RIIGIMETSA TERVIKKAVA

TARTU VALLAS (kavand)

S isukord

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3

1. Tartu valla metsade üldiseloomustus ........................................................................ 4

1.1 Tartu valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................ 4

1.2 Tartu valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5

1.3 Tartu valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6

2. Ülevaade Tartu valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................ 8

3. RMK looduskaitsetööd .............................................................................................. 9

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine ........................................... 14

3.2 Veekogude tööd ............................................................................................................. 15

3.3 Pärandkooslused ........................................................................................................... 15

3.4 Liigikaitsetööd ............................................................................................................... 16

3.5 Üksikobjektide,parkide ja maastike hooldus ................................................................... 16

4. RMK külastuskorraldus ........................................................................................... 17

4.1 RMK külastuskorraldus Tartu vallas ................................................................................ 18

5. RMK taristu ............................................................................................................. 20

6. RMK maakasutus .................................................................................................... 21

7. Tartu valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ................................. 22

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel .................................................. 23

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ........................................................... 23

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas .................................................................... 23

9. Tartu vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ..................................... 24

S issejuhatus

Käesolev kava on kokkulepe Tartu valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet

Tartu valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa

osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid RMK riigimetsas teeb,

millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning milline on

riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument ülevaate ka

sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tartu vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaala – see on ala, mida inimesed igapäevaselt

kasutavad. Tartu valla üldplaneeringus on see tähistatud kõrgendatud avaliku huviga alana.

Kui RMK kogukonnaalal töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt kohaliku

kogukonnaga läbi ja koostab seejärel alade tööde plaani. Siinse kava osaks lisana on

kogukonnaala metsatööde plaan 10-ks aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tartu valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tartu vallaga

1. Tartu valla metsade üldiseloomustus 1.1 Tartu valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes

Tartu valla pindala 31.01.2024 seisuga on 74 150 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 45%, mis on 33 535 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 55%, millest suurima pindalaga on haritav maa 23 097 ha.

Joonis 1. Tartu vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu valla territooriumil asuvast metsmaast on riigiomandis 63% ning 37% eraomandis.

Joonis 2. Tartu vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

45%

31%

6%

2%

16%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

37%

63%

Eraomad

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK.

Joonis 3. Tartu vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

1.2 Tartu valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.

Tartu vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks

metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on

metsamaad Tartu vallas 19 546 ha, millest

majandusmetsa on 6677 ha, majanduspiirangutega

metsa 1467 ha ja rangelt kaitstavat metsa 11 393 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad

on jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei

tee RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel

ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

9%

89%

2%

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse puude

raiet, metsamaterjali kokku- ja

väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja

PEFC. Mõlemad on laialt tunnustatud

ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise

süsteemid, milles sätestatud

nõuetele vastamine annab kinnitust

sellest, et RMK majandab metsa

ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

1.3 Tartu valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tartu vallas teinud

uuendusraiet 130 kuni 185 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul Tartu vallas

uuendusraieid 0,83%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 59 ha

kuni 148 ha aastas.

Joonis 5. Harvendusraied Tartu vallas.

Joonis 6. Uuendusraied Tartu vallas.

34%

8%

58%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega metsad

Rangelt kaitstavad metsad

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tartu

vallas uuendanud metsa 59 kuni 113 hektaril

aastas. Keskmiselt uuendas RMK metsa

viimase viie aasta jooksul 91 ha aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 315 ha kuni 437 ha aastas.

Joonis 7. Metsauuendus Tartu vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tartu vallas.

0

20

40

60

80

100

120

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

2. Ülevaade Tartu valla metsandussektori tööhõivest ja

maamaksust

Tartu vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 5538. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 645 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (Statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 81 7,8%

Töötajate arv 645 11,6%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tartu valla elanikest

puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (Statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 27 109

Mööblitootmine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

Paberi ja pabertoodete tootmine alla 3 alla 3

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 34 385

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel

2020–2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Tartu valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Maamaks 42 619,67 eurot

50% maksuvabastuse summa – 2266,47 eurot

100% maksuvabastuse summa – 12 635,47 eurot

3. RMK looduskaitsetööd

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis.

Looduskaitsetöid tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval

riigimaal. Elurikkuse hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates

2024. aastast töötavad RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega

kaasnevat keskkonnamõju ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt

nende kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute

ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab,

et suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Tartu vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeerimisel kokku 26 objektil. Objektid asuvad

Alam-Pedja looduskaitsealal, Raadi looduskaitsealal, Kärevere looduskaitsealal, Raja-

Kärevere hoiualal, Peipsiveere looduskaitsealal, Kaiaveres ja Vooremaa maastikukaitsealal.

Tabel 4.Osaliselt või tervenisti Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Peterna-Laashoone

soometsad Sookoosluse taastamistöö 2025 1478,13

Karisto oja Koosluse taastamistöö 2017 19,06

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Karisto oja 2

Koosluse

taastamistöö/Poollooduslike

koosluste taastamistöö

2017 1,74

Laeva jõe Älevi luha

jõelõigu tervendamine Koosluse taastamistöö 2018 10,58

Kärkna pais Amme jõel Veekogude taastamisprojektide

koostamine 2026

Taressaare lamminiidud Poollooduslike koosluste

taastamistöö 2015 4,5

Sillaotsa PLK Poollooduslike koosluste

taastamistöö 2018, 2019 0,76

Raadi poollooduslikud

kooslused

Poollooduslike koosluste

taastamistöö

2023, 2024,

2025, 2026 29

Nasja nurga lamminiidud

Poollooduslike koosluste

taastamistöö, Looduskaitselise

taristu rajamine

2018, 2019,

2021 10,33-60,38

Koosa luht

Koosluse

taastamistöö/Poollooduslike

koosluste taastamistöö

2017, 2018 9,35-10,54

Ilmatsalu luht Poollooduslike koosluste

taastamistöö 2018 306,35

Emajõe luht Poollooduslike koosluste

taastamistöö 2026 7,9

Kämara luht Poollooduslike koosluste

taastamistöö 2026 7,4

Nasja koolmekoht I Looduskaitselise taristu

rajamine 2018

Nasja tee Looduskaitselise taristu

rajamine 2015 0,62

Nasja truup Looduskaitselise taristu

rajamine 2018

Ristsaare mahasõit Looduskaitselise taristu

rajamine 2018

AP Truup T/14 Looduskaitselise taristu

rajamine 2015

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Kärevere luha truubid Looduskaitselise taristu

rajamine 2021

Kärevere LKA Väljaotsa

tee

Looduskaitselise taristu

rajamine 2014, 2021 0,15

Reku tee Looduskaitselise taristu

rajamine 2018 0,43-1,34

Raja-Kärevere liblikate

metsasihid Liigi elupaiga hooldustöö

2016, 2019,

2023 3,42-7,83

Piirissaare konnalomp 7 Liigi elupaiga hooldustöö 2018, 2020,

2025 0,18-0,34

Kaiavere mõisapark Parkide hooldustöö

2017, 2021,

2022, 2024,

2025

6,11

Elistvere mõisapark Parkide hooldustöö 2017, 2022,

2024, 2025 1,69-16,99

Joonis 9. Osaliselt või tervenisti Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid.

Joonis 10. Tartu vallas asuv looduskaitsetööde objekt.

Joonis 11. Tartu vallas asuv looduskaitsetööde objekt.

Joonis 12. Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid.

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine

Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti

maismaal alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt

põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.

Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus

lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.

Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka

aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.

Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille

tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.

Alam-Pedja looduskaitsealal, kuhu jääb osaliselt ka Tartu vald, on kavandatud Peterna-

Laashoone soometsade loodusliku veerežiimi taastamine 2025. aastal. Looduskaitsetööde

käigus täidetakse kuivenduskraave ja rajatakse pinnaspaise. Maapinna lähedane stabiilsem

veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle

toimiv märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.

3.2 Veekogude tööd

Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud

maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi

75% on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku

ja taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal

hoogustus hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks.

Tänapäeval pole neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK

ülesannete hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

Tartu vallas on veekogude tervendamise käigus puhastatud Laeva jõe looduslikku sängiosa

setetest ja suunatud veevool sinna osaliselt tagasi. Lisaks on plaanis koostada projekt, et

eemaldada Kärkna pais Amme jõel.

3.3 Pärandkooslused

Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja

inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi

töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.

Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,

puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis säilinud ca 100

000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele, eeskätt taimedele.

Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks, tuleb neid alasid

niita või karjatada.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.

Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel

asuvad niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde

tegemisel ja ligipääsude väljaehitamisel.

Tartu vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku ligikaudu 415 hektaril. Suurem

osa töid on seotud Alam-Pedja luhaniitude hooldustingimuste parandamisega: eemaldatud

on puittaimestikku ja freesitud kände, rajatud truupe, koolmekohti, mahasõite ja

juurdepääsuteid.

Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud

avalduste alusel.

3.4 Liigikaitsetööd

Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete

ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks

võib olla avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete

eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi

looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud

kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.

Tartu vallas on teostatud alljärgnevaid liigikatselisi töid:

1. Raja-Kärevere liblikate metsasihid: võsaeemaldus metsasihtidelt ja kraavikallastelt

2. Piirissaare konnalomp 7: võsaeemaldus ja rohustu niitmine kahepaiksete

sigimistingimuste parandamiseks

Aladel viiakse hooldustöid läbi vastavalt vajadusele.

3.5 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus

Enamasti on üksikobjektide ning maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna

hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja

võimaldaksid seal liikuda.

Tartu vallas hooldatakse regulaarselt Kaiavare mõisaparki ja Elistvere mõisaparki. Parkides

on hooldatud puistut, eemaldatud võsa ja niidetud rohttaimestikku.

4. RMK külastuskorraldus

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel

tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel

puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille

koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve.

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on

matkarajad;

• 54 vaatetorni ja -platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 13. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

4.1 RMK külastuskorraldus Tartu vallas

Tartu valla territooriumile jääb külastusobjekte Tartu-Jõgeva puhkealal ja Alam-Pedja

looduskaitsealal, lisaks ligi 22 km 812 km pikkusest matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve

harust ja Elistvere loomapark ning külastuskeskus (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks

lisaks jooksvale hooldusele on 2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 240 000 eurot (sh

Elistvere loomapargile ja külastuskeskusele).

Elistvere loomapargi külastuskeskuse südameks on Elistvere loomapark. Lisaks metsloomade

vaatlemisele nendele omases keskkonnas saab külastuskeskuses tutvuda erinevate

väljapanekutega ning küsida teabepunktist infot Tartu-Jõgeva piirkonna matkamise ja

puhkamisvõimaluste kohta. Külastuskeskus pakub erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust

Joonis 14. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tartu vallas.

edendavaid tegevusi. 2024. aastal külastas Elistvere loomapargi külastuskeskust 10 014

inimest, sh metsa- ja loodusteadlikkust edendavatest tegevustest võttis osa 5046 arv inimesi.

Elistvere loomaparki külastas 2024. aastal 55 061 inimest.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tartu valda jäävatele külastusobjektide (sh

Elistvere loomapargi ja külastuskeskuse) külastajatest 99% Eestist, omavalitsustest olid

eesotsas Tartu linn 52%, Tartu vald 8%, Tallinn 7%. Enamus külastas oma pere või

sõpradega, 76% oli ala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 57% olid

korduvkülastajad, 98% olid päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti:

jalutamine, looduse vaatlemine, metsas olemine, loomade vaatlemine, matkamine.

Külastajauuringu andmetel kulutas Tartu valla territooriumil küsitletutest 24% külastuse

jooksul piirkonnas (Tartu vallas ja ümbritsevates valdades) külastusega seoses raha.

Keskmiselt kuluti 34 eurot.

RMK tagab Tartu valla territooriumil olemasolevate külastusobjektide jooksva hoolduse ja

jätkuva korrasoleku. Värskelt valmis uuendatud Elistvere õpperada ja vaatetorn. Suurematest

töödest on planeeritud Elistvere loomapargi ja külastuskeskuse parkla laiendamine ja uue

kompostala rajamine.

Külastusmahu uuringute info asub:

https://rmk.ee/wp-content/uploads/2024/10/tartu-j6geva_puhkeala_lyhiaruanne.pdf ja

https://rmk.ee/wpcontent/uploads/2024/10/elistvere_loomargi_lyhiaruanne.pdf

5. RMK taristu

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade

juurdekasvu. RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja

eelnevalt RMK-ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tartu vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

12 838 2843 584 151 18,3 5,6

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 0,5 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede

planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad

looduskaitselistel, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses

realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

6. RMK maakasutus

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad

kasutusse jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Tartu valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 397,5 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 374,3 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike kooslustena.

Joonis 15. Kasutusse antud riigimaa Tartu vallas, ha.

0,4

374,3

16,7

6,1

Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Muu rent

7. Tartu valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu

tingimused

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tartu vald nimetab neid

kõrge puhkeväärtusega metsadeks ja/või asula kaitsemetsadeks - kõrgendatud avaliku huviga

(KAH) alaks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.

Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust:

„Kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalike riigimetsade (Vedu küla, Vara

metskond 27) ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise

Keskusele. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks

vallale.

Riigimetsa Vedu külas (Vara metskond 27) käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku huviga

ala (KAH) nimetusega Vedu suusarajad, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

koostab koostöös kohaliku omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalise (10 aasta

perspektiiviga) metsa majandamise kava. Kava koostamisel arvestatakse metsa olemit ja

kasvutingimusi. Kava koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult

mitmekesine mets.“

Joonis 16. Kogukonnaala Vedu suusarajad Tartu vallas.

Vedu suusarajad (kogukonnaala kaardil tumedam roheline, suusarada sinise joonena) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/mhCwzt84

Tabel 6. Tartu valla kogukonnaala seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala,

ha

Plaani

vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Vedu suusarajad 76 JAH Alo Laas

Agu Laas

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks tehakse, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets.

Keskmiselt istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei

võtaks, mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse

maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu

ja kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjuse tõttu hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid

tehes jälgib RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et

soodustada segametsade kujunemist.

Noores metsas, keskmises vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele

valgust ja kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

9. Tartu valla ga kokkulepitud tegevused RMK hallataval

maal 9.1. Tervikkava

9.1.1. Muudatustest, mida RMK teeb metsatööde plaanis (nt kui muutub raieaasta või

kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada Tartu vallale.

Kehtivaid plaane niisugustel puhkudel ei muudeta;

9.1.2. Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku

kogukonnaga kuni 10 aastaks;

9.1.3. Pärast kaasamist saadab RMK metsatööde plaani ja tervikkava Tartu vallale

seisukoha võtmiseks;

9.1.4. Tartu vald teeb ettepanekud tervikkava kavandile ja saadab selle kohta

kinnituse;

9.1.5. RMK teeb lähtuvalt Tartu valla ettepanekutest täiendused tervikkava kavandisse

ja avaldab kavandi RMK kodulehel;

9.2. Laeva–Palupõhja tee on avalikult kasutatav tee. RMK teeb lumetõrjet lähtuvalt

talviste külastusobjektide hooldamise nõuetest.

9.3. Saadjärve kaldakindlustus, Tartu vald saadab täpsemad ettepanekud RMK

üldmeilile ja seejärel kujundatakse tööde tegemine.

9.4. Tartu vald esitab taotluse RMK üldmeilile Elistveres aida üleandmiseks.

Tervikkava ettepanekute kogumine Tartu vallas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib avalikustada riigimetsa tervikkava kavandi Tartu vallas ning

saada sellele tagasisidet kohalikelt kogukondadelt ja huvigruppidelt.

RMK saadab Teie edastatud huvigruppidele tervikkava kavandi ja küsib sellele tagasisidet

5. jaanuariks 2026 aadressile [email protected] . Tagasiside kirja teemaks palun märkida “Tartu valla

tervikkava”. Tervikkava asukoht RMK kodulehel on siin: LINK.

Metsatööde plaane kogukonnaalale hakkame koostama pärast tervikkava kavandile tagasiside saamist.

Selleks lepime eraldi kokku koosolekud ja anname nende toimumise aja ja koha teada.

Palun lugege ka kogukonnaaladel tööde planeerimise kohta: Kaasamise kord » Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

Küsimuste puhul palun helistada või kirjutada RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialistile Risto Sepale,

[email protected], tel 513 0147. Kirja teemaks palun märkida “Tartu valla tervikkava”.

Ühtlasi saadame Tartu valla kommunikatsioonispetsialistile täiendava teate, mida palume avaldada

valla infokanalites.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Kaasamisspetsialist

51 30147

[email protected]

Lisa. Tervikkava kavand

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

Meie

01.12. 2025 nr 3-1.60.60.1/2025/5

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXX

XXX