Saare maakond, Saaremaa vald, Laugu küla, Sillaotsa

METSA MAJANDAMISE JA UUENDAMISE KAVA aastateks 2024 - 2033

Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks.

Kinnistu nimi: SILLAOTSA nr: 22891650

Omanik: PIIA PIKK

Vald: Saaremaa Maakond: Saare

nr Küla Katastritunnus Pindala Metsamaa

1. Laugu 40301:003:0288 3,20 ha 3,19 ha

Kasvava metsa tagavara: 301 tm 94,4 tm/ha Tagavara juurdekasv aastas: 17 tm 5,3 tm/ha

Arvutatud metsakasutuse maht: 108 tm 33,9 tm/ha sellest: lageraied 70 tm 0,40 ha

harvendusraied 38 tm 2,79 ha

Metsamajanduse kitsendused: 0,00 ha

Metsamaa pindala 3,19 ha sellest: lagedad alad 0,00 ha selguseta alad 0,00 ha

puistud 3,19 ha sellest: sanglepik 2,79 ha haavik 0,40 ha

Metsade kirjeldused ja majanduslike tööde skeemi koostas välitööde käigus: MARKO TIIK 20.10.2024 Litsentsi nr. 063

Kava on koostatud: 20.10.2024 Inventeerimiseandmed registris:

TAKSAATOR OÜ Rohu 5, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond Telefon: 5094407 e-post: [email protected]

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

KASUTATUD MÕÕTÜHIKUD JA LÜHENDID

Üldmõisted Mõõtühikud T täius ha hektar H kõrgus tm tihumeeter (m³ puitu) D diameeter tm/ha tihumeetrit hektari kohta Bon boniteet tm/ha/a tihumeetrit hektari kohta aastas G rinnaspindala tk/ha tükki hektari kohta H100 Baaskõrgus - prognoositav puistu kõrgus saja aasta vanuses Ak Kaalutud keskmine vanus Dk Enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter Akr Kaalutud keskmine raievanus Dkr Kaalutud keskmine küpsusdiameeter

Okaspuud: MA mänd KU kuusk NU nulg LH lehis SD seedermänd TS ebatsuuga JP jugapuu TO teised okaspuuliigid

Lehtpuud: TA tamm HB haab SA saar LM sanglepp VA vaher LV hall lepp JA jalakas PN pärn KP künnapuu PP pappel KS kask RE remmelgas TL teised lehtpuuliigid

Põõsad: PA paju SP sarapuu TM toomingas PI pihlakas PK paakspuu TY türnpuu KL kuslapuu KD kadakas TP Teised põõsaliigid

Arenguklassid: Lage ala Ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud metsataimed puuduvad või on neid vähem kui

500 tk/ha. Selguseta ala Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 500 elujõulist metsataime hektari kohta. Noorendik Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust või

kõrgemat puud ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud). Latimets Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning kaalutud keskmise vanusega

alla 1/2 kaalutud keskmisest küpsusvanusest. Keskealine mets

Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on üle kümne aasta väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam.

Valmiv mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on kümme või vähem aastat väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest Küps mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on võrdne kaalutud keskmise küpsusvanusega või ületab selle.

Metsakasvukohatüübid: LL leesikaloo JK jänesekapsa LD lodu LU lubikaloo SL sinilille MD madalsoo KL kastikuloo ND naadi SS siirdesoo SM sambliku SJ sõnajala MP mineraalne puistang KN kanarbiku OS osja TP turbane puistang PH pohla TR tarna MO mustika-kõdusoo JP jänesekapsa-pohla AN angervaksa JO jänesekapsa-kõdusoo MS mustika TA tarna-angervaksa RB raba KM karusambla-mustika SN sinika JM jänesekapsa-mustika KR karusambla

Raie järjekord: 1. järjekord raiuda tuleks esimese viie aasta jooksul 2. järjekord raiuda tuleks järgmise viie aasta jooksul Kiire raiuda esimesel võimalusel

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

KINNISTU KATASTRIÜKSUSED JA ERALDISED

Aluskaart: Riigi Maa-amet TAKSAATOR OÜ 2024

Kaardi mõõtkava 1 : 10000

SILLAOTSA 40301:003:0288

Laugu küla Saaremaa vald Saare maakond

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

METSAMAJANDAMISE KITSENDUSED

Eraldis Eraldise pindala

(ha) Kitsenduse põhjus

Kitsenduse pindala

(ha) Selgitus

Kokku 0,00 0,00

METSAMAA JA PUISTUTE ÜLDISELOOMUSTUS

Pea- puuliik

Lagedad alad (ha)

Selguseta alad (ha)

Puistute

Pindala (ha)

Tagavara Aastane juurdekasv Keskmine

(tm) (tm/ha) (tm) (tm/ha) Vanus Boniteet I rinde täius

Haab 0,40 72 180 2 3,8 75 2,0 52,0

Sanglepp 2,79 229 82 15 5,4 15 2,0 88,0

Kokku 3,19 301 94 17 5,2 23 2,0 83,5

Juurdekasv on 5,6 % üldtagavarast

Keskmise I rinde täiuse arvutusest on välja jäetud noorendikud, kuna noorendike täius ei ole tuletatud ristlõikepindalade summast

METSAMAA JAGUNEMINE KASVUKOHATÜÜPIDE JÄRGI (HA)

Kasvukohatüüp Peapuuliik (ha) Kokku

HB LM ha %

Angervaksa 2,79 2,79 87,50

Tarna-angervaksa 0,40 0,40 12,50

Kokku 0,40 2,79 3,19 100,0

TAGAVARA JAGUNEMINE ARENGUKLASSIDE JA PUULIIKIDE JÄRGI

Arenguklass Pindala (ha)

Koosseisupuuliikide tagavarad (tm) Surnud metsa

tagavara (tm)

HB KU SA LM KS MA Kokku

tm tm/ha

Latimetsad 2,79 11 11 11 131 64 229 82

Küpsed metsad 0,40 25 18 11 18 72 180

Kokku 3,19 36 29 11 131 75 18 301 94

Koosseisupuuliigi tagavara % 12,0 10,0 4,0 43,0 25,0 6,0 100,0

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

PINDALA JAGUNEMINE PEAPUULIIKIDE JA VANUSTE JÄRGI (HA)

Vanuseastmed (a.)

Peapuuliik Kokku (ha)HB LM

Lagedad alad

Selguseta alad

kuni 9

10 - 19 2,79 2,79

20 - 29

30 - 39

40 - 49

50 - 59

60 - 69

70 - 79 0,40 0,40

80 - 89

90 - 99

100 - 109

110 - 119

120 - 129

130 - 139

140 - 149

150 ja vanemad

Kokku 0,40 2,79 3,19

% 12,5 87,5 100,0

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

PUULIIKIDE JAGUNEMINE SORTIMENTIDESSE

Puuliik Peenema otsa diameetrid (cm)

Jämepalk (tm)

Peenpalk (tm)

Paberipuu (tm)

Küttepuu (tm)

Jääk (tm)

Kokku (tm)

Sanglepp 18 - 11 - 0 - 5 6 102 25 133

Kask 18 - 13 - 6 - 5 2 2 7 1 60 74

Haab 18 - 11 - 7 - 5 2 13 13 6 35

Kuusk 18 - 10 - 6 - 5 11 6 5 2 5 29

Mänd 18 - 10 - 6 - 5 10 3 1 3 18

Saar 18 - 13 - 0 - 5 11 11

Kokku 27 18 26 118 111 300

RAIETE JAGUNEMINE SORTIMENTIDESSE

Puuliik Peenema otsa diameetrid (cm)

Jämepalk (tm)

Peenpalk (tm)

Paberipuu (tm)

Küttepuu (tm)

Jääk (tm)

Kokku (tm)

Sanglepp 18 - 11 - 0 - 5 1 20 5 26

Haab 18 - 11 - 7 - 5 2 9 9 5 25

Kask 18 - 13 - 6 - 5 1 2 5 13 21

Kuusk 18 - 10 - 6 - 5 10 1 2 2 3 18

Mänd 18 - 10 - 6 - 5 10 3 1 3 17

Kokku 23 7 17 31 29 107

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

PINDALA JAGUNEMINE PEAPUULIIKIDE JA BONITEEDI JÄRGI (HA)

Boniteediklass Peapuuliik Kokku

HB LM (ha) %

Ia

I

II 0,40 2,79 3,19 100,0

III

IV

V

Va

Kokku 0,40 2,79 3,19 100,0

PUIDUKASUTUSE MAHT

Raie nimetus Pindala (ha)

Raiutav tagavara (tm) Väljaraie (tm/ha)Kasvav mets puuliigiti Surnud

mets Kokku LM KS HB KU MA Kokku

Hooldusraied

Valgustusraie

Harvendusraie 2,79 26 12 38 38 14

Sanitaarraie

Valikraie

Uuendusraied

Lageraie 0,40 10 25 18 17 70 70 175

Turberaie

Aegjärkne raie

Häilraie

Veerraie

Trassiraie

Kujundusraie

Kokku 3,19 26 22 25 18 17 108 108 34

Puidukasutus metsa raiena on 108 tm ehk keskmiselt 11 tm aastas. Keskmine aastane metsa raie on 3,6 % metsa üldtagavarast. Lageraie keskmine aastane pindala on 1,3 % metsamaa pindalast.

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

UUENDUSRAIETE NIMEKIRI

Eraldise number Raieliik Pea-

puuliik Raie

järjekord Pindala

(ha) Väljaraiutav tagavara (tm)

HB KU MA KS Kokku

2 Lageraie Haab 1 0,40 25 18 17 10 71

Kokku 0,40 25 18 17 10 70

Sealhulgas:

Lageraied Haavik 0,40 ha

HOOLDUSRAIETE NIMEKIRI

Eraldise number Raieliik Raie

järjekord Pindala

(ha)

Kasvava metsa

tagavara (tm)

Raiutav tagavara

(tm)

Väljaraie protsent

eraldise tagavarast

I rinde tagavarast

1 Harvendusraie 1 2,79 229 38 17 18

Kokku 2,79 229 38

Sealhulgas: Harvendusraie 2,79 ha

UUENDUS- JA METSAHOOLDUSTÖÖDE NIMEKIRI

Eraldise number

Pindala (ha) Peapuuliik Arenguklass Kasvukoha-

tüüp Uuendamise või hooldamise viis Soovitatav

puuliik kohtade arv/ha

2 0,40 Haab Küps mets TA Looduslikule uuendamisele jätmine

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

TAKSEERKIRJELDUS 40301:003:0288

Eraldis 1

Pindala: 2,79 ha Mha = 82 tm Mer = 229 tm

Latimets kuivendatud angervaksa sanglepik; II bon; H100 = 26,0; Väike tuleoht (IV)

Rinne I: T = 88 % G = 15 m²/ha Mha = 76 tm Ak = 15 Akr = 62 Dk = 8 Dkr = 22

Üksikpuude rinne: puude arv 5 tk/ha Mha = 6 tm

Lamapuitu 5 tm/ha

Alusmetsa liitus 35 %

Jooksev juurdekasv: 5.4 tm/ha/a

Rinne % Puuliik Vanus H (m)

D (cm) Päritolu

Tagavara Arvutuslik puude arv

(tk/ha)

Raie (%)tm/ha tm/er

1 63 LM 15 10,0 8 V 47 131 1856 20

1 27 KS 15 8,0 7 S 21 59 1131 20

1 5 KU 25 10,0 14 S 4 11 40

1 5 SA 15 8,0 7 S 4 11 215

A 100 TM 5,0 100

Y 67 HB 85 24,0 38 V 4 11 3

Y 33 KS 85 23,0 32 S 2 6 2

82 229

Planeeritud tööd: Harvendusraie 1. järjekord, pindala 2,79 ha

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

TAKSEERKIRJELDUS 40301:003:0288

Eraldis 2

Pindala: 0,40 ha Mha = 180 tm Mer = 72 tm

Küps tarna-angervaksa haavik; II bon; H100 = 26,4; Väga väike tuleoht (V)

Rinne I: T = 52 % G = 17 m²/ha Mha = 180 tm Ak = 75 Akr = 63 Dk = 34 Dkr = 18

Lamapuitu 5 tm/ha

Alusmetsa liitus 30 %

Jooksev juurdekasv: 3.8 tm/ha/a Tagavara 180 tm/ha, prognoositav tagavara 10a. pärast 201 tm/ha

Rinne % Puuliik Vanus H (m)

D (cm) Päritolu

Tagavara Arvutuslik puude arv

(tk/ha)

Raie (%)tm/ha tm/er

1 35 HB 75 24,0 34 V 63 25 65 100

1 25 KU 85 24,0 36 S 45 18 38 100

1 25 MA 75 22,0 28 S 45 18 71 95

1 15 KS 50 19,0 16 S 27 11 150 95

A 100 SP 7,0 100

180 72

Planeeritud tööd: Looduslikule uuendamisele jätmine, pindala 0,40 ha

Lageraie 1. järjekord, pindala 0,40 ha

TAKSAATOR OÜ tel.5094407 e-mail [email protected] www.taksaator.ee 2024

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

PUISTU PLAAN

Aluskaart: Riigi Maa-amet TAKSAATOR OÜ 2024

Kaardi mõõtkava 1 : 10000

SILLAOTSA 40301:003:0288

Laugu küla Saaremaa vald Saare maakond

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

SILLAOTSA Saaremaa vald

METSAMAJANDUSLIKE TÖÖDE PLAAN

Aluskaart: Riigi Maa-amet TAKSAATOR OÜ 2024

Kaardi mõõtkava 1 : 10000

SILLAOTSA 40301:003:0288

Laugu küla Saaremaa vald Saare maakond

LISA

/allkirjastatud digitaalselt/

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

19

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal jaanuaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (05.01.2026.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Lungo Capital OÜ, registrikood 11497647, asukoht ja postiaadress Uue-Kaubi, Laugu küla, Saaremaa vald, Saare maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige ja ainuosanik Piia Pikk, isikukood 48411120017, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ning kellel on õigus äriühingut kõigis õigustoimingutes üksinda esindada (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 30.12.2025 kell 10:59 tehtud päringute alusel), Piia Pikk osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tartu linn, ja Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 30.12.2025 kell 11:16 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on tõestajale tuntud isik, Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinn, kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 22891650 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnusega

2

40301:003:0288, maa sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Laugu küla, Sillaotsa, pindalaga 31947,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Lungo Capital OÜ (registrikood 11497647). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 40301:003:0288 suhtes kitsendused puuduvad.

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega 40301:003:0288 kõlvikuline koosseis on 100% metsamaa.

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. E-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi järgi) nähtub, et aadress Sillaotsa, Laugu küla, Saaremaa vald, Saare maakond:

1.6.1. on rahvastikuregistris registreeritud kaheksa isiku alalise elukohana; 1.6.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana. 1.7. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 40301:003:0288 kohta katastripidaja märked puuduvad.

1.8. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et katastritunnusega 40301:003:0288 ja aadressiga Sillaotsa, Laugu küla, Saaremaa vald, Saare maakond ei ole seotud hooneid ega rajatisi. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

• Ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud (sh ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega

3

nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid ega kitsendusi).

2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei paikne ehitisi ning Müüja ei ole esitanud taotlusi projekteerimistingimuste ega ehituslubade väljastamiseks.

2.1.5. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim

viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

• Kui Müüja lepingus puudusi välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

2.1.6. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui maapealsed).

2.1.7. Lepingu eseme suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt läbiks lepingu eset avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee.

2.1.8. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega. 2.1.9. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus piirneb Eesti Vabariigile kuuluvate

kinnisasjadega. 2.1.10. Lepingu esemeks oleval kinnistul kasvab mets ja Müüja pole võõrandanud kasvava

metsa raieõigust. Müüja kinnitab, et lepingu esemel ei ole metsaraiet tehtud sel ajal, kui see on olnud tema omandis (enne seda on eelmine omanik seal raieid teinud). Müüja on tellinud ja Ostjale ka edastanud lepingu lisas toodud metsamajandamiskava.

2.1.11. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 2.1.13. Lepingu eseme suhtes puudub kehtiv kahjukindlustusleping. 2.1.14. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise

tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.15. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda lepingut.

2.1.16. Müüjat ei ole sundlõpetatud, Müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Müüja võlausaldajate huve ega Müüja majanduslikku seisundit.

2.1.17. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.18. Tema esindusõigus Müüja juhatuse liikmena on kehtiv tähtajatult, seda ei ole piiratud ega tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja

4

tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.19. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ostja on tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud

andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. Ostja on Müüja poolt esitatud metsamajandamiskavaga tutvunud ja ka kohapeal lepingu eseme üle vaadanud.

2.2.2. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel.

2.2.3. Ostja peab Müüja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist.

2.2.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda lepingut.

2.2.5. Ostja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 16.12.2025.a otsuse nr 1-32/163 „RMK tegevuseks vajaliku kinnisasja omandamine“ alusel. Otsus on jõus, muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.6. Ostja esindaja volitus Ostja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.7. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi

täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Ostja esindaja volitused volikirja alusel. 3. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord ja notari

hoiukonto kasutamine 3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 12 500 eurot (edaspidi nimetatud

müügihind), mis on kuni selle lepingu sõlmimiseni Müüjale täielikult tasumata. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et müügihind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.

3.2. Ostja palub võtta müügihinna 12 500 eurot tagasivõtmise õiguseta Tallinna notar Sirje Velsberg’i hoiukontole SEB pangas (notariaalakti tõestaja kinnitab nimetatud rahasumma olemasolu hoiukontol) ning Müüja ja Ostja lepivad kokku, et notariaalakti tõestaja edastab hoiustatud raha Lungo Capital OÜ (registrikood 11497647) kontole nr EE282200221041349871, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Sillaotsa, Laugu küla

5

müügihinna tasumine“, hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu kinnistusosakonnale esitamisest ning tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole lepingu esemeks oleva kinnisasja registriosas kandeid, mida ei ole kajastatud lepingu punktis 1 ning enne selle lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et Euroopa maksete puhul kontrollib krediidiasutus küll kontonumbri ja -omaniku vastavust ning hoiatab makse tegijat erinevustest, kuid makse tegemine ei ole takistatud. Muude maksete puhul ei saa notariaalakti tõestaja ega krediidiasutus kontrollida kontonumbri ja -omaniku vastavust. Eeltoodust tulenevalt tuleks osalistel olla tähelepanelik summa saaja kontonumbri märkimisel, sest vale pangakonto numbri märkimisel võidakse ülekanne teostada valele kontole. Müüja esindaja kinnitab, et ta on selles lepingus toodud kontonumbri üle vaadanud ning see on korrektne.

4. Lepingu eseme valdus 4.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Müüja poolt

Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu esemega seotud dokumente Ostjale üle ei anta.

4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel.

5. Asjaõigusleping 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja

lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada registriosa number 22891650 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt

tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning

Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.

6.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel.

6.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6

6.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.9. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

6.10. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.12. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

6.13. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

6.14. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

6.15. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

6.16. Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada.

6.17. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

6.18. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

7

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 6.19. VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

6.20. VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.

6.21. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).

6.22. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.  Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib määrusega kehtestada maamaksuseaduse § 11 lõike 11 sätestatud tingimustel kodualuse maa maksusoodustuse kuni 1000 eurot hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks.  Kodualuse maana käsitatakse maa omaniku omandis olevat või maamaksuseaduse §-s 10 nimetatud maa kasutaja kasutuses olevat maad, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlvikut, kui sellel maal asuvas hoones on maa omaniku või kasutaja elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete järgi. Kui maa või korteriomand on ühis- või kaasomandis või maamaksuseaduse § 10 lõike 2 alusel kasutada antud, rakendatakse § 11 lõikes 1 nimetatud maksusoodustust omandile või maakasutusele üks kord.

6.23. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks elektroonselt e-teenuste keskkonnas e- MTA. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu) tasub Ostja.

8

8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2¹). Notari tasu müügitehingu tõestamisel on 52,40 eurot (tehinguväärtus 12 500,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2). Notari tasu hoiustamise eest 6,55 eurot (tehinguväärtus 12 500,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22, 29 lg 3 p 1). Tasu kokku 78,95 eurot. Käibemaks 18,95 eurot. Koos käibemaksuga 97,90 eurot. Uue omaniku kanne on riigilõivuvaba vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 2 p 2. Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 24%): A4 formaat A3 formaat Digitaalne originaal portaalis notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,24 eurot/lk 0,38 eurot/lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,81 eurot + 0,24 eurot/lk 15,81 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisa on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisa digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on lisas sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid selle sisu heaks. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Piia Pikk /allkirjastatud digitaalselt/ Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/