Riigiteede haljastustööde juhendi kinnitamine

Juhend

Riigiteede haljastustööd

TRANSPORDIAMET 2025

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 2/17

SISUKORD

1 ÜLDSÄTTED .............................................................................................................................. 2

1.1 Eesmärk ................................................................................................................................ 2

1.2 Juhendi sihtrühm .................................................................................................................. 2

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 2

3 SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 3

3.1 Õigusaktid ............................................................................................................................ 3

3.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid ................................................................................. 3

4 haljastustööd ................................................................................................................................. 3

4.1 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse ........................... 3

4.2 Maastikukujundustööd ......................................................................................................... 6

4.3 Haljastuse hooldus .............................................................................................................. 17

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Eesmärk

Juhendi eesmärk on tagada riigiteede kvaliteet alates haljastustööde ja tehnoloogiate planeerimisest

kuni tööde lõpule viimiseni. Seega on juhend heaks töövahendiks nii projekteerimisel, tööde

teostamisel, võimalike probleemide tekkimisel ja käsitlemisel ning tehtud tööde ülevaatusel ja

vastuvõtmisel. On väga oluline, et tellijad ja töövõtjad töötaksid koos ja kasutaksid parimat

lähenemist haljastustööde kvaliteedi tagamisel. Mõlema osapoole roll on vajalik ning Haljastustööde

juhis on alusdokumendiks, et tagada ühene mõistetavus haljastustöödest.

Haljastustööde juhis on seotud dokumendiga „Teetööde tehnilise kirjeldus“, täiendades seda

haljastustööde osas.

1.2 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks teede ehituse projektijuhtidele, omanikujärelevalvele ning

riigimaanteede ehitajatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Juurimine – teemaa-alalt kogu maapinna alune soovimatu taimne materjal, nagu kännud,

juured, maetud puud eemaldamine vähemalt 20 cm sügavuselt ja äravedu.

 Kasvualus – taimede istutamiseks või külviks rajatav mullast jt vajalikest koostisosadest (nt

erosioonitõkkematerjal) teatud mõõtudega kiht või kihid, millesse taim saab juurduda.

 Kasvukiht – mullakiht.

 Kasvumuld – haljastamiseks sobiv muld, mille koostis on laboratoorselt tuvastatud.

 Kasvupinnas – mulda ja huumust sisaldav maakoore ülemine pinnasekiht, mille sobivus

haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata.

 OJV – omanikujärelevalve.

 Raadamine – teemaa alalt puude, võsa ja põõsaste ning mahalangenud puude eemaldamine

ja äravedu.

 Teemaa-ala puhastamine – tee maa-alal lõpetatud viimistletud ja esteetilise väljanägemise

andmine. Teemaa-ala puhastamine tuleb teha projektiga kindlaks määratud maa-ala ulatuses.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 3/17

 TRAM – Transpordiamet.

3 SEOTUD DOKUMENDID

3.1 Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid

 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

3.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid

 Teetööde tehnilised kirjeldused

4 HALJASTUSTÖÖD

4.1 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse

4.1.1 Ehitamine ja töö

Raadamistöödel võib ette tulla ka sanitaarraiet ja/või harvendusraiet. Sanitaarraiet tehakse

nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat

mittekujutavate surevate või surnud puude puistust või haljasalalt eemaldamiseks. Harvendusraiet

tehakse liigtihedas puistus valgusolude parandamiseks, mille käigus eemaldatakse puistust

vähemväärtuslikud ning kasvus alla jäänud puud.

1) Raadamine.

Raadamistöödel järgida järgmist:

a) Raietöid teostatakse ainult projektiga kindlaks määratud alal ning vastavate lubade

(raieluba, üksipuude raie luba looduskaitseseaduse § 45 tähenduses) alusel.

b) Puude langetamisel tuleb saagida võimalikult maapinna lähedalt.

c) Puude järkamisel tuleb arvestada metsamaterjali erapära (puu kuju, kõverus jms) ja

allesjätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed tuleb jätta objektile kasvama.

d) Kasvama jäävate puude võrasid tuleb vajadusel hõrendada ja piirata.

e) Kaitsta piirdeaiaga puid, põõsaid või mistahes looduskaitse seaduse alusel kaitstavaid

taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise

eest.

f) Säilitatavatele üksikpuudele tuleb paigaldada tüvekaitsed. Loomatara tagune ala tuleb

võsast puhastada 1 m ulatuses. Eramaa puhul tuleb tegevused kooskõlastada kinnistu

omanikuga.

2) Juurimine.

Juurimisetöödel järgida järgmist:

a) Eemaldatakse kännud, juured, maetud puud, jms.

b) Juuritakse kõik raadatud ja/või kaevatavad alad või asendatakse juurimine freesimisega

vähemalt 20 cm sügavuselt.

c) Juuritakse alad, kuhu kaevatakse äravoolukraavid, dreenide kaevikud ja kust

eemaldatakse sobimatu pinnas ning ehitatakse rajatisi. Juurimisel tekkinud augud tuleb

täita auke ümbritsevale pinnasele omadustelt ja tugevuselt sarnase sobiva pinnasega.

Säilitatava puu lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga

kaevates eemaldada. Lähedusse jäävate puude jaoks võib kasutada nt kännufreesi või -puuri.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 4/17

3) Teemaa-ala puhastamine. Teemaa-ala puhastamise all järgida järgmist:

a) Eemaldatakse alalt postid, mastid.

b) Täidetakse ja tihendatakse pinnases olevad augud.

c) Likvideeritakse mahajäetud teed.

d) Eemaldatakse kivid ja rahnud (ᴓ>5 cm) ning muu sobimatu materjali (ehituspraht,

olmepraht jne.).

e) Enne objekti üleandmist niidetakse rohi või muru.

Märkus: Raadamise, juurimise ja teemaa-ala mahtude sisse ei arvestata olevate kraavide

puhastamisel tekkivat nõlvade ülaservade vahelist ala.

4) Säilitatavate puude jm haljastuse kaitse:

a) Enne ehitustööde algust tuleb määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon,

et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese

hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon

maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse

märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste

haljastustööde valmimiseni.

b) Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb

paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele

panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve

ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel

kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju

säilib.

c) Ehitusobjektil, millel esineb säilitatavaid puid või kaitstava haljastusega alasid, tuleb

koostada plaan, kus on määratud masinate ja inimeste liiklemisteed ning pinnase ja

ehitusmaterjalide ladustamiskohad. Kõik nimetatud tegevused peavad jääma väljapoole

puu(de) kaitsetsooni. Kui ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama,

kaetakse puu alune pind ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusa kihiga, mille peale

asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse

lõppedes tuleb kaitsekiht eemaldada.

d) Kui puu(de) kaitsetsoonis masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta puidust

laastude või killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla

kokkusurumist juurestiku ümber. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 15-30 cm paksuse

kihina. Ajutised sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu

suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui puu

kaitsetsoonis on muld ja pinnas liigselt tihenenud (vt vastavuse kontroll), tuleb seal pinnas

45 cm paksuselt välja vahetada või seda õhustada spetsiaalsete masinate ja võtetega.

e) Puu kaitsetsoonis võib kaevetöid teha vaid projektikohaselt. Puu ühel või mitmel küljel

ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekkib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga

juuri ei tohi läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured

jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt

küljelt. Kui üle 4 cm läbimõõduga juurde säilitamine on siiski vältimatu, tuleb juured läbi

lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud

juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud

puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele

tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise

seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad

juured. Kui kaevist hoitakse lahti üle ühe nädala, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega,

mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinni

ajamisel säilitada turba ja liivasegu kinni hoidev kangas, kile eemaldada. Kui puu juured

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 5/17

saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise

kompenseerimiseks proportsionaalselt harvendada lisaks puude võra.

f) Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis.

Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni

(võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Maapinna tõstmise

korral taluvad puud 10-15 cm paksuse kihi lisamist maapinnale, kuid sel juhul tuleb

kasutada poorset täidet (1:1:1 vahekorras muld, jämeda fraktsiooniga liiv ja purustatud

puukoor). Paksem kiht nõuab keerukamaid meetmeid - spetsiaalset õhutussüsteemi,

tugimüüride ehitamist. Pinnase täitmisel juurestiku lähedal ei tohi kasutada mulla

happesust muutvaid materjale – paasi, aluselisi savisid, betooni. Puude juurekaelal tuleb

säilitada pinnase endine kõrgus (mulla kuhjamine juurekaelale vastu tüve hävitab puu)

või näha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega (tugimüürid).

5) Üksikpuude langetamine, valikuline puude võrade piiramine ja üksikpuude ümber istutamine:

a) Üksikute puude langetamisel võib tekkida vajadus kasutada erimeetodeid. Üksik puu

tuleb vajadusel juurida, freesida või langetada tõstukit kasutades. Üksikpuud tuleb ära

vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada.

b) Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata. Võra

piiramisel ei tohi puudele tekitada jäädavaid kahjustusi. Puude võrad piiratakse projektis

toodud kõrguse ja laiuseni. Maha lõigatud oksad veetakse ära ja koristatakse tekkinud

lõikamisjäägid. Nähtavuskolmnurga ulatuses segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad

puuvõrad tuleb piirata ja võra "kõrgemale tõsta", st ära lõigata alumised oksad 2,5-3m

kõrguseni või projektis näidatud kõrguse ja laiuseni.

c) Võra tuleb lõigata professionaalselt, puudele ei tohi tekitada jäädavaid kahjustusi. Üle 5

cm läbimõõduga oksa tuleb saagida kolme lõikega: esimene saagimine oksa

harunemiskohast 30 cm kauguselt suunaga alt üles (poole oksa läbimõõduni), teine

saelõige ülalt alla tuleb teha veel 2,5 cm kaugemalt, ning alles viimane lõige õigelt kohalt,

jättes alles oksakrae ning oksa ja tüve vahelise kooreharja. Ära lõigata ei tohi oksi, mille

läbimõõt on suurem kui 1/3 sellest oksast või tüvest kuhu nad kinnituvad.

d) Puude oksi ei või lõigata kevadel pungade puhkemise ajal, lehtede langetamise ajal ja

tugevate külmakraadidega. Kaski, vahtraid ja hobukastaneid tugeva mahlajooksu tõttu

kevadel ei lõigata, nende sobiv lõikusaeg on juuli-august. Kuuse või männi oksa

lõikamisel tuleb alles jätta okastega oks vähemalt 2/3 ulatuses, sest ilma okasteta oksaosa

kuivab. Kuusehekki kärpides tuleb eelmise aasta kasvust alles jätta 2-5 cm. Kuuse, männi

vm okaspuu latva ära lõigata ei tohi. Lehtpuude (v.a põlispuud) latva võib erandjuhul ära

lõigata kuni esimese sobiva tugeva oksaharuni, mille läbimõõt ei tohi olla väiksem kui

1/3 äralõigatust.

e) Hooldus- ja kujundlõikust tehakse võradest kuivanud, haigete ja murdunud okste

eemaldamiseks ning võrade kujundamiseks. Kujundlõikuse nõuded sõltuvad puu- või

põõsaliigist.

f) Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad üksikud puud, samuti

projektlahenduse realiseerimist takistavad üksikud puud tuleb ümber istutada kui seda

näeb ette projekt. Puud istutatakse ümber projektis toodud kohtadele. Vajadusel

kaitstakse ümberistutatud puid aiaga. Puude istutus- ja ümberistutustööd tuleb teostada

vastavalt järgnevates peatükis toodule.

g) Mulde piiridest väljapoole jäävaid puid ja põõsaid, mis vastavalt joonistele kuuluvad

säilitamisele, tuleb kaitsta ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste

ning hävimise eest. Kui osutub vajalikuks langetada riigitee ääres kasvavaid puid või teha

nende võra piiramist (hoolduslõikust), tuleb maha raiutud puud ja raiejäätmed

liiklusohutuse tagamiseks sõiduteelt või mistahes liiklusele ohtu kujutavast piirkonnast

koheselt ära vedada.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 6/17

Väljajuuritud kännud tuleb sõidutee asfaltkatte servast võimalusel vähemalt 9 m kauguselt ära

vedada.

Raadamis- ja juurimistööde, samuti teemaa-ala puhastamistööde käigus tekkinud jäätmeline materjal

tuleb käidelda ühel või mitmel allpool nimetatud viisil: jäätmete lahtine põletamine (kooskõlas

õigusaktidega) või purustamine hakkpuiduks; jäätmete ladustamine selleks ettenähtud alale.

Maantee ja sellega piirnevad alad peavad jääma viimistletud väljanägemisega ja planeeritud ning

kõrvalkinnistule sujuva üleminekuga.

Teemaa-alale ega selle lähedusse ei tohi jääda jääkmaterjali.

4.1.2 Vastavuse kontroll:

Likvideeritud võsa tüükad võivad olla 10-15 cm pikad, puude kännud kuni 20 cm. Piiratud võraga

puudel ei tohi olla oksakraest välja ulatuvaid oksatüükaid ega ka äralõigatud oksakraesid. Lõigatud

okstega puudel ei tohi olla koorerebendeid. Säilitatavad puud peavad olema vigastusteta. Säilitatava

puu all ei tohi pinnas olla liigselt tihenenud: kätte võetuna peab muld surumisel kergesti lagunema.

4.2 Maastikukujundustööd

4.2.1 Kasvualuse rajamine

Tööd sisaldavad kõiki taimede kasvualuse rajamiseks vaja minevaid materjale ning kõigi tööde

teostamist, kaasa arvatud mullaproovide võtmine, kasvumulla segamine, laotamine, tasandamine,

tihendamine.

1) Materjalinõuded:

a) Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või

spetsiaalsest kasvumullast. Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus

on kirjas mulla lõimis ja toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv.

b) Mulla sobivust taimekasvuks tuleb kontrollida käesolevas juhises toodud kriteeriumide või

Soome Viherympäristöliitto soovituste (Viherympäristöliiton suositukset

kasvualustaohjearvoksi) või samaväärse juhise järgi. Samadele nõuetele peab vastama ka

olemasolev kasvupinnas, komposteeritud reoveesete või komposteeritud orgaanilised

jäätmed, mida soovitakse kasutada kasvualuseks, metsastamiseks või muru rajamiseks.

Kohaliku mulla nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel mullaanalüüsiga. Mittevastavusel

tuleb teha mullaparandustöid vastavalt eelpool nimetatud juhise tingimustele.

c) Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära.

Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte.

d) Kasvumulla mineraalosa võib sisaldada jämedat kruusa (6-20 mm läbimõõduga osakesi) kuni

10 kaaluprotsenti. Puude ja põõsaste kasvumuld võib sisaldada jämedat kruusa ja väikesi kive

(6-50 mm läbimõõduga osakesi) kuni 15 kaaluprotsenti. Kasvumulla mineraalosa ning puude

ja põõsaste kasvumuld võib sisaldada liiva, peenfraktsioonilist graniitkillustikku või savikat

mulda. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.

Puude, põõsaste, püsikute ning I ja II klassi muru (tabelis 3) kasvumullas peab füüsikalise

savi (väiksemad osakesed kui 0,02 mm) sisaldus jääma vahemikku 10-20%; III klassi murul

ja metsastamisel 10-50%. Enamiku mineraalosakeste suurus peaks olema 0,1 – 0,3 mm (vt

mulla lõimis, tabel 1).

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 7/17

Tabel 1. Haljastamiseks sobiv muld

Olemasoleva mulla toitainete sisalduse

optimaalsed piirväärtused

(allikas Põllumajandusuuringute Keskuse

Agrokeemia labor)

Taimekasvuks vajalike toitainete piirväärtuste

täpsustus haljastamiseks kasutatavas mullas

(Min väärtus)

Näitajad ja

kontrollmeetod

Mõõtühik Arvnäitaja

Mulla reaktsioon pHKCl 4,0…..7,5

I ja II klassi muru, püsikud 6,0-6,5;

III klassi muru 5,5....6,5;

lehtpuud 5,5....6,4;

Okaspuud 4,5....5,5 (kuused 3,7...4,5);

Lehtpõõsad 6,0-7.

Mulla lõimis **

Lihtmeetodil

L, sl, ls1,

ls2, ls3, s sl-ls3

III klassi muru, metsapuud: sl-ls3 .

Puud, põõsad, ronitaimed, püsikud, I ja II klassi

muru: sl .

Mahumass kg/l 0,7….1,6 0,7-1,2

Orgaaniline aine % 1…10

Muru 6<8<12;

Metsapuud (mänd) 4<5<6;

Puud, põõsad, ronitaimed, püsikud 8<10<12

P Meh3 mg/kg 10-200 50<80<150

K Meh3 mg/kg 50…360 80<120<170

Mg Meh3 mg/kg 30….200 150-200

Cu Meh3 mg/kg 1…..2,5 *

Mn Meh3 mg/kg 50….150

B Vesi mg/kg 0,5….3* 1,5<2<2,5

S Vesi mg/kg 10….50

Zn Kcl mg/kg 0,5…2 *

Mo am-oksal mg/kg 0,05…0,1 * 0,05-0,2

Ca mg/kg keskmine 2000 1000<2000<3000

* Ohtlike ainete sihtarvud elutsooni mullas, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase

seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu: Raskmetallid Cu 100; Zn 200; Mo 10 mg/kg; muud

anorgaanilised ühendid B 30 mg/kg; taimekaitsevahendid 0,5 mg/kg. Kõigi ohtlike ainete sisalduse

siht- ja piirarvud pinnases on kehtestatud Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määrusega nr 38.

Ohtlike ainete piirväärtused kasvumullas ei tohi olla ületatud.

** Liiva- (ø 0,02 – 2 mm) ja saviosakeste (ø väiksem kui 0,02 mm) protsentuaalne esinemine mullas.

Mulla lõimis füüsikalise savi sisalduse järgi: L (liiv) – alla 10 %, sl (saviliiv) 10-20 %, ls1 ( kerge

liivsavi) 20 - 30 %, ls2 (keskmine liivsavi) 30 - 40%, ls3 (raske liivsavi) 40 - 50 %, s (savi) – üle 50

%.

2) Ehitamine ja töö:

a) Kohaliku kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse

ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istutustööde algust. Mullaproovid tuleb võtta

erinevatest kohtadest (vähemalt 1 proov 5000 m3-st, või 1 proov 500 m2 kohta, kuid mitte

vähem kui 2 proovi objekti kohta) ja saata toitainete sisalduse määramiseks laborisse.

Metsastamisel ja III klassi muru rajamisel kohalikku kasvupinnast analüüsima ei pea.

b) Tuleb arvestada mullaanalüüsiks kuluva ajaga, olenevalt laborist 10 päeva kuni 1 kuu.

Analüüsi tulemustest lähtudes peab mulda vajadusel parandada mullaparandusainete

lisamise, lupjamise ja väetamisega nii, et see vastaks tabelis 1 esitatud nõuetele. Tuleb

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 8/17

veenduda, et kasvumullale lisatakse vajalikud lisaained. Kui labori poolt ei ole antud

soovitusi, mida ja kui palju mullale lisada, tuleb mulda parandada katseliselt ja mullast uus

mullaproov võtta. Kui mullaanalüüsi tulemused kinnitavad mulla sobivust haljastamiseks,

võib haljastustöid jätkata.

c) Kasvualuse paksusest ei lahutata multšikihi paksust.

d) Metsastamisel või III klassi muru (vt tabel 3) rajamisel ei tehta uut kasvualust kui

olemasolev kasvupinnas ei paikne paekivil (või muul kõval aluskivimil) ja kui on piisavalt

haljastamiseks sobivat huumusmulda (nõuded vt tabel 1) ning moreeni (või muud setet)

taimejuurte kinnitumiseks.

e) Kihi paksus puude jaoks umbes 50 cm ning murule vähemalt 25 cm.

f) Seda tuleb vajadusel kobestada, puhastada mätastest, juurikatest ja prahist ning tasandada.

Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale,

seda veidi aluspinnaga segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel

liigniisketel savimaadel peab puude ja põõsaste kasvualuse rajama aluspinnase peale, et

vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.

Ühtne kasvualus tuleb rajada kitsastele eraldusribadele (laiusega kuni 3,5 m) istutatavatele

puudele, tihedatele puudegruppidele ja lausistutustele. Kasvualuse pind tuleb tasandada.

Järsematel nõlvadel kui 1:2 tuleb kasvualus toestada või kasutada mullapinda siduvaid

materjale. Kasvualuse valminud osadel ei tohi liikuda rasked masinad. Juhul kui kasvualus

on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada.

g) Enne kasvualuse rajamist tuleb kontrollida, kas istutuskohad on õiges asukohas ette

valmistatud (nt kaugus trassidest). Mulla kvaliteeti tuleb kontrollida enne mulla laotamist.

3) Vastavuse kontroll:

a) Valmis kasvualus ja selle maht peavad vastama nõutule. Kasvualuse materjal peab olema

kvaliteetne ja vajadusel tõestatud mullaanalüüsiga, kui ehitaja ei kasutanud tellija määratud

materjali.

b) Kasvualuse pinnal ei tohi olla üle 20 mm läbimõõduga kive. Kasvualus ei tohi olla liiga

tihenenud. Kasvualuste pinnad peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused

sh kalded peavad vastama projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära

juhitud. Pinna lubatud erinevus 3 m lauaga mõõtes on I klassi murul ±30 mm, II klassi

murul ±40 mm, III klassi murul ±50 mm, IV klassi murul ±60 mm. Tasasust kontrollitakse

visuaalselt, vajadusel mõõtes latiga iga 25 m järel. Lausistutuste kasvualuse pind peab

olema keskelt vähemalt 50 mm kõrgem. Muru või lausistutuse kasvualus peab jääma

äärekivi või katendiga tasa. Murus paiknevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma

murust 50-100 mm kõrgemaks.

4.2.2 Muru rajamine

Töö sisaldab kõiki muru rajamiseks vajalikke materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud

kasvualuste ettevalmistamine ja külvamine.

1) Materjalinõuded:

a) Muruseeme:

 Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head

idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste

liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%;

 Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut

(Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. Soovitatav tüüpne seemnesegu vt tabel 2.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 9/17

Tabel 2. III klassi tüüpne muruseemnesegu (Tielaitoksen vakiosiemenseos)

Osa-

kaal

Eesti k nimi Ladina k

nimi

78% punane

aruhein

(võsundiline)

Festuca

rubra

rubra

5% Aasnurmikas Poa

pratensis

5% harilik

kastehein

Agrostis

capillaris

5% lamba-

aruhein

Festuca

ovina

5% karjamaa

raihein

Lolium

perenne

2% valge ristik Trifolium

repens

b) Siirdemuru

Siirdemuru peab olema vähemalt 0,5 m laiune sirgete servadega tükk. 0,5 m2-ne 25-35

mm paks siirdemuru paan ei tohi laguneda, kui see tõstetakse ühest servast üles.

c) Mättad

Mättad peavad olema vähemalt 0,25 m2 suurused, ühtlase suurusega, sirgelt lõigatud

servadega.

Tabel 3. Muruklassid

Muruklassid

I II III IV (niidumuru)

Kasvualuse

paksus cm

15 10 5-7 või -1 -3 või -1

Füüsikalise

savi sisaldus

mullas

10-20%

( sl )

10-20%

( sl )

10-50%

( sl - ls3 )

-3

Külvisenorm

seemneid g/ m2

20-25 15-20

Nõlvadel

20-25

10-20

Nõlvadel 20-25

5-10 või -3

Niitmiskõrgus

cm

4-8 6-15 Umbes 30 -3

Korrashoidtase

5-1

Kõrge (5) Keskmine(5-

4)

Madal (3-1) Madal (3-1)

Väetamine

kg/ha

-2 -2 300-4 või -2 -3

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 10/17

1 Ainult olemasolev, 25 cm paksune taimekasvuks ja juurte kinnitumiseks sobiv

kobe kiht kasvumullast (nõuded vt tabel 1) ja nt moreenist (vm settest), mis ei

paikne kaljukivil (nt paekivil).

2 Mullaanalüüsi järgi

3 Projekti järgi

4 Pikatoimeline või ureaformi (pikatoimeline N) sisaldav N:P2O5:K2O väetis 17-

23:5-22:5-10 +2MgO+mikroelemendid.

2) Ehitamine ja töö

Mõiste “Muruklass” tähendab tabelis 3 antud erinevate murutüüpide liigitust.

Muru klass on antud projektis, kui projektis muruklass puudub, tuleb rajada III klassi muru.

Muru kasvualus (nõuetekohaselt tihendatuna) tuleb rajada tabel 3 toodud mõõtmetes.

Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud

ümbritseva maapinna või rajatistega (nt äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii,

et sinna ei jääks käimisel jälgi. III klassi muru külvipinda tuleb järskudel (järsem kui 1:2) ja kõrgetel

(>3 m) nõlvadel enne külvi kergelt vaostada kõrgusjoontega samasuunaliste 2-4 cm sügavuste

vagudega, umbes 5 cm vaovahedega.

a) Muru külvamine:

 Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne

kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud

muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab.

 Muruseemnesegu tuleb külvata vastavalt tabelis 3 toodud külvise normile. Seemnesegu tuleb külvata

ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga (nt rehitseda mulda) ja

rullida. III klassi murukülvi nõlvadel, mis on eelnevalt vaostatud, ei rehitseta. Hüdrokülvi võib teha

mitte järsematele nõlvadele kui 1:1,5. Hüdrokülvile tuleb rajada III klassi muru kasvualus, kui

projektis pole nõutud teisiti.

 Nõlvadel erosiooni tõkestamiseks kasutatava 10-20 mm paksuse ruumilise võrkmati murustamiseks

tuleb seemned külvata juba paigaldatud võrkmati sisse ja seejärel katta seemned ja võrk kasvumullaga.

Nõlvade katmisel õhukeste võrkudega (nt ühekordsed biolagunevad võrgud) tuleb muru külv sooritada

enne erosioonitõkkematerjali paigaldamist. Külvamiseks võib kasutada ka hüdrokülvi meetodit.

Biolagunevaid võrke ei kaeta pealt mullaga.

b) Siirdemuru paigaldamine:

 Siirdemuru jaoks tuleb rajada I klassi muru kasvualus. Siirdemuru võib paigaldada mai II poolest kuni

oktoobrini (või maa sulamisest kuni külmumiseni). Siirdemuru kvaliteeti tuleb kontrollida enne

kohaletoomist. Transportimisel ja säilitamisel tuleb muru hoida piisavalt niiskena ja otsese päikese

eest kaitstult. Paigaldus peab toimuma 48 tunni jooksul. Transpordi ja paigaldamise ajal ei tohi muru

läbi kuivada. Nõlvadele tuleb siirdemuru paanid paigaldada ülalt-alla suunas ja kinnitada puitvaiadega.

c) Mätastamine:

 Sobivaim mätastamise aeg on suve lõpp. Kuival ajal mätastades tuleb maa-ala enne mätaste

lõikamist kasta. Mättad tuleb lõigata vahetult enne paigaldamist. Vajadusel, võib mättaid

säilitada kuni 3 päeva, kui neid hoitakse niiskena ning otsese valguse ja tuule eest kaitstuna.

Transportimisel tuleb mättaid üksteise otsa ladudes paigaldada nende vahele vineertahvel vms

materjal. Kui mätastataval kohal kasvukiht puudub, peab mätaste ja rajatava kasvualuse

paksus kokku olema vähemalt 15 cm. Mättad tuleb laduda tihedalt üksteise kõrvale ja suruda

vastu mulda. Vajadusel tuleb mättad kinnitada puutikkudega või toestada puitsõrestikuga.

Peale mätastamist tuleb mätastatud ala kasta.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 11/17

3) Vastavuse kontroll:

a) Muruseemne ja mullaparandusainete kvaliteet peab olema tarnija poolt tootja

deklaratsioonidega dokumentaalselt tõendatud. Kui muru on niidetud õigel viisil ja õige

sagedusega, siis peab muru katvusprotsent esimese kasvuperioodi lõpuks olema järgmine: I

klassi murul 70%, II klassi murul 60%, III klassi murul 50%.

b) Mittetärganud laigud murus tuleb üle külvata.

c) Siirdemuru kvaliteet peab garantiiaja lõppedes vastama I klassi külvatud murule. Paanide

vahekohad ei tohi olla nähtavad.

d) Erosioonitõkkematerjalist läbi kasvav muru peab garantiiaja lõppedes olema sarnane külvatud

muruga ning vastama omaduste poolest projektis määratud muruklassile. Mätastatud alal

peavad mättad olema kohale kinnitunud ja haljad.

4.2.3 Puude istutamine

1) Materjalinõuded

a) Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt

toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.

b) Haljastaja peab esitama istikute päritolu või talvitumist tõendava dokumendi. Istikud

peavad vastama Eesti standardile EVS 778 või olema sellega samaväärsed. Istikute liik,

sort ja suurus peab vastama projektile, kui projektis ei ole määratud teisiti. Istiku juurepall

peab olema läbijuurdunud ega tohi laguneda transportimisel või istutamisel. Istiku oksteta

tüvi ei tohi moodustada rohkem kui 2/3 puu kõrgusest. Kergliiklustee äärde istutatava

lehtpuuistiku oksteta tüve kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m. Lehtpuuistik peab olema

vähemalt 2 m kõrge, okaspuu istik vähemalt 0.6m kõrge. Taimepartiid peavad olema

ühtlased. Istutusmullas ei tohi olla juurumbrohte.

Tabel 4. Puude kasvualuse ulatus ja maht

Kasvualuse

paksus mm

Kasvualuse

maht m3

Üksiktaime

kasvualuse

mõõtmed mm

Väikesed ja keskmised puud (nt

pihlakad, kirsid, õunapuud) haljasalal

600 1,5* 1500 x 1500

Suured puud (nt pärnad, kastanid,

tammed) haljasalal

800 3,2* 2000 x 2000

Kõrgetüvelised tänavapuud sõidutee

ja kergliiklustee vahelisel haljastatud

≥3m laiusel eraldusribal.

800 7,2* 3000 x 3000

Väikesed ja keskmised puud piiratud

kasvualusel (nt liiklussaared, kitsad

eraldusribad, parklahaljastus)

1000 15

Suured puud piiratud kasvualusel 1000 25

* kasvualus on ühenduses suurema haljastuga, mis ei paikne kaljukivil (nt paekivil) ja

kus on vähemalt 400mm paksune taimejuurte kinnitumiseks sobiv kobe kiht

huumusmullast ja nt moreenist (vm settest). See kindlustab väikestele puudele vajaliku

15m3 ja suurtele puudele vajaliku 25m3 kasvualust.

Allikas: "Viherrakentamisen yleinen työselostus VRT´09". Soome 2009

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 12/17

2) Ehitamine ja töö

a) Puu tuleb istutada kasvualusesse. Istutamisel jälgida, et istutatav puu ei jääks piirama

nähtavust.

b) Paljasjuursed taimed tuleb istutada varakevadel enne pungade puhkemist (aprilli lõpp,

mai) või sügisel septembrist – oktoobri keskpaigani enne külmade saabumist. Okaspuud

tuleb istutada sügisel augustist kuni septembri keskpaigani ja kevadel mai keskpaigast

juuni keskpaigani. Nõuistikuid ja mullapalliga istikuid võib istutada ka muul ajal, kui

maa pole külmunud. Tiheda juurepalliga suuri puid võib istutada kuni –10C külmaga.

c) Kui taimi ei saa peale kohalevedu kohe maha istutada, tuleb neid säilitada varjulises

paigas transpordipakendis nii, et taime ülemine osa saab valgust ja õhku. Juured tuleb

hoida niiskena ning kaitsta päikese ja tuule eest. Paljasjuurseid taimi ei või sel viisil

säilitada rohkem kui ööpäev. Istutusaugu suurus peab olema vähemalt 20% suurem kui

istiku mullapall või juured. Augu põhi vormitakse tagurpidi kausi kujuliseks, et ära

hoida vee kogunemist istutusaugu põhja. Koht augu põhjas, kuhu asetatakse juurepall,

tuleb tihendada, et ära hoida istutatud taime edasist mulla sisse vajumist. Puude

istutusaugud tuleb enne istutamist kasta (vähemalt 50 l vett istiku kohta). Istik tuleb

istutada nii, et juurekael on 10-20 mm ümbritsevast mullapinnast ülevalpool. Kui taim

on istutusauku paika pandud, avada looduslikust materjalist pakkekangas pealt ja

külgedelt ning võimalusel see augupõhjast eemaldada. Tehismaterjal eemaldada

täielikult. Istutamisel tuleb kasvumuld suruda vastu taime juurestikku. Kastmisvee jaoks

tuleb moodustada puu ümber pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema

vähemalt 1 m (ca istutusaugu suurune). Peale istutamist tuleb kasta 50-100 l veega.

Kastetakse ka vihmaperioodil. Vigastatud taimeosad tuleb istutamise ajal ära lõigata.

Istutatud puud ei tohi olla viltu. Ritta istutatavad puud peavad jääma sirge reana.

Sõidutee või kergliiklustee äärde tuleb puud istutada nii, et kõige alumine oks ei oleks

suunaga tee kohale.

d) Kõik üle 150 cm kõrgused istutatud lehtpuud ning üle 100 cm kõrgused okaspuud tuleb

toestada kohe peale istutamist. Alla 2,5 m kõrgused lehtpuud tuleb toestada 1-2 püstise

tugiteibaga, kõrgemad lehtpuud 2-4 püstise tugiteibaga, okaspuud viltuste

tugiteivastega. Tugiteivas peab olema vähemalt 5 cm läbimõõduga. Teibad tuleb lüüa

kõvasti aluspinnasesse, jälgides, et ei vigastataks puu juuri. Lehtpuude tugiteibad ei tohi

olla nii kõrged, et ulatuks puu võrasse. Puu tüvi tuleb siduda kindlalt tugeva sidemega

teiba külge. Püstise toestuse korral on kõrgeim sidumise koht madalamal kui 1/3 puu

kõrgusest. Sidumismaterjal ei tohi olla sooniv, eelistada vöökujulist sidumismaterjali.

Sidudes ei tohi teha silmust ümber puutüve. Teivaste kõrgus tuleb lõigata ühtlaseks

umbes 5-10 cm sidumiskohast kõrgemalt. Rühma või ritta istutatavatele puudele tuleb

paigaldada samasugused tugiteibad samas suunas, sidemed teha samale kõrgusele ja

teibad lõigata ühepikkuseks.

e) Murusse istutatavale puule tuleb ümber rajada multšitud ring ( d>1 m) või kaitsta

puutüvi plastikust trimmerikaitsmega. Puu juurekaela ja tüve vastu ei tohi multši panna.

Kui kasutatakse männikoorest multši, siis kihi paksus peab olema 5-7 cm.

f) Kohe pärast istutamist tuleb istikuid kasta 50-100 l vee kogusega (sõltuvalt istiku

suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Värskelt istutatud puude koheseks kastmiseks

tuleks eelkõige kasutada niisutuskotti, mis mahutab 75 l vett. Kott peaks olema vett täis

terve esimese vegetatsiooniperioodi peale istutustöid. Niisutuskotist imbub vesi vaikselt

pinnasesse kiirusega 8-10 l/h. Niisutuskott käib tõmblukuga ümber puu või toestusteiba

ning suurema veekoguse andmiseks saab omavahel ühendada mitu kotti. Kastmise

meetodi ja intervalli täpsustab ja kinnitab haljastuse rajanud spetsialist.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 13/17

3) Vastavus

Valmis istutus peab olema projektikohane. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed

olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile või sordile tüüpilised, terved, kahjuriteta,

vigastusteta. Puud peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud puud ei tohi olla viltu.

Tugiteibad peavad olema kindlalt pinnases. Tugiteivas peab olema jämedama läbimõõduga kui

puutüvi. Toestusmaterjal ei tohi hõõrduda vastu puutüve või oksi. Sidumismaterjal ei tohi soonida.

Multšikate peab olema ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud mullaga. Istikud on kastetud ja

varustatud niisutuskottidega, kui haljastuse rajanud spetsialist ei ole otsustanud ja kinnitanud teisiti.

Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele kõik kuivanud ja mitterahuldavas seisundis (üle 1/3 taime

okstest kuivanud) puud.

4.2.4 Metsastamine

Töö sisaldab kõiki metsastamisega kaasnevaid istutustöid, vajalikke materjale, masinaid ja seadmeid.

Mõiste „Metsastamine” tähendab Teetööde tehnilises kirjelduses metsa istutamist maastikukujunduse

eesmärgil (nt rampidevahelisele alale) või kaitsehaljastuseks.

4.2.5 Materjalinõuded

Taimed on projektis nõutud liigist.

Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim

peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.

Taimede suurused istutamisel peavad vastama tabelis 5 toodule. Taimed peavad olema terved,

elujõulised ja valitud kasvukohale sobivad. Taim ei kõlba, kui tal esineb kahjureid või kahjurite poolt

põhjustatud kahjustusi, kui taimel on mehhaanilisi koorevigastusi, kui juurestik on vähearenenud,

okaspuul on ladvapung vigastatud, taim on kahe ladvaga (va kuusk), taimel on vähe okkaid või pungi.

Taimepartiist vähemalt 95% peab vastama nõuetele.

Tabel 5. Istutatavate taimede kõrgused

Taimede

kõrgused

Kased 400-600 mm

Vahtrad 200-400 mm

Tammed 200-1000 mm

Paplid 600-1250 mm

Saared 1000-1250 mm

Lepad 400-800 mm

Remmelgad 400-800 mm

Pihlakad 400-600 mm

Männid 80-180 mm

Kuused 150-300 mm

Lehised 300-600 mm

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 14/17

1) Ehitamine ja töö

a) Metsastatavale alale pole vaja taimede jaoks kasvualust rajada kui projektis ei ole

määratud teisiti või see ei paikne kaljukivil (nt paekivil) ja kui seal on vähemalt 500 mm

paksune taimejuurte kinnitumiseks sobiv kobe kiht huumusmullast ja nt moreenist (vm

settest).

b) Raiesmikule istutades tuleb sealt eemaldada kännud ja oksarisu ning siluda maapind.

Kasvukiht peab olema tihenemata, st ehitusplatsil tihenenud pinnast tuleb kobestada

umbes 0,8 m sügavuselt. Liivasele maale istutamisel tuleb istutusaugu põhja segada 10

cm savi või savimulda. Metsastatavale alale ei külvata muru.

c) Lehtpuude taimed tuleb istutada varakevadel enne pungade puhkemist (aprilli lõpp, mai)

või sügisel septembrist – oktoobri keskpaigani enne külmade saabumist. Okaspuude

taimed tuleb istutada kevadel mai keskpaigast juuni keskpaigani ja sügisel augustist kuni

septembri keskpaigani. Liigniisketel maadel sügisel ei istutata.

d) Taimed tuleb transportida ja säilitada nii, et nende seisund ei halvene. Paljasjuursete

taimede juured tuleb kaitsta valguse eest. Kui okaspuutaimedele ei ole eelnevalt tehtud

kahjuritõrjet ja istutuskoha vahetus läheduses kasvab okaspuid, siis tuleb taimedele teha

vajalikku kahjuritõrjet. Taimed tuleb istutada antud liigile sobival moel. Nõlvadele

istutades peab taime tüvi jääma püstine. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis tuleb

istutada taimi 2500 tk/ha-le, vahekaugusega 1,7 m.

2) Vastavus

Metsastatud ala ja liigilisus vastab projekteeritule. Istutustihedus vastab nõutule. Garantiiaja lõpul

täidab taimedest 80% kvaliteedinõuded ning ei esine silmaga nähtavaid defektseid laike. Kui

arenemisvõimelisi taimi on alla 80%, tuleb teha täiendusistutus.

4.2.6 Heki istutamine

Töö sisaldab kõiki heki rajamisega kaasnevaid istutustöid, vajalikke materjale, masinaid ja seadmeid.

1) Materjalinõuded

Taimed peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim

peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Haljastaja peab esitama kodumaisust või

talvitumist tõendava dokumendi. Taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778 või olema

samaväärsed. Taim ei kõlba, kui tal esineb haigusi või kahjureid või nende poolt tekitatud kahjustusi,

kui taimel on mehhaanilisi koorevigastusi, kui juurestik on vähearenenud, kui ladvapung on

vigastatud, okkaid või pungi on vähe. Ühe heki taimed peavad olema ühtlased. Istutusmullas ei tohi

olla juurumbrohte.

2) Ehitamine ja töö

a) Taimed transportida ja säilitada, et nende seisund ei halvene. Taimede kvaliteeti

kontrollida enne istutamist. Kui taimi ei saa peale kohalevedu kohe maha istutada, tuleb

neid säilitada varjulises paigas transpordipakendis , et taime ülemine osa saab valgust ja

õhku. Juured tuleb hoida niiskena, kaitsta päikese ja tuule eest. Paljasjuurseid taimi ei või

sel viisil säilitada rohkem kui ööpäev.

b) Paljasjuursed taimed istutada kevadel mai keskpaigast juuni keskpaigani ja sügisel

augustist kuni septembri keskpaigani, nõuistikuid võib istutada ka muul ajal. Üherealise

kuuseheki kasvualuseks kaevata 1 m laiune ja 50-60 cm sügavune kraav ning täita see

kasvumullaga. Kaherealise kuuseheki jaoks kaevata 2 m laiune kraav ja täita see

kasvumullaga. Pinnavesi tuleb hekist maapinna kalletega eemale juhtida.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 15/17

c) Taimede vahekaugus üherealises kuusehekis peab olema 60-80 cm, kaherealises 0,75 –

1m. Ridade vahe 2-realises kuusehekis 1 m. Taimed istutada sama sügavale mulda, kui

kasvanud puukoolis. Pakkematerjal eemaldada. Istutamisel kasvumuld suruda vastu

taime juurestikku. Istutuslõikust ei tehta. Peale istutamist kasta olenemata ilmast (20-

30l/m2-le). Pikemaajalise kastmise meetodi ja intervalli täpsustab ja kinnitab haljastuse

rajanud spetsialist. Kasvualuse pind katta multšiga. Multšiks võib kasutada

poolkõdunenud männikoort (kihi paksus 5-7 cm) või spetsiaalset kattematerjali (tuleb

paigaldada vastavalt juhendile).

3) Vastavus

Valmis istutus peab olema tehtud vastavalt projektile ja haljastustööde juhendile. Taimede

vahekaugused on õiged. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed olema heas seisundis,

vormilt ja suuruselt liigile tüüpilised, terved, kahjuriteta, vigastusteta. Taimed peavad olema istutatud

õigele sügavusele. Istutatud taimed ei tohi olla viltu, ka nõlvadele istutatud taime tüvi peab jääma

püstine. Istikud on kastetud. Multšikate peab olema piisav, ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud

mullaga. Umbrohi ei tohi olla multšikattest läbi tunginud. Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele

kõik kuivanud ja kehvas seisundis (üle 2/3 taime okastest pruunistunud) taimed.

4.2.7 Põõsaste, ronitaimede ja püsikute istutamine, lausistutused

Töö sisaldab kõiki üksikpõõsaste ja lausistutuste istutustöid ja vajalikke materjale.

1) Materjalinõuded

Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim

peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.

Haljastaja peab esitama taimede päritolu või talvitumist tõendava dokumendi. Taimed peavad

vastama Eesti standardile EVS 778 või olema samaväärsed. Taimede kvaliteeti tuleb kontrollida enne

istutamist. Taimepartiid peavad olema ühtlased.

2) Ehitamine ja töö

a) Taimedele rajada kasvualus projekti või istutusskeemi järgi.

b) Lausistutustele rajada ühtne kasvualus. Üksikpõõsaste ja ronitaimede kasvualuse paksus

peab olema 600 mm ja laius 700 mm, lausistutuste (põõsad, püsililled,

dekoratiivkõrrelised) kasvualuse paksus 400 mm.

c) Paljasjuursete istikute istutusaeg on varakevadel enne pungade puhkemist (aprilli lõpp,

mai) või sügisel septembrist – oktoobri keskpaigani enne külmade saabumist. Nõuistikuid

ja mullapalliga istikuid võib istutada ka muul ajal, kui maa pole külmunud. Kui taimi ei

saa peale kohaletoomist maha istutada, tuleb neid säilitada varjulises, päikese ja tuule eest

kaitstud paigas. Taimede juured hoida niisked. Paljasjuurseid taimi ei tohi nii säilitada

üle kolme päeva.

d) Taimed istutada projekti järgi, põhjendatult vajalik istutuskoha muutus (nt sobimatult

liigniiske ala vms) kooskõlastada projekti autoriga ja Tellijaga. Lausistutustes peab

taimed istutama ühtlaste vahedega, kuid vältida korrapäraseid ridasid. Kui taim on

istutusauku paika pandud, avada looduslikust materjalist pakkekangas pealt ja külgedelt

ning võimalusel see eemaldada. Tehismaterjal eemaldada täielikult. Keerdunud juured

lahti harutada, vigastatud juured tagasi lõigata. Taim istutada sama sügavalt mulda kui

ta enne on kasvanud. Paljasjuursed taimed istutada 0 – 50mm sügavamale nii, et okste

harunemiskoht jääb veidi mulla alla. Taime juurepall katta kuni 5cm mullakihiga.

Istutamisel kasvumuld suruda vastu taime juurestikku ja ümber taime kinni vajutada.

e) Nõlvadele paigaldatud erosoonitõkkematti, džuut- või kookoskiudvõrku põõsaste

istutamiseks teha sinna taime istutamiseks juurepalli suurune auk. Eelnevalt peab olema

rajatud kasvualus erosioonitõkkematerjali alla.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 16/17

f) Lausistutust kasta peale istutamist 20-30 l/m2 kohta. Üksikpõõsaid kasta olenevalt istiku

suurusest, kuid mitte vähem kui 10 l põõsa kohta. Pikemaajalise kastmise meetodi ja

intervalli täpsustab ja kinnitab haljastuse rajanud spetsialist.

g) Lausistutusete kasvualuse pind katta multšiga., kui projektis pole määratud teisiti.

Multšiks võib kasutada:

h) poolkõdunenud männikoort (kihi paksus 5-7 cm),

i) tardkivikillustikuga (vahemikus ø 6-1 6mm, kihi paksus 2-3 cm) kaetud peenravaipa

(kaaluga vähemalt 150 g/m2),

j) spetsiaalset kattematerjali (paigaldatakse vastavalt juhendile).

k) Kõigi taimede istutuslõikus tuleb teha olenevalt liigist või sordist. Väheharunenud

paljasjuurseid lehtpõõsaistikuid, mis kannatavad tagasilõikamist, võib lõigata põõsa

tihendamiseks tagasi 15 cm kõrguselt. Lõigata võib lehtpõõsataimi, mida puukoolis pole

lõigatud. Sügisel istutatud lehtpõõsad lõigatakse kevadel. Igihaljaid põõsaid ei lõigata.

Kõik isekinnituvad ronitaimed juhitakse tugivõreni keppide abil, teised ronitaimed

kinnitatakse toestiku külge. Istutamistööde ja garantiiajal tuleb istutatud taimi

korrapäraselt kasta.

3) Vastavus

Valmis istutus peab olema projekti- või skeemikohane ja tehtud eeltoodud kirjeldust järgides.

Lausistutus peab olema ühtlane, seal ei ole taimedeta laike. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes

peavad taimed olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile või sordile tüüpilised, terved,

kahjuriteta, vigastusteta. Taimede kõrgust kontrollitakse enne võimalikku tagasilõikamist. Taimed

peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud taimed ei tohi olla viltu. Vajalikud lõikused

peavad olema tehtud. Istikud on kastetud. Multšikate peab olema piisav, ühtlase paksusega ja ei tohi

olla segunenud mullaga. Umbrohi ei tohi olla multšikattest läbi tunginud.

4.2.8 Puude ümberistutamine

Töö sisaldab kõiki puude ümberistutamiseks vajalikke töid, materjale, masinaid ja seadmeid

1) Materjalinõuded

Ümberistutatava puu seisund peab olema hea. Istutuskohas peavad kasvutingimused olema sarnased

puu senise kasvukoha tingimustega.

2) Ehitamine ja töö

a) Väiksemaid puid võib ümber istutada ilma ettevalmistuseta.

b) Üle 2,5 m kõrguste lehtpuude ja üle 1,7 m kõrguste okaspuude ettevalmistamine

ümberistutamiseks tuleb teostada 1-2 kasvuperioodi võrra varem, kaevates juurte

läbilõikamiseks ümber puu labidateralaiuse kitsa kraavi.

c) Juurepall tuleb jätta vähemalt kümme korda suurem kui on tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt.

d) Kraavi sügavus peab ulatuma rõhtsatest juurtest allapoole.

e) Kraav tuleb täita turba või kergkruusaga. Ümberistutamine peab toimuma vegetatsiooni

puhkeperioodil, kui maapind on külmunud, kuid õhutemperatuur ei tohi olla madalam kui

- 15o C.

f) Nii ümberistutatava puu alune pind kui uue istutuskoha maapind tuleb eelnevalt sügisel

kaitsta külmumise eest, nt kuhjates sinna puulehtede hunniku.

g) Talve algul tuleb puu juurepalli ümbert lahti kaevata ja lasta juurepallil läbi külmuda.

h) Teisaldamiseks tuleb juurepalli ümber siduda tugev kangas või võrk, mis tuleb uuel

asukohal istutusaugust eemaldada.

i) Teisaldamine tuleb teostada juurepallist tõstes.

j) Tüvi ja oksad tuleb teisaldamise ajaks kaitsta, puu võra ei tohi väiksemaks lõigata.

k) Teisaldamisel vigastatud oksad tuleb tagasi lõigata terve oksani.

l) Istutamisel tuleb eelnevalt varutud mittekülmunud muld suruda vastu juurepalli.

RIIGITEEDE HALJASTUSTÖÖD

KT_025_J36_r1 Kinnitamine: 05.01.2026 nr 1.1-

1/26/2 Koostaja: Taavi Tõnts 17/17

Üle 3,5 m kõrgune ümberistutatud puu tuleb toestada spetsiaalsete maasse ankurdatud trossidega.

Kohe pärast istutamist tuleb ümberistutatud istikuid kasta 50-100 l vee kogusega (sõltuvalt istiku

suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Värskelt ümberistutatud puude koheseks kastmiseks tuleks

eelkõige kasutada niisutuskotti, mis mahutab 75 l vett. Kott peaks olema vett täis terve esimese

vegetatsiooniperioodi peale istutustöid. Niisutuskotist imbub vesi vaikselt pinnasesse kiirusega 8-10

l/h. Niisutuskott käib tõmblukuga ümber puu või toestusteiba ning suurema veekoguse andmiseks

saab omavahel ühendada mitu kotti. Kastmise meetodi ja intervalli täpsustab ja kinnitab haljastuse

rajanud spetsialist. Kasvuperioodi saabudes tuleb istutuspaik viimistleda.

3) Vastavus

Puu peab olema elujõuline ning istutatud õigele sügavusele. Puul ei tohi olla koorevigastusi ega

murdunud oksi. Maapind puu ümber ei tohi olla liigselt tihenenud. Istutatud puu ei tohi olla viltu ning

peab olema kindlalt paigale fikseeritud. Toestusmaterjal ei tohi hõõrduda vastu puutüve või oksi.

Sidumismaterjal ei tohi soonida. Ümberistutatud puud on kastetud ja varustatud niisutuskottidega,

kui haljastuse rajanud spetsialist ei ole otsustanud ja kinnitanud teisiti. Garantiiaja jooksul kuuluvad

asendamisele kõik kuivanud ja mitterahuldavas seisundis ümber istutatud puud samaväärsetega.

4.3 Haljastuse hooldus

Riigitee haljastuse hoolduse nõuded määratakse tee haljastusprojekti koosseisus antavas

hoolduskavas. Hooldustöödel tuleb järgida kavas seatud sesoonseid lühi- ja pikaajalisi

hooldustegevusi, sõltuvalt haljastuse tüübist ja kasutatud taimeliikidest.

KÄSKKIRI

05.01.2026 nr 1.1-1/26/2

Riigiteede haljastustööde juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan juhendi KT_025_J36_r1 „Riigiteede haljastustööd“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti 20.12.2018 käskkirja nr 1-2/18/545 „Riigiteede

haljastustööde juhise kinnitamine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor