Arvamus
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/10086-5 |
| Registreeritud | 05.01.2026 |
| Sünkroonitud | 06.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Kristel Niidas (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Andmekaitseõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ENE RAMMO
PNOEE-46201230289
2026-01-05 12:18:35
Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.12.2025 nr 8-1/10086-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.01.2026 nr 4/2
Arvamuse esitamine isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis muudab isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6, mis on õiguslikuks aluseks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil läbiviidud isikuandmete töötlemisel. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Eetikakomitee menetluse kaotamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt ei pea uuringu tegija taotlema enne andmete töötlemist eetikakomitee hinnangut, vaid on kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni vastavast uuringust, uuringu eesmärkidest, töödeldavatest andmetest ja IKS § 6 lg 3 sätestatud tingimuste täitmisest.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et vähendatakse uuringu tegijate halduskoormust viisil, et uuringu tegijad ei pea läbima eetikakomitee menetlust, kui soovitakse töödelda eriliiki isikuandmeid ja kasutatakse pseudonüümimist või muud samaväärset kaitset pakkuvat meedet. Uuringu tegijate jaoks on oluline, et ei eksisteeriks kohustust läbida paralleelselt mitut eraldi menetlust. Sellest tulenevalt tähendab muudatus uuringu tegijate jaoks menetlusaegade lühenemist, kulude vähenemist ja prognoositavuse suurenemist, mis on olulise tähtsusega kiiresti arenevates valdkondades tegutsevatele uuringu tegijatele, sh tehisaru ja innovatsiooniprojektide puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 5.
2. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 2) kohaselt laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt teenuste arendamiseni. Uuringule antakse laiem tähendus, mis hõlmab akadeemilistele ja teadusuuringutele lisaks riigi ja omavalitsusüksuste ning nende allasutuste koostatud või tellitud analüüse, uuringuid ja tehnoloogiaarendusi.
Toetame eelnõuga läbiviidavat muudatust, millega laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt ka muude eesmärkideni, näiteks teenuste arendamiseni või avalikes huvides innovatsiooni elluviimiseni. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine loob senisest paremad võimalused kasutada andmepõhiseid lahendusi uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 2.
3. Andmetöötlussüsteemi pakkujate ringi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2) kohaselt on ettevõtjatel õigus hakata pakkuma andmetöötlussüsteeme.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et eelnõuga ei kitsendatud andmetöötlussüsteemide teenusepakkujate ringi selliselt, et süsteemi võib hakata pakkuma ainult üks keskne riigiasutus, vaid et seda võimaldatakse ka ettevõtjatel omal vabal valikul pakkuda.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 2, millega lisatakse isikuandmete kaitse seadusesse § 61 lõige 2.
4. Teabe avalikustamine Eesti teabeväravas
Eelnõu § 1 punkt 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt on uuringu tegija kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni uuringu eesmärgist, töödeldavatest andmetest ja rakendatavatest kaitsemeetmetest, mille Andmekaitse Inspektsioon avaldab Eesti teabeväravas.
Seletuskirja (lk 7) kohaselt tagatakse Eesti teabeväravas uuringu kohta teabe avalikustamisega läbipaistvus. Ühelt poolt Kaubanduskoda toetab läbipaistvust, mis tuleneks uuringute kohta teabe avaldamistest Eesti teabeväravas. Samas peame oluliseks, et muudatus ei tooks kaasa olulisi ärisaladuse avalikustamise ja konkurentsipositsiooni halvendamise riske. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldaks teabe avaldamine huvigruppidel ja avalikkusel saada ülevaate, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil töödeldakse. Seeläbi saaksid teised ettevõtjad informatsiooni ettevõtja arendusplaanide ja strateegiliste suundade kohta. Seetõttu leiame, et teabe avalikustamisel teabeväravas peab kehtima selge erand ärisaladust ja tundlikke innovatsiooniprojekte kaitsvatel juhtudel ning avalikustamisele kuuluva teabe maht peab piirduma minimaalselt vajaliku teabega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada eelnõu § 1 punktis 1 (IKS § 6 lg 5) teabeväravas avalikustatava teabe ulatus ja määratleda selgelt, et avalikustamine ei kahjustaks ettevõtjate ärisaladust ega konkurentsivõimet.
5. „Ülekaaluka avaliku huvi“ määratlemine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) kohaselt lubatakse erandina isikuandmete töötlemist ilma pseudonüümimiseta või samaväärset kaitset pakkuva meetme rakendamiseta vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm lõikes 6 toodud tingimust, sealhulgas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.
Kaubanduskoda leiab, et IKS § 6 lõige 6 punkt 2, mis toob välja „ülekaaluka avaliku huvi“, on hetkel ebamäärane. Näiteks eelnõu ei täpsusta, millistes olukordades ja milliste tunnuste alusel tingimuse täitmist hinnata. Seletuskiri (lk 7) toob ainsa näitena välja olukorra, kus terviseuuringus soovitakse analüüsida haruldase haiguse levimust Eestis, kuid pseudonüümitud andmete analüüsimine ei võimaldaks haiguse leviku mustri tuvastamist, mistõttu otsustab uuringu tegija andmeid töödelda tuvastamist võimaldaval kujul. Sellisel juhul on tal kohustus IKS § 6 lõike 6 punkti 2 alusel põhjendada, et eriliiki isikuandmete töötlemisel uuringuks on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Sellest näitest hoolimata ei ole „ülekaaluka avaliku huvi“ piisaval määral lahti kirjutatud, et ettevõtjad saaksid enesekindlalt sellele tugineda. Ettevõtjatel on vajadus hinnata õiguslikke riske ette, eriti investeeringute tegemisel uuringute läbiviimisse ja innovatsiooni. Tüüpolukordade seletuskirjas esiletoomine, kus ülekaalukas avalik huvi võiks suure tõenäosusega eksisteerida, võimaldaks ettevõtjatel prognoosida, kas andmete töötlemine uuringu läbiviimiseks oleks seadusega lubatud.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) ülekaaluka avaliku huvi kriteeriumi sisu ning välja tuua vähemalt näitlik loetelu olukordadest, kui see eeldus võib olla suure tõenäosusega täidetud.
6. Andmete töötlemine andmetöötlussüsteemis Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) kohaselt peab andmetöötlussüsteemi pakkuja tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.
Peame oluliseks märkida, et selline nõue ei tulene otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM)). Pigem kujutab see endast riigisisest täiendavat piirangut ja puudutab otseselt ettevõtjaid, kes asuvad ise Eestis, kuid kes soovivad kasutada väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit asuvaid rahvusvahelisi pilveteenuseid andmete töötlemiseks. Kuigi IKÜM ei kasuta ega defineeri mõistet „andmekaitsesüsteem“, millele IKS-is luuakse eraldi regulatsioon, on IKÜM siiski Euroopa Liidu ülene andmetöötlust reguleeriv otsekohalduv õigusakt. IKÜM artikkel 3 lõige 1 sätestab, et määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Seega ei piira IKÜM andmete töötlemist ei väljaspool Euroopa Liitu ega ka Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit, kui andmete töötleja ise asub Euroopa Liidus.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas selgitada eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) tingimust, miks on eelnõusse lisatud nõue, et andmetöötlussüsteemi pakkuja peab tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna Territooriumil.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Rammo
Finantsdirektor peadirektori ülesannetes
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.12.2025 nr 8-1/10086-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.01.2026 nr 4/2
Arvamuse esitamine isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis muudab isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6, mis on õiguslikuks aluseks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil läbiviidud isikuandmete töötlemisel. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Eetikakomitee menetluse kaotamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt ei pea uuringu tegija taotlema enne andmete töötlemist eetikakomitee hinnangut, vaid on kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni vastavast uuringust, uuringu eesmärkidest, töödeldavatest andmetest ja IKS § 6 lg 3 sätestatud tingimuste täitmisest.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et vähendatakse uuringu tegijate halduskoormust viisil, et uuringu tegijad ei pea läbima eetikakomitee menetlust, kui soovitakse töödelda eriliiki isikuandmeid ja kasutatakse pseudonüümimist või muud samaväärset kaitset pakkuvat meedet. Uuringu tegijate jaoks on oluline, et ei eksisteeriks kohustust läbida paralleelselt mitut eraldi menetlust. Sellest tulenevalt tähendab muudatus uuringu tegijate jaoks menetlusaegade lühenemist, kulude vähenemist ja prognoositavuse suurenemist, mis on olulise tähtsusega kiiresti arenevates valdkondades tegutsevatele uuringu tegijatele, sh tehisaru ja innovatsiooniprojektide puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 5.
2. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 2) kohaselt laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt teenuste arendamiseni. Uuringule antakse laiem tähendus, mis hõlmab akadeemilistele ja teadusuuringutele lisaks riigi ja omavalitsusüksuste ning nende allasutuste koostatud või tellitud analüüse, uuringuid ja tehnoloogiaarendusi.
Toetame eelnõuga läbiviidavat muudatust, millega laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt ka muude eesmärkideni, näiteks teenuste arendamiseni või avalikes huvides innovatsiooni elluviimiseni. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine loob senisest paremad võimalused kasutada andmepõhiseid lahendusi uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 2.
3. Andmetöötlussüsteemi pakkujate ringi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2) kohaselt on ettevõtjatel õigus hakata pakkuma andmetöötlussüsteeme.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et eelnõuga ei kitsendatud andmetöötlussüsteemide teenusepakkujate ringi selliselt, et süsteemi võib hakata pakkuma ainult üks keskne riigiasutus, vaid et seda võimaldatakse ka ettevõtjatel omal vabal valikul pakkuda.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 2, millega lisatakse isikuandmete kaitse seadusesse § 61 lõige 2.
4. Teabe avalikustamine Eesti teabeväravas
Eelnõu § 1 punkt 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt on uuringu tegija kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni uuringu eesmärgist, töödeldavatest andmetest ja rakendatavatest kaitsemeetmetest, mille Andmekaitse Inspektsioon avaldab Eesti teabeväravas.
Seletuskirja (lk 7) kohaselt tagatakse Eesti teabeväravas uuringu kohta teabe avalikustamisega läbipaistvus. Ühelt poolt Kaubanduskoda toetab läbipaistvust, mis tuleneks uuringute kohta teabe avaldamistest Eesti teabeväravas. Samas peame oluliseks, et muudatus ei tooks kaasa olulisi ärisaladuse avalikustamise ja konkurentsipositsiooni halvendamise riske. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldaks teabe avaldamine huvigruppidel ja avalikkusel saada ülevaate, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil töödeldakse. Seeläbi saaksid teised ettevõtjad informatsiooni ettevõtja arendusplaanide ja strateegiliste suundade kohta. Seetõttu leiame, et teabe avalikustamisel teabeväravas peab kehtima selge erand ärisaladust ja tundlikke innovatsiooniprojekte kaitsvatel juhtudel ning avalikustamisele kuuluva teabe maht peab piirduma minimaalselt vajaliku teabega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada eelnõu § 1 punktis 1 (IKS § 6 lg 5) teabeväravas avalikustatava teabe ulatus ja määratleda selgelt, et avalikustamine ei kahjustaks ettevõtjate ärisaladust ega konkurentsivõimet.
5. „Ülekaaluka avaliku huvi“ määratlemine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) kohaselt lubatakse erandina isikuandmete töötlemist ilma pseudonüümimiseta või samaväärset kaitset pakkuva meetme rakendamiseta vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm lõikes 6 toodud tingimust, sealhulgas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.
Kaubanduskoda leiab, et IKS § 6 lõige 6 punkt 2, mis toob välja „ülekaaluka avaliku huvi“, on hetkel ebamäärane. Näiteks eelnõu ei täpsusta, millistes olukordades ja milliste tunnuste alusel tingimuse täitmist hinnata. Seletuskiri (lk 7) toob ainsa näitena välja olukorra, kus terviseuuringus soovitakse analüüsida haruldase haiguse levimust Eestis, kuid pseudonüümitud andmete analüüsimine ei võimaldaks haiguse leviku mustri tuvastamist, mistõttu otsustab uuringu tegija andmeid töödelda tuvastamist võimaldaval kujul. Sellisel juhul on tal kohustus IKS § 6 lõike 6 punkti 2 alusel põhjendada, et eriliiki isikuandmete töötlemisel uuringuks on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Sellest näitest hoolimata ei ole „ülekaaluka avaliku huvi“ piisaval määral lahti kirjutatud, et ettevõtjad saaksid enesekindlalt sellele tugineda. Ettevõtjatel on vajadus hinnata õiguslikke riske ette, eriti investeeringute tegemisel uuringute läbiviimisse ja innovatsiooni. Tüüpolukordade seletuskirjas esiletoomine, kus ülekaalukas avalik huvi võiks suure tõenäosusega eksisteerida, võimaldaks ettevõtjatel prognoosida, kas andmete töötlemine uuringu läbiviimiseks oleks seadusega lubatud.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) ülekaaluka avaliku huvi kriteeriumi sisu ning välja tuua vähemalt näitlik loetelu olukordadest, kui see eeldus võib olla suure tõenäosusega täidetud.
6. Andmete töötlemine andmetöötlussüsteemis Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) kohaselt peab andmetöötlussüsteemi pakkuja tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.
Peame oluliseks märkida, et selline nõue ei tulene otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM)). Pigem kujutab see endast riigisisest täiendavat piirangut ja puudutab otseselt ettevõtjaid, kes asuvad ise Eestis, kuid kes soovivad kasutada väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit asuvaid rahvusvahelisi pilveteenuseid andmete töötlemiseks. Kuigi IKÜM ei kasuta ega defineeri mõistet „andmekaitsesüsteem“, millele IKS-is luuakse eraldi regulatsioon, on IKÜM siiski Euroopa Liidu ülene andmetöötlust reguleeriv otsekohalduv õigusakt. IKÜM artikkel 3 lõige 1 sätestab, et määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Seega ei piira IKÜM andmete töötlemist ei väljaspool Euroopa Liitu ega ka Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit, kui andmete töötleja ise asub Euroopa Liidus.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas selgitada eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) tingimust, miks on eelnõusse lisatud nõue, et andmetöötlussüsteemi pakkuja peab tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna Territooriumil.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Rammo
Finantsdirektor peadirektori ülesannetes
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Kaubanduskoda tänab võimaluse eest esitada arvamust isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Edastame manuses oma arvamused muudatuste osas.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ENE RAMMO
PNOEE-46201230289
2026-01-05 12:18:35
Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.12.2025 nr 8-1/10086-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.01.2026 nr 4/2
Arvamuse esitamine isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis muudab isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6, mis on õiguslikuks aluseks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil läbiviidud isikuandmete töötlemisel. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Eetikakomitee menetluse kaotamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt ei pea uuringu tegija taotlema enne andmete töötlemist eetikakomitee hinnangut, vaid on kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni vastavast uuringust, uuringu eesmärkidest, töödeldavatest andmetest ja IKS § 6 lg 3 sätestatud tingimuste täitmisest.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et vähendatakse uuringu tegijate halduskoormust viisil, et uuringu tegijad ei pea läbima eetikakomitee menetlust, kui soovitakse töödelda eriliiki isikuandmeid ja kasutatakse pseudonüümimist või muud samaväärset kaitset pakkuvat meedet. Uuringu tegijate jaoks on oluline, et ei eksisteeriks kohustust läbida paralleelselt mitut eraldi menetlust. Sellest tulenevalt tähendab muudatus uuringu tegijate jaoks menetlusaegade lühenemist, kulude vähenemist ja prognoositavuse suurenemist, mis on olulise tähtsusega kiiresti arenevates valdkondades tegutsevatele uuringu tegijatele, sh tehisaru ja innovatsiooniprojektide puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 5.
2. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 2) kohaselt laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt teenuste arendamiseni. Uuringule antakse laiem tähendus, mis hõlmab akadeemilistele ja teadusuuringutele lisaks riigi ja omavalitsusüksuste ning nende allasutuste koostatud või tellitud analüüse, uuringuid ja tehnoloogiaarendusi.
Toetame eelnõuga läbiviidavat muudatust, millega laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt ka muude eesmärkideni, näiteks teenuste arendamiseni või avalikes huvides innovatsiooni elluviimiseni. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine loob senisest paremad võimalused kasutada andmepõhiseid lahendusi uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 2.
3. Andmetöötlussüsteemi pakkujate ringi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2) kohaselt on ettevõtjatel õigus hakata pakkuma andmetöötlussüsteeme.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et eelnõuga ei kitsendatud andmetöötlussüsteemide teenusepakkujate ringi selliselt, et süsteemi võib hakata pakkuma ainult üks keskne riigiasutus, vaid et seda võimaldatakse ka ettevõtjatel omal vabal valikul pakkuda.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 2, millega lisatakse isikuandmete kaitse seadusesse § 61 lõige 2.
4. Teabe avalikustamine Eesti teabeväravas
Eelnõu § 1 punkt 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt on uuringu tegija kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni uuringu eesmärgist, töödeldavatest andmetest ja rakendatavatest kaitsemeetmetest, mille Andmekaitse Inspektsioon avaldab Eesti teabeväravas.
Seletuskirja (lk 7) kohaselt tagatakse Eesti teabeväravas uuringu kohta teabe avalikustamisega läbipaistvus. Ühelt poolt Kaubanduskoda toetab läbipaistvust, mis tuleneks uuringute kohta teabe avaldamistest Eesti teabeväravas. Samas peame oluliseks, et muudatus ei tooks kaasa olulisi ärisaladuse avalikustamise ja konkurentsipositsiooni halvendamise riske. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldaks teabe avaldamine huvigruppidel ja avalikkusel saada ülevaate, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil töödeldakse. Seeläbi saaksid teised ettevõtjad informatsiooni ettevõtja arendusplaanide ja strateegiliste suundade kohta. Seetõttu leiame, et teabe avalikustamisel teabeväravas peab kehtima selge erand ärisaladust ja tundlikke innovatsiooniprojekte kaitsvatel juhtudel ning avalikustamisele kuuluva teabe maht peab piirduma minimaalselt vajaliku teabega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada eelnõu § 1 punktis 1 (IKS § 6 lg 5) teabeväravas avalikustatava teabe ulatus ja määratleda selgelt, et avalikustamine ei kahjustaks ettevõtjate ärisaladust ega konkurentsivõimet.
5. „Ülekaaluka avaliku huvi“ määratlemine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) kohaselt lubatakse erandina isikuandmete töötlemist ilma pseudonüümimiseta või samaväärset kaitset pakkuva meetme rakendamiseta vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm lõikes 6 toodud tingimust, sealhulgas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.
Kaubanduskoda leiab, et IKS § 6 lõige 6 punkt 2, mis toob välja „ülekaaluka avaliku huvi“, on hetkel ebamäärane. Näiteks eelnõu ei täpsusta, millistes olukordades ja milliste tunnuste alusel tingimuse täitmist hinnata. Seletuskiri (lk 7) toob ainsa näitena välja olukorra, kus terviseuuringus soovitakse analüüsida haruldase haiguse levimust Eestis, kuid pseudonüümitud andmete analüüsimine ei võimaldaks haiguse leviku mustri tuvastamist, mistõttu otsustab uuringu tegija andmeid töödelda tuvastamist võimaldaval kujul. Sellisel juhul on tal kohustus IKS § 6 lõike 6 punkti 2 alusel põhjendada, et eriliiki isikuandmete töötlemisel uuringuks on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Sellest näitest hoolimata ei ole „ülekaaluka avaliku huvi“ piisaval määral lahti kirjutatud, et ettevõtjad saaksid enesekindlalt sellele tugineda. Ettevõtjatel on vajadus hinnata õiguslikke riske ette, eriti investeeringute tegemisel uuringute läbiviimisse ja innovatsiooni. Tüüpolukordade seletuskirjas esiletoomine, kus ülekaalukas avalik huvi võiks suure tõenäosusega eksisteerida, võimaldaks ettevõtjatel prognoosida, kas andmete töötlemine uuringu läbiviimiseks oleks seadusega lubatud.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) ülekaaluka avaliku huvi kriteeriumi sisu ning välja tuua vähemalt näitlik loetelu olukordadest, kui see eeldus võib olla suure tõenäosusega täidetud.
6. Andmete töötlemine andmetöötlussüsteemis Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) kohaselt peab andmetöötlussüsteemi pakkuja tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.
Peame oluliseks märkida, et selline nõue ei tulene otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM)). Pigem kujutab see endast riigisisest täiendavat piirangut ja puudutab otseselt ettevõtjaid, kes asuvad ise Eestis, kuid kes soovivad kasutada väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit asuvaid rahvusvahelisi pilveteenuseid andmete töötlemiseks. Kuigi IKÜM ei kasuta ega defineeri mõistet „andmekaitsesüsteem“, millele IKS-is luuakse eraldi regulatsioon, on IKÜM siiski Euroopa Liidu ülene andmetöötlust reguleeriv otsekohalduv õigusakt. IKÜM artikkel 3 lõige 1 sätestab, et määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Seega ei piira IKÜM andmete töötlemist ei väljaspool Euroopa Liitu ega ka Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit, kui andmete töötleja ise asub Euroopa Liidus.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas selgitada eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) tingimust, miks on eelnõusse lisatud nõue, et andmetöötlussüsteemi pakkuja peab tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna Territooriumil.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Rammo
Finantsdirektor peadirektori ülesannetes
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.12.2025 nr 8-1/10086-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.01.2026 nr 4/2
Arvamuse esitamine isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis muudab isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6, mis on õiguslikuks aluseks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil läbiviidud isikuandmete töötlemisel. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Eetikakomitee menetluse kaotamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt ei pea uuringu tegija taotlema enne andmete töötlemist eetikakomitee hinnangut, vaid on kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni vastavast uuringust, uuringu eesmärkidest, töödeldavatest andmetest ja IKS § 6 lg 3 sätestatud tingimuste täitmisest.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et vähendatakse uuringu tegijate halduskoormust viisil, et uuringu tegijad ei pea läbima eetikakomitee menetlust, kui soovitakse töödelda eriliiki isikuandmeid ja kasutatakse pseudonüümimist või muud samaväärset kaitset pakkuvat meedet. Uuringu tegijate jaoks on oluline, et ei eksisteeriks kohustust läbida paralleelselt mitut eraldi menetlust. Sellest tulenevalt tähendab muudatus uuringu tegijate jaoks menetlusaegade lühenemist, kulude vähenemist ja prognoositavuse suurenemist, mis on olulise tähtsusega kiiresti arenevates valdkondades tegutsevatele uuringu tegijatele, sh tehisaru ja innovatsiooniprojektide puhul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 5.
2. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 2) kohaselt laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt teenuste arendamiseni. Uuringule antakse laiem tähendus, mis hõlmab akadeemilistele ja teadusuuringutele lisaks riigi ja omavalitsusüksuste ning nende allasutuste koostatud või tellitud analüüse, uuringuid ja tehnoloogiaarendusi.
Toetame eelnõuga läbiviidavat muudatust, millega laiendatakse uuringu tegemise eesmärki poliitika kujundamiselt ka muude eesmärkideni, näiteks teenuste arendamiseni või avalikes huvides innovatsiooni elluviimiseni. Uuringu tegemise eesmärgi laiendamine loob senisest paremad võimalused kasutada andmepõhiseid lahendusi uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 1, millega muudetakse IKS § 6 lõiget 2.
3. Andmetöötlussüsteemi pakkujate ringi laiendamine
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2) kohaselt on ettevõtjatel õigus hakata pakkuma andmetöötlussüsteeme.
Kaubanduskoda toetab muudatust, et eelnõuga ei kitsendatud andmetöötlussüsteemide teenusepakkujate ringi selliselt, et süsteemi võib hakata pakkuma ainult üks keskne riigiasutus, vaid et seda võimaldatakse ka ettevõtjatel omal vabal valikul pakkuda.
Kaubanduskoja ettepanek:
Toetame eelnõu § 1 punkti 2, millega lisatakse isikuandmete kaitse seadusesse § 61 lõige 2.
4. Teabe avalikustamine Eesti teabeväravas
Eelnõu § 1 punkt 1 (IKS § 6 lg 5) kohaselt on uuringu tegija kohustatud teavitama Andmekaitse Inspektsiooni uuringu eesmärgist, töödeldavatest andmetest ja rakendatavatest kaitsemeetmetest, mille Andmekaitse Inspektsioon avaldab Eesti teabeväravas.
Seletuskirja (lk 7) kohaselt tagatakse Eesti teabeväravas uuringu kohta teabe avalikustamisega läbipaistvus. Ühelt poolt Kaubanduskoda toetab läbipaistvust, mis tuleneks uuringute kohta teabe avaldamistest Eesti teabeväravas. Samas peame oluliseks, et muudatus ei tooks kaasa olulisi ärisaladuse avalikustamise ja konkurentsipositsiooni halvendamise riske. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldaks teabe avaldamine huvigruppidel ja avalikkusel saada ülevaate, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil töödeldakse. Seeläbi saaksid teised ettevõtjad informatsiooni ettevõtja arendusplaanide ja strateegiliste suundade kohta. Seetõttu leiame, et teabe avalikustamisel teabeväravas peab kehtima selge erand ärisaladust ja tundlikke innovatsiooniprojekte kaitsvatel juhtudel ning avalikustamisele kuuluva teabe maht peab piirduma minimaalselt vajaliku teabega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada eelnõu § 1 punktis 1 (IKS § 6 lg 5) teabeväravas avalikustatava teabe ulatus ja määratleda selgelt, et avalikustamine ei kahjustaks ettevõtjate ärisaladust ega konkurentsivõimet.
5. „Ülekaaluka avaliku huvi“ määratlemine
Eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) kohaselt lubatakse erandina isikuandmete töötlemist ilma pseudonüümimiseta või samaväärset kaitset pakkuva meetme rakendamiseta vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm lõikes 6 toodud tingimust, sealhulgas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.
Kaubanduskoda leiab, et IKS § 6 lõige 6 punkt 2, mis toob välja „ülekaaluka avaliku huvi“, on hetkel ebamäärane. Näiteks eelnõu ei täpsusta, millistes olukordades ja milliste tunnuste alusel tingimuse täitmist hinnata. Seletuskiri (lk 7) toob ainsa näitena välja olukorra, kus terviseuuringus soovitakse analüüsida haruldase haiguse levimust Eestis, kuid pseudonüümitud andmete analüüsimine ei võimaldaks haiguse leviku mustri tuvastamist, mistõttu otsustab uuringu tegija andmeid töödelda tuvastamist võimaldaval kujul. Sellisel juhul on tal kohustus IKS § 6 lõike 6 punkti 2 alusel põhjendada, et eriliiki isikuandmete töötlemisel uuringuks on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Sellest näitest hoolimata ei ole „ülekaaluka avaliku huvi“ piisaval määral lahti kirjutatud, et ettevõtjad saaksid enesekindlalt sellele tugineda. Ettevõtjatel on vajadus hinnata õiguslikke riske ette, eriti investeeringute tegemisel uuringute läbiviimisse ja innovatsiooni. Tüüpolukordade seletuskirjas esiletoomine, kus ülekaalukas avalik huvi võiks suure tõenäosusega eksisteerida, võimaldaks ettevõtjatel prognoosida, kas andmete töötlemine uuringu läbiviimiseks oleks seadusega lubatud.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 1 (IKS § 6 lg 6 p 2) ülekaaluka avaliku huvi kriteeriumi sisu ning välja tuua vähemalt näitlik loetelu olukordadest, kui see eeldus võib olla suure tõenäosusega täidetud.
6. Andmete töötlemine andmetöötlussüsteemis Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil
Eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) kohaselt peab andmetöötlussüsteemi pakkuja tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.
Peame oluliseks märkida, et selline nõue ei tulene otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM)). Pigem kujutab see endast riigisisest täiendavat piirangut ja puudutab otseselt ettevõtjaid, kes asuvad ise Eestis, kuid kes soovivad kasutada väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit asuvaid rahvusvahelisi pilveteenuseid andmete töötlemiseks. Kuigi IKÜM ei kasuta ega defineeri mõistet „andmekaitsesüsteem“, millele IKS-is luuakse eraldi regulatsioon, on IKÜM siiski Euroopa Liidu ülene andmetöötlust reguleeriv otsekohalduv õigusakt. IKÜM artikkel 3 lõige 1 sätestab, et määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Seega ei piira IKÜM andmete töötlemist ei väljaspool Euroopa Liitu ega ka Euroopa Majanduspiirkonna territooriumit, kui andmete töötleja ise asub Euroopa Liidus.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas selgitada eelnõu § 1 punkti 2 (IKS § 61 lg 2 p 8) tingimust, miks on eelnõusse lisatud nõue, et andmetöötlussüsteemi pakkuja peab tagama andmete töötlemise Euroopa Majanduspiirkonna Territooriumil.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Rammo
Finantsdirektor peadirektori ülesannetes
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|