Käskkiri

KÄSKKIRI

05.01.2026 nr 1-2/26-001

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ohuprognoosi kinnitamine

Korrakaitseseaduse § 24 lõigete 4 ja 5 alusel:

1. Kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ohuprognoosi (Lisa 1).

2. Tunnistan kehtetuks TTJA peadirektori 17.12.2024 käskkirja nr 1-2/24-080

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ohuprognoosi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Taavi Siru

2

Lisa 1 KINNITANUD

peadirektor 05.01.2026

käskkirjaga nr 1-2/26-001

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE

JÄRELEVALVE AMET

OHUPROGNOOS

2026 Tallinn

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................ 5

1. OHUPROGNOOSI FUNKTSIOON: OHUENNETUSLIKU RIIKLIKU JÄRELEVALVE ALUS .................................................................... 5 2. OHUPROGNOOSI MEETOD: PROGNOOSITAVA OHU (1) KAALUKUS JA (2) TÕENÄOSUS ............................................................. 6

2.1. Ohuolukorra kirjeldus..................................................................................................................................... 6 2.2. Ohuolukorra hinnang ..................................................................................................................................... 6 2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine .................................................................... 8 2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed...................................................... 9

TTJA SISEMISED RISKID ................................................................................................................................................ 10

TTJA TEGEVUSVALDKONNAD ............................................................................................................................... 12

1. EHITISE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................................................... 12 2. EHITUSVALDKONNA ETTEVÕTJA JA PÄDEVA ISIKU NÕUETE RIKKUMINE: 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ....................................... 13 3. AVALIKE EHITISTE LIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE RIKKUMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ........................................................ 14 4. EHITAMINE AVALIKUS VEEKOGUS: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD .......................................................................................... 15 5. ENERGIAMÄRGISTE KONTROLLIMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT .................................................................................. 16 6. SUURETTEVÕTETE ENERGIAAUDITITE KONTROLLIMINE: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT............................................................ 17 7. LAADIMISTARISTU NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 1 – VÄIKE-TAVALINE OHT .......................................................................... 18 8. EESTI INFORUUMI OHUSTAMINE: 9 – SUUR- KÕRGENDATUD OHT .................................................................................... 18 9. RAHVUSVAHELISTE SANKTSIOONIDE RIKKUMINE TEENUSTE VALDKONNAS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ................................... 21 10. VÄLISINVESTEERINGU LOAKOHUSTUSE JA LOA TINGIMUSTE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ................................... 21 11. DIGILIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE RIKKUMINE: 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ......................................................................... 23 12. TARBIJALT VARJATUD LISATASUDE VÕTMINE: 5 - KESKMINE-OLULINE OHT .......................................................................... 24 13. TARBIJATE ÕIGUSTE JA HUVIDE RIKKUMINE KAUPADE MÜÜMISEL JA TEENUSTE OSUTAMISEL E-KAUBANDUSES: 5 – KESKMINE-

OLULINE OHT ..................................................................................................................................................... 26 14. TARBIJAST KREDIIDIVÕTJA ÕIGUSTE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ........................................................................... 29 15. TUBAKASEADUSE JA ALKOHOLISEADUSE NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ......................................................... 31 16. TUBAKATOOTE REKLAAMI KEELU RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ............................................................................. 33 17. FINANTSTEENUSE (SH TARBIJAKREDIIDI) REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ........................................... 34 18. HASARTMÄNGU REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ......................................................................... 36 19. ALKOHOLI REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT ................................................................................. 37 20. REISIETTEVÕTJA TEGUTSEB (PIISAVA) TAGATISETA: 6 – SUUR-OLULINE OHT ........................................................................ 38 21. REISIDE, REISITEENUSTE JA MUUDE TEENUSTE PAKKUMISEL NING MÜÜMISEL RIKUTAKSE ÜLDISI TARBIJA ÕIGUSI: 2 – KESKMINE-

TAVALINE OHT .................................................................................................................................................... 39 22. TARBIJAÕIGUSTE RIKKUMINE SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSE PAKKUMISEL (SIDE, ELEKTER JMS): 2 – KESKMINE-TAVALINE OHT ........... 41 23. RAUDTEE OHUTU ÜLETAMISE RAJATISTE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ....................................... 42 24. RAUDTEE INFRASTRUKTUURI NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................................... 44 25. RAUDTEEVEEREMI NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ..................................................................... 45 26. RAUDTEEOHUTUSE JA -LIIKLUSE JUHTIMISE EEST VASTUTAVATE TÖÖTAJATE PÄDEVUSNÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-

KÕRGENDATUD OHT............................................................................................................................................. 47 27. RAUDTEEOHUTUST OHUSTAVAD PÄDEVUSNÕUETE RIKKUMISED TEETÖÖLISTELT JA ALLTÖÖVÕTJATELT: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT

48 28. RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMISE NÕUETE RIKKUMINE: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ......................................................... 50 29. NUMERATSIOONI KASUTAMISE TINGIMUSTE RIKKUMINE: 4 – VÄIKE-OLULINE OHT .............................................................. 51 30. ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE KEHTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ................................ 52 31. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTE EI TÄIDA TALLE KEHTESTATUD KOHUSTUSI: 1 – VÄIKE-OLULINE OHT........................... 53 32. LASTELE SUUNATUD TOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 9 – SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................................... 54 33. ISIKUKAITSEVAHENDITE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ...................................................... 57 34. TARBEKAUPADE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 6 – SUUR-OLULINE OHT ............................................................................... 59 35. ELEKTRI-, RAADIO- JA ENERGIAMÕJUGA TOODETE NING LIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 6 – SUUR-OLULINE OHT ... 62 36. EHITUSTOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ....................................................................... 65 37. MASINATE NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT .............................................................................................. 68 38. PÜROTEHNILISTE TOODETE JA PIIRANGUGA LÕHKEAINETE LÄHTEAINETE KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD

OHT ................................................................................................................................................................. 70 39. VABAAJATEENUSTE NÕUETE RIKKUMINE: 6 – SUUR-OLULINE OHT .................................................................................... 74

4

40. TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE NÕUETELE MITTEVASTAVUS: 5 – KESKMINE-OLULINE OHT ....................................................... 75 41. KAEVANDAMISE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .............................................................................. 78 42. LÕHKEMATERJALIDE KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 7 – VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ......................................................... 79 43. OHTLIKU KEMIKAALI KÄITLEMISE NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ................................................... 81 44. GAASI-JA SURVESEADMETE VALDKONNA NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ......................................... 84 45. ELEKTRIPAIGALDISTE VALDKONNA NÕUETE RIKKUMINE: 9 – SUUR - KÕRGENDATUD OHT ...................................................... 86 46. TÕSTESEADMETE KASUTAMISE NÕUETE RIKKUMINE: 8 – KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ...................................................... 87 47. EHITISTE OHUTUSE VALDKONNA NÕUETE RIKKUMINE: 8 - KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT .................................................... 89 48. LEGAALMETROLOOGIA VALDKONNA NÕUETE RIKKUMINE 5 - KESKMINE-OLULINE OHT ......................................................... 91

Sissejuhatus

1. Ohuprognoosi funktsioon: ohuennetusliku riikliku järelevalve alus

Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid

reguleerib korrakaitseseadus (KorS). Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:

 Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib

korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6).

Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule.

Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu

välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga.

 Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub

ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib

ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt

tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud

avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra

ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve).

Riikliku järelevalve üldmeetmetest saab ohu ennetamiseks kasutada vaid avalikkuse või

konkreetsete isikute teavitamist (KorS §-d 23 ja 26). Korrakaitseorganil on lubatud

kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks eeldusel, et ohuprognoosile

tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg

1). Seega tuleb ohtude ennetuseks kaardistada ohuprognoosis olukorrad, mil võivad tekkida

ohuolukorrad.

Eeltoodust tulenevalt on koostatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi

TTJA või Amet) tegevusvaldkondade ohuprognoosid. Järjepidevalt ja vähemalt üks kord

aastas hinnatakse ohuprognoosi asjakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused

(KorS § 24 lg 4). Ohuprognoosi asjakohasuse hõlpsamaks hindamiseks on iga valdkonna

puhul ära kaardistatud õigusaktidest tulenevad kõik TTJA ülesanded selles valdkonnas.

Ohuprognoosi funktsioon kokkuvõtvalt on anda sekkumiseks kontrollitav ja arusaadav alus:

(1) Kodanikele ja ettevõtjatele (2) TTJA-le

Tuginedes ohuprognoosile kinnitatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisva dokumendina

järelevalve plaan (nn tööplaan), kus kajastatakse täpsemalt, millist valimit kirjeldatud

olukordadest sel aastal kontrollitakse (nt et kontrollitakse mingi piirkonna tanklaid või

hajaasustuse tanklaid vmt).

Ohuprognoos peab põhinema faktidel ja teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa

Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise

põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Ohuprognoos koostatakse seega objektiivsete tunnuste alusel

ja lähtutakse senise järelevalve tulemustest, ametile esitatud märgukirjadest ja süüteoteadete

analüüsist, teiste asutuste edastatud järelevalveesildistest ning õnnetusjuhtumite ja

intsidentide analüüside tulemustest, samuti teadus- ja erialakirjanduses avaldatud

käsitlustest ja ülevaadetest.

Märkus: Iga ametkondliku ohuhinnangu õiguspärasuse puhul on määravaks ex ante perspektiiv, s.t ajahetk, kui hinnangu annab korrakaitseorgan. Hiljem ex post perspektiivist selgunud asjaolud ohuhinnangu õiguspärasust reeglina ei mõjuta, v.a kui tegu oli ilmse hooletusega. Seega ohu hindamisel (kas ja milline) teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal

6

prognoosi isiku käitumise kohta vaatega tulevikku. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist. Ohu kindlakstegemisel ei ole täitevvõimul kohtuvaidluses reeglina kontrollivaba hindamisruumi.1

2. Ohuprognoosi meetod: prognoositava ohu (1) kaalukus ja (2) tõenäosus

Ohuprognoosi koostamisel kajastatakse iga olukorra kohta, mille realiseerumisel tekib

ohukahtlus või oht, järgmised andmed:

2.1. Ohuolukorra kirjeldus

Iga ohuolukorda tähistab eraldiseisev pealkiri, milles sõnastatakse lühidalt probleem, mille

kohta vastav ohuprognoos on koostatud. Ohuolukorra raskuspunkt on reeglina kaitstav

õigushüve.

Olukorra kirjelduses tuuakse välja olukorra sisulised, olulised tunnused, millele tugineva

hinnangu järgi võib olukorda pidada ohtlikuks (kirjeldades sõnaliselt või ka viitega

konkreetsele normile). Selles osas võib ka määratleda nt lävendi, määra või piiri, millest

alates loetakse olukord tekkinuks.

Näide: Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine eramute ehitamisel, siis tuleb kirjeldada, mis etapist või tegevusest alates loetakse ehitis kasutusse võetuks, kas (a) siseviimistlustööde tegemisest, (b) ruumide möbleerimisest ja isiklike asjade sisseviimisest; c) ruumide kasutamisest ja nendes ajutisest viibimisest (nt ilma ööbimiseta) või (d) eramusse püsivalt sissekolimisest, mujalt väljakolimisest vmt.

Olukorda kirjelduses tuuakse välja andmed, millele tuginedes saab pidada võimalikuks ohu

teket.

Näide: Statistilised andmed (mh varasemad menetlused, õnnetusjuhtumid), märgukirjad, selgitustaotlused, järelevalveesildised.

Tähtis on, et olukord oleks hästi piiritletud ega piirduks üksnes sellega, et mööndakse

võimalust, et toimub mõne seaduse rikkumine.

Näide: Hea pole ning liiga üldiseks jääb „tarbijakaitseseaduse rikkumine“ või „toote nõuetele vastavuse seaduse rikkumine“, kuid sobilik on „ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ehituspoodides“ või „agressiivsete müügivõtete kasutamine koduuksemüügi puhul“ vms.

2.2. Ohuolukorra hinnang

Iga ohuolukorra puhul hinnatakse vastavas olukorras (1) kõigepealt saabuda võiva tagajärje

raskust, (2) seejärel ohu tõenäosust.

(1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud

Tagajärjena tuuakse ära, millised õigushüved ja millises ulatuses võivad kahjustatud saada

ohu realiseerumisel. Tuleb määrata kindlaks, kas tegemist on ohuga (nn lihtoht), olulise või

kõrgendatud ohuga KorS-i tähenduses:

tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht

Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada

piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2).

Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele (st ületab enam kui

kümnekordselt ühe kuu palga alammäära, s.o 2023. aastal 10x725 eurot), keskkonnale

(KorS § 5 lg-d 3 ja 8 p 1) või Kors § 5 lõikes 4 (kõrgendatud oht) nimetamata kuriteo

toimepanemise oht . .

Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele (st seksuaalse

enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine), füüsilisele

vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või

1 Vt nt RKHKo 3-17-1545/81, p 26.

7

karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo

toimepanemise oht (KorS § 5 lg 4).

Märkus: Kui tegemist on kaalukate õigushüvede kaitsmisega (nt elu), piisab sekkumisel vähem tõenäolisemast korrarikkumise võimalusest kui õigushüvede puhul, mis niivõrd kaalukad ei ole. Siinkohal omandavadki ohuhinnangu andmisel olulise rolli erineva raskusega ohukategooriad, s.o tavaline oht (KorS § 5 lg 1), oluline oht (KorS § 5 lg 3) ja kõrgendatud oht (KorS § 5 lg 4).

Näited:

(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte (mille vahetus lähenduses viibivate inimeste hulk on muutuv), siis iseloomustab kaitstava õigushüve kaalukus seda, mis on õnnetuse tagajärg - kas ja mitu inimest võib õnnetuse ajal konkreetsel aastal sattuda ohtu või surra või mis on keskkonnamõju. Sellisel juhul on ohu tase sõltuvalt ohustatud õigushüvest (tervis või elu või keskkond) tavaline, oluline või kõrgendatud.

(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tagajärje osas tuleb hinnata, kas (a) sellega rikutakse üksnes formaalseid reklaamile esitatavaid nõudeid; (b) sellega kahjustatakse kõlblust; (c) selle tulemusena rikutakse konkreetse inimese tervis või võime oma elu iseseisvalt korraldada või (d) selle tulemusena tekib kahju paljude inimeste tervisele ehk oht rahvatervisele.

(2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur

Ohu realiseerumise tõenäosus iseloomustab, kui suure tõenäosusega kirjeldatud olukorras

tekib oht või ohukahtlus. Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamise skaalal on kolm astet:

väike tõenäosus keskmine tõenäosus suur tõenäosus

Ohu ennetamisel ei pea olema korrarikkumise toimumine tulevikus täielikult kindel, samuti

ei pea korrarikkumine olema vahetult eelseisev. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset

leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

Siin tuleb KorS § 5 lg 2 järgi lähtuda keskmise objektiivse hindaja perspektiivist. Piisavat

tõenäosust saab sellekohaselt jaatada siis, kui korrarikkumise aset leidmisega tulevikus võib

arvestada keskmine mõistlik isik.

Märkus: Praktikas peaks ohuennetusliku riikliku järelevalve teostamisel kehtima nn „mida-seda“ reegel: (a) mida kaalukam on õigushüve, seda leebemad nõudmised on sekkumisele tõenäosuse hindamisel. (b) Samuti kehtib ka vastupidi, mida suurem on tõenäosus, seda vähem kaalukas võib olla kaitstav õigushüve. Teisisõnu ohuennetuslik riiklik järelevalve on seda pakilisem, mida kõrgemad on nö panused.

Näited:

(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus õnnetuse võimalus on ettevõtja enda rakendatud ettevaatusabinõudest tulenevalt muutuv, siis iseloomustab tõenäosus seda, kas ja kui palju mõjutavad konkreetsed ettevaatusabinõud seda, et leiab aset õnnetus – selline tõenäosus on sõltuvalt asjaoludest väike, keskmine või suur. Olles rakendanud korralikult kõiki abinõusid, on suurõnnetuse tõenäosus väike.

(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tõenäosuse osas tuleb hinnata, kas (a) tegu uue reegliga majandusekeskkonnas (mis toob kaasa vähese teadlikkuse), on rikutav nõue iseenesest selge või pigem vajab arutelu (sh ka grammatiline selgus), kas (b) TTJA on andnud nõude rikkumisel varasemalt välja juhise (mis toob kaasa suurema teadlikkuse) või on korraldatud koolitusi/seminare; (c) kas nõue puudutab suuremaid või väiksemaid ettevõtteid (viimastel on võimekust spetsialisti palkamiseks vähem) või (d) näitab senine kogemus teatud valdkonnas rikkumiste sagedust (tulenevalt hoopis mõnes muust asjaolust või motivatsioonist, maksunõuetest lähtuvalt vms).

Lähtudes eeltoodust on iga ohuolukord seotud:

(1) esiteks prognoositava ohuga ning

(2) teiseks selle ohutüübi realiseerumise tõenäosusega järgmiselt:

tavaline oht

oluline oht kõrgendatud oht

väike keskmine suur väike keskmine suur väike keskmine suur

8

Nii moodustub ohuprognoosis iga ohuolukorra kohta 3x3=9 astet, mis kirjeldavad kasvavalt

prognoosi tõsidust (mida suurem number, seda tõsisem prognoos).

Nimetatud 9 astet on järgmised:

Kokkuvõtvalt on TTA ohuprognoosi 3-astmelise mudeli alusel sekkumisvajaduse kasv ohu

kaalukuse ja ohu realiseerumise teljel järgmine:

Joonis. TTJA 3-tasemelise ohuprognoosi mudel

Tagajärje kaalukus (kaitsehüved)

kõrgendatud 3 2

oluline 1

tavaline

väike keskmine suur

Realiseerumise tõenäosus

2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine

Kontrolli ulatuse all piiritletakse vajadusel täpsemalt, millistel kaalutlustel peab TTJA

vajalikuks sekkuda. Siin määratakse vajadusel ära (1) keda, (2) mida ja (3) kuidas täpsemalt

kontrollitakse.

(1) Kontrolli ulatuse juures tuleks eelkõige ära määratleda kontrollitavate isikute ring

(avaliku korra eest vastutavad isikud). Tähtis on teadvustada, milliste tunnuste alusel

ROHELINE: ↓

1. väike-tavaline oht 2. keskmine-tavaline oht 3. suur-tavaline oht

KOLLANE: ↓

4. väike-oluline oht 5. keskmine-oluline oht 6. suur-oluline oht

PUNANE: ↓

7. väike-kõrgendatud oht 8. keskmine-kõrgendatud oht 9. suur-kõrgendatud oht

9

tehakse kindlaks isik, kellel lasub vastavas ohuolukorras vastutus avaliku korra eest ehk kes

on riikliku järelevalve menetluse subjektid (KorS § 15). Vastutus avaliku korra eest võib

tekkida ka üksnes seeläbi, et isik omab või valdab asja, sh kinnisasja, ehitist, rajatist (KorS

§ 15 lg-d 4 ja 5). Korrakaitseõigusliku vastutuse subjektideks võivad olla:

- füüsilised isikud;

- eraõiguslikud juriidilised isikud (nt osaühingud ja aktsiaseltsid).

Märkus: Praktikas võib tõusetuda õiguslik küsimus, kas haldusekandjad saavad samuti korrakaitseõiguslikult vastutada, kui nendest peaks lähtuma oht avalikule korrale. Lühidalt kokku võetuna vastutavad ka haldusekandjad, kuid teine riigiasutus (sh TTJA) ei saa nende suhtes rakendada riikliku järelevalve meetmeid (vt KorS § 15).

Näited: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja haldusorganid.

(2) Lisaks saab vajadusel täiendavalt ära määratleda kontrollitavate objektide (asjad,

kinnisasjad, hooned, dokumendid, ohtlikud tooted, seadmed vms) või milliseid nõudeid

kontrollitakse (kirjeldades või ka viitega konkreetsele normile). Eesmärk on kontrolli

ulatust selgemalt piiritleda.

Näited:

(1) Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine hoone või rajatise ehitamisel, siis kontrolli ulatuse all võib kirjeldada, milliseid nõudeid täpsemalt kontrollitakse.

(2) Kui ohuolukorrana on määratletud alkoholiseadusest tulenevate reeglite järgimine, võib kontrolli ulatuse juures täpsustada ning piiritleda, milliseid jaekaubanduse müügikohti kontroll hõlmab (kauplused, kioskid, tanklad).

(3) Kontrolli ulatuse juures võib ära nimetada, milliseid riikliku järelevalve meetmeid TTJA

eelistatult rakendada kavatseb, sh kas reeglina toimub pigem vaid leebemate meetmete

rakendamine, nt küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30), või rakendatakse ka

teisi sekkuvamaid meetmeid, nt valdusesse sisenemist ja selle läbivaatust (KorS § 50 ja §

51).

2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed

Selguse huvides võib ohuprognoosis nimetada õigusaktid ja vajadusel ka õigusnormid,

millest tuleneb TTJA pädevus vastava ohuolukorra suhtes. Samuti nimetatakse dokumendis

ära need erimeetmed, mida korrakaitseorgan saab ohuprognoosi ja KorS § 24 lg-e 1 alusel

rakendada. Riikliku järelevalve erimeetmete volitused sõltuvad konkreetsest seadusest,

mille alusel järelevalvet teostatakse.

Eriseadustest tulenevad täiendavad nn spetsiaalsed riikliku järelevalve meetmed (nt

kontrolltehing) või riikliku järelevalve meetme eritingimused (nt lammutusettekirjutus).

Sellised täiendavad erimeetmed on selguse huvides otstarbekas ära nimetada.

Haldussunni abinõusid eraldi nimetada vaja ei ole, sest need on kõikides olukordades alati

olemas ning samad (asendustäitmine, sunniraha ja vahetu sund).

Märkus: KorS näeb ette ka ettekirjutuse tegemise ja selle täitmata jätmisel sunniraha võimaluse (§ 23 lg 4). Lisaks näeb samuti osa eriseadusi ette sunniraha määramise võimalusi. Seejuures tuleb tähele panna, mis on konkreetsel juhul ettekirjutuse tegemise ja sunniraha määramise alus, mh võimalik sunniraha suurus. Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks (KorS § 24 lg 6).

TTJA rakendatavad erimeetmed on ülevaatlikult ära toodud eraldi tabelina:

Tabel. TTJA rakendatavad erimeetmed

ES S

M e

e TS

Eh S

K e

m S

LM S

TN V

S

TK S

M õ

õ te

S

M aa

P S

Se O

S

R d

tS

KorS § 26. Teavitamine X X X X X X X X X X X

10

KorS § 28. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

X X X X X X X X X X X

KorS § 29. Ohu tõrjumine [--] korrakaitseorgani poolt

X X X X X X X X X X X

KorS § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

X X X X X X X X X X X

KorS § 31. Kutse ja sundtoomine X X X X X X X X X X KorS § 32. Isikusamasuse tuvastamine X X X X X X X X X X

KorS § 33. Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega

KorS § 34. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku [--]ga

KorS § 35. Isikuandmete töötlemine [--] sideettevõtjalt

KorS § 351. Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine

KorS § 37. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

KorS § 38. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

X

KorS § 39. Isiku toimetamine [--] tervishoiuteenuse osutaja juurde

KorS § 40. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

KorS § 41. [--] joovastava aine tarvitamise [--] tuvastamine

KorS § 42. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

KorS § 43. Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused

KorS § 44. Viibimiskeeld X X KorS § 45. Sõiduki peatamine X X

KorS § 46. Isiku kinnipidamine KorS § 47. Turvakontroll X KorS § 48. Isiku läbivaatus

KorS § 49. Vallasasja läbivaatus X X X X X X X X X X KorS § 50. Valdusesse sisenemine X X X X X X X X X X KorS § 51. Valduse läbivaatus X X X X X X X X X X

KorS § 52. Vallasasja hoiulevõtmine X X X X X X X X X KorS § 53. Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine

X X X X X X X X

EhS § 132 lg 3 lammutamisettekirjutus X TNVS § 561 // TKS § 63. Kontrolltehingu tegemine

X X X

TTJA sisemised riskid

Lisaks valdkondlikele ohuolukordadele tuleb ohuprognoosis arvestada ka TTJA sisemisi

riske, mis mõjutavad ameti võimet tagada tõhus järelevalve ja ohtude ennetamine. Neid

riske võetakse ohuprognoosi tegevusvaldkondade koostamisel arvesse, kuna nad

kirjeldavad takistusi, mis võivad mõjutada sekkumisvajaduse õiget hindamist ja järelevalve

kvaliteeti.

TTJA sisemised riskid jagunevad järgnevalt:

 Personaliriskid – töökoormuse kasv, võtmekompetentside nappus, tööjõu voolavus

ja kriitiliste valdkondade spetsialistide värbamisraskused.

11

 Ressurss– järelevalveülesannete kasv võrreldes ressursside mahuga, tehniliste

vahendite ja infosüsteemide piirangud.

 informatsioon – ebapiisav andmestik ja killustatud info, mis võib mõjutada

riskipõhise järelevalve täpsust.

 Õigusliku raamistikuga seotud riskid – kiirelt muutuv regulatsioon ja õigusselguse

puudumine.

 Maineirisk – avalikkuse ootused ja järelevalveotsuste mõistmine.

 Koostöö – vajadus teha koostööd teiste asutustega valdkondades, kus riskid on

ühised.

Nende riskide teadvustamine ja vähendamine on osa TTJA aastasest planeerimisprotsessist

ning mõjutab järelevalve fookuste seadmist igas valdkonnas.

TTJA tegevusvaldkonnad

1. Ehitise kaitsevööndi nõuete rikkumine: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Liinide, kaablite, trasside ja teiste tehnosüsteemide kaitsevööndis tegutsemine (ehitus- ja

kaevetööd, ehitise ehitamine trassi peale) võib tuua kaasa olukorra, kus liin, trass või muu

kommunikatsioon lõhutakse. Sageli esineb juhtumeid, kus ehitustegevuse või muu tegevusega

lõigatakse läbi elektri- või sidekaablid, kuid on ka juhtumeid, kus kanalisatsiooni ja vee

kollektorid on läbi lõigatud või on hakatud püstitama kõrget ja rasket ehitist trassi peakollektori

kohale. Näiteks peatas 2018. aastal Tehnilise Järelevalve Amet ühe ehitusobjekti tegevuse

Tallinnas Kadriorus, kuna sellega ohustati Tallinna kesklinna peakollektorit, mis oleks võinud

tuua kaasa kogu Tallinna kesklinna veevarustuse katkemise.

Kooskõlastamata või ohutusnõudeid eirates lõhutakse kaevetööde käigus gaasitoru, mis lisaks

gaasivarustuse katkemisele võib tekitada ka plahvatusohu. Selle tagajärjel kaob piirkonnas vesi,

elekter, gaas, side või katkeb muu üldhuviteenuse osutamine, samuti võib kaasneda oht

looduskeskkonnale (nt ühiskanalisatsiooni läbilõikamisel satub reovesi pinnasesse). Suurtes

linnades peakollektori kahjustamisel võib pikemaks ajaks tiheasustusega piirkondadest kaduda

vesi ja/või küte, või tekkida oluline reostus kanalisatsiooni reoveest.

Enamus liine ja tehnosüsteeme on kantud Maa- ja Ruumiameti kaardile, kuid ehitustööde

käigus ei selgitata välja trassi täpset asukohta. Samuti esineb vanemaid trasse, mille täpne

asukoht ei ole teada ega kaardile märgitud. Riiklik järelevalve toimub valdavalt kaebuse

põhiselt, kui trassi valdaja annab TTJA-le teada, et tema trassi on kahjustatud.

Ohutõrjeliselt relevantne on ka raudtee läheduses toimuv ehitustegevus ning ehitised, mis

paiknevad raudtee kaitsevööndis. Sellega seoses liigub tavalisest rohkem inimesi raudtee

vahetus läheduses, samuti võivad läbiviidavad ehitustööd ning ka selle tulemusena kerkivad

ehitised ohustada raudtee infrastruktuuri või raudtee ja ümbruskonna nähtavust vedurijuhtidele.

Eelkõige on oluline tagada, et veeremi valdaja oleks teadlik raudtee läheduses toimuvas

ehitustegevusest ning sellega kaasnevast võimalikust liikumisest raudteel, samuti eritehnika

liikumisest ning teistest võimalikest mõjutustest.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Tehnosüsteemi rikkumisega võib kaasneda üldhuviteenuse osutamise katkemine, lisaks võib

kaasneda suur varaline kahju (nt gaasi või veetrassi remont) ning ka suur kahju keskkonnale (nt

ühiskanalisatsiooni läbikaevamisel).

Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest õnnetuse toimumise korral võivad tagajärjed

olla väga suured (nt rongi ja inimese/auto kokkupõrge) ja ohustatud on inimese elu ja tervis.

Näiteks 2021. aastal oli ebaseaduslikult rajatud raudteekaitsevööndisse kõrge vall, mis piiras

rongide nähtavust ning samuti takistas vee ärajuhtimist raudteelt.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Ehitustegevus toimub peamiselt tiheasustusega aladel, kus on paigaldatud ka palju liine ja muid

tehnosüsteeme. Tõenäosus, et mõni tehnosüsteem paikneb tegelikult teises kohas võrreldes

kaardi andmetega, või ehitus-, kaeve- või muid töid tehakse loas määratust erinevalt, seda nii

teadmatuse, raha kokkuhoiu kui ka hooletuse tõttu, on keskmine. Näiteks esineb raudtee-

ehituste puhul kaablite läbilõikamisi, kuna eelmised raudtee-ehitused on teostatud niivõrd

ammu, millest tulenevalt on need halvasti dokumenteeritud. TTJA on iga-aastaselt tuvastanud

13

1-2 raudtee kaitsevööndi rikkumist. Õnneks on rikkumised avastatud õigel ajahetkel, mistõttu

ei ole nendest tulenevalt õnnetusi juhtunud.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi

nõudeid. Juhtumite korral kontrollitakse asjasse puutuvate ehitustöid tegevate isikute tegevuse

nõuetekohasust. Lisaks jälgitakse raudtee kaitsevööndi nõuete järgimist raudteeinfrastruktuuri

järelevalve läbiviimisel.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) ja raudteeseadus

(RdtS).

Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131, § 132 ja

RdtS §152 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed

on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kaebuse saamisel hinnatakse esmalt, kas ja mis

ulatuses tuleks tööd peatada. Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu

kõrgendatud oht (nt kaevetööde jätkamisel võib saada kahjustatud elutähtsa teenuse osutamine),

siis keelatakse ehitus- ja kaevetööd ohu kõrvaldamiseni, lisaks võib taotleda

politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.

2. Ehitusvaldkonna ettevõtja ja pädeva isiku nõuete rikkumine: 2 – keskmine-tavaline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ehitusvaldkonnas peavad EhS § 24 kohastel tegevusaladel toimetavad pädevad isikud omama

kutsetunnistust ning vastavate tegevusalade ettevõtjad peavad enda majandustegevuse ning

enda jaoks töötavad pädevad isikud registreerima majandustegevuse registris (MTR). MTR-is

korrektse info kuvamine on oluline tellijatele õigete valikute ja otsuste tegemiseks ehitustööde

läbiviija valimisel. Vale info põhjal tehtud otsused võivad ühelt poolt tuua kaasa olukorra, kus

töid teostavad isikud, kes selleks vastavat pädevust tegelikult ei oma, võib mõjutada ehitise

ohutust või püsivust, kuid mis võib kaasa tuua ka majandusliku kahju, mis seisneb tööde

ümbertegemises või järgmise pädeva isiku palkamises.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: tavaline oht

Ehitusvaldkonna ettevõtjatele ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise rikkumise tagajärjel

võivad ehitustööde tellijad saada eksliku infot ehitusettevõtja ja tema heaks töötavate pädevate

isikute kvalifikatsiooni kohta. Kaasneda võib eelkõige majanduslik kahju, kuid halvemal juhul

võib tekkida mittevastavusi ehitise nõuetele vastavuses (sh ohutus).

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Käesoleval hetkel teostab MTR automaatkontrolli Eesti riiklikust kutseregistrist ning ei ole

võimalik registreerida isikud, kes ei oma vastavat pädevust kutseregistri andmetel. Lisaks

peavad pädevad isikud temaga tehtud registreeringud kinnitama. Sellisel moel on isik teadlik,

et ta on kinnitatud selles konkreetses ettevõttes kui pädev isik. Üks isik saab olla tegev pädeva

isikuna maksimaalselt kolmes ettevõttes.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kaebusepõhiselt MTR-s tehtud kandeid ning ettevõtjate ning nende heaks

töötavate isikute pädevusi.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik § 130.

14

TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui

kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, siis tehakse ettekirjutus ning

vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

3. Avalike ehitiste ligipääsetavuse nõuete rikkumine: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguse konventsiooni 2012. aastal. Sellega on Eesti

riik võtnud endale kohustuse, mis eeldab seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi, et anda

puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis

eluvaldkondades, tagades võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, avalikele

ehitistele ja teenustele. Sellest tulenevalt peavad uued ja oluliselt rekonstrueeritavad ehitised,

kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, olema ligipääsetavad erinevatele

sihtgruppidele. Alates 2019. aastast on selle valdkonna järelevalve TTJA pädevuses ja iga-

aastaste vaatluste alusel võib järeldada, et puudusi esineb tihti. Ehitiste omanikud suhtuvad

reeglina vajalikesse tähelepanekutesse positiivselt, kuid hoonete projekteerijate ja arhitektide

teadmiste tase ligipääsetavuse valdkonnas vajab täiendamist.

Aastatel 2019-2025 valimisse võetud hoonete (kokku 163 hoonet) kontrollitulemused näitasid,

et paljudel hoonetel esines suuremaid või väiksemaid puudusi. Aastatel 2019-2022 esines

puudusi peaaegu kõigis kategooriates, sealhulgas hoone sissepääsud, liftid, hoonesisesed

liikumisteed. Halb oli olukord treppide, panduste ja käsipuude nõuete täitmise osas.

Mitterahuldav oli olukord invatualettide osas - igas kümnendas hoones invatualetid puudusid.

Pärast aastal 2022 toimunud nõustamisi, on puuduste arv oluliselt vähenenud. Aastatel 2024-

2025 toimunud kontrollid näitasid, et igas kontrollitud hoones oli invatualettruum ja lift, mis

vastasid 95% ulatuses õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Oluliselt on paranenud olukord

treppide, käsipuude, panduste ja liikumisteede osas.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Esineb oluline oht tervisele. Kuigi enamiku puuduste korral otsest ohtu elule ja tervisele ei

esine, tuleb nõuetele mittevastavaid treppe, panduseid ja käsipuid, markeerimata klaaspiirdeid,

lubatust kõrgemaid uksepakkusid jne käsitleda kõrgendatud riski allikana, mis võivad

põhjustada trauma või raske kehavigastusega lõppevaid õnnetusi inimestele, sh erinevat puuet

omavatele isikutele (kukkumine trepil, ratastooli ümberminek jne). Lisaks esineb oht vaimsele

tervisele, kuna liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimesed ei saa tavapärasel kombel

ühiskonnaelust osa võtta. Lisaks põhjustab mitteligipääsetav keskkond suuremaid kulutusi

sotsiaalteenustele, kuna inimesed ei pääse iseseisvalt kodunt välja ja vajavad erinevate teenuste

kättesaamiseks isiklikku abistajat.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Pärast aastal 2022 toimunud nõustamisi, on

teadlikkus avalike hoonete ligipääsetavuse osas suurenenud ning järelevalve käigus tuvastatud

puuduste arv oluliselt vähenenud.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse paikvaatlusega olulisuse määra alusel vastavalt osakonna aastasele tööplaanile.

Tööplaani koostamisel võetakse arvesse objekti tajutavat mõju erinevatele sihtrühmadele, suurt

avalikku huvi, valdkondlikku jaotust ja võimalikke riskitegureid.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

15

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, mille

kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, siis koostatakse ettekirjutus puuduste

kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.

4. Ehitamine avalikus veekogus: 7 – väike-kõrgendatud

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutõrjeliselt relevantne on ehitamine avalikus veekogus, kui sellega võidakse kahjustada

veekogus olevaid teisi ehitisi (nt liine või trasse) või ohustada keskkonda ning mõjutada

meresõiduohutust. Avalikus veekogus ehitamine toob kaasa vajaduse täpselt selgitada välja

ehitamise ja kavandatud ehitise võimaliku mõju keskkonnale, veeliikluse toimimisele,

muinsuskaitse pärandile ja veekogus paiknevatele liinidele, trassidele ja teistele

tehnosüsteemidele.

Veekogusse ehitamisel ei pruugi selle mõju keskkonnale olla ilmne ning seetõttu on vajalik

eraldi analüüsida selle mõju keskkonnale (nt kuidas ehitis mõjutab vee kvaliteeti või kalade

rändeteid ning koelmualasid), aga ka keskkonna mõju ehitisele (nt jää liikumine ja rüsijää).

Avalikus veekogus paikneb vee all ehitisi (torud, kaablid jms), mille täpne asukoht ning mille

omanik ei pruugi olla teada ning mis võidakse teadmatusest ehitustegevuse käigus lõhkuda.

Meres on palju objekte, mida ei teata ega ole kantud kaartidele, nt laevavrakke, aga ka muid

vallasasju, mis on või peaksid olema kaitse all või on ohtlikud (nt meremiinid). On trasse, mis

lähevad majandusvööndist läbi, aga ei kuulu Eesti riigi jurisdiktsiooni alla. Ohutuks

ehitamiseks tuleb eelnevalt uurida avaliku veekogu põhja ning hüdrodünaamikat.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Teadmatusest või hooletusest valitud ebasobivad ehitusvõtted avalikus veekogus võivad tuua

kaasa suure kahju keskkonnale, pöördumatult kahjustada mälestist või vrakki, mis tuleks võtta

kaitse alla mälestisena, ning – arvestades, et igal aastal teeb merevägi kahjutuks mitukümmend

meremiini – pole välistatud ka oht ehitajate elule ja tervisele, samuti suure varalise kahju oht.

Lisaks on oht ehitustöödel kahjustada avaliku veekogu põhjas paiknevaid teisi tehnorajatisi,

mis võivad mõjutada olulise teenuse (nt side, elektriühendus saarega) toimepidavust.

Realiseerumise tõenäosus: väike

Enamus avalikku veekogusse ehitamisega seotud ohtusid on teada ja neid saab võtta abstraktselt

arvesse, kuid mõju keskkonnale, mälestistele (muinsuskaitsealustele objektidele),

meremiinidele, riigikaitsele, veeliiklusele ja ehitamise ohutusele tuleb üksikjuhtudel

kontrollida.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse avalike veekogudega seotud hoonestus-, ehitus- ja kasutuslubade menetluse

käigus kõigi võimalike mõjudega arvestamist, vajadusel tehakse järelevalvet ehitustegevuse

üle.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.

Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh majandustegevuse peatamine või keelamine

16

MSÜS § 36 ja § 43 alusel ja korras (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse

vahetu kõrgendatud oht (nt suur oht keskkonnale), siis keelatakse ehitustööde jätkamine ohu

kõrvaldamiseni ning võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu

kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.

5. Energiamärgiste kontrollimine: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Tagamaks energiamärgiste olemasolu ja nende kvaliteeti Eesti ja Euroopa Liidu poolt seatud

kliima-eesmärke täitmiseks, näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844,

millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi

2012/27/EL energiatõhususe kohta, ette, et TTJA poolt aasta jooksul kontrollitud

energiamärgiste hulk peab olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste

nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Lisaks näeb regulatsioon ette, et

energiamärgiste info tuleb kuvada kinnisvara müügi- ja üürikuulutustes ning energiamärgise

infot tuleb kuvada avalikes hoonetes nähtaval kohal.

Eestis väljastatakse aastas keskmiselt 2000-4500 energiamärgist, ehk aastas tuleb esindusliku

valimi saamiseks kontrollida 322-357 märgist. Arvutuse aluseks on Euroopa Komisjoni

hinnang esinduslikule valimile.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes

osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest.

Äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine moodustab 15% kogutarbimisest.[1]

Energiamärgise puudumine või nende kehv kvaliteet ei aita kaasa Eesti ega Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisele – tagajärg oluline oht (oht keskkonnale).

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Uutel hoonetel on tavapäraselt energiamärgis olemas (kohustuslik osa ehitusloa ja kasutusloa

saamiseks, kontrollib mh. ka KOV), samas kvaliteet on kõikuv, kuna arvutusmetoodika on uute

tehnoloogiliselt keerukate hoonete puhul keerulisem. Suurem probleem on olemasolevatel

hoonetel energiamärgise olemasolu, samas kvaliteet on seal kõrgem, kuna arvutusmetoodika on

lihtsam. Näiteks avastas TTJA aastatel 2016 kuni 2021 kohalike omavalitsuste avalike hoonete

energiamärgiste kontrollimisel, et ca 100 hoonel puudus energiamärgis. 2023 ja 2024 kuvasid

suuremad kinnisvaraportaalid (city24.ee, kv.ee) 78% juhtudest kinnisvarakuulutustes

energiamärgise infot (sh. info „energiamärgis“ puudub, sest kõigil hoonetel ei ole kohustust

energiamärgist omada (EhS § 62 lg 2)), seega rikkumise tõenäosus on keskmine.

Kontrolli ulatus

Järelevalve läbiviimisel lähtub TTJA eelkõige kaebustest, aga ka olukordadest, kus konkreetse

spetsialisti või ettevõtte lõikes on avastatud samalaadsed puudused mitmes märgises. Samuti

monitoorib TTJA energiamärgiste osakaalu müügi- ja üürikuulutustes. Kõige lihtsam on

kontrollida energiamärgise olemasolu (on/ei ole), keerulisem on kvaliteedi ehk arvutuste

õigsuse kontroll. Ka arvutuste kontrolli saab kaheks jagada: tarbimisandmetel põhinev arvutust

on lihtsam kontrollida kui ehitusprojektil arvutusliku energiamärgise arvutuse õigsust

(lähteandmete kontroll, st. õigusaktidest ja standarditest tulenevad väärtused, põhiväärtused

projektist) – uut mudelarvutust või projekteerimist TTJA ei teosta, vajadusel tellitakse

ekspertiis.

17

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.

Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud

sissejuhatavas osas olevas tabelis). Vigaste energiamärgiste väljastamisel teeb TTJA koostööd

energiaaudiitorite kutseandjaga.

6. Suurettevõtete energiaauditite kontrollimine: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Suurettevõtete energiaauditikohustuse kehtestamises leppisid EL liikmesriigid kokku Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 (nn. energiasäästu direktiivi) vastuvõtmisel,

kuna nendes ettevõtetes võib energiasääst olla märkimisväärne. Auditi peamine positiivne

tulem ettevõtte jaoks peaks olema võimalus leida üles kulutõhusad energiasäästu meetmed.

Suurettevõtete energiatõhusus on oluline samm Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliima-

eesmärkide saavutamisel.

Kulutõhusus ettevõtte jaoks tähendab, et pärast auditit ja meetmete rakendamist kasvab

ettevõtte energiatarbimise tõhusus ja parimal juhul saavutatakse ka märkimisväärne

energiasääst, mis vähendab ettevõtte kulusid. Mõistlik energiakasutus aitab suurendada

ettevõtte kasumlikkust ja energiasäästu teemaga regulaarselt tegelemine aitab viia säästlikku

mõtteviisi ka teistesse ettevõtte protsessidesse. Kui energiaaudit vastavalt energiasäästu

direktiivile ei koostata, on oht keskkonnale ja kliimaeesmärkide saavutamisele.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Auditite eesmärk on juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele energiasäästumeetmetele,

esialgne analüüs juba tehtud ja esitatud energiaauditite pealt näitab, et keskmine säästu

potentsiaal on 7% ettevõtte kohta, on ka sektoreid, kus see on ka ligi 15%. Kokkuvõtvalt on

tagajärg kliimaeesmärkide saavutamisel keskmine kuni suur, kuna siin kaasneb mastaabiefekt,

seega esineb oluline oht.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Tõenäosus, et energiaauditit ei ole, on keskmine (tuleviku suundumus pigem vähese poole) –

nõude üle on järelevalvet tehtud alates aastast 2017. Suurettevõtted on üldjuhul teadlikud ning

nende jaoks on ka kuvand oluline (seaduskuulekas, roheline ettevõtte, kliimaneutraalne

ettevõte). 2024. aastal oli vastavate auditikohustuslike suurettevõtete arv ca 152. Aastal 2024

tuli audit esitada 22 ettevõttel, kellest esitamata jäi kahel. See ei välista, et teistel ettevõtetel

võivad energiaauditid olemas olla.

Kontrolli ulatus

Ettevõtete hulk kõigub aastate jooksul, kuna ettevõtte kuulumine suurettevõtte kategooriasse

sõltub nii ettevõtte suurusest, kui ka majandustulemustest. Hetkel on selliseid ettevõtteid aastate

jooksul olnud 120 kuni 160. TTJA on võtnud eesmärgiks 4 aasta jooksul kontrollitakse üle kõigi

suurettevõtete energiaauditid, so aastas u 20-30 ettevõtet. 2025.a. möödub 4 aastat neil

ettevõtetel, kes on teinud energiaauditi 2021. aastal. Seega tekib neil kohustus auditit korrata.

Riigi vaatest selgub, kas ja milliseid säästumeetmeid on ellu viidud.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab energiamajanduse korralduse seadus

(EnKS).

18

Kuna ettevõtetel on kohustus kanda energiaauditid ja -aruanded TTJA infosüsteemi, väheneb

tulevikus päringute hulk energiaauditite olemasolu kohta, vaid järele jääb energiaauditi

kvaliteedi kontroll. Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EnKS

§ 33 alusel KorS §-s 30 sätestatud erimeedet (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). TTJA

poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis.

7. Laadimistaristu nõuetele mittevastavus: 1 – väike-tavaline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta

tuleneb kohustus, et 1. jaanuarist 2025 peab rohkem kui 20 parkimiskohaga mitteeluhoonel

olema paigaldatud vähemalt üks elektriautode laadimispunkt. Kohustus puudutab näiteks

büroohooneid, kaubanduskeskusi jm asutusi. Lisaks tuleb ära teha hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamised. Aastal 2025 saab läbi

viieaastane üleminekuaeg, mis oli mõeldud mitteeluhoonete varustamiseks elektriautode

laadimistaristuga.

Lisaks tuleb rajada jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad vähemalt 15% mitteeluhoonete

keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % hoone üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka

tavajalgratastest suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: tavaline oht

Laadimistaristu olemasolu aitab kaasa energiatõhususe eesmärkide saavutamisele ja on seeläbi

seotud keskkonnaohuga. Laadimistaristu puudumine ei põhjusta ohtu, mis on seotud ohuga

inimeste elule ja tervisele, seetõttu on tegemist hinnanguliselt tavalise ohuga.

Realiseerumise tõenäosus: väike

Tegemist on uue kohustusega ja järelevalvepraktikat veel kogunenud ei ole. Eeldame, et

ettevõtjad on valdavalt seaduskuulekad ning seetõttu hindame laadimistaristu puudumise

tõenäosust väikeseks.

Kontrolli ulatus

Ettevõtete hulk, kellele nõue rakendub, vajab väljaselgitamist. Suurettevõtteid on 120 kuni 160,

kellele nimetatud kohustus kindlasti rakendub. Lähitulevikus tõuseb ettevõtete arv 800-ni, see

katab ära enamiku ettevõtete omanduses olevad hooned.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).

Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EhS § 131 alusel KorS §-

s 30 sätestatud erimeede (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). TTJA rakendatavad

erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse

puudus, mille kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, siis koostatakse ettekirjutus

puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha määramisega.

8. Eesti inforuumi ohustamine: 9 – suur- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ebaseadusliku ja kahjuliku sisu levitamine inforuumis võib kaasa tuua ühiskonna lõhestumise,

demokraatlike protsesside õõnestamise, isikute radikaliseerumise ning majandusliku kahju

tarbijatele. Tarbijate kaitseks seatud läbipaistvusnõuete täitmata jätmine inforuumis vähendab

19

usaldust vahendusteenuste vastu ning tarbija võimalusi oma õiguste kaitseks.

Meediateenustes pole lubatud edastada saateid, mis õhutavad vihkamist, vägivalda või

diskrimineerimist või kujutavad ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule.

Infoühiskonna teenustes on keelatud vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele

kihutamine, sõja õhutamine ning sõjakuritegude õigustamine kui sellega kujutatakse ohtu riigi

julgeolekule.

Väga suurtel digiplatvormidel, kel EL-s enam kui 45 miljonit igakuist aktiivset kasutajat, on

kohustus hinnata platvormil realiseeruda võivaid süsteemseid riske, sh desinformatsiooni levik

ja demokraatlike protsesside mõjutamine, ning võtta nende maandamiseks vajalikud meetmed,

näiteks sisu eemaldada, selle nähtavust vähendada või lisada juurde viide ametliku info allikale.

Majandusliku kahju oht tarbijatele esineb läbi digiplatvormidel levitatavate pettuste, näiteks

meelitatakse tarbijaid suurte soodustuste või kiire rikastumise võimalustega jagama nii

krediitkaardi kui isikuandmeid.

Tarbija kasutatavate vahendusteenuste läbipaistvuse tagamiseks tuleb teenuseosutajal esitada

teave kasutatavate algoritmide kohta, luua teenuses esinevast ebaseaduslikust sisust teavitamise

ja kaebuste esitamise kontaktpunkt, kirjeldada ettevõttesisest kaebuste lahendamise

mehhanismi, avaldada korra aastast läbipaistvusaruanne vahendusteenusest eemaldatu sisu ja

kasutajatelt laekunud kaebuste kohta jms. Olukorra tuvastamiseks analüüsis TTJA 2025. aastal

viie Eesti suurema vahendusteenuse osutaja tingimuste vastavust EL digiteenuste määruse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065) nõuetele. Nähtus, et 55 analüüsitud

nõudest tuvastati vastavus vaid 50% juhtudest.

Kaitsepolitseiamet nendib, et paremäärmuslikust ideoloogiast kantud terrorismi oht on

demokraatlikes ühiskondades viimastel aastatel kasvanud. 2025. aastal mõisteti kohtus süüdi

kolm alaealist terroristlikusse ühendusse kuulumise pärast. Enim puutuvad inimesed

äärmusliku propagandaga kokku internetis, seepärast on alates 2022. aastast terroristliku sisu

levitamine veebis keelatud ja veebimajutusteenuse pakkujatel kohustus võtta meetmed, et sisu

avaldamist ja levikut takistada (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/784, TCO

määrus). TTJA on kaardistanud enam kui 160 Eesti veebimajutusteenuse pakkujat, kellest vaid

kaks täitsid kõiki terroristliku sisu leviku takistamiseks ette nähtud nõudeid. Lisaks kohustati

2025. aastal üht Eesti veebimajutusteenuse osutajat terroristlikku sisu eemaldama.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest terrorikuritegu ja üleskutse selle

toimepanemisele on karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteod. Kuigi tarbija

kaitseks seatud läbipaistvusnõuete ja digiplatvormidel levivate pettuste ohtu võiks hinnata

oluliseks, siis inforuumi ohuolukorra määratlemisel tuleb lähtuda kõrgemaist valdkonnas

realiseeruda võivast ohu tasemest.

Realiseerumise tõenäosus: suur

TTJA piiras 2022. aastal seitsme telekanali ja 15 domeeninime kättesaadavust Eestis, kuna need

õhutasid vaenu ja kujutasid ohtu riigijulgeolekule. EL on alates 2022. aastast sanktsioneerinud

32 Venemaa meediateenust ning lisaks kohaldanud finantssanktsioone paljudele meediateenuse

osutajatele lähtuvalt nende rollist Ukraina vastu suunatud sõjas, sh informatsioonilise

mõjutustegevus. Eestis on 23.10.2025 seisuga lähtuvalt EL-s kehtestatud sanktsioonidest

piiratud 75 telekanali, 320 veebilehe ja 78 ühiku digiplatvormi sisu kättesaadavust.

Liikmesriikides ja Moldovas lähiaastatel toimunud demokraatlike esinduskogude valimistest

on enamus (nt Slovakkia parlamendivalimised 2023, Poola parlamendivalimised 2023, Euroopa

Parlamendi valimised 2024, Moldova presidendivalimised 2024, Rumeenia

20

parlamendivalimised 2024, Saksamaa parlamendivalimised 2025, Poola presidendivalimised

2025, Tšehhi parlamendivalimised 2025) osaks saanud kolmandast riigist lähtuvale

informatsioonilisele mõjutustegevusele, mille abil on püütud ühiskonda lõhestada ja valimiste

tulemust suunata mõjutajale soodsas suunas. Rumeenia 2024. aasta parlamendivalimiste näitel

päädis see lausa valimistulemuste tühistamisega. Kuigi Eestis ei valita presidenti otse rahva

poolt, ei saa siiski ka nende valimiste puhul välistada võimalikku kolmanda riigi

informatsioonilist mõjutustegevust.

Internetis levivate pettuste ohvriks langeb igal aastal aina rohkem inimesi, samuti suurenevad

väljapetetud summad. Politsei- ja Piirivalveameti andmeil kaotasid Eesti inimesed pettuste

tagajärjel mullu ligi kaheksa miljonit eurot ehk iga päev keskmiselt 22 000 eurot. Suurima osa

sellest moodustasid investeerimispettused (4,8 miljonit eurot) ja pangapettused (2,3 miljonit

eurot). TTJA tuvastas 2025. aastal Facebookis ligi 1000 pettuste kasutamise juhtumit, 2024.

aastal oli tuvastatud juhtumite arv 64.

TTJA analüüsis 2025. aastal viie Eesti suurema vahendusteenuse osutaja tingimuste vastavust

EL digiteenuste määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065) nõuetele.

Nähtus, et 55 analüüsitud nõudest tuvastati vastavus vaid 50% juhtudest.

Terroristliku veebisisu puhul nähtub TTJA 2025. aastal teostatud analüüsist, et pea kõigil Eesti

veebimajutusteenuse pakkujatel esineb ennetusmeetmete rikkumisi. Ühe Eesti teenusepakkuja

puhul on kerge suhtumine ennetusmeetmetesse toonud kaasa olukorra, kus teenusepakkujal on

tulnud Saksamaa Föderaalpolitsei korraldusel terroristlik sisu oma veebikeskkonnast

eemaldada.

Kontrolli ulatus

Ebaseadusliku ja kahjuliku sisu levitamise takistamiseks on võimalik kontrollida kõiki Eestis

kättesaadavaid vahendus- ja meediateenuseid. Kontrollitakse Eestis enim kasutatavaid

sotsiaalmeediaplatvorme tuvastamaks pettuseid või kolmandast riigist nähtuvat

mõjutustegevust. Kontrollitakse kaebusepõhiselt kolmandast riigist pärinevaid

meediateenuseid tuvastamaks, kas need õhutavad vihkamist, vägivalda, diskrimineerimist või

kujutavad ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule.

Tarbijatele vahendusteenuste läbipaistvuse tagamiseks on võimalik kontrollida kõiki Eesti

vahendusteenuse pakkujaid, kontrollitakse kuni 15 suurima kasutajate arvuga vahendusteenuse

pakkuja tegevuse vastavust EL digiteenuste määruse läbipaistvusnõuetele.

Terroristliku veebisisu leviku ennetamiseks on võimalik kontrollida kõiki Eesti

veebimajutusteenuse pakkujaid. Kontrollitakse 50 suurima kasutajate arvuga

veebimajutusteenuse pakkuja vastavust TCO määruse nõuetele.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestavad infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS)

§ 12 lg-d 3, 4, 6, § 131 ning meediateenuste seaduse (MeeTS) §-d 19 ja 51.

Kontrollimisel kasutatakse ohuolukorra tõrjumiseks mõõdupäraseid riikliku järelevalve

meetmeid. InfoTS-i alusel järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. MeeTS alusel järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

Kahjuliku, kuid mitte ebaseadusliku, sisu, näiteks ühiskonna lõhestamisele suunatud

informatsiooniline mõjutustegevus, sõltuvust tekitav teenuse disain, tuvastamisel

vahendusteenustest piirdub TTJA pädevus Euroopa Komisjoni teavitamisega. Väga suurtel

digiplatvormidel süsteemsete riskide maandamise tõhusust on vastavalt EL digiteenuste

määruse art 56 lg-le 2 pädevus kontrollida vaid Euroopa Komisjonil.

21

9. Rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumine teenuste valdkonnas: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus isikud rikuvad Euroopa Liidu määrusest (EL) nr

833/2014, määrusest (EL) nr 765/2006 või määrusest (EL) nr 692/2014 tulenevaid

arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-, ärinõustamis-,

juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-, turismi-, meedia-,

infoühiskonna- ja reklaamiteenuste, turu-uuringute, avaliku arvamuse küsitluste teenuste,

tehnilise katsetamise, analüüsimise teenuste või infotehnoloogiaalase nõustamisteenustega

seotud piiranguid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on

karistusseadustiku § 931 kohaselt kuritegu.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. 30.10.2025 seisuga on TTJA algatanud 19 teenuse

sanktsiooni järelevalvemenetlust. Enamasti on tegemist meedia, juhtimiskonsultatsiooni ja IT-

nõustamisteenustega. Menetluste käigus on piiratud näiteks enam kui 60 sanktsioneeritud

meediateenuse kättesaadavust.

Teenuse, välja arvatud finantsteenuse, sanktsioonide täitmise üle Eestis puudus enne

17.06.2024 järelevalve teostamise korraldus. Sellest tulenevalt ei ole veel kogunenud pikka ja

järjepidevat järelevalvepraktikat. Samas nähtub Rahapesu Andmebüroo (RAB) 2024. aasta

aastaraamatust, et ainuüksi finantssanktsiooni rikkumise kohta esitati RAB-ile 593 teadet.

Sellest võib järeldada, et rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisi toimub ka teistes teenuse

valdkondades.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse TTJA koostatava riskiprofiili alusel kolme suurima riskiga teenuste valdkonda

ning lisaks meedia- ja turismiteenuste valdkonna sanktsioonide täitmist. Lisaks plaanilisele

järelevalvele teostatakse järelevalvet TTJA-le laekuvate vihjete alusel.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

(RSanS) § 11 lg 3 p 6, § 30 lg 6. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Rikkumise kõrvaldamiseks võib teha ettevõtjale ettekirjutuse KorS § 28 alusel.

Ettekirjutuse täitmine on võimalik tagada RSanS § 33 lõikes 4 ette nähtud sunniraha

kohaldamisega.

10. Välisinvesteeringu loakohustuse ja loa tingimuste rikkumine: 7 – väike-

kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik on loodud Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusega (EL) 2019/452, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega (VUHS). Välisinvesteeringuga, mis

viiakse lõpuni järgimata välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks kehtestatud

22

nõudeid, võib tekkida oht Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ning avalikule

korrale.

Võimaliku ohu teke põhineb ohuhinnangul, mille alusel on tõenäoline majanduse kaudu Eesti

suveräänsusesse sekkumine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks

mittesõjalistest ennetavatest ja heidutavatest vahenditest, mille kaudu on võimalik ära hoida,

tõkestada ja maandada majandusjulgeoleku riske. Võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide

turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja liikmesriikide ühiste taristute tihedat lõimitust,

võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või avalikule korrale ka väljaspool

seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse. Seetõttu on strateegiliste majandusharude

sõltumatuse tagamiseks ja ohu ennetamiseks vajalik selgitada välja investeeringute tegelik

päritolu ja võimalikud kaudsed eesmärgid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Prognoositav tagajärg võib kaasa tuua erinevaid ohtusid kuni kõrgendatud ohuni. Kõrgendatud

oht kaasneb välisinvestori poolt välisinvesteeringu loa kohustuse täitmata jätmisega, millest

tingituna jääb tuvastamata ja realiseerub oht Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi

julgeolekule ning avalikule korrale. 2025. aastal tuvastas TTJA ühe juhtumi, kus

välisinvesteering oli lõpule viidud välisinvesteeringu luba taotlemata.

Realiseerumise tõenäosus: väike

Realiseerumise tõenäosus on väike. Tartu Ülikooli uuringu („Välisinvesteeringute

taustauuringu mõjude hindamine“, Tartu Ülikool, lõpparuanne 2021) kohaselt on Eesti

atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna kõrge, seejuures senisest suurem

otseinvesteeringute kasv Eestisse on toimunud aastatel 2019-2021. Eesti Panga

otseinvesteeringute statistika alusel on alates 2022. aastast olnud otseinvesteeringute tõus

eelnevalt välja toodud perioodiga võrreldes madalam ja 2024. aastal isegi vähenenud. Languse

põhjuseks võib olla Eesti geopoliitiline asukoht ja Venemaa agressioon Ukraina suhtes, mis on

kahandanud ajutiselt Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust välisinvestoritele.

Kolmandatest riikidest (st riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid) tehtud välismaiste

otseinvesteeringute osakaal kõikidest otseinvesteeringutest Eestis aastatel 2010-2024 on

kokkuvõttes kasvanud ja moodustab kõikidest otseinvesteeringutest pea veerandi. Vastavalt

Eesti julgeolekupoliitika alustele (koostanud Vabariigi Valitsus ja heaks kiitnud 22.02.2023

Riigikogu) on praeguse julgeolekukeskkonna üheks suuremaks strateegiliseks väljakutseks

intensiivistunud vastasseis erinevate majanduslike süsteemide vahel, mis survestab meie

väärtusruumi ning suurendab ideoloogilist vastukaalu sellele. Autoritaarsete režiimide

agressiivsus on kasvanud ja nad koonduvad üha enam vastutegevuseks demokraatlikule

väärtusruumile. Majanduslike meetmete kasutamine mõjuvõimu suurendamiseks kahjustab

tarneahelate turvalisust ja seab ohtu riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste toimepidevuse.

2025. aasta esimese kümne kuuga viis TTJA läbi 13 järelevalvemenetlust, mille käigus tuvastati

üks juhtum, kus välisinvesteering oli lõpule viidud välisinvesteeringu luba taotlemata.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse välisinvesteeringuid VUHS § 4 lõikes 1 tegevusvaldkondade abil määratletud

sihtettevõtjatesse, kellesse investeeringute tegemisel on kehtestatud välisinvesteeringu loa

kohustus hindamaks mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Sihtettevõtjateks on ennekõike

strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevad ettevõtjad (kokku umbes 330 ettevõtjat), kelle

majandustegevus on seotud julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks oluliste

sisenditega, mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks Eestile märkimisväärne

mõju. Lisaks loakohustuse täitmisele kontrollitakse ka välja antud lubade puhul nende

23

kõrvaltingimuste täitmist.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevus tuleneb VUHS-st. Järelevalve teostamiseks võib kohaldada KorS-st tulenevaid

üldmeetmeid ning §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel

tehakse ettekirjutus VUHS § 23 alusel ja ettekirjutuse täitmata jätmise korral määratakse

sunniraha ülemmääraga 100 000 eurot. Ettekirjutusega võib kohustada välisinvestorit,

sihtettevõtjat ja välisinvesteeringu muud osalist osalust või sihtettevõtja osa võõrandama,

tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra

taastamiseks.

11. Digiligipääsetavuse nõuete rikkumine: 2 – keskmine-tavaline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Kohustus avalikule sektorile tagada enda veebilehtedele ja mobiilirakendustele juurdepääs

tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2102 (avaliku sektori asutuste

veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse direktiiv) ja Komisjoni rakendusotsusest

(EL) 2018/1524, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud avaliku teabe seadusega (AvTS)

ning selle alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20

„Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord.“ Komisjoni rakendusotsuse nr 2018/1524 lisa 1 sätestab miinimumnõuded

veebilehtede ja mobiilirakenduste iga-aastasele seirele.

Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus avaliku sektori asutuse veebilehe külastaja või

mobiilirakenduse kasutaja ei saa oma erivajaduse tõttu avalikule teabele ja teenustele ligi, sest

avaliku sektori asutus on jätnud täitmata digiligipääsetavuse nõuded.

Alates 28.06.2025 laienevad ligipääsetavuse tagamise nõuded ka erasektori mitmetele

teenustele nagu e-kaubandus, elektrooniline side, e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik

eriotstarbeline tarkvara, finantsteenus, sõitjateveoteenuse osad ja audiovisuaalmedia teenusele

ligipääsu andev teenus. Nõuded nende yeenuste ligipääsetavusele tulenevad toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadusest (LPS). Ligipääsmatud teenused piiravad erivajadusega inimeste

iseseisvust ja suurendavad ebavõrdsust. Ettevõtjate teadlikkus uutest nõuetest on hetkel madal,

mistõttu on oodata puudustega toodete suurt osakaalu.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: tavaline oht

Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab 30.06.2025

seisuga Eestis kokku 104 049 puudega inimest. Halveneb erivajadustega inimeste, samuti

eakate võime iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada ja aktiivselt ühiskonnaelus

osaleda. Kui avalik sektori ja ettevõtjad ei täida ligipääsetavuse nõudeid, siis ei pääse

märkimisväärne osa ühiskonnast ligi avalikule teabele ja pakutavatele e-teenustele nagu näiteks

e-poed, finantsteenused, sideteenused jt.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Peamiselt esineb olukordi, kus digiligipääsetavuse

nõuded on täidetud osaliselt, kuid samas võib ühe nõude täitmata jätmine tuua kaasa olukorra,

et kogu veebileht või rakendus ja pakutav avalik teenus on ligipääsmatu, nt broneerimissüsteem,

mis ekraanilugejale ei anna teavet parajasti kasutajal fookuses oleva kuupäeva kohta.

Varasemad asutuste pöördumised, aastatele 2021-2024 läbi viidud avaliku sektori veebilehtede

ja mobiilirakenduste seire näitavad, et esineb puudusi digiligipääsetavuse nõuete täitmisel.

2024. aasta seire kohaselt oli avaliku sektori veebilehtede keskmine ligipääsetavuse skoor

24

automaatseire põhjal 78 punkti 100-st. Põhjalikus seires tuvastatud mittevastavuste osakaal

avaliku sektori veebilehtedel on 12,44%.

Erasektori teenustele kohalduvad ligipääsetavusnõuded jõustusid alles 28.06.2025 ja seega on

järelevalvepraktika on alles kujunemas. Samas näitavad TTJA-le laekunud pöördumised, et

ettevõtjate teadlikkus uutest kohustustest on madal, mistõttu on tõenäoline, et esineb

ligipääsetavusnõuetele mittevastavaid teenuseid.

Kontrolli ulatus

Avaliku sektori veebilehtede ja rakenduste puhul kontrollitakse Komisjoni rakendusotsuse nr

2018/1524 lisa 1 valemi alusel arvutatud hulka teabevaldajaid AvTS § 5 tähenduses, välja

arvatud AvTS § 32 lõikes 6 toodud erisused, mille kohaselt ligipääsetavuse nõudeid ei

kohaldata teabevaldajaga võrdsustatud isikutele, meediateenust osutavale teabevaldajale ning

koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Viimaste puhul on siiski kohustus ligipääsetavaks

muuta üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoht ja kontaktandmed.

Erasektori puhul kontrollitakse ligipääsetavuse nõuete täitmist nende teenuste puhul, mille

kasutajate hulk on suurim ja mille mõju erivajadustega isiku toimetulekule on suurim. Täpne

kontrolli valmib koostöös erivajadustega isikute esindajatega.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab avaliku teabe seadus ning toodete ja

teenuste ligipääsetavuse seadus.

Järelevalve teostamiseks avaliku sektori veebilehtede ja rakenduste ligipääsetavuse üle võib

kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid. TTJA ettekirjutuse täitmisele kohalduvad AvTS § 534 nõuded.

Järelevalve teostamiseks erasektori teenuste ligipääsetavuse üle võib kohaldada riikliku

järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid. LPS § 19 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral määrata

isikule sunniraha kuni 10 000 eurot.

12. Tarbijalt varjatud lisatasude võtmine: 5 - keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma

head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab

olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk.

Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui esitatakse ebaõiget teavet või kui faktiliselt õige teabe

esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt

teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on

ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: kauba või

teenuse olemasolu või olemus; kauba või teenuse peamised omadused; hind või hinna

arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu.

Tarbijatele tuleb kuvada korrektset teavet hinna ja hinnaeelise saamise kohta. Ametile laekub

vihjeid hinnaerinevuse kohta müügisaalis ja kassas. Samuti laekub ametile vihjeid, et hinda

tilgutatakse - see on praktika, kus toote või teenuse esialgset hinda kuvatakse madalamana, kuid

ostuprotsessi käigus lisatakse sellele kohustuslikke tasusid (nt broneerimistasud, teenustasud,

platvormitasud, pakenditasud), mis lõpphinda märkimisväärselt kergitavad. Tarbija avastab

need tasud sageli alles ostu lõppjärgus, mis võib tekitada pettumuse ja ebaõigluse tunde, kuid

selleks ajaks võib tarbija ostuotsus olla tehtud.

Kauplejal ei ole lubatud mõjutada tarbija majanduskäitumist omistades toodetele väiteid, mis

25

ei vasta tegelikkusele. Kaupleja peab suutma oma väiteid ka tõendada. Vastasel juhul loetakse

kauplemisvõttega seotud väited ebatäpseteks (TKS § 161 lg 2).

Kuigi olukord on alates 2022. aastast paranenud, tunnevad tarbijad endiselt kõrgete

elamiskulude survet, näitab Euroopa Komisjoni 2025. aasta tarbijatingimuste ülevaade (2025

Consumer Conditions Scoreboard). Näiteks avaldas enam kui kolmandik tarbijatest muret oma

võime pärast maksta arveid ja lubada endale igapäevaseid esmatarbekaupu.

Majanduslik ebakindlus ja ostujõu vähenemine teevad tarbijad hinnamuutuste suhtes väga

tundlikuks. Tarbijad otsivad pidevalt parimaid pakkumisi ja on teevad sageli ostuotsuse

odavaima hinna pakkuja kasuks. Seejuures aga kui ostu lõppjärgus selgub, et lisanduvad veel

mitmed tasud, millest tarbijat ei teavitatud, on küsitav, kas tegelikult ka kokkuvõttes hind

odavam on

Kaupu ja teenused kasutavad, ostavad ja tarbivad kõik ehk kogu Eesti elanikkond on mõjutatud

kaupade ja teenuste hinnast ning seejuures ka sellest, kuidas hinda kuvatakse ning kui palju

lisandub varjatud tasusid, pidades silmas varjatud tasudena sellised lisanduvaid tasusid, millest

tarbijat koheselt ei teavitata. Seega on nõuete rikkumisel mõju laiaulatuslik.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Eksitava kauplemisvõtte kasutamise tagajärjel saab kaupleja ebaausa konkurentsieelise, kui

moonutatakse tarbija majanduskäitumist esitades eksitavat infot kauba peamiste

müügitingimuste - hinna ja tarneaja kohta. Puuduliku lepingueelse teabe ja asjakohase

klienditeeninduse tagamata jätmise tõttu võib tarbija saada ulatuslikku kahju ja tegu on olulise

ohuga. Eelnev hõlmab nii jaemüüki kui ka e-poode..

Tarbija õigustele ja majandushuvidele avaldub oht, kui ostule lisanduvad tasud, millest ei ole

selgelt ja korrektselt tarbijat teavitatud. Tarbijad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest ja seega

ei osata oma õiguste eest seista, mistõttu saadakse rahalist kahju. Ühtlasi saadakse rahalist

kahju, kui kaupleja ei tarni kaupa ja tarbija lepingust taganemise korral ei tee kaupleja

tagasimakseid. Kokkuvõtvalt avaldab eelnev negatiivset mõju kogu turule.

Aastal 2025 jõudis TTJA-ni mitmeid tarbijapöördumisi, mis viitasid varjatud tasude võtmisele

kaupleja poolt. Osa rikkumiste puhul, nt tarneajaga hilinemine, ei pruugi tarbija otsest kahju

saada; osal juhtudest on kahju väike. Suure majandusliku kahjuga tagajärjega rikkumiste hulk

on pigem madalam, samas väikeses summas varjatud tasu võtmine suurelt hulgalt tarbijatelt

omab suurt mõju, sest puudutatud tarbijate ring on suur, kuigi tekkinud kahju iga tarbija jaoks

eraldi ei ole suur.. Kokkuvõtvalt tuleb ohu taset hinnata tavaliseks.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise kohta esitatakse sageli vihjeid ning on mitmeid vihjeid

varjatud tasude võtmise kohta. Samas on ka palju seaduskuulekaid ettevõtteid. Suure

majandusliku kahjuga tagajärjega rikkumiste hulk on väga väike, st tõenäosus on madal, samas

väikese kahjuga rikkumiste hulk võib olla suur. Kokkuvõtvalt tuleb tõenäosust hinnata

keskmiseks.

Kaupade ja teenuste tarbijaskond on väga suur, kuid ka pakkujate hulk turul on suur. Nõuete

rikkumisel võib mõju olla laiaulatuslik, kuid realiseerumise tõenäosust hindame keskmiseks,

sest suure turumõjuga ettevõtjad käituvad pigem õiguspäraselt ja rikkumisi tuleb ette teatud

momentides. Tarbijate pöördumised ja kaebused näitavad, et esineb ebaausate kauplemisvõtete

kasutamist ja tasusid, mida tarbijad ei märka. See puudutab ka kampaaniapakkumisi, kus

tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud tingimused jäetakse tahaplaanile.

Kontrolli ulatus

26

Kontrollitakse suuremaid ettevõtjaid, kes oma kaupade ja teenuste pakkumiseks kasutavad

rakendusi või muid vahendusteenuseid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).

Seejuures kontrollitakse kasutatavaid tüüptingimusi ning tarbijale teabe andmist (kohustuslik

lepingueelne teave, lõpphinna kuvamine, tüüptingimustele viitamine ja kättesaadavaks

tegemine, kaupleja kontaktandmed, tootele omistatavaid väiteid) ja kauplemisvõtteid ning

kauplemisvõtetega seotud väiteid.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 ja 65. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja

49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel (TKS §

62 lg 1). TTJA võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete

täpsust ja kui kaupleja ei täida eelnevat nõuet, võib TTJA lugeda väited ebatäpseks (TKS § 161).

TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete

esitamist, kui see on vajalik õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise

väljaselgitamiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

(TKS § 621 lg 1). Samuti võib TTJA nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 622).

TKS §-s 63 on sätestatud erimeetmena kontrolltehing.

13. Tarbijate õiguste ja huvide rikkumine kaupade müümisel ja teenuste osutamisel e-kaubanduses: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Viimastel aastatel on kaupade müük ja teenuste osutamine üha enam liikunud e-kanalitesse, mis

on oluliselt laiendanud tarbijate ostuvõimalusi, kuid samas suurendanud ka ebaausate

kauplemisvõtete riski. Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil

turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või

teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise

äriline eesmärk. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui esitatakse ebaõiget teavet või kui

faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul

teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei

oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu

kohta: kauba või teenuse olemasolu või olemus; kauba või teenuse peamised omadused; hind

või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu.

Eestis tegutseb hinnanguliselt üle 9500 e-kaupluse, millest ligikaudu pooled tegelevad

igapäevaselt aktiivse müügiga. Eesti e-kaubanduse kogukäive oli 2024. aastal ligikaudu 5,2

miljardit eurot ning prognooside kohaselt kasvab see igal aastal 15–20 %. Eesti E-kaubanduse

Liit on väljastanud turvalise ostukoha märgist 210 e-kauplusele, mis moodustab ligikaudu 2%

kõigist e-poodidest. See tähendab, et üle 98 % turuosalistest ei ole märgist taotlenud või neile

ei ole seda väljastatud. Märgise puudumine ei tähenda siiski automaatselt, et e-pood oleks

ebausaldusväärne. Küll on aga TTJA varasematel aastatel läbiviidud kontrollide põhjal

tuvastanud, et tarbijakaitse nõuetele ligikaudu 50% kontrollitud ja turvalise ostukoha märgist

mitteomavatest e-poodidest tarbijakaitse nõudeid rikub.

E-kaupluse loomine on tehniliselt lihtne, mistõttu tuleb turule pidevalt uusi kauplejaid.

Sotsiaalmeedia populaarsuse kasv on toonud kaasa olukorra, kus paljud isikud pakuvad kaupu

ja teenuseid otse sotsiaalmeediaplatvormidel. Samuti on platvormid ise arendanud

kauplemisvõimalusi, võimaldades kasutajatel osta ja müüa kaupu ja teenuseid keskkonnast

lahkumata.

Lisaks on laienenud müügiplatvormide ja turuplatside (marketplace’ide) kasutamine, kus kaupu

müüvad nii professionaalsed kauplejad kui ka tarbijad ise. Sellega võivad kaasneda juhtumid,

27

kus kauplejad esinevad tarbijatena, jättes tarbijad ilma seadusest tulenevatest tarbijaõigustest.

Samuti võib sellise arengu tulemusel suureneda kolmandatest riikidest pärit ja võltsitud

kaupade müük.

Samuti on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud kolmandatest riikidest Euroopa Liitu

tarnitavate kaupade hulk. Ka Eestisse jõudvate kaupade mahud on viimase aasta jooksul

mitmekordistunud, mis mõjutab oluliselt turu toimimist ja konkurentsiolukorda. Muutunud on

ka see, et mitmed suuremad Eesti kauplejad on laienenud teistesse liikmesriikidesse. Kui nendes

riikides tekivad probleemid tarbijatega, on sageli TTJA ülesanne järelevalvemenetlus algatada

ja see läbi viia, mis võib tähendada ameti jaoks olulist töömahu kasvu.

TTJA varasemad kontrollid ja tarbijate pöördumised näitavad, et paljud e-kauplejad ei ole

teadlikud kehtivatest nõuetest. Levinud on juhtumid, kus kaup jääb lubatud ajaks tarnimata või

ei tarnita üldse. Tarneaeg on tarbijate jaoks oluline tehinguotsuse tegemise kriteerium ning selle

rikkumine võib oluliselt mõjutada tarbija majanduskäitumist ja tekitada eksitava ettekujutuse

kaupleja usaldusväärsusest.

Nii TTJA-le esitatud tarbijate kaebused ja pöördumised kui ka järelevalvetulemused näitavad,

et müüjad ei tee vahet seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja tootja või müüja

poolt antud vabatahtlikul müügigarantiil ning eksitavad seetõttu ka tarbijat. Kui tarbijale

antakse ebaõiget teavet või jäetakse sellekohane teave üldse andmata, võib tarbija saada

majanduslikku kahju, kuna ei pöördu kaubal ilmnenud puuduse ilmnemisel õigeaegselt

kaebusega kaupleja poole (nõudes asja tasuta parandamist, asendamist).

Kauplejal ei ole lubatud mõjutada tarbija majanduskäitumist omistades toodetele, teenusele või

müügitingimustele väiteid, mis ei vasta tegelikkusele. Kaupleja peab suutma oma väiteid ka

tõendada. Vastasel juhul loetakse kauplemisvõttega seotud väited ebatäpseteks (TKS § 161 lg

2).

Kaupleja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist seaduses ette nähtud lepingueelse teabe,

ühtlasi viitama lepingus selgelt tüüptingimustele ja tegema tüüptingimused nõutud viisil

kättesaadavaks. Kuna üha rohkem sõlmitakse lepinguid sidevahendite abil, siis on oluline ka

pärast lepingu sõlmimist kauplejapoolne lepingu sõlmimise kinnituse andmine. Lisaks peab

kaupleja järgima muid tüüptingimustele kohalduvaid nõudeid, sh ei tohi kaupleja

tarbijalepingutes kasutatavad tüüptingimused olla tarbijaid ebamõistlikult kahjustavad. E-

kaubanduses võib tarbijateks pidada kogu Eesti elanikkonda. Seega nõuete rikkumisel on selle

mõju laiaulatuslik.

Lisaks eelnevale on oluline, et kaupleja tagab asjakohase klienditeeninduse olemasolu tarbija

kaebuste lahendamiseks ja tarbijale teabe andmiseks. Tarbijavaidluste komisjonile laekunud

kaebustest nähtub, et paljudele tarbija kaebustele ei vastata ja paljud kauplejad ei lahenda neid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Eksitava kauplemisvõtte kasutamise tagajärjel saab kaupleja ebaausa konkurentsieelise, kui

moonutatakse tarbija majanduskäitumist esitades eksitavat infot kauba peamiste omaduste ja

tarneaja kohta. Puuduliku lepingueelse teabe ja asjakohase klienditeeninduse tagamata jätmise

tõttu võib tarbija saada ulatuslikku kahju ja tegu on olulise ohuga. Eelnev hõlmab nii jaemüüki

kui ka e-poode. Ebaausa konkurentsieelise võib saada ka olukorras, kus kaupleja omistab

kaupadele keskkonnalaseid väiteid, mis ei ole tõendatavad ega vasta tõele; samuti kui lubatakse

tarneaegu, millest ei peeta kinni.

Tarbija õigustele ja majandushuvidele avaldub oht, kui e-poe müügitingimused ei vasta

nõuetele (nt jäetakse andmata teave õiguskaitsevahendite kohta, kitsendatakse tarbija kahjuks

taganemisõigust vms). Tarbijad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest ja seega ei osata oma

28

õiguste eest seista, mistõttu saadakse rahalist kahju. Ühtlasi saadakse rahalist kahju, kui

kaupleja ei tarni kaupa ja tarbija lepingust taganemise korral ei tee kaupleja tagasimakseid.

Kokkuvõtvalt avaldab eelnev negatiivset mõju kogu turule.

Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine kujutab jätkuvalt olulist ohtu tarbijate

majandushuvidele, eriti kallimate toodete ja teenuste puhul. Sellistes tehingutes võivad tarbijate

rahalised kahjud olla märkimisväärsed, samas kui väiksema kahjuga rikkumiste arv on jätkuvalt

suur. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2025. aasta tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate

kindlustunde indikaator -36 punkti, mis jääb tunduvalt alla pikaajalise keskmise. Enamik

peresid hindab oma majanduslikku olukorda halvenenuks ning ostujõud on vähenenud. Sellises

olukorras avaldab ka väiksem kahju tarbijale suuremat mõju. Kokkuvõtvalt on ohu tase

tavaline, kuid tarbijate majandusliku haavatavuse tõttu tuleb riskide hindamisel olla

tähelepanelik.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Palju on kaebusi ja tarbijavaidluste komisjoni (TVK) menetlusi e-poodide kohta, ka

järelevalveprojektid kinnitavad rikkumiste suurt hulka. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise

kohta esitatakse ka sageli vihjeid. Samas on ka palju seaduskuulekaid ettevõtteid. Suure

majandusliku kahjuga tagajärjega rikkumiste hulk on väga väike, st tõenäosus on madal, samas

väikese kahjuga rikkumiste hulk on suur. Kokkuvõtvalt tuleb tõenäosust hinnata keskmiseks.

Olgugi, et tarbijaskond suurtel ettevõtetel on tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes ja

nõude rikkumisel võib mõju olla laiaulatuslik, siis realiseerumise tõenäosust hindame

keskmiseks, sest suured ettevõtjad käituvad pigem õiguspäraselt ja rikkumisi tuleb ette teatud

momentides. Tarbijate pöördumised ja kaebused näitavad, et esineb ebaausate kauplemisvõtete

kasutamist, tüüptingimuste regulatsiooni nõuete rikkumisi ja teabe ebapiisavat andmist. See

puudutab ka kampaaniapakkumisi, kus tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud

tingimused jäetakse tahaplaanile.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse e-kaubanduse ettevõtteid lähtudes vihjetest (vastavas ohuolukorras avaliku korra

eest vastutav isik). Kontrollitakse kasutatavaid tüüptingimusi ning tarbijale teabe andmist

(kohustuslik lepingueelne teave, tüüptingimustele viitamine ja kättesaadavaks tegemine,

kaupleja kontaktandmed, e-poe müügitingimused, tootele omistatavaid väiteid) ja

kauplemisvõtteid ning kauplemisvõtetega seotud väiteid.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 ja 65. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja

49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel (TKS §

62 lg 1). TTJA võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete

täpsust ja kui kaupleja ei täida eelnevat nõuet, võib TTJA lugeda väited ebatäpseks (TKS § 161).

TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete

esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsva liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise

tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja

esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on

õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate

identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621

lg 2). Samuti võib TTJA nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 622). TKS §-s 63

on sätestatud erimeetmena kontrolltehing.

29

14. Tarbijast krediidivõtja õiguste rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

TTJA-s on registreeritud nii tarbijate kui ka krediidiandjate edastatud vihjeid erinevate

krediidiandjate kohta, kes laenupakkumiste tegemisel kasutavad agressiivseid võtteid. Vihjete

kohaselt edastatakse tarbijatele igapäevaselt ahvatlevaid pakkumisi n-ö tavalisest soodsamatel

tingimustel laenu võtmiseks (nt lepingutasu 0 eurot) või krediidilimiidi suurendamiseks. Samuti

edastatakse laenupakkumisi ka enne erinevate sündmuste saabumist (jaanipäev, jõulud,

sünnipäev jne), milles kutsutakse tarbijaid üles võtma laenu tähtpäevade tähistamiseks.

Tarbijate majanduslikku toimetulekut on tugevalt mõjutanud ka energiakriis ja üleüldine

hinnatõus, mistõttu ollakse altimad toimetulekuks ning ootamatute väljaminekute tarbeks

läbimõtlematult laenu võtma.

Tarbijatele edastatakse laenupakkumisi, milles kasutatakse ära tarbijate rasket majanduslikku

olukorda (näiteks „võta laenu elektriarvete tasumiseks, et Sa ei peaks küünlavalgel istuma“).

TTJA on suhelnud ka Eesti Võlanõustajate Liiduga, kes on kinnitanud, et erinevad

krediidiandjad edastavad tarbijatele agressiivseid laenupakkumisi, samuti esitavad

iseteenindusportaalides laenu võtma õhutavaid sõnumeid, kallutades tarbijaid läbimõtlematule

laenuvõtmisele.

Rahandusministeeriumi tellitud krediidituru uuringute tulemustest nähtub samuti, et

agressiivsed laenupakkumised on Eestis suureks probleemiks, kuivõrd tarbijad teevad

läbimõtlematuid ning kaalutlemata laenuotsuseid, millel on ka negatiivne mõju tarbijate

majanduslikule seisule. Samuti nähtub krediidituru uuringust, et mõnel juhul on tarbijate jaoks

otsus laen võtta impulsiivne ja otsuse tegemist mõjutab laenu kättesaamise kiirus ning

taotlemise mugavus. Aruandes tõid intervjueeritud tarbijad kiirlaenude ja järelmaksude puhul

välja, et nõustamisprotsess nende laenude taotlemise puhul kas puudus või oli väga lühike.

Eelnevast tulenevalt on põhjust arvata, et krediidiandjad, kes jätavad tarbijale mulje, et tegemist

on lihtsa võimalusega finantsprobleemide lahendamiseks, ei pruugi nii põhjalikult analüüsida

tarbija krediidivõimelisust.

Tarbijale tuleb anda enne finantsteenuse lepingu sõlmimist kohustuslikku lepingueelset teavet.

Lepingueelse teabe esitamise kohustus kehtib krediidiandjatele ka tarbijakrediidilepingu

sõlmimise eel. Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki

asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Krediidituru uuringu raporti

kohaselt hindasid tarbijad, et eluasemelaenu, õppelaenu ja autoliisingu puhul anti neile

lepingueelselt piisavalt infot. Kiirlaenu ja järelmaksu puhul leidsid tarbijad, et lepingueelne

teavitamisprotsess oli pigem puudulik.

Agressiivsete SMS-ide või e-kirjadega survestatakse inimesi võtma laenu või kui laenuleping

on juba sõlmitud, siis pakutakse tarbijatele võimalust oma krediidilimiiti suurendada. Kuna

laenamine on kiire ja lihtne, siis võib tarbija võtta mitmelt erinevalt krediidiandjalt laenu,

mistõttu ollakse mitmetele krediidiandjatele kokku võlgu juba märkimisväärselt suure summa.

Võlanõustajate sõnul ei ole mitmetelt krediidiandjatelt tarbijakrediiti võtnud tarbijatel sageli

ülevaadet oma laenukohustustest. Selliselt võib tarbija pankrotistuda. Eelnev mõjutab ka tarbija

suhteid ja edasist toimetulekut. Lisaks on välja toodud juhtumeid, kus kiirlaenupakkujad on

saatnud laenupakkumisi inimestele, kellel on juba tekkinud makseraskused.

TTJA on täheldanud, et krediidiandjad kasutavad selliseid kauplemisvõtteid, kus tarbijale

saadetakse koheseks sõlmimiseks valmis tarbijakrediidileping sel viisil, et initsiatiiv lepingu

sõlmimiseks ei tule krediidivõtjalt, vaid krediidiandjalt. Olukorras, kus krediidiandja edastab

tarbijale krediidilepingu ilma tarbija tegeliku soovita võtta finantskohustus, ei ole krediidiandja

tegevus kooskõlas hea usu põhimõttega. Selliseks kauplemisvõtteks on näiteks loosimäng,

milles osalemise kriteeriumiks on laenutaotluse esitamine. Kuigi laenu taotlemise eesmärgiks

30

ei olnud mitte krediidi taotlemine vaid loosis osalemine, saadetakse siiski peale taotluse

esitamist tarbijale personaalne tarbijakrediidileping. TTJA-sse on laekunud ka vihjed, mille

kohaselt on tarbija valinud veebipoes maksmiseks „osta kohe, maksa hiljem“ makseviis,

millega intressi ega muid lisatasusid ei kaasne, kuid enne makse kinnitamist on leping

muudetud hoopis tarbijakrediidilepinguks.

Selline krediidivõtja mõjutamine omab ebaausa kauplemisvõtte tunnuseid, sest see tõenäoliselt

kallutab tarbijat tegema läbimõtlemata ja kaalutlemata laenuotsuseid. Selliselt sõlmitud

laenulepingute puhul on oht, et ei analüüsita tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt ja

piisava põhjalikkusega.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Prognoositav tagajärg on oluline oht tarbija majandushuvidele, mis tekib eriti olukorras, kui

tarbimislaene võetakse mitmetelt krediidiandjatelt.

Aastal 2021 tehtud krediidituru uuringu kohaselt sõlmitakse laenulepinguid ka suhtlusgruppide

(nt Facebook) vahendusel. Tegemist on laenudega eraisikult eraisikule. Keskmiselt tehakse

nendesse gruppidesse ühe kuu jooksul 10-15 laenupakkumise postitust ja hinnanguliselt

kolmandik kuni pool laenuvõtjatest jäävad pakkujatele nn püsikliendiks. Seega on küsitab, kas

laenu pakkuja on endiselt eraisik, kes tohib laenu anda ilma tegevusloata. Esineb oht, et antakse

laene, millele peaksid kohalduma tarbijaõigused. Küsitav intress on keskmiselt 30-60%. Kuna

laenu saab kergematel alustel ja nõudlus on suur, suureneb ka makseraskustesse jäävate tarbijate

hulk.

Finantsinspektsiooni statistika kohaselt on Eestis väljastatud tarbijakrediidi tähtajaks tasumata

ja üle 90 päeva viivituses olevate pangavälise krediidi jääk teinud aastatel 2022-2023 28,7-

protsendilise hüppe1. Samasugune seis joonistub välja ka Eesti Panga statistikast, kus nii üle 90

päeva viivises olevate tasumata tarbimislaenude osakaal on aasta-aastalt suurenenud ning

laenude kogujääk on viimase paari aastaga teinud suure kasvu, ulatudes 2024 II kvartalis 169

miljoni euroni, mis on samal tasemel koroonaeelse ajaga2.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Ametile vihjetena edastatud kuvatõmmistest nähtub, et tarbijatele saadetakse igapäevaselt

SMS-e ja e-kirju erinevate laenupakkumistega. Krediidituru uuringust nähtub, et tarbijate

nõudluse rahuldamiseks saada kiiresti laenu ei juhita tähelepanu lepingueelsele teabele ega anta

piisavaid selgitusi ning ei pruugita analüüsida tarbijate krediidivõimelisust piisavalt põhjalikult.

Samuti nähtub uuringust, et tarbijad ei teadvusta järelmaksude võtmisel, et tegemist on

finantskohustusega. Ühtlasi võib energiakriis ja üleüldine hinnatõus mõjutada tarbijaid

ootamatute väljaminekute katteks laenu võtma.

Kontrolli ulatus

Kuivõrd otseposti puhul on tegemist teabega, mis ei ole suunatud avalikkusele, siis teostatakse

agressiivse kauplemisvõtte kasutamise tuvastamiseks kontrolle vastavalt tarbijate või Eesti

Võlanõustajate Liidu poolt edastatud vihjetele.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64.

Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras

1 https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4270/r/4410/4139 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/2670/2459

31

vastavalt TKS § 62 lõikele 1.

15. Tubakaseaduse ja alkoholiseaduse nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Alates 2014. aastast on Eestis ellu viidud terviklikke riiklikke strateegiaid, et vähendada

alkoholi- ja tubakatarbimist, mis on riigis ennetatava suremuse peamised

riskitegurid.3Tubakatoodete puhul avaldub oluline oht, kui tubakatoote, tubakatoote

tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste müümisel

rikub kaupleja tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote jaemüügi ja märgistuse nõudeid

ning müügiedenduse keeldu ja spondeerimispiirangut.

2023. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust

selgus, et e-sigaret on noorte (sh alaealiste) jaoks üha sagedamini esimene proovitav

nikotiinitoode ning noored eelistavad tavalistele sigarettidele magusa maitsega e-sigarette. 67%

noortest lähtub tootevalikul maitsest ja 69% noortest eelistab magusa maitsega tooteid. Uuringu

läbiviijad tõstsid esile, et noored, kellest enamik eelistab magusa maitsega tooteid, usuvad, et

nende tarvitamist vähendaks maitsestatud toodete puudumine. See on ka põhjus, miks

maitsestatud e-sigareti müük on keelatud ega peaks muutuma lubatuks ka tulevikus. OECD

2023. aasta uuringu kohaselt on Eesti OECD 38 riigist esikohal nii e-sigarettide tarbimises kui

tarvitamise kasvus4. Eestis on ESPAD 2024. aasta uuringute5 kohaselt on noorte seas e-

sigarettide varajane tarvitamine Euroopa kõrgeim. 33 % Eesti õpilastest on proovinud e-

sigaretti juba 13-aastaselt või varem, mis on Euroopa kõrgeim näitaja (võrreldes keskmise

16 %-ga). Tavaliste sigarettide puhul on Eesti samuti Euroopa kõrgemate näitajate seas. 22 %

õpilastest on suitsetanud sigarette 13-aastaselt või varem.

Tubakatooted, elektroonilised sigaretid ja tubakakuumutamise seadmed on täna Eestis

laialdaselt müügikohtades müügil ning tarbijale lihtsasti ja mugavalt kättesaadavad.

Tubakaseaduse (TubS) § 22 lg 31 kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote

jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine

keelatud. Laekunud vihjetest ja järelevalvest nähtub, et kauplejad üritavad nimetatud keelust

hoolimata tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid tarbijate jaoks võimalikult

nähtaval hoida (nähtavus nii müügikohas kui ka väljaspool müügikohta2025 aasta

järelevalveprojekti käigus kontrollitud müügikohtades on läbivalt probleemiks tubakatoodete

ja tubakatoodetega seonduvate toodete nähtav väljapanek. Viieteistkümnest (15) kontrollitud

müügikohast tuvastas TTJA kümme (10) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nähtava

väljapaneku keelu rikkumist. Täiendavalt on järelevalve tulemusel selgunud, et tubakatoodete

ja tubakatootega seonduvate toodetega kauplejad ei järgi oma tegevuses alati ka TubS-is

sätestatud müügiedenduse keeldu (§ 26). TTJA tuvastas müügiedenduse keelu rikkumist

järelevalveprojekti käigus viiel (5) korral.

Tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid ei ole lubatud Eestis ega Eestisse müüa

kaugmüügi teel, nt e-poe kaudu. Kaugmüügi keelu rikkumine muudab need tooted lihtsasti

kättesaadavaks muuhulgas alaealistele, kellel on keelatud tooteid omandada, omada ja vallata

(TubS § 28 lg 1) ning kellele neid ei tohi ka müüa ega pakkuda (TubS § 28 lõiked 1 ja 2). Kuna

3 State of Health in the EU, Eesti: Riigi terviseprofiil 2023, Euroopa Komisjon, lk 22. Kättesaadav:

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/et/publications/reports/2023/12/estonia-country-health-profile-

2023_89043bfe/cee4e9bd-et.pdf 4 Health at a Glance 2023, OECD Indicators, lk 86-87. Kättesaadav veebilehel https://www.oecd-

ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-2023_7a7afb35-en (5.12.2024) 5 ESPAD Group (2025), ESPAD Report 2024: Results from the European School Survey Project on Alcohol and

Other Drugs, EUDA Joint Publications, Publications Office of the European Union, Luxembourg. Kättesaadav:

ESPAD Report 2024. Results from the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs

32

e-poe avamine on lihtne, siis on ohu realiseerumise tõenäosus, et tooteid keelatud viisil

müüakse, suur.

Alkoholi müümisega alustamine on lihtne, müük ei eelda luba vaid üksnes andmete esitamist

majandustegevuse registrile, mida saab teha tasuta. Teatamiskohustusega kaasneb ka kohustus

hoida ettevõtjal oma andmed ajakohasena ja andmeid muuta, kui need muutuvad (MSÜS § 30

lõiked 5-8).

E-kaubanduse arenedes võimaldavad kauplejad alkohoolsete jookide kättetoimetamist ka

kulleri ja pakiautomaadi vahendusel. Kulleri poolt alkoholi üleandmisel on oluline tuvastada

isikut tõendava dokumendi alusel alkoholi vastuvõtja vanus, kuna alkoholi ei või üle anda

alaealisele (AS § 47 lõiked 1 ja 2). Ka pakiautomaatide puhul tuleb jälgida, et kauplejad

kasutaksid üksnes vanuse tuvastamist võimaldavaid pakiautomaate, et vältida alkohoolsete

jookide jõudmist alaealisteni.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tarvitamisel on oht tarbija, sh alaealise,

tervisele6 ja pikaajalisel tarbimisel võib avaldada ka ohtu elule7 .

Alkoholi tarvitamisega kaasnevad negatiivsed mõjud inimese tervisele ning liigtarvitamisel

avaldab see ka ohtu inimese elule. Kokkuvõttes on tegu olulise ohuga.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Alkoholiga seonduvalt on murekohaks alkoholi müügikohtade rohkus, alkoholi nähtav

väljapanek ja nähtavus müügikohast väljapoole, mistõttu on alkohol inimestele aina kergemini

kättesaadav. Alkoholi müügiks ei ole vaja taotleda luba ega täita muid keerulisi formaalseid

nõudeid, esitama peab vaid andmed registrile ja seda saab teha tasuta. See tähendab, et alkoholi

müümisega alustamine on lihtne ja puudub ettevõtja nõuetest teadlikkuse eelnev kontroll.

Alkoholi kerge ja kasvava kättesaadavuse tõttu on ohu realiseerumise tõenäosus suur.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust8 tuleb välja, et 85% uuringule vastanust jõuaks oma

elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga. Sama uuringu andmetel oli 2024. aasta

mai alguse seisuga alkoholimüügiteavituste arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustamise

tegevusaladel 9614, kusjuures kehtivate teavituste arv on alates 2020. aastast järjepidevalt

suurenenud ja möödunud aasta jooksul kasvas see näitaja 2,6%. See tähendab, et ainuüksi ühe

aastaga lisandus 240 teavitust uue alkoholimüügi koha kohta.

Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tähistamiseks kasutatavate kaubamärkide

nähtavus avalikus ruumis ning kauplejate tegevus nende toodete müügi edendamiseks

suurendab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tarvitajate hulka. Arvestades

seda, et TTJA tuvastas 2025. a järelevalve käigus avalikel üritustel ja müügikohtades

tubakatoodete ja eelkõige tubakatootega seonduvate toodete aktiivse ja sagedase müügi, ning

asjaolu, et seejuures tuvastati pea kõigil kontrollitud üritustel müügiedenduse või tavalistes

müügikohtades ka väljapaneku nõuete rikkumisi, on tõenäosus nõuete mittejärgimise

6 Tubakatoodete mõju tervisele ja välimusele. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav internetis:

https://www.tubakainfo.ee/miks-suitsetamisest-loobuda/suitsetamise-moju-tervisele/ (06.11.2024). 7 Health at a Glance 2023. OECD, lk 86. Kättesaadav internetis: Regular use of vaping products, 2016 and 2021

(or nearest year) | Health at a Glance 2023 : OECD Indicators / OECD iLibrary . (06.11.2024). 8 Eesti Konjunktuuriinstituut “Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal”, lk 25-30.

Kättesaadav veebilehel chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2024-

08/Eesti%20alkoholiturg%2C%20alkoholi%20tarbimine%20ja%20alkoholipoliitika%202023.%20aastal.pdf

(5.12.2024

33

realiseerumiseks suur.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse ettevõtjaid, kes tegelevad tubakatoote või tubakatootega seonduva toote

jaemüügiga nii jaekaupluses kui ka ajutises müügikohas avalikel üritustel ja ka e-poe

vahendusel.

Alkoholi puhul hõlmab kontroll kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti – nt

kauplused, kioskid, tanklad (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik) ja

kauplejaid, kes pakuvad kaugmüüki ja alkoholi kohaleveoteenust.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse kirjeldatud ohuolukorra lahendamisel sätestavad tubakaseadus ja

alkoholiseadus.

TubS § 33 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan TubSis sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada lisaks korrakaitse üldmeetmetele ka korrakaitseseaduse §-des 30, 31,

32, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja

korras.

AS § 491 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan AS-is sätestatud riiklikku järelevalve teostamiseks

kohaldada lisaks korrakaitse üldmeetmetele ka korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51

ja 52 sätestatud riiklikku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. Lisaks on

õigus kontrollida nõuete järgimist kontrolltehinguga AS § 521 lõike 2 alusel.

16. Tubakatoote reklaami keelu rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ohuhinnangu seisukohast on relevantne risk, et kaupleja reklaamib tubakatooteid, tubakatoote

tarvitamiseks mõeldud tooteid, tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid või nende osiseid.

Kõigi eelnimetatute reklaam on reklaamiseadusest tulenevalt keelatud.

Reklaamivaldkonna 2024. aasta kokkuvõte näitab, et menetleti 9 tubakakäitlejat. Nelja käitleja

puhul oli rikkumine tuvastatud ja menetlus algatatud 2023. aastal, mis jätkus 2024. aastal ning

viie käitleja puhul algatati menetlus 2024. aastal.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Prognoositav tagajärg on oluline oht. Tubakatoote reklaamimisel seisneb oluline oht tarbija

tervisele. Sotsiaalmeedias jõuab reklaam väga paljude isikuteni, sh alaealisteni, kelle tervist

ning käitumisharjumusi reklaam tulevikus mõjutab. Tervise Arengu Instituudi avaldatud

uuringust “Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine Eestis” nähtub, et mida noorem vanuserühm,

seda suurem osa neist on suitsetanud e-sigaretti enne tavasigaretti. Samuti nähtub, et e-

sigarettide ja huuletubaka tarbimine on kooliõpilaste seas laialt levinud. Oluline on teada, et

mida nooremana inimene alustab, seda suurema tõenäosusega on ta ka tulevikus nikotiinist

sõltuvuses. Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse 2022. aasta uuringust nähtub, et enamusel

alla 13-aastastel on vähemalt ühes sotsiaalmeediakanalis konto. Samuti nähtus uuringust, et

28% vastanutest on sotsiaalmeedias avaldatud reklaami põhjal mõne toote või teenuse

soetanud.

Tubakatarvitamist peetakse suurimaks surmade põhjustajaks ja igal aastal sureb maailmas

tubakatarvitamise tagajärjel 8 miljoni inimest.. Statistika põhjal on Eestis tubaka tarvitamisega

seotud ennetavatest surmadest enam levinud südame isheemiatõved, millesse suri 2022. a. 478

meest ja 115 naist.

34

Realiseerumise tõenäosus: suur

Aastate 2023-2024 järelevalvetoimingutest nähtuvalt on realiseerumise tõenäosus suur.

2023. aasta tubakakäitlejate sotsiaalmeedia kontode vaatluse põhjal saab järeldada, et

tubakareklaami rikkumised on laialt levinud, vaatamata sellele, et erinevalt piirangutega

reklaami valdkonnast, on tubakareklaami regulatsioon lihtne – igasugune tubakareklaam on

keelatud.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse tubakakäitlejate sotsiaalmeedia kontosi, peaasjalikult Instagrami ja Facebooki

platvormidel (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.

RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami korrektsuse

eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja.

17. Finantsteenuse (sh tarbijakrediidi) reklaami nõuete rikkumine: 6 – suur- oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Esineb oht, et finantsteenuse pakkujad ei järgi finantsteenuse või tarbijakrediidi reklaami

avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud nõudeid.

2023. aastal algatas TTJA 22 järelevalvemenetlust finantsteenuse reklaami nõuete rikkumise

tõttu. Peamiselt oli probleemiks tarbijakrediidi reklaamis lubamatu teabe esitamine. Esines

puudusi ka tüüpnäite ja kohustusliku hoiatusteksti esitamisel (näiteks Google otsingutulemuste

vaates kuvatava reklaami puhul), s.t see kas puudus üldse või oli ebaproportsionaalselt väikses

kirjas võrreldes muu olulise teabega.

Ka 2024. aastal viis TTJA läbi finantsteenuse järelevalveprojekti, milles keskenduti peamiselt

Google Adsidena avalikustatud finantsteenuse (sh tarbijakrediit) reklaamidele, kuid vaadati

reklaame ka muudes kanalites. Aprillis ja mais vaadeldi 171 reklaami, millest enamik oli

tarbijakrediidi reklaamid. 171-st vaadatud reklaamist 112 puhul oli rikutud seaduse nõudeid,

mis on 65,5% kontrollitud reklaamidest. Põhilised rikkumised tulenesid asjaolust, et ettevõtjad

ei olnud Google Adsi pidanud reklaamiks, mistõttu sisaldasid reklaamid eelkõige ostukutseid,

mitte seaduses kehtestatud kohustuslikke elemente. Projekti raames tuvastatud rikkumiste

tulemusena viis TTJA läbi järelevalvemenetlusi 22 ettevõtte suhtes, neist ühele ettevõttele tehti

ettekirjutus ja kolmele ettevõttele määrati ka sunniraha.

TTJA viis 2024. aastal lisaks eelpool mainitud projektile läbi ka pistelise finantsteenuse

osutajate kontrolli aasta lõpus. Selle käigus vaadati üle Meta ja Google Ads platvormidel

avalikustatud reklaamid ja lisaks TTJA-le reklaamide kohta laekunud vihjed. Projektis

tuvastatud rikkumiste tulemusel viis TTJA läbi järelevalvemenetlused 7 finantsteenuse osutaja

reklaamide suhtes, naist kahele ettevõtjale tehti ettekirjutus ja ühele ettevõtjale määrati

sunniraha

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Finantsteenuse ja tarbijakrediidi reklaaminõuete eiramisel seisneb oluline oht selles, et selle

realiseerumisega kaasneb oluline varaline kahju tarbijale.

35

Finantsinspektsiooni finantsteenuse turu ülevaatest nähtub, et 2023. aasta I pooles tõusis

märkimisväärselt tagatiseta väikelaenude jääk: 31.12.2022 oli jääk 506 miljonit eurot,

30.06.2023 juba 534 miljonit eurot. Keskmine tarbimislaenude jääk oli 2023. aasa I poole

seisuga ligikaudu 2274 eurot, elamukinnisvaraga seotud laenu jääk 22 195 eurot ja

sõidukiliisingu keskmine jääk 12 035 eurot.

Finantsteenuste, eriti tarbijakrediidi reklaami tehakse palju, mistõttu jõuab reklaam suure hulga

tarbijateni. Vastutustundetu ning ebapiisavat hoiatusteavet sisaldav finantsteenuse reklaam loob

tarbijale mulje finantsteenusest kui lihtsast viisist rahaliste murede lahendamiseks. Tarbija võib

langetada laenuotsuse kergekäeliselt tajumata sellega kaasnevaid kohustusi, mis võivad viia

makseraskustesse sattumiseni. 2022. aastal avaldatud krediidituru uuringu lõpparuandest

selgub, et kiirlaenude ja järelmaksude puhul nõustamisprotsess kas puudus või oli väga lühike.

Seega ei järgne reklaamis kõlavatele vastutustundetutele sõnumitele laenu võtmise protsessis

ka põhjalikku nõustamist, mis kergekäelisi laenuotsuseid vähendada aitaks. Laenamine on

tõusutrendis, iseäranis just tarbimislaenud. Krediidituru uuringust nähtub, et viimase kuue aasta

jooksul on tarbimislaenude laenujääk kasvanud umbes 8% aastas, absoluutväärtustes on

tarbimislaenude laenujääk kasvanud perioodil 2015– 2020 415 miljonilt eurolt 615 miljoni

euroni. Samuti on tõusutrendis füüsilisest isikutest võlgnike arv 2020. aastal 65 804, 2021.

aastal 73 623, kelle osas täitemenetlus algatatud. Inkassoettevõtete andmetel on võlglaste arv

veelgi suurem, ligi kolmandiku võrra. Vastutustundetu laenamise ja võlgadesse sattumise

tagajärjel võivad tekkida ka vaimse tervise probleemid.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Aastate 2023 ja 2024 järelevalvetoimingutest nähtuvalt on realiseerumise tõenäosus suur.

Vaatamata 2022. aastal finantsteenuste reklaami praktilise juhendi väljatöötamisele koostöös

sektoriga, videojuhendi ja one-pageri avaldamisele jätkusid 2023. aastal finantsteenuse

reklaami nõuete rikkumised, mida kinnitab 22 algatatud järelevalvemenetlust. Peamiselt

toimuvad rikkumised rikutakse tarbijakrediidi reklaamide puhul nõudeid, kus sätestatud

reklaamis lubatud teabe ammendav loetelu.

Ka 2024. aastal läbiviidud Google Adsi ja ka pistelise kontrolli järelevalveprojektid kinnitasid,

et rikkumised on endiselt jätkuvad . Google Ads finantsteenuse reklaami järelevalve projekti

tulemuseks oli 22 ettevõtte suhtes järelevalvemenetluse algatamine/jätkamine. Neist ühele tehti

ettekirjutus ja kolmele ettevõttele määrati sunniraha. Pistelise kontrolli projektis tuvastatud

rikkumiste tulemusel viis TTJA läbi järelevalvemenetlused 7 finantsteenuse osutaja reklaamide

suhtes, kellest kahele ettevõtjale tehti ettekirjutus ja ühele ettevõtjale määrati sunniraha. Seega

viis TTJA 2024 aastal läbi 29 ettevõtte suhtes järelevalvemenetluse, kellest 3 said ettekirjutuse

ja 3 puhul määrati ka sunniraha, sest ettekirjutus jäeti tähtajaks täitmata.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse finantsteenuse osutajaid, kes avalikustavad finantsteenuse (sh tarbijakrediidi)

reklaame tele- ja raadioprogrammis. Lisaks televisioonis ja raadios avalikustatud reklaamidele

kontrollitakse ka finantsteenuseosutajate, kelle reklaamid tuvastati teles või raadios, teistel

reklaamikanalitel avalikustatud reklaame.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.

RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami korrektsuse

eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja.

36

18. Hasartmängu reklaami nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Esineb oht, et hasartmängukorraldajad kui ka nende nimel reklaami tegevad isikud (nt

mõjuisikud) ei järgi hasartmängu reklaami avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud

nõudeid.

2023. aastal algatas TTJA 19 ning 2024. aastal lisaks 7 järelevalvemenetlust hasartmängu

reklaami nõuete rikkumise tõttu. Peamiselt oli probleemiks hoiatava teksti esitamata jätmine

või esitamine loetamatul viisil, üleskutsed hasartmängu mängima või mängukohta külastama,

õnnemängu reklaami kuvaine keelatud kohtades.

2025. aasta märtsis täiendas TTJA hasartmängu reklaami juhendit. Seejärel teavitati turgu

juhendi olulisematest muudatustest ning viidi läbi hasartmängu reklaami järelevalveprojekt.

Projekti käigus vaadeldi hasartmängu reklaame kaubamärkide lõikes. Rikkumises reklaame

tuvastati Metas spondeeritud reklaamidena ja ka orgaaniliste postitustena, YouTubes ja

välireklaamikandjatel. Kokku vaadeldi 230 hasartmängu reklaami, millest 126 (55%) reklaami

olid reklaamiseadusega kooskõlas ning 104 (45%) reklaami reklaamiseadusega vastuolus.

Ainult ühe ettevõtja kõik vaadeldud hasartmängu reklaamid olid õiguspärased, 10 ettevõtjat

said ärakuulamise ning 1 ettevõtja sai ettekirjutuse.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Uuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023” aruandest nähtub, et 65%

elanikes vanusevahemikus 15-74 aastat on kokku puutunud hasartmängudega.

Vanusevahemikus 15-20 aastat on hasartmänge mänginud 59% noortest. Internetis mängijatest

24% ja väljaspool internetti mängijatest 17% on iganädalased mängijad. Hasartmängusõltlaste

riskirühma kuulub 11% elanikest ja 24% viimase kahe aasta jooksul mänginud elanikest.

Riskirühma kuuluvaid inimesi on enam 15-20aastaste noorte ja madalamat sissetulekut saavate

elanike seas. Hasartmängu riskirühmas on erinevate probleemidega kokkupuude suurem kui

mängijate seas keskmiselt: kõige enam kogetakse suuremate summade panustamist, kui need,

mille kaotamist endale lubada saab (56%), tagasipöördumist mõnel järgneval päeval, et

proovida kaotatud raha tagasi võita (43%), ning süütunnet mängimise või selle tagajärgede osas

(40%). Üle saja tuhande riskirühma kuulujaga on Eesti Euroopas hasartmänguprobleemidega

riikide seas esikohal (Silver Sternfeld, ERR, 18.06.2024).

Hasartmängu reklaami on vähemalt ühes reklaamikanalis märganud 76% elanikest: kõige

sagedamini internetis või sotsiaalmeedias, televisioonis või tänavareklaamina. Mida noorema

inimesega on tegu, seda suurema tõenäosusega on ta reklaami märganud. Võrreldes kahe aasta

tagusega on inimesed hasartmängu reklaami märganud veidi enam (+7%).

Hasartmängu mängimiseks või mängukoha külastamiseks üleskutseid või ebapiisavat

hoiatusteavet sisaldav hasartmängureklaam loob tarbijale mulje hasartmängust kui lihtsast

viisist raha teenimiseks. Tarbija võib langetada panustamise otsuse kergekäeliselt tajumata

sellega kaasnevaid kohustusi, mis võivad viia makseraskustesse sattumiseni.

Hasartmängusõltuvuse tagajärjel võivad tekkida ka vaimse tervise probleemid või viia

enesetapuni.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Aastatel 2023-2025 järelevalvetoimingutest nähtuvalt on realiseerimise tõenäosus suur.

Vaatamata 2025. aastal hasartmängu reklaami juhendi uuendamisele, mis tõi kaasa olulisi

seisukohtade muudatusi (sh leebemad seaduse tõlgendused), sellele eelnenud turuosalistega

aruteludele, ülevaatliku meelespea väljatöötamisele, individuaalsetele nõustamistele jätkusid

37

hasartmängu reklaami nõuete rikkumised ka 2025. aastal, mida kinnitab 2025 aastal läbiviidud

hasartmängu reklaami projekt, mille käigus algatati või jätkati järelevalvemenetlus 11

hasartmängukorraldaja osas, kellest 10 said ärakuulamise ja üks ettekirjutuse.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse hasartmängu korraldajate poolt ja nende nimel avalikustatud hasartmängu

reklaame erinevatel reklaamikanalitel.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.

RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami korrektsuse

eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja

19. Alkoholi reklaami nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Esineb oht, et alkoholi käitlejad kui ka nende nimel reklaami tegevad isikud (nt mõjuisikud) ei

järgi alkoholi reklaami avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud nõudeid.

TTJA viis 2024 aastal läbi alkoholi reklaami analüüsi, mille fookuses oli alkoholi reklaam

trükistes, st ajakirjades ja ajalehtedes. Reklaamide hindamisel keskenduti alkoholi reklaamis

lubatud teabele ning kohustusliku hoiatava teksti nõuetele. Kokku tuvastati 39 alkoholi

reklaami (36 erinevat kujundust) 19 erinevast trükisest. 39 reklaamist 25 reklaamis esines

rikkumine (so 64%).

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Alkoholi tarvitamine on seotud teadaolevalt enam kui 200 erineva haigusseisundiga ning on

vigastuste ja enneaegsete surmade sagedaseks põhjuseks . Eestis sureb alkoholi tarvitamisest

põhjustatud haigustesse ligikaudu 500 inimest aastas – ja alkoholisuremus on viimasel paaril

aastal oluliselt kasvanud. Kui veel 2018. a Eestis registreeriti alla 500 surmajuhu (495), siis

2022. aastal juba 753 surma.

14–18-aastastest noortest 72% on proovinud elu jooksul alkoholi ning 43% on end vähemalt

korra purju joonud. Alkoholi tarvitanud noored proovisid alkoholi esimest korda keskmiselt 12-

aastaselt ning jõid purju keskmiselt 14-aastaselt. Õpilased, kes on tarvitanud alkoholi, on

oluliselt sagedamini tarvitanud tubaka- ja nikotiinitooteid, aga ka narkootilisi aineid, millest

sagedasemad on kanep ja stimulandid (ecstasy, amfetamiin, kokaiin). . Alkoholireklaami mõju

lastele ja noortele on otsene: see suurendab alkoholi tarbimise tõenäosust ja alkoholi

tarvitamisega alustatakse varem . Alkoholiraklaam avaldab mõju ka juba alkoholi

liigtarvitavatele inimestele – see sihtrühm on neile oluliselt vastuvõtlikum . Mida suuremas

koguses inimene alkoholi tarbib, seda rohkem märkab ta ka alkoholiga seotud stiimuleid, mis

omakorda suurendavad himu ja soovi tarbida . Alkoholiga seotud stiimulitega kokkupuude

suurendab tagasilanguse riski nende sõltuvushäirega inimeste seas, kes on alkoholi joomisest

juba loobunud .

Alkoholireklaam ei mõjuta üksnes haavatavaid sihtgruppe, vaid ka täisealisi. 2016. aastal

avaldatud meta-analüüsi põhjal suurenes alkoholireklaami nägemise järel alkoholi tarvitamine

meestel ca 1,6 ja naistel ca 1 alkoholiühiku võrra . Tervisele ohutut alkoholitarvitamist ei ole

olemas. Uuemad teadustulemused on näidanud, et vähki haigestumise risk hakkab kasvama

juba esimesest alkohoolsest joogist. See tähendab, et alkoholi tarbimise tase, mis minimeerib

38

kahju tervisenäitajate lõikes, on null standardset alkohoolset jooki nädalas. See 2018. aastal

teadusartiklina avaldatud murranguline uuring rahvatervishoius muudab oluliselt alkoholi

“mõõduka” tarvitamise senist käsitlust. Ka mõõdukas alkoholitarvitamine on seotud vähi

riskiga: 13.3% kõigist alkoholiga seotud vähijuhtudest Euroopa Liidus on seotud madalal

tasemel* alkoholitarvitamisega .

Alkohol on seotud seitsme erineva vähiga . Vähendades alkoholitarvitamist populatsioonis, on

võimalik ennetada vähki haigestumist.9

Realiseerumise tõenäosus: suur

Arvestades 2024. aastal läbiviidud järelevalveprojekti tulemust (64% tuvastatud reklaamidest

rikkumises) on rikkumiste realiseerumise võimalus suur. Kontrolli ulatus

Kontrollitakse alkoholi käitlejate ja nende nimel avalikustatud reklaame

sotsiaalmeediakanalites Facebook, Instagram ja TikTok.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.

RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami korrektsuse

eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja.

20. Reisiettevõtja tegutseb (piisava) tagatiseta: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste

pakkumine ja müümine toimub turismiseadusega ette nähtud nõudeid täitmata –

majandustegevuse registrile majandustegevusteadet esitamata ning nõuetekohast tagatist

seadmata ja selle tõendamiseks tagatise dokumenti esitamata.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2302 (pakettreiside ja seotud

reisikorraldusteenuste direktiiv) on reisijatele ette nähtud kaitse reisikorraldaja ning seotud

reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksejõuetuse eest.

Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv on Eesti riigisisesesse õigusesse üle

võetud turismiseadusega, mis näeb ette, et reisikorraldaja ja seotud reisikorraldusteenuste

lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on kohustatud esitama majandustegevuse registrile

majandustegevusteate ning seadma tagatise ja esitama tagatise dokumendi TTJA-le.

Tagatis peab olema seatud järgmiste kohustuste täitmise tagamiseks: 1) et kõik reisijad reisi

lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada, eeldusel, et pakettreis või seotud

reisikorraldusteenused sisaldavad reisijavedu ning seotud reisikorraldusteenuste puhul on

seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja vastutav reisijaveo eest;

2) et pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste ära jäämisel tagastada kõikidele reisijatele

nende poolt või nimel tasutud reisitasud, pakettreiside puhul ka lunastamata kinkekaardid.

Kui reisiettevõtjal ei ole tagatist või selle suurus on ebapiisav, on reisijate õiguste ja huvide

kõrgetasemeline kaitse tagamata ning reisiettevõtja maksejõuetuse korral ei ole tagatisega

võimalik eeltoodud kohustusi täita.

Ohuolukorra hinnang

9 Alkoholireklaami keelamiseks on kaalukaid teadusel põhinevaid argumente | Tervise Arengu Instituut

39

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest selle realiseerumisega võib kaasneda olulise

väärtusega rahaline kahju reisijale.

Ametile on esitatud vihjeid ja pöördumisi, mille kohaselt tagatise kohustust omavad isikud on

jätnud tagatise kohustuse täielikult täitmata. Ühtlasi on amet järelevalvemenetluste käigus

tuvastanud, et reisiettevõtjate tagatis ei ole alati piisav. Varasemates tagatise kasutamise

menetlustes (reisiettevõtja maksejõuetused) on selgunud reisiettevõtjate tagatiste ebapiisavus,

mille tulemusena on reisijatele kaasnenud rahaline kahju.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Amet on 2023. ja 2024. aastal kontrollinud 81 reisiettevõtja tagatise piisavust ning tuvastanud,

et 37 reisiettevõtja tagatis oli ebapiisav. Amet alustas 2025. aasta esimesel poolaastal 43

järelevalvemenetlust põhjusel, et pakuti müügiks pakettreise ilma, et oleks selleks ette nähtud

nõudeid täidetud. Seega on realiseerumise tõenäosus suur.

Kontrolli ulatus

Pisteliselt kontrollitakse pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate

reisiteenuste pakkujaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Kontrollide

läbiviimisel võetakse alusel varasemad vihjed ja pöördumised ning järelevalvemenetlused.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Riikliku järelevalve üldmeetmena planeeritakse ja tehakse ennetus- ja teavitustööd eesmärgiga

tõsta ettevõtjate ja reisijate teadlikkust ning seeläbi suurendada ja tõhustada reisijate õiguste

kaitset.

Riikliku järelevalve erimeetmena planeeritakse ja teostatakse järelevalvemenetlusi. Riikliku

järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt

turismiseaduse (TurS) §-le 301.

Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.

21. Reiside, reisiteenuste ja muude teenuste pakkumisel ning müümisel rikutakse üldisi tarbija õigusi: 2 – keskmine-tavaline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivist

ning lennu-, laeva ja bussireisija õigusi käsitlevatest määrustest tulenevaid õigusi on rikutud.

Selleks, et reisijad saaksid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kohta rohkem teavet,

on reisiettevõtjad kohustatud esitama standardteabe infolehe ning võlaõigusseaduse § 867

lõikes 2 sätestatud teabe.

Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi (EL) 2015/2302 põhjendustes on

selgitatud, et võimaldada reisijatele suuremat selgust ja teadlike valikute tegemist erinevate

pakutavate reisiteenuste liikide kohta, peaksid ettevõtjad olema kohustatud selgelt ja nähtavalt

välja tooma enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, kas nad pakuvad pakettreisi

või seotud reisikorraldusteenust, ning teavitaksid asjaomasest kaitse tasemest.

Lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu seaduse ja ühistranspordiseadusega on ette

nähtud, et amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (mis käsitleb

lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 (mis

käsitleb puudega ja liikumispuudega lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1177/2010 (mis käsitleb laevareisija õiguseid) ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 (mis käsitleb bussireisija õiguseid) rakendamise.

40

Viidatud määrustega on teenusepakkujatele ette nähtud kohustused, mida reisijatele tagada.

Vedajatel (lennu-, laeva- ja bussiettevõtjatel) on kohustus tagada reisijatele nende määrustest

tulenevate õiguste kaitse, sh väljumise pikaajalise hilinemise või tühistamise korral anda teavet,

pakkuda hoolitsust ja abi (sh puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele), tühistamise korral

tagastada piletiraha või muuta reisiteekonda määruses sätestatud tingimustel ja korras.

Terminalidel (lennujaamad, sadamad, bussijaamad) on mh teabe andmise kohustus (näiteks

teabe andmise kohustus reisi tühistamise või hilinemise korral), transpordile juurdepääsu

tagamise kohustus ja abi andmise kohustus (näiteks abi andmine puudega ja piiratud

liikumisvõimega isikutele).

Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus reiside, reisiteenuste ja muude teenuste pakkumisel

ning müümisel rikutakse üldisi tarbija õigusi.

Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse

kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba

omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab

võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja

tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on

tühised. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: tavaline oht

Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda

rahaline kahju tarbijale.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Varasematest menetlustest on selgunud, et reisiettevõtjad ei ole lepingueelset teavet

nõuetekohaselt esitanud. Varasematest kaebustest on selgunud, et vedajad ei ole määrusega ette

nähtud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lisaks on ametile esitatud pöördumisi, mille kohaselt

on reisiettevõtjad ja muud teenusepakkujad rikkunud eeltoodud üldisi tarbija õigusi.

Seega võib realiseerumise tõenäosust pidada keskmiseks.

Kontrolli ulatus

Pisteliselt kontrollitakse kõiki reisiettevõtjaid, terminale ja vedajaid ning reiside, reisiteenuste

ja muude teenuste pakkujaid ning müüjaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).

Kontrollide läbiviimisel võetakse aluseks varasemad menetlused ning reisijate kaebused.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS), lennundusseadus

(LennS), kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS) ja ühistranspordiseadus (ÜTS).

Riikliku järelevalve üldmeetmena planeeritakse ja tehakse ennetus- ja teavitustööd eesmärgiga

tõsta ettevõtjate ja reisijate teadlikkust ning seeläbi suurendada ja tõhustada reisijate õiguste

kaitset.

Riikliku järelevalve erimeetmena planeeritakse ja teostatakse järelevalvemenetlusi. Riikliku

järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt

TKS § 62 lõikele 1, LennS § 60² lõikele 1 ja ÜTS § 81 lõikele 3.

Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.

41

22. Tarbijaõiguste rikkumine side- ja üldhuviteenuse pakkumisel (side, elekter jms): 2 – keskmine-tavaline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutõrjeliselt võib esineda on olukord, kus leiab aset mõni järgnevast: ebaaus kauplemisvõte,

lepingueelse teabe ebakorrektne andmine, tüüptingimustele viitamata jätmine või

tüüptingimuste ebaseaduslikkus.

Ametisse varasematel perioodidel laekunud tarbijate pöördumistest ja kaebustest nähtub, et

lepingueelset teavet antakse puudulikult. Tarbijad ei ole sageli teadlikud, millised

lepingutingimused neile täpselt kohalduvad.

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma

head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Teave on ebaõige, kui see sisaldab

puudulikke andmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: kauba või teenuse olemasolu või

olemus; kauba või teenuse peamised omadused; hind või hinna arvutamise alused või

konkreetse hinnaeelise olemasolu.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Võttes arvesse näiteks side ja elektrituru iseloomustavaid näitajaid, nende turgude arengu

kiirust ja muudatusi ning senist praktikat, on oht, et ettevõtjad kasutavad, muudavad või

kehtestavad tüüptingimusi, mis võivad olla tarbijaid ebamõistlikult kahjustavad. Elektroonilise

side ja üldhuviteenuste valdkonnas tegutsevad suured ettevõtjad, sh märkimisväärse turujõuga

ettevõtjad, kellel on ka väga suur kliendibaas. Elektroonilise side ja üldhuviteenuste tarbijateks

võib pidada pea kogu Eesti elanikkonda, sõltumata vanusest. Side- ja üldhuviteenus on sageli

ka elutähtis teenus. Seega on tarbijaõiguste rikkumise mõju laiaulatuslik ning oht kahjustada

tarbija vara ja majandushuve kõrge.

Ohuolukorra hinnang

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus tarbijale on teenuse

teatud tingimused tulnud üllatuslikuna. Sageli puudutab see kampaaniapakkumisi, kus

tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud tingimused jäetakse tahaplaanile.

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Tekkida võib rahaline kahju tarbijale, oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Side-

ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõttel tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes, seega

hindame kaalukuse taset „oluliseks“. Kauplemisvõtted üldpildis on pigem ausad, kuid teatud

momendid ei pruugi olla ja need on suure mõju ning avalikkuse tähelepanu pälvivad.

Tõenditeks on tarbijate pöördumised või avalikkuse tähelepanu.

Kontrolli ulatus

Sideettevõtjate ja üldhuviteenuse osutajate tegevus ja tarbijatega sõlmitavate lepingute

tüüptingimused. Kontrollitakse kõiki side- ja üldhuviteenuse pakkujaid (vastavas ohuolukorras

avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse veebilehtede või muude tõendite

alusel ettevõtjate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet ja lepingu lisaks olevaid

tüüptingimusi.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).

42

TKS § 64 lg 1 kohaselt võib tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja

sellisest tegevusest hoidumiseks TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha

ettekirjutuse või TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TKS § 65

lõike 1 kohaselt võib TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse ja nõuda

kauplejalt, kes on rikkunud VÕS §-des 141, 48, 54 ning 621 ja 622 sätestatud

teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. ESS § 133 lg 1

alusel teostab ESS-i täitmise üle riiklikku järelevalvet TTJA ESS-is ja TKS-is sätestatud

pädevuse piires. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus

nõuda teavet kolmandalt isikult (TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS §

62²). TKS § 63 on sätestatud kontrolltehingu pädevus.

23. Raudtee ohutu ületamise rajatiste nõuetele mittevastavus: 9 – suur- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raudteeületuskohtade nõuetele mittevastavus kujutab endast olukorda, kus jalakäijate või

sõidukite raudtee ületamine toimub kas:

 isetekkelises raudteeületuskohas,

 või küll ettenähtud kohas, kuid raudteeületuskoha kategooriale mitte vastava

ohutusvarustusega (nt fooride, tõkkepuude, helisignaalide või nähtavuse puudumine).

Selline olukord suurendab riski kokkupõrkeks rongiga, eriti tiheda liiklusega või halva

nähtavusega piirkondades. Süstemaatilisele raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade järelevalvele

vaatamata leiab iga-aastaselt aset ligi 10 registreeritud juhtumit kuus (sh tõkkepuude maha

sõidud, ohtlikud olukorrad) ja realiseerub kokkupõrke või otsasõiduna 2–5 õnnetusjuhtumit

aastas. Kõige suuremaks väljakutseks on liiklejate tähelepanematus raudtee ületamisel, mida

soodustab nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine ning kiirustamine. Lisaks on ohtlikud

isetekkelised raudteeülekäigukohad, kus inimesed oma teekonna lühendamiseks „lõikavad“

distantsi üle raudtee. Veel tuleb eraldi tähelepanu pöörata raudtee läheduses olevate

elamupiirkondade arendamisele, kus jalakäijate ja kergliiklejate osakaal kasvab, mis suurendab

vajadust turvaliste ülekäigurajatiste järele, et inimeste liikumistee üle raudtee oleks ohutult

tagatud.

Toetavad faktid

Eestis:

 Aastatel 2022–2024 toimus raudteeületuskohtadel liiklejatega 27 õnnetusjuhtumit;

 2024 aasta registreeriti isetekkelistel ülekäigukohtades 2 juhtumit.

Välisriigid:

 ILCAD (The International Level Crossing Awareness Day) kampaania raames on

rõhutatud, et 98% raudteeõnnetustest on põhjustatud liiklejate eksimusest;

 UIC (International Union of Railways)andmetel hukkub EL-is igal aastal ~300 inimest

raudteeületuskohtadel;

Siseriiklik info

 TTJA kontrollib rajatiste vastavust majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ Lisa 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise,

43

korrashoiu ja kasutamise juhend“ (edaspidi TKE L4 ) nõuetele (nt fooride toimimine,

nähtavus, renni laius).

Õiguslikud viited

Raudteeseadus § 43 lg 1 – raudtee ületamine on lubatud ainult ettenähtud kohtades.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

 Oht isiku elule ja kehalisele puutumatusele (nt surmaga lõppenud kokkupõrked);.

 Oht avalikule korrale ja liiklusohutusele.

Realiseerumise tõenäosus: suur

 Eestis: igakuiselt registreeritud ~10 juhtumit, aastas 2–5 kokkupõrget

sõidukitega/otsasõitu inimestele;

 Välisriikides: EL-is ~300 surmajuhtumit aastas, 98% juhtudest põhjustatud liiklejate

eksimusest.

Trend:

 Nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine suurendab tähelepanematust;

 Sõiduvahendite (N: pisimopeed, jalgratas) kasutamine ülekäigukohtadel;

 Ebasobiva kiiruse valik raudteeülesõidukohtadel, ei võimalda ohu korral sõidukil

peatuda.

 Linnastumine ja elamupiirkondade laienemine raudtee lähedusse suurendab

ebaseaduslikke raudtee ületusi;

 Inimesed võivad juhuslikult sattuda raudteele või ületada raudteed selleks mitte

ettenähtud kohas;

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Keda/mida kontrollitakse:

 Raudteeületuskohtade omanikud/valdajad

 Rajatised: raudteeülesõidud ja -ülekäigukohad, piirdeaiad;

 Tooted: ohutusmärgistus, helisignaalid, automaatikaseadmed.

Kontrollitavad nõuded:

 Vastavus TKE L4 tehnilistele nõuetele;

 Märgistuse ja nähtavuse standardid;

 Fooride ja tõkkepuude toimivus;

 Rajatiste hooldus ja dokumentatsioon;

Kontrolli maht sõltub riskipiirkonnast, liiklustihedusest ja varasemate juhtumite esinemisest.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Õigusaktid:

 Korrakaitseseadus § 24 – ohuennetuslik järelevalve;

 Raudteeseadus;

44

 Ehitusseadustik

Rakendatavad meetmed:

 Avalikkuse teavitamine s.h ennetustegevused.

 Ettekirjutused rajatiste korrastamiseks.

 Järelevalvemenetlused ja kohapealsed kontrollid.

 Koostöö Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeameti, Transpordiameti ja kohalike

omavalitsustega.

24. Raudtee infrastruktuuri nõuetele mittevastavus: 8 – keskmine- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raudtee valdaja kohustus on hoida oma raudtee korras ning nõuetele vastavana.

Raudteeinfrastruktuuri korrashoid on olulise tähtsusega, kuna infrastruktuuri veast tuleneva

õnnetuse juhtumisel võivad olla väga suured tagajärjed – reisirongi rööbastelt maha sõitmisel

võivad paljud inimesed saada surma või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib

sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt

kütust, kemikaale vms).

Eriti aktuaalseks muutub infrastruktuuri nõuetele vastavus seoses kavandatava rongide

liikumiskiiruse tõusuga Eesti raudteedel 160 km/h-ni, mis eeldab rajatiste, kontaktvõrkude ja

liiklusjuhtimissüsteemide vastavust kõrgematele tehnilistele ja ohutusnõuetele. Kiirem

rongiliiklus tähendab väiksemat reageerimisaega ja suuremat koormust taristule, mistõttu

suureneb ka infrastruktuuririkke tagajärgede raskus.

Raudtee infrastruktuur hõlmab rööbasteid, sildu, kontaktvõrku, liiklusjuhtimissüsteeme,

turvanguseadmeid ja muid rajatisi, mis peavad vastama tehnilistele ja koostalitlusvõime

nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib tähendada:

 amortiseerunud või hooldamata rajatisi;

 puudulikku dokumentatsiooni või sertifitseerimist;

 koostalitlusnõuete rikkumist;

 ohutusvarustuse puudumist või riket.

Selline olukord võib põhjustada:

 rongide rööbastelt mahasõite;

 liikluskatkestusi;

 ohtu reisijate, töötajate ja kolmandate isikute elule ja tervisele;

 põhjustada rongide hilinemisi, mis mõjutavad reisijate igapäeva tegevusi ja usaldust.

Toetavad faktid

 2024. aastal registreeriti 7 raudteeohutust mõjutavat vahejuhtumit, kus infrastruktuuri

rike oleks võinud põhjustada liiklushäireid või ohuolukordi.

Õiguslikud viited

 Raudteeseadus § 38, § 41, § 83–84 – infrastruktuuri nõuded ja võrgustiku teadaanne;

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta;

 Ehitusseadustik § 8

 Korrakaitseseadus § 5 lg 2–4 – ohu ja kõrgendatud ohu määratlus.

45

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

 Oht isiku elule ja tervisele (nt rööpamurrust tingitud rongi mahasõit rööbastelt);

 Oht suure väärtusega varale ja keskkonnale (nt ohtlike veoste lekked).

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

 Infrastruktuuri rajatiste eluiga ja hoolduse ebapiisavus, varuosade kättesaadavus;

Trend:

 Kasvavad kiirused ja tihedam liiklus suurendavad infrastruktuuri koormust;

 Eesti raudteetaristu omanikud valmistuvad kiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h, mis eeldab

ulatuslikke investeeringuid kontaktvõrkude, platvormide, liiklusjuhtimissüsteemide ja

ohutusvarustuse uuendamisse;

 Kiiruse tõstmine toob kaasa vajaduse täpsemate riskihinnangute ja järelevalvemeetmete

rakendamiseks, et tagada rajatiste koostalitlusvõime ja ohutus uutes tingimustes;

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Keda kontrollitakse:

 Isikud ja ettevõtjad: raudteeinfrastruktuuri omanikud ja valdajad (nt AS Eesti Raudtee,

Edelaraudtee AS);

 Rajatised: rööbastee, sillad, kontaktvõrk, liiklusjuhtimissüsteemid, turvanguseadmed;

 Tooted: ehitustooted, elektriseadmed, signaalimisseadmed.

Kontrollitavad nõuded:

 Vastavus Komisjoni rakendusmäärustele, mis käsitlevad erinevate allsüsteemide (INF,

CCS, ENE) koostalitluse tehnilist kirjeldust;

 Tehniline korrashoid, dokumentatsioon, hooldusgraafikud;

 Võrgustiku teadaande nõuete täitmine (Raudteeseadus § 83–84).

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Õigusaktid:

 Raudteeseadus § 38, § 83–84 – infrastruktuuri nõuded ja võrgustiku teadaanne;

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta.

Rakendatavad meetmed:

 Ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks;

 Avalikkuse teavitamine.

 Koostöö teiste asutustega (KLM, MKM, Päästeamet, kohalik omavalitsus).

 Järelevalveplaanide koostamine riskihinnangu alusel;

25. Raudteeveeremi nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raudteeveeremi tehniline mittevastavus kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele.

Probleem seisneb selles, et veeremi rike (nt pidurdusprobleemid) võib põhjustada tõsiseid

õnnetusi.

Vedurijuhtide tegevus ja veeremi seisukord on kriitilise tähtsusega – vead võivad põhjustada:

46

 Liiklejatele otsasõite, sõidukitega kokkupõrkeid või rongi rööbastelt mahasõite;

 inimohvreid või raskeid vigastusi;

 keskkonnareostust (nt kütuse või kemikaalide lekked);

 veeremi süttimist.

Eestis liikuv veerem peab olema vastavushinnatud ja kantud veeremi registrisse; tehnohoolduse

ja remondi ettevõtetel peab olema hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat.

Raudteeveoettevõtjad ja veeremi omanikud/valdajad peavad tagama veeremi vastavuse

kehtivatele ohutus-, hooldus- ja tehn nõuetele.

Toetavad faktid:

 Eestis ei ole seni registreeritud suuri õnnetusi veeremi rikke tõttu, Hotbox-seadmed

fikseerivad igakuiselt mitmeid pidurite ülekuumenemisi;

 Hooldamata veeremite puhul on täheldatud keskkonnaohtu (nt õlilekked);

 EVS-EN 15955-2:2025 sätestab ohutusnõuded raudteeveeremile ja hooldusmasinatele.

Õiguslikud viited:

 Viidatud on raudteeseadusele, mis sätestab TTJA pädevuse;

 Veerem peab olema vastavushinnatud ja kantud registrisse;

 tehnohoolduse ja remondi ettevõtetel peab olema hoolduse eest vastutava üksuse

sertifikaat.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

 Hooldamata veeremite puhul on keskkonnaoht suur, eriti õlilekete ja tehniliste vigade

tõttu;

 Potentsiaalsed tagajärjed: inimohvrid, vigastused, keskkonnakahjud.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

 Eestis ei ole seni juhtunud suuri õnnetusi, kuid pidurite ülekuumenemisi esineb

regulaarselt;

 Hotbox-seadmed aitavad riske tuvastada, kuid vananev veerem suurendab ohtu;

 Vananev veerem võib suurendada riski, kuid samas tehnoloogiline areng aitab seda

vähendada.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

TTJA saab kontrollida:

 Vastavushinnatud veeremit regulaarselt vastavalt tööplaanile või konkreetsete

juhtumite alusel.

Keda kontrollitakse:

 Raudteeveoettevõtjad;

 Veeremi omanikud ja valdajad;

 Tehnohoolduse ja remondipunktid;

 Veeremi ehitusega tegelevad ettevõtte

Milliseid nõudeid kontrollitakse:

 Veeremi vastavus ohutus- ja hooldusnõuetele;

 Vastavushindamist ja registrisse kandmine;

 Hoolduse eest vastutava üksuse olemasolu veeremil.

47

TTJA pädevus ja järelevalve meetmed

Õigusaktid

 TTJA tegutseb vastavalt raudteeseadusele;

Kui tuvastatakse oht:

 Tehakse ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks;

 Veeremi kasutuskeeld kuni puuduste kõrvaldamiseni;

 Vajadusel rakendatakse sunniraha või asendustäitmist.

26. Raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavate töötajate

pädevusnõuete rikkumine: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavate töötajate eksimused (nt vale käsu

andmine, signaalide eiramine, tööeeskirjade rikkumine) kujutavad endast ohtu inimeste elule,

tervisele ja keskkonnale. Sellised eksimused võivad viia rongide kokkupõrkeni, rööbastelt

mahasõiduni või süsteemide juhitamatuseni. Ohuolukord puudutab töötajaid, kelle tegevus

mõjutab otseselt raudteeohutust – sealhulgas vedurijuhid, jaamakorraldajad, rongikoostajad,

signalistid jt.

Konkreetne probleem: Raudteetöötajad (nt rongikoostajad, jaamakorraldajad, vedurijuhid jt)

võivad eksida juhendite või eeskirjade vastu kas inimlikult või hooletusest. Sellised eksimused

ohustavad raudteeohutust ja võivad mõjutada ka kolmandaid osapooli. Eksimused võivad olla

seotud ka väsimuse, terviseprobleemide või ebapiisava väljaõppega, mis on suur riskitegur

raudteetöötajate seas. Raudteeohutuse tagamine sõltub inimfaktorist, mis moodustab

märkimisväärse osa raudteeõnnetuste põhjustest.

Toetavad faktid:

 2024. a oli kokku 11 vahejuhtumit, mis olid põhjustatud raudteeohutuse- või -liikluse

juhtimise eest vastutava töötaja tegevusest.

 Vale tegevus võib põhjustada kokkupõrkeid, rööbastelt mahasõite, süsteemide

juhitamatusi.

 Kontrollmehhanismid (nt elektritsentralisatsiooni kontrollerid, turvanguseadmed)

aitavad küll ennetada, kuid ei välista eksimusi.

Õiguslikud viited:

 Raudteeseadus sätestab TTJA pädevuse;

 EL määrus 2019/773 käsitleb liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist

kirjeldust, sh töötajate pädevusenõuded ja tervisekontrolli sagedust;

 Majandus- ja taristuministri 26.11.2020 määrus nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord“, mis sätestab nõuded nägemisele, kuulmisele, psühholoogilisele

sobivusele ja tervisekontrollile;

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: Kõrgendatud oht

 Rongide kokkupõrked võivad põhjustada inimese surma, raskeid kehavigastusi,

keskkonnareostuse ohtu;

 Eksimused võivad põhjustada liiklusgraafiku häireid, mis mõjutavad kogu

raudteevõrgustiku toimimist.

Realiseerumise tõenäosus: Keskmine

48

 Kontrollmehhanismid toimivad, kuid eksimusi esineb (nt suulised valed käsud raadio

teel);

 TTJA menetluste arv viitab korduvatele rikkumistele.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Keda kontrollitakse:

 Raudteetöötajad (nt rongikoostajad, jaamakorraldajad);

 Raudteeveeremi juhid (vedurijuhid, eriveeremi juhid);

 Koolituskeskused, kus toimub raudteeveeremijuhtide väljaõpe.

Milliseid nõudeid kontrollitakse:

 Töötajate tervisetõendite -ja kutsetunnistuste olemasolu ja kehtivust;

 Kutseeksamite läbiviimine, osalemine vaatlejatena;

 Koolituskeskuste vastavus nõuetele, õppekava vastavus standardile, õppekeskkonna

sobivus.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Õigusaktid:

 Raudteeseadus annab TTJA-le pädevuse sekkuda.

Rakendatavad meetmed:

 Peatatakse töötajate tegevus kui puuduvad pädevusnõuded, seni kuni puudused

kõrvaldatud;

 Sunniraha või asendustäitmine vajadusel;

 Tööinspektsiooniga koostöö, kui TTJA-l puudub vastav pädevus.

Tööinspektsioon kaasatakse eelkõige juhtudel, kui TTJA-l tekib kahtlus, et raudteetöötajate

töö- ja puhkeaja korraldus ei vasta kehtestatud nõuetele, mis võib mõjutada töötajate ohutust ja

töövõimekust.

Arvestades raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavate töötajate rolli kriitilisust, on

TTJA ülesandeks tagada, et kõik töötajad vastaksid kehtivatele pädevus-, tervise- ja

koolitusnõuetele. Regulaarne järelevalve, kutseeksamite kvaliteedikontroll, tervisekontrolli

dokumentatsiooni hindamine ning koostöö koolituskeskuste ja tööinspektsiooniga on

võtmetähtsusega ohu ennetamisel

27. Raudteeohutust ohustavad pädevusnõuete rikkumised teetöölistelt ja

alltöövõtjatelt: 9 – suur-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raudtee-ettevõtjad kasutavad alltöövõtjaid ehituse, hoolduse ja tehniliste tööde teostamiseks.

Sageli puudub ettevõtjal (tellijal) täielik ülevaade alltöövõtjate töötajate pädevusest, mis võib

viia ohutusnõuete rikkumiseni.

Raudteel teetöid teostavad töötajad, sealhulgas pöörmepuhastajad talvisel perioodil, on

korduvalt põhjustanud ohtlikke olukordi, mis viitavad puudulikule koolitusele ja ohutusalasele

juhendamisele. Sageli on tegemist alltöövõtjate töötajatega, kelle pädevus ei pruugi olla

piisavalt kontrollitud. Alltöövõtjate töötajate pädevus peab vastama samadele nõuetele nagu

põhiteenuse osutajate töötajatel.

Toetavad faktid:

49

 Aastatel 2021–2024 registreeriti 22 juhtumit, kus raudteel töötavad töölised tekitasid

ohtliku olukorra. Neist 13 talvist juhtumit olid seotud pöörmepuhastajate tegevusega,

mis tekitas ohtliku olukorra rongiliiklusele.

 2025. aasta I poolaastal on registreeritud 9 juhtumit, mis viitab kasvavale trendile.

Õiguslikud viited:

 Raudteeseadus § 35 lg 4 ja § 44 lg 8 – ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine ja

aruandlus;

 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem,

ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele

vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust

mõjutavatest juhtumitest teavitamine1“– ohutusjuhtimise süsteemi nõuded, sh

alltöövõtjate kaasamine

 Komisjoni rakendusmäärus 402/2013, riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

 Teel töötavate tööliste eksimused võivad põhjustada rongiõnnetusi ja liikluskatkestusi.

 Talvised pöörmepuhastustööd toimuvad tihti piiratud nähtavuse ja lühikese

reageerimisajaga, mis suurendab riski.

 Võimalik tagajärg: inimeste elu ja tervis, rongiliikluse seiskumine, rongiliikluse ohutus,

varaline kahju

Realiseerumise tõenäosus: suur

 Juhtumite arv on selgelt kasvutrendis: 22 juhtumit nelja aasta jooksul ja 9 juhtumit poole

aastaga.

 Talviste tööde spetsiifika (pöörmepuhastus) nõuab suuremat tähelepanu ja koolitust,

mida sageli ei rakendata süstemaatiliselt.

 Trend: Tööjõu paindlikkuse kasv, alltöövõtjate osakaalu suurenemine, hooajaliste

töötajate kasutamine → risk suureneb.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

TTJA saab kontrollida:

 Raudtee-ettevõtjaid, kes kaasavad alltöövõtjaid;

 Töötajaid (s.h teetöölised), kes täidavad ohutuskriitilisi ülesandeid;

 Rajatisi ja tööpiirkondi, kus teetööd toimuvad.

Kontrollitavad nõuded:

 Koolituse ja juhendamise dokumentatsioon (sh ettevõttel on dokumenteeritud

protseduur alltöövõtjate kaasamiseks)

 Pädevustõendite olemasolu ja kehtivus;

 Alltöövõtja töötajate kontrollimine koolituse ja juhendamise osas;

 Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine, sh riskianalüüsid ja töökorraldus

 Talviste tööde erijuhised ja selle koordineerimine liikluskorraldusega

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Õiguslik alus:

 Raudteeseadus § 49 lg 7 – TTJA pädevus ohutusjuhtimise süsteemi kontrollimisel

50

 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrus nr 83 „Ohutusjuhtimise süsteem,

ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele

vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust

mõjutavatest juhtumitest teavitamine1“ – ohutusjuhtimise süsteemi nõuded

Rakendatavad meetmed:

 Dokumentide kontroll (pädevustõendid, koolituskavad, riskianalüüsid);

 Sihtkontrollid talvisel perioodil ja tööpiirkondades;

 Ettekirjutused ja hoiatused rikkumiste korral.

28. Raadiosageduste kasutamise nõuete rikkumine: 9 – suur-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Raadiosageduste kasutamise reeglite eiramisel võivad tekkida raadiohäired. Ka tahtlikul

raadiohäirete tekitamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed olenevalt sellest, milliseid

sidesüsteeme tulemusena mõjutatakse. Ohuolukorra ilmnemine võib takistada sideseadmete ja

-süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestada, takistada

või oluliselt moonutada muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist.

Elektroonilise side seaduse (ESS) § 23 kohaselt on raadiohäirete tekitamine keelatud.

Eesti õhuruum on mõjutatud juba 2023. a GNSS häiretest. Euroopa lennujaamade ning kriitilise

taristu kohal nähakse alates 2025. a lõpust aina sagedamini lendamas tundmatuid droone.

Riigid, sh. Eesti soovivad järsult tõsta droonitõrjevõimekust, mille üheks osaks on ka droonide

side piiramine. Side piiramisega kaasneb oht tahtmatuteks kõrvalmõjudeks. Teine ohuallikas

on kui kasutatakse TTJA poolt kasutamiseks mitte lubatud sagedusi ning sellega tekitatakse

häireid teistele seaduslikult töötavatele sidesüsteemidele. Rikkumist toime pannes üldjuhul ei

teata, millise riski tasemega sidesüsteemile probleemi tekitatakse. Nt kasutatakse internetist

soetatud raadiosaatjaid, ei peeta kinni riigi piiri äärsetest kasutustingimustest, aga ka jäetakse

sagedusload pikendamata. Esineb juhtumeid, kus raadiohäiret põhjustav allikas asub väljaspool

Eesti territooriumi, sellisel juhul tehakse naaberriigile rahvusvaheline teavitus häireallika

likvideerimiseks. Alati ei garanteeri see kiiret reageerimist ja kasutusele tuleb võtta muud

meetmed häire mõju vähendamiseks. Aastas laekub TTJA-le kuni 300 raadiohäireteadet.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Sagedusloa nõuete rikkumine, loata raadiosageduse kasutamine, raadioside õiguslikel alustel

piiramine või raadiohäirete tekitamine võib kaasa tuua erinevaid ohte, sh nii kõrgendatud,

olulise kui ka tavalise ohu. Kõrgendatud oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse

katkemisel võib tekkida oht inimelule või mõjutada riigi julgeolekut. Sellised sidesüsteemid

puudutavad lennunavigatsiooni, lennuohutust, merepäästet, hädaabi numbrit 112,

operatiivteenistusi, riigikaitset ja sisejulgeolekut.

Oluline oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisega kaasneb oht inimese

tervisele, majanduslik kahju riigi- või erasektoris. Siia kategooriasse kuuluvad raudtee, lennu-

ja meretransport, mobiilside kui elutähtis teenus, ringhääling (raadio, TV) ning muud era ja

avalikud sidevõrgud.

Tavalise ohuga on tegu, kui aset leiavad rikkumised, millega ei kaasne mõju teistele

sidevõrkudele või teenuse katkemine sidevõrgus, millega ei kaasne otsest majanduslikku kahju.

Siia kategooriasse kuuluvad vabalt kasutavad raadiosagedused, mida käsitletakse

lähitoimeseadmetena (WiFi, Bluetooth kaugjuhtimispuldid jne).

51

Kuna kokkuvõttes võivad häired sidesüsteemides põhjustada Eesti ühiskonnas suuri

negatiivseid ja ebasoodsaid tagajärgi, siis tuleb tagajärje kaalukuse skaalal hinnata ohtu

tervikuna kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Esineb nii tahtlikke kui ka tahtmatuid rikkumisi. Enamik

on tahtlikud rikkumised. Raadiohäireteateid laekub TTJA-le aastas kuni 300. Sagedusloa

tingimuste rikkumisi avastatakse plaanilise järelevalve ja kaebuste kaudu.

Kontrolli ulatus

Kontrollitavate isikute ringi kuulub potentsiaalselt iga isik. Tõhustada on vaja koostööd

julgeolekuasutustega ning Kaitseväega, et raadioside piiramine toimuks kontrollitult.

Rikkumiste ja nendega kaasnevate ohtude tuvastamiseks ja vältimiseks kasutatakse üle Eesti

paiknevaid statsionaarseid või mobiilseid monitooringujaamasid, millega kontrollitakse

raadiosageduste kasutajate sagedusloa olemasolu ning tingimuste järgimist või raadiohäirete

allikaid. Teiseks ja kõige enam kasutatakse intsidendi- või kaebusepõhist järelevalvet.

Seejuures sõltub reageerimiskiirus ohu tasemest.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus ja rahvusvaheline

raadioside eeskiri.

TTJA võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49,

50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel

ja korras.

29. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine: 4 – väike-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Numeratsiooni kasutamise tingimused on sätestatud elektroonilise side seaduses ja ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruses nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ (ENP).

Numeratsiooni kasutamisel tekivad peamiselt ohuolukorrad järgmiste all toodud ESS-i ja ENP

nõuete rikkumiste realiseerumisel.

Numbrite loata või numbri broneerimise andmekogus (NBA) broneerimiseta kasutamise korral

ei ole võimalik tuvastada numbri kasutajat, mis võib soodustada kelmusi või kuritegusid

telefonikõnede kaudu (investeerimispettus, identiteedivargused jne).

Praktika on näidanud, et numbrite valitavuse nõude tagamata jätmine, numbrite efektiivselt

kasutusele võtmata jätmine või teisele sideettevõtjale kasutamiseks edasi andmine viitab riskile,

et numbrid on kasutusel mõne (võimalik, et mittelegaalse) teenuse pakkumiseks hoopis muus

riigis ja ei ole Eestist tahtlikult muudetud valitavaks.

Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse hinnast teavitamata jätmine rikub tarbija õigusi

saada teavet teenuse hinnast ja võib tekitada talle suurt majanduslikku kahju, kuna kõneminutite

hinnad võivad ulatuda kümnete eurodeni.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Prognoositav tagajärg on oluline oht. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumisest ei

tulene ohtu keskkonnale ja isikute tervisele või elule, peamiseks tagajärjeks võib olla oht olulise

väärtusega varalisele hüvele või süüteo toimepanemise oht.

Realiseerumise tõenäosus: väike

52

Ohu realiseerumise tõenäosus on väike. Numeratsiooni kasutajad on enamuses seaduskuulekad,

teadlikud numeratsiooni kasutamise tingimustest ning kasutavad numeratsiooni sihipäraselt.

Kaebuseid numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise kohta on laekunud vähe. Siiski ei

saa alahinnata ohtu, et kas teadmatusest või teadlikult, näiteks materiaalse kasu saamise

eesmärgil rikutakse numeratsiooni kasutamise tingimusi. Numeratsiooni kasutamise nõuete

rikkumisi avastab TTJA ka rutiinse järelevalve käigus.

Kontrolli ulatus

Oht realiseerub, kui rikutakse ESS § 29, § 32, § 38 või Eesti numeratsiooniplaani nõudeid.

Vastava rikkumise ohust tulenevalt kontrollitakse, kas isikul on õigus numeratsiooni kasutada,

kas isikul on kehtiv numbriluba, kas kasutatavad numbrid on broneeritud NBA-s, kas

broneeritud numbrid on valitavad, kas numbreid kasutatakse ettenähtud numeratsiooniväljas,

lubatud otstarbel ja pikkuses ning lubatud teenuse osutamiseks, kas numbrid võetakse

efektiivselt kasutusele 6 kuu jooksul pärast numbriloa saamist ning numbreid ei anta edasi

teisele sideettevõtjale kasutamiseks. Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse osutamisel

kontrollitakse hinnateavituse olemasolu kõne alguses.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus.

Ohu või rikkumise korral võidakse peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamine (ESS

§ 37 lg 1) või numbriluba kehtetuks tunnistada (§ 37 lg 3). KorS § 28 lg 1 ja 2 alusel tehtud

ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada sunniraha. Võimalik on karistada ka väärteo

korras – numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest (rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200 eurot – ESS § 162); numeratsiooni kasutamise

tingimuste rikkumise eest (rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200

eurot – ESS § 163).

30. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumine: 8 – keskmine- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Sideteenus on ühiskonnas pea sama olulise tähtsusega elutähtis teenus kui elektrivarustuse

toimimine. Elutähtsa teenuse osutaja peab täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis aitavad

tagada teenuste toimepidevust. Eelkõige koostama teenuste riskianalüüsi, toimepidevuse plaani

ning täitma teenuse toimepidevusele kehtestatud nõudeid, mis on toodud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 19.02.2021 määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni- , mobiiltelefoni- ja

andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Kui need nõuded jäetakse täitmata, siis

suureneb elutähtsa sideteenuse katkestuse risk.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht. Sideteenus on üks tähtsamaid elutähtsaid teenuseid

ning selle katkemine mõjutab oluliselt ühiskonna toimimist. Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis. Samuti võib tekkida suur majanduslik kahju sideteenustest sõltuvate muude teenuste

osutajatel. Varasemaid juhtumeid, nt Jõgeva või Võru piirkonna elektrikatkestus ja sellest

tingitud häired sideteenuste kättesaadavuses on laialt meedias käsitletud.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Suure mõjuga toimepidevuse häire esinemise tõenäosus on tõusnud. Väikeseid toimepidevuse

häireid esineb tihti. Üldjuhul mõjutab sideteenuste toimepidevust kõige enam elektrivarustuse

toimimine. Ilmastikunähtuste, peamiselt tormi või üleujutuse, esinemisel katkeb elekter ja kui

53

sideettevõte ei ole sidevõrgu seadmetele paigaldanud õigusaktides nõutud varutoidet, katkeb

vastavas piirkonnas side. Torme esineb aastas mitmeid kordi. Seoses energiakriisiga võib olla

olukordi, kus elektri tootmisvõimsusi Eestis ei jätku ja on vaja hakata tarbimist piirama.

Seetõttu on oluline, et sel ajal saaks sideteenused võimalikult hästi töötada varutoite abil.

Samuti võib esineda kriitilise sidetaristu tahtlikku kahjustamist.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse elutähtsat teenust osutava sideettevõtte poolt nõuete täitmist nii ennetavalt kui

ka peale intsidenti. Kontrollitakse, kas sideettevõte omab oma kriitilisest taristust ülevaadet ja

on võtnud tarvitusele vastavalt ohtudele piisavad kaitse- või riskide maandamismeetmed.

Teostatakse järelevalvet vajadusel ka sideettevõtte juures koha peal. Ekstreemsete

ilmastikunähtuste ajal jälgitakse olukorda sideteenuste toimepidevuses ning antakse

olukorrapilti riigile.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab hädaolukorra seadus (HOS).

HOS § 46 alusel võib rakendada KorS §-des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmed.

31. Märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida talle kehtestatud kohustusi: 1 – väike-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Turul tegutseb märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (MTE). Kontrollides olulist vahendit,

võib ta oma tegevusega mõjutada sideturgude konkurentsiolukorda halvemuse suunas, mis võib

vähendada mh lõppkasutaja juurdepääsu sideteenustele taskukohase hinnaga. Märkimisväärse

turujõuga ettevõtja turu mõjuvõimu reguleerimiseks viiakse sideturgudel läbi turuanalüüsid ja

tuvastatud probleemide lahendamiseks sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale

kohustusi. Sarnane olukord võib tekkida, kui riigi toega sidevõrke rajanud ettevõte ei täida talle

toetusmeetme määrusest tulenevaid kohustusi

Õhutõrjelaselt relevantne on olukord, kus märkimisväärse turujõuga ettevõte rikub tema võrku

kasutada sooviva sideettevõte suhtes juurdepääsu andmise kohustusi, läbipaistvus- või

hinnakohustusi. Ka muu võrguteenuseid pakkuv ettevõte, kes kontrollib juurdepääsu

lõppkasutajale, võib takistada läbivühenduvust. Ilmestava näitena võib tuua olukorra, kus riigi

toega sidevõrke rajanud ettevõte ei täida talle toetusmeetme määrusest tulenevaid ja

ülalnimetatud kohustusi.

Kuna konkurents on sideturgudel tihe, siis esineb olukordasid, kus võrku kasutada sooviv

ettevõte leiab, et märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida täiel määral talle pandud kohustusi

ja takistab konkurentide juurdepääsu. Oht selliseks olukorraks on pidevalt taustal eksisteeriv.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: tavaline oht

Turul tegutsevad ettevõtted ei saa vabalt konkureerida. Juurdepääsu teenuse mitte osutamisel

ei saa lõppkasutaja valida temale kõige sobivamat teenuse osutajat. Seega ei pruugi

lõppkasutajad saada sideteenuseid tarbida kas üldse, võimalikult soodsa hinnaga või parima

teenuse kvaliteediga.

Realiseerumise tõenäosus: väike

54

Sellise ohu realiseerimine on väike. Juurdepääsu kohustust omav sideettevõtja ei osuta talle

kohustusega pandud teenuseid või keeldub teenuse osutamisest. Aastas esineb ligikaudu 100

teenuse osutamise keeldumist, üldjuhul on need põhjendatud.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks (MTE) määratud ettevõtjale

kehtestatud kohustuste rakendamist ja täitmist. MTE teavitab regulaarselt TTJA-d

juurdepääsukohustuste täitmise seisust (sh keeldumised), mida TTJA analüüsib. Juurdepääsu

soovival ettevõtjal on võimalus ka TTJA-le esitada kaebus ESS § 68 alusel. Kontrolli teostamise

aluseks võib olla ka kaebus.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus või

toetusmeetmete määrused.

TTJA lahendab vaidluseid ESS § 149 alusel. TTJA võib ESS-s sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. TTJA on osaliselt

ESSs sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (ESS § 188 lg 3).

32. Lastele suunatud toodete nõuetele mittevastavus: 9 – suur-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Lastele suunatud toodete ohutus on Eesti ja Euroopa Liidu tooteohutuse poliitika üks

prioriteetsemaid valdkondi. Ohuolukord seisneb selles, et turul on jätkuvalt märkimisväärne

hulk lastele suunatud tooteid (nt mänguasjad, rõivad ja lastehooldusvahendid), mis ei vasta

kehtestatud ohutus- ja märgistusnõuetele. Sellised tooted võivad seada ohtu laste tervise ja

ohutuse, põhjustades füüsilisi vigastusi, lämbumist või kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Lapsed on kõige haavatavam ja tundlikum sihtrühm, kes vajab erilist tähelepanu ja kaitset

igapäevaelus kasutatavate toodete puhul. Lastele suunatud tooted peavad olema ohutud nende

ettenähtud kasutuse juures ning vastama kõigile kehtestatud märgistus- ja ohutusnõuetele.

Lastele suunatud tooted ei tohi sisaldada elemente ega aineid, sh kemikaale, mis võivad

ohustada lapse või teiste isikute tervist ja ohutust, ning nende märgistus peab olema nõuetele

vastav ja mitteeksitav, tagades toote sihipärase ja ohutu kasutamise vastavalt selle ettenähtud

või eeldatavale otstarbele.

Mänguasjade ohutuse tagamisel on oluline roll tootel oleval infol ja hoiatustel, et lapsevanem

saaks tuvastada võimalikke ohte ja neid vältida ning valida lapsele eakohase mänguasja. Eestis

müüdavad mänguasjad peavad omama korrektset eestikeelset märgistust, sealhulgas hoiatusi,

tagamaks kasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse. Ameti järelevalve näitab, et mänguasjade

varustamine eestikeelse teabega on endiselt probleem.

Lisaks ei tohi mänguasjadel esitatavad hoiatused olla eksitavad ega vastuolus mänguasja

ettenähtud kasutusega, mis tuleneb toote funktsioonidest, mõõtmetest ja omadustest. TTJA

järelevalve on tuvastanud mitmeid väikelastele mõeldud mänguasju, mille hoiatused on olnud

eksitavad ning seetõttu seatud kahtluse alla toote tegelik ohutus. 2025. aasta käesoleva hetke

tulemuste põhjal on kontrollitud 106 mänguasjade müüjat, kellest 83% tegevuses on tuvastatud

rikkumisi. 2024. aastal kontrolliti 114 ettevõtjat ning rikkumisi esines 72%

juhtudest. Rikkumised seisnesid peamiselt selles, et toodetel puudusid eestikeelsed hoiatused

ja kasutusjuhendid või olid need ebatäpselt tõlgitud. Sellest tulenevalt ei pruugi tarbija saada

mänguasja ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet, mis võib seada ohtu lapse tervise ja elu.

55

Ligikaudu 45% tuvastatud rikkumistest on seotud Safety Gate süsteemi kaudu teavitatud ohtlike

mänguasjade müügiga.

Lasterõivaste ohutusnõuded on kehtestatud kuni 14-aastaste laste rõivastele eesmärgiga

vähendada tõmbe- ja takerdumisriski. Nooremate laste puhul võivad kapuutsinöörid takerduda

mänguväljakutel, vanemate laste ja noorukite puhul võivad rõivaste nöörid ja paelad takerduda

liikuvates sõiduvahendites, mis võib põhjustada vigastusi või lõppeda surmaga. 2025.

aasta käesoleva hetke tulemuste põhjal on kontrollitud 51 lasterõivaste müüjat, kellest 33% ei

täitnud lasterõivaste müügiks pakkumisel lasterõivastele

kehtestatud ohutusnõudeid. Võrdluseks, 2024. aastal kontrolliti 61 ettevõtjat ning rikkumisi

esines 41% juhtudest. Tuvastatud rikkumiste põhjal võib järeldada, et tegemist on ohtlike

lasterõivastega. Nooremate laste rõivastel avastati kaela- ja kapuutsipiirkonnas ning rõiva

alumisest servast rippuvaid nööre ja tõmbepaelu, mis võivad takerduda mängimisel või

ronimisel ning põhjustada raskeid vigastusi või surma. Vanemate laste rõivastel esines samuti

ohutusnõuete rikkumisi, eelkõige pikkade ja lahtiste tõmbepaelte tõttu, mis võivad takerduda

sõidukitesse või atraktsioonidele, kujutades tõsist ohtu lapse ohutusele.

Lastehooldusvahendid (sh lutid, lutiketid) peavad olema valmistatud sobivast, ohutust, stabiilse

koostisega ja vastupidavast materjalist, nõuetekohaselt märgistatud ega tohi ohustada kasutaja

tervist. TTJA 2025.a lastehooldustoodete järelevalve tulemusena (kontrolliti eestikeelsete

juhendite ja hoiatuste olemasolu) selgus, et teostatud 44 kontrollist oli 61%

rikkumisega. Võrdluseks, 2024. aastal kontrolliti 36 ettevõtjat ning rikkumisi esines 69%

juhtudest. Peamised rikkumised olid seotud eestikeelse teabe puudumisega – kasutusjuhendid

ja hoiatused olid kas esitamata või ebatäpselt tõlgitud. Sellest tulenevalt võidakse

lastehooldustoodet kasutada valesti, mis võib ohustada lapse tervist ja elu.

Laste ohutusrisk suureneb ka seoses e-kaubanduse kasvuga ja kolmandatest riikidest pärit

toodete levikuga, mille puhul esineb sagedamini nõuetele mittevastavust ning puudulikke

juhendeid või hoiatusi. Euroopa erinevate asutuste tooteohutuse aruannete kohaselt on just

veebiturgudel ostetud lastele mõeldud toodetel risk oluliselt suurem kui traditsioonilises

jaekaubanduses müüdavatel toodetel (European Commission, Safety Gate Annual Report 2024;

European Consumer Centres Network (ECC-Net), Advancing Consumer Protection for the

New EU Consumer Agenda, 2025;

BEUC, Better Safe Than Sorry: Protecting Children in the Digital Marketplace, 2025; CCPC

(Ireland), EU and Irish Consumer Authorities Order the Removal of 252 Baby Product Listings

That Break EU Product Safety Rules, 2025).

Õiguslikud viited: tarbijakaitseseadus; kemikaaliseadus; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta; Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EL) 2023/988 üldise tooteohutuse kohta; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

(EÜ) nr 1907/2006 kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta

(REACH-määrus); määrus nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise

kord1“; määrus nr 26 „Nõuded lapsehooldusvahenditele1“; määrus nr 122 „Toote turule

laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord1“; mänguasjade ohutust käsitlevad

standardid; lapsehooldustooteid käsitlevad standardid; lasterõivaste ohutust käsitlev standard.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Nõuetele mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete kasutamisel võib sõltuvalt toote

omadustest ja riskiparameetritest tekkida mitmesuguseid õnnetusi ja juhtumeid, mis kujutavad

ohtu eelkõige laste elule ja tervisele, aga ka varale ning keskkonnale (näiteks juhul, kui tooted

sisaldavad keskkonnale või tervisele ohtlikke kemikaale).Tõsine oht võib tekkida olukorras,

kus toote kasutusjuhend või ohutusalane teave on esitatud vaid võõrkeeles, mida kasutaja –

56

näiteks lapsevanem – ei mõista. Sellisel juhul võib ohutusnõuete eiramine tuleneda teabe

kättesaamatuse tõttu, mis suurendab õnnetuse riski ja seab ohtu lapse elu ja tervise. Samuti

kujutavad tõsist ohtu mänguasjad ja muud lastele suunatud tooted, mis ei vasta kehtestatud

ohutusnõuetele (nt väikesed eralduvad osad, keemiline koostis, nööride ja paelte pikkus).

Selliste toodete sattumine lapse kätte võib põhjustada lämbumist, vigastusi või mürgistusi.

Lisaks otsesele ohule võib nõuetele mittevastavate toodete kasutamine kaasa tuua pikaajalisi

tagajärgi. Toodetes sisalduvad ohtlikud kemikaalid (nt ftalaadid, raskmetallid, bisfenool A)

võivad mõjutada lapse arengut, hormonaalset tasakaalu ja immuunsüsteemi. Selliste mõjude

avaldumine võib olla viivitusega, muutes riski keerukamaks ja raskemini hinnatavaks. Seega

on tagajärje kaalukus mitmetasandiline, hõlmates nii vahetut füüsilist ohtu (nt lämbumine,

vigastus, mürgistus) kui ka võimalikke pikaajalisi tervise- ja arenguriske. Arvestades laste

kõrgendatud tundlikkust ja asjaolu, et rikkumiste määr turul on jätkuvalt kõrge, on ohu tagajärje

kaalukus hinnatav kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Sõltuvalt toodete otstarbest, omadustest ja riskiparameetritest on mittevastavate või ohtlike

lastele suunatud toodete esinemise tõenäosus suur. Mänguasjad on jätkuvalt Euroopa Liidu

ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemis Safety Gate üks enim teavitatud tooteliike – 2024. aastal

moodustasid mänguasjad ligikaudu 15% kõigist teadetest ning 2025. aasta esimese üheksa kuu

jooksul esitati juba 480 teadet mänguasjade kohta.

Ohtlikest lastehooldustoodetest on teavitatud 2025.a üheksa kuuga Safety Gate vahendusel 88

korral, mis on sarnases suurusjärgus 2024. aastaga, seega jätkuvalt on turul hulk tooteid, mille

kasutamise tagajärjel võib laps (eelkõige väikelaps) saada püsiva tervisekahjustuse või ka

hukkuda.

Safety Gate süsteemi andmetel on 2025. aastal esitatud 31 teadet lasterõivastega seotud

vigastuste ja kägistamisohu kohta, millest 6 teadet on esitatud Eesti poolt. Võrdluseks – 2024.

aastal registreeriti sama ohu liiki kokku 82 teadet, mis viitab riskitaseme püsimisele endiselt

kõrgel tasemel. Lisaks on lasterõivaste, tekstiilitoodete ja moeehete puhul kemikaalide

sisaldusega seotud teadete arv 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul juba 44, samas kui kogu

2024. aasta jooksul esitati 43 teadet. See näitab, et oht kemikaalide sisalduse tõttu on

kasvutrendis ning lastele suunatud toodete keemiline ohutus vajab jätkuvat järelevalvet.

TTJA 2025. aasta üheksa kuu järelevalvetulemuste põhjal esines rikkumisi mänguasjade

valdkonnas ligikaudu 83%, lastehooldustoodete puhul 61% ja lasterõivaste puhul 33%

kontrollitud juhtudest, mis viitab laialdasele nõuetele mittevastavusele.

TTJA järelevalve käigus tuvastatud ning Safety Gate süsteemi kaudu edastatud teated ohtlike

toodete kohta kinnitavad, et Eesti turule jõuab endiselt laste tervisele tõsist ohtu kujutavaid

tooteid. Aastal 2024 tuvastati 24 ohtlikku mänguasja, ning 2025. aasta esimese üheksa kuu

jooksul juba 23, mis näitab, et riskitase ei ole vähenenud, vaid püsib stabiilselt kõrge.

Maksu- ja Tolliametilt saadud teadete põhjal on TTJA 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul

kontrollinud piiril 221 mänguasjamudelit, millest 150 (ehk 68%) ei vastanud nõuetele

märgistuse või dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu. Kõik eeltoodu kinnitab, et nõuetele

mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete jõudmise tõenäosus Eesti turule on suur.

Tõenäosust suurendavad e-kaubanduse kiire areng, kolmandatest riikidest pärit toodete

laialdane kättesaadavus ning vajadus tagada tõhus järelevalve veebiplatvormidel müüdavate

toodete üle.

Seetõttu on vajalik jätkuv kõrgendatud tähelepanu ohtlike toodete tuvastamisele ning tõhus

infovahetus ja koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega, et ennetada

nõuetele mittevastavate toodete sattumist turule.

57

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid ja ettevõtjaid, kes

lasevad lastele suunatud tooteid turule või teevad need tarbijatele kättesaadavaks. Järelevalve

hõlmab kogu turustusahelat, sealhulgas tootjaid, importijaid ja hulgimüüjaid.

Toodete nõuetele vastavust kontrollitakse nii tollipiiril, jaekaubanduses kui ka

veebikeskkondades, sealhulgas e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel.

Kontrollitakse toote ohutusnõuete, märgistuse, juhendite ja hoiatuste vastavust kehtestatud

nõuetele, samuti vastavushindamise dokumentide olemasolu ja toote jälgitavust. Olenevalt

toote liigist hinnatakse ka koostise, materjalide, keemiliste ainete sisalduse ja

konstruktsiooniliste omaduste vastavust kehtivatele ohutusstandarditele. Kontrolli fookus ja

maht määratakse riskipõhiselt, võttes arvesse toote iseloomu, sihtrühma ja varasemaid

rikkumisi.

Jälgitakse ka Euroopa Liidu Safety Gate süsteemi kaudu teavitatud ohtlike mänguasjade ja

teiste lastele suunatud toodete müüki Eesti turul ning vahetatakse liikmesriikidega asjakohast

teavet nende toodete kohta.

Ettevõtjate ja tarbijate teadlikkuse tõstmiseks kasutatakse erinevaid infokanaleid ning

korraldatakse teavitustegevusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust toodete

ohutusnõuetest ja märgistuse olulisusest.

Lisaks viiakse läbi toodete testimisi, et kontrollida nende vastavust kehtestatud ohutus- ja

märgistusnõuetele ning osaletakse võimalusel ka Euroopa Liidu liikmesriikide ühisprojektides.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS).

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti

tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)

ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või

keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud

väärtegudes.

33. Isikukaitsevahendite nõuetele mittevastavus: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Isikukaitsevahendite (IKV) eesmärk on kaitsta isikuid erinevate ohtude eest, olgu selleks siis

keemilised, bioloogilised, füüsilised või muud ohud. IKV-d peavad olema kasutajale ohutud,

tagama ettenähtud kaitse ning olema nõuetekohaselt märgistatud ja varustatud kasutusjuhistega,

mis on kasutajale arusaadavad. Kui õigusaktis sätestatakse tootele konkreetne nõue, ei või

sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.

IKV-d liigitatakse kolme kategooriasse vastavalt ohu iseloomule ja raskusastmele:

 I kategooria hõlmab üksnes minimaalseid ohte, näiteks pindmine mehaaniline vigastus,

kontakt nõrgatoimeliste puhastusvahenditega, pikaajaline kontakt veega või kontakt

kuumade pindadega, mille temperatuur on kuni 50 °C, silmade kahjustus

päikesevalgusega kokkupuutumise tõttu, mitteäärmuslikud keskkonnatingimused;

 II kategooria hõlmab muid kui I ja III kategoorias loetletud ohte;

58

 III kategooria hõlmab üksnes ohte, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, nagu surm

või pöördumatu tervisekahjustus, näiteks kõrgelt kukkumine, uppumine, ioniseeriv

kiirgus, tervisele ohtlikud ained ja segud, kahjulik müra, elektrilöögid jms.

Nõuetele vastavus hõlmab mitut aspekti, sealhulgas toote kvaliteeti, vastupidavust,

dokumentatsiooni, märgistust ja kasutusjuhendite korrektsust. IKV-de vastavusnõuete täitmine

on oluline nii töökeskkonnas kui ka igapäevaelus, kuna need tooted kaitsevad otseselt inimeste

elu ja tervist.

2025. aastal on TTJA suunanud järelevalveressursid isikukaitsevahendite kontrollile piiri peal

koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Tollipiiril teostatud kontrollide statistika näitab, et

valdkonnas püsib endiselt kõrge risk nõuetele mittevastavate toodete turule jõudmiseks.

Käesolevaks hetkeks (2025. aasta üheksa kuu jooksul) on Maksu- ja Tolliameti teavituste põhjal

kontrollitud 175 erinevat isikukaitsevahendi mudelit, millest 160 ehk 91% ei vastanud

kehtestatud nõuetele. Võrreldes 2024. aastaga, mil toll teavitas 59 isikukaitsevahendi juhtumist

ja rikkumisi tuvastati 83% puhul, on 2025. aasta senise statistika põhjal rikkumiste osakaal

jäänud samavõrd kõrgele tasemele. Tollipiiril kontrollitud isikukaitsevahendite puhul

peamisteks puudusteks oli vastavusdeklaratsiooni puudumine, puudused deklaratsioonis sh

vastavushindamise protseduurireeglite rikkumine ja puudused toodete märgistamisel.

Tulemused näitavad, et isikukaitsevahendite nõuetele mittevastavuse risk on jätkuvalt kõrge

ning piirikontrolli andmed viitavad vajadusele pöörata edaspidi jätkuvalt tähelepanu selle

valdkonna järelevalvele ja ettevõtete tasandil tehtavatele kontrollidele.

Euroopa Komisjoni Safety Gate 2024 aruande kohaselt moodustasid isikukaitsevahendid

ligikaudu 4% kõigist süsteemi kaudu edastatud ohuhoiatustest. Kõige enam teavitati

hingamisteede kaitsevahenditest, kaitseprillidest ja turvarakmetest, mis ei taganud ettenähtud

kaitsetaset ega vastanud määruse (EL) 2016/425 nõuetele. Peamisteks rikkumisteks olid

kaitsetaseme ebapiisavus, CE-märgise väärkasutus, vastavushindamise dokumentide

puudumine ning kasutusjuhendite või ohutusteabe ebatäpsus. Ligikaudu 78% ohtlikest/nõuetele

mittevastavatest IKV-dest pärines kolmandatest riikidest. Raporti kohaselt on

isikukaitsevahendite valdkonnas jätkuvalt probleemiks veebiturgudel müüdavad tooted, millel

puudub nõuetekohane vastavushindamine ja mille kvaliteet on ebaühtlane.

Euroopa IKV-de turuanalüüsid näitavad, et selle valdkonna tööstus on kasvutrendis — Market

Data Forecasti järgi (Europe PPE Market Size, Share, Trends & Growth Report, 2033)

prognoositakse, et Euroopa PPE turg kasvab aastatel 2025–2033 keskmiselt umbes 6,9% aastas.

Kasv tuleneb suurenevast nõudlusest tööohutuse tagamiseks erinevates sektorites, eelkõige

ehituses, tootmises ja keemiatööstuses, samuti tervishoius ning igapäevase ja vabaajakasutuse

valdkonnas (nt sport, liiklus ja kodused tegevused). Turu laienemine toob kaasa suurema

toodete hulga ja impordi, mis omakorda suurendab riski, et turule võivad jõuda ka nõuetele

mittevastavad või ebasobivad isikukaitsevahendid.

Õiguslikud viited: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/425 isikukaitsevahendite

kohta; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete

vastavuse kohta; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2023/988 üldise tooteohutuse

kohta; erinevad isikukaitsevahendite tootegruppe käsitlevad standardid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Nõuetele mittevastavate isikukaitsevahendite kasutamine võib otseselt ohustada kasutaja elu ja

tervist, kuna selline toode ei pruugi ohuolukorras tagada ettenähtud kaitsetaset.

I kategooria isikukaitsevahendite puhul on tootedisaini või kasutusvigadega seotud riskid

üldjuhul väiksemad, kuid II ja eriti III kategooria toodete korral võivad toote puudused või vale

kasutamine põhjustada tõsiseid, pöördumatuid vigastusi või isegi surma. Seetõttu on oluline

59

tagada, et II ja III kategooria isikukaitsevahendid läbiksid nõuetekohase vastavushindamise,

sealhulgas teavitatud asutuse osalusel ning et toodetel oleks olemas nõuetekohane eestikeelne

kasutusjuhend ja ohutusalane teave. Nende puudumisel suureneb risk, et tooteid kasutatakse

ebaõigesti või need ei taga ohuolukorras piisavat kaitset. Ebapiisavalt tõlgitud või võõrkeelne

teave võib põhjustada olukorra, kus kasutaja ei mõista ohutusnõudeid ega kasutusjuhiseid, mis

omakorda võib viia isikukaitsevahendi ebaotstarbeka kasutamiseni ja tõsise ohuni kasutaja elu

ja tervise jaoks.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Sõltuvalt isikukaitsevahendite otstarbest, kategooriast ja tehnilistest omadustest on nõuetele

mittevastavate toodete esinemise tõenäosus hinnatud keskmiseks. Hinnang põhineb nii TTJA

ja Maksu- ja Tolliameti järelevalvetulemustel kui ka Euroopa Liidu Safety Gate süsteemis

avaldatud teadetel ohtlike isikukaitsevahendite kohta.

Kuigi piirikontrollides on rikkumiste osakaal olnud kõrge, on tegelik oht nende toodete

laialdaseks levikuks Eesti turul mõõdukas, arvestades järelevalve järjepidevust ja koostööd ELi

liikmesriikidega.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi ning vihjete/pöördumiste alusel isikuid ja ettevõtjaid,

kes lasevad II ja III kategooria isikukaitsevahendeid turule või teevad need kättesaadavaks

lõppkasutajatele.

Järelevalve hõlmab kogu tarneahelat – tootjaid, importijaid ja turustajaid – ning viiakse läbi nii

tollipiiril kui ka müügikohtades, sealhulgas e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel.

Kontrollitakse isikukaitsevahendite vastavust nõuetele, sealhulgas CE-märgistuse,

vastavusdeklaratsiooni, märgistuse ja eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu. Vajaduse korral

võetakse tooteid testimiseks ning jälgitakse Safety Gate süsteemis teavitatud ohtlike IKV-de

võimalikku levikut Eesti turul.

Lisaks viiakse vajadusel läbi toodete testimisi, et kontrollida nende vastavust kehtestatud

ohutus- ja märgistusnõuetele ning osaletakse võimalusel ka Euroopa Liidu liikmesriikide

ühisprojektides.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425 mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ.

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti

tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)

ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või

keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud

väärtegudes.

34. Tarbekaupade nõuetele mittevastavus: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Tarbekaupade hulka kuuluvad erinevad igapäevased esemed ja tooted, mida tarbijad kasutavad

oma igapäevaelus. Need tooted peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja ohutud, et nende

kasutusega ei tekiks kahju inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Märgistus ja ohutusalane

teave peavad olema arusaadavad ning kättesaadavad ka e-kauplustes. Toode loetakse ohutuks,

60

kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel

kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, ei sea ohtu inimese tervist ega

turvalisust. Tarbekaupade oht võib tuleneda nii puudulikust/eksitavast märgistus- ja

kasutusinfost kui ka toote disainist, koostisest või valmistamismaterjalidest.

Nõuetele mittevastavate tarbekaupade kasutamisel võib lisaks otsesele ohule kaasneda ka

pikaajaline mõju, näiteks toodetes sisalduvate ohtlike kemikaalide (plii, kaadmium, kroom VI,

ftalaadid) kaudu, mis võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Safety Gate süsteemi kaudu on liikmesriigid 2025. aasta üheksa kuu jooksul edastanud 97

teadet ohtlike tarbekaupade (jalatsid, tekstiilid, muud tööstuskaubad, vabaajakaubad) kohta, kus

probleemiks on olnud kemikaalide (nt ftalaadid, kroom VI, kaadmium) sisaldus. Lisaks on

edastatud 84 teadet ohtlike moeehete kohta, mis sisaldasid lubatust rohkem kaadmiumi, pliid,

niklit.

12. juunil 2023 jõustus EL-i üldise tooteohutuse määrus (EL) 2023/988, mida kohaldatakse

alates 12. detsembrist 2024 ning mis asendas varasema tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ.

Määrus toob kaasa olulisi muudatusi, eriti e-kaubanduse valdkonnas, suurendades

müügiplatvormide ja ettevõtjate vastutust tooteohutuse tagamisel. E-kauplejad ja

müügiplatvormid peavad kuvama toote müügipakkumise juures tootja ja vastutava isiku

andmed, tagama toote jälgitavuse ning esitama hoiatused nende olemasolul. 2025. aastal osales

TTJA Euroopa Komisjoni korraldatud ühisprojektis, kus kontrolliti väljaspool Euroopa Liitu

asuvate müügiplatvormide lastehooldustoodete müügipakkumiste nõuetele vastavust.

Kontrolliti 70 toodet, millest 50 juhul (71%) tuvastati rikkumisi. Ühisprojekti tulemused

näitasid, et müügipakkumiste ohutusalases läbipaistvuses ja veebiplatvormide vastavuses

üldise tooteohutuse määruse nõuetele esineb olulisi puudusi. Sarnaseid järeldusi on teinud ka

teiste liikmesriikide järelevalveasutused, rõhutades probleeme kolmandatest riikidest pärit

toodete ohutuse ja jälgitavusega veebiturgudel.

Arvestades, et järjest suurem osa tarbekaupadest jõuab tarbijani e-kaupluste ja

veebiplatvormide kaudu, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu tegutsevatelt müüjatelt, suureneb

risk, et turule sattuvad nõuetele mittevastavad või ohtlikud tooted. Seetõttu on oluline pöörata

tähelepanu veebipõhise kaubanduse järelevalvele ja müügiplatvormide vastutusele toodete

ohutuse ning jälgitavuse tagamisel.

Õiguslikud viited: tarbijakaitseseadus; määrus nr 23 „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote

märgistamise nõuded1“; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011

tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise

kohta; kemikaaliseadus; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006

kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta (REACH-määrus);

Toote nõuetele vastavuse seadus; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2023/988

üldise tooteohutuse kohta; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1020

turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta; erinevad tarbekaupade tootegruppi käsitlevad

standardid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Nõuetele mittevastavate või puuduliku märgistuse ja kasutusjuhendiga tarbekaupade

kasutamine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. Ebapiisav märgistus või ohutusalane

teave takistab tarbijal toodet ohutult kasutada ning võib põhjustada õnnetusi või

tervisekahjustusi. Tootja vastutus seisneb selge ja arusaadava teabe esitamisel, mis võimaldab

toodet kasutada selle eripärasid arvestades ohutult ja sihipäraselt.

Mitmed tarbekaubad võivad sisaldada ohtlikke kemikaale, nagu nikkel, kaadmium ja plii

moeehetes või kroom VI nahktoodetes, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone,

61

raskmetallide kuhjumist organismis või hormonaalsüsteemi häireid (nt ftalaatide puhul).

Sellised mõjud ei ohusta üksnes inimese tervist, vaid võivad avaldada pikaajalist mõju ka

keskkonnale.

Lisaks on risk suurem kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mille müügipakkumistes ei

ole esitatud tootja ega vastutava isiku andmeid. Sellistel juhtudel on tõenäoline, et puuduvad ka

muud turule lubamise eeltingimused, nagu riskianalüüs ja tehniline dokumentatsioon, mis

suurendab toote ohutusega seotud ebakindlust.

Eeltoodu põhjal on tagajärje kaalukus hinnatud oluliseks, kuna nõuetele mittevastavad

tarbekaubad võivad põhjustada nii otseseid tervise- ja varakahjusid kui ka pikaajalisi mõjusid

inimese organismile ja keskkonnale.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Sõltuvalt toodete otstarbest, koostisest ja kasutusviisist on nõuetele mittevastavate

tarbekaupade esinemise tõenäosus hinnatud suureks. Hinnang põhineb nii TTJA

järelevalvetulemustel kui ka Safety Gate süsteemi andmetel, mille kohaselt on 2025. aasta

üheksa kuu jooksul edastatud 43 teadet ohtlike tarbekaupade (jalatsid, tekstiilid, muud

tööstuskaubad) ja 78 teadet ohtlike moeehete kohta.

Tõenäosust mõjutavad eelkõige e-kaubanduse kasv, kolmandatest riikidest pärinevate toodete

suurenenud osakaal ning üleminekuperiood uue üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988

rakendamisel. Kuna osa ettevõtjaid ei pruugi veel olla täielikult teadlikud uutest nõuetest või

nende rakendamisest, võib see ajutiselt suurendada turule jõudvate nõuetele mittevastavate

toodete hulka.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid ja ettevõtjaid, kes

lasevad tarbekaupu turule või teevad need tarbijatele kättesaadavaks. Järelevalve hõlmab

toodete nõuetekohasuse kontrolli kogu turustusahela ulatuses, sealhulgas piiripealset kontrolli

koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et hinnata kolmandatest riikidest saabuvate kaupade

vastavust nõuetele.

Kontrollitakse eelkõige toote ohutust, märgistust ja koostist, sealhulgas kemikaalisisaldust, CE-

märgistuse ja vastavusdeklaratsiooni olemasolu, kasutusjuhendite ja ohutusalase teabe

vastavust nõuetele. Vajaduse korral võetakse tooteid katsetamiseks, et hinnata nende tegelikku

ohutust ja nõuetele vastavust.

Järelevalvet tehakse nii füüsilistes müügikohtades kui ka e-kauplustes ja

sotsiaalmeediaplatvormidel.

Lisaks osaleb amet Euroopa Liidu ühisprojektides, et hinnata tarbekaupade vastavust ja ohutust

ühtsete metoodikate alusel.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus  (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ning

tarbijakaitseseadus.

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2, TKS §

62 lg 1), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe

(TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist,

62

tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS

§ 56 lg 7), tagada tarbijatele antud õiguste täitmine (TKS § 61 lg 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes.

35. Elektri-, raadio- ja energiamõjuga toodete ning ligipääsetavuse nõuetele mittevastavus: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Elektri- ja raadioseadmed ning energiamõjuga tooted peavad vastama kehtestatud ohutus- ja

toimivusnõuetele ning olema varustatud nõuetekohase märgistuse ja dokumentatsiooniga

(kasutusjuhendid, vajadusel EL vastavusdeklaratsioon). Toode ei tohi kujutada ohtu kasutaja

tervisele ega varale, peab toimima tõrgeteta ega tohi põhjustada häireid teistele seadmetele.

Samuti peab seade olema energiatõhus, ressursisäästlik ja kasutajasõbralik kõigile

kasutajagruppidele. TTJA on järelevalve käigus tuvastanud erinevaid seadmeid, millel

puuduvad vajalikud märgistused või dokumentatsioon, mistõttu on kahtluse all nende seadmete

kasutamise ohutus või vastavus muudele olulistele nõuetele (nt häiringukindlus,

energiatõhusus, ligipääsetavus).

 Elektriseadmetest tulenevad ohud jagunevad peamiselt kolmeks: võimalik elektrilöögi-

ja põlenguoht; elektromagnetiline ühilduvus ehk seadme omadus mitte teisi seadmeid

häirida ja samas ka tavapärases elektromagnetilises keskkonnas ettenähtud viisil

toimida; ohtlike ainete sisaldus (RoHS) ehk seadmed võivad sisaldada mürgiseid

raskemetalle ja ftalaate.

 Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 70–90 elektriseadmete rikkest põhjustatud

tulekahju ja umbes 50 tervisekahju põhjustanud elektriõnnetust, millest suur osa on

seotud seadmete mittevastavuse või hooldamata kasutamisega. Sellised juhtumid

toovad kaasa olulise ohu inimese elule, varale ja keskkonnale.

 TTJA järelevalve tulemuste põhjal esines 2025. aasta käesolevaks ajaks 121 kontrollitud

ettevõtja seas rikkumisi 43% juhtudest. Võrreldes 2024. aastaga, mil kontrolliti 150

ettevõtet ja rikkumisi tuvastati 27% juhtudest, on rikkumiste osakaal elektriseadmete

valdkonnas märgatavalt suurenenud.

 Lisaks moodustasid Safety Gate 2024 raporti kohaselt elektriseadmed 10 % kõigist

teavitustest, olles üks viiest enim raporteeritud tootekategooriast EL-is. Peamised

tuvastatud riskid olid elektrilöögioht.

 Rahvusvahelised uuringud näitavad, et elektriseadmete turul esineb jätkuvalt

märkimisväärne hulk nõuetele mittevastavaid tooteid. Nemko ja TIC Council’i 2022.

aasta uuringus leiti, et 120 testitud elektriseadmest 85 ei vastanud ohutusnõuetele,

millest ligi veerand kujutas otsest ohtu kasutajale (Nemko / TIC Council, 2022).

APPLiA Europe’i andmetel on Euroopa kodudes kasutusel üle 31 miljoni nutika

elektriseadme, mille kasvav hulk suurendab vajadust tagada toodete ohutus ja vastavus

nõuetele (APPLiA Europe, 2024).

Raadioseade peab olema valmistatud viisil, mis väldib raadiohäirete teket ning tagab

raadiospektri efektiivse ja ohutu kasutamise. Raadiosageduste väärkasutus või seadme ebaõige

konstruktsioon võib põhjustada häireid teiste seadmete töös ning seeläbi häirida kriitilist

infrastruktuuri, näiteks pääste-, lennu-, mere- ja meditsiiniside süsteeme. Häirete korral võib

olla häiritud või katkenud sideteenuste ja navigatsioonisüsteemide töö, mille tagajärjed võivad

ulatuda teenuste kvaliteedi halvenemisest kuni inimeste elu ja varaga seotud ohtlike

olukordadeni.

63

 Raadioseadmete turg on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuna üha rohkem seadmeid

on ühendatud internetti (IoT) või kasutavad need juhtmevabasid ühendusi – näiteks

nutikoduseadmed, kaasaskantavad seadmed jne.

 TTJA järelevalve tulemuste põhjal esines 2025. aasta käesolevaks ajaks kontrollitud 25

ettevõtja seas rikkumisi 92% juhtudest. Võrreldes 2024. aastaga, mil kontrolliti 26

ettevõtet ja rikkumisi tuvastati 50% juhtudest, on rikkumiste osakaal märgatavalt

suurenenud.

 Üle-Euroopaline järelevalve on näidanud, et puudustega raadioseadmete osakaal on

viimastel aastatel olnud keskmiselt ligikaudu 70%. Peamised rikkumised on seotud

nõuetekohase dokumentatsiooni ja tehnilise teabe puudumisega, vastavusdeklaratsiooni

või CE-märgistuse puudumisega ning raadiospektri ebaõige kasutamisega, mis võib

põhjustada häireid teiste seadmete tööle. Probleemid on sagedased just kolmandatest

riikidest pärinevate seadmete puhul, mille tootjad ei pruugi olla teadlikud Euroopa Liidu

raadioseadmete direktiivi nõuetest.

Droonid ehk mehitamata õhusõidukid on kiiresti arenev tehnoloogia, mida kasutatakse nii vaba

aja veetmiseks, erinevates tööstus-, ärivaldkonna ja avaliku sektori tööülesannetes kui ka sise-

ja välisjulgeoleku valdkondades. Tulenevalt droonide järjest suurenevast levikust ja

kasutusaladest on väga oluline nende kasutamise ohutus ja nõuetekohasus. Droonide nõuetele

vastavuse tagamisel on keskne roll CIL-märgistusel (Class Identification Label), mis näitab

drooni klassi vastavalt selle omadustele ja kasutusviisile ning määrab, millistel tingimustel

tohib drooni kasutada. 2025. aastal alustatud C0–C4 klassi droonide järelevalve on näidanud,

et ettevõtjate teadlikkus kehtivatest nõuetest on madal – ligikaudu 80% kontrollitud droonidel

puudus CIL-märgistus või EL vastavusdeklaratsioon.

Energiamõjuga tooted peavad vastama energiatõhususe ja ökodisaini nõuetele, et tagada

võimalikult väike energiatarve ja keskkonnamõju. Nõuetele mittevastavate toodete kasutamine

suurendab energiakulu, kulusid tarbijale ja keskkonnakoormust. Energiamärgistuse nõuded

kehtivad hetkel 17 tootegrupile ning ökodisaini nõuded 32 tootegrupile, kusjuures nende arv

kasvab igal aastal.

 Aastal 2024 jõustus uus kestlike toodete ökodisaini määrus, mis laiendab ökodisaini

nõuete kohaldamist senistelt energiamõjuga toodetelt ka teistele tarbekaupadele (nt

tekstiil, jalatsid, müümata tooted). Määrus toob kaasa täiendavaid kohustusi

ettevõtjatele – näiteks keskkonnajalajälje arvutamise, digitootepasside ja toodete

hävitamise keelu. Euroopa järelevalveprojektid on näidanud selles valdkonnas 60–80 %

puudustega toodete osakaalu, eriti kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis viitab

vajadusele järelevalvet tugevdada.

Alates 28. juunist 2025 kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmetele toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadusest (LPS) tulenevaid nõudeid. Need tagavad, et seadmed, nagu e-lugejad,

piletiautomaadid ja iseteenindusterminalid, oleksid kasutatavad ka puuetega inimestele. Kui

tooted ei ole ligipääsetavad, võib see takistada tööülesannete täitmist, hariduses osalemist ja

ühiskondlikku kaasatust. Ettevõtjate teadlikkus uutest nõuetest on hetkel madal, mistõttu on

oodata puudustega toodete suurt osakaalu.

 Kaitsetuteks tarbijateks loetakse väikesed lapsed (0–3 a) ning keha-, meele- või

vaimupuudega inimesed, sh eakad ja vähese kogemusega tarbijad. Statistikaameti

andmetel elas 1. jaanuari 2025 seisuga Eestis ligikaudu 285 000 üle 65-aastast inimest,

ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2025. aasta seisuga 104 106 puudega inimest,

kellest 40% on keskmise, 50% raske ja 10% sügava puudega.

 Ligipääsmatud seadmed piiravad puuetega inimeste iseseisvust ja suurendavad

ebavõrdsust. Füüsilise ligipääsu puudumisel võib tekkida ka otsene oht tervisele või

64

heaolule, näiteks kui pangaautomaat või iseteenindusterminal ei ole kohandatud

erivajadustega kasutajatele.

Õiguslikud viited: toote nõuetele vastavuse seadus; seadmeohutuse seadus; jäätmeseadus;

elektroonilise side seadus; toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus; Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2014/35/EL LVD madalpingeseadmed; Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2014/30/EL EMC elektromagnetilise ühilduvus; Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2014/53/EL RED raadioseadmed; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2011/65/EL + 2015/863/EL RoHS teatud ohtlike kemikaalide kasutamise piiramine elektri-ja

elektroonikaseadmetes; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja

teenuste ligipääsetavusnõuete kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ

energiamõjuga toodete ökodisain; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1781

ERSP kestlike toodete ökodisain; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369

energiamõjuga toodete energia ja muude ressursside tarbimine ja märgistus; Komisjoni

delegeeritud määrus (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemid; erinevad elektri-ja

raadioseadme tootegruppi käsitlevad standardid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Elektri- ja/või raadioseadmed, mis ei vasta kehtestatud ohutus- ja vastavusnõuetele või mille

märgistus ja kasutusjuhend on puudulikud, võivad otseselt ohustada kasutaja elu, tervist ja vara.

Sellised seadmed võivad põhjustada elektrilööke, lühiseid, samuti seadmete rikkeid, mis võivad

kaasa tuua vigastusi või varalist kahju. Oluliseks probleemiks on RoHS-direktiivi nõuete

eiramine elektri- ja raadioseadmete importimisel. Need tooted võivad sisaldada ohtlikke

kemikaale (nt plii, elavhõbe, ftalaadid), mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda.

Arvestades seadmete laialdast levikut ja kasutajate hulka, on selliste rikkumiste tagajärjed

ulatuslikud ja pikaajalised.

Energiamõjuga ja kestlike toodete nõuetele vastavus on oluline osa Euroopa rohe-eesmärkide

saavutamisel. Kui need tooted ei vasta energiamärgistuse või ökodisaini nõuetele, põhjustavad

need liigset energia- ja ressursikulu ning suurendavad keskkonnamõju. Suurimat mõju

avaldavad valgustus-, kodumasinate- ja nutiseadmete kategooriad, kus seadmete tootmine ja

asendamine on ressursimahukas.

Elektromagnetilise ühilduvuse rikkumised võivad häirida seadmetevahelist andmeedastust ja

põhjustada seadmete iseeneslikku käivitumist või seiskumist. Sellised rikkumised võivad

ohustada ohutussüsteeme ja elutähtsat raadiosidet.

Raadioseadmete puhul on suurenenud tähelepanu all seadmed, mis tekitavad raadiohäireid (nt

levi segajad ehk “jammerid”). Need võivad häirida GPS-i, WLAN-i ning pääste- või

jälgimisteenuste tööd, kujutades endast kõrgendatud turvarisk. Tulenevalt rakendunud uutest

raadioseadmete ühtse laadija ja küberturvalisuse nõuetest on tähelepanu all ka nende nõuete

alla kuuluvad vastavad seadmed (nutiseadmed, kaasaskantavad navigatsioonisüsteemid,

juhtmeta IT seadmed, interneti ühendusega seadmed jt).

Arvestades droonide kasutamisest tulenevaid võimalikke julgeoleku ja ohutusriske ning

droonidele kehtestatud nõuete (sh CIL-märgistuse olemasolu) uudsust on oluline kontrollida

nõuete täidetust kogu tarneahel osas (tootjad, importijad, edasimüüjad). Tähelepanu all on

eelkõige avatud kategoorias klassides C0-C4 kasutatavad droonid, kuna need on enamlevinud

ja ka tavakasutajatele enim kättesaadavad.

Lisaks võib ligipääsetavusnõuete eiramine oluliselt piirata puuetega inimeste ja eakate

võimalusi seadmeid iseseisvalt kasutada. E-Wellbeing projekti 2024. aasta uuringu tulemused

näitavad, et puuetega inimesed kasutavad internetti oluliselt vähem kui ülejäänud elanikkond.

See süvendab sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdsust, piirab töö- ja haridusvõimalusi ning takistab

65

ühiskondlikku kaasatust. Ligipääsetavate toodete puudumine on seetõttu olulise mõjuga oht,

mis kahjustab võrdsete võimaluste tagamist ja võib viia sotsiaalse eraldatuseni.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Sõltuvalt seadmete otstarbest, omadustest ja parameetritest on nõuetele mittevastavate elektri-

ja raadioseadmete turule jõudmise tõenäosus suur. Seda kinnitavad nii Safety Gate süsteemi

kaudu laekunud teated ohtlike toodete kohta kui ka tollikontrollide ja TTJA järelevalve

tulemused, mis näitavad kõrget rikkumiste osakaalu.

Ligipääsetavusnõuete täitmise osas on olukord keerukam, kuna need rakendusid alles alates 28.

juunist 2025 ja järelevalvepraktika on alles kujunemas. Ettevõtjate teadlikkus uutest

kohustustest on madal, mistõttu võib esineda mittevastavaid tooteid ka pärast nõuete

jõustumist.

Arvestades varasemate rikkumiste suurt osakaalu elektri- ja raadioseadmete valdkonnas ning

madalat teadlikkust uute ligipääsetavusnõuete osas, on ohu realiseerumise tõenäosus suure

tõenäosusega kõrge ka lähiaastatel.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid (eelkõige

ettevõtjaid), kes lasevad elektriseadmeid, raadioseadmeid või energiatõhususe või

ligipääsetavuse nõudega seadmeid turule või teevad neid turul kättesaadavaks.

Erilist tähelepanu pööratakse toodetele, mille puhul on tuvastatud või on alust eeldada nõuetele

mittevastavust.

Kolmandatest riikidest imporditavate seadmete vastavust kontrollitakse koostöös Maksu- ja

Tolliametiga piiril, et ennetada nõuetele mittevastavate toodete turule jõudmist.

Lisaks tehakse järelevalvet erinevates müügikohtades, sealhulgas e-kauplustes,

oksjoniportaalides ja sotsiaalmeediaplatvormidel, ning vajadusel katsetatakse seadmete

vastavust nõuetele.

Samuti tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutustega sh

võimalusel osaletakse ühisprojektides.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus,

elektroonilise side seadus ning toote ja teenuse ligipääsetavuse seadus (LPS).

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti

tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)

ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või

keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 ja LPS

§ 20 sätestatud väärtegudes.

36. Ehitustoodete nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ehitustooted on iga hoone turvalisuse ja kestlikkuse alus – nende kvaliteet määrab, kui ohutu,

vastupidav ja energiatõhus on meie elukeskkond. Seetõttu on oluline, et turule lastavad tooted

oleksid nõuetekohaselt märgistatud, dokumenteeritud ja varustatud eestikeelse juhendiga, mis

tagab nende sihipärase ja ohutu kasutamise.

66

Ehitustooted peavad tagama ehitise ohutuse kogu selle elutsükli vältel. Nõuetest

kõrvalekaldumine võib põhjustada konstruktsiooni ebastabiilust, tulekahjude või

tervisekahjustuste tekkimist, mille mõju võib avalduda alles aastate pärast.

Kõrgeima riskiga tooted on need, mis mõjutavad ehitise tuleohutust, mehaanilist stabiilsust ja

kasutusohutust, samuti materjalid, millest võib eralduda mürgiseid aineid või gaase. Väikegi

tootmis- või märgistamisviga võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, mistõttu on kvaliteedikontroll

ja tootja vastutustunne ehitusvaldkonnas kriitilise tähtsusega.

TTJA järelevalve tulemuste põhjal esines 2025. aasta turujärelevalvemenetluste käigus

kontrollitud 15 ettevõtja seas rikkumisi 40% juhtudest. Võrreldes 2024. aastaga, mil kontrolliti

28 ettevõtet ja rikkumisi tuvastati 32% juhtudest, on rikkumiste osakaal mõnevõrra

tõusnud. 2024. aastal tuvastatud rikkumistest olid 100% vormilist laadi (puudused märgistuses

või toote dokumentides). 2025. aastal tuvastatud rikkumistest (kokku 6 menetlust) oli 66%

vormilised puudused ja 33% sisulist laadi (puudused toodete toimivusomadustega).

Tollipiiril teostatud kontrollide statistika näitab, et valdkonnas püsib endiselt kõrge risk

nõuetele mittevastavate ehitustoodete turule jõudmiseks. 2025. aasta esimese üheksa kuu

jooksul on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kokku 40 teadet (neist 30 vineeri kohta), millest

34 puhul tehti negatiivne otsus ehk 85% juhtudest ei vastanud tooted nõuetele. Võrdluseks

edastati 2024. aastal 15 teadet ehitustoodete kohta. Neist 11 (73,3%) sisaldasid rikkumisi ja 4

(26,7%) vastasid nõuetele. 9 teadet (60,0%) puudutas vineeri ja 6 (40,0%) muid ehitustooteid.

Kõik tuvastatud rikkumised (100%) olid vormilised – peamiselt CE-märgise puudumine või

puudused dokumentatsioonis.

See viitab trendile, et vineeritoodete ja teiste ehitusmaterjalide nõuetele mittevastavuse risk on

kasvutrendis ning nõuab jätkuvat järelevalvealast tähelepanu.

Safety Gate süsteemi kaudu laekus 2024. aastal ehitustoodete kohta kokku 24 teadet, millest 21

puudutas betoonikruvisid. 2025. aasta andmetel on seni edastatud 19 teadet, neist 10 seotud

suitsuanduritega (mis on ehitustooted).

Õiguslikud viited: toote nõuetele vastavuse seadus; tarbijakaitseseadus; Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 305/2011 ehitustoodete nõuded; Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 2024/3110 ehitustoodete nõuded; määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord1“; määrus nr 74

„Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord“; ehitustoodete standardid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Ehitustoode, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või mille märgistus ja kasutusjuhend on

puudulik, võib seada ohtu inimene elu, tervise, vara kui ka keskkonna. Kui toodete toimivus ei

ole tagatud nõutud klassi või taseme ulatuses või erineb olulisel määral tootja poolt

deklareeritust, võib tekkida oht elule ja tervisele. Lisaks võib ehitustoodete mittevastavuse

tagajärjel ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks.

Olulise ohuga on seotud nõuetele mittevastavad tooted, mille toimivus mõjutab hoone

tuletundlikkust ja tulepüsivust. Selliste toodete omadused on seotud tule süttimise, leviku,

suitsu, mürgiste gaaside või põlevate ja kuumade tilkade eraldumisega, millel on väga tõsine

mõju inimeste elule, tervisele ja varale. Nendel teguritel on otsene ja väga tõsine mõju inimeste

elule, tervisele ja varale, eriti juhul, kui hoones viibivad inimesed ei saa tule leviku või suitsu

tõttu õigeaegselt evakueeruda.

Samuti on oluline oht seotud ehitustoodetega, mille toimivus mõjutab hoone mehaanilist

vastupidavust ja stabiilsust. Kandevkonstruktsioonide või nende ühenduskohtade purunemine

67

võib põhjustada osalise või täieliku varingu, millel on otsene mõju inimeste elule ja tervisele

ning mille tagajärjel võivad tekkida märkimisväärsed varalised kahjud.

Tagajärje kaalukus on hinnatud oluliseks, kuna nõuetele mittevastavate ehitustoodete

kasutamine võib otseselt ohustada inimeste elu ja tervist ning põhjustada olulist varalist kahju.

TTJA varasem järelevalvepraktika ja Euroopa Komisjoni hinnangud (SWD(2022) 88 final)

kinnitavad, et eeskätt tuleohutuse ja mehaanilise stabiilsusega seotud toodete mittevastavus

suurendab tulekahju ja varingu riski, mistõttu on tagajärjed potentsiaalselt rasked ja

ulatuslikud.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Mittevastavate ehitustoodete esinemise ja nendest tingitud ohtude tõenäosust on hinnatud

keskmiseks. See sõltub toodete otstarbest, omadustest ja parameetritest.

Suurema riskiga ehitustooteid (nt tulepüsivust ja mehaanilist stabiilsust mõjutavad tooted)

kasutavad valdavalt professionaalsed ehitajad, kelle puhul eeldatakse kõrgemat teadlikkust ja

vastavuskohustuste täitmist. Sellest tulenevalt on olulisemate rikkumiste esinemise tõenäosus

madalam kui lõpptarbijaturul, kuid mitte välistatud.

TTJA järelevalve tulemused näitavad, et valdavalt on avastatud vormilist laadi mittevastavusi

(nt puudulik märgistus või dokumentatsioon). Samas on aastate jooksul tuvastatud ka sisulisi ja

tõsiseid mittevastavusi, mille on kinnitanud laboratoorsed katsetused.

Aastatel 2016–2020 viidi läbi mitmeid müürikivide survetugevuse katseid, mille tulemusel

ilmnes, et enamik testitud tooteid ei vastanud deklareeritud survetugevuse klassile. Kuna

tegemist on toodetega, mis on ehitise kandva konstruktsiooni osa, võib selline mittevastavus

põhjustada ehitise konstruktsiooni kahjustumise või kasutuskõlbmatuks muutumise.

Samas testiti 2024. aastal PVC-põrandakatete ftalaatide sisaldust ning kõigi üheksa testitud

toote puhul vastasid tulemused kehtestatud nõuetele.

2024. aastal laekusid Safety Gate süsteemi kaudu teavitused peamiselt kinnitusvahendite

(betoonikruvide) kohta, mille mittevastavus võib põhjustada konstruktsioonide lagunemist ja

kandevõime vähenemist, tuues kaasa ohu elule, tervisele ja ehitise püsimisele. Sellest tulenevalt

viidi 2025. aastal läbi puidukonstruktsioonides kasutatavate kinnitusvahendite (puidukruvide)

testimine. 9-st testitud tootest 7 vastasid tootja poolt deklareeritud tõmbetugevusele. Kahe

mittevastava toote puhul oli erinevus väike (4–12%), mistõttu ei eemaldatud neid müügilt, vaid

rakendati korrigeerivaid meetmeid.

2025. aastal oli suitsuandur kõige sagedamini Safety Gate süsteemis teavitatud ehitustoode, mis

viitab kodutarbijaturu jätkuvale olulisusele järelevalves. Samal aastal kasvas hüppeliselt

Kasahstanist imporditava puitvineeri hulk - selliste toodete puhul on peamiseks potentsiaalseks

ohuteguriks formaldehüüdi eraldumine, mis võib põhjustada terviseriske.

Seoses uue EL-i ehitustoodete määruse (2024/3110) jõustumisega 2025. aastal ning

rakendumisega alates jaanuarist 2026 tuleb edaspidi pöörata suuremat tähelepanu

taaskasutatavatele ehitustoodetele, tagades nende toimivuse ja ohutuse ka korduvkasutuse

korral.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid (eelkõige

ettevõtjaid), kes lasevad ehitustooteid turule või teevad neid turul kättesaadavaks.

Toodete nõuetele vastavust hinnatakse dokumentide kontrolli kaudu ning vajaduse korral

viiakse läbi ka laboratoorsed katsetused.

68

Järelevalvet teostatakse erinevates müügikohtades, sealhulgas e-kauplustes. Oluline on koostöö

Maksu- ja Tolliametiga (MTA) piiril, mis aitab ennetada nõuetele mittevastavate toodete

jõudmist turule suuremates, edasimüügiks mõeldud kogustes.

Samuti tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutustega sh

võimalusel osaletakse ühisprojektides.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS).

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti

tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)

ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või

keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud

väärtegudes.

37. Masinate nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Masinad on oluline osa nii tööstuses kui ka erinevates avalikes ja tööalastes tegevustes ning

mõjutavad otseselt inimeste ohutust. Avalikus kasutuses olevaid masinaid (nt

murutraktorid, tööpingid, lumepuhurid ja muud väiksemad ehitusmasinad) kasutavad sageli

tavalised inimesed, kellel ei pruugi olla teadmisi masinatega seotud ohtudest. Seetõttu on

oluline, et turule lastavad masinad oleksid nõuetele vastavad, õigesti paigaldatud ja kasutatud

ning korrapäraselt hooldatud.

Masinadirektiiv näeb ette, et tootja peab enne masina turule laskmist tagama selle ohutuse ja

vastavuse kõigile nõuetele. Masin peab olema varustatud vajalike juhendite ja dokumentidega,

mis on esitatud eesti keeles. Masina ohutus ei tähenda ainult seda, et see ei põhjusta inimesele

vigastusi – see hõlmab ka müra, vibratsiooni ja juhtsüsteemide töökindluse nõuete järgimist.

TTJA järelevalve näitab, et sageli ei teadvustata masinatele kohaldatavaid erinevaid õigusakte.

Näiteks kuuluvad paljud masinad lisaks masinadirektiivile ka madalpinge-, elektromagnetilise

ühilduvuse- ja ohtlike ainete direktiivide alla. Sageli on probleemid seotud dokumentide

puudumise või ebakorrektse vastavusdeklaratsiooniga, kuid mõnel juhul on vastavushindamine

üldse tegemata ja masin tegelikult ei vasta ohutusnõuetele.

2024. aastal teostati masinate valdkonnas kontrollprojekt elektrijalgrataste ohutuse ja nõuetele

vastavuse osas. Kontrolli käigus kontrolliti 17 Eesti elektrijalgrataste edasimüüja juures 47

erinevat elektrijalgratta mudelit. Nõuetele vastas neist vaid 2 ning peamised puudused olid

dokumentatsioonis, kuid mis on olulised tarbijate turvalisuse tagamisel.

2025. aasta esimesel poolel kontrolliti ka teisaldatavate diisel- ja bensiinimootoriga

elektrigeneraatorite vastavust kehtivatele nõuetele. Kontrolliti kokku 21 ettevõtet, neist 11 olid

tavapoed ja 10 veebipoodi (generaatorite tootjaid oli 24 ning erinevaid mudeleid 33). Rikkumisi

tuvastati ca 67% kõikidest juhtumitest. Peamised puudused olid vormilist laadi (dokumentides

või märgistuses). Müügilt eemaldati 7 toodet, mille puhul ei olnud nõuetele vastavus tõendatud.

2024. Aastal viidi TTJA poolt läbi 31 masinate turujärelevalvemenetlust, millest rikkumised

tuvastati 27 juhul (87%). Enamus rikkumistest (17) olid vormilised (puudused märgistuses või

dokumentides), mis moodustas 63% rikkumistest. 10 juhul (37%) oli tegemist sisulise

rikkumisega (toode ei vastanud nõuetele), millest omakorda 7 juhul oli tegemist ohtlike

toodetega.

69

2025. aastal on esimese üheksa kuu jooksul läbi viidud 45 masinate turujärelevalvemenetlust,

millest rikkumised tuvastati 31 menetluses (69%). 22 menetluses oli tegemist vormiliste

rikkumistega (71%) ja 9 menetluses (29%) sisuliste rikkumistega, millest omakorda 5 juhul oli

tegemist ohtliku tootega.

2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul on Maksu- ja Tolliameti poolt laekunud kokku 17

tolliteadet, millest 14 puhul tehti negatiivne otsus, ehk 78% juhtudest ei vastanud tooted

nõuetele. Võrdluseks edastati 2024. aastal kokku 21 teadet, millest 10 (ehk 48 %) puudutas

elektrimootoriga krossimootorrattaid ja elektrimootoriga ATV-sid.

Tuvastatud rikkumisi oli 19, mis moodustas 90 % kõigist teadetest. Enamik rikkumisi olid

vormilist laadi – peamiselt puudused märgistuses või dokumentides.

Tööinspektsioonilt saadud statistika masinatega juhtunud õnnetuste kohta perioodil 2019-2023

viitab, et kõige suurema ohupotentsiaaliga on masinad, mis on seotud puidu ja sarnaste

materjalide lõikamise, hööveldamise ja freesimisega. Näiteks erinevate ketassaag masinatega

juhtus ajavahemikul 2019-2023 kokku 166 tööõnnetust. Seejuures hõlmab Tööinspektsioonilt

saadud statistika ainult töökohal juhtunud õnnetusi, mitte väljaspool juhtunud intsidente. Seega

on potentsiaalne õnnetuiste arv veelgi suurem. Sellest tulenevalt viidi 2025.a tööplaani kohaselt

TTJA poolt läbi käes kantavate kettsaagide järelevalve. Ohuprognoosi koostamise hetkeks on

kontrollitud kokku 10 ettevõtjat, kellest 30% puhul on tuvastatud rikkumisi; osa menetlusi on

siiski veel pooleli. Täiendavat kontrolli on edaspidi tarvis teostada ka ketassaagide ja

freespinkide osas.

Eestis on märgatavalt suurenenud elektritõukerataste ja teiste masinaks klassifitseeruvate

elektriliikuritega seotud õnnetused, millest paljud on lõppenud raskete vigastustega – näiteks

2022. aastal vajas üksnes Pärnu haiglas erakorralist abi 76 elektritõukeratta õnnetuses

kannatanut. Selline statistika viitab, et masinate ja kergliikurite valdkonnas on vaja tugevdada

nii toodete tehnilist kontrolli (nt pidurisüsteemid, stabiilsus, kiiruspiirajad) kui ka kasutajate ja

tootjate teadlikkust nõuetest, märgistusreeglitest ja ohutusjuhenditest.

Samuti on oluline tugevdada koostööd teiste järelevalveasutustega, et ennetada nõuetele

mittevastavate elektriliste kergliikurite ja maastikusõidukite jõudmist turule.

Kuna masinad on keerulised ja neid kasutatakse väga erinevates valdkondades, võib üks

nõuetele mittevastav masin põhjustada tõsise ohu nii kasutajale kui ka ümbritsevatele

inimestele.

Õiguslikud viited: toote nõuetele vastavuse seadus; tarbijakaitseseadus; Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ masinate kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

2023/1230/EL masinate kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL LVD

madalpingeseadmete kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL EMC

elektromagnetilise ühilduvuse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL +

2015/863/EL RoHS teatud ohtlike kemikaalide kasutamise piirangute kohta elektri-ja

elektroonikaseadmetes; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes

kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta; Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1628/EU väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate

sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja

tüübikinnitusega seotud nõuete kohta; masinate tootegruppi käsitlevad standardid.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Masinate nõuetele mittevastavus või nende vale kasutamine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi

nii kasutajatele kui ka ümbritsevatele inimestele. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks

mehaaniliste vigastuste, elektrilöögi, põletuste, lõike- või muljumisvigastuste tõttu. Lisaks võib

masina rikke või vale kasutuse korral kaasneda varalised kahjud (nt seadmete purunemine,

70

tootmisseisakud, tulekahjud) ning keskkonnakahju, kui masinast eraldub õli, kütust või muid

aineid.

Nõuetele mittevastavad masinad võivad kujutada ohtu juba oma konstruktsiooni,

kaitsesüsteemide puudumise või ebatäpse kasutusjuhendi tõttu. Kui masina kasutusjuhend on

puudulik või eksitav, võib kasutaja seadet kasutada viisil, mida tootja ei ole ette näinud, mis

suurendab vigastuste ja õnnetuste tõenäosust.

Masinate puhul on tagajärgede kaalukus oluline, sest neid kasutatakse laialdaselt nii tööstuses,

põllumajanduses ja teenindusvaldkonnas kui ka kodumajapidamistes ja avalikus ruumis.

Masinad, mida kasutavad tavalised inimesed (näiteks murutraktorid, survepesurid või

väiksemad tööpingid), võivad vale kasutamise või tehniliste puuduste korral põhjustada raskeid

vigastusi või varalist kahju. Seetõttu mõjutab masinate ohutus otseselt inimeste elu ja tervist.

Realiseerumise tõenäosus: suur

TTJA järelevalvepraktika on näidanud, et masinate puhul esineb jätkuvalt olulisel määral

nõuetele mittevastavusi, sealhulgas dokumentatsiooni puudumist, ebapiisavat

vastavushindamist ja kasutusjuhendite ebatäpsust. Arvestades masinate laialdast kasutust nii

tööstuses, teeninduses kui ka kodumajapidamistes, on ohtlike või mittevastavate masinate

turule jõudmise tõenäosus suur.

Erilist tähelepanu vajavad elektrilised kergliikurid ja maastikusõidukid, mille turg on viimastel

aastatel kiiresti kasvanud. Nende seadmete tehniline keerukus, kiirused ja ebapiisav kasutajate

teadlikkus on suurendanud õnnetuste arvu. Kõrgendatud ohuga masinad on loetletud nii

masinadirektiivi 2006/42/EÜ lisas IV kui seda asendava määruse 2023/1230/EL lisas I.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid (eelkõige

ettevõtjaid), kes lasevad masinaid turule või teevad neid turul kättesaadavaks.

Järelevalve käigus hinnatakse masinate nõuetele vastavust, paigaldamise ja kasutuse ohutust,

samuti kasutusjuhendite, vastavusdeklaratsioonide ja märgistuse olemasolu ja korrektsust ning

kahtluse korral ka teisi masina tehnilisse toimikusse kuuluvaid dokumente (riskihindamised,

katseprotokollid, sertifikaadid, vastavushindamiste tunnistused).

Kontroll viiakse läbi nii müügikohtades, sealhulgas e-kaubanduses ja veebiplatvormidel, kui ka

koostöös Maksu- ja Tolliametiga piiril, et vältida ohtlike või nõuetele mittevastavate masinate

turule jõudmist.

Vajadusel osaletakse EL-i üleses koostöös ja testimisprojektides.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS).

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti

tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)

ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või

keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud

väärtegudes.

38. Pürotehniliste toodete ja piiranguga lõhkeainete lähteainete käitlemise nõuete rikkumine: 7 – väike-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

71

Pürotehniliste toodete käitlemine tähendab selle võõrandamist, omandamist, valdamist,

hoidmist, vedu, kasutamist ja hävitamist.

Pürotehnilise toote käitlemisel võivad ohuolukorrad tekkida kui:

 ohutu käitlemise tingimused ei ole täidetud. Näiteks võidakse käitamiskohas ületada

lubatud piirkoguseid, hoida koos omavahel mittesobivaid sobivusrühmi kuuluvaid

tooteid, eirata tootja poolt ettenähtud säilitustingimusi (nt temperatuur ja niiskus) või

puudub ohutuks käitlemiseks piisava väljaõppega pädev personal;

 pürotehnilised tooted on müügikohas paigutatud viisil, mis võimaldab kõrvalistel

isikutel neile ligi pääseda, või kui ei järgita vanuse- ja müügipiiranguid. Eriti oluline on

nõuete järgimine toodete müügil e-poodides ja sotsiaalmeediaplatvormidel, sh Euroopa

Liidu sisesel kaugmüügil. Oht suureneb ka siis, kui võõrandatav toode ei vasta nõuetele

– puudub vastavushindamine või CE-märgistus, eestikeelne kasutusjuhend, toode on

defektne või aegunud;

 ilutulestiku tegemisel (kasutamine) ei käidelda toodet tootja poolt ettenähtud viisil, toote

vale kasutamine (maapinnale paigaldamine, mitte toestamine, toote käes süütamine,

toodete ühendamine, jne.).

Varasemate aastate järelevalvetulemused näitavad, et müügikohtades pakutavad pürotehnilised

tooted vastavad üldjuhul nõuetele ning ka nende paigutus müügipunktides on korrektne.

Peamiseks probleemkohaks on siiski toodete vale kasutamine, eelkõige eraisikute poolt, kes ei

järgi ohutusjuhiseid või kasutavad pürotehnikat sobimatutes tingimustes. Euroopa Parlamendi

andmetel toimub Euroopa Liidus igal aastal tuhandeid pürotehniliste toodetega seotud õnnetusi,

millest paljud põhjustavad tõsiseid kehavigastusi ja märkimisväärset varalist kahju. See näitab,

et pürotehnika valdkond on jätkuvalt kõrge riskiga, eriti seoses eraisikute poolt iseseisvalt

kasutatavate ilutulestikutoodetega, kus vale käsitsemine ja ohutusnõuete eiramine on peamised

õnnetuste põhjused (Parliamentary question | Further EU action regarding high-risk fireworks |

E-003029/2024 | European Parliament).

Teadusuuringu andmetel esineb ilutulestikuga seotud silmavigastusi Saksamaal ja Hollandis

igal aastavahetusel kümnete kaupa, kusjuures umbes 40–50% kannatanutest on lapsed või

pealtvaatajad, mitte ilutulestikku süüdanud isikud. Vigastused ulatuvad sarvkesta kahjustustest

kuni püsiva nägemiskaotuseni, mis kinnitab pürotehniliste toodete kasutamisega kaasnevat

kõrget riski ka kaudsetele ohvritele (Significant increase of firework induced eye injuries in

Germany and The Netherlands- are we doing enough to protect minors and bystanders? |

Graefe's Archive for Clinical and Experimental Ophthalmology).

Pürotehniliste toodete kasutamine on hooajaline tegevus – aastavahetusel ja suvepidustuste ajal.

Sel perioodil kasvab oluliselt toodete müük ning suureneb risk, et neid kasutatakse valesti.

Tarbijate teadlikkus pürotehniliste toodete ohutust puudutavatest nõuetest on endiselt madal,

eriti nooremate kasutajate seas. Sageli eiratakse kasutusjuhiseid või süüdatakse tooteid vales

keskkonnas, mis suurendab õnnetuse tekkimise tõenäosust.

TTJA on igal aastal tuvastanud ebaseaduslikku pürotehnika müüki sotsiaalmeedias ja

veebikeskkondades. Sellised tooted võivad pärineda kolmandatest riikidest, olla nõuetele

mittevastavad või ilma eestikeelse kasutusjuhendita, suurendades oluliselt ohtu tarbijatele.

Lisaks pürotehniliste toodete ohutusele on oluline tähelepanu pöörata ka lõhkeainete

lähteaineteks olevate kemikaalide käitlemisele. Nende ainete turustamist ja kasutamist

reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, mis käsitleb selliste ainete

ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse

väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende

72

kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu

tarneahelas.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on määruse 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille

kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või

muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat

piirmäära.

Kemikaaliseaduse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet teha kättesaadavaks üksnes

hulgikaubanduses ning sularahata arvelduse teel, vältimaks nende sattumist väärkasutusse. See

tähendab, et nende kättesaadavaks tegemine jaemüügis on keelatud.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine sattumine üldsuse hulka kuuluvate isikute kätte kujutab endast,

arvestades Euroopa Liidu üleselt terrorismist ja muust raskest kuritegevusest tulenevat

suurenevat ohtu, riski avalikule julgeolekule, kuna neid lähteaineid võidakse kasutada

lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Kurjategijad otsivad pidevalt süsteemseid nõrku

kohti, et soetada piiranguga lõhkeaine lähteaineid liikmesriikidest, kus riiklik järelevalve nende

lähteainete üle võib olla ebapiisav või eksisteerib ettevõtjate hulgas, kes teevad piiranguga

lõhkeaine lähteaineid turul kättesaadavaks, vähene teadlikkus nende lähteainete kättesaadavaks

tegemisele kehtestatud piirangute kohta.

Kuigi ametile laekuvate vihjete hulk ei ole suur (pigem üksikud juhud), kontrollib TTJA iga

vihjet, arvestades teema tundlikkust ja potentsiaalset ohtu.

Õiguslikud viited: lõhkematerjaliseadus; kemikaaliseadus; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2019/1148, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Pürotehniliste toodete ja piiranguga lõhkeainete lähteainete nõuete eiramine kujutab endast

kõrgendatud ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja avalikule turvalisusele. Plahvatusohtlike

ainete või toodete vale käitlemine, hoiustamine või müük võib põhjustada raskeid

kehavigastusi, tulekahjusid, varalist kahju ja isegi inimohvreid.

Üksiktoote vale käsitsemine (nt ilutulestiku süütamine rahvarohkes kohas või kasutusjuhiseid

eirates) võib põhjustada raskeid põletusi ja vigastusi, samas kui suuremas koguses

pürotehniliste toodete või lähteainete plahvatusel võivad tagajärjed olla ulatuslikud, hõlmates

inimelude kaotust ja suurt varalist kahju.

Arvestades, et pürotehnilisi tooteid kasutatakse sageli tiheda asustusega aladel ja avalikel

üritustel ning piiranguga lõhkeaine lähteained on laialdaselt kättesaadavad ka tavaliste

tarbekemikaalidena (nt väetised, puhastusained), suureneb risk ka kõrvalistele isikutele ja

avalikule turvalisusele. Ohtu suurendab piiranguga lõhkeaine lähteaine ja pürotehnika müük

veebikeskkondades, sh sotsiaalmeedias ja välismaistes e-poodides, kus kontroll ostja pädevuse

ja vanuse üle võib puududa.

Tulenevalt plahvatusohtlike ainete olemusest ning nende väärkasutuse võimalikust mõjust

eludele, varale ja ühiskondlikule turvalisusele on tagajärgede kaalukus kõrgendatud, isegi kui

rikkumiste arv on väike.

Realiseerumise tõenäosus: väike

Viimase 10 aasta sees puuduvad teated suurematest pürotehniliste toodetega seotud õnnetustest

kas hoiustamisel või vedamisel. Üldiselt saab väita, et ettevõtted on teadlikud võimalikest

ohtudest ning tulenevalt eeltoodust on ohu tekkimise tõenäosus madal.

73

Igal aastal toimuvad mõned õnnetused, mis on seotud tavakasutajate poolt ilutulestiku valesti

käsitsemisega. Enamasti on need põhjustatud kasutusjuhendi eiramisest, sobimatu keskkonna

valikust või pürotehnika kasutamisest alkoholijoobes.

TTJA-d on teavitatud ka defektsetest toodetest, mis peale süütamist lagunesid koost ning

põhjustasid ohuolukordi, kuid need lõppesid kannatanuteta. Samas tuvastab TTJA igal aastal

sotsiaalmeedias müügikuulutusi, kus eraisikud pakuvad müügiks pürotehnilisi tooteid, mistõttu

tuleb selle valdkonna järelevalvet tõhustada koostöös Maksu- ja Tolliametiga ja

veebipolitseiga. Pürotehniliste toodete müügiks on vajalik taotleda tegevusluba TTJA-lt, mida

väljastatakse üksnes juriidilistele isikutele - müük eraisikute poolt on keelatud.

Piiranguga lõhkeaine lähteainete puhul viidi 2024. aastal läbi kolm menetlust, mis kõik

puudutasid e-kauplejaid. Kahel juhul müüdi veebipoes ammooniumnitraatväetist

(lämmastikusisaldus 27%) ja ühel juhul vesinikperoksiidi, lämmastikhapet ning

ammooniumnitraati. Kõik juhtumid olid tingitud välisest sisendist ehk laekunud vihjest.

TTJA saatis aastal 2024 omalt poolt täiendava teavituse 42 jaekauplejale, et selgitada kehtivaid

nõudeid ja vältida sarnaseid rikkumisi tulevikus.

Kuigi piiranguga lõhkeaine lähteainete väärkäitlemise juhtumite arv on väike ja tuvastatud

rikkumised ei ole toonud kaasa vahetuid ohuolukordi, näitavad need siiski pistelise järelevalve

vajalikkust.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse kontroll- või juhuvalimi või vihjete/pöördumiste alusel isikuid (eelkõige

ettevõtjaid), kes lasevad käesoleva punkti kohaseid tooteid/aineid turule või teevad neid turul

kättesaadavaks.

Pürotehnilise toote puhul kontrollitakse nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute

pädevustunnistusi, ettevõtetele väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ning

müügile kehtestatud piirangutest kinnipidamist.

Fookuses on müügipiirangud ja nendest kinnipidamine, et vältida peamiselt paugutite jõudmist

isikute kätte, kellel puudub õigus neid kasutada ning tagada seeläbi avalikust korrast

kinnipidamine.

Lõhkeaine lähteainete puhul teostab TTJA järelevalvet peamiselt vihjepõhiselt, kontrollides

jaekaubanduses ja e-poodides, et piiranguga lõhkeaine lähteaineid ei pakutaks üldsusele ning

nende müük toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele.

Kontrollide käigus pööratakse tähelepanu sellele, et tooted oleksid korrektselt märgistatud ja

registreeritud ning et nende käitlemine ei looks turvariski.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestavad lõhkematerjaliseadus (LMS) ning

kemikaaliseadus (KemS). KemS § 38 lg 4 p 4 kohaselt on TTJA pädevaks järelevalve asutuseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine

lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.

LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS § 30,

31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha

kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. KemS § 39 kohaselt võib korrakaitseorgan

seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 44, 45,

49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks menetlejaks LMS § 44–51 ning KemS § 45

nimetatud väärtegudes.

74

39. Vabaajateenuste nõuete rikkumine: 6 – suur-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Teenusepakkuja vastutab pakutava vabaajateenuse ohutuse eest ning peab teenuse osutamisel

rakendama meetmeid, mis vastavad teenuse iseloomule ja riskitasemele. See hõlmab

riskihindamise läbiviimist, ohutusnõuete järgimist ning piisava ja tõese teabe esitamist teenuse

kohta, et tarbija saaks teha teadliku valiku ja oleks teadlik võimalikest riskidest.

TTJA on kaardistanud turul pakutavad vabaajateenused ning hinnanguliselt osutatakse Eestis

70–80 erinevat liiki teenuseid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas veega seotud tegevused,

ronimisatraktsioonid, sõidukitega pakutavad teenused, taktikalised mängud ja muud vaba aja

veetmise vormid. Vabaajateenuste valdkond on pidevas muutumises ja arengus – turule

lisandub uusi teenuseid, millest paljud on ekstreemse iseloomuga. Üha sagedamini suunatakse

sellised teenused laiale kasutajagrupile, sealhulgas lastele, kes on riskirühm, vajades suuremat

tähelepanu ja järelevalvet.

Kõrgendatud ohuga on eelkõige lastele suunatud teenused, nagu mängutoad, õhkbatuudid ja

ronimisatraktsioonid, samuti hooajalised talveteenused (nt suusa- ja tuubimäed). Selliste

teenuste puhul võib ohutusnõuete eiramine, sh tehniliste seadmete või masinate puudulik

seisukord, seada ohtu teenuse kasutajate elu ja tervise.

Lisaks võib ohtu põhjustada teenuse kasutajate endi hooletus või ohutusreeglite eiramine, mis

suurendab vigastuste ja õnnetuste riski.

Õiguslikud viited: erinevad toodete/paigaldiste standardid (nt õhkbatuudid, mänguväljakute

atraktsioonid jne).

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Vabaajateenuste ohutusnõuete eiramine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. On olnud

juhtumeid, kus vabaajateenuse kasutamine on lõppenud kasutaja tõsiste vigastuste või surmaga,

mis näitab, et teenuse ohutuse mittetagamisel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Risk suureneb, kui teenust pakutakse viisil, mis ei vasta ohutusnõuetele — näiteks ei järgita

kasutatavate seadmete või isikukaitsevahendite tootja juhiseid, hooldust ja

paigaldustingimusi. Samuti võib teenusepakkuja jätta riskid piisavalt hindamata või nende

maandamiseks vajalikke meetmeid rakendamata. Probleemiks on ka ebapiisava või eksitava

teabe andmine teenuse ohutu kasutamise kohta ning ebaselged või eksitavad

lepingutingimused.

Eriti ohustatud on riskirühmad, nagu lapsed, kellel puudub piisav kogemus ja riskiteadlikkus,

et hinnata vabaajateenuse kasutamisega kaasnevaid ohte. Lisaks võib teenuse osutamisel

kasutatavate tehniliste seadmete hoolduse või auditi läbiviimata jätmine suurendada nii teenuse

kasutaja kui ka töötaja vigastuste või surma riski.

Kokkuvõttes on tagajärje kaalukus hinnatud oluliseks, kuna ohutusnõuete eiramisel võib

tekkida oht inimese elule ja tervisele.

Realiseerumise tõenäosus: suur

Ettevõtjate teadlikkus valdkonna teatavates nõuetest (nt mängutubade ohutus) on küll tõusnud,

kuid arvestades valdkonna pidevat muutumist (tekib nii uusi teenuseid kui ka uusi ettevõtjaid)

ja teenuste mitmekesisust on võimalus, et erinevate teenuste spetsiifikast tulenevaid ohte ei

osata alati ette näha. Ohu realiseerumise tõenäosus on väike juhul, kui ettevõtja täidab

omapoolseid kohustusi ja rakendab ohutusmeetmeid vastavalt teenuse eripärale.

75

Ohuolukorra realiseerumise tõenäosus suureneb kui ettevõtjad ei järgi ohutusnõudeid sh

tehniliste seadmete paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhiseid, aga ka juhul, kui atraktsiooni

kasutajale jäetakse esitamata juhised selle ohutuks kasutamiseks või kui teenuse kasutajad ise

ei järgi esitatud (ohutus)reegleid.

TTJA saab igal aastal üksikuid pöördumisi seoses vabaajateenuste ohutusega, peamiselt lastele

suunatud teenuste puhul. Aeg-ajalt kajastatakse ka meedias juhtumeid, kus teenuse kasutamisel

on aset leidnud õnnetusi, mille põhjuseks on olnud ohutusnõuete eiramine või kasutajate

hooletus.

Nõuete mittejärgimine võib põhjustada vigastusi, surmasid ja varalisi kahjusid.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse teenusepakkujaid, kelle tegevuse kohta on ametile laekunud vihjeid või kaebusi

seoses ohutusnõuete eiramisega, ning pisteliselt ettevõtjaid, kes pakuvad eelkõige lastele

suunatud vabaajateenuseid.

Kontrolli käigus hinnatakse, kas teenusepakkuja on teinud teenuse riskihindamise ja

rakendanud teenuse iseloomule vastavaid ohutusmeetmeid.

Samuti kontrollitakse, et kasutatavad seadmed ja atraktsioonid oleksid tehniliselt korras ning

läbinud nõutavad hooldused ja auditid.

Erilist tähelepanu pööratakse teenusepakkuja poolt teenuse kasutajale esitatavale teabele – kas

see on piisav, arusaadav ja sisaldab vajalikku infot teenuse ohutuks kasutamiseks.

Vajaduse korral tehakse koostööd teiste asutustega teenuse ohutuse tagamiseks ja

järelkontrollide teostamiseks.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus ja toote nõuetele

vastavuse seadus.

Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

KorS §-des 30–32, 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TKS § 62 lg 1, TNVS

§ 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TKS § 63), teostama teenuse pakkumiseks

kasutatava toote ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli (TNVS § 54 lg 1). Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TKS § 68 sätestatud väärtegudes.

40. Tehisintellektisüsteemide nõuetele mittevastavus: 5 – keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Tehisintellektisüsteemide nõuetele mittevastavus võib oluliselt mõjutada inimeste elu, tervist,

vara ja põhiõigusi. Riskid võivad avalduda nii toodetes kasutatavate

tehisintellektikomponentide kaudu kui ka nende rakendamisel kõrge riskiga valdkondades.

Toodetes kasutatav tehisintellekt (nt masinad, mänguasjad, liftid, isikukaitsevahendid,

plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja meditsiiniseadmed) võib ohustada

inimeste turvalisust kui süsteem ei tööta ettenähtud viisil või on halvasti treenitud. Näiteks

võivad autonoomsed robotid teha ootamatuid liigutusi, liftide ohutusseadmed tõrjuda

tarkvaravigade tõttu või nutimänguasjad koguda ja töödelda laste isikuandmeid läbipaistmatult.

EL tehisintellekti määruse (EL) 2024/1689 kohaselt on tehisintellekti kasutamine eriti kriitiline

kõrge riskiga valdkondades, nagu elutähtis taristu, haridus ja tööhõive, tervishoid, õiguskaitse,

rände- ja piirikontrollihaldus ning õigusemõistmine. Nõuetele mittevastavad süsteemid nendes

valdkondades võivad põhjustada valeotsuseid, diskrimineerimist, elutähtsate teenuste

76

katkestusi või demokraatlike protsesside kahjustamist. Lisaks sätestab määrus keelatud

kasutusjuhud, sealhulgas tehisintellekti rakendused, mis: sihilikult manipuleerivad või

mõjutavad inimesi alateadlikul tasandil; kasutavad ära haavatavaid gruppe, nagu lapsed, eakad

või puuetega inimesed; hindavad ja piiravad inimesi sotsiaalsete või käitumuslike näitajate

alusel („sotsiaalne skoorimine”). Sellised praktikad kujutavad otsest ohtu inimväärikusele,

privaatsusele ja ühiskonna toimimisele, kuid võivad põhjustada ka vaimse tervise riske –

näiteks stressi, ärevust, usaldamatust või alaväärsustunnet.

Täiendavat riski põhjustab läbipaistvuskohustuste täitmata jätmine, mille tulemusel ei pruugi

inimesed teada, et nad suhtlevad tehisintellektiga või tarbivad tehisintellekti abil loodud sisu.

See võib kaasa tuua valeinformatsiooni leviku, avalikkuse eksitamise ja usalduse vähenemise

tehnoloogia vastu.

Kokkuvõttes võivad tehisintellektisüsteemide nõuetele mittevastavusest tulenevad riskid

avalduda nii füüsilise ohuna (nt turvafunktsioonide rike), vaimse tervise ja sotsiaalse mõjuna

(nt stress, manipulatsioon, desinformatsioon) kui ka õigusliku ja ühiskondliku mõjuna (nt

andmekaitse, diskrimineerimine, põhiõiguste rikkumine). Seetõttu on nende järelevalve ja

riskiennetus kriitilise tähtsusega ohutu ja usaldusväärse tehnoloogiakeskkonna tagamiseks.

Õiguslikud viited: toote nõuetele vastavuse seadus; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2024/1689 tehisintellekti kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2847

küberkerksuse kohta.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline oht

Kui tehisintellekti sisaldavad tooted või süsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele, võivad

tagajärjed olla nii otseselt eluohtlikud (nt masinate, liftide või isikukaitsevahendite puhul) kui

ka kaudselt kahjulikud, mõjutades inimeste isikuandmete kaitset, õigusi ja vaimset heaolu (nt

isikuandmete väärkasutus mänguasjades, valediagnoosid tervishoius, diskrimineerivad otsused

töö- või haridusvaldkonnas).

Probleemi olulisust suurendab tehisintellekti kiire levik ja kasvav roll kriitilistes toodetes ning

ühiskonna teenustes. Euroopa Komisjoni hinnangul ei vasta ligikaudu viiendik tehisintellekti

komponentidega toodetest täielikult läbipaistvuse ja ohutusnõuetele, mis viitab laiemale

süsteemsele riskile. Mitmes EL liikmesriigis on esinenud ka konkreetseid juhtumeid, nt:

 Saksamaal (2023) eemaldati turult tehisintellekti komponendiga mängunukk, mis kogus

lastelt isikuandmeid ilma nõuetekohaste kaitsemeetmeteta.

 2023. aastal (Belgias) sooritas mees enesetapu pärast mitmenädalast suhtlust ELIZA-

nimelise vestlusrobotiga, mis põhines GPT-J mudelil.

 USA-s (2024) kaebas ema kohtusse tehisvestlusboti looja Character.AI, väites, et

puudulike turvameetmete tõttu julgustas vestlusrobot tema teismelist poega

enesetapule.

 2025. aastal (USA-s) kaebas teismelise poja vanem OpenAI kohtusse, väites, et

ChatGPT julgustas poega enesetapule ja aitas tal koostada enesetapukirja.

 Prantsusmaal (2024) raporteeriti juhtumeid, kus tehisaru tarkvaraga kodumasinad

põhjustasid valehäireid ja ohtlikke olukordi.

 Hollandis (2020) tühistas kohus sotsiaaltoetuste pettuse tuvastamise süsteemi, mis

diskrimineeris teatud elanikkonnarühmi.

 USA-s on dokumenteeritud värbamisalgoritme, mis eelistavad süstemaatiliselt

meessoost kandidaate.

77

Need juhtumid näitavad, et tehisintellekti nõuetele mittevastavus võib põhjustada põhiõiguste

rikkumisi, diskrimineerimist, ebaõiglast kohtlemist, avaliku turvalisuse ohustamist ja usalduse

kadumist riigi institutsioonide vastu.

Eriti suurt ohtu kujutavad keelatud kasutusjuhud, mis hõlmavad manipuleerivaid või petlikke

süsteeme, haavatavate rühmade (nt laste, eakate ja puuetega inimeste) sihipärast mõjutamist

ning sotsiaalset hindamist, mis võib viia diskrimineerimise ja õiguste piiramisega ühiskondliku

usalduse vähenemiseni. Näiteks Hiinas rakendatud sotsiaalse hindamise süsteemid on otseselt

mõjutanud kodanike liikumisvabadust ja teenuste kättesaadavust — sellised praktikad on

Euroopa Liidus määrusega (EL) 2024/1689 selgesõnaliselt keelatud.

Täiendavalt kujutab riski läbipaistvuskohustuste eiramine, mille tagajärjel inimesed ei pruugi

mõista, et nad suhtlevad tehisintellektiga või tarbivad tehisintellekti loodud sisu. See võib viia

avalikkuse eksitamise, valeinfo leviku, tarbijate õiguste kahjustamise ja ühiskondliku usalduse

vähenemiseni.

Kõik eeltoodu näitab, et tehisintellektisüsteemide nõuetele mittevastavus võib avaldada mõju

nii üksikisikule kui ka ühiskonna ja riigi toimimisele tervikuna.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Rahvusvaheline praktika näitab, et tehisintellektisüsteemide nõuetele mittevastavust on juba

tuvastatud mitmes riigis (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, USA, Ühendkuningriik). Eestis

on risk praegu hinnanguliselt mõõdukas, kuid arvestades tootjate teadlikkuse vähesust uute

nõuete osas ja tehisintellekti komponentide kiiresti kasvavat osakaalu erinevates toodetes ja

süsteemides, võib ohu realiseerumise tõenäosus lähiaastatel oluliselt suureneda.

Eestis on tehisintellekti rakendused alles kujunemisjärgus, kuid nende kasutus laieneb kiiresti

erinevatesse valdkondadesse, sealhulgas tööturu teenustesse (nt kandidaatide sobitvuse

algoritmid), haridusse (nt õppimist ja hindamist toetavad süsteemid) ning õiguskaitsesse ja

avalikku haldusse (nt andmeanalüüsil põhinevad otsustustoe või riskihindamise tööriistad).

Teistes riikides on tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse puudumine juba põhjustanud

juhtumeid nt süvavõltsingute kasutamine poliitilistes kampaaniates ja valeinfo levik. Ka Eestis

on täheldatud tehisintellekti abil loodud eksitavat sotsiaalmeediasisult, millel puudub

nõuetekohane märgistus. Euroopa Komisjon rõhutab läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid kui

usaldusväärse tehisaru keskseid aluseid. Arvestades tehisintellekti kiiret levikut ja ühiskondliku

teadlikkuse puudujääke, on risk tehisintellekti nõuetele mittevastavuse realiseerumiseks Eestis

kasvav.

Kontrolli ulatus

Kontrollitakse tootjaid, importijaid ja turustajaid, kes toovad turule või teevad kättesaadavaks

tehisintellekti (komponente sisaldavaid) tooteid ja süsteeme. Järelevalve käigus hinnatakse

vastavust EL tehisintellekti määruse (2024/1689), valdkondlike EL ühtlustamisõigusaktide ja

toote nõuetele vastavuse seaduse nõuetele. Kontrollitakse, kas on tagatud riskihindamine,

andmete kvaliteet, läbipaistvus, dokumentatsioon, järelevalve mehhanismid ja põhiõiguste

kaitse.

Lisaks kontrollitakse avaliku sektori asutusi ja ettevõtjaid, kes kasutavad või arendavad

tehisintellekti süsteeme, sealhulgas kõrge riskiga ja keelatud kasutusjuhtudes (nt

manipuleerivad süsteemid või haavatavate isikute mõjutamine).

Eraldi tähelepanu pööratakse artikli 50 läbipaistvuskohustustele – inimesed peavad olema

teavitatud tehisintellekti kasutamisest ning tehisintellekti loodud sisu peab olema selgelt

märgistatud ja masinloetav.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

78

TTJA pädevust ohuolukorra lahendamisel hakkab sätestama Justiits – ja digiministeeriumi

poolt kavandatav tehisintellekti määruse rakendamise seadus. Seaduses on kavandatud, et

turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kavandatavasse seadusesse on

plaanis kehtestada regulatsioon, mis sätestab täiendavad valdkonnaspetsiifiliste meetmete

erisused ning haldusjärelevalve erikorra. Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise

korral võib TTJA rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud

korras.

TTJA on kavandatavas seaduses talle antud pädevuse ulatuses üks viiest kohtuvälisest

menetlejast seaduses sätestatavate väärtegude menetlemisel. Seaduses plaanitakse ette näha

haldustrahvide kohaldamine väärteo vormis, viitega karistusseadustiku §-s 47 sätestatud

rahatrahvile.

Käesolevas riskihinnangus käsitletud tehisintellektisüsteemide järelevalve ja võimalikud

ohuprognoosid realiseeruvad praktikas alles pärast tehisintellekti määruse rakendamise seaduse

jõustumist, mis annab TTJA-le vastava õigusliku pädevuse järelevalvemeetmete (nt

ettekirjutused, asendustäitmine, sunniraha ja väärteomenetlus) kohaldamiseks. Seaduse

jõustumiseni teostab TTJA ennetavaid ja ettevalmistavaid tegevusi, sealhulgas

järelevalveraamistiku ja kontrollimenetluste väljatöötamist, riskivaldkondade kaardistamist,

koostööd teiste järelevalveasutustega ning turuosaliste ja avaliku sektori teadlikkuse tõstmist

tehisintellekti nõuete ja ohutuse teemal.

41. Kaevandamise nõuete rikkumine: 7 – väike-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Kaevandamisega kaasnevad mitmed ohud, sh turbatootmisalade põlengud, varisemis- ja

kukkumisoht piiramata või märgistamata nõlvadel ning riskid, mis tulenevad valedest

töövõtetest, juhendamata töötajate rakendamisest või rasketehnika kasutamisest.

Kaevandamine peab toimuma kooskõlas kaevandamisprojektiga, mis määrab ohutusmeetmed

ja tehnoloogilised nõuded. Praktikas võivad esineda kõrvalekalded projekteeritust (nt ajasurve,

kulude kokkuhoid), mis suurendavad õnnetuste ja keskkonnakahju riski.

Eestis on sadu kaevandatavaid objekte, millest paljud tegutsevad perioodiliselt vastavalt

nõudlusele – seetõttu on ohuhinnangus arvestatud ka tegevuste ebaregulaarset iseloomu.

Ohuolukorra hinnang

 Valed töövõtted või ohutusnõuete eiramine võivad põhjustada raskeid õnnetusi

(kukkunud töötajad, varingud, rasketehnikaõnnetused).

 Turbatootmisalade põlengud võivad tekitada ulatuslikku keskkonnakahju ja ohustada

elusid.

 Võivad tekkida märkimisväärsed kahjud ka kolmandate isikute varale.

 Õnnetuse korral on tagajärjed reeglina rasked ja ulatuslikud, mistõttu on oht hinnatud

kõrgendatuks.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Kaevandamise nõuete rikkumine võib põhjustada raskeid tööõnnetusi (kukkunud töötajad,

varingud, rasketehnikaõnnetused), ulatuslikku keskkonnakahju (turbapõlengud, reostus) ning

olulist varalist kahju. Kaevandamisprojektist kõrvalekaldumine ja ohutusmeetmete eiramine

võivad kiiresti viia olukordadeni, mille tagajärjed on rasked ja laiaulatuslikud. Seetõttu

hinnatakse tagajärje kaalukust kõrgendatuks.

79

Realiseerumise tõenäosus: väike

 Reaalseid õnnetusjuhtumeid esineb harva.

 Järelevalve käigus ilmneb küll väiksemaid rikkumisi ja kõrvalekaldeid projektidest,

kuid need ei too enamasti kaasa vahetut ohu realiseerumist.

 Õnnetuse tekke tõenäosus suureneb ohutusnõuete eiramisel, kuid senise praktika järgi

on tegelike juhtumite arv madal.

Kontrolli ulatus

 kaevandamise kohustuslikku dokumentatsiooni (projektid, ohutusjuhised,

markšeiderimõõdistuse aruanded);

 kohapealseid töötingimusi kaevandusobjektidel;

 suurte tootmismahtudega kaevandusi:

 hiljuti tegevust alustanud ettevõtjatel;

 olukordadel, kus on viiteid võimalikule kõrvalekaldumisele kaevandamisprojektist või

ohutusnõuetest.

TTJA pädevus

TTJA pädevuse kaevandamise nõuete täitmise kontrollimisel sätestab maapõueseadus

(MaaPS). TTJA kontrollib kaevandamisprojektide ja ohutusnõuete täitmist, sealhulgas

dokumentatsiooni, ohutusmeetmete rakendamist ning kaevandustegevuse vastavust seadusele

ja projektis ettenähtud tingimustele.

Järelevalvemeetmed

Riikliku järelevalve teostamisel võib TTJA MaaPS § 108 alusel kohaldada korrakaitseseaduse

§-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajaduse korral

tehakse ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning tagatakse nende täitmine seaduses

ettenähtud korras. Järelevalve hõlmab dokumentide kontrolli, kohapealseid vaatlusi,

riskipõhiseid kontrolle ja järelkontrolle olukordades, kus on viiteid projektist või

ohutusnõuetest kõrvalekaldumisele.

42. Lõhkematerjalide käitlemise nõuete rikkumine: 7 – väike-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Lõhkematerjali käitlemine hõlmab selle valmistamist, omandamist, võõrandamist, hoidmist,

vedu, kasutamist, hävitamist ning pürotehniliste toodete valmistamist. Lõhkematerjalide hulka

kuuluvad kõik lõhkeained ja lõhkeainet sisaldavad tooted, mis kuuluvad ohtlike veoste 1.

ohuklassi (sh TNT, ANFO, RDX, laskemoon, püssirohi, pürotehnilised tooted).

Lõhkematerjalid jagunevad:

 tsiviilotstarbeliseks (ehitus, kaevandamine, varistamine, jahindus, laskesport),

 kaitseotstarbeliseks (sõjarelvade laskemoon, lahingumoon, lõhkeained).

Käitlemine on rangelt reguleeritud - oluline on korrektne märgistus, arvestus ja jälgitavus,

nõuetekohane hoiustamine, vastavushindamine, ohutuskaart ja pädevate isikute kaasamine.

Käitlemine on lubatud ainult tegevusloa alusel ning lõhkematerjalide liikumist tuleb jälgida

kogu elutsükli ulatuses.

Konkreetne probleem või olukord:

80

Suurimad lõhkeainetega seotud õnnetused on toimunud käitlemisel (valmistamine, hoidmine,

vedu, ümbertöötlemine), mitte lõhketöödel. Lõhketööde õnnetused on väiksema ulatusega,

kuna plahvatavad kogused on oluliselt väiksemad. Suurõnnetused on rahvusvaheliselt olnud

seotud ammooniumnitraadiga – seda on sageli alahinnatud (nt 2020. a Beiruti 2750-tonnine

plahvatus). Eestis on ajalooliselt suurim õnnetus 1936. a Männiku laskemoona laos ning

tõsisem tsiviilõnnetus toimus 2010. a Tallinnas Kuldnoka tn kortermajas.

Ohuolukorra hinnang

 Plahvatuse korral on inimelude kaotus tõenäoline (nt ajaloos toimunud

suurõnnetused).

 Tagajärjed võivad olla ulatuslikud – massiivne kahju varale, keskkonnakahju,

elutähtsate teenuste katkestused.

 Lõhkematerjalide sattumine kõrvaliste isikute valdusesse kujutab endast julgeoleku- ja

terrorismiriski.

 Kaitsetööstuses kasutatavate lõhkematerjalide (RDX, lahingumoon) mahu kasv

suurendab süsteemset riskipotentsiaali.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Lõhkematerjalide käitlemise nõuete rikkumine võib põhjustada ulatusliku plahvatuse, mille

tagajärjeks võivad olla inimelude kaotus, märkimisväärne varaline kahju, keskkonnakahju ja

elutähtsate teenuste katkestused. Lõhkematerjalide sattumine kõrvaliste isikute valdusesse

kujutab lisaks otsest julgeoleku- ja terrorismiriski. Arvestades potentsiaalse kahju ulatust,

hinnatakse tagajärje kaalukust kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: väike

 Valdkonnas tegutsevad tegevusloaga ja kompetentsusega isikud, kelle motivatsioon

ohte vältida on väga kõrge.

 Käitlemisnõuded on detailsed ja kontrollmehhanismid tugevad (arvestus, jälgitavus,

pädevustunnistused).

 Lõhkematerjalide ja laskemoona kättesaadavus on piiratud ja reguleeritud.

 Ajalooliselt on Eestis õnnetused harvad ning suuremahulised vahejuhtumid on olnud

üksikud.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Kontrollitakse juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes käitlevad lõhkematerjale.

 tegevuslubade ja pädevusnõuete täitmist;

 käitlemiskohti, hoiutingimusi ja valvekorraldust;

 lõhkematerjali arvestust, märgistust ja jälgitavust;

 lõhketööde ohutus- ja käitumisjuhiseid;

 veo nõuete ja ohutusmeetmete täitmist.

TTJA pädevus

TTJA pädevuse lõhkematerjalide ja laskemoona käitlemise nõuete täitmise üle järelevalve

teostamisel sätestavad lõhkematerjaliseadus (LMS) ja relvaseadus (RelvS). TTJA kontrollib

tegevuslubade olemasolu, pädevusnõuete täitmist, käitlemis- ja hoiutingimuste vastavust ning

lõhkematerjalide arvestuse ja jälgitavuse korrektsust. RelvS alusel teostab TTJA riiklikku

järelevalvet ka laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle.

Järelevalvemeetmed

81

TTJA võib LMS § 43 lg 1 ja 2 alusel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37, 38, 44,

47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha kontrolltehingu TNVS

§ 54 tingimustel ja korras. Vajadusel tehakse ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning

tagatakse nende täitmine seaduses ettenähtud korras. TTJA on kohtuväline menetleja LMS §

44–51 nimetatud väärtegudes ning RelvS § 88 lõike 11 alusel teostab järelevalvet laskemoona

ja lahingumoona käitlemise üle.

43. Ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rikkumine: 8 – keskmine- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Olukord, kus suures koguses ohtliku kemikaali käitlemine (tootmine, hoiustamine, torustike

kaudu edastamine, laadimine/mahutamine jms) väljub kontrolli alt ning võib viia

suurõnnetuseni - ulatusliku leke, tulekahju või plahvatus, mille tagajärjed võivad puudutada nii

käitist kui ka ümbritsevat piirkonda.

Seveso III direktiiv ja kemikaaliseadus seavad ohtlike kemikaalide käitlemisele ranged nõuded,

eelkõige:

 suurõnnetuse vältimise poliitika, ohutuse tagamise süsteem (OTSK),

 riskianalüüsid ja ohualade arvutus,

 sise- ja välise hädaolukorra plaanid ning

 tehnilised ja organisatsioonilised meetmed suurõnnetuse vältimiseks ja tagajärgede

piiramiseks.

Ohtlike kemikaalide käitlemisnõuete rikkumised ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga

ettevõttes jagunevad peamiselt nelja gruppi:

 Seadmete käitamisest tulenevad riskid – ebapiisav hooldus või liiga pikad

hooldusvälbad, defektsed seadmed ja komponendid, vananenud rajatised →

kemikaalide pihkumised, leked, põlengud, mittesoovitud segunemised.

 Vead organisatsiooni juhtimises – OTSK ei kajasta tegelikku toimimist (ilustatud või

„visioonipõhine“ kirjeldus), puudub suurõnnetuse vältimise poliitika, juhtkonna

regulaarne ülevaatus ja süsteemne auditeerimine; tegevus ilma vajalike lubade ja

pädevuseta.

 Puudulik riskide hindamine ja hädaolukorraks valmisolek – kõik riskid ei ole

tuvastatud ega dokumenteeritud, puudub mittevastavuste ja peaaegu-õnnetuste

süsteemne arvestus; ohualade alahindamine; teabelehel toodud kemikaalide kogused ei

vasta tegelikkusele → ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja dokumendid võivad olla valed.

 Inimlikud eksimused – ebapiisav ohutusalane koolitus, ohutusnõuete eiramine,

isikukaitsevahendite vale kasutamine, valed töövõtted, hooletus, puudulik kontroll,

märgistamisnõuete rikkumine.

2024.aastal teostasid TTJA ja Päästeamet kokku 123 paikvaatlust (25 ohtlikus ettevõttes ja

98 suurõnnetuse ohuga ettevõttes). Tuvastatud mittevastavused olid seotud eelkõige:

 kemikaalide hoiukohtade puudustega (23,3%),

 tuleohutusnõuete rikkumistega (22,5%),

 personali koolituse ja õppuste vajakajäämistega (16,3%),

 ajakohastamata kohustuslike dokumentidega (16,3%).

2024.aastal leidis aset 11 tulekahju ja 6 kemikaaliõnnetust; hukkunuid oli 1 ja evakueeriti 2

82

inimest.

eMARS andmetel toimus 2024. aastal EL-is 5 Seveso-suurõnnetust, sh üks Eestis (üldine

kemikaalide tootmine).

Ohuolukorra hinnang

 Suures koguses ohtlike kemikaalide sattumine keskkonda võib põhjustada ulatusliku

keskkonnareostuse, tulekahju, plahvatuse ja mürgipilvede leviku.

 Kui protsessi ei õnnestu kiiresti kontrolli alla saada, võivad tagajärjed ulatuda

surmajuhtude, püsivate tervisekahjustuste ja pikaajalise keskkonnakahjuni, mille

likvideerimine on aeganõudev ja kulukas.

 Nõuetekohase märgistuse puudumine või valed kemikaalikogused dokumentides

võivad viia vale kemikaali kombineerimiseni, valede ohumeetmete rakendamiseni ja

vale ohuala määratlemiseni, mis omakorda mõjutab evakuatsiooni ja päästetööde

planeerimist.

 Valesti hinnatud ohualad annavad eksitava sisendi potentsiaalse õnnetuse mõjuala kohta

– see võib tähendada, et elanikke ei evakueerita piisavas ulatuses või õigeaegselt.

 Juhul, kui käitaja ei ole end määratlenud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena (nt

alahinnatud kogused teabelehel), võivad puududa Seveso kohased riskianalüüsid ja

hädaolukorra plaanid, mis suurendab oluliselt õnnetuse tagajärgede raskust.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rikkumine võib viia suurõnnetuseni – ulatusliku leke,

tulekahju või plahvatuseni, mis võib põhjustada inimohvreid, tõsiseid tervisekahjustusi, olulist

varalist kahju, pikaajalist keskkonnareostust ning elutähtsate teenuste häireid. Valesti hinnatud

kemikaalikogused, ohualade määratlemine või puudulik hädaolukorra valmisolek võivad

oluliselt suurendada tagajärgede tõsidust. Seetõttu on tagajärje kaalukus hinnatud

kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

 Väiksemaid lekkeid ja pihkumisi esineb ohtlike kemikaalide käitlemisel suhteliselt

sageli (nt avariiklapid, vananenud tihendid, laadimisvead), kuid need on enamasti

protsessis ette nähtud ohutusmeetmete abil kontrollitavad.

 Aastatel 2020-2024 toimus ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes kokku 57

põlengut ja 21 keemiaõnnetust, mis jäid ettevõtte territooriumile. Nende tagajärjel on

hukkunud 2 ja vigastada saanud 3 inimest, evakueeritud on kokku 10 inimest - see

kinnitab, et intsidente esineb, kuid enamasti suudetakse need piirata.

 Igal aastal leidub ettevõtteid, kelle kohustuslikud dokumendid on aegunud või

ajakohastamata, mõnes ettevõttes esineb ohumärgistuse puudumist või olukordi, kus

teabelehel toodud kemikaalikogused ei vasta tegelikkusele. See viitab püsivale, kuid

mitte massilisele süsteemsele riskile.

 Euroopa praktika (eMARS) näitab, et Seveso-suurõnnetusi toimub EL-is igal aastal -

2024. a oli neid 5, kõik seotud alltöövõtjatega. See kinnitab, et ka arenenud

ohutuskultuuriga riikides on järelejäänud risk mitte-null.

 Eesti on väike riik, kuid siin tegutseb hulk ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid,

mis kasutavad rahvusvaheliselt tuntud tehnoloogiaid – seega kehtivad samad

riskimustrid (vananev infrastruktuur, alltöövõtjate kasutamine, tööjõupuudus, surve

kulusid vähendada).

 Ühiskondlikud trendid, mis võivad riski suurendada:

83

o energiamajanduse ümberkorraldused (uued kütused, uued kemikaalid),

o ilmastikunähtuste sagenemine ja tugevnemine (tormid, üleujutused) → oht

rajatistele,

o alltöövõtjate ja ajutise tööjõu osakaalu kasv.

 Samal ajal vähendavad riski karmistuvad EL normid, järelevalve tihendamine, eMARS-

i ja Seveso-võrgustiku kaudu toimuv rahvusvaheline teabevahetus ning ettevõtjate

kasvav teadlikkus.

Kokkuvõttes on ohu realiseerumise tõenäosus hinnatud keskmiseks – intsidente ja rikkumisi

esineb regulaarselt, kuid suurõnnetusi harva.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Ohuprognoosi ja riskihinnangu alusel koostatakse koostöös Päästeametiga iga-aastased

tööplaanid (viieaastase planeerimishorisondiga).

Keda kontrollitakse:

 suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (A- ja B-kategooria) ja ohtlikke ettevõtteid KemS

mõistes;

 nende käitajaid, sh alltöövõtjaid, kes teostavad ohtlikke töid käitise territooriumil;

 ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud rajatisi (mahutid, torustikud, laadimis- ja

lossimiskohad, pumplad, segamis- ja protsessiseadmed).

Mida kontrollitakse (näidismahus, jättes kaalutlusruumi):

 Kohustuslikud dokumendid ja klassifitseerimine

o kas ettevõte on õigesti määratletud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena

(kogused, ained);

o OTSK, suurõnnetuse vältimise poliitika, ohutusaruanne, ohualade arvutused;

o sise- ja välise hädaolukorra plaanide olemasolu, ajakohasus ja kooskõla tegeliku

olukorraga.

 Riskide hindamine ja valmisolek

o riskianalüüside ulatus ja metoodika;

o mittevastavuste ja peaaegu-õnnetuste registreerimine ja analüüs;

o õppuste läbiviimine ning järelduste rakendamine.

 Tehnilised ja käidunõuded

o seadmete, torustike, mahutite hoolduskava ja tegelik seisukord;

o lekkekontroll, avariiklapid, protsessi- ja ohutussüsteemid;

o kemikaalide hoiutingimused, ladustamiskogused, sobivusrühmade eraldamine;

o märgistuse ja ohutusinfo vastavus.

 Inimfaktor ja ohutuskultuur

o töötajate ja alltöövõtjate väljaõpe, pädevus ja ohutusalane juhendamine;

o ohutusnõuete järgimine praktikas, töökorraldus ja järelevalve;

o juhtkonna roll ohutusjuhtimises.

Kontrolle tehakse nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal paikvaatluste ja intervjuude kaudu.

84

Seveso III art 20 lg 4 kohaselt:

 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kontrollitakse vähemalt kord aastas,

 B-kategooria ettevõtteid vähemalt kord kolme aasta jooksul,

vajadusel sagedamini riskipõhiselt (varasemate rikkumiste, õnnetuste või vihjete

alusel).

Järelevalvet tehakse koostöös teiste asutustega (eelkõige Päästeamet, aga ka teised riiklikud

järelevalveorganid), korraldatakse ühiskontrolle ja vahetatakse infot. Täiendavalt koostatakse

juhendmaterjale ning korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele ja KOV-dele. JVIS-es talletatud

andmete põhjal analüüsitakse trende ja määratakse järgmiste perioodide fookusteemad.

TTJA pädevus

TTJA pädevuse ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete järelevalves sätestab kemikaaliseadus

(KemS). TTJA teostab järelevalvet ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete üle, kontrollides

kemikaalide käitlemise nõuete täitmist, kohustuslike dokumentide olemasolu ja ajakohasust,

riskijuhtimise süsteeme ning ettevõtja tegevuse vastavust Seveso III direktiivist ja KemS-ist

tulenevatele kohustustele.

Järelevalvemeetmed

TTJA on KemS alusel volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Vajadusel teeb TTJA ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning võib

ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha (KemS § 42). TTJA on kohtuväline

menetleja KemS § 50 alusel ja menetleb KemS §-des 43, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud väärtegusid.

44. Gaasi-ja surveseadmete valdkonna nõuete rikkumine: 8 – keskmine- kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Gaasiseadmete ja surveseadmete nõuetele mittevastav paigaldus, kasutamine või hooldamine

võib põhjustada plahvatusi, tulekahjusid, gaasi- või vingugaasimürgistusi ning ulatuslikku

varalist ja keskkonnakahju.

Eestis tuvastatakse regulaarselt juhtumeid, kus ei järgita ohutusnõudeid ega kehtivaid tehnilisi

normatiive. Rikkumised tulenevad eelkõige:

 ebapiisavast või puudulikust dokumentatsioonist,

 kohustuslike auditite või tehniliste kontrollide tegemata jätmisest,

 pädevustunnistuseta isikute tegevusest paigaldus- ja hooldustöödel,

 ventilatsiooni ja katelseadmete ebakorrektsetest lahendustest,

 seadmete ekspluatatsioonis esinevatest hooldus- ja kasutusvigadest.

Ohuolukorra hinnang

 Gaasilekked võivad põhjustada plahvatusi, mille lööklaine ja tulekahju ohustavad nii

eluruumide elanikke kui ka naabreid.

 Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning põhjustab kiiresti eluohtlikku mürgistust.

 Surveseadmete plahvatused võivad vallandada metalli ja killustikke kõrge kiirusega,

põhjustades raskeid vigastusi, hukkunuid ja ulatuslikku varalist kahju.

 Vananenud seadmed ja ebapädevad paigaldused võivad põhjustada järkjärgulist või

ootamatut riket, mille mõju ei ole koheselt nähtav.

85

 Gaasiseadmed asuvad sageli tiheasustusaladel, kus üksik intsident võib mõjutada

kümneid elanikke (nt korterelamud).

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Gaasiseadmete ja surveseadmete nõuete rikkumine võib põhjustada plahvatusi, tulekahjusid

ning gaasi- või vingugaasimürgistusi, mis ohustavad otseselt inimeste elu ja tervist ning võivad

tekitada ulatuslikku varalist ja keskkonnakahju. Risk on eriti tõsine tiheasustusaladel, kus üks

rike võib mõjutada mitut eluruumi või tervet hoonet. Surveseadmete plahvatusel võivad

paiskuda metallfragmendid suure kiirusega, põhjustades raskeid vigastusi ja hukkunuid.

Seetõttu on tagajärje kaalukus hinnatud kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

 2025. aastal kontrollis TTJA kokku 8477 eluruumi gaasipaigaldist, millest 1697 (20%)

ei vastanud nõuetele. Põhja-Tallinnas oli nõuetele mittevastavus üle 50%.

 Levinumad vead:

o gaasipaigaldis tehtud ilma pädevustunnistuseta,

o ventilatsioon ei vasta nõuetele või ei toimi,

o puudub kehtiv audit või tehniline ülevaatus,

o puuduvad kasutusjuhendid ja hooldusdokumendid,

o seadmed on vananenud või ohtlikult paigaldatud.

 puudub seadme või rajatise tehniline toimik ja nõutud dokumentatsioon,

 remonti ja hooldust teostavad pädevuseta isikud,

 ohtlikke survekonstruktsioone kasutatakse üle lubatud tööea.

 TTJA 2025. aasta kontrollide põhjal iga viies gaasipaigaldis ei vasta nõuetele – see on

süsteemne, mitte üksikjuhtudel põhinev probleem.

 Ventilatsiooni rikked ja vingugaasijuhtumid korduvad igal aastal.

 Surveseadmete puhul esineb järjepidevalt kehtivate auditite ja tehniliste ülevaatuste

puudumist.

 Eesti elamufondi vananemine suurendab riski – paljud gaasikatlad ja torustikud

ületavad oma tööea.

Kontrolli ulatus

 paigalduse, kasutuse ja hoolduse vastavus tehnilistele nõuetele,

 dokumentatsiooni (auditid, ülevaatused, hooldusraamatud) olemasolu ja ajakohasus,

 seadmetele kohaldatavate määruste ja standardite nõuete täitmine,

 pädevustunnistuste kehtivus ning tööde teostamise õiguspärasus,

 CE-märgistuse, vastavushindamise ja tootja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu,

 vingugaasianduri olemasolu ja töökindlus (vajadusel),

 ventilatsiooni toimivus ja paigaldusnõuetele vastavus,

 gaasitorustike ja -seadmete lekete kontroll,

 kaitsevööndites ja ohtlikkuse tsoonides tegutsemise nõuete järgimine.

TTJA pädevus

TTJA pädevus gaasi- ja surveseadmete järelevalves tuleneb ehitusseadustikust, seadme ohutuse

seadusest(SeOS) ning toote nõuetele vastavuse seadusest (TNVS). TTJA teostab järelevalvet

gaasipaigaldiste, gaasiseadmete ja surveseadmete ohutuse nõuete täitmise üle, kontrollides nii

86

paigaldust, kasutamist, hooldust kui ka dokumentatsiooni vastavust õigusaktidele ja tehnilistele

normidele. Pädevust täpsustavad ka majandus- ja taristuministri määrustes nr 87 ja 95 sätestatud

tehnilised nõuded.

Järelevalvemeetmed

TTJA võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseaduses sätestatud

erimeetmeid, sealhulgas ettekirjutus rikkumiste kõrvaldamiseks, sunniraha ettekirjutuse

täitmise tagamiseks, tegevusloa peatamine või tühistamine, kui pädevus- või ohutusnõuded ei

ole täidetud, väärteomenetluse algatamine seaduserikkumiste korral, tehnilise

dokumentatsiooni, auditite ja ülevaatuste nõudmine ning nende kontrollimine, kohapealsed

vaatlused, lekke- ja ventilatsioonikontrollid ning paigaldise tehnilise korrasoleku hindamine.

45. Elektripaigaldiste valdkonna nõuete rikkumine: 9 – suur - kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavad elektripaigaldised mõjutavad otseselt tavaisikuid,

kes ei pruugi elektriohtudest teadlikud olla. Nõuetele mittevastavad elektripaigaldised võivad

põhjustada elektrilööke, mehaanilisi vigastusi, süttimisohtlikke olukordi, vingugaasi tekkimist,

mürgiste ainete eraldumist või muid tehnilisi avariisid, mille tagajärjed võivad olla rasked.

Avalikes hoonetes (kaubanduskeskused, ühistranspordi rajatised, haridusasutused,

tervishoiuasutused, elamud jms) on selliste rikkumiste mõju kordades suurem, sest ohus võib

olla üheaegselt suur hulk inimesi.

Ohuolukorra hinnang

Elektripaigaldise rikke või nõuetele mittevastavuse korral võivad tagajärjed olla tõsised:

 elektrilöögid, põletused, eluohtlikud vigastused või surmad,

 tulekahjud ja ulatuslik varaline kahju,

 keskkonnakahju, kui rike põhjustab pinnase-, õhu- või veereostuse (nt

transformaatoreid, jahutusaineid või kaableid kahjustav rike),

 avaliku ohutuse häirumine, kui rike mõjutab elutähtsaid teenuseid (valgustus,

liikluskorraldus, ventilatsioon, liftid, meditsiiniseadmed).

Eestis juhtub igal aastal:

 ca 50 elektriõnnetust (sh raske tervisekahjustus või surm; 2024. aastal 25 juhtumit, sh 3

rasket ja 1 surmaga lõppenud),

 ca 200 elektrist põhjustatud hoonetulekahju (2024. aastal 196 tulekahju).

Ohutus sõltub sellest, kuidas paigaldis on ehitatud, paigaldatud, hooldatud ja kontrollitud.

Levinud rikkumised on seotud:

 ebapädevate paigaldustöödega,

 puudulike auditite ja tehniliste kontrollidega,

 vananenud seadmete kasutamisega,

 halvasti hooldatud elektripaigaldistega.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Nõuetele mittevastavad elektripaigaldised võivad põhjustada elektrilööke, põletusvigastusi,

eluohtlikke juhtumeid, tulekahjusid ja ulatuslikku varalist kahju. Elektripaigaldiste rike võib

87

mõjutada ka avalikke hooneid ja elutähtsaid teenuseid (valgustus, ventilatsioon, liftid,

meditsiiniseadmed). Linnakeskkonnas võivad tagajärjed avalduda rohkematele inimestele

korraga. Arvestades igal aastal toimuvate elektriõnnetuste ja elektrist põhjustatud

hoonetulekahjude hulka, on tagajärje kaalukus hinnatav kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: suur

 Järelevalvepraktika näitab, et avalikes või avalikku huvi omavates elektripaigaldistes

tuvastatakse aastas korduvaid nõuetele mittevastavusi (puudulik paigaldus, hooldus või

dokumentatsioon).

 Paigaldiste suur hulk ja laialdane kasutus üle Eesti tähendab, et potentsiaalselt

puudustega süsteeme on palju.

 Vananenud elektrisüsteemid suurendavad rikete ja tulekahjude tõenäosust.

 Avalikes hoonetes on sageli kombineeritud erinevaid süsteeme (valgustus,

ventilatsioon, küte, varugeneraatorid), mille rikked võivad üksteist võimendada.

Kontrolli ulatuse piiritlemine

 paigaldustööde vastavus tehnilistele nõuetele ja standarditele,

 elektripaigaldise auditite, kontrollaktide ja muude dokumentide olemasolu ja kehtivus,

 paigaldise tehniline korrasolek (kaablid, kaitse- ja juhtimisseadmed, ühendused, kilbid),

 elektriohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamine (nt kaitselülitid, maandus,

ülekoormuskaitse),

 paigaldise hooldus- ja kasutusmeetmete nõuetekohasus,

 isikute kompetentsusnõuete täitmine,

 seadmetööde ohutus ja kasutatavate seadmete nõuetele vastavus.

TTJA pädevus

TTJA pädevus elektripaigaldiste ohutuse järelevalves tuleneb seadme ohutuse seadusest

(SeOS). TTJA teostab järelevalvet selle üle, et seadmed ja seadmetööd vastaksid

ohutusnõuetele, paigaldised oleksid nõuetekohaselt ehitatud, hooldatud ja kasutusel ning et

olemas oleks nõutud dokumentatsioon. TTJA pädevuses on ka elektriõnnetuste ja avariide

tehniliste tekkepõhjuste väljaselgitamine.

Riikliku järelevalve meetmed

Seadme ohutuse seaduse ja korrakaitseseaduse alusel võib TTJA rakendada riikliku järelevalve

üldmeetmeid, KorS §-de 30–32 ja 49–53 kohaseid erimeetmeid (nt ettekirjutused, kohustuste

kehtestamine, läbivaatamine kohapeal), tehniliste tõkete kasutamist ohtliku seadme või

paigaldise edasise kasutamise keelamiseks, sunniraha ettekirjutuse täitmise tagamiseks,

väärteomenetluse algatamist SeOS-is sätestatud rikkumiste korral, avariide ja õnnetusjuhtumite

tehnilise tekkepõhjuse selgitamist (SeOS § 15 lg 3). Need meetmed võimaldavad peatada

ohtliku paigaldise kasutamise, nõuda puuduste kõrvaldamist ning tagada ohutusnõuete

järgimise avalikes ja muudes riskipõhistes elektripaigaldistes.

46. Tõsteseadmete kasutamise nõuete rikkumine: 8 – keskmine-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Tõsteseadmeteks loetakse seadme ohutuse seaduse tähenduses auditikohustuslikke masinaid:

1. kraanad ja hüdrotõstukid,

88

2. kaubaliftid ja platvormtõstukid kauba tõstmiseks,

3. sõiduliftid ja liikurteed,

4. korvtõstukid ja ehitustõstukid inimeste tõstmiseks,

5. atraktsioonid,

6. köisteed.

Need seadmed on olulised nii avalikes hoonetes, elamutes kui ka tööstus- ja ehitusobjektidel.

Tõsteseadmete kasutamise, hoolduse ja kontrolli nõuete eiramine võib seada otsesesse ohtu nii

seadmete kasutajad kui ka teised nende mõjuväljas viibivad isikud.

Avalikus kasutuses olevate seadmete (nt liftid, eskalaatorid) kasutajad ei pruugi olla teadlikud

nendega seotud riskidest. Tööstuses ja ehitusplatsidel kasutatavad tõsteseadmed (kraanad,

korvtõstukid) on kõrgendatud ohuallikad, kuna nendega tõstetakse rasked koormad või inimesi,

mis suurendab õnnetuste tagajärgede raskust.

Seadme ohutuse seadus (SeOS) sätestab, et iga seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada

inimese elu ja tervise, vara ning keskkonna ohutus (SeOS § 4). Ohutuse tagamiseks tuleb

rakendada kõik vajalikud abinõud ohu ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks.

Ohuolukorra hinnang

Nõuetele mittevastavate tõsteseadmete kasutamisel võivad tagajärjed olla väga tõsised.

Füüsilised riskid

 elektrilöök, mehaanilised vigastused, muljumised, kukkumised,

 inimeste alla kukkumine tõsteseadmega,

 raskete koormate kukkumine, mille tagajärjeks võivad olla surmajuhtumid.

Varaline kahju

 seadmete purunemine,

 tootmisseisakud tööstusettevõtetes,

 ulatuslikud remondikulud,

 tulekahju tekkimise võimalus lühiste või lekkivate hüdrosüsteemide tõttu.

Keskkonnariskid

 õli, määrdeainete või muude ainete lekked keskkonda,

 kokkupõrgetest või purunemisest tekkivad reostusohud.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Nõuetele mittevastavate tõsteseadmete kasutamine (kraanad, liftid, korvtõstukid, eskalaatorid,

platvormtõstukid, atraktsioonid, köisteed) võib põhjustada tõsiseid õnnetusi: raskete koormate

allakukkumist, inimeste kukkumist, muljumisi, elektrilööke, tulekahju või ulatuslikku varalist

kahju. Avalikes hoonetes ja ehitusplatsidel võib üks rike ohustada korraga suurt hulka inimesi.

Tagajärjed võivad olla rasked või eluohtlikud, mistõttu hinnatakse ohtu kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus

Keskmine

 TTJA järelevalves on korduvate kontrollide käigus tuvastatud regulaarseid nõuete

rikkumisi, sh auditi puudumine või mittevastavused hoolduste kavandamisel.

89

 Paljud tõsteseadmed on vananevad ja intensiivses kasutuses, mis suurendab rikete riski,

kui hooldust ei teostata nõuetekohaselt.

 Ehitusobjektidel kasutatakse tihti ajutisi tõsteseadmeid, mida paigaldavad erineva

pädevusega töötajad, mis tõstab eksimuste ohtu.

 Atraktsioonide ja hooajaliste seadmete puhul (nt köisteed või lõbustuspargi seadmed)

on risk kõrgem välishooajast tingitud kiire kasutuse intensiivsuse tõttu.

Samas on tõste- ja tõsteseadmete valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel üldjuhul motivatsioon

järgida nõudeid, mis hoiab tõenäosuse keskmisel tasemel.

Kontrolli ulatus

 seadmete tehnilise seisukorra ja ohutuse hindamist,

 seadme paigalduse vastavust standarditele ja tootja juhistele,

 auditite, hooldustööde ja kontrollaktide olemasolu ning kehtivust,

 kasutusjuhendite, vastavusdeklaratsioonide ja märgistuse kontrolli,

 seadme kaitsesüsteemide ja ohutusseadiste toimivust,

 personalile seatud pädevus- ja koolitusnõuete täitmist,

 seadmetööde ohutusmeetmete rakendamist.

TTJA pädevus

TTJA pädevuse tõsteseadmete järelevalves sätestab seadme ohutuse seadus (SeOS). TTJA

teostab järelevalvet, et tõsteseadmed vastaksid ohutus- ja kasutusnõuetele, seadmetel oleksid

nõutud auditid ja hooldused, dokumentatsioon oleks korrektne ning seadmeid käsitleksid

pädevad isikud. TTJA on pädev seadme kasutamise peatama ja selgitama välja tõsteseadmete

avariide tehnilisi tekkepõhjuseid.

Järelevalvemeetmed

TTJA võib järelevalve teostamisel rakendada KorS §-des 30, 31, 32, 49–53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid (SeOS § 15 lg 1). Rikkumise korral võib TTJA teha ettekirjutuse,

peatada seadme kasutamise ning vajadusel rakendada tehnilisi tõkkeid seadme edasise

kasutamise vältimiseks (SeOS § 15 lg 2). Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada

sunniraha. TTJA on SeOS-is sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja.

47. Ehitiste ohutuse valdkonna nõuete rikkumine: 8 - keskmine-kõrgendatud oht

Ohuolukorra kirjeldus

Ehitiste ohutuse valdkonnas esinevad peamised riskikohad puudutavad:

 kasutusest välja langenud hooneid, mida ei hooldata ja mille seisukord on teadmata,

 vananevat korterelamufondi (ehitatud 1960–1990, projekteeritud kasutusiga 30–50

aastat),

 ehitisi, mis on rajatud allmaakaevanduste kohale, kus võib esineda maapinna

järelvajumist,

 avalikke mänguväljakuid ja seiklusparke, millel esineb projekteerimis-, ehitus- või

paigaldusvigu,

 korterelamutes toimuvate omavoliliste ümberehituste tõttu tekkinud kahjustusi

(kandvate seinte lõhkumine, rõdude ümberehitused, tehnosüsteemide muutmine).

Kasutusest välja langenud ehitised võivad olla lagunenud, niiskuskahjustustega või

90

varisemisohtlikud, sageli on need vabalt ligipääsetavad. Paneelelamutes on probleemiks

kandekonstruktsioonide vananemine, rõdude amortiseerumine ja omavolilised

konstruktsioonimuudatused.

Mänguväljakute puhul esineb vananenud seadmeid, vigaseid ühendusi ja ohtlikke paigaldusi.

Ajalooliselt on tuvastatud ka täisvaringu oht seiklusparkides.

Allmaakaevanduste kohal paiknevates elamutes on täheldatud vundamendi ja kandvate seinte

pragunemist ning vajumist.

Ohuolukorra hinnang

Nõuetele mittevastava ehitise või ehitusseadme puhul võivad tagajärjed olla:

Inimohud

 konstruktsioonide purunemine, rõdude varisemine või kogu hoone osaline

kokkuvarisemine (nt Kivi-Vigala 2020, Tallinn 2024),

 kukkumised ja vigastused mänguväljakutel ja seiklusparkides, sh poomis- ja

takerdumisohud (nt Tallinn 2011, Alutaguse 2019),

 varingu või süttimise tõttu hukkunud või vigastatud isikud.

Varaline kahju

 ulatuslikud kahjustused korterelamutele, kõrvalolevatele hoonetele,

 suured remondikulud, sh kohustuslik lammutamine.

Keskkonnariskid

 varisenud või süttinud hoonetest tulenev pinnase-, õhu- või veereostus.

Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht

Nõuetele mittevastava ehitise kasutamine (nt varisemisohtlikud hooned, amortiseerunud

korterelamud, ohtlikud rõdud, mänguväljakud, seikluspargid, allmaakaevanduste kohal

paiknevad hooned) võib põhjustada raskeid vigastusi või surma. Riskid tulenevad

konstruktsioonide purunemisest, rõdude ja varikatuste varisemisest, ohtlikest

mänguatraktsioonidest, maapinna vajumisest ja omavolilistest ümberehitustest. Tagajärjed

võivad ulatuda eluohtlikest vigastustest kuni suure varalise ja keskkonnakahjuni, mistõttu

hinnatakse tagajärje kaalukus kõrgendatuks.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

 TTJA teavitussüsteemi kaudu laekub ~50 teadet aastas ohtlikuna tunduvatest hoonetest.

 2021. aasta kampaanias kaardistati 215 potentsiaalselt ohtlikku ehitist.

 Suurpaneelelamute projekteeritud eluiga on lõppemas – 1960–1990 ehitatud hoonete

konstruktsioonid on jõudmas kriitilisse vanusesse.

 Uuringud (TTÜ 2009, TTJA 2018) kinnitavad rõdupiirete ja kandekonstruktsioonide

laialdast amortiseerumist.

 Allmaakaevanduste piirkondades esineb jätkuvalt maapinna vajumist.

 Mänguväljakute kontrollides on varem leitud 25 avariilises seisukorras mänguväljakut

126-st; 2024. aastal tuvastati 395 potentsiaalselt ohtlikku nõukogudeaegset

mänguväljakut.

 Korterelamutes toimuvad omavolilised ümber-ehitused põhjustavad igal aastal olulise

hulga TTJA-le esitatud kaebusi.

Kontrolli ulatus

 Kasutusest välja langenud hooneid avalikus ruumis;

 Vananeva elamufondi ehitisi (50+ aastat, kapitaalremont tegemata) kaebuste või

ohuilmingute esinemisel;

91

 Allmaakaevanduste kohal paiknevaid hooneid;

 Avalikud mänguväljakud ja seikluspargid;

 Korterelamutes esinevaid konstruktsioonikahjustusi.

TTJA pädevus

TTJA pädevuse ehitiste ohutuse tagamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 3 p 2. TTJA

teostab järelevalvet ehitiste ohutuse üle, sealhulgas kasutusest välja langenud hoonete,

vananeva elamufondi, mänguväljakute, seiklusparkide ning konstruktsioonikahjustustega

ehitiste puhul. TTJA võib kontrollida ehitise seisukorda, hinnata ohtu ja teha ettekirjutusi ohu

kõrvaldamiseks või ehitise kasutamise keelamiseks.

Järelevalvemeetmed

Järelevalve teostamisel võib TTJA kasutada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS §-de

131 ja 132 alusel riikliku järelevalve erimeetmeid, sh valdusesse sisenemine, valduse

läbivaatus, ettekirjutused, ehitise või selle osa kasutamise keelamine, lammutamise ettekirjutus

ja asendustäitmine. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunniraha. Ohu korral võib

TTJA taotleda PPA-lt või Päästeametilt ametiabi viibimiskeelu tagamiseks. Kui otsest ohtu ei

tuvastata, edastatakse teave kohaliku omavalitsuse üksusele edasiseks menetlemiseks.

48. Legaalmetroloogia valdkonna nõuete rikkumine 5 - keskmine-oluline oht

Ohuolukorra kirjeldus

Tagamaks mõõtevahendi, mõõtetulemuse ja kinnispaki mõõteseadusest tulenevatele nõuetele

vastavust peavad mõõtevahendid, nende kasutamine ja kinnispakid ning nende käitlemine

vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Mõõtevahendite nõuetele vastavuse tagamiseks

rakendatakse mõõtevahendeid reguleerivates EL õigusaktides mõõtevahendite turule laskmisel

ja kasutusele võtmisele vastavaid vastavushindamise protseduure. Mõõtevahendite kasutamisel

peab neid mõõteseaduses ettenähtud juhtudel taatlema või kalibreerima. Mõõtetulemuse

nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb kasutada taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning

tõendatud jälgitavuse nõude korral peab pädev mõõtja olema akrediteeritud või erialaselt

pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning järgima asjakohast (sh õigusaktis toodud)

mõõtemetoodikat. Tagamaks kinnispakkide täitekoguse nõuetele vastavust peab järgima

kinnispakkidele ja nende käitlemisele kehtestatud nõudeid.

Eestis on igapäevaselt kasutusel miljonid mõõtevahendid ja toodetakse või müüakse miljoneid

kinnispakke. Nõuetele mittevastava mõõtevahendi, mõõtetegevuse või kinnispakkide

käitlemise tagajärjeks on reeglina majanduslik või õiguslik kahju. Kahju suurus võib varieeruda

suures ulatuses. Üksikisikule ei pruugi kahju olla suur, küll aga ettevõte, kes nõudeid rikub

(näiteks jätab tarbearvestid taatlemata ja need võivad mõõta tarbija kahjuks), võib see tekitada

suurele hulgale üksikisikutele märkimisväärse kahju.

Konkreetne probleem või olukord

1. Turule lastakse või kasutatakse mõõtevahendeid, mis ei ole läbinud nõutud

vastavushindamist (nt MID alusel nõutud protseduurid). Tekib oht, et

mõõtevahendi soetaja võtab kasutusele vale või nõuetele mittevastava mõõtevahendi.

2. Mõõtevahendi taatlus on kehtetu või aegunud. Taatlemata või aegunud

mõõtevahendite näidud ei ole usaldusväärsed ega pruugi olla nõutud määral õiged.

3. Kinnispakkide täitekogused ei vasta märgitud mahule. Valede täitekoguste näol on tegu

tarbija petmisega.

4. Pädevate mõõtjate, taatluslaborite või vastavushindamisasutuste tegevuses tuvastatakse

protseduuride ja dokumentatsiooni puudusi (nt jälgitavuse tõendamata jäämine,

92

akrediteeringu nõuete eiramine). Mõõtetulemused ja sertifikaadid võivad osutuda

kehtetuks, põhjustades neist johtuvaid järelmeid seoses nendega.

Lisa toetavad faktid (statistika, varasemad juhtumid, välisriikide

praktika/käitumismuster, siseriiklik info)

Õiguslikud viited

 Mõõteseadus, Directive 2014/32/EU (Measuring Instruments Directive, MID); toote

nõuetele vastavuse seadus; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1020

turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta.

Ohuolukorra hinnang

Tagajärje kaalukus: oluline

Faktiline põhjendus: üksikjuhtumid (nt üks mõõtevahend või üks kinnispakk) võivad

põhjustada piiratud kahju, kuid massiline või pikaajaline nõuete rikkumine (samaaegselt

paljude tarbearvestite või turule lastud mõõtevahendite puhul) võib viia laiaulatusliku

majandusliku kahjuni (tarbijate väärkoheldud arvestus, ettevõtete väärkasu, turu moonutused).

TTJA varasemad menetlused on näidanud, et suures mahus taatlemata tarbearvestite

kasutamine on kokkuvõttes põhjustanud märkimisväärset majanduslikku kahju. Seetõttu on

kaalukas ohuolukord oluliseks hinnatav.

Realiseerumise tõenäosus: keskmine

Põhjendus: formaalsete kohustuste mittetäitmine (näiteks dokumentatsiooni puudumine) on

kohtades suhteliselt sage (suur tõenäosus), kuid tõsisemad juhtumid, kus mõõtetulemusest

tulenev suur ja püsiv kahju tekib (nt laialdane turule laskmine ilma vastavushindamiseta või

massiline taatlusteta tarbearvestite kasutamine), on harvemad (madal tõenäosus ühe konkreetse

kõrge riski juhtumi kohta). Koondhinnanguna — arvestades varasemaid järelevalveleide ja turu

suurust — on tõenäosus keskmine.

Kui tihti on aset leidnud / kui suur on tõenäosus Eestis (võrreldes välisriikidega):

 Välisriikide praktika näitab, et regulaarsed turujärelevalve kampaaniad paljastavad aeg-

ajalt mittevastavusi ja selle põhjal võetakse tarvitusele eemaldamis- või

parandamismeetmeid; suurte mahtude riskid esinevad eelkõige sektorites, kus

mõõtmised on laialt levinud (energia-, toidu-, jaekaubandus).

 Eestis, arvestades TTJA varasemaid leide ja mõõtevahendite laia kasutust, on sarnase

olukorra kordumine reaalne, eriti kui järelevalve ressursside või sihipäraste

inspektsioonide intensiivsus on madalam.

Ühiskondlikud trendid, mis võivad riski mõjutada:

 Digitaliseerimine ja kaugloetavad mõõtesüsteemid (nt nutiarvestid) suurendavad

mõõtevahendite keerukust ja nõuavad uute kontrollimeetodite täiustamist — see võib

nii suurendada rikkumiste riski (uued tehnoloogilised veaallikad) kui anda parema

andmebaasi järelevalveks.

 Rahvusvaheline tarneahela globaliseerumine võib suurendada ohtu, et mittestandardsed

või nõuetele mittevastavad instrumendid jõuavad turule (vajab tugevamat tolli- ja

turujärelevalvet).

Kontrolli ulatuse piiritlemine

Keda saab TTJA kontrollida:

 Kauplejad ja jaemüüjad, kes lasevad mõõtevahendeid turule (seadmete müügikohad).

 Toll — sisseveo käigus turule jõudvate mõõtevahendite kontroll (koostöö tolliga).

93

 Võrguettevõtjad (nt elektri-, soojus- ja gaasivõrguettevõtted) — nende kasutatavad

tarbearvestite taatluskohustus.

 Kokkuostjad (nt metsasaaduste kokkuostjad) ja kauplejad, kes kasutavad mõõtmiseks

kaale.

 Kinnispakkide tootjad ja importijad (täitekoguse nõuete tagamise

kohustuste järgimine).

 Pädevad mõõtjad, taatluslaborid ja vastavushindamisasutused (proceduuri- ja

dokumentatsioonikontroll, akrediteeringu ja pädevuse kontroll).

Milliseid nõudeid kontrollitakse (piiritlemine, realistlik maht):

 Mõõtevahendite, nende vastavushindamise ja kohustusliku märgistuse

ning dokumentatsioon olemasolu kontroll.

 Taatluskohustuse täitmise kontroll - kas taatlus on tehtud nõuetekohaselt ja

õigeaegselt).

 Kinnispakkide käitlemise kontroll, proovivõtt ja märgistuse kontroll.

TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed

Millised õigusaktid annavad TTJA-le pädevuse:

 Mõõteseadus sätestab raamnõuded mõõtevahenditele, kinnispakkidele, mahumõõtudele

ja mõõtühikutele.

 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus

(TNVS). Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku

järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561),

avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist,

hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule

laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud

väärtegudes.  

Milliseid riikliku järelevalve meetmeid saab rakendada:

 Dokumendikontroll ja andmete nõudmine (näiteks vastavushindamise ja taatluse

tõendid).

 Füüsilised kontrollid ja proovimõõtmised (kauplustes, ettevõtetes, tootmises).

 Sisenemine valdusesse/asutuse ruumidesse ja vallasasjade läbivaatus (kui õiguspäraselt

rakendatav korra alusel).

 Hoiulevõtmine ja keelamine — mittevastavate mõõtevahendite kõrvaldamine

kasutusest või turult (ajutine või püsiv keeld).

 Ettekirjutused nõuete rikkumise kõrvaldamiseks ja tähtajaline nõuete täitmise kohustus.

 Väärteomenetluse algatamine ja sanktsioonid (eeskätt majanduslikud karistused või

lähtuvalt konkreetsest rikkumisest).

 Koostöö tolli ja teiste riiklike järelevalveasutustega (sh EL-sisesed teavitused

ja ühisaktsioonid vastavalt Regulation (EU) 2019/1020).