Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Tartu 12.12.2019 nr 7.2-6.3/2921

22.11.2019 toimunud tuleohutusülevaatusel Tartu linn, Ülikooli tn 21 korteriühistu hoones ja

territooriumil aadressiga, Ülikooli 21, Tartu linn, Tartu maakond, tuvastati tuleohutusnõuete

rikkumised, mille olemus on kirjeldatud kontroll-lehel (paikvaatlus protokoll nr 7.2-5.3/3364).

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Marek Kärsin, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1, ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid, otsustas: Anda käesoleva haldusakti adressaadile – Tartu linn, Ülikooli tn 21 korteriühistule

(registrikood 80384948) Ülikooli 21, Tartu linn, Tartu maakond – järgmised ettekirjutused,

mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Likvideerida korterelamu evakuatsioonitrepikojast sinna ladustatud põlevmaterjal

(trepi all on mööbel, korteri ukse juures on riiul ning pikk pink).

Alus: Tuleohutuse seadus § 19 lg 1

Tuleohutuse seaduse § 19 lg 1 alusel põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus

läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.

Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et korterelamu teise trepikoja kolmanda korruse väljapääsuteel

hoitakse trepi all mööblit, korteri ukse juures on riiul ning pikk pink.

Evakuatsiooni teel ei tohi ladustada põlevmaterjale, kuna see takistaks võimaliku tulekahju

korral evakuatsiooni.

Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate

evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid

asjaolusid. Võimaliku tulekahju tekkimisel levib suits ja põleng evakuatsiooniteele, millega

seatakse ohtu hoones viibivad inimesed. Põlengu tagajärjel võib tekkida hoonele suur

majanduslik kahju.

Täitmise tähtaeg: 28.02.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 200

(kakssada) eurot.

2 (5)

2. Paigaldada korterelamu trepikodade välisustele evakuatsioonisulused, et võimaliku

tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ehitisest ohutult evakueeruda või

neid evakueerida.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2 vastavalt § 49 lg 1.

Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi Enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,

12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta. Olemasolevasse

ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata

tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema

nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 49 lg 1 järgi evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv

uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning

mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kui evakueeruvate inimeste arv

nõuab paarisukse mõlema ukselehe kasutust, varustatakse mõlemad ukselehed

evakuatsioonisulustega. Evakuatsioonisuluste valikul lähtutakse asjakohasest normist,

juhendist või standardist.

Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et trepikoja kahel väljapääsuksel puuduvad

evakuatsioonisulused (ustel puuduvad väändelukud). Õhtusel ajal uksed lukustatakse ning

lukustatud uksi on võimalik avada võtmega.

Korterelamu evakuatsiooniteel asuvad ühises kasutuses olevad uksed varustatakse

evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahendita (nn libliklukk). Selliselt

on tagatud kiire ja ohutu evakuatsioon.

Täitmise tähtaeg: 28.02.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

3. Paigaldada prügikonteinerid korterelamu välisseinast ohutusse kaugusesse.

Alus: Tuleohutuse seadus § 19 lg 2 vastavalt Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 4 lg 3.

Tuleohutuse seadus § 19 lg 2 järgi peab jäätmete hoiukoht paiknema põlevmaterjalist või süttiva

pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või

muust avast ohutus kauguses.

Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44 § 4 lg 3 järgi põlevmaterjalist jäätmete ladustamise

koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole

tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või

mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt

2 meetrit.

3 (5)

Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et prügikonteinerid asuvad välisseina ääres akna all.

Võimaliku põlengu korral põlevmaterjalijäätmete konteineris võib põleng levida hoone akna

kaudu trepikotta, mille tõttu kaasneb oht hoones viibivatele inimestele ning põleng võib kaasa

tuua suure varalise kahju. Ehitise omanik peab rakendama tulekahju leviku takistamise

meetmeid paigaldades põlevmaterjalijäätmete konteinerid ohutusse kaugusse. Metallist

kaanega suletavaid konteinereid võiks hoida välisseina ääres.

Täitmise tähtaeg: 28.02.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

4. Ladustada küttepuud korterelamu välisseinast ohutusse kaugusesse.

Alus: Tuleohutuse seadus § 19 lg 1 vastavalt Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 3 lg 2.

Tuleohutuse seadus § 19 lg 1 järgi põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus

läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.

Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44 § 3 lg 2 järgi põlevmaterjali ladustamise koht on

hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud

muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes

tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetrit.

Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et küttepuid ladustatakse vastu korterelamu välisseina.

Küttepuude võimaliku põlengu korral võib põleng levida hoone siseruumidesse, mille tõttu

kaasneb oht hoones viibivatele inimestele ning põleng võib kaasa tuua suure varalise kahju.

Ehitise omanik peab rakendama tulekahju leviku takistamise meetmeid paigaldades

põlevmaterjalijäätmete konteinerid ohutusse kaugusse.

Täitmise tähtaeg: 28.02.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

5. Remontida korterelamu korstnad.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 8 lg 4.

Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 2 ja p 3 järgi isik on kohustatud kontrollima tema valduses oleva

kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust ning tagama

küttesüsteemi, grillseadme ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise

tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale.

Tuleohutuse seadus § 8 lg 4 järgi kasutada võib tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut

küttesüsteemi.

Korstnapühkija Ülo Sööt 25.09.2019 küttesüsteemide puhastamise aktis kajastub hinnang -

kütteseadmeid on lubatud kasutada. Tagada ohutu juurdepääs korstnatele – (redelid,

käigusillad). Korstnapitsid vajavad remonti.

Korstna remontimist võib majandustegevusena teha pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus.

4 (5)

Nimetatud isik annab korstnale hinnangu, mil viisil korsten remontida või uuendada, et

korterelamus oleks tehniliselt korras, terviklikud ja ohutud küttesüsteemid. Korstna

remontimisel või selle ehitamisel kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vajadusel omama

nõuetekohast ilmastikukindlust, külmumiskindlust ja taluma temperatuuri kõikumisi.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

6. Võimaldada Ülikooli 21 korterelamu korstna pühkimisteenust teostavale korstnapühkijale

turvaline juurdepääs korstnatele, selleks paigaldada katusele korstnate juurde redelid ja

käigusillad.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 11 lg 2

Tuleohutuse seaduse § 11 lg 2 järgi ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu

ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või

ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

Korstnapühkija Ülo Sööt 25.09.2019 küttesüsteemide puhastamise aktis kajastub hinnang -

kütteseadmeid on lubatud kasutada. Tagada ohutu juurdepääs korstnatele – (redelid,

käigusillad). Korstnapitsid vajavad remonti.

Korstnapühkijale tagada korstnale juurdepääsuks vajalikud vahendid, milleks võivad olla

katusele paigaldatud käiguteed ja korstna juures töötasapinnad või tagada juurdepääs muul

ohutul viisil.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 200

(kakssada) eurot.

Palume korteriomanikele meelde tuletada:

1) korteri vähemalt ühes ruumis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;

2) korteri ja trepikoja vahel paikneva ukse väljavahetamisel peab paigaldatav uks vastama

vähemalt EI30 tuletõkkeukse nõudele.

Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda

ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

SEB panga arvelduskontole nr EE891010220034796011,

Swedbank panga arvelduskontole nr EE932200221023778606,

Luminor Bank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198,

maksekorraldusel on viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “ Tartu linn, Ülikooli tn 21

korteriühistu 12.12.2019 ettekirjutus nr 7.2-6.3/2921.“

Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku

tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt

kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt.

5 (5)

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn,) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse

esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Lõuna

päästekeskus, Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Kärsin ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lõuna päästekeskus +372 733 7329 [email protected]

Käesolev ettekirjutus on saadetud elektroonselt Tartu linn, Ülikooli tn 21 korteriühistule [email protected]