Vastus pöördumisele

Teie: 17.12.2025
Meie: 02.01.2026

Lugupeetud Kristo Munski
OÜ Semuehitus

Vastuseks Teie päringule seoses teise ettevõtja vahenditele tuginemise ja RHS § 103 rakendamisega, selgitame järgmist.

RHS § 103 lg 1 lubab pakkujal, kui see on tema kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Seega võib RHS § 103 lg 1 sõnastuse kohaselt ettevõtja oma kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamisel tugineda ka mitme teise ettevõtja vahenditele.

Paragrahvi eesmärk on võimaldada ettevõtjatel tugineda majandusliku ja finantsseisundi (RHS § 100) ning tehnilise ja kutsealase pädevuse (§ 101) tõendamisel teise ettevõtja näitajatele ning kehtestada selleks vastavad reeglid. Teise ettevõtja vahendiks, millele saab tugineda, võivad olla rahalised vahendid (nt netokäive), tehnilised vahendid (nt seadmed), töötajad, varasema kogemuse kaudu omandatud oskusteave ning mõnel juhul ka rakendatavad juhtimissüsteemid. Ehitustööde teostamisel (§ 101 lg 1 p 1), asjade müügil ja teenuste osutamisel omandatud kogemusele (§ 101 lg 1 p 2) ning teise isiku haridusele või kutsekvalifikatsioonile (§ 101 lg 1 p 6) saab tugineda vaid juhul, kui see isik on valmis vastava osa hankelepingut isiklikult täitma (§ 103 lg 2). Tugineda ei saa teise isiku kohustusliku registreeringu, tegevusloa ega kindlasse organisatsiooni kuulumise nõuetele vastavuse tõendamisel (§ 99 lg 3). RHS § 103 lg 7 alusel võib hankija piirata tuginemist ka teenuste ja ehitustööde puhul ning teatud asjade osas (vt lähemalt M. A. Simovart. § 103, komm 2 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Majanduslikku ja finantsseisundit puudutavate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija mh nõuda andmeid pakkuja või taotleja netokäibe kohta (RHS § 100 lg 1 p 4). Seega on lubatud  tugineda ka teise ettevõtja netokäibele (vt VAKO 11.06.2018, 93-18/194960 , p 11).Tuginemine teise isiku netokäibele ei tähenda, et tuginetav ettevõtja peaks tingimata vahetult osalema hankelepingu täitmisel (vt VAKO 16.09.2020, 186-20/213197, p 30).   See, kas netokäibele tuginemine toob kaasa tuginetava isiku solidaarvastutuse ja mis ulatuses, sõltub sellest, kas ja mis ulatuses on hankija kasutanud RHS § 103 lg 3 alusel talle antud õigust solidaarvastutuse seadmiseks RHAD-s. See tähendab, et hankija võib nõuda, et pakkuja ja need partnerid vastutavad solidaarselt just selle lepingu osa eest, mille osas nende käibele tugineti (kirjeldatuna RHAD-is).

Eeltoodust tuleneb, et majandusliku ja finantsseisundi (käibe) puhul ei ole nõutav, et tuginetava ettevõtja töömaht hankes vastaks summaliselt tema käibele. Oluline on, et vahendid on lepingu täitmisel reaalselt kättesaadavad ja kasutatakse neid. Hankija võib RHAD-is määrata solidaarsuse just selle lepingu osa osas, millele tugineti.

Ka Euroopa Kohus on mitmetes lahendites otsesõnu ära märkinud ettevõtja õiguse kasutada hankelepingu täitmisel – võimalusel lisaks oma vahenditele – vahendeid, mis kuuluvad ühele või mitmele muule üksusele. Seejuures võimaldas direktiiv 2004/18 hankija esitatud pädevuse miinimumnõuete täitmiseks kumuleerida mitme ettevõtja võimalused juhul, kui hankijale tõendatakse, et taotlejal või pakkujal, kes tugineb ühe või mitme muu üksuse võimalustele, on hankelepingu täitmisel viimati nimetatute vahendid tõepoolest kättesaadavad. Selline tõlgendus on kooskõlas direktiivi eesmärgiga saavutada võimalikult suur konkurentsile avatus mitte ainult ettevõtjate vaid ka hankijate huvides ning see eesmärk aitab julgustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid riigihangetes osalema. Eeltoodud eesmärkidega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis üldnormina keelab ehitustööde hankemenetluses osaleval ettevõtjal kasutada samas kvalifikatsioonikategoorias mitme ettevõtja võimalusi (TrtRnKm 20.03.2025,  3-24-3370/20 p 31 ja seal viidatud Euroopa Kohtu kohtuasi C-94/12 Swm Costruzioni 2 SpA ja Mannocchi Luigino DI vs Provincia di Fermo, p-d 32-34, 38).

Kohtuasjas Esaprojekt selgitas EK, et kui riigihankes esitatud nõuded võivad põhimõtteliselt olla täidetud mitme ettevõtja pädevuse ja kogemuse liitmise teel, siis oleks ebaloogiline välistada võimalus kumuleerida sama ettevõtja poolt eri lepingute raames omandatud pädevus või kogemused. Seega võib ettevõtja tugineda kogemusele ka selliselt, et ta viitab kahele või enamale lepingule kui ühele hankelepingule, olenemata sellest, kas need lepingud on täitnud sama ettevõtja või mitte. Seejuures tuleb arvestada, et kogemuste summeerimine on välistatud olukorras, kus hankeleping on jagamatu selles mõttes, et see tuleb täita ühe ettevõtja poolt ning selline mitme ettevõtja kogemusele tuginemise võimaluse piiramine on seotud hankelepingu esemega ning on proportsionaalne (EK C-387/14 , p-d 54, 85–88). See on hankija kaalutlusotsus, kas riigihankes on ühe ettevõtja mitmete lepingute tinglik käsitamine ühe lepinguna lubatav või mitte. Hankijal on seega õigus mitte nõustuda mitmest erinevast referentslepingust saadava kogemuse kumuleerimisega põhjendusel, et asjaomaste tööde laadi ning hanke objekti ja eesmärke arvesse võttes ei võimalda kahest või enamast lepingust saadud kombineeritud kogemus tagada tööde nõuetekohast tegemist (VAKO 26.04.2018, 56-18/192850, p-d 21–23), (M. A. Simovart. § 103, komm 18 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Seoses nõustamispäringus tõstatatud küsimusega, kas hankija saab keelduda tuginemisest teiste ettevõtjate vahenditele, märgime järgmist. Euroopa Kohus on leidnud, et teise ettevõtja vahenditele tuginemise võimalust ei saa üldiselt keelata. Samas ei saa välistada, et on ehitustöid, mille eripärade tõttu on vajalik teatud suutlikkus, mida ei ole võimalik saavutada mitme ettevõtja väiksema suutlikkuse liitmisel. Kohus on ka tunnistanud, et sellisel juhul on hankijal õigus nõuda, et üksainus ettevõtja täidaks asjaomase suutlikkuse miinimumnõuded või vajaduse korral kaasataks piiratud hulk ettevõtjaid, tingimusel et see nõue on asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne. Selline olukord kujutab endast erandit ning vastavad tingimused ei või olla kehtestatud siseriiklikus õiguses üldnormina (vt Euroopa Kohtu otsus 10.10.2013, Swm Costruzioni 2 ja Mannocchi Luigino, C‑94/12, EU:C:2013:646, p‑d 35 ja 36).

Kui hankija peab siiski mingil erilisel põhjusel vajalikuks (kohtuasja C-486/21 p-s 103 ütles kohus, et kui see on „objektiivsetel ja proportsionaalsetel põhjustel vajalik ning õigustatud“), et iga ettevõtja vastaks ise teatavale tingimusele, siis peab see olema riigihanke alusdokumentides ette nähtud. Seega võib tuginemise võimalus ja tuginemisel rakendatavad reeglid olla sõltuvuses sellest, kuidas hankija on seda küsimust oma riigihanke alusdokumentides reguleerinud. Mõistame kohtupraktikat nii, et kui hankija on otsustanud tuginemisel piiranguid kehtestada, siis need peavad olema põhjendatud ja ka riigihanke alusdokumentides selgelt ette nähtud.

Rahandusministeeriumi ülesandeks on nõustada riigihangete seaduse rakendamise küsimustes, sh riigihangete korraldamist puudutavates küsimustes. Toetuse saaja ostude korraldamist RHS ei reguleeri, seepärast ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses nõustada pakkujaid toetuse saaja ostumenetlust puudutavates küsimustes. Kui toetuse saaja on hankija RHS tähenduses, lähtub hankija RHSis sätestatust. Kui toetuse saaja ei ole hankija RHS § 5 tähenduses, tuleb toetuse saaja ostu läbiviimisel lähtuda konkreetse toetuse andmise tingimustest. Toetuse saaja ostuga seotud küsimustes soovitame tutvuda toetuse andmise tingimustega ning küsida nõu toetuse andjalt.

Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.

Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis üksnes kohus.

Teie päringu sisu oli järgmine:
 

-- 

Lugupidamisega

Kristo Munski

OÜ Semuehitus

tel 529 9795

[email protected]