

(märgade pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00

Ühtne määr 9 000,00 7 650,00 1 350,00

KOKKU: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75

Tabel nr 5. Lisanduv eelarve.

Keskkonnaameti projektist kliimaministri käskkirjast 24.07.2023 nr 302 lisandub 1 132 125

eurot. Projektis plaanitakse taastada vähemalt 500 hektarit pärandniite. Tehniliselt tuleb rakendusüksusel sisestada SFOSi lisaprojekt, kuna lisanduv eelarve on erinevate rahastusallikatega. Lisanduvat eelarvet võib kasutada kõikide projektis olevate tegevuste

toetamiseks. Lõplikult kinnitatakse objektid projekti jooksvalt juhtrühmas. Punktides 2.7 ja 2.10 täpsustatakse, et iga-aastane detailne tegevuskava tuleb projekti

juhtrühmal kinnitada sama aasta 15. jaanuariks ning projekti elluviija esitab projekti

vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks.

Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava

planeerida. RMKle antav riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest Kliimaministeerium ootab

piiratud aja jooksul elupaikade taastamist RMK poolt ning selleks on vajalik anda projekti

lisaeelarve koos lisa ülesandega kogu mahus.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

8

4. Käskkirja mõju

Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas

planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel

strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning

projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja

veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3:

„Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on

turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi

ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud.

Kooskõlastustabel

I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi seisukoht:

Rahandusministeerium kooskõlastab

märkustega arvestamisel:

1. Palume käskkirjade muutmisel tagada

kooskõla „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027“ eesmärkide ning sealse sekkumise

kirjeldusega, mis keskendub märgalade taastamisele. Käskkirjade muudatustega

lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised

pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad.

Arvestatud. Kooskõla rakenduskavaga

on tagatud. Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega

kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial,

„Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval

(PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030:

toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate

9

tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad

kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus

on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut

kliimamuutustega kohanemiseks.

2. Juhime tähelepanu, et keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ lisa 1

toetuse andmise tingimuste punkti 8.2 järgi on omafinantseeringu osakaal

vähemalt 15%, aga see ei vasta punktis 8.3 olevale omafinantseeringu summale, palume korrigeerida. Muudatusega

lisatakse käskkirja eelarvesse (punkt 8.3) riiklik kaasfinantseering summas 169 818,75 eurot. Palume seletuskirjas

põhjendada vajadust lisada eelarvele riiklik kaasfinantseering.

Arvestatud. Selgitatud, et RMKle antav

riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest

Kliimaministeerium ootab piiratud aja

jooksul elupaikade taastamist RMK

poolt ning selleks on vajalik anda

projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega

kogu mahus.

3. Soovitame kaaluda toetuse andmise tingimuste põhitekstis näitajate tabelite

täiendamist, et väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala“ selgitava teabe veerus oleks üheselt selgitatud, et väljundnäitajasse loetakse ainult

taastatud märgade elupaikade pindala. Info on küll olemas seletuskirjas, aga

selguse eesmärgil võiks see olla kajastatud ka eelnõus ja vastavalt täpsustatud perioodi 2021-2027 näitajate

metoodikat.

Arvestatud ja vastav lause käskkirjadesse

lisatud.

1

Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr

429 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023

käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr

429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“.

Käskkirjade muudatustega täpsustatakse nendes toetatavaid tegevusi ning elupaikade

taastamiseks tõstetakse Keskkonnaameti (KeA) projektist kuni 25% ulatuses tegevuste lõikes eelarve Riigimetsa Majandamine Keskuse (RMK) projekti. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud

Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite

kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 24.07.2023 nr 302 ja keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel.

Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise

arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik

rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks.

2

Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust

ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika

platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja

julgeoleku tagamiseks.

IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid

ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks,

eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga

ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa

seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. EL Looduse taastamise määruse1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole

hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud

11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud,

soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused). Muudetavate käskkirjade alusel viiakse taastamismeetmed ellu 11 450 hektaril nimetatud elupaikadel, nendest plaanitakse taastamistegevusi pärandniitudel 2000 hektaril.

Käskkirjades täiendatakse antava toetuse eelarvet ja toetatavaid tegevusi ning täpsustatakse, et

juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Lisaks tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele info projekti

kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 1:

Sekkumise /

tegevuse

kogueelarve

ELi toetus

ELi

toetuse

osakaal

Riigi panus

(s.h RKF ja

OF)

Kokku

(euro) (%) (euro) (euro)

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991

3

18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530

Tabel 1. Sekkumise eelarve

Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv).

Korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse

välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058

artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Projekti juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.

Käskkirja punktiga 1 muudetakse kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 (edaspidi

käskkiri nr 302).

Punktiga 1.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkt, kus

tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Punktidega 1.2, 1.3 ja 1.6 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine hõlmab

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 302 punktis

3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide

vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.

Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit, kuid looduslikult koosneb pärandniit, sh taastatav

rannaniit, erinevatest üksteisega seotud Natura 2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku

kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga (taastatav rannaniit) seotud

kompleksalasse kuuluvad teised pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja

saavutusse (hektarid) ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 302 punktile 3.1.

Käskkirja nr 302 punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata RMK hallataval riigimaal, välja

arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast. Sama piirang kehtib ka

lisanduva punkti 3.11 osas.

Punktidega 1.4 ja 1.9 täpsustatakse iga aastase tegevuskava kinnitamise tähtaega. Antakse

juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida.

Täpsustatakse ka juhtrühma toimimise üksikasju. Punktiga 1.5 vähendatakse väljundnäitaja sihttaset. Seoses sellega, et KeA teostab märgade

pärandniitude taastamistöid eramaadel ning ei ole saanud seni taastada pärandniite maastikus

kompleksipõhiselt, ei ole kõnealuse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik taastada

2000 hektarit märgasid pärandniite. Seetõttu vähendatakse väljundnäitaja (seisundi

parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) sihttaset 2000lt 1500le hektarile .

Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.

Punktiga 1.7 muudetakse käskkirja nr 302 punkte 6.7 ja 6.8. Muutmisega täiendatakse

nimetatud punkte viitega ühendmääruse §-le 7. Ühendmääruse § 7 lõike 1 kohaselt tuleb

4

projekti tegevuste valimiseks juhtrühmal ja kliimaministeeriumil (KliM) rakendada

seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat.

Punktidega 1.8 ja 1.10 tuuakse välja eelarve muudatusega seotud detailid. Projekti eelarvet

vähendatakse kuni 25%. Eramaadel toetuse kasutamine tähendab asutuse jaoks lisakoormust:

tuleb pidada läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokku leppida maa kasutuses,

vastutustes ja tingimustes — see kõik nõuab täiendavat aega ja personali. Kuna KeAl on

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul taastamistööde tegemisel keeruline hooldajate

leidmisega, siis muudetakse projekti eelarvet (vähendatakse 1 132 125 eurot) ja täiendatakse

toetavate tegevuste osa. KeA korraldab pärandniitude taastamist järgmiselt. Maaomanikelt

küsitakse kirjalik nõusolek, et KeA võib nende maal pärandniitu taastada. Samuti sõlmitakse

kirjalik kokkulepe maaomaniku või maakasutajaga, et ala pärast taastamist oleks hooldamises.

KeA korraldab taastamiseks hanke, kusjuures maaomanik võib ise esitada pakkumise.

Arvestades kulutõhusust, KeA ei võta endale hooldamiskohustust maaomanuku asemel, need

kohustused jäävad maaomanikele või hooldajale. Hooldamiseks on võimalik taotleda PRIA-

st toetust2 pärandniidu hooldamiseks.

Tabelis nr 2 on toodud KeA projekti kehtiv eelarve.

Tegevuse nimetus:

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023-

31.12.2029

KliMi programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfo ndi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade pärandniitude taastamine 2000 4 252 500,00 3 614 625,00 637 875,00

Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 400 000,00 340 000,00 60 000,00

Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00

Ühtne määr 97 500,00 82 875,00 14 625,00

KOKKU: 5 000 000,00 4 250 000,00 750 000,00

Tabel nr 2. projekti kehtiv eelarve.

Tabelis nr 3 on toodud KeA projektist äravõetav eelarve.

KliMi programmi tegevus: liikide

ja elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

KeA projekti kehtiv eelarve: 5 000 000 4 250 000 750 000

Kuni 25% võtame ära -1 132 125 -962 306,25 -169 818,75

Alles jääv eelarve peale

muudatust: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25

1. Taastamistööde sisupersonal 400 000 340 000 60000

- 15% -60 000 -51 000 -9000

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012

5

Alles jääv eelarve peale muudatust: 340 000 289 000 51 000

2. Taastamistööde sisupersonali

ühtne määr 60 000 51 000 9 000

- 15% -9 000 - 7 650 -1 350

Alles jääv eelarve peale muudatust: 51 000 43 350 7 650

3. Taastamistööd 4 252 500 3 614 625 637 875

-25% -1 063 125 -903 656,25 -159 468,75

Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 189 375 2 710 968,75 478 406,25

4. Otsene personalikulu (projekti

juhtimine) ei muutu 250 000 212 500 37 500

Ühtne määr 37 500 31 875 5 625

Tabel nr 3. KeA projektist äravõetava eelarve arvutus.

Tabelis nr 4 on toodud KeA projekti jääv eelarve.

Tegevuse nimetus:

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023-

31.12.2029

Programmi tegevus:

liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade

pärandniitude taastamine 1500 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25

Otsene personalikulu

(märgade pärandniitude

taastamine) 340 000,00 289 000,00 51 000,00

Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00

Ühtne määr 88 500,00 75 225,00 13 275,00

KOKKU: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25

Tabel nr 4. KeA projekti uus eelarve.

Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 (edaspidi käskkiri nr 429).

Punktiga 2.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkti,

kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

Punktiga 2.2 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise

Keskuse hallataval maal hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks

lisaks käskkirja nr 429 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid ,

suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste

ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit (märg pärandniit), kuid

looduslikult koosneb pärandniit (sh taastatav rannaniit) erinevatest üksteisega seotud Natura

6

2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja

pärandniiduga seotud kompleksalasse kuuluvad pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse

väljundnäitaja saavutusse ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 429 punktile 3.1.

Kompleksala taastamine on kooskõlas rakenduskavaga, kuna toimub märgalade taastamine, et

suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Tegevus on kooskõlas

kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Punktiga 2.3-2.6 lisatakse toetavate tegevustena juurde märgade pärandniitude taastamine

koos kliimaministri 24.07.2023 käskkirjast nr 302 äravõetava eelarvega 1 132 125 eurot.

Märgadeks pärandniitudeks loetakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised elupaigad:

rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450) ja soostunud niidud (7230). Väljundnäitaja sihttaset projektis

suurendatakse 500 hektari võrra ning tulemusnäitajat 20 ala võrra. Vt. lisaks seletuskirja

käskkirja punkti 1 selgitust. Väljundnäitajasse ei pea kõik toetatavad tegevused panustama.

Punktiga 2.8 võimaldame toestust kasutada ka kasutatud seadme ostuks, mis soodustab ringmajandust. Seadmete soetamisel tuleb arvestada riigihangete seadust ning seadmete kasutamise jätkusuutlikkust ja kulu abikõlblikkuse üldtingimusi (ühendmääruse § 15).

Punktiga 2.9 täpsustatakse riigiabiandmise üksikasju. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub

eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Riigiabi saamise või andmise vastutab elluviija.

Märgade pärandniitude, looduslike soode ja märgade metsade riigiabi tegevuste elluviijale. Tegevuste elluviijaks on RMK, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käesoleva käskkirja kohane kaitsealuste liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel on seega RMK

põhimääruse järgne avalik ülesanne. Seetõttu ei ole tegemist majandustegevusega ning tegemist ei ole riigiabiga tegevuste elluviijale.

Pärandniitude taastamisel riigiabi andmine lõppkasusaajatele. Kuna kaitstavate elupaikade taastamine võib toimuda mh ka ettevõtjatele renditavatel maadel,

tuleb vaadelda, kas abi puhul saaks olla tegemist riigiabiga lõppkasusaajatele. Eelkõige tuleb siin esitada küsimus, kas abi saamine võib anda ettevõtjale majandustegevuses eelise ning kas

abil võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes tuleb asuda seisukohale, et nii see pole. Tuginedes käskkirja eelnõus toodud toetatsavate tegevuste kirjeldusele, ei nähtu, kuidas rahastatavad taastamistööd saaks

ettevõtjatele anda eelise majandustegevuses. Märgade elupaikate taastamine kõnealusel viisil ei soodusta alal toimuvaid võimalikke põllumajanduslikke tegevusi (tulenevalt

looduskaitsealastest piirangutest on võimalik eelkõige karjatamine). Rahastatavad tegevused mõjutavad positiivselt kaitstavate elupaikade seisundit, kuid tingimused alade kasutamiseks karjamaana tänu tegevustele ei parane. Kuna tegevused ei too kaasa majanduslikku eelist

põllumajandusettevõtetele, ei mõjuta nende rahastamine ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Samale järeldusele tuleb asuda võimaliku mõju osas turismiettevõtetele.

Rahastatavad märgade elupaikade taastamistööd ei saa tuua kaasa mingit valikulise eelise andmist mingitele konkreetsetele turismiettevõtetele. Ei ole tuvastatav, et taastamistööde läbiviimine annaks selles osas mingi soodustuse.

Kokkuvõttes saab välistada, et meetmes esitatakse abitaotlusi, mille puhul on kõik EL toimimise lepingu art 107 lg 1 kriteeriumid täidetud. Eeltoodud kriteeriumeid c) ja d) käesolev abi andmine ei täida. Sellest tulenevalt ei ole ka käskkirja eelnõus vajalik riigiabiga seotud

nõudeid käsitleda.

7

Punktidega 2.11 tuuakse välja muudatused projekti eelarves. Punktis 2.7 tuuakse mh välja projekti rahastusallikate osakaal ja eelarve tervikuna.

Tabelis nr 5 on toodud projekti lisanduv eelarve.

Programmi tegevus: liikide ja elupaikade

soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine

Abikõlblik kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Märgade elupaikade taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75

Otsene personalikulu

(märgade pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00

Ühtne määr 9 000,00 7 650,00 1 350,00

KOKKU: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75

Tabel nr 5. Lisanduv eelarve.

Keskkonnaameti projektist kliimaministri käskkirjast 24.07.2023 nr 302 lisandub 1 132 125

eurot. Projektis plaanitakse taastada vähemalt 500 hektarit pärandniite. Tehniliselt tuleb rakendusüksusel sisestada SFOSi lisaprojekt, kuna lisanduv eelarve on erinevate rahastusallikatega. Lisanduvat eelarvet võib kasutada kõikide projektis olevate tegevuste

toetamiseks. Lõplikult kinnitatakse objektid projekti jooksvalt juhtrühmas. Punktides 2.7 ja 2.10 täpsustatakse, et iga-aastane detailne tegevuskava tuleb projekti

juhtrühmal kinnitada sama aasta 15. jaanuariks ning projekti elluviija esitab projekti

vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks.

Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava

planeerida. RMKle antav riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest Kliimaministeerium ootab

piiratud aja jooksul elupaikade taastamist RMK poolt ning selleks on vajalik anda projekti

lisaeelarve koos lisa ülesandega kogu mahus.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

8

4. Käskkirja mõju

Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas

planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel

strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning

projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja

veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3:

„Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on

turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi

ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud.

Kooskõlastustabel

I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi seisukoht:

Rahandusministeerium kooskõlastab

märkustega arvestamisel:

1. Palume käskkirjade muutmisel tagada

kooskõla „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027“ eesmärkide ning sealse sekkumise

kirjeldusega, mis keskendub märgalade taastamisele. Käskkirjade muudatustega

lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised

pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad.

Arvestatud. Kooskõla rakenduskavaga

on tagatud. Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega

kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial,

„Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval

(PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030:

toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate

9

tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad

kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus

on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut

kliimamuutustega kohanemiseks.

2. Juhime tähelepanu, et keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ lisa 1

toetuse andmise tingimuste punkti 8.2 järgi on omafinantseeringu osakaal

vähemalt 15%, aga see ei vasta punktis 8.3 olevale omafinantseeringu summale, palume korrigeerida. Muudatusega

lisatakse käskkirja eelarvesse (punkt 8.3) riiklik kaasfinantseering summas 169 818,75 eurot. Palume seletuskirjas

põhjendada vajadust lisada eelarvele riiklik kaasfinantseering.

Arvestatud. Selgitatud, et RMKle antav

riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest

Kliimaministeerium ootab piiratud aja

jooksul elupaikade taastamist RMK

poolt ning selleks on vajalik anda

projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega

kogu mahus.

3. Soovitame kaaluda toetuse andmise tingimuste põhitekstis näitajate tabelite

täiendamist, et väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala“ selgitava teabe veerus oleks üheselt selgitatud, et väljundnäitajasse loetakse ainult

taastatud märgade elupaikade pindala. Info on küll olemas seletuskirjas, aga

selguse eesmärgil võiks see olla kajastatud ka eelnõus ja vastavalt täpsustatud perioodi 2021-2027 näitajate

metoodikat.

Arvestatud ja vastav lause käskkirjadesse

lisatud.