Kiri

detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee

„Saatse saapa“ ümbersõidu

projekti Natura eelhindamine

Töö nimetus: Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“

ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

Töö number: 25054

Tellija: Transpordiamet

Vastutav täitja: Karl Kupits

Koostajad: Karl Kupits

Ethel Simmul

Kontrollis: Tuuli Vreimann

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

1 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 2

2 TÕENÄOLISELT MÕJUTATAVAT NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALA ISELOOMUSTAVAD ANDMED (SEALHULGAS KAITSE-EESMÄRGID) ................................................................... 3

2.1 KINDLAKSTEGEMINE, KAS KAVA VÕI PROJEKT ON NATURA-ALA KAITSEKORRALDUSEGA

OTSESELT SEOTUD VÕI SELLEKS VAJALIK ...................................................................................... 3

2.2 KAVA VÕI PROJEKTI KIRJELDUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVATE MÕJUDE

TUVASTAMINE ................................................................................................................................ 3

2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALASSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS .............. 7

3 EELDATAVALT EBASOODSAT MÕJU AVALDAVAD TEGEVUSED VÕI ASJAOLUD, SEEJUURES ERALDI VÕI KOOS MUUDE TEGEVUSTEGA ...................................................................... 14

4 MÕJU KÕIGILE TÕENÄOLISELT OTSESELT VÕI KAUDSELT MÕJUTATAVATELE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE, VÕTTES ARVESSE NENDE KAITSE-EESMÄRKE ............................. 15

5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS .................................. 17

2 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

1 SISSEJUHATUS

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta

projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks

ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi.

Transpordiamet algatas keskkonnakorralduse üksuse juhataja 30.05.2025 otsusega

nr 1.1-2/25/90 keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 18178 Värska-Ulitina tee

„Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. Ette oli

nähtud selle koosseisus läbi viia ka Natura eelhindamine ning põhjendatud juhul

asjakohane hindamine.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sulges ajutiselt 10.oktoobril 2025. a. Värska-Ulitina tee

Vene Föderatsiooni territooriumil asuva lõigu, seoses relvastatud gruppide liikumisega

piiril ja piiri vahetus läheduses. 16. oktoobril 2025. aastal otsustas Vabariigi Valitsus PPA

ettepanekul jätta Värska-Saatse teelõigul Saatse saapa läbisõidud suletuks.

Tulenevalt julgeoleku tagamise kaalutlustest ning võttes aluseks keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

seaduse § 30 lõike 31, andis Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korralduse nr 190, millega

otsustas jätta 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamata. Ühtlasi kohustati

Transpordiametit lõpetama riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“

ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine ning

hinnata vastavalt looduskaitseseadusele riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000

võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

3 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

2 TÕENÄOLISELT MÕJUTATAVAT NATURA 2000 VÕRGUSTIKU

ALA ISELOOMUSTAVAD ANDMED (SEALHULGAS KAITSE-

EESMÄRGID)

2.1 Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura-ala

kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Kavandatav tegevus ei ole Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks

vajalik.

2.2 Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate

mõjude tuvastamine

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee lõigud km 4,90-4,93 („väike saabas“) ja km 7,81-8,69

(„Saatse saabas“) asuvad Vene Föderatsiooni territooriumil. Antud lõigud on alates 10.

oktoobrist 2025 suletud ning läbipääsu enam ei toimu. Riigitee 18178 Värska-Ulitina

teel „väikest saabast“ ja „Saatse saabast“ läbivatele lõikudele ümbersõitude

projekteerimise eesmärk on rajada ümbersõidud, mis jäävad täielikult Eesti

territooriumile. See aitab vähendada julgeolekuriske ning tagab kohalikele elanikele

turvalisema ühenduse..

Projektiga hõlmatud ala paikneb piiritsoonis, Eesti Vabariigis Setomaa vallas Lutepää,

Sesniki ja Korela külades.

Kavandatava tegevuse asukohaskeem on toodud alloleval joonisel (Joonis 1).

4 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht

5 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

Transpordiamet on sõlminud projekteerimise töövõtulepingu Roadplan OÜ-ga riigitee

18178 Värska-Ulitina teel „väikest saabast“ ja „Saatse saabast“ läbivatele riigitee

lõikudele ümbersõitude ja riigiteel 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,592-13,582 asuvale

kruuskattega lõigule tolmuvaba katte põhiprojekti koostamiseks.

Tulenevalt Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korraldusest nr 190, keskendub antud Natura

eelhindamine vastavalt looduskaitseseadusele riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju hindamisega Natura

2000 võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Kusjuures Matsuri-Sesniki tee ja uue tee ristmik lahendatakse eraldiseisvalt ja see ei

kuulu käesoleva Natura eelhindamise koosseisu. Keskkonnaküsimused selgitatakse

ristmiku projekteerimisele tehtava keskkonnamõju eelhindamisega.

Natura eelhindamise koostamise hetkel koosneb kavandatav tegevus:

• põhilahendusest, kus välja pakutud tee asukohale alternatiive ei ole

• kahest alternatiivist, kus on välja pakutud kaks võimalikku asukohta

Põhilahendus ja alternatiivid on näidatud alloleval joonisel (Joonis 2).

Tee esialgne lahendus kulges mööda alternatiivi 1. Eesmärgiga vähendada mõju Natura

loodusala kaitse-eesmärkidele, töötati välja alternatiiv 2. Natura loodusala kaitse-

eesmärgi piirangud on käsitletud peatükis „3.2 Kavandatava tegevuse mõjualasse

jäävate Natura alade iseloomustus“.

Projekteerimine on algfaasis, mistõttu täpseid tehnilisi andmeid ei ole. Teekatte

laiuseks võib arvestada 8,5 m. Tee trassi laius (laius, kus on tee ehitamiseks tehtud töid,

nt kaevamine, kuhjamine, drenaažkraav) sõltub asukohast ja võib hinnanguliselt olla

kuni 20 m. Plaanitud on kõvakattega tee, mis tolmab oluliselt vähem kui kruusatee.

6 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

Joonis 2 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid

7 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

Tee rajamine ja kasutamine võib põhjustada järgmisi mõjusid:

• maavõtt – maavõtu täpne laius pole eelhindamise koostamise hetkel teada.

Teekatte laius koos teepeenraga võib olla kuni 8,5 m, sellele võib kohati

lisanduda kuivenduskraavi laius ja hooldusala (puude eemaldamine, niitmine)

laius.

• niiskusrežiimi muutus – tee püsivuse parendamiseks rajatakse tee servadesse

osaliselt kuivenduskraavid. Kraavid avaldavad kuivendavat mõju nii tee suunas

kui ka vastassuunas. Kuivendava mõju ulatus sõltub pinnakattest,

olemasolevast niiskusrežiimist ja kraavi sügavusest. Eelhindamise koostamise

hetkeks see info puudub. Märgaladel võib selline kuivendav mõju ulatuda kuni

mõnisada meetrit, kuivematel aladel maksimaalselt mõnikümmend meetrit.

• servaefekti teke – tee rajamine loob uue serva, kus valgus, tuul ja

temperatuurierinevused mõjutavad taimkatet.

• reostus – põhjustavad talvine soolatamine või kemikaalide kasutamine tee

hoolduses, mis muudab mulla keemilist koostist.

Tee ehitamine ja kasutamine põhjustab ka müra, tolmu ning vibratsiooni kuid neid ei

teki mahus, mida võiks Natura ala seisukohast oluliseks pidada.

2.3 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade

iseloomustus

Kavandatav tegevus läbib Mustoja loodusala (EE0080234, Joonis 3), mis asub Võrumaal

ning mille pindala on ca 3500. Loodusala keskse osa moodustavad Mustoja mõhnastik

(Kagu-Eesti suurim), Mustoja org ning nendega piirnevad jääpaisjärvetasandikud ja

rabamassiivid. Mustoja mõhnastiku pindala on 22 km² ning see paistab teiste Eesti

mõhnastike seas silma tugevasti liigestatud pinnamoe ning rohkete tuuletekkeliste

pinnavormide esinemisega (mattunud mullahorisondid, eoolsed vallid ning

deflatsiooninõod mõhnade nõlvadel).

Mustoja loodusala on valdavalt loodusliku taimkattega: mineraalmaadel valitsevad

kuivad nõmme- ja palumännikud ning liigniisketel aladel lage- või puisrabad.

Hoolimata suhtelisest liigivaesusest on loodusala taimestik tähelepanuväärne rohkete

stepi- ning metsastepi-liikide esinemise poolest. Näiteks võsu-liivsibul (Jovibarba

globifera), palupõisrohi (Silene chloranta), palu- ja aas-karukell (Pulsatilla patens, P.

pratensis). Piirkonna taimkatet on mõjutanud suured metsapõlengud (viimane 1963.

aastal), mille tulemusel on metsad aeg-ajalt asendunud nõmmedega. Loodusalale

8 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

jäävad metsise (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigad ja

vääriselupaigad1.

Mustoja loodusala kaitse-eesmärkideks on2:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030),

rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja palu-karukell (Pulsatilla

patens).

Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse jäävate Mustoja loodusala kaitse-

eesmärkideks olevate elupaikade kirjeldused (Tabel 1) ning kaitsealuste liikide

kirjeldused (Tabel 2) on toodud allolevates tabelites.

Kavandataval ümbersõiduteel viidi 2024. aastal3 ning 2025. aastal4 läbi taimestiku

inventuurid, mille käigus tuvastati Natura ala kaitse eesmärgiks olevate nõmmnelgi

(Dianthus arenarius) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) elupaikasid.

Teisi Natura alasid kavandatava tegevuse teoreetilises mõjualas ei ole.

1 Natura 2000 SDF - EE0080234

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri

3 Pajula, R. 2024. Kaitsealuste taimede inventuur Mustoja maastikukaitsealal uuel rajataval teetrassil. Eesti

Märgalade Ühing

4 Pello, A. 2025. Riigitee 18178 Värska-Ulitina teel “Saatse saapa” ümbersõidu rajamise KMH. Kaitsealuste

taimeliikide inventuur. Maves OÜ

9 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

Joonis 3 Kavandatava tegevuse paiknemine Natura 2000 ala suhtes

10 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

Tabel 1 Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualaraadiuses olev Natura alal kaitstav elupaik

ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

rabad (*7110) Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede

surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured

ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt

sademed. Raba taimestus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,

puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski.

Turbasamblamätaste pealmine osa kuivab kergesti läbi. Neil kasvavad

taimed taluvad hästi mitte ainult toitaine- vaid ka veenappust

(seetõttu on siin puhmastaimede liigiline koosseis sarnane

nõmmedele). Mättad vahelduvad rabas märgade, ajuti vee alla

jäävate älveste ning pisiveekogude – laugastega.

Rabasid leidub üle kogu Eesti. Suurimad rabalaamad paiknevad

Edela-Eestis (Soomaa), Pandivere kõrgustiku jalamil (Endla soostik) ja

Kirde-Eestis (Puhatu ja Muraka soostik).5

Lähem: raba elupaigatüüp

on vähemalt B

kvaliteediklassis 561,48 ha

suurusel alal säilinud.

Kaugem: raba elupaigatüüp

on vähemalt B

kvaliteediklassis 561,48 ha

suurusel alal säilinud6.

1. Maaparandus

2. Kontrollimatu

mootorsõidukite

turism

3. Põlengud6

Tegemist on esmatähtsa elupaigaga7. Alternatiiv 1

läbib ühte sellist elupaika (Joonis 4)8. Põhjalikuma

analüüsimiseta on selge, et tee rajamine vähendab

elupaiga pindala ja tõenäoliselt mõjutab teega

külgneva ala seisundit.

Konkreetset elupaika inventeeriti käesoleva projekti

raames 14.09.2024. Elupaiga kohta olev info on

ajakohane.

5 Paal, J., Martin, G., Reitalu, T., Mäemets, H., Timm, T., Timm, H., Järvekülg, R., Orviku, K., Vellak, K., Ingerpuu., Randlane, T., Krall, H., Roosaluste, E., Leibak, E., Kose, M., Luig, J., Tammaru, T., Õunap, E. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad

Eestis.

6 Mustoja maastikukaitseala

7 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ art 6(4) kohaselt võib esmatähtsa elupaiga seisundi halvendamist kaaluda üksnes juhul kui vajadus on seotud seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale

või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

8 Kaardil on lisaks EELIS elupaikadele peale kantud ka 2024. ja 2025. aastal inventuuride käigus korrigeeritud elupaikade piirid. St elupaikade tegelik ulatus on suurem, kui hetkel EELIS andmebaasis.

11 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

Tabel 2 Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualaraadiuses olevad Natura kaitse-eesmärgiks olevad kaitsealused liigid

9 Vilbaste, K., Zingel, H., Möller, K., Rannap, R., Otsus, M., Fridolin, H. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis.

10 Natura 2000 SDF - EE0080234

11 Kalamees, R. 2018. Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I –. Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine 11-18/TA/414-5.

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

palu-karukell

(Pulsatilla

patens)

Suurte punakaslillade, välisküljel siid-

karvaste õitega püsik tulikaliste

sugukonnast. Eelistab kuivi valgusrikkaid

kasvukohti ning lepib kevade happeliste

liivmuldadega. Kasvab enamasti nõmme-

ja palumännikutes, liivastel nõlvadel,

raudteetammidel ja teepervedel. Eestis

levib peamiselt Harjumaal ja Kagu-Eestis.9

Lähem: tagatud on liikidele sobivate

kasvukohtade olemasolu vähemalt 19,51 ha

ulatuses (Tinaliiva liiviku taastamisala,

Surnumäe taastamisala, Määnükivi

taastamisala, Rüüvlilumpõ taastamisala,

Poogandi taastamisala). Stepitaimede

puhul on kokku lepitud nende seisukorra

parandamise ja taastamise üldised

põhimõtted iga liigi puhul eraldi

kaalutletuna – kas reintrodutseerimine on

võimalik/vajalik, millistele liikidele luua

püsielupaiga kaitse jne.

Kaugem: kaitsealuste ja haruldaste või

ohustatud liikide ja nende elupaikade

soodne seisund on säilinud vähemalt

19,51 ha ulatuses.6

Peamiseks ohuks on

korjajad ja väljakaevajad.

Ohustab ka kasvukohtade

kinnikasvamine. 9

Keskmine või vähenenud kaitsestaatus (C)

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala

äärel (B)

Küllaltki väärtuslik (C)10

Antud taimeliiki leidub kõige enam alternatiiv 2 läheduses

(Lisa 1).

Nõmmnelk

(Dianthus

arenarius

subsp.

arenarius)

Madal sinakasroheline mätasjalt kasvav

taim nelgiliste sugukonnast. Kasvavad

kuivades valgusrohketes männimetsades,

liivikutel, luidetel, loopealsetel ja

klibuvallidel. Eestis levib seda üksikutes

kohtades rannikualadel ja vähesel määral

Kagu-Eestis. Peamiseks ohuks on

kasvukohtade kinnikasvamine sammalde,

samblike ja kõrrelistega, mis takistab

alamliigi levikut.

Metsastumise ja

võsastumise tõttu

muutuvad ebasoodsaks

valgustingimused.

Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) inventuur viidi läbi

2017–18 kevadsuvedel kõikides keskkonnaregistrisse

kantud leiukohtades. Inventuuri eesmärgiks oli saada

ülevaade Eesti nõmmnelgipopulatsiooni seisundist ja

levikust ning liigi elupaikade seisundist kõikides

keskkonnaregistrisse kantud nõmmnelgi leiukohtades

selle alamliikide ( arenarius ja borussicus Vierh.) kaupa.

Inventuuril avastati, et Kabli, Rahumäe, Järve ja Mustoja

loodusaladel on levinud nõmmnelgi alamliik borussicus11,

mis ei ole Mustoja loodusala kaitse-eesmärk. Seega ei ole

antud liiki Natura eelhindamises vajalik kajastada.

12 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

Harivesiliku

(Triturus

cristatus)

Suur tume köbrulise nahaga vesilik.

Täiskasvanud isendid võivad kasvada kuni

14 cm pikkuseks, emasloomad isegi 18 cm

pikkuseks. Kõhupool kollane või oranž,

mustade täppidega. Veekogust kuivale

maale naasnud loomade nahk on niiske

ning ülapoolelt mustjas. Harivesilik on

Eesti mandriosas hajusalt levinud liik.

Harivesilik vajab eluks nii maismaa- kui ka

vee-elupaiku. Maismaaelupaigad on

olulised toitumiseks ning talvitumiseks,

vee-elupaigad aga paljunemiseks.

Harivesilikku võib leida nii väiksematest

metsa järvedest, kopra poolt üleujutatud

metsaaladelt, külatiikidest ning ka

liivakarjääridest. Ta eelistab päikesepaistel

asuvaid selgeveelisi veekogusid, kus leidub

piisavalt veetaimestikku kudu

kinnitamiseks ning mis asuvad

kogumikena9.

Lähem: kahepaiksetele (harivesilik,

mudakonn) sobilik väikeveekogude

süsteem on säilinud

vähemalt 2,76 ha-l, selgitatud on

harivesiliku olukord kaitseala piires ja

vajadus püsielupaiga järele.

Kaugem: kahepaiksetele sobilik

väikeveekogude süsteem on säilinud

vähemalt 2,76 ha-l, vajadusel (selgub

kahepaiksete seire tulemusest) on

väikeveekogude süsteemi suurendatud.

Sõltuvalt inventuurist on kahepaiksete ja

nende elupaikade soodne seisund

saavutatud või säilinud6.

Harivesilikku ohustab

eelkõige neile sobilike

väikeveekogude

asustamine kaladega,

samuti veekogude

kinnikasvamine,

mudastumine ning

prahistamine. Oluline on

olemasolevaid veekogusid

säilitada ja võimaluse

korral ka uusi tiike rajada9.

Harivesiliku kohta kavandatava tegevuse alal

levikuandmed puuduvad. Kuna ta vajab elupaigana muu

hulgas veekogusid, siis ilmselt kavandatava tegevuse alal

harivesilikke ei levi.

13 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

Joonis 4 Kavandatava tegevuse läheduses olev Mustoja loodusalal kaitse

eesmärgiks olev elupaigatüüp

14 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

3 EELDATAVALT EBASOODSAT MÕJU AVALDAVAD TEGEVUSED

VÕI ASJAOLUD, SEEJUURES ERALDI VÕI KOOS MUUDE

TEGEVUSTEGA

Kavandatava tegevuse mõju jaotub tee rajamisaegseks mõjuks ja käitamisaegseks

mõjuks.

Rajamisega kaasnevad mõjud:

• Maakatte muutmine (peamiselt metsast teemaaks, pinnase eemaldamine ja

tihendamine)

• Servaefekti teke

Käitamisega kaasnevad mõjud:

• Niiskusrežiimi muutus. Teetammi kuivendamisest põhjustatud kuivendav mõju.

• Keemiline reostus

Maakatte muutmise oluline mõju võib ilmneda juhul kui maavõtt toimub

looduskaitseliselt olulisemate elupaikade (Natura elupaigad) arvelt. Käesoleva Natura

eelhindamise koostamise hetkeks pole trassi täpne laius teada, kuid Natura ala on

inventeeritud ning võimalikud olulised elupaigad tuvastatud (vt peatükk „2.3

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus“).

Tee rajamine loob uue serva, kus valgus, tuul ja temperatuurierinevused mõjutavad

taimkatet.

Niiskusrežiimi muutus (kuivendamine) võib mõjutada niiskuslembeste elupaikade

seisundit ja selle läbi taimede kasvutingimusi. Märgaladel võib selline kuivendav mõju

ulatuda kuni mõnisada meetrit, kuivematel aladel maksimaalselt mõnikümmend

meetrit. Kui tegemist on looduskaitseliselt oluliste elupaikadega (Natura elupaigad),

võib avalduv mõju olla oluline.

Keemilist reostust põhjustavad talvine soolatamine või kemikaalide kasutamine tee

hoolduses, mis muudab mulla keemilist koostist. Soolakahjustus võib hävitada

tundlikke liike ja muuta mulla pH-d.

15 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

4 MÕJU KÕIGILE TÕENÄOLISELT OTSESELT VÕI KAUDSELT MÕJUTATAVATELE NATURA 2000

VÕRGUSTIKU ALADELE, VÕTTES ARVESSE NENDE KAITSE-EESMÄRKE

Tabel 3 Kavandatava tegevuse mõju Natura loodusala kaitse-eesmärkidele

KAITSEVÄÄRTUS MÕJU SELGITUS

rabad (*7110) Ebaselge Alternatiiv 1 põhjustab Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale esmatähtsale elupaigale

ebasoodsat mõju maavõtuga ja ilmselt ka niiskusrežiimi muutmisega.

Loodusdirektiivi artikkel 6(4) sätestab järgmist:

Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete

lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel,

sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik

vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgus tiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik

teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/ või esmatähtsaid liike,

võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga,

esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude

üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

Kuigi kavandatav tegevus on seotud avaliku julgeolekuga, on võimalik tee rajada ka

alternatiivsele trassile – alternatiiv 2.

Alternatiiv 2 elupaigale on võimalik mõju tee kraavituse kaudu. Kraavituse mõju selgub

projektlahenduse valmimisel.

16 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine

KAITSEVÄÄRTUS MÕJU SELGITUS

palu-karukell

(Pulsatilla patens)

Ebaselge Kavandatava uue ümbersõidutee alla jäävad antud leiukohad. Nende isendite ümberistutamise

võimalikkust tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada. Samuti ei ole võimalik

praeguse info kohaselt välistada/hinnata tee trassi kõrvale jäävatele isenditele tekkiva

niiskusrežiimi muutuse mõju.

17 18. detsember 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura

eelhindamine

5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA

JÄRELDUS

Arvestades, et alternatiiv 1 läbib esmatähtsat elupaika (rabad (*7110) ja tee asukohale

on ka alternatiiv 2, mis ei läbi konkreetsel Natura alal kaitse-eesmärgiks olevaid

elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning jätkata üksnes alternatiiviga 2. Samas ei

saa välistada, objektiivse teabe põhjal, ebasoodsa mõju tekkimist Natura kaitse-

eesmärkidele alternatiiv 2 osas. Seega eelnevast lähtuvalt on siiski vajalik Natura

hindamise jätkamine asjakohase hindamise etapis.

Alternatiivi 2 osas tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada järgmised

asjaolud:

• niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele

• servaefekti mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse-

eesmärgiks olevale palu-karukellale

• talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja

kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale

Trassi alla jääva palu-karukella ümberasustamine on võimalik ja ei ohusta loodusala

kaitse-eesmärke, kui see toimub õigel ajal ja professionaalselt. Ümbersõidu rajamine

elupaikade suurust ei muuda – 19,51 ha ulatuses tagatud kasvualad jäävad alles ja

nende seisund säilib.

OTSUS

19.12.2025 nr 1.1-2/25/198

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate

tegevuste Natura asjakohase hindamise algatamine

Transpordiamet, kes kavandatava tegevuse osas on looduskaitse seaduse (LKS) § 692 alusel

otsustaja, esitas asutusesiseselt keskkonnakorralduse üksuse juhatajale taotluse riigitee 18178

Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste Natura

asjakohase hindamise algatamiseks.

I. ASJAOLUD

Transpordiamet esitas 28.04.2025 sisemise dokumendina keskkonnakorralduse üksuse juhatajale

taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS §-s 3

sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti

koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS §-s 261 sätestatud erisusi.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta

projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks ühest

sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Kavandatava tegevuse

asukohaks on Võru maakond, Setomaa vald, Korela, Lutepää ja Seskini külad.

Kavandatav tegevus paikneb valdavas osas Mustoja maastikukaitsealal (KLO1000178), mis

ühtlasi on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustoja loodusala (EE0080234).

Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja 30.05.2025 otsusega nr 1.1-2/25/90 algatati

riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate

tegevuste KMH. Transpordiamet teavitas KMH algatamisest 13.06.2025 ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded teadaandega nr 2469008. Menetlusse kaasatavaid asjaomaseid asutusi

ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid

menetlusosalisi teavitas Transpordiamet 13.06.2025 kirjaga nr 8-5/25/10000-1.

Võttes arvesse julgeoleku tagamise kaalutlusi ning võttes aluseks KeHJS § 3 lõike 4 ja Vabariigi

Valitsuse seaduse § 30 lõike 31, andis Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korralduse nr 190, millega

otsustas jätta 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamata. Ühtlasi kohustati Transpordiametit lõpetama riigitee 18178

Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

2

keskkonnamõju hindamine, mis oli algatatud 30. mai 2025. a otsusega nr 1.1-2/25/90, ning

hindama riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga

kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkusele vastavalt looduskaitseseadusele.

Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja 22.10.2025 otsusega nr 1.1-2/25/161

tunnistati Transpordiameti 30.05.2025 otsus nr 1.1-2/25/90 „Keskkonnamõju hindamise

algatamine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga

kavandatavatele tegevustele“ kehtetuks. Transpordiamet teavitas KMH lõpetamise otsusest

24.10.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande nr 2469008 (KMH

algatamine) parandamisega, millele lisati KMH lõpetamise klausel. Menetlusse kaasatavaid

asjaomaseid asutusi ning KeÜS § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi teavitas

Transpordiamet 23.10.2025 kirjaga nr 8-5/25/18075-1.

Transpordiamet esitas 19.12.2025 sisemise dokumendina keskkonnakorralduse üksuse juhatajale

taotluse Natura asjakohase hindamise algatamiseks riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele.

II. NATURA EELHINNANG

Transpordiamet, kui riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu arendamise eest

vastutav haldusorgan, tellis KMH litsentsi omavalt eksperdilt teelõigu rajamisega kaasnevate

tegevuste mõju hindamiseks eksperthinnangu (käesoleva otsuse lisa 1), mis annaks otsustajale

LKS §-s 693 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks. Transpordiamet nõustub

eksperthinnangu kaalutluste ja järeldustega. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu

mahukust arvestades esitatakse käesolevas otsuses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud

kaalutlused on esitatud otsuse lisas 1.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamise

ekspertiisi kohaselt, arvestades, et kavandatava tegevuse alternatiiv 1 läbib esmatähtsat elupaika

(rabad (*7110) ning et tee asukohale on ka alternatiiv 2, mis ei läbi konkreetsel Natura alal kaitse-

eesmärgiks olevaid elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning jätkata üksnes alternatiiviga 2.

Samas ei saa välistada, objektiivse teabe põhjal, ebasoodsa mõju tekkimist Natura kaitse-

eesmärkidele alternatiiv 2 osas. Seega eelnevast lähtuvalt on vajalik mõju hindamise jätkamine

Natura asjakohase hindamise etapis.

III. OTSUS

Arvestades eeltoodut, tuginedes LKS § 692-694 ja Transpordiameti taristu haldamise teenistusese

direktori 22.07.2021 korralduse nr 1.1-3/21/322 „Volituse andmine“ punktile 1.2.,

otsustan:

1. Algatada Natura asjakohane hindamine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“

ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele.

2. Natura asjakohast hindamist viib läbi AS Maves, ekspertrühma kuuluvad Artto Pello

(elupaigad ja kaitstavad taimeliigid), Margus Voolma (hüdrogeoloogia), Tuuli Vreimann

(Natura hindamine, KMH litsents KMH0167), KMH ekspert Karl Kupits (KMH litsents

KMH0105).

3. Alternatiivi 2 osas tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada järgmised asjaolud:

3.1.niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele;

3

3.2.servaefekti mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse-eesmärgiks

olevale palu-karukellale;

3.3.talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja kaitse-

eesmärgiks olevale palu-karukellale.

4. Transpordiameti planeerimise osakonnal teavitada menetlusosalisi kirjalikult ning

avaldada teade Transpordiamet kodulehel.

IV. VAIDLUSTAMINE

Otsuse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või

päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

juhataja

planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

Meie 30.12.2025 nr 8-5/25/21739-1

Teavitus Natura asjakohase hindamise

algatamisest

Transpordiamet teavitab, et algatas keskkonnakorralduse üksuse juhataja 19.12.2025 otsusega nr

1.1-2/25/198 riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga

kavandatavate tegevuste Natura asjakohase hindamise.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta

projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks ühest

sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Kavandatava tegevuse

asukohaks on Võru maakond, Setomaa vald, Korela, Lutepää ja Seskini külad.

Transpordiamet tellis KMH litsentsi omavalt eksperdilt teelõigu rajamisega kaasnevate tegevuste

mõju hindamiseks eksperthinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevuse alternatiiv 1 läbib

esmatähtsat elupaika (rabad (*7110)) ning kuna tee asukohale on ka alternatiiv 2, mis ei läbi

konkreetsel Natura alal kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning

jätkata üksnes alternatiiviga 2. Natura asjakohase hindamise käigus tuleb alternatiiv 2 osas

selgitada niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele, servaefekti

mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale ning

talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja kaitse-eesmärgiks olevale

palu-karukellale.

Kavandatava tegevuse Natura asjakohase hindamise otsusega ning Natura eelhindamist käsitleva

eksperthinnanguga saab tutvuda Transpordiameti kodulehel (rubriik „Teehoid ja

liikluskorraldus“ → „Keskkond“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“), otselink: Riigitee

18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

Natura asjakohase hindamise algatamine.

Natura asjakohast hindamist viiakse läbi looduskaitseseaduse sätete kohaselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Villu Lükk

juhataja

planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus

Lisa: Natura asjakohase hindamise algatamise otsus

Kristi Olt

5208169, [email protected]