Puuduste kõrvaldamine

TÖÖVÕTULEPING nr 7-3/1088-1

25.06.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest

vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi tellija),

ja

Eesti Kirikute Nõukogu, registrikood 80044678 aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn, keda

esindab põhikirja alusel Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jean-Charles

Jourdan (edaspidi töövõtja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise

töövõtulepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese 1.1. Lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub kokkulepitud tingimustel ja korras läbi viima

religioonisotsioloogilise uuringu eesmärgiga kaardistada ja analüüsida Eesti elanikkonna

religiooniga seotud hoiakuid, usulist ja maailmavaatelist identiteeti ning nendega seotud

muutusi ajas (edaspidi töö). Eraldi on töö fookuses erineva rändetaustaga elanikkonna

religioosne identiteet ja hoiakud. Samuti peab töö pöörama rõhku pikaajalistele trendidele

ning tulemused peavad olema võrreldavad Eestis varasemalt samal teemal läbiviidud

elanikkonna küsitlusuuringutega.

1.2. Leping sõlmitakse tellija kodulehel 31.03.2025 avaldatud pakkumuskutse ja töövõtja

22.04.2025 esitatud pakkumuse alusel, mis on lepingu lahutamatud osad.

1.3. Töö peab sisaldama pakkumuse kutses ja pakkumuses kirjeldatud tulemusi:

1.3.1. Analüütiline aruanne, mis peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku ja

tulemuste analüüsi koos järelduste ning soovitustega. Lisana tuleb esitada

metoodikaraport, mis kirjeldab andmete kogumise ja analüüsi meetodeid, sh

intervjuude või fookusrühmade korraldamise kirjeldust, intervjuukavasid, valimit,

keda intervjueeriti ja intervjuuküsimusi.

1.3.2. Visualiseeritud lühikokkuvõte uuringu kõige olulisematest järeldustest ja

lõpptulemustest eesti ja inglise keeles.

1.3.3. Uuringu tulemuste esitlemine, kus uuringu töövõtja teeb kuni kahel tellija poolt

välja pakutud üritusel ülevaate ja tutvustuse uuringu tulemustest.

1.4. Töövõtja tagab projekti kandmise Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) hiljemalt lõppraporti

tellijale üleandmise ajaks.

1.5. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised dokumendid:

1.5.1. lisa 1 – aruande vorm;

1.5.2. lisa 2 – pakkumuskutse;

1.5.3. lisa 3 – pakkumus.

2. Lepingu täitmine

2.1. Pooled on kokku leppinud töö tegemise perioodiks lepingu jõustumisest kuni 31.05.2026.

2.2. Töövõtja kohustub andma lepingutingimustele vastava töö tellijale üle hiljemalt

31.05.2026.

2.3. Töövõtja on kohustatud tegema lepingu punktis 1 nimetatud töö isiklikult. Teised isikud

võib töö tegemisse kaasata vaid poolte eelneval kokkuleppel.

2.4. Lepingus ja selle lisades sätestatud tähtajad ja tähtpäevad on lõplikud ning neid võib muuta

üksnes poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel.

2.5. Töö kvaliteet peab vastama tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele, välja arvatud

juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.6. Tellija kontaktisik juhendab töö tegemist, tagab töövõtjale vajaliku teabe andmise ja

kontrollib töö kvaliteeti.

2.7. Tellijal on õigus töö tegemise käiku jooksvalt kontrollida. Töövõtja on kohustatud tellijat

töö tegemise käigus tekkinud probleemidest kohe teavitama ning küsima tellijalt juhiseid

ja teavet.

3. Aruanded 3.1. Töövõtja esitab tellijale töö kohta vahearuande hiljemalt 19.12.2025 ning lõpparuande

hiljemalt 31.05.2026.

3.2. Tellija on kohustatud punktis 3.1 nimetatud aruande üle vaatama kümne tööpäeva jooksul

selle saamisest arvates ning teavitama kirjalikult töövõtjat avastatud puudustest ja andma

töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi vastuväited). Kui tellija ei ole kümne

tööpäeva jooksul töövõtjat puudustest teavitanud, loetakse, et tellija aktsepteerib aruande.

3.3. Kui töövõtja peab koos aruandega andma tellijale üle ka töö, siis loetakse, et aruande

aktsepteerimisega võtab tellija üleantud töö vastu.

3.4. Pärast seda, kui tellija on aruande aktsepteerinud, läheb töö omandiõigus tellijale üle ja

töövõtjal tekib õigus saada lepingus kokkulepitud tasu.

4. Töövõtjale makstav tasu

4.1. Tellija maksab töövõtjale lepingutingimustele vastava töö eest tasu summas 45 000

(nelikümmend viis tuhat) (edaspidi lepingu hind).

4.2. Töövõtja esitab tellijale pärast aruande aktsepteerimist arve.

4.2.1. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved. E-arves peab

lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka tellija

kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. E-arvet on võimalik saata e-arvete

operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). E-arve loetakse

laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

4.3. Töövõtja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende

osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta.

4.4. Töö eest tasutakse 21 päeva jooksul pärast nõuetekohase arve saamist. Lepingust tulenevad

maksed tasutakse arvel märgitud arvelduskontole.

4.5. Punktis 4.1 sätestatud tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või

mistahes muu põhjuse tõttu.

4.6. Töövõtjale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi eelarvest.

5. Poolte vastutus

5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd üle lepingu punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäevaks, on tellijal õigus

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest,

kuid kokku kõige rohkem 50% lepingu hinnast. Tellijal on õigus vähendada töövõtjale

makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

5.3. Tellijal on õigus nõuda punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja

teeb töös tellija vastuväidete tõttu parandusi.

5.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus

maksta leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise juhtumi

korral.

5.5. Kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus

nõuda viivist summas 0,2% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva

eest, kuid kõige rohkem 50% tasumisega viivitatud summast.

5.6. Kui töövõtja ei täida lepingus sätestatud autoriõigustega seotud kohustusi, on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise

juhtumi korral.

5.7. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale mõistliku aja jooksul

arvates päevast, mil tellija sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise

õigusest.

5.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

5.9. Töövõtja vastutab oma tegevusse kaasatud kolmandate isikute eest lepingu täitmisel.

Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmise käigus tema töötajate tekitatud kahju eest.

5.10. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud

juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et hoida

ära teisele poolele kahju tekkimine, ja tagama võimalikult suures ulatuses lepingu

täitmise.

5.11. Vääramatu jõuna käsitavad pooled asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu

esinemine peab olema tõendatud selle poole poolt, kes soovib sellele asjaolule viidata kui

alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale

lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest.

5.12. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamata teisele poolele kirjalikult teatama. Teavitamiskohustuse

mittetäitmisel vastutab pool oma lepingujärgsete kohustuste rikkumise eest lepingus

sätestatud korras.

6. Töö kvaliteedi tagamine

6.1. Töövõtja kohustub tegema töö, kasutades oma parimaid teadmisi ja oskusi.

6.2. Tellijal on õigus kontrollida töö kvaliteeti ja lepingu tingimustest kinnipidamist.

6.3. Töövõtjal on kohustus teavitada viivitamata tellijat probleemidest, mis võivad mõju

avaldada töö nõuetekohasele täitmisele ning nõuda vajaduse korral tellijalt juhiseid ja

teavet.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

7.2. Töövõtja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Töövõtja ja tellija edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need isikud on

konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

7.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud

teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.

7.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute eest, kelle

ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

8. Autoriõigused

8.1. Lepinguga loovutab töövõtja tellijale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või loovutatud

varalised autoriõigused. Töövõtja tagab, et tellijale lähevad lepingu lõppedes üle kõik

lepingu täitmisel töövõtja töötajatele või töövõtja kasutatud kolmandatele isikutele

tekkinud varalised autoriõigused.

8.2. Töövõtja annab üle või tagab tellijale lepingu täitmisel tekkinud varaliste autoriõiguste

ainuõigused töö tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada, sealhulgas

õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada.

8.3. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas.

8.4. Pool on kohustatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

9. Lepingu kehtivus ja muutmine

9.1. Leping jõustub alates lepingule allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib poolte

kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

9.2. Tellija võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest töövõtjat

vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu

ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, välja arvatud juhul, kui lepingu

ülesütlemise põhjuseks on töövõtja poolt lepingu rikkumine. Töövõtja on kohustatud

andma tellijale üle lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö.

9.3. Kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt ühe kuu möödumisel punktis 2.2

kokkulepitud tähtpäevast arvates, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu

maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud

kahju.

9.4. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes tellijalt lepingu ülesütlemise

ajaks faktiliselt tehtud ja tellijale üleantud töö maksumuse tasumist, kui tellija viivitab

töövõtjale tasu maksmisega rohkem kui 30 päeva.

9.5. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

10. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei

ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:

10.1.1. kontaktisiku või tööandja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud

elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

10.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud viis päeva.

10.2. Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Ringo Ringvee, Siseministeeriumi usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakond, nõunik, e-post [email protected].

10.3. Tellija kontaktisik annab juhiseid töö tegemiseks, tagab töövõtjale vajaliku teabe,

kontrollib töö kvaliteeti ja kooskõlastab aruanded.

10.4. Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Vilver Oras, Eesti Kirikute Nõukogu

täitevsekretär, telefon 512 2564, e-post [email protected].

10.5. Pooled kohustuvad mistahes kontaktandmete muudatustest teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kuni teate kättesaamiseni

loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. Lõppsätted

11.1. Töövõtja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõudeid,

kolmandale isikule üle anda ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija nõusolek

ei vabasta töövõtjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üleandmata

kohustuste osas.

11.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on

lepingu ettevalmistamise käigus teinud.

11.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast neile allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte

kirjalikult määratud tähtpäeval.

11.4. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

12. Poolte rekvisiidid

Siseministeerium nimi Eesti Kirikute Nõukogu

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn

612 5008 telefoninumber 646 1028

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

(allkirjastatud digitaalselt)

Philippe Jean-Charles Jourdan

Lisa 1. Töövõtulepinguga 25.06.2025 nr 7-3/1088-1 tehtud tööde aruanne [nr]

Tellija Siseministeerium

Töövõtja

Aruandlusperiood

Aruande esitamise kuupäev

Üleantava töö kirjeldus

 …

 …

Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt)

[töövõtja nimi]

kuupäev

INFORMEERITUD NÕUSOLEK

Uuringu nimetus: Eesti elanikkonna usuline identiteet

Vastutav andmete töötleja: Siseministeerium

Volitatud andmete töötlejad: Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Uuringukeskus OÜ

Uuringu periood: 2025–2026

Uuringu eesmärk ja sisu

Uuringu eesmärk on anda teaduspõhine ülevaade Eesti elanike religioossest ja

maailmavaatelisest identiteedist ning selle seostest ühiskondliku osaluse, sotsiaalse sidususe

ja lõimumisega.

Uuring hõlmab küsimusi:

• usulise ja maailmavaatelise enesemääratluse kohta,

• väärtushinnangute ja eetiliste hoiakute kohta,

• ühiskondliku osaluse ja usalduse kohta.

Tulemusi kasutatakse üksnes koondatud ja anonüümsel kujul teadusanalüüsiks ja

poliitikakujundamise toetamiseks. Üksikuid vastajaid ei tuvastata ega analüüsita. Küsitluse

täitmine võtab ligikaudu 15–20 minutit.

Kuidas Te uuringusse sattusite

Uuringusse kutsumiseks kasutati rahvastikuregistri juhuvalimit. Rahvastikuregistrist kasutati

üksnes järgmisi andmeid:

• sugu,

• vanuserühm,

• kontaktandmed (e-posti- või postiaadress).

Neid andmeid kasutati ainult uuringukutse edastamiseks ning neid ei seostata Teie

vastustega.

Osalemise vabatahtlikkus

Teie osalemine uuringus on täielikult vabatahtlik. Teil on õigus:

• keelduda uuringus osalemisest;

• jätta üksikutele küsimustele vastamata;

• katkestada osalemine igal ajal.

Osalemisest loobumisel ei kaasne Teile mingeid negatiivseid tagajärgi.

Isikuandmete töötlemine

Uuringu käigus töödeldakse järgmisi andmeid:

• küsitluse vastused;

• taustaandmed: vanuserühm, sugu, rahvus (eestlane/muu), haridustase.

Küsitluse vastused ei sisalda otseseid isikut tuvastavaid andmeid ning neid ei seostata

kontaktandmetega. Kontaktandmed kustutatakse pärast küsitlusperioodi lõppu ning andmed

anonümiseeritakse.

Eriliigilised isikuandmed

Uuring sisaldab küsimusi Teie usulise või maailmavaatelise kuuluvuse kohta, mis

kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses eriliigiliste isikuandmete hulka.

Nende andmete töötlemine toimub ainult Teie selgesõnalisel nõusolekul.

Andmete säilitamine

• kontaktandmed kustutatakse pärast küsitlusperioodi lõppu;

• küsitlusandmed muudetakse anonüümseks;

• anonümiseeritud andmeid säilitatakse teaduslikel eesmärkidel vastavalt heale

teadustavale.

Teie õigused

Teil on õigus:

• saada teavet oma andmete töötlemise kohta;

• võtta igal ajal tagasi oma nõusolek isikuandmete töötlemiseks;

• esitada küsimusi või kaebusi andmete töötlemise kohta.

Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist toimunud töötlemise õiguspärasust.

Küsimuste korral palume pöörduda:

Eesti Uuringukeskus OÜ

www.uuringukeskus.ee

Nõusoleku kinnitamine

☐ Olen tutvunud uuringu kirjeldusega ja nõustun vabatahtlikult uuringus osalema.

☐ Annan selgesõnalise nõusoleku minu isikuandmete, sh usulise ja maailmavaatelise

kuuluvuse andmete töötlemiseks käesolevas uuringus kirjeldatud eesmärkidel.

☐ Olen teadlik, et mul on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.

1. Alustuseks on toodud välja rida eluvaldkondi. Palun märkige igaühe kohta, kuivõrd oluline see Teie jaoks on.

Pole üldse oluline 

Mitte eriti oluline 

Oluline Väga oluline

Ei oska öelda

Töö ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Perekond ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Sõbrad ja tuttavad  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Poliitika ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Religioon ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vaba aeg  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vaimsed õpetused ja praktikad ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Loodus ja keskkonnakaitse ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kultuur ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vabatahtlik tegevus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

2. Järgnevalt on kirjeldatud mitmesuguseid nähtusi ja tegevusi. Palun märkige igaühe kohta,

kuivõrd võiksid need olla Teie arvates moraalselt aktsepteeritavad. Vastamisel kasutage järgnevat skaalat, millel 1 tähendab, et antud nähtus või tegevus ei tohiks kindlasti olla aktsepteeritav ja 10 tähendab, et antud nähtus või tegevus võiks kindlasti olla aktsepteeritav.

  Kindlasti ei tohiks olla aktsepteeritav

Kindlasti võiks olla aktsepteeritav

Arvamus puudub

Enesetapp (oma elu tahtlik lõpetamine) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Abistatud enesetapp (oma elu tahtlik lõpetamine teise inimese teadlikul kaasabil)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Eutanaasia (inimese soovil tema suremise hõlbustamine ja kiirendamine teise inimese poolt)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Vaba kooselu ehk vabaabielu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Samasooliste vaheline abielu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Polüamooria (mitme partneri vaheline suhe)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Truudusetus paarisuhtes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Abort (raseduse katkestamine) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Soovahetus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Kanepi tarvitamine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Surrogaatemadus (olukord, kus naine rasestub (võõrast päritolu embrüost) kavatsusega laps pärast sündi ära anda adopteerimiseks)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

◯

1

3. Mil määral Te usaldate või ei usalda järgmisi institutsioone?

Üldse ei usalda 

Pigem ei usalda

Pigem usaldan

Usaldan täiesti 

Arvamus puudub

Valitsus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Parlament ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kirik ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Politsei ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kohtud ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ President ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Meedia ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kaitsevägi ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Tervishoiusüsteem ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

4. Kuivõrd nõustute või ei nõustu järgnevate väidetega?

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub

Valitsused jätavad elanikkonnale teadlikult jagamata olulist teavet. ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Avalikkuse eest varjatakse tõendeid võimalikest kontaktidest tulnukatega.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Inimestele kasulike uute ja arenenud tehnoloogiate arengut takistatakse süsteemsete mehhanismide kaudu.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Mõned olulised sündmused on olnud väikese salajase rühma tegevuse tagajärg, kelle eesmärk on mõjutada maailmakorda.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Uusi ravimeid ja tehnoloogiaid katsetatakse elanikkonna peal ilma inimeste teadliku nõusolekuta.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

5. Järgnevalt on toodud väiteid erinevate uskumuste ja tõekspidamiste kohta. Palun märkige igaühe

kohta, kuivõrd Te sellega nõustute või ei nõustu. 

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub

Elu on ainult juhuste jada ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimese iseloomu ja saatust mõjutab tähtede ja planeetide seis tema sünnihetkel

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Palve abil on võimalik haigustest tervendatud saada  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma siia maailma uuesti kellegi teisena (reinkarnatsioon)

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Usun, et Jeesus Kristuse ristisurm lunastas inimkonna ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Usun eestpalvete jõusse üksteise eest Olen tundnud Jumala juhatust ja mõju oma elus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Esivanemate hinged võivad meid külastada ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Mul on talisman või muu tähenduslik ese, mis mind kaitseb ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ On olemas inglid, kes kaitsevad meid ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Eksisteerib üks isikuline Jumal, kelle poole on võimalik palvetega pöörduda

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Eksisteerib ebaisikuline kõrgem vägi, elujõud või energia, mis mõjutab inimesi ja kõike maailmas toimuvat

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Usun saatusesse või ettemääratusse ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimene saab kasutada oma mõtet või sõna energiana, mille abil on võimalik materiaalses maailmas midagi esile kutsuda või muuta

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Minu suhe Jumalaga on isiklik ja ei vaja välist tuge ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimhinge eksistents jätkub ka pärast surma ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Juhul kui vastasite viimasele küsimusele „pigem nõus“ või „täiesti nõus„ jätkake 5b, muul juhul jätkake küsimusega 6.

2

4b. Kuivõrd nõustute, et elu võib jätkuda…

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Raske öelda

... paradiisis (taevas)? ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

... põrgus? ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

6. Kas Teil on olnud kunagi elus üleloomulikke või seletamatuid kogemusi, mida on raske mõistusega seletada?

◯ Jah, korduvalt Palun kirjeldage mõnda neist olukordadest: ________________________________________________ ________________________________________________

◯ Jah, mõnel korral ◯ Ei ◯ Ei oska öelda

7. Järgnevalt on nimetatud erinevate usuliste arusaamade ja maailmavaadetega inimesi. Palun märkige, kelleks Te ennast eelkõige peate .

8. Kas teil on veel mõni usuline arusaam või maailmavaade, millega Te end samastate? Kui jah, siis milline? …

9. Kas te peate ennast…

◯ Kristlaseks ◯ Judaistiks ◯ Moslemiks ◯ Budistiks ◯ Hinduistiks ◯ Mõne muu usu või religioon järgijaks (Palun täpsustage: _______________________ ) ◯ Ei pea ennast ühegi usu või religiooni järgijaks

10. Kas on veel mõni usk või religioon mida peate omaks? …

11. Kuidas on aja jooksul muutunud Teie seisukoht Jumala olemasolu küsimuses?

◯ Ma ei usu Jumala olemasolu ega ole seda kunagi teinud ◯ Ma ei usu Jumala olemasolu, kuid kunagi uskusin ◯ Usun Jumala olemasolu, kuid varem ei uskunud ◯ Usun Jumala olemasolu ning olen seda alati teinud ◯ Ei oska öelda

3

◯ Usklik Palun põhjendage oma vastust: ______________________________ ______________________________ _______________________________ _____________________________

◯ Vaimne, kuid mitte religioosne inimene ◯ Religioosselt või vaimselt otsija ◯ Mittereligioosne inimene ◯ Religioonist eemaldunud ◯ Religioossete ja vaimsete teemade suhtes ükskõikne

inimene ◯ Ateist ehk Jumala eitaja ◯ Agnostik (Jumala või üleloomulike jõudude olemasolu

kohta on võimatu kindlat teadmist omada) ◯ Mitte keegi neist, palun kirjeldage

12. Kas looduses on Teie jaoks isiklikult mõni paik, puu, kivi või allikas, mis on püha, hingestatud või muul viisil eriline?

◯ Paik Kui jah, siis kas Teil on sellega seotud mingeid tegevusi või toiminguid? Palun kirjeldage neid… ________________________________________________ ________________________________________________ ________________________________________________

◯ Puu

◯ Mets

◯ Kivi

◯ Allikas

13. Kas Te olete viimase 5 aasta jooksul tegelenud vaimsete praktikatega nagu jooga, meditatsiooni, perekonstellatsioonide, mõne hingamistehnika, šamaanirituaali vms.-ga?

◯ Jah, enam kui ühel korral  jätka küsimusega 15

◯ Jah, ühel korra jätka küsimusega 15

◯ Ei  jätka küsimusega 14

14. Kas Teil on tulevikus huvi midagi säärast proovida?

◯ Jah

◯ Ei

◯ Ei oska öelda 15. Kas olete praegu või varasemalt kuulunud või tundnud kuuluvust mõne koguduse või

usuliikumisega? ◯ Olen praegu koguduse või usuliikumise liige

Palun jätkake küsimusega 16 ◯ Olen varem olnud liige, kuid praegu ei ole

◯ Ei ole ametlikult liige, kuid tunnen end osana usukogukonnast

Palun jätkake küsimusega 18

Ei ole kunagi liige olnud ega tunne kuuluvust ◯ Ei oska öelda / ei soovi vastata

16. Millisesse kogudusse või usuliikumisse te praegu kuulute või olete varem kuulunud? Palun valige järgnevast nimekirjast kogudus või usuliikumine, mille liige te olete, mille osana end tunnete või kuhu olete varem kuulunud.

Olen liige/

kuulun

Olen varem

kuulunud

Kui kuulute või olete varem kuulunud Õigeusu kogudusse, siis palun täpsustage, kas kuulute või olete varem kuulunud ...

Õigeusu ◯ ◯ ◯ Eesti Apostlikku-Õigeusu Kirikusse

Luteri ◯ ◯ ◯ Eesti Kristlik Õigeusu Kirikusse (varasemalt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)

Katoliku ◯ ◯ ◯ Ei oska öelda Baptisti ◯ ◯

4

Vabakoguduse  ◯ ◯ Kui olete kunagi vahetanud kogudust või usuliikumist, siis mis on olnud selle peamiseks põhjuseks?

____________________________________ ____________________________________ ____________________________________

Metodisti ◯ ◯ Adventisti ◯ ◯ Nelipühi ◯ ◯ Jehoova tunnistajate  ◯ ◯ Sunniitliku Islami ◯ ◯ Šiiitliku Islami ◯ ◯ Juudi ◯ ◯ Budistlikku ◯ ◯ Maavalla koja ◯ ◯ Palun täpsustage millisesse kogudusse või Vanausuliste ◯ ◯ usuliikumisse kuulute või olete varem kuulunud: Muu, millisesse?  ◯ ◯ _____________________________________

Moslemid jätkavad küsimusega 22.

17. Järgnevad kaks küsimust puudutavad ristimist ja leeris käimist.

  Jah Ei Ei oska öelda/ ei mäleta Kas olete ristitud? ◯ ◯ ◯ Kas olete käinud leeris? (Mõnes kirikus on vastav termin ristimiskool või katehhees)

◯ ◯ ◯

18. Kui mõtlete eelmisele aastale, siis kui sageli Te ...

Üldse mitte

Harvem Kord nädalas

Iga päev Ei oska öelda

… lugesite Piiblit ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ … kuulasite mõnda kristlikku raadiojaama (nt Raadio 7, Pereraadio) või vaatasite mõnda kristlikku telekanalit (nt Taevas TV7, Life TV)

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

… külastasite mõnd kristliku sisuga sotsiaalmeedia lehte, YouTube kanalit või kuulasite mõnda kristliku sisuga podcasti

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

… lugesite kristlikku kirjandust ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ … lugesite internetist, raamatutest või ajakirjadest vaimsest enesearengust, astroloogiast, idamaistest õpetustest, manifesteerimisest vms-st. (Palun täpsustage, millist kirjandust olete lugenud: _____________________________________ )

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

19. Jätkuvalt mõeldes eelmisele aastale, siis kas olete palvetanud väljaspool usutalitusi?

◯ Jah, regulaarselt ◯ Jah, vahetevahel ◯ Ei, üldse mitte -> küsimus 21

5

20. Kas olete kogenud, et teie palvetele on vastatud?

Jah / Ei / Ei oska öelda

21. Ning kui sageli Te võtsite viimasel aastal osa jumalateenistusest? ◯ Iga nädal 

Jätkake küsimusega 24 ◯ Kord-paar kuus  ◯ 3-4 korda aastas 

Jätkake küsimusega 22 ◯ 1-2 korda aastas

◯ Üldse mitte Jätkake küsimusega 24

◯ Ei oska öelda

22. Millal Te osalesite jumalateenistusel? Võib valida ka mitu vastust.

◯ Jõulude ajal ◯ Ülestõusmispühade ajal ◯ Muudel kirikupühadel ◯ Tavalistel jumalateenistustel ◯ Ei oska öelda

jätkake küsimusega 24 23. Ainult moslemitele: Kas te praktiseerite järgmisi islami usupraktikaid?   Jah Ei Ei soovi vastata Koraani lugemine ◯ ◯ ◯ Palvetamine (salat) ◯ ◯ ◯ Paastumine ramadaanil ◯ ◯ ◯ Kohustuslik almus (zakāt) ◯ ◯ ◯ Palverännak (hadž) ◯ ◯ ◯

24. Millistes valdkondades peaks teie hinnangul kirik Eesti ühiskonnas rolli mängima? Palun märkige ära valdkonnad kus kirik peaks rolli mängima

Kuidas saab kirik hetkel selle rolliga hakkama?

Pigem halvasti Pigem Hästi

Ei oska öelda

Sisepoliitika ◯ ◯ ◯ ◯ Sõja ja rahu küsimused, rahvusvaheliste konfliktide lahendamine ◯ ◯ ◯ ◯ Keskkonnakaitse, keskkonnaprobleemid ◯ ◯ ◯ ◯ Vaesusesse sattunud inimeste abistamine ◯ ◯ ◯ ◯ Probleemidesse sattunud inimeste abistamine, näiteks töö probleemsete noortega, sõltlaste, endiste vangidega jne

◯ ◯ ◯ ◯

Migrantide lõimimine ühiskonda ◯ ◯ ◯ ◯ Traditsiooniliste väärtuste eest seismine ühiskonnas ◯ ◯ ◯ ◯ Usu- ja religioonialaste teadmiste ja hariduse pakkumine ◯ ◯ ◯ ◯ Kunst, muusika ja muu kultuurialane tegevus ◯ ◯ ◯ ◯ Kristliku kultuuri säilitamine ◯ ◯ ◯ ◯ Kirik ei peaks mängima mingit rolli ◯

6

25. Kuivõrd nõustute või ei nõustu järgneva usundiõpetus puudutava väitega?  

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub / ei oska öelda

Kuivõrd nõustute, et maailma usundeid ja usulist pärandit tutvustav õppeaine võiks Eesti koolides olla kohustuslik?

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Kui (pigem) nõustub -> Millises kooliastmes? …….. 26. Järgnev küsimus puudutab rahvusvahelisi suhteid. Palun märkige kuivõrd nõustute või ei

nõustu järgnevate väidetega.  

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub / ei oska öelda

Iisraeli valitsusel on õigus kaitsta oma riiki mis tahes viisil ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Donald Trumpi poliitika Ameerika riiklike huvide eelistamisel on igati põhjendatud

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Vastutus Ukraina sõja puhkemisel lasub ainult Venemaal ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oli viga ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Palestiinlastel on õigus oma riigile Eesti valitsuse otsus soov Eesti Kristlikul Õigeusu Kirikul sidemete katkestamist Moskva patriarhaadiga on põhjendatud

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

27. Kui täna toimuksid riigikogu valimised, siis millist erakonda te eelistaksite? ◯ Eesti Keskerakond ◯ Eesti 200 ◯ Eesti Reformierakond ◯ Parepoolsed ◯ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ◯ Vabaerakond ◯ Erakond Isamaa ◯ KOOS ◯ Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ◯ Mõni muu. Täpsustage milline?_____________ ◯ Erakond Eestimaa Rohelised ◯ Mitte ükski neist

Miks, palun põhjendage…

28. Milline on teie seisukoht Eestit puudutava immigratsiooni osas. Palun märkige kõik väited, millega nõustute. ◯ Praegune immigratsioonipoliitika on sobiv ◯ Eestisse sisserännet tuleks senisest enam piirata ◯ Kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tulekut tuleks toetada ◯ Eesti peaks olema avatud sarnasest kultuuriruumist pärit sõjapõgenike vastuvõtmisel ◯ Eestisse tuleks piirata moslemite sisserännet ◯ Erineva taustaga sisserändajad mitmekesistavad Eesti ühiskonda ◯ Sisserännanuid tuleks hakata koju tagasi saatma

7

29. Kas olete tundunud, et Teid on Teie veendumuste (kuidas mõtestada veendumust selgitatakse küsitleja poolt) tõttu ebavõrdselt koheldud / diskrimineeritud? (siia võib seada ka ajapiirangu, nt viimase 5 aasta jooksul)

◯ Jah

◯ Ei

◯ Ei oska öelda

30. Kui jah, siis millise Teie veendumuse tõttu see ebavõrdne kohtlemine / diskrimineerimine Teie hinnangul toimus? Kui kogemusi on mitu, mõelge kõige olulisema kogemuse peale // (või siis kõige värskemale)

◯ Usulise veendumuse tõttu

◯ Poliitilise veendumuse tõttu

◯ Mõne muu veendumuse tõttu, palun täpsusta….

31. Millises olukorras see ebavõrdne kohtlemine / diskrimineerimine toimus?

◯ Tööl või tööülesandeid täites

◯ Koolis või mõnes muus haridusasutuses

◯ Avalikke kaupu ja teenuseid kasutades (näiteks poes, pangas, riigiasutuses vms.

◯ Sotsiaalhoolekandeteenuseid või tervishoiuteenuseid kasutades.

◯ Muus olukorras, palun täpsusta…. Palun kirjeldage seda situatsiooni

32. Kas olete kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Eesti Kirikute Nõukogu?

◯ Jah 29a. Kust Te olete viimase aasta jooksul lugenud või kuulnud EKNi tegevusest? __________________________________

◯ Ei Jätkake 40

◯ Ei oska öelda / ei mäleta

33. Kas teie hinnangul teevad Eestis erinevad kirikud ja usuliikumised omavahel koostööd?

◯ Jah, teevad piisavalt ◯ Ei tee ◯ Peaksid rohkem tegema ◯ Arvamus puudub

Ja lõpetuseks mõned küsimused Teie enda ja teie tausta kohta.

8

34. Kui rahul te olete...

  Üldse mitte rahul

Väga rahul

Ei oska öelda

…oma tervisliku seisundiga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ ... oma majandusliku olukorraga? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ ... oma eluga üldiselt? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

... Eesti valitsuse tööga? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

35. Palun märkige oma sugu, rahvus, kodune keel ja vanus Sugu Rahvus Kodune keel Haridustase ◯ Mees ◯ Eestlane ◯ Eesti keel ◯ Alg- või põhiharidus ◯ ◯

Naine Muu ◯ Muu rahvus ◯ Muu keel

◯

Kesk- või kutseharidus

◯ Kõrgharidus

36. Teie vanus

◯ 18 - 20 aastat ◯ 21 - 30 aastat ◯ 31 - 40 aastat ◯ 41 - 50 aastat ◯ 51 - 60 aastat ◯ 61 - 70 aastat ◯ 71 - 80 aastat ◯ 81 + aastat

37. Teie praegune perekonnaseis

◯ Vabaabielu/ registreerimata kooselu  ◯ Registreeritud abielu/ kooselu ◯ Kiriklikult laulatatud abielu ◯ Üksinda elamine ◯ Midagi muud (Palun täpsustage: __________________________________)

38. Kaasa arvatud Teie ise ja lapsed, kui mitu inimest elab alaliselt koos Teie leibkonnas?

9

ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG (DPIA)

1. Üldandmed

Uuringu nimetus: Eesti elanikkonna usuline identiteet

Vastutav töötleja: Siseministeerium

Volitatud töötlejad: Eesti Kirikute Nõukogu uurimisrühm ja Eesti Uuringukeskus OÜ

Uuringu periood: 2025–2026

Mõjuhinnangu koostamise alus:

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 35 ning Euroopa Andmekaitsenõukogu

suunised WP248 rev.01.

2. Kavandatava andmetöötluse kirjeldus

2.1 Andmetöötluse eesmärk

Isikuandmete töötlemise eesmärk on viia läbi teadusuuring, mis annab Siseministeeriumile

usaldusväärse ja ajakohase teaduspõhise sisendi Eesti elanikkonna religioosse ja

maailmavaatelise identiteedi ning selle seoste kohta lõimumise ja sotsiaalse sidususega.

2.2 Andmesubjektide kategooriad

• Täisealised Eesti elanikud

• Valim moodustatakse rahvastikuregistri põhjal (u 10 000 isikut)

• Oodatav vastajate arv: ca 1000

2.3 Töödeldavate isikuandmete kategooriad

Ilma andmesubjekti nõusolekuta (ainult kutsumiseks):

• kontaktandmed (e-post või postiaadress)

• sugu

• vanuserühm

• rahvus

Nõusoleku alusel kogutavad andmed:

• taustaandmed: sugu, vanuserühm, rahvus, haridustase

• usulised ja maailmavaatelised hoiakud ning erinevad arusaamad (eriliigilised

isikuandmed)

2.4 Andmetöötluse ulatus ja laad

• Ühekordne teadusuuring

• Ei toimu pidevat jälgimist

• Ei toimu automatiseeritud otsustamist ega profiilianalüüsi IKÜM art 22 tähenduses

• Andmeid kasutatakse ainult agregeeritult ja anonüümsel kujul

3. Andmetöötluse vajalikkus ja proportsionaalsus

3.1 Vajalikkus

Rahvastikuregistri andmete kasutamine on vältimatult vajalik, et:

• moodustada esinduslik tõenäosuslik juhuvalim täisealisest Eesti elanikkonnast;

• tagada uuringu tulemuste üldistatavus;

• võimaldada ajavõrdlust varasemate uuringutega.

Ilma kontaktandmeteta ei ole võimalik uuringukutset edastada ning ilma tausttunnusteta ei

ole võimalik hinnata valimi esinduslikkust.

3.2 Proportsionaalsus ja minimeerimine

• Töödeldakse üksnes minimaalselt vajalikke andmeid

• Kontaktandmeid ei seostata sisuliste vastustega

• Pseudonümiseerimine rakendatakse esimesel võimalusel

• Anonümiseerimine toimub pärast küsitlusperioodi lõppu

4. Riskide hindamine

4.1 Kõrge riski indikaatorid

WP248 järgi esineb järgmisi riskiindikaatoreid:

• eriliigiliste isikuandmete töötlemine (usulised tõekspidamised);

• suhteliselt suur valim (10 000 isikut);

• rahvastikuregistri andmete kasutamine.

4.2 Võimalikud riskid andmesubjektile

Risk Kirjeldus

Privaatsusriski tajumine Usulised vaated on tundlik teema

Andmete väärkasutuse risk Teoreetiline võimalus andmete lekke korral

Tuvastatavuse risk Võimalik enne anonümiseerimist

5. Riskide maandamise meetmed

5.1 Tehnilised ja korralduslikud meetmed

• ligipääsupiirangud (rollipõhine ligipääs);

• krüpteeritud andmekandjad;

• eraldi andmebaasid kontaktandmete ja vastuste jaoks;

• personaalne kood (pseudonümiseerimine);

• kontaktibaasi kustutamine pärast küsitlusperioodi.

5.2 Andmesubjekti õiguste kaitse

• selge ja arusaadav teavitamine;

• eraldi nõusolek uuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks;

• nõusoleku igal ajal tagasivõtmise võimalus;

• puuduvad õiguslikud või muud olulised mõjud isikule.

6. Automatiseeritud otsustamine

Uuringu raames:

• ei toimu automatiseeritud otsustamist;

• ei toimu profiilianalüüsi;

• andmete alusel ei tehta isikut mõjutavaid otsuseid.

7. Jääkrisk ja järeldus

Pärast kavandatud kaitsemeetmete rakendamist:

• jääkrisk andmesubjektide õigustele ja vabadustele on madal;

• töötlemine on proportsionaalne ja põhjendatud;

• täiendav eelnev konsulteerimine Andmekaitse Inspektsiooniga IKÜM art 36 alusel ei

ole vajalik.

8. DPIA ülevaatamine

Käesolev mõjuhinnang vaadatakse üle juhul, kui:

• muutub uuringu metoodika;

• muutub andmete liik või ulatus;

• muutub töötlemise eesmärk.

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Laur Lilleoja

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti elanikkonna usuline identiteet

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah – poliitikakujundamise uuring.

Uuringu tellija on Siseministeerium ning uuring viiakse läbi avaliku poliitika kujundamise eesmärgil, tuginedes valdkondlikele seadusaktidele, ministeeriumi hankele ja sõlmitud lepingule.

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti?

-

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah – TAI inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Eesti Kirikute Nõukogu Registrikood: 80044678 Aadress: Tehnika 115, Tallinn Kontaktisik: Laur Lilleoja, projektijuht E-post: [email protected] Telefon: 5120024

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3 - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) - 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Vabariigi Valitsuse seadus: § 66. Siseministeeriumi valitsemisala (1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Siseministeeriumi põhimäärus: § 20. Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamisel ministeerium aitab kaasa riigi ja kohalike omavalitsuste ning usuliste ühenduste ja nende struktuuriüksuste vaheliste suhete arendamisele ning majanduslike, sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele, osaleb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises, abistab vajaduse korral võimaluste piires usulisi ühendusi ning nende struktuuriüksusi enesekorralduse teostamisel, korraldab vastavate lepingute alusel ja täitmiseks kirikuvaradega seotud küsimusi ning analüüsib ja üldistab usuelu küsimusi. [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll: 3.2.6. Siseministeerium: politseikaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, religioonialaste uuringute korraldamine, koostöö kohalike omavalitsustega; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhimäärus: 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1. Osakonna põhiülesanded on usulisi ühendusi puudutava ja kodanikuühiskonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, usuelu küsimuste analüüsimine ning muude usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste kodanikuühiskonna alase tegevuse koordineerimine. 2.2. Osakond oma põhiülesannete täitmiseks: 2.2.6 osaleb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises; 2.2.7 koordineerib kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel küsimuste lahendamist; 2.2.8 analüüsib usuelu küsimusi; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõuniku ametijuhend: 3.5 Toetab ja aitab korraldada usuelu alaste uuringute läbiviimist. Vajalikud usuelu alased uuringud on läbi viidud, andmete kogumine ja analüüs on tagatud ning tulemused on jagatud asjakohaste osapooltega.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Käesoleva uuringu eesmärk on anda Siseministeeriumile usaldusväärne, ajakohane ja teaduspõhine sisend Eesti elanikkonna religioosse ja maailmavaatelise identiteedi ning sellega seotud hoiakute kohta, et toetada usu-, lõimumis- ja sotsiaalse sidususe valdkonna poliitikate kujundamist, rakendamist ja hindamist.

Isikuandmete töötlemine on vajalik selleks, et: • moodustada esinduslik valim Eesti täisealisest elanikkonnast; • koguda võrreldavat ja üldistatavat teavet elanikkonna usuliste ja maailmavaateliste

hoiakute kohta; • analüüsida hoiakute seoseid lõimumise, kogukondliku sidususe ja rändetaustaga

elanikkonna ühiskonda kaasatusega; • hinnata ajas toimunud muutusi võrreldes varasemate samateemaliste uuringutega.

Uuringuga soovitakse muu hulgas saada vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: • Milline on Eesti elanikkonna religioosne ja maailmavaatelik enesemääratlus? • Kuidas on nimetatud hoiakud ajas muutunud võrreldes varasemate uuringutega? • Millised on erinevused rändetaustaga ja kohaliku elanikkonna hoiakutes? • Millised seosed on usulisel kuuluvusel ja maailmavaatelisel identiteedil lõimumist

toetavate või takistavate teguritega? • Kuidas saab arendada ja kohandada usuliste ühenduste ja kohalike omavalitsuste

koostöömudeleid, sealhulgas suurendada koguduste kaasatust kogukondliku kriisivalmidusega seotud tegevustesse?

• Kuidas on usuliste ühenduste tegevus kohandunud regionaalsete muutustega (sh siseriiklik ränne) ning kuidas saab uuringu tulemusi kasutada avalike investeeringute ja projektitoetuste kavandamisel ja eraldamisel?

Uuringu ülesehitus ja isikuandmete töötlemise etapid

Uuring koosneb kahest omavahel seotud ja täiendavast osast:

1. Kvantitatiivne küsitlus

• Tõenäosuslik rahvastikuregistri põhine valim täisealise elanikkonna seas; • Planeeritud vastajate arv: vähemalt 1000; • Eesmärk: saada statistiliselt usaldusväärne ülevaade elanikkonna hoiakutest ja

arusaamadest ning võimaldada võrdlust varasemate uuringutega;

Andmetöötluse etapid: 1. Kontaktibaasi loomine

o Rahvastikuregistrist taotletakse 10 000 kontakti, mille põhjal moodustatakse kontaktibaas (krüpteeritud fail).

o Vastutav uurija Laur Lilleoja genereerib igale kontaktile unikaalse koodi. o Vastutav uurija saadab kontaktibaasi põhjal välja uuringukutsed, mis sisaldavad

unikaalseid koode. o Kontaktibaas kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi lõppu, hiljemalt

28.02.2026.

2. Andmete kogumine ja analüüsimine o Kvantitatiivse küsitluse andmete kogumise ja töötlemise viib läbi andmete

volitatud töötleja Eesti Uuringukeskus OÜ. o Uurimisgrupile tehakse kättesaadavaks ainult anonüümne ja kaalutud

andmebaas. o Pärast uuringu lõppu säilitatakse anonüümne andmebaas Eesti Kirikute Nõukogu

serveris teaduslikuks ja mittetulunduslikuks kasutamiseks. o Kontaktibaasis sisalduvaid kontaktandmeid kasutatakse üksnes uuringukutsete

saatmiseks; neid ei seostata küsitluse käigus kogutud andmetega. o Kõikidelt küsitluses osalejatelt küsitakse informeeritud nõusolekut.

2. Kvalitatiivsed fookusgrupi intervjuud • Sihtrühmad: kolm rändetausta ning s religioosse identiteediga ihtrühma; • Osalejate arv: vähemalt 80; • Eesmärk: süvendada arusaamist erinevate religioosse identiteedi ja rändetaustaga Eesti

elanike hoiakutest ja arusaamadest; • Andmete töötlemine: kuni 18 intervjuud, kestus kuni 1,5 tundi; intervjuud salvestatakse

krüpteeritud kõvakettale, transkribeeritakse ning selle käigus ka anonümiseeritakse (vastajatele määratakse koodid). Transkriptsiooni valmimisel salvestised kustutatakse.

Uuringus osalejad ja rollid • Siseministeerium: uuringu tellija ja vastutav töötleja; • Eesti Kirikute Nõukogu (EKN): volitatud töötleja, viib uuringu läbi Siseministeeriumi

volitusel; • EKNi uurimisgrupi vastutav uurija: Laur Lilleoja – koordineerib tööd, töötleb

rahvastikuregistri andmeid, vastutab kontaktkirjade saatmise eest, osaleb analüüsis; • EKNi uurimisgrupi põhitäitjad: Lea Altnurme, Meego Remmel, Ingmar Kurg, Helen Haas,

Riin Pärnamets – metoodika ettevalmistamine, kvaitatiivsete intervjuude läbiviimine, anonümiseeritud andmete analüüs;

• Eesti Uuringukeskus OÜ: volitatud töötleja, vastutab kvantitatiivse uuringu tehnilise läbiviimise eest, tegeleb küsitlusplatvormi halduse, andmete kogumise ja kvaliteedikontrolliga. Koordineerib kvalitatiivsete intervjuude läbiviimist vastavalt kokkulepitud metoodikale.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikut tuvastavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, et:

• moodustada esinduslik juhuvalim; • tagada tulemuste üldistatavus; • võimaldada usaldusväärset võrdlust varasemate uuringutega4.

Esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid minimaalses ja eesmärgipärases ulatuses: vanuserühm, sugu, rahvus, kontaktandmed

4 Ajalise võrdlusbaasi moodustavad Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel alates 1995. aastast iga viie aasta järel läbi viidud elanikkonnauuringud „Elust, usust ja usuelust“. Uuringu eelmine voor viidi läbi 2020. aastal ning see põhines samuti rahvastikuregistri andmetel koostatud tõenäosuslikul juhuvalimil täisealisest elanikkonnast. Käesoleva uuringu küsimustik sisaldab osaliselt kattuvaid indikaatoreid, mis võimaldab tulemuste ajas võrdlemist. Varasemate uuringute metoodika ülevaade on kättesaadav aadressil: https://ojs.utlib.ee/index.php/UA/article/view/24613/18742

(e-post/postiaadress), mis on vajalikud valimi moodustamiseks, kutsete saatmiseks ja vastajate jälgimiseks. Kontaktandmeid ei seostata küsitluse sisuliste andmetega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuring on vajalik Eesti sisejulgeoleku ja lõimumispoliitika kujundamiseks, religiooniga seotud ühiskondlike muutuste hindamiseks ning varasemate riiklike uuringute jätkamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu raames toimuv isikuandmete töötlemine on kavandatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega vabadusi ega muuda tema õiguslikku olukorda või kohustuste mahtu. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid ja meetmeid:

• Vabatahtlikkus ja kontroll: Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik. Andmesubjektil on õigus keelduda uuringus osalemisest või katkestada osalemine igal ajal, ilma et sellest tuleneks talle mingeid negatiivseid tagajärgi.

• Minimaalsus: Töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Küsitluse ja intervjuude sisuline osa ei eelda otseseid isikut tuvastavaid andmeid.

• Piiratud töötlemine: Isikut tuvastavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringusse kutsumise ja tehnilise läbiviimise eesmärgil ning need eraldatakse sisulistest uuringuandmetest.

• Turvalisus: Isikuandmeid töödeldakse turvalistes infosüsteemides, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas ligipääsupiiranguid, krüpteerimist ja rollipõhist juurdepääsu.

• Pseudonümiseerimine ja anonümiseerimine: Isikut tuvastamist võimaldavad andmed eemaldatakse esimesel võimalusel ning uuringu edasine analüüs toimub anonümiseeritud andmete alusel.

Uuringu käigus ei tehta andmesubjekti suhtes automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüsi IKÜM artikli 22 tähenduses, ega kujundata üksikisikut mõjutavaid hinnanguid. Andmete töötlemisel ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi ega muid olulisi mõjusid, sealhulgas ei muutu isiku õigused, kohustused ega juurdepääs avalikele teenustele. Uuringu tulemusi kasutatakse üksnes agregeeritud ja anonüümsel kujul teaduslikuks analüüsiks ja poliitikakujundamise toetamiseks ning üksikuid vastajaid ei ole võimalik tulemuste põhjal tuvastada ega käsitleda.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

• Rahvastikuregistri töötaja edastab krüpteeritud kontaktibaasi vastutavale uurijale. • Igale vastajale genereeritakse unikaalne kood, mis tagab ligipääsu veebiküsitlusele

surveer.com keskkonnas (serverid ELis).

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

• Kontaktibaas hoitakse krüpteeritud kõvakettal, küsitlusandmed anonümiseeritakse ja säilitatakse Eesti Kirikute Nõukogu serveris teaduslikuks kasutamiseks.

• Kontaktandmed kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi, hiljemalt 28.02.2026.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Uuringu sihtrühmaks on täisealised Eesti elanikud. Uuringu läbiviimiseks moodustatakse rahvastikuregistri andmete alusel 10 000 isikust koosnev tõenäosuslik ja esinduslik juhuvalim täisealisest Eesti elanikkonnast. Uuringus osalemise kutse edastatakse kõigile juhuvalimisse kuuluvatele isikutele. Varasemate samalaadsete uuringute kogemusele tuginedes on oodatav vastamismäär ligikaudu 10%, mille tulemusel eeldatakse vähemalt 1000 vastaja osalemist kvantitatiivses küsitluses. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Andmed küsitakse 2026. a jaanuari rahvastikuregistri hetkeseisu alusel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

• Vanuserühm – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Sugu – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Rahvus – vajalik valimi koosseisu hindamiseks ja kontaktkeele määramiseks • E-posti või postiaadress – vajalik kontakti loomiseks

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Rahvastikuregister 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, rahvastikuregister on valmis väljastama andmed uuringu läbiviimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringu käigus rakendatakse nii pseudonümiseerimist kui ka anonümiseerimist, sõltuvalt andmetöötluse etapist. Uuringu algfaasis töödeldakse rahvastikuregistrist pärinevaid isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid (kontaktandmed, sugu, vanusegrupp, rahvus) üksnes esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks ja uuringukutsete edastamiseks. Igale valimi liikmele genereeritakse unikaalne personaalne kood, mille alusel on tal võimalik uuringus osaleda. Kontaktandmete ja koodi seos võimaldab kutsete edastamist, kuid ei sisalda küsitluse sisulisi vastuseid. Kvantitatiivse küsitluse käigus kogutakse vastajatelt üksnes taustaandmeid (vanuserühm, sugu, rahvus [eestlane/muu], haridustase), mis ei võimalda konkreetse isiku tuvastamist. Küsitlusandmeid kogutakse tehniliselt eraldi kontaktibaasist ning neid ei liideta isikut tuvastavate andmetega. Selles etapis on andmed pseudonümiseeritud. Pärast küsitlusperioodi lõppu (hiljemalt 28.02.2026) kontaktibaas kustutatakse ning võimalik tehniline seos kontaktandmete ja küsitlusvastuste vahel eemaldatakse pöördumatult. Alates nimetatud hetkest on küsitlusandmed anonümiseeritud ning neid ei ole võimalik ühegi konkreetse isikuga seostada. Pseudonümiseerimise ja anonümiseerimise tehnilised toimingud viib läbi vastutav uurija. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseisu kuuluvad järgmised andmed:

• unikaalne vastajakood; • küsitluse sisulised vastused; • taustaandmed: vanuserühm, sugu, rahvus (eestlane / muu), haridustase.

Pseudonümiseeritud andmed ei sisalda isiku nime, isikukoodi, kontaktandmeid ega muid otseseid identifikaatoreid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimine viiakse läbi uuringu algfaasis vastutava uurija poolt. Rahvastikuregistri põhise tõenäosusliku juhuvalimi alusel moodustatakse kontaktibaas, milles genereeritakse igale valimisse kuuluvale isikule unikaalne vastajakood. Vastajakood asendab isikut tuvastavad andmed kogu küsitlusprotsessi vältel ning seda kasutatakse üksnes tehnilise identifikaatorina küsitluses osalemiseks ja vastuste salvestamiseks. Isikut tuvastavaid andmeid (kontaktandmeid) sisaldav kontaktibaas ning vastajakoodi ja kontaktandmete vahelist seost võimaldav koodivõti säilitatakse küsitlusandmetest eraldi, vastutava uurija hallataval krüpteeritud kõvakettal. Koodivõtit kasutatakse üksnes uuringukutsete edastamiseks ja vastamismäära tehniliseks jälgimiseks ning seda ei kasutata sisulise andmeanalüüsi käigus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlusperioodi lõpuni, kuid mitte kauem kui 28.02.2026. Pseudonümiseeritud andmete ajutine säilitamine on vajalik:

• küsitluse tehniliseks läbiviimiseks; • vastamismäära jälgimiseks ja vajadusel meeldetuletuste saatmiseks; • andmete kvaliteedikontrolli ja tervikluse tagamiseks enne anonümiseerimist.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 - 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Vastajatelele esitatakse informeeritud nõusolek, milles neid teavitatakse andmete töötlemise ja andmekaitsega seotud aspektides. Küsitletud peavad oma nõusolekut kinnitama.

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?

informeeritud nõusolekust.

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8 Ei 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. - 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? -

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Laur Lilleoja 04.01.2026 (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10:AKI taotlus

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht lisatud Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus lisatud Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand lisatud Lisa 4: Küsimustik või selle kavand lisatud Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang lisatud

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

TÖÖVÕTULEPING nr 7-3/1088-1

25.06.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest

vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi tellija),

ja

Eesti Kirikute Nõukogu, registrikood 80044678 aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn, keda

esindab põhikirja alusel Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jean-Charles

Jourdan (edaspidi töövõtja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise

töövõtulepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese 1.1. Lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub kokkulepitud tingimustel ja korras läbi viima

religioonisotsioloogilise uuringu eesmärgiga kaardistada ja analüüsida Eesti elanikkonna

religiooniga seotud hoiakuid, usulist ja maailmavaatelist identiteeti ning nendega seotud

muutusi ajas (edaspidi töö). Eraldi on töö fookuses erineva rändetaustaga elanikkonna

religioosne identiteet ja hoiakud. Samuti peab töö pöörama rõhku pikaajalistele trendidele

ning tulemused peavad olema võrreldavad Eestis varasemalt samal teemal läbiviidud

elanikkonna küsitlusuuringutega.

1.2. Leping sõlmitakse tellija kodulehel 31.03.2025 avaldatud pakkumuskutse ja töövõtja

22.04.2025 esitatud pakkumuse alusel, mis on lepingu lahutamatud osad.

1.3. Töö peab sisaldama pakkumuse kutses ja pakkumuses kirjeldatud tulemusi:

1.3.1. Analüütiline aruanne, mis peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku ja

tulemuste analüüsi koos järelduste ning soovitustega. Lisana tuleb esitada

metoodikaraport, mis kirjeldab andmete kogumise ja analüüsi meetodeid, sh

intervjuude või fookusrühmade korraldamise kirjeldust, intervjuukavasid, valimit,

keda intervjueeriti ja intervjuuküsimusi.

1.3.2. Visualiseeritud lühikokkuvõte uuringu kõige olulisematest järeldustest ja

lõpptulemustest eesti ja inglise keeles.

1.3.3. Uuringu tulemuste esitlemine, kus uuringu töövõtja teeb kuni kahel tellija poolt

välja pakutud üritusel ülevaate ja tutvustuse uuringu tulemustest.

1.4. Töövõtja tagab projekti kandmise Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) hiljemalt lõppraporti

tellijale üleandmise ajaks.

1.5. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised dokumendid:

1.5.1. lisa 1 – aruande vorm;

1.5.2. lisa 2 – pakkumuskutse;

1.5.3. lisa 3 – pakkumus.

2. Lepingu täitmine

2.1. Pooled on kokku leppinud töö tegemise perioodiks lepingu jõustumisest kuni 31.05.2026.

2.2. Töövõtja kohustub andma lepingutingimustele vastava töö tellijale üle hiljemalt

31.05.2026.

2.3. Töövõtja on kohustatud tegema lepingu punktis 1 nimetatud töö isiklikult. Teised isikud

võib töö tegemisse kaasata vaid poolte eelneval kokkuleppel.

2.4. Lepingus ja selle lisades sätestatud tähtajad ja tähtpäevad on lõplikud ning neid võib muuta

üksnes poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel.

2.5. Töö kvaliteet peab vastama tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele, välja arvatud

juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.6. Tellija kontaktisik juhendab töö tegemist, tagab töövõtjale vajaliku teabe andmise ja

kontrollib töö kvaliteeti.

2.7. Tellijal on õigus töö tegemise käiku jooksvalt kontrollida. Töövõtja on kohustatud tellijat

töö tegemise käigus tekkinud probleemidest kohe teavitama ning küsima tellijalt juhiseid

ja teavet.

3. Aruanded 3.1. Töövõtja esitab tellijale töö kohta vahearuande hiljemalt 19.12.2025 ning lõpparuande

hiljemalt 31.05.2026.

3.2. Tellija on kohustatud punktis 3.1 nimetatud aruande üle vaatama kümne tööpäeva jooksul

selle saamisest arvates ning teavitama kirjalikult töövõtjat avastatud puudustest ja andma

töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi vastuväited). Kui tellija ei ole kümne

tööpäeva jooksul töövõtjat puudustest teavitanud, loetakse, et tellija aktsepteerib aruande.

3.3. Kui töövõtja peab koos aruandega andma tellijale üle ka töö, siis loetakse, et aruande

aktsepteerimisega võtab tellija üleantud töö vastu.

3.4. Pärast seda, kui tellija on aruande aktsepteerinud, läheb töö omandiõigus tellijale üle ja

töövõtjal tekib õigus saada lepingus kokkulepitud tasu.

4. Töövõtjale makstav tasu

4.1. Tellija maksab töövõtjale lepingutingimustele vastava töö eest tasu summas 45 000

(nelikümmend viis tuhat) (edaspidi lepingu hind).

4.2. Töövõtja esitab tellijale pärast aruande aktsepteerimist arve.

4.2.1. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved. E-arves peab

lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka tellija

kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. E-arvet on võimalik saata e-arvete

operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). E-arve loetakse

laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

4.3. Töövõtja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende

osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta.

4.4. Töö eest tasutakse 21 päeva jooksul pärast nõuetekohase arve saamist. Lepingust tulenevad

maksed tasutakse arvel märgitud arvelduskontole.

4.5. Punktis 4.1 sätestatud tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või

mistahes muu põhjuse tõttu.

4.6. Töövõtjale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi eelarvest.

5. Poolte vastutus

5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd üle lepingu punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäevaks, on tellijal õigus

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest,

kuid kokku kõige rohkem 50% lepingu hinnast. Tellijal on õigus vähendada töövõtjale

makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

5.3. Tellijal on õigus nõuda punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja

teeb töös tellija vastuväidete tõttu parandusi.

5.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus

maksta leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise juhtumi

korral.

5.5. Kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus

nõuda viivist summas 0,2% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva

eest, kuid kõige rohkem 50% tasumisega viivitatud summast.

5.6. Kui töövõtja ei täida lepingus sätestatud autoriõigustega seotud kohustusi, on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise

juhtumi korral.

5.7. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale mõistliku aja jooksul

arvates päevast, mil tellija sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise

õigusest.

5.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

5.9. Töövõtja vastutab oma tegevusse kaasatud kolmandate isikute eest lepingu täitmisel.

Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmise käigus tema töötajate tekitatud kahju eest.

5.10. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud

juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et hoida

ära teisele poolele kahju tekkimine, ja tagama võimalikult suures ulatuses lepingu

täitmise.

5.11. Vääramatu jõuna käsitavad pooled asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu

esinemine peab olema tõendatud selle poole poolt, kes soovib sellele asjaolule viidata kui

alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale

lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest.

5.12. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamata teisele poolele kirjalikult teatama. Teavitamiskohustuse

mittetäitmisel vastutab pool oma lepingujärgsete kohustuste rikkumise eest lepingus

sätestatud korras.

6. Töö kvaliteedi tagamine

6.1. Töövõtja kohustub tegema töö, kasutades oma parimaid teadmisi ja oskusi.

6.2. Tellijal on õigus kontrollida töö kvaliteeti ja lepingu tingimustest kinnipidamist.

6.3. Töövõtjal on kohustus teavitada viivitamata tellijat probleemidest, mis võivad mõju

avaldada töö nõuetekohasele täitmisele ning nõuda vajaduse korral tellijalt juhiseid ja

teavet.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

7.2. Töövõtja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Töövõtja ja tellija edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need isikud on

konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

7.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud

teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.

7.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute eest, kelle

ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

8. Autoriõigused

8.1. Lepinguga loovutab töövõtja tellijale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või loovutatud

varalised autoriõigused. Töövõtja tagab, et tellijale lähevad lepingu lõppedes üle kõik

lepingu täitmisel töövõtja töötajatele või töövõtja kasutatud kolmandatele isikutele

tekkinud varalised autoriõigused.

8.2. Töövõtja annab üle või tagab tellijale lepingu täitmisel tekkinud varaliste autoriõiguste

ainuõigused töö tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada, sealhulgas

õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada.

8.3. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas.

8.4. Pool on kohustatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

9. Lepingu kehtivus ja muutmine

9.1. Leping jõustub alates lepingule allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib poolte

kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

9.2. Tellija võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest töövõtjat

vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu

ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, välja arvatud juhul, kui lepingu

ülesütlemise põhjuseks on töövõtja poolt lepingu rikkumine. Töövõtja on kohustatud

andma tellijale üle lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö.

9.3. Kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt ühe kuu möödumisel punktis 2.2

kokkulepitud tähtpäevast arvates, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu

maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud

kahju.

9.4. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes tellijalt lepingu ülesütlemise

ajaks faktiliselt tehtud ja tellijale üleantud töö maksumuse tasumist, kui tellija viivitab

töövõtjale tasu maksmisega rohkem kui 30 päeva.

9.5. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

10. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei

ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:

10.1.1. kontaktisiku või tööandja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud

elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

10.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud viis päeva.

10.2. Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Ringo Ringvee, Siseministeeriumi usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakond, nõunik, e-post [email protected].

10.3. Tellija kontaktisik annab juhiseid töö tegemiseks, tagab töövõtjale vajaliku teabe,

kontrollib töö kvaliteeti ja kooskõlastab aruanded.

10.4. Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Vilver Oras, Eesti Kirikute Nõukogu

täitevsekretär, telefon 512 2564, e-post [email protected].

10.5. Pooled kohustuvad mistahes kontaktandmete muudatustest teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kuni teate kättesaamiseni

loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. Lõppsätted

11.1. Töövõtja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõudeid,

kolmandale isikule üle anda ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija nõusolek

ei vabasta töövõtjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üleandmata

kohustuste osas.

11.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on

lepingu ettevalmistamise käigus teinud.

11.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast neile allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte

kirjalikult määratud tähtpäeval.

11.4. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

12. Poolte rekvisiidid

Siseministeerium nimi Eesti Kirikute Nõukogu

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn

612 5008 telefoninumber 646 1028

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

(allkirjastatud digitaalselt)

Philippe Jean-Charles Jourdan

Lisa 1. Töövõtulepinguga 25.06.2025 nr 7-3/1088-1 tehtud tööde aruanne [nr]

Tellija Siseministeerium

Töövõtja

Aruandlusperiood

Aruande esitamise kuupäev

Üleantava töö kirjeldus

 …

 …

Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt)

[töövõtja nimi]

kuupäev

INFORMEERITUD NÕUSOLEK

Uuringu nimetus: Eesti elanikkonna usuline identiteet

Vastutav andmete töötleja: Siseministeerium

Volitatud andmete töötlejad: Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Uuringukeskus OÜ

Uuringu periood: 2025–2026

Uuringu eesmärk ja sisu

Uuringu eesmärk on anda teaduspõhine ülevaade Eesti elanike religioossest ja

maailmavaatelisest identiteedist ning selle seostest ühiskondliku osaluse, sotsiaalse sidususe

ja lõimumisega.

Uuring hõlmab küsimusi:

• usulise ja maailmavaatelise enesemääratluse kohta,

• väärtushinnangute ja eetiliste hoiakute kohta,

• ühiskondliku osaluse ja usalduse kohta.

Tulemusi kasutatakse üksnes koondatud ja anonüümsel kujul teadusanalüüsiks ja

poliitikakujundamise toetamiseks. Üksikuid vastajaid ei tuvastata ega analüüsita. Küsitluse

täitmine võtab ligikaudu 15–20 minutit.

Kuidas Te uuringusse sattusite

Uuringusse kutsumiseks kasutati rahvastikuregistri juhuvalimit. Rahvastikuregistrist kasutati

üksnes järgmisi andmeid:

• sugu,

• vanuserühm,

• kontaktandmed (e-posti- või postiaadress).

Neid andmeid kasutati ainult uuringukutse edastamiseks ning neid ei seostata Teie

vastustega.

Osalemise vabatahtlikkus

Teie osalemine uuringus on täielikult vabatahtlik. Teil on õigus:

• keelduda uuringus osalemisest;

• jätta üksikutele küsimustele vastamata;

• katkestada osalemine igal ajal.

Osalemisest loobumisel ei kaasne Teile mingeid negatiivseid tagajärgi.

Isikuandmete töötlemine

Uuringu käigus töödeldakse järgmisi andmeid:

• küsitluse vastused;

• taustaandmed: vanuserühm, sugu, rahvus (eestlane/muu), haridustase.

Küsitluse vastused ei sisalda otseseid isikut tuvastavaid andmeid ning neid ei seostata

kontaktandmetega. Kontaktandmed kustutatakse pärast küsitlusperioodi lõppu ning andmed

anonümiseeritakse.

Eriliigilised isikuandmed

Uuring sisaldab küsimusi Teie usulise või maailmavaatelise kuuluvuse kohta, mis

kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses eriliigiliste isikuandmete hulka.

Nende andmete töötlemine toimub ainult Teie selgesõnalisel nõusolekul.

Andmete säilitamine

• kontaktandmed kustutatakse pärast küsitlusperioodi lõppu;

• küsitlusandmed muudetakse anonüümseks;

• anonümiseeritud andmeid säilitatakse teaduslikel eesmärkidel vastavalt heale

teadustavale.

Teie õigused

Teil on õigus:

• saada teavet oma andmete töötlemise kohta;

• võtta igal ajal tagasi oma nõusolek isikuandmete töötlemiseks;

• esitada küsimusi või kaebusi andmete töötlemise kohta.

Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist toimunud töötlemise õiguspärasust.

Küsimuste korral palume pöörduda:

Eesti Uuringukeskus OÜ

www.uuringukeskus.ee

Nõusoleku kinnitamine

☐ Olen tutvunud uuringu kirjeldusega ja nõustun vabatahtlikult uuringus osalema.

☐ Annan selgesõnalise nõusoleku minu isikuandmete, sh usulise ja maailmavaatelise

kuuluvuse andmete töötlemiseks käesolevas uuringus kirjeldatud eesmärkidel.

☐ Olen teadlik, et mul on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.

1. Alustuseks on toodud välja rida eluvaldkondi. Palun märkige igaühe kohta, kuivõrd oluline see Teie jaoks on.

Pole üldse oluline 

Mitte eriti oluline 

Oluline Väga oluline

Ei oska öelda

Töö ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Perekond ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Sõbrad ja tuttavad  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Poliitika ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Religioon ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vaba aeg  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vaimsed õpetused ja praktikad ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Loodus ja keskkonnakaitse ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kultuur ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Vabatahtlik tegevus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

2. Järgnevalt on kirjeldatud mitmesuguseid nähtusi ja tegevusi. Palun märkige igaühe kohta,

kuivõrd võiksid need olla Teie arvates moraalselt aktsepteeritavad. Vastamisel kasutage järgnevat skaalat, millel 1 tähendab, et antud nähtus või tegevus ei tohiks kindlasti olla aktsepteeritav ja 10 tähendab, et antud nähtus või tegevus võiks kindlasti olla aktsepteeritav.

  Kindlasti ei tohiks olla aktsepteeritav

Kindlasti võiks olla aktsepteeritav

Arvamus puudub

Enesetapp (oma elu tahtlik lõpetamine) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Abistatud enesetapp (oma elu tahtlik lõpetamine teise inimese teadlikul kaasabil)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Eutanaasia (inimese soovil tema suremise hõlbustamine ja kiirendamine teise inimese poolt)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Vaba kooselu ehk vabaabielu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Samasooliste vaheline abielu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Polüamooria (mitme partneri vaheline suhe)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

Truudusetus paarisuhtes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Abort (raseduse katkestamine) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Soovahetus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Kanepi tarvitamine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ Surrogaatemadus (olukord, kus naine rasestub (võõrast päritolu embrüost) kavatsusega laps pärast sündi ära anda adopteerimiseks)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

◯

1

3. Mil määral Te usaldate või ei usalda järgmisi institutsioone?

Üldse ei usalda 

Pigem ei usalda

Pigem usaldan

Usaldan täiesti 

Arvamus puudub

Valitsus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Parlament ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kirik ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Politsei ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kohtud ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ President ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Meedia ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Kaitsevägi ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Tervishoiusüsteem ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

4. Kuivõrd nõustute või ei nõustu järgnevate väidetega?

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub

Valitsused jätavad elanikkonnale teadlikult jagamata olulist teavet. ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Avalikkuse eest varjatakse tõendeid võimalikest kontaktidest tulnukatega.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Inimestele kasulike uute ja arenenud tehnoloogiate arengut takistatakse süsteemsete mehhanismide kaudu.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Mõned olulised sündmused on olnud väikese salajase rühma tegevuse tagajärg, kelle eesmärk on mõjutada maailmakorda.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Uusi ravimeid ja tehnoloogiaid katsetatakse elanikkonna peal ilma inimeste teadliku nõusolekuta.

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

5. Järgnevalt on toodud väiteid erinevate uskumuste ja tõekspidamiste kohta. Palun märkige igaühe

kohta, kuivõrd Te sellega nõustute või ei nõustu. 

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub

Elu on ainult juhuste jada ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimese iseloomu ja saatust mõjutab tähtede ja planeetide seis tema sünnihetkel

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Palve abil on võimalik haigustest tervendatud saada  ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma siia maailma uuesti kellegi teisena (reinkarnatsioon)

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Usun, et Jeesus Kristuse ristisurm lunastas inimkonna ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Usun eestpalvete jõusse üksteise eest Olen tundnud Jumala juhatust ja mõju oma elus ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Esivanemate hinged võivad meid külastada ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Mul on talisman või muu tähenduslik ese, mis mind kaitseb ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ On olemas inglid, kes kaitsevad meid ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Eksisteerib üks isikuline Jumal, kelle poole on võimalik palvetega pöörduda

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Eksisteerib ebaisikuline kõrgem vägi, elujõud või energia, mis mõjutab inimesi ja kõike maailmas toimuvat

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Usun saatusesse või ettemääratusse ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimene saab kasutada oma mõtet või sõna energiana, mille abil on võimalik materiaalses maailmas midagi esile kutsuda või muuta

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Minu suhe Jumalaga on isiklik ja ei vaja välist tuge ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Inimhinge eksistents jätkub ka pärast surma ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Juhul kui vastasite viimasele küsimusele „pigem nõus“ või „täiesti nõus„ jätkake 5b, muul juhul jätkake küsimusega 6.

2

4b. Kuivõrd nõustute, et elu võib jätkuda…

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Raske öelda

... paradiisis (taevas)? ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

... põrgus? ◯ ◯ ◯ ◯ ◯

6. Kas Teil on olnud kunagi elus üleloomulikke või seletamatuid kogemusi, mida on raske mõistusega seletada?

◯ Jah, korduvalt Palun kirjeldage mõnda neist olukordadest: ________________________________________________ ________________________________________________

◯ Jah, mõnel korral ◯ Ei ◯ Ei oska öelda

7. Järgnevalt on nimetatud erinevate usuliste arusaamade ja maailmavaadetega inimesi. Palun märkige, kelleks Te ennast eelkõige peate .

8. Kas teil on veel mõni usuline arusaam või maailmavaade, millega Te end samastate? Kui jah, siis milline? …

9. Kas te peate ennast…

◯ Kristlaseks ◯ Judaistiks ◯ Moslemiks ◯ Budistiks ◯ Hinduistiks ◯ Mõne muu usu või religioon järgijaks (Palun täpsustage: _______________________ ) ◯ Ei pea ennast ühegi usu või religiooni järgijaks

10. Kas on veel mõni usk või religioon mida peate omaks? …

11. Kuidas on aja jooksul muutunud Teie seisukoht Jumala olemasolu küsimuses?

◯ Ma ei usu Jumala olemasolu ega ole seda kunagi teinud ◯ Ma ei usu Jumala olemasolu, kuid kunagi uskusin ◯ Usun Jumala olemasolu, kuid varem ei uskunud ◯ Usun Jumala olemasolu ning olen seda alati teinud ◯ Ei oska öelda

3

◯ Usklik Palun põhjendage oma vastust: ______________________________ ______________________________ _______________________________ _____________________________

◯ Vaimne, kuid mitte religioosne inimene ◯ Religioosselt või vaimselt otsija ◯ Mittereligioosne inimene ◯ Religioonist eemaldunud ◯ Religioossete ja vaimsete teemade suhtes ükskõikne

inimene ◯ Ateist ehk Jumala eitaja ◯ Agnostik (Jumala või üleloomulike jõudude olemasolu

kohta on võimatu kindlat teadmist omada) ◯ Mitte keegi neist, palun kirjeldage

12. Kas looduses on Teie jaoks isiklikult mõni paik, puu, kivi või allikas, mis on püha, hingestatud või muul viisil eriline?

◯ Paik Kui jah, siis kas Teil on sellega seotud mingeid tegevusi või toiminguid? Palun kirjeldage neid… ________________________________________________ ________________________________________________ ________________________________________________

◯ Puu

◯ Mets

◯ Kivi

◯ Allikas

13. Kas Te olete viimase 5 aasta jooksul tegelenud vaimsete praktikatega nagu jooga, meditatsiooni, perekonstellatsioonide, mõne hingamistehnika, šamaanirituaali vms.-ga?

◯ Jah, enam kui ühel korral  jätka küsimusega 15

◯ Jah, ühel korra jätka küsimusega 15

◯ Ei  jätka küsimusega 14

14. Kas Teil on tulevikus huvi midagi säärast proovida?

◯ Jah

◯ Ei

◯ Ei oska öelda 15. Kas olete praegu või varasemalt kuulunud või tundnud kuuluvust mõne koguduse või

usuliikumisega? ◯ Olen praegu koguduse või usuliikumise liige

Palun jätkake küsimusega 16 ◯ Olen varem olnud liige, kuid praegu ei ole

◯ Ei ole ametlikult liige, kuid tunnen end osana usukogukonnast

Palun jätkake küsimusega 18

Ei ole kunagi liige olnud ega tunne kuuluvust ◯ Ei oska öelda / ei soovi vastata

16. Millisesse kogudusse või usuliikumisse te praegu kuulute või olete varem kuulunud? Palun valige järgnevast nimekirjast kogudus või usuliikumine, mille liige te olete, mille osana end tunnete või kuhu olete varem kuulunud.

Olen liige/

kuulun

Olen varem

kuulunud

Kui kuulute või olete varem kuulunud Õigeusu kogudusse, siis palun täpsustage, kas kuulute või olete varem kuulunud ...

Õigeusu ◯ ◯ ◯ Eesti Apostlikku-Õigeusu Kirikusse

Luteri ◯ ◯ ◯ Eesti Kristlik Õigeusu Kirikusse (varasemalt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)

Katoliku ◯ ◯ ◯ Ei oska öelda Baptisti ◯ ◯

4

Vabakoguduse  ◯ ◯ Kui olete kunagi vahetanud kogudust või usuliikumist, siis mis on olnud selle peamiseks põhjuseks?

____________________________________ ____________________________________ ____________________________________

Metodisti ◯ ◯ Adventisti ◯ ◯ Nelipühi ◯ ◯ Jehoova tunnistajate  ◯ ◯ Sunniitliku Islami ◯ ◯ Šiiitliku Islami ◯ ◯ Juudi ◯ ◯ Budistlikku ◯ ◯ Maavalla koja ◯ ◯ Palun täpsustage millisesse kogudusse või Vanausuliste ◯ ◯ usuliikumisse kuulute või olete varem kuulunud: Muu, millisesse?  ◯ ◯ _____________________________________

Moslemid jätkavad küsimusega 22.

17. Järgnevad kaks küsimust puudutavad ristimist ja leeris käimist.

  Jah Ei Ei oska öelda/ ei mäleta Kas olete ristitud? ◯ ◯ ◯ Kas olete käinud leeris? (Mõnes kirikus on vastav termin ristimiskool või katehhees)

◯ ◯ ◯

18. Kui mõtlete eelmisele aastale, siis kui sageli Te ...

Üldse mitte

Harvem Kord nädalas

Iga päev Ei oska öelda

… lugesite Piiblit ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ … kuulasite mõnda kristlikku raadiojaama (nt Raadio 7, Pereraadio) või vaatasite mõnda kristlikku telekanalit (nt Taevas TV7, Life TV)

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

… külastasite mõnd kristliku sisuga sotsiaalmeedia lehte, YouTube kanalit või kuulasite mõnda kristliku sisuga podcasti

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

… lugesite kristlikku kirjandust ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ … lugesite internetist, raamatutest või ajakirjadest vaimsest enesearengust, astroloogiast, idamaistest õpetustest, manifesteerimisest vms-st. (Palun täpsustage, millist kirjandust olete lugenud: _____________________________________ )

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

19. Jätkuvalt mõeldes eelmisele aastale, siis kas olete palvetanud väljaspool usutalitusi?

◯ Jah, regulaarselt ◯ Jah, vahetevahel ◯ Ei, üldse mitte -> küsimus 21

5

20. Kas olete kogenud, et teie palvetele on vastatud?

Jah / Ei / Ei oska öelda

21. Ning kui sageli Te võtsite viimasel aastal osa jumalateenistusest? ◯ Iga nädal 

Jätkake küsimusega 24 ◯ Kord-paar kuus  ◯ 3-4 korda aastas 

Jätkake küsimusega 22 ◯ 1-2 korda aastas

◯ Üldse mitte Jätkake küsimusega 24

◯ Ei oska öelda

22. Millal Te osalesite jumalateenistusel? Võib valida ka mitu vastust.

◯ Jõulude ajal ◯ Ülestõusmispühade ajal ◯ Muudel kirikupühadel ◯ Tavalistel jumalateenistustel ◯ Ei oska öelda

jätkake küsimusega 24 23. Ainult moslemitele: Kas te praktiseerite järgmisi islami usupraktikaid?   Jah Ei Ei soovi vastata Koraani lugemine ◯ ◯ ◯ Palvetamine (salat) ◯ ◯ ◯ Paastumine ramadaanil ◯ ◯ ◯ Kohustuslik almus (zakāt) ◯ ◯ ◯ Palverännak (hadž) ◯ ◯ ◯

24. Millistes valdkondades peaks teie hinnangul kirik Eesti ühiskonnas rolli mängima? Palun märkige ära valdkonnad kus kirik peaks rolli mängima

Kuidas saab kirik hetkel selle rolliga hakkama?

Pigem halvasti Pigem Hästi

Ei oska öelda

Sisepoliitika ◯ ◯ ◯ ◯ Sõja ja rahu küsimused, rahvusvaheliste konfliktide lahendamine ◯ ◯ ◯ ◯ Keskkonnakaitse, keskkonnaprobleemid ◯ ◯ ◯ ◯ Vaesusesse sattunud inimeste abistamine ◯ ◯ ◯ ◯ Probleemidesse sattunud inimeste abistamine, näiteks töö probleemsete noortega, sõltlaste, endiste vangidega jne

◯ ◯ ◯ ◯

Migrantide lõimimine ühiskonda ◯ ◯ ◯ ◯ Traditsiooniliste väärtuste eest seismine ühiskonnas ◯ ◯ ◯ ◯ Usu- ja religioonialaste teadmiste ja hariduse pakkumine ◯ ◯ ◯ ◯ Kunst, muusika ja muu kultuurialane tegevus ◯ ◯ ◯ ◯ Kristliku kultuuri säilitamine ◯ ◯ ◯ ◯ Kirik ei peaks mängima mingit rolli ◯

6

25. Kuivõrd nõustute või ei nõustu järgneva usundiõpetus puudutava väitega?  

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub / ei oska öelda

Kuivõrd nõustute, et maailma usundeid ja usulist pärandit tutvustav õppeaine võiks Eesti koolides olla kohustuslik?

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Kui (pigem) nõustub -> Millises kooliastmes? …….. 26. Järgnev küsimus puudutab rahvusvahelisi suhteid. Palun märkige kuivõrd nõustute või ei

nõustu järgnevate väidetega.  

Üldse ei ole nõus 

Pigem ei ole nõus

Pigem nõus

Täiesti nõus 

Arvamus puudub / ei oska öelda

Iisraeli valitsusel on õigus kaitsta oma riiki mis tahes viisil ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Donald Trumpi poliitika Ameerika riiklike huvide eelistamisel on igati põhjendatud

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

Vastutus Ukraina sõja puhkemisel lasub ainult Venemaal ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oli viga ◯ ◯ ◯ ◯ ◯ Palestiinlastel on õigus oma riigile Eesti valitsuse otsus soov Eesti Kristlikul Õigeusu Kirikul sidemete katkestamist Moskva patriarhaadiga on põhjendatud

◯ ◯ ◯ ◯ ◯

27. Kui täna toimuksid riigikogu valimised, siis millist erakonda te eelistaksite? ◯ Eesti Keskerakond ◯ Eesti 200 ◯ Eesti Reformierakond ◯ Parepoolsed ◯ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ◯ Vabaerakond ◯ Erakond Isamaa ◯ KOOS ◯ Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ◯ Mõni muu. Täpsustage milline?_____________ ◯ Erakond Eestimaa Rohelised ◯ Mitte ükski neist

Miks, palun põhjendage…

28. Milline on teie seisukoht Eestit puudutava immigratsiooni osas. Palun märkige kõik väited, millega nõustute. ◯ Praegune immigratsioonipoliitika on sobiv ◯ Eestisse sisserännet tuleks senisest enam piirata ◯ Kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tulekut tuleks toetada ◯ Eesti peaks olema avatud sarnasest kultuuriruumist pärit sõjapõgenike vastuvõtmisel ◯ Eestisse tuleks piirata moslemite sisserännet ◯ Erineva taustaga sisserändajad mitmekesistavad Eesti ühiskonda ◯ Sisserännanuid tuleks hakata koju tagasi saatma

7

29. Kas olete tundunud, et Teid on Teie veendumuste (kuidas mõtestada veendumust selgitatakse küsitleja poolt) tõttu ebavõrdselt koheldud / diskrimineeritud? (siia võib seada ka ajapiirangu, nt viimase 5 aasta jooksul)

◯ Jah

◯ Ei

◯ Ei oska öelda

30. Kui jah, siis millise Teie veendumuse tõttu see ebavõrdne kohtlemine / diskrimineerimine Teie hinnangul toimus? Kui kogemusi on mitu, mõelge kõige olulisema kogemuse peale // (või siis kõige värskemale)

◯ Usulise veendumuse tõttu

◯ Poliitilise veendumuse tõttu

◯ Mõne muu veendumuse tõttu, palun täpsusta….

31. Millises olukorras see ebavõrdne kohtlemine / diskrimineerimine toimus?

◯ Tööl või tööülesandeid täites

◯ Koolis või mõnes muus haridusasutuses

◯ Avalikke kaupu ja teenuseid kasutades (näiteks poes, pangas, riigiasutuses vms.

◯ Sotsiaalhoolekandeteenuseid või tervishoiuteenuseid kasutades.

◯ Muus olukorras, palun täpsusta…. Palun kirjeldage seda situatsiooni

32. Kas olete kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Eesti Kirikute Nõukogu?

◯ Jah 29a. Kust Te olete viimase aasta jooksul lugenud või kuulnud EKNi tegevusest? __________________________________

◯ Ei Jätkake 40

◯ Ei oska öelda / ei mäleta

33. Kas teie hinnangul teevad Eestis erinevad kirikud ja usuliikumised omavahel koostööd?

◯ Jah, teevad piisavalt ◯ Ei tee ◯ Peaksid rohkem tegema ◯ Arvamus puudub

Ja lõpetuseks mõned küsimused Teie enda ja teie tausta kohta.

8

34. Kui rahul te olete...

  Üldse mitte rahul

Väga rahul

Ei oska öelda

…oma tervisliku seisundiga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ ... oma majandusliku olukorraga? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯ ... oma eluga üldiselt? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

... Eesti valitsuse tööga? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ◯

35. Palun märkige oma sugu, rahvus, kodune keel ja vanus Sugu Rahvus Kodune keel Haridustase ◯ Mees ◯ Eestlane ◯ Eesti keel ◯ Alg- või põhiharidus ◯ ◯

Naine Muu ◯ Muu rahvus ◯ Muu keel

◯

Kesk- või kutseharidus

◯ Kõrgharidus

36. Teie vanus

◯ 18 - 20 aastat ◯ 21 - 30 aastat ◯ 31 - 40 aastat ◯ 41 - 50 aastat ◯ 51 - 60 aastat ◯ 61 - 70 aastat ◯ 71 - 80 aastat ◯ 81 + aastat

37. Teie praegune perekonnaseis

◯ Vabaabielu/ registreerimata kooselu  ◯ Registreeritud abielu/ kooselu ◯ Kiriklikult laulatatud abielu ◯ Üksinda elamine ◯ Midagi muud (Palun täpsustage: __________________________________)

38. Kaasa arvatud Teie ise ja lapsed, kui mitu inimest elab alaliselt koos Teie leibkonnas?

9

ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG (DPIA)

1. Üldandmed

Uuringu nimetus: Eesti elanikkonna usuline identiteet

Vastutav töötleja: Siseministeerium

Volitatud töötlejad: Eesti Kirikute Nõukogu uurimisrühm ja Eesti Uuringukeskus OÜ

Uuringu periood: 2025–2026

Mõjuhinnangu koostamise alus:

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 35 ning Euroopa Andmekaitsenõukogu

suunised WP248 rev.01.

2. Kavandatava andmetöötluse kirjeldus

2.1 Andmetöötluse eesmärk

Isikuandmete töötlemise eesmärk on viia läbi teadusuuring, mis annab Siseministeeriumile

usaldusväärse ja ajakohase teaduspõhise sisendi Eesti elanikkonna religioosse ja

maailmavaatelise identiteedi ning selle seoste kohta lõimumise ja sotsiaalse sidususega.

2.2 Andmesubjektide kategooriad

• Täisealised Eesti elanikud

• Valim moodustatakse rahvastikuregistri põhjal (u 10 000 isikut)

• Oodatav vastajate arv: ca 1000

2.3 Töödeldavate isikuandmete kategooriad

Ilma andmesubjekti nõusolekuta (ainult kutsumiseks):

• kontaktandmed (e-post või postiaadress)

• sugu

• vanuserühm

• rahvus

Nõusoleku alusel kogutavad andmed:

• taustaandmed: sugu, vanuserühm, rahvus, haridustase

• usulised ja maailmavaatelised hoiakud ning erinevad arusaamad (eriliigilised

isikuandmed)

2.4 Andmetöötluse ulatus ja laad

• Ühekordne teadusuuring

• Ei toimu pidevat jälgimist

• Ei toimu automatiseeritud otsustamist ega profiilianalüüsi IKÜM art 22 tähenduses

• Andmeid kasutatakse ainult agregeeritult ja anonüümsel kujul

3. Andmetöötluse vajalikkus ja proportsionaalsus

3.1 Vajalikkus

Rahvastikuregistri andmete kasutamine on vältimatult vajalik, et:

• moodustada esinduslik tõenäosuslik juhuvalim täisealisest Eesti elanikkonnast;

• tagada uuringu tulemuste üldistatavus;

• võimaldada ajavõrdlust varasemate uuringutega.

Ilma kontaktandmeteta ei ole võimalik uuringukutset edastada ning ilma tausttunnusteta ei

ole võimalik hinnata valimi esinduslikkust.

3.2 Proportsionaalsus ja minimeerimine

• Töödeldakse üksnes minimaalselt vajalikke andmeid

• Kontaktandmeid ei seostata sisuliste vastustega

• Pseudonümiseerimine rakendatakse esimesel võimalusel

• Anonümiseerimine toimub pärast küsitlusperioodi lõppu

4. Riskide hindamine

4.1 Kõrge riski indikaatorid

WP248 järgi esineb järgmisi riskiindikaatoreid:

• eriliigiliste isikuandmete töötlemine (usulised tõekspidamised);

• suhteliselt suur valim (10 000 isikut);

• rahvastikuregistri andmete kasutamine.

4.2 Võimalikud riskid andmesubjektile

Risk Kirjeldus

Privaatsusriski tajumine Usulised vaated on tundlik teema

Andmete väärkasutuse risk Teoreetiline võimalus andmete lekke korral

Tuvastatavuse risk Võimalik enne anonümiseerimist

5. Riskide maandamise meetmed

5.1 Tehnilised ja korralduslikud meetmed

• ligipääsupiirangud (rollipõhine ligipääs);

• krüpteeritud andmekandjad;

• eraldi andmebaasid kontaktandmete ja vastuste jaoks;

• personaalne kood (pseudonümiseerimine);

• kontaktibaasi kustutamine pärast küsitlusperioodi.

5.2 Andmesubjekti õiguste kaitse

• selge ja arusaadav teavitamine;

• eraldi nõusolek uuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks;

• nõusoleku igal ajal tagasivõtmise võimalus;

• puuduvad õiguslikud või muud olulised mõjud isikule.

6. Automatiseeritud otsustamine

Uuringu raames:

• ei toimu automatiseeritud otsustamist;

• ei toimu profiilianalüüsi;

• andmete alusel ei tehta isikut mõjutavaid otsuseid.

7. Jääkrisk ja järeldus

Pärast kavandatud kaitsemeetmete rakendamist:

• jääkrisk andmesubjektide õigustele ja vabadustele on madal;

• töötlemine on proportsionaalne ja põhjendatud;

• täiendav eelnev konsulteerimine Andmekaitse Inspektsiooniga IKÜM art 36 alusel ei

ole vajalik.

8. DPIA ülevaatamine

Käesolev mõjuhinnang vaadatakse üle juhul, kui:

• muutub uuringu metoodika;

• muutub andmete liik või ulatus;

• muutub töötlemise eesmärk.

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Laur Lilleoja

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti elanikkonna usuline identiteet

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah – poliitikakujundamise uuring.

Uuringu tellija on Siseministeerium ning uuring viiakse läbi avaliku poliitika kujundamise eesmärgil, tuginedes valdkondlikele seadusaktidele, ministeeriumi hankele ja sõlmitud lepingule.

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti?

-

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah – TAI inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Eesti Kirikute Nõukogu Registrikood: 80044678 Aadress: Tehnika 115, Tallinn Kontaktisik: Laur Lilleoja, projektijuht E-post: [email protected] Telefon: 5120024

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3 - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) - 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Vabariigi Valitsuse seadus: § 66. Siseministeeriumi valitsemisala (1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Siseministeeriumi põhimäärus: § 20. Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamisel ministeerium aitab kaasa riigi ja kohalike omavalitsuste ning usuliste ühenduste ja nende struktuuriüksuste vaheliste suhete arendamisele ning majanduslike, sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele, osaleb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises, abistab vajaduse korral võimaluste piires usulisi ühendusi ning nende struktuuriüksusi enesekorralduse teostamisel, korraldab vastavate lepingute alusel ja täitmiseks kirikuvaradega seotud küsimusi ning analüüsib ja üldistab usuelu küsimusi. [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll: 3.2.6. Siseministeerium: politseikaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, religioonialaste uuringute korraldamine, koostöö kohalike omavalitsustega; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhimäärus: 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1. Osakonna põhiülesanded on usulisi ühendusi puudutava ja kodanikuühiskonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, usuelu küsimuste analüüsimine ning muude usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste kodanikuühiskonna alase tegevuse koordineerimine. 2.2. Osakond oma põhiülesannete täitmiseks: 2.2.6 osaleb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises; 2.2.7 koordineerib kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel küsimuste lahendamist; 2.2.8 analüüsib usuelu küsimusi; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõuniku ametijuhend: 3.5 Toetab ja aitab korraldada usuelu alaste uuringute läbiviimist. Vajalikud usuelu alased uuringud on läbi viidud, andmete kogumine ja analüüs on tagatud ning tulemused on jagatud asjakohaste osapooltega.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Käesoleva uuringu eesmärk on anda Siseministeeriumile usaldusväärne, ajakohane ja teaduspõhine sisend Eesti elanikkonna religioosse ja maailmavaatelise identiteedi ning sellega seotud hoiakute kohta, et toetada usu-, lõimumis- ja sotsiaalse sidususe valdkonna poliitikate kujundamist, rakendamist ja hindamist.

Isikuandmete töötlemine on vajalik selleks, et: • moodustada esinduslik valim Eesti täisealisest elanikkonnast; • koguda võrreldavat ja üldistatavat teavet elanikkonna usuliste ja maailmavaateliste

hoiakute kohta; • analüüsida hoiakute seoseid lõimumise, kogukondliku sidususe ja rändetaustaga

elanikkonna ühiskonda kaasatusega; • hinnata ajas toimunud muutusi võrreldes varasemate samateemaliste uuringutega.

Uuringuga soovitakse muu hulgas saada vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: • Milline on Eesti elanikkonna religioosne ja maailmavaatelik enesemääratlus? • Kuidas on nimetatud hoiakud ajas muutunud võrreldes varasemate uuringutega? • Millised on erinevused rändetaustaga ja kohaliku elanikkonna hoiakutes? • Millised seosed on usulisel kuuluvusel ja maailmavaatelisel identiteedil lõimumist

toetavate või takistavate teguritega? • Kuidas saab arendada ja kohandada usuliste ühenduste ja kohalike omavalitsuste

koostöömudeleid, sealhulgas suurendada koguduste kaasatust kogukondliku kriisivalmidusega seotud tegevustesse?

• Kuidas on usuliste ühenduste tegevus kohandunud regionaalsete muutustega (sh siseriiklik ränne) ning kuidas saab uuringu tulemusi kasutada avalike investeeringute ja projektitoetuste kavandamisel ja eraldamisel?

Uuringu ülesehitus ja isikuandmete töötlemise etapid

Uuring koosneb kahest omavahel seotud ja täiendavast osast:

1. Kvantitatiivne küsitlus

• Tõenäosuslik rahvastikuregistri põhine valim täisealise elanikkonna seas; • Planeeritud vastajate arv: vähemalt 1000; • Eesmärk: saada statistiliselt usaldusväärne ülevaade elanikkonna hoiakutest ja

arusaamadest ning võimaldada võrdlust varasemate uuringutega;

Andmetöötluse etapid: 1. Kontaktibaasi loomine

o Rahvastikuregistrist taotletakse 10 000 kontakti, mille põhjal moodustatakse kontaktibaas (krüpteeritud fail).

o Vastutav uurija Laur Lilleoja genereerib igale kontaktile unikaalse koodi. o Vastutav uurija saadab kontaktibaasi põhjal välja uuringukutsed, mis sisaldavad

unikaalseid koode. o Kontaktibaas kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi lõppu, hiljemalt

28.02.2026.

2. Andmete kogumine ja analüüsimine o Kvantitatiivse küsitluse andmete kogumise ja töötlemise viib läbi andmete

volitatud töötleja Eesti Uuringukeskus OÜ. o Uurimisgrupile tehakse kättesaadavaks ainult anonüümne ja kaalutud

andmebaas. o Pärast uuringu lõppu säilitatakse anonüümne andmebaas Eesti Kirikute Nõukogu

serveris teaduslikuks ja mittetulunduslikuks kasutamiseks. o Kontaktibaasis sisalduvaid kontaktandmeid kasutatakse üksnes uuringukutsete

saatmiseks; neid ei seostata küsitluse käigus kogutud andmetega. o Kõikidelt küsitluses osalejatelt küsitakse informeeritud nõusolekut.

2. Kvalitatiivsed fookusgrupi intervjuud • Sihtrühmad: kolm rändetausta ning s religioosse identiteediga ihtrühma; • Osalejate arv: vähemalt 80; • Eesmärk: süvendada arusaamist erinevate religioosse identiteedi ja rändetaustaga Eesti

elanike hoiakutest ja arusaamadest; • Andmete töötlemine: kuni 18 intervjuud, kestus kuni 1,5 tundi; intervjuud salvestatakse

krüpteeritud kõvakettale, transkribeeritakse ning selle käigus ka anonümiseeritakse (vastajatele määratakse koodid). Transkriptsiooni valmimisel salvestised kustutatakse.

Uuringus osalejad ja rollid • Siseministeerium: uuringu tellija ja vastutav töötleja; • Eesti Kirikute Nõukogu (EKN): volitatud töötleja, viib uuringu läbi Siseministeeriumi

volitusel; • EKNi uurimisgrupi vastutav uurija: Laur Lilleoja – koordineerib tööd, töötleb

rahvastikuregistri andmeid, vastutab kontaktkirjade saatmise eest, osaleb analüüsis; • EKNi uurimisgrupi põhitäitjad: Lea Altnurme, Meego Remmel, Ingmar Kurg, Helen Haas,

Riin Pärnamets – metoodika ettevalmistamine, kvaitatiivsete intervjuude läbiviimine, anonümiseeritud andmete analüüs;

• Eesti Uuringukeskus OÜ: volitatud töötleja, vastutab kvantitatiivse uuringu tehnilise läbiviimise eest, tegeleb küsitlusplatvormi halduse, andmete kogumise ja kvaliteedikontrolliga. Koordineerib kvalitatiivsete intervjuude läbiviimist vastavalt kokkulepitud metoodikale.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikut tuvastavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, et:

• moodustada esinduslik juhuvalim; • tagada tulemuste üldistatavus; • võimaldada usaldusväärset võrdlust varasemate uuringutega4.

Esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid minimaalses ja eesmärgipärases ulatuses: vanuserühm, sugu, rahvus, kontaktandmed

4 Ajalise võrdlusbaasi moodustavad Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel alates 1995. aastast iga viie aasta järel läbi viidud elanikkonnauuringud „Elust, usust ja usuelust“. Uuringu eelmine voor viidi läbi 2020. aastal ning see põhines samuti rahvastikuregistri andmetel koostatud tõenäosuslikul juhuvalimil täisealisest elanikkonnast. Käesoleva uuringu küsimustik sisaldab osaliselt kattuvaid indikaatoreid, mis võimaldab tulemuste ajas võrdlemist. Varasemate uuringute metoodika ülevaade on kättesaadav aadressil: https://ojs.utlib.ee/index.php/UA/article/view/24613/18742

(e-post/postiaadress), mis on vajalikud valimi moodustamiseks, kutsete saatmiseks ja vastajate jälgimiseks. Kontaktandmeid ei seostata küsitluse sisuliste andmetega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuring on vajalik Eesti sisejulgeoleku ja lõimumispoliitika kujundamiseks, religiooniga seotud ühiskondlike muutuste hindamiseks ning varasemate riiklike uuringute jätkamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu raames toimuv isikuandmete töötlemine on kavandatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega vabadusi ega muuda tema õiguslikku olukorda või kohustuste mahtu. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid ja meetmeid:

• Vabatahtlikkus ja kontroll: Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik. Andmesubjektil on õigus keelduda uuringus osalemisest või katkestada osalemine igal ajal, ilma et sellest tuleneks talle mingeid negatiivseid tagajärgi.

• Minimaalsus: Töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Küsitluse ja intervjuude sisuline osa ei eelda otseseid isikut tuvastavaid andmeid.

• Piiratud töötlemine: Isikut tuvastavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringusse kutsumise ja tehnilise läbiviimise eesmärgil ning need eraldatakse sisulistest uuringuandmetest.

• Turvalisus: Isikuandmeid töödeldakse turvalistes infosüsteemides, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas ligipääsupiiranguid, krüpteerimist ja rollipõhist juurdepääsu.

• Pseudonümiseerimine ja anonümiseerimine: Isikut tuvastamist võimaldavad andmed eemaldatakse esimesel võimalusel ning uuringu edasine analüüs toimub anonümiseeritud andmete alusel.

Uuringu käigus ei tehta andmesubjekti suhtes automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüsi IKÜM artikli 22 tähenduses, ega kujundata üksikisikut mõjutavaid hinnanguid. Andmete töötlemisel ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi ega muid olulisi mõjusid, sealhulgas ei muutu isiku õigused, kohustused ega juurdepääs avalikele teenustele. Uuringu tulemusi kasutatakse üksnes agregeeritud ja anonüümsel kujul teaduslikuks analüüsiks ja poliitikakujundamise toetamiseks ning üksikuid vastajaid ei ole võimalik tulemuste põhjal tuvastada ega käsitleda.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

• Rahvastikuregistri töötaja edastab krüpteeritud kontaktibaasi vastutavale uurijale. • Igale vastajale genereeritakse unikaalne kood, mis tagab ligipääsu veebiküsitlusele

surveer.com keskkonnas (serverid ELis).

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

• Kontaktibaas hoitakse krüpteeritud kõvakettal, küsitlusandmed anonümiseeritakse ja säilitatakse Eesti Kirikute Nõukogu serveris teaduslikuks kasutamiseks.

• Kontaktandmed kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi, hiljemalt 28.02.2026.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Uuringu sihtrühmaks on täisealised Eesti elanikud. Uuringu läbiviimiseks moodustatakse rahvastikuregistri andmete alusel 10 000 isikust koosnev tõenäosuslik ja esinduslik juhuvalim täisealisest Eesti elanikkonnast. Uuringus osalemise kutse edastatakse kõigile juhuvalimisse kuuluvatele isikutele. Varasemate samalaadsete uuringute kogemusele tuginedes on oodatav vastamismäär ligikaudu 10%, mille tulemusel eeldatakse vähemalt 1000 vastaja osalemist kvantitatiivses küsitluses. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Andmed küsitakse 2026. a jaanuari rahvastikuregistri hetkeseisu alusel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

• Vanuserühm – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Sugu – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Rahvus – vajalik valimi koosseisu hindamiseks ja kontaktkeele määramiseks • E-posti või postiaadress – vajalik kontakti loomiseks

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Rahvastikuregister 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, rahvastikuregister on valmis väljastama andmed uuringu läbiviimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringu käigus rakendatakse nii pseudonümiseerimist kui ka anonümiseerimist, sõltuvalt andmetöötluse etapist. Uuringu algfaasis töödeldakse rahvastikuregistrist pärinevaid isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid (kontaktandmed, sugu, vanusegrupp, rahvus) üksnes esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks ja uuringukutsete edastamiseks. Igale valimi liikmele genereeritakse unikaalne personaalne kood, mille alusel on tal võimalik uuringus osaleda. Kontaktandmete ja koodi seos võimaldab kutsete edastamist, kuid ei sisalda küsitluse sisulisi vastuseid. Kvantitatiivse küsitluse käigus kogutakse vastajatelt üksnes taustaandmeid (vanuserühm, sugu, rahvus [eestlane/muu], haridustase), mis ei võimalda konkreetse isiku tuvastamist. Küsitlusandmeid kogutakse tehniliselt eraldi kontaktibaasist ning neid ei liideta isikut tuvastavate andmetega. Selles etapis on andmed pseudonümiseeritud. Pärast küsitlusperioodi lõppu (hiljemalt 28.02.2026) kontaktibaas kustutatakse ning võimalik tehniline seos kontaktandmete ja küsitlusvastuste vahel eemaldatakse pöördumatult. Alates nimetatud hetkest on küsitlusandmed anonümiseeritud ning neid ei ole võimalik ühegi konkreetse isikuga seostada. Pseudonümiseerimise ja anonümiseerimise tehnilised toimingud viib läbi vastutav uurija. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseisu kuuluvad järgmised andmed:

• unikaalne vastajakood; • küsitluse sisulised vastused; • taustaandmed: vanuserühm, sugu, rahvus (eestlane / muu), haridustase.

Pseudonümiseeritud andmed ei sisalda isiku nime, isikukoodi, kontaktandmeid ega muid otseseid identifikaatoreid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimine viiakse läbi uuringu algfaasis vastutava uurija poolt. Rahvastikuregistri põhise tõenäosusliku juhuvalimi alusel moodustatakse kontaktibaas, milles genereeritakse igale valimisse kuuluvale isikule unikaalne vastajakood. Vastajakood asendab isikut tuvastavad andmed kogu küsitlusprotsessi vältel ning seda kasutatakse üksnes tehnilise identifikaatorina küsitluses osalemiseks ja vastuste salvestamiseks. Isikut tuvastavaid andmeid (kontaktandmeid) sisaldav kontaktibaas ning vastajakoodi ja kontaktandmete vahelist seost võimaldav koodivõti säilitatakse küsitlusandmetest eraldi, vastutava uurija hallataval krüpteeritud kõvakettal. Koodivõtit kasutatakse üksnes uuringukutsete edastamiseks ja vastamismäära tehniliseks jälgimiseks ning seda ei kasutata sisulise andmeanalüüsi käigus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlusperioodi lõpuni, kuid mitte kauem kui 28.02.2026. Pseudonümiseeritud andmete ajutine säilitamine on vajalik:

• küsitluse tehniliseks läbiviimiseks; • vastamismäära jälgimiseks ja vajadusel meeldetuletuste saatmiseks; • andmete kvaliteedikontrolli ja tervikluse tagamiseks enne anonümiseerimist.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 - 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Vastajatelele esitatakse informeeritud nõusolek, milles neid teavitatakse andmete töötlemise ja andmekaitsega seotud aspektides. Küsitletud peavad oma nõusolekut kinnitama.

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?

informeeritud nõusolekust.

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8 Ei 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. - 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? -

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Laur Lilleoja 04.01.2026 (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10:AKI taotlus

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht lisatud Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus lisatud Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand lisatud Lisa 4: Küsimustik või selle kavand lisatud Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang lisatud

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.