Haridus- ja teadusministri käskkirja „Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tehnoloogiakolledži, Majandus- ja Teeninduskolledži, Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse ümberkorraldamine“ eelnõu

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuste Tallinna Ehituskool, Tallinna

Tehnoloogiakolledž , Majandus- ja Teeninduskolledž, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus ümberkorraldamise ettepanek

Austatud haridus- ja teadusminister

Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Tallinna linnas paiknevad Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused nimetustega Tallinna Ehituskool, Tallinna

Tehnoloogiakolledž (endise nimega Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool), Majandus- ja

Teeninduskolledž (endise nimega Tallinna Majanduskool), Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus. Ümberkorralduse tulemusena jätkavad 1.

juulist 2026 a Tallinnas kaks kutseõppeasutust:

1) Majandus- ja Teeninduskolledž, millega liidetakse Tallinna Teeninduskool ja

Tallinna Tööstushariduskeskuse hulgi ja jaekaubanduse ja iluteeninduse ning tekstiili,

rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemise õppekavarühmad. Liidetavad

koolid lõpetavad tegevuse.

2) Tallinna Tehnoloogiakolledž, millega liidetakse Tallinna Ehituskool, Tallinna

Tööstushariduskeskus (va hulgi ja jaekaubanduse ja iluteeninduse ning tekstiili,

rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine) ja Tallinna Polütehnikum.

Liidetavad koolid lõpetavad tegevuse.

1. Kutseõppepakkumine Tallinnas

Tallinnas on kaheksa riigikutsekooli, üks munitsipaal kutsekool ja kaks erakutsekooli. Lisaks

pakub Tallinnas kutseõpet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kelle õppijad on Haapsalu

Kutsehariduskeskuse nimekirjas. Kokku õppis 2024/2025. õppeaastal Haridussilma andmetel

Tallinnas riigi- ja munitsipaal koolides 8 749 õppijat.

2024/25. õa õppis Tallinna kuues ümberkorraldatavas koolis 8070 õpilast, sh. 4350

kutsekeskhariduse õppekavadel (tabel 1) kokku 24 õppekavarühmas (tabel 2).

T a ll in

n a E

h it

u sk

o o l

T a ll in

n a L

a sn

a m

ä e

M eh

a a n

ik a k

o o l

T a ll in

n a M

a ja

n d

u sk

o o l

T a ll in

n a P

o lü

te h

n ik

u m

T a ll in

n a T

ee n

in d

u sk

o o l

T a ll in

n a

T ö ö st

u sh

a ri

d u

sk es

k u

s

k o k

k u

Õpilaste arv 670 973 1 596 1710 824 2297 8070

sh kutsekeskhariduses õppijaid 355 733 1 108 617 1 492 4 305

sh HEV õppijate arv 103 327 10 292 33 765

sh Harjumaalt õppijate arv 531 853 1 164 1 419 750 1 912 6629

sh Harjumaalt kutsekeskhariduse

õppijate arv

310 652

1013 577 1276 3828

Tabel 1: Tallinna koolide õppijate arv 2024/2025. õppeaastal (allikas EHIS)

T a ll in

n a E

h it

u sk

o o l

T a ll in

n a L

a sn

a m

ä e

M eh

a a n

ik a k

o o l

T a ll in

n a P

o lü

te h

n ik

u m

T a ll in

n a T

ö ö st

u s-

h a ri

d u

sk es

k u

s

T a ll in

n a M

a ja

n d

u sk

o o l

T a ll in

n a T

ee n

in d

u sk

o o l

k o k

k u

Audiovisuaalsed tehnikad ja

meedia tootmine

409 409

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus1

345 283 628

Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs1

368 239 574

Hulgi- ja jaekaubandus1 168

78 246

Transporditeenused 393 393

Elektrienergia ja energeetika1 110 365 58 533

Elektroonika ja automaatika1 129 256 258 643

Mehaanika ja metallitöö1 193 208 401

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika1

362 295 657

Tekstiili, rõivaste, jalatsite

valmistamine ning naha töötlemine

295 295

Ehitus ja tsiviilrajatised1 417 265 682

Materjalide töötlemine (klaas,

paber, plast ja puit)

130 130

Aiandus 13 13

Toiduainete töötlemine 178 178

Juuksuritöö ja iluteenindus1 100 116 216

Majutamine ja toitlustamine 452 452

Majandusarvestus ja maksundus 294 294

Juhtimine ja haldus 575 575

Turundus ja reklaam 493 493

Sekretäri- ja kontoritöö 149 149

Tööoskused 85 85

Isikuareng 24 24

670 973 1 710 2 297 1 596 824 8070

1 Õpetatakse mitmes koolis.

Tabel 2: Tallinna koolide õppijate arv 2024/2025.õppeaastal õppekavarühmade kaupa (allikas:

EHIS)

Tallinna Tööstushariduskeskuses õppis 2024/25 õppeaastal 24,5% õppijatest järgmistes

õppekavarühmades: hulgi- ja jaekaubandus, tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha

töötlemine; juuksuritöö ja iluteenindus.

Nimetatud õppeasutustes töötab 1. novembri 2025 seisuga kokku 594 inimest, kelle keskmine

töökoormus on 0,85. Lisaks on 140 inimest võlaõigusliku lepinguga. Koolides töötab

pedagoogilisel ametikohal 365 inimest keskmise koormusega 0,8 (tabel 3)

T a ll in

n a E

h it

u sk

o o l

T a ll in

n a L

a sn

a m

ä e

M eh

a a n

ik a k

o o l

T a ll in

n a M

a ja

n d

u sk

o o l

T a ll in

n a P

o lü

te h

n ik

u m

T a ll in

n a T

ee n

in d

u sk

o o l

T a ll in

n a

T ö ö st

u sh

a ri

d u

sk es

k u

s

K o k k u

töötajate arv 86 100 44 118 105 141 594

Sh pedagoogilistel ametikohtadel

töötajate arv

42 70 8 85 57 103 395

Sh tugispetsialistide arv 3 3 4 2 3 15

Tabel 3: Koolide töötajad (allikas SAP BO, 01.11.2025)

2025. aastaks eraldati kuuele riigikutseõppeasutusele tegevustoetuse määruse alusel baasraha

27,1 mln eurot (s.o 25% kõigi kutseõppeasutuste eelarvest). Lisaks baasrahale eraldatakse

koolidele riigieelarvest summad RKAS makseteks ning eestikeelsele haridusele ülemineku

eelarvest täiendavad summad .

Tallinna koolide kasutuses olevate hoonete suletud netopind 93 231 m2. Hoonete kasutamise

intensiivsus ja seisukord on hooneti erinev. Riigi Kinnisvara AS hinnangul on hoonete

remondivõlg ja investeeringu vajadus seisukorra hea taseme ja energia klass C tagamiseks

kokku 129 mln EURi. Investeeringute tegemisele peab eelnema koolivõrgu korrastamine ja uus

kaasaegne ruumiplaan ning kulu ei sisalda kulusid sisustusele, õppeseadmetele ja –tehnikale

või IKT-le.

2. Ümberkorralduse põhjendus

2.1.Dubleerivad erialad ja õppevaldkonnad

Tallinna kutseõppeasutused dubleerivad kutseõppe pakkumist järgmistes õppekavarühmades:

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus, Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs, Hulgi-

ja jaekaubandus, Elektrienergia ja energeetika, Elektroonika ja automaatika, Mehaanika ja

metallitöö, Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, Ehitus ja tsiviilrajatised ja

Juuksuritöö ja iluteenindus (tabel 2).

Osa dubleeritavast õppest (nt sõiduauto tehnikud, siseviimistlus, müügiesindajad jne) on OSKA

analüüside järgi kahanevas valdkonnas ja suunatud täiskasvanud õppijatele. Erialade

dubleerimisega seotult konkureerivad koolid üksteisega õppijate leidmisel ja õppe pakkumisel,

selle asemel et teha koostööd .

Erialade dubleerimisega kaasneb ka konkureerimine investeeringutele (ruumid, seadmed), mis

piiratud ressursside kontekstis ei ole mõistlik ega too kaasa kokkuvõttes lisandväärtust õppija

vaates, kui hoitakse üleval mitut samaväärset õppebaasi. Samuti on koolides ruumide kasutus

ebavõrdse koormusega – osades koolides on ruumipuudus ja teistes ruumid alakasutus.

2.2.Ebaühtlane õppekvaliteet ja ebapiisavalt õpiteid

Tallinna kutseõppeasutustes pakutavad õpiteed erinevatel kutsetasemetel lähtuvad pigem

koolide võimalustest ja juhtkondade otsustest, kui õppijate vajadustest. Ka koolide tegevus- ja

tulemusnäitajad varieeruvad suures mahus (tabel 4). Samuti on kooliti erinevused õpetajate

keele- ja kvalifikatsiooninõuete täitmisel ning tugipersonali olemasolus.

Tulemusnäitaja T a ll in

n a E

h it

u sk

o o l

T a ll in

n a L

a sn

a m

ä e

M eh

a a n

ik a k

o o l

T a ll in

n a M

a ja

n d

u sk

o o l

T a ll in

n a P

o lü

te h

n ik

u m

T a ll in

n a

T ee

n in

d u

sk o o l

T a ll in

n a

T ö ö st

u sh

a ri

d u

sk es

k u

s

T a ll in

n a R

a k

en d

u sl

ik

K o ll ed

ž

E es

ti k

es k m

in e

Kutsehariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal (%)

63,8 57,0 54,2 39,9 62,8 51,2 46,8 58,0

Kutsekeskhariduse

nominaalajaga lõpetajate osakaal (%)

60,6 56,9 38,9 56,4 56,0 48,5 54,8

Õppetöö katkestajate osakaal

kutsehariduses kokku (%) 19,4 19,1 24,3 21,4 20,0 20,4 22,9 18,5

Väljalangejate osakaal kutsekeskhariduses I aastal

(%)

8,5 13,5 4,4 8,6 9,7 9,4 8,6

Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest (%)

82,1 68,5 61,2 72,7 82,0 86,6 81,9 77,1

Õpetajate vastavus riigikeele

oskuse taseme nõuetele kutseõppeasutuses (%)

97,8 75,9 100,0 93,4 95,2 94,5 88,9 95,5

Kvalifikatsiooninõuetele

vastavate õpetajate osakaal kutseõppeasutuses (%)

100,0 85,2 99,4 99,1 96,8 63,0 91,1 85,6

Õpilaste ja õpetajate

ametikohtade suhtarv kutseõppeasutuses

20,3 19,3 53,7 25,9 15,8 24,4 16,4 18,8

Kutseõppeasutuste

pinnakasutuse indeks, m2 õpilase kohta

14,6 19,4 5,1 5,3 14,3 12,1 20,0 17,3

Põhitegevuskulu õpilase

kohta kutseõppes, eurot 4 583 4 570 1 748 3 117 6 157 2 852 4 711

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%) kutseõppeasutus kutsekeskharidus

75,0 78,2 98,0 82,7 92,0 81,4 73,3 82,2

Õppeprotsessis osalejate

subjektiivne rahulolu (%): kooliga pigem rahul või

täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (kutseharidus kokku)

64,6 59,6 68,1 42,6 50,5 40,3 63,2 56,0

Õppeprotsessis osalejate

subjektiivne rahulolu (%): kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste

osakaal (kutsekeskharidus)

46,2 64,4 38,9 47,9 34,4 50,0 45,0

Tabel 4. Tallinna koolide tulemusnäitajad (allikas EHIS)

2.3.Vähene koolidevaheline koostöö ja toimimine suletud süsteemidena

Hoolimata kattuvatest erialadest, sarnastest väljakutsetest personali leidmisel ning toimimisest

ühes omavalitsusüksuses, toimivad Tallinna kutseõppeasutused suletud süsteemidena. Koostöö

on vähene nii ruumide kui ka personali ristkasutamisel. Samuti õpilaste õpiteede sisustamisel

ja täiendavate võimaluste pakkumisel nii enesetäiendamiseks kui ka huvitegevuseks. Vähene

on koostöö Tallinna üldhariduskoolidega valikainete või karjääriõppe pakkumisel. Näiteks

õpetab 1. oktoobri 2025. aasta seisuga üks õpetaja kahes erinevas kutseõppeasutuses ja kaks

kooli jagavad koolipsühholoogi. EHISe andmetel on Harjumaa põhikoolidele ja

gümnaasiumitele 2024. aastal valikkursuseid pakkunud Tallinna Tehnoloogiakolledž (endise

nimega Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool), Tallinna Rakenduslik Kolledž ja Tallinna

Teeninduskool.

3. Ümberkorraldamise tulemus

Tallinna koolivõrgu ümberkorraldamise tulemusena jätkab Tallinnas kaks kutseõppeasutust:

3) Majandus- ja Teeninduskolledž, millega liidetakse Tallinna Teeninduskool ja

Tallinna Tööstushariduskeskuse kaubanduse ja iluteeninduse ning tekstiili, rõivaste,

jalatsite valmistamine ning naha töötlemise õppekavarühmad. Liidetavad koolid

lõpetavad tegevuse. Kool pakub õpet järgmistes õppekavarühmades: Juuksuritöö ja

iluteenindus, Majutamine ja toitlustamine, Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine

ning naha töötlemine, Toiduainete töötlemine, Hulgi- ja jaekaubandus, Juhtimine ja

haldus, Majandusarvestus ja maksundus, Turundus ja reklaam ja Isikuareng.

Hinnanguline õppijate arv koolis 3200.

4) Tallinna Tehnoloogiakolledž, millega liidetakse Tallinna Ehituskool, Tallinna

Tööstushariduskeskus (va kaubanduse ja iluteeninduse ning tekstiili, rõivaste, jalatsite

valmistamine ning naha töötlemine) ja Tallinna Polütehnikum. Liidetavad koolid

lõpetavad tegevuse. Kool hakkab õpet pakkuma järgmistes õppekavarühmades:

Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine, Andmebaaside ja võrgu disain ning

haldus, Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs, Aiandus, Transporditeenused,

Ehitus ja tsiviilrajatised, Elektrienergia ja energeetika, Elektroonika ja automaatika,

Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), Mehaanika ja metallitöö,

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ja Isikuareng. Hinnanguliselt õppijaid

koolis 5800.

Majandus- ja Teeninduskolledž ja Tallinna Tehnoloogiakolledž pakuvad tasemeõpet st

kutseõpet, kutsekeskhariduse ehk rakendusliku gümnaasiumi õpet, ettevalmistavat õpet ja

täienduskoolitusi. Tulevikus ka vajadusel mittestatsionaarset üldkeskharidust.

Õppeasutuste liitmisega paraneb kutseõppe õppekvaliteet ja korrastub kutseõppe pakkumine

Tallinnas ja Harjumaal sh:

1. õppijatele muutub õppe pakkumine valikuterohkemaks, paindlikumaks ning

õppijakesksemaks;

2. tekivad tugevad erialade õpetamise keskused, mis teevad koostööd nii tööandjate kui

kõrgkoolidega;

3. paraneb ja ühtlustub õppe kvaliteet ja õppekorralduse tase õppeasutustes;

4. õppekohtade loomine on süsteemne ja koordineeritud, tuginedes selgetele

vastusvaldkondadele;

5. kutseõppe pakkumine vastab OSKA prognoosidele ja õppekohtade loomine

baseerub eelkõige Tallinna ja Harjumaa põhikooli lõpetajate vajadustele,

6. taristu kasutus muutub efektiivsemaks ja väheneb investeerimisvajadus.

Dubleerimisest vabanevat pinda saab kasutada üldkeskhariduse andmiseks võttes

samm-sammult Tallinnas rohkem vastutust riigile.

7. Paraneb kutseõppe maine, nähtavus ja usaldusväärsus.

Liitmisel säilivad kõigi kutseõppeasutuste õppe läbiviimise õigused ja Erasmus+

akrediteeringud.

4. Koolide rahastamine

Ümberkorraldused ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Tulevikus tekib kokkuhoid

koolide õpikeskkonna kaasajastamisel (st riik ei pea tegema sama investeeringut (nt

autosimulaator) mitmesse õppekohta. Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid osutab

osaliselt Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Ühendkooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve

seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Õpilaste arvu täpsustumine

ning täiendavate halduskulude prognoos arvestatakse iga-aastaselt majandusprognoosis.

2025 a 2026 a

Kinnitatud eelarve

Prognoositav eelarve

Sh 1. jaanuar – 30. juuni

Sh 1.juuli- 31.detsember

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool / Tallinna Tehnoloogia kolledž

4 645 123 4 171 648,00 2 085 824,00 8 299 498,00

Tallinna Polütehnikum 5 146 545 4 277 253,00 2 138 626,50

Tallinna Ehituskool 2 884 439 2 633 886,00 1 316 943,00 Tallinna Tööstushariduskeskus

7 459 156 7 306 237,00 3 653 118,50

Tallinna Majanduskool / Majandus- ja Teeninduskolledž

3 402 210 2 282 005,00 1 141 002,50 4 116 377,00

Tallinna Teeninduskool 3 604 713 4 160 721,00 2 080 360,50

Kokku 27 142 186 24 831 750,00 12 415 875,00 12 415 875,00

Tabel 5. Koolide eelarved 2025 ja 2026 aastal (eurodes)

Koolide 2025 a eelarved ja 2026 a prognoositavad sisaldavad riigieelarvest tegevustoetusega

eraldatud tööjõu- ja majandamise kulusid ning õppijate sotsiaaltoetusi ning ei sisalda RKASi

kulusid. 2026 a. prognoositav eelarve on hinnanguline ja arvestuse aluseks on 1. jaanuarist

2026 kehtima hakkav kutseõppeasutuste rahastusmudel. 2026 a. prognoositavasse eelarvesse ei

ole planeeritud õpetajate palga ega muude kulude tõusu. Õpilaste arvu täpsustumisel

tasemeõppe õppekavadel ja õpetajate alampalga tõusu korral eelarvet korrigeeritakse.

Ettevalmistava õppe õigusaktide valmimisel lisandub koolide 2026 a prognoositavasse

eelarvesse ettevalmistava õppe kulu so ca 2,2 mln EURi.

5. Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides

Tallinna Ehituskool, Tallinna Tehnoloogiakolledž, Majandus- ja Teeninduskolledž, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskuse ümberkorraldamine

ei too kaasa muudatusi seadustes. Liidetavate koolide põhimäärused tunnistatakse kehtetuks

(lisa 1). Tallinna Tehnoloogiakolledži ja Majandus- ja Teeninduskolledži põhimäärusi

muudetakse (lisa 2 ja lisa 3).

6. Ümberkorraldamise kuupäev

Ümberkorraldatud Tallinna Tehnoloogiakolledž ja Majandus- ja Teeninduskolledž alustavad

tegevust 1. juulil 2026 a.

7. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine

Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

arvamuse avaldamiseks Tallinna linnavalitusele.

EELNÕU

19.12.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tehnoloogiakolledži,

Majandus- ja Teeninduskolledži, Tallinna

Polütehnikumi, Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna

Tööstushariduskeskuse ümberkorraldamine

Kutseõppeasutuse seaduse § 49 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja

ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 28 alapunkti 2 alusel:

1. Korraldan 1. juulist 2026. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused - Tallinna Ehituskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus (va

õppekavarühmad juuksuritöö ja iluteenindus; tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine; hulgi- ja jaekaubandus) ja Tallinna Tehnoloogiakolledž. Ümberkorralduse tulemusel liidetakse Tallinna Ehituskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Tööstushariduskeskus (va õppekavarühmad juuksuritöö ja iluteenindus; tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine ning hulgi- ja jaekaubandus) Tallinna

Tehnoloogiakolledžiga, liidetavad koolid lõpetavad tegevuse ning Tallinna Tehnoloogiakolledž jätkab tegevust.

2. Korraldan 1. juulist 2026. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused - Majandus- ja Teeninduskolledž, Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus

(õppekavarühmad juuksuritöö ja iluteenindus; tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine; hulgi- ja jaekaubandus). Ümberkorralduse tulemusel liidetakse Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus (õppekavarühmad juuksuritöö ja iluteenindus;

tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine; hulgi- ja jaekaubandus) Majandus- ja Teeninduskolledžiga, liidetavad koolid lõpetavad tegevuse ning Majandus- ja

Teeninduskolledž jätkab tegevust. 3. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva käskkirja lisas 1

„Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Tallinna Ehituskool, Tallinna Tehnoloogiakolledž, Majandus- ja Teeninduskolledž, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus ümberkorraldamise ettepanek“. 4. Moodustan punktis 1 ja 2 nimetatud koolide ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises

koosseisus: Karin Ruul - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste

poliitika nõunik; Indrek Riisaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Pille Tarto - Haridus- ja Teadusministeeriumi finantsvaldkonna eelarve peaekspert;

Ott Pärna - Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor;

Ene Pukk - Tallinna Tehnoloogiakolledži arendusjuht; Kristi Tarik - Majandus- ja Teeninduskolledži ja Tallinna Teeninduskooli direktor;

Eve Kont-Kontson - Majandus- ja Teeninduskolledži finantsist; Moonika Aedmaa - Tallinna Teeninduskooli täienduskoolituskeskuse juht; Raivo Niidas - Tallinna Ehituskooli direktor;

Dagmar Koldits - Tallinna Ehituskooli finantsist; Kalle Sammal - Tallinna Polütehnikumi direktor;

Toivo Pärnpuu - Tallinna Polütehnikumi arendus- ja haldusdirektor; Paul Alekand - Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor; Ene Alliknurm - Tallinna Tööstushariduskeskuse finantsjuht.

5. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada ümber Tallinna Ehituskool, Tallinna

Tehnoloogiakolledž, Majandus- ja Teeninduskolledž, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Tööstushariduskeskus kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja

ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.

6. Sulgen ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetavate koolide eelarve seisuga 30. juuni 2026. a. Nimetatud koolide kasutamata rahalised vahendid antakse üle tegevust jätkavate koolide eelarvesse.

7. Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonnal teavitada ümberkorraldamise otsusest ümberkorraldatavaid koole, õpilasi ning Tallinna linna kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa 1 EELNÕU

Haridus- ja teadusministri määruste kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel. 

§ 1.  Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 23 „Tallinna Teeninduskooli

põhimäärus” kehtetuks tunnistamine. 

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 23 „Tallinna Teeninduskooli põhimäärus ” tunnistatakse kehtetuks. 

§ 2.  Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 25 „Tallinna Polütehnikumi

põhimäärus” kehtetuks tunnistamine.  Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 25 „Tallinna Polütehnikumi põhimäärus ”

tunnistatakse kehtetuks. 

§ 3.  Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 27 „Tallinna Ehituskooli

põhimäärus” kehtetuks tunnistamine. 

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrus nr 27 „Tallinna Ehituskooli põhimäärus ” tunnistatakse kehtetuks. 

§ 4.  Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrus nr 35 „Tallinna

Tööstushariduskeskuse põhimäärus” kehtetuks tunnistamine. 

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrus nr 35 „Tallinna Tööstushariduskeskuse

põhimäärus ” tunnistatakse kehtetuks. 

§ 5. Määruse jõustumine 

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi-Õige kantsler

Lisa 2

EELNÕU

Majandus- ja Teeninduskolledži põhimäärus

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kooli nimi

Kutseõppeasutuse nimi on Majandus- ja Teeninduskolledž (edaspidi kool). Kooli nimi inglise

keeles on Estonian Business and Hospitality College.

§ 2. Kooli õiguslik seisund

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses

kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 3. Kooli asukoht

(1) Kool asub Tallinna linnas.

(2) Kooli postiaadress on A. H. Tammsaare tee 147, Tallinn, sihtnumber 12915.

§ 4. Kooli õppekeel

Kutseõppe tasemeõppe õppekeel on eesti keel.

§ 5. Pitsat ja sümboolika

Koolil on oma nime ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.

§ 6. Kooli ülesanded

(1) Kool täidab lisaks kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 loetletule järgmisi ülesandeid:

1) korraldab kutseõppe tasemeõpet õppekavarühmades, kus koolil on õppe läbiviimise õigused ; 2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas

õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad . (2) Õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks on koolil

õigus: 1) osutada majutus-, puhastus-, toitlustus-, ilu- ja õmblusteenust; büroo-, kommunaal- ja

transporditeenust; ürituste ja projektide, sealhulgas konverentsid ning seminarid, korraldamise teenust; huvitegevuse korraldamise ja haridusteenust; kujundus-, reklaami- ja trükiteenust; konsultatsiooniteenust; ruumide rentimise, spordirajatiste kasutamise ja spordivahendite

rentimise teenust;

2) müüa praktilise töö käigus või muul moel kooli ülesannete täitmisel valminud tooteid ja

pakkuda teenuseid.

2. peatükk

Kooli juhtimine

§ 7. Direktor

(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli

üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 8. Nõukogu

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.

(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 9. Nõukogu moodustamise kord

(1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.

(2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor;

2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid; 4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;

5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

§ 10. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda

aastas. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.

(6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha. Hääletustulemus

protokollitakse.

(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava

vähemalt kuueks kuuks.

§ 11. Kooli nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada

kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ja rahvusvahelistumisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.

(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.

(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.

(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.

(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

(6) Nõunike kogu kooskõlastab kalendriaasta koolituskohtade arvu õppevaldkondades.

3. peatükk

Kooli struktuur

§ 12. Kooli struktuur

(1) Kooli struktuuri moodustavad õppekasvatustöö struktuuriüksused ja õppekasvatustööd

toetavad struktuuriüksused. (2) Kooli struktuuri kinnitab direktor käskkirjaga.

§ 13. Õppekasvatustöö struktuuriüksuste põhiülesanded

Õppekasvatustöö struktuuriüksuste põhiülesanded on: 1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö

tulemuslikkust; 2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja

arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning

rahvusvahelist koostööd, et koolituse kvaliteet ja maht oleks vastavuses asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel; 5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase

arvestuse pidamine; 6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused

ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut; 7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada

neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge; 8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus; 10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, liikumisharrastuseks ja spordiks,

omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust; 11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust; 13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte; 14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust; 16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid; 18) muud kooli tegevusest ja arenguvajadustest tulenevad ülesanded.

§ 14. Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste põhiülesanded

Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste põhiülesanded on: 1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse

mainet; 2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuuriüksustega kooli

arendustegevust, riigisisest ning rahvusvahelist koostööd; 3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked; 6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük; 9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada finantsjuhtimise, raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuuriüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine; 12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus;

13) muud kooli tegevusest ja arenguvajadustest tulenevad ülesanded.

4. peatükk

Õpilaskond ja õpilasesindus

§ 15. Õpilaskonna põhikiri

(1) Kooli õpilaskonna moodustavad tasemeõppe õpilased.

(2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, paneb selle õpilastele tutvumiseks välja ning

määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud

ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma

arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

(5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega.

§ 16. Õpilasesindus

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel

valimistel.

(3) Õpilasesinduse valimised kuulutab välja ja korraldab õpilasesindus. (4) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide

esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil ja kooli kodulehel või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadavamal viisil.

5. peatükk

Kooli rahastamine, vara, aruandlus ja asjaajamine

§ 17. Kooli rahastamine

(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest

laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli

arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe

korraldamiseks. (4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta

koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada

tasulised koolituskohad. (5) Kool nõuab tasemeõppes õppijalt õppekulude hüvitamist kutseõppeasutuse seaduse §-s 471

sätestatud alustel. Täiendusõppes õppijalt võib kool nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.

(6) Õppekulu hüvitamise ehk koolituskoha tasu suuruse määramisel lähtub kool Vabariigi

Valitsuse 4. aprilli 2025. a määrusest nr 25 „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise

alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“. Kooli nõukogu kehtestab õppekava

koolituskoha tasu suuruse hiljemalt vastuvõtu alguseks.

(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.

§ 18. Kooli vara

Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks

vajalikud materiaalsed väärtused.

§ 19. Aruandlus

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 20. Asjaajamine

Kool korraldab oma asjaajamist lähtuvalt õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt teabehalduse korrale.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 21. Üleminek

Kool viib oma struktuuri vastavusse käesoleva määruse nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. novembriks.

§ 22. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lisa 3

EELNÕU

Tallinna Tehnoloogiakolledži põhimäärus

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kooli nimi

Kutseõppeasutuse nimi on Tallinna Tehnoloogiakolledž (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Tallinn Technology College.

§ 2. Kooli õiguslik seisund

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 3. Kooli asukoht

(1) Kool asub Tallinna linnas.

(2) Kooli postiaadress on Pärnu mnt 57, Tallinn, sihtnumber 10135.

§ 4. Kooli õppekeel

Kutseõppe tasemeõppe õppekeel on eesti keel.

§ 5. Pitsat ja sümboolika

Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.

§ 6. Kooli ülesanded

(1) Kool täidab lisaks kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 loetletule järgmisi

ülesandeid: 1) korraldab kutseõppe tasemeõpet õppekavarühmades, kus koolil on õppe läbiviimise õigused ;

2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad ; 3) korraldab kutseõpet Tallinna Vanglas;

(2) Õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks on koolil

õigus: 1) osutada bürooteenust, majutusteenust, ürituste, sealhulgas konverentsid ja seminarid, korraldamise teenust, konsultatsiooniteenust, huvitegevuse korraldamise ja haridusteenust,

mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenust, teenust kinnisvarahoolduse, automaatika-, elektroonika-, metallitööde, logistika ja infotehnoloogia alal, toitlustusteenust, kommunaal-,

ehitus- ja restaureerimisteenust, ruumide rentimise teenust, ruumide ja hoonete remonditeenust,

elektriinstallatsiooni ja elektriseadmete paigalduse ja seadistuse teenust, kujundus- ja trükiteenust, reklaamiteenust, IKT-alast teenust;

2) müüa praktilise töö käigus või muul moel kooli ülesannete täitmisel valminud tooteid ja pakkuda teenuseid.

2. peatükk

Kooli juhtimine

§ 7. Direktor

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 8. Nõukogu

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.

(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 9. Nõukogu moodustamise kord

(1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.

(2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor;

2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid;

4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad; 5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

§ 10. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav

isik.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne

koosoleku toimumist. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest.

Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. (6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed

hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha. Hääletustulemus protokollitakse.

(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks.

§ 11. Kooli nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ja rahvusvahelistumisel ning õppekasvatustöö ja

majandustegevuse korraldamisel.

(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks. (3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides

sätestatud alusel.

(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest. (5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

(6) Nõunike kogu kooskõlastab kalendriaasta koolituskohtade arvu õppevaldkondades.

3. peatükk

Kooli struktuur

§ 12. Kooli struktuur

(1) Kooli struktuuri moodustavad õppekasvatustöö struktuuriüksused ja õppekasvatustööd toetavad struktuuriüksused.

(2) Kooli struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks direktori

kehtestatud struktuuriüksuse põhimääruses. § 13. Kooli struktuuriüksus

Kooli struktuuriüksuste põhiülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja

arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale; 3) arendada õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning

rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega; 4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele

ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel; 5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase

arvestuse pidamine; 6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksustega neist vajadustest

lähtuvat õppetaristut; 7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada

neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge; 8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega; 9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,

sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus; 10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, liikumisharrastuseks ja spordiks,

omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust ja selleks taristu arendamist; 11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust; 13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid; 15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust; 16) korraldada õppekasvatustöö toetamiseks, arendustegevuseks ja õppepraktika tulemuste

realiseerimiseks toodete ja teenuste müüki; 17) muud kooli tegevusest ja arenguvajadustest tulenevad ülesanded ;

18) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet; 19) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle

kasutamist; 20) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja ligipääsetavus ning

vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele; 21) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt ajakohasusele ja eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

22) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ning õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

23) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks; 24) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

25) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada finantsjuhtimise, raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

26) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuuriüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus; 27) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

28) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus; 29) muud kooli tegevusest ja arenguvajadustest tulenevad ülesanded.

4. peatükk

Õpilaskond ja õpilasesindus

§ 14. Õpilaskonna põhikiri

(1) Kooli õpilaskonna moodustavad õpilased.

(2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, paneb selle õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu

väljapaneku algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud

ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma

arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks. (5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks.

Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega.

§ 15. Õpilasesindus

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel

valimistel. (3) Õpilasesinduse valimised kuulutab välja ja korraldab õpilasesindus.

(4) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide

esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil ja kooli kodulehel või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadavamal viisil.

5. peatükk

Kooli rahastamine, vara, aruandlus ja asjaajamine

§ 16. Kooli rahastamine

(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, kooli enda majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli

arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe

korraldamiseks.

(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada

tasulised koolituskohad.

(5) Kooli nõuab tasemeõppes õppijalt õppekulude hüvitamist kutseõppeasutuse seaduse §-s 471 sätestatud alustel. Täiendusõppes õppijalt võib kool nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.

(6) Õppekulu hüvitamise ehk koolituskoha tasu suuruse määramisel lähtub kool Vabariigi

Valitsuse 4. aprilli 2025. a määrusest nr 25 „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise

alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“.

Kooli nõukogu kehtestab õppekava koolituskoha tasu suuruse hiljemalt vastuvõtu alguseks.

(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.

§ 17. Kooli vara

Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused.

§ 18. Aruandlus

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 19. Asjaajamine

Kool korraldab oma asjaajamist lähtuvalt õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt teabehalduse korrale.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 20. Üleminek

Kool viib oma struktuuri vastavusse käesoleva määruse nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. novembriks.

§ 21. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Tallinna Linnavalitsus

2.01.2026 nr 8-2/26/17

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tehnoloogiakolledži, Majandus- ja Teeninduskolledži, Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse

ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Ümberkorralduse ettepanek ja selle lisad

Karin Ruul 735 4099

[email protected]