Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni “ELi riigihanke-eeskirjad - läbivaatamine” jaoks

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

kehtiv kuni

Alus:

Teabevaldaja: Rahandusministeerium*/

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

/*

Riigikantselei

[email protected]

*/

Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni avaliku konsultatsiooni

“ELi riigihanke-eeskirjad -

läbivaatamine” jaoks

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu “Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni avaliku konsultatsiooni “ELi riigihanke-eeskirjad - läbivaatamine”” jaoks.

Avaliku kaasamise ehk Euroopa Komisjoni küsimustikule vastamise tähtaeg on 26. jaanuar

2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. Eesti koondseisukohad koos seletuskirjaga;

2. Protokollilise otsuse eelnõu;

3. Eesti vastused küsimustikule;

4. Kaasamise tabel

Anna Poots 5885 1313

[email protected]

Meie 06.01.2026 nr 1.1-27/41-1

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon (küsimustik) „EL riigihanke-eeskirjad –

läbivaatamine“

Ülevaade ja eesmärk

Euroopa Komisjon algatas 3. novembril 2025 avaliku konsultatsiooni, millega soovitakse

koguda tagasisidet EL-i riigihanke direktiivide (direktiivid 2014/23/EL1, 2014/24/EL2 ja

2014/25/EL3) ja reeglite muudatuste mõjude kohta ning töötada välja võimalikud lahendused.

Avaliku konsultatsiooniga uuritakse erinevaid riigihanke direktiivide muudatuste lahenduste

valikuid ja nende võimalikku mõju, sealjuures kogutakse andmeid konkreetsete teemade kohta

nagu Euroopa eelistamine, riigihangete digitaliseerimine, keskkonnahoidlikud riigihanked,

innovatsioonihanked jt.

Avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik asjaomased sidusrühmad (sh avaliku

sektori asutused, üksikisikud, ettevõtjad) saaksid esitada oma seisukohad, andmed ja

kogemused seoses riigihangetega ühtsel turul. Konsultatsiooniga soovitakse anda

sidusrühmadele võimalus kaasa rääkida erinevate lahenduste võimalike mõjude osas.

Riigihanke direktiivide läbivaatamine on päevakorras eelkõige valdkonna suure majandusliku

mõju tõttu, kuna riigihanked moodustavad umbes 15% EL-i sisekoguproduktist ehk 2,6 triljonit

eurot aastas, pakkudes seeläbi tohutut potentsiaali strateegiliste investeeringute suunamiseks.

Vajadus direktiivide muutmise järele tuleneb asjaolust, et 2014. aasta direktiivide eesmärgid

on saavutatud vaid osaliselt: õigusraamistik on muutunud keerukamaks, menetlused on pikad

ja vähepaindlikud ning soovitud õigusselgust ei ole saavutatud. Lisaks on pärsitud endiselt

ettevõtjate piiriülene osalemine riigihangetes.

Kehtivad reeglid ei toeta piisavalt ka EL-i laiemaid strateegilisi eesmärke, nagu innovatsioon

ning rohe- ja sotsiaalpoliitika, vaja on tugevdada EL konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja

majandusjulgeolekut, vähendades ühtlasi sõltuvust kolmandatest riikidest. Samuti on vajalik

vähendada nii hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust ja suurendada süsteemi üldist

tõhusust.

Tulenevalt ülaltoodust on avaliku konsultatsiooni keskmes kolm peamist sammast:

1. Avaliku sektori investeeringute tõhustamine läbi menetluste lihtsustamise ja digitaalse

platvormi loomise;

2. Majandusjulgeoleku tugevdamine, mis hõlmab kriteeriumi Made in Europe

kasutuselevõttu strateegilistes sektorites;

3. Reeglite vastavusse viimine keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutuse ja

innovatsiooni edendamise eesmärkidega.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/El, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise

kohta. ELT L 94, 28.3.2014, pp. 1-64. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi

2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. ELT L 94, 28.3.2014, pp. 65-242. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-

, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2004/17/EÜ. ELT L 94.28.3.2014, pp. 243-374.

Direktiivi eelnõu valminime on kavandatud 2026. aasta teise kvartalisse. Avalikust

konsultatsioonist on oodatud osa võtma valitsusasutused, hankijad, tööstussektor (sh väikse ja

keskmise suurusega ettevõtted ning idufirmad), sotsiaalpartnerid, vabaühendused ning

akadeemilised ringkonnad.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

riigihangete valdkonna juht Estella Põllu ([email protected]), riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna nõunikud Anna Poots ([email protected]) ja Madina Talu

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika

asekantsler Kaur Kajak.

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud:

1. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud 19.06.2025

Vabariigi Valitsuse istungil)

„142. Riigihangete reegleid tuleb muuta selliselt, et hangete korraldamisel saaks põhjendatud

juhul piirata pakkujate ja pakutavate toodete ja teenuste ringi tulenevalt julgeolekuriskidest või

Euroopa strateegilise autonoomia kaalutlustest.“

2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks

kiidetud 04.12 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)

„3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu avatud strateegilist autonoomiat, mis aitab kaasa meie

konkurentsivõime kasvule. Eesti leiab, et Euroopa Liidu ettevõtete eelistamine taotlusvoorudes

peab olema hästi põhjendatud, vältima ühtse turu toimimise moonutusi ning olema suunatud

julgeolekuriskide ja/või strateegiliste sõltuvuste vähendamisele.“

3. Eesti seisukohad Euroopa innovatsioonimääruse avaliku konsultatsiooni kohta (heaks

kiidetud 18.09 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)

„1.7 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema

kasutamise võimaldamist, suunates nii ostujõudu riigihangete kaudu innovatsiooni toetamisse

ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning

saada referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik soodustaks ja

proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima.“

4. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse õigusakti avaliku konsultatsiooni kohta

(heaks kiidetud 23.10 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)

„1.9 Eesti toetab põhimõtet, et keskkonnahoidlikke riigihankeid tuleb suunata eelkõige

märkimisväärse turumahuga valdkondadesse, kus on suur keskkonnamõju kogu olelusringi

vältel. Riigihangetes tuleb eelistada lahendusi, millel on pikk kasutusiga ning mis on

parandatavad, ringseid materjale kasutavad ning väiksema keskkonnajalajäljega. Prioriteetsed

valdkonnad tuleks ajakohastada vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Lähtudes hanke

esemest ja eesmärgist, peab hankijal säilima õigus määrata, millisel viisil keskkonnahoidlike

riigihangete kriteeriume rakendatakse.“

5. Eesti seisukohad esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust käsitleva

määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud 22.05 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)

„1.3 Eesti toetab ravimite tarnekindluse suurendamiseks täiendavate hanketingimuste

seadmist, kuid soovime, et riigihangete läbiviimisel säiliks liikmesriigi õigus hankes kasutada

vaid hinnakriteeriumit, kui see on oluline hangetes konkurentsi säilitamiseks ja eelarve

jätkusuutlikkuse tagamiseks. Õigusselguse huvides tuleb määruses täpsustada, et riigihangete

jaoks kavandatud eriregulatsioonid on erand riigihankedirektiivide suhtes, ning ühtlustada

tuleb riigihangetega seotud mõistete kasutamine.“

6. Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse tugevdamise rahastamisvahendi SAFE kohta

(heaks kiidetud 17.04 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)

„6. Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on Euroopa

liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe. Eestile on oluline,

et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse koostööks samameelsete NATO

liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning võimaldaksid nendega ühishangete

läbiviimist.“

„7. Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja teenuseid

ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest riikidest. See on vajalik,

et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse õigeaegne kättesaadavus juhtudel, kui

Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt kiiresti täita.“

Lisaks on seisukohtade kujundamisel võetud arvesse 17.06.2025 Euroopa Komisjoni

volinikule Stéphane Séjourné saadetud pöördumine „Revision of Public Procurement rules“ ja

ministeeriumitele ja turuosalistele 05.11.2025 saadetud arvamuse andmise kirjale laekunud

vastused.

Riigihangete direktiivide ülevaatamisel lähtutakse läbivalt ülaltoodud seisukohtadest.

Laekunud vastustes väljendatud seisukohad rõhutavad toodete ja teenuste julgeolekuriskide ja

Euroopa strateegilise autonoomia tähtsust.

Taust

Euroopa Liidu riigihangete raamistik, mis koosneb direktiividest 2014/23/EL, 2014/24/EL ja

2014/25/EL, reformiti eesmärgiga luua ettevõtjatele aus, läbipaistev ja konkurentsivõimeline

ühtne turg ning parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust.

2014. aasta direktiivid on küll suurendanud läbipaistvust ja digitaalsete tööriistade kasutamist,

kuid strateegiliste hangete (eriti innovatsiooni ja sotsiaalsete kriteeriumide) kasutuselevõtt

liikmesriikides on olnud ebaühtlane ning konkurentsiolukord (sh pakkujate arv menetluse

kohta) ei ole paranenud oodatud mahus.

Seetõttu näeb Euroopa Komisjon ette riigihanke direktiivide lihtsustamise.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti peab riigihangete direktiivide (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja

2014/25/EL) uuendamisel oluliseks reeglite paindlikkuse suurendamist,

regulatsiooni detailsuse ning töö- ja halduskoormuse vähendamist. Eesti ei toeta

direktiivide asendamist määrusega. Eesti eelistab direktiivide konsolideerimist

üheks direktiiviks eesmärgiga olemasolev reeglistik lihtsustada.

Kehtivad riigihangete direktiivid on loonud toimiva raamistiku, kuid praktika näitab, et

riigihangete reeglid on muutunud ajas liiga detailseks ja paindumatuks, mis on kasvatanud nii

hankijate kui ka pakkujate töö- ja halduskoormust. Vaatamata riigihangete digitaliseerimisele

ei ole koormus vähenenud soovitud määral. Euroopa Komisjoni andmetel4 on üle

rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise kuluks hinnatud 43 200 eurot (2019-2024),

mis on suurem võrreldes 2008-2010 perioodiga (34 600 eurot). Kuigi võrdluses hankelepingu

maksumusega, protsentuaalselt kulud vähenesid 0,9%, on see võrdlemisi marginaalne muutus

arvestades 2014. aasta direktiivide eesmärkidega.

Eesti ei toeta direktiivide asendamist määrustega ega täiesti uue regulatsiooni loomist, vaid

olemasoleva süsteemi sihipärast lihtsustamist. Lihtsustamise ja paindlikkuse suurendamiseks

peame vajalikuks direktiivide konsolideerimist ja ühtlustamist. Hetkel kehtib kolm

eraldiseisvat direktiivi, mis tekitab killustatud ja dubleeriva õiguskeskkonna. Vajalik on

direktiivid konsolideerida üheks direktiiviks, et vähendada regulatsiooni mahtu, ühtlustada

reegleid, sh mõisteid ja suurendada õiguskindlust.

Eesmärk peab olema süsteem, kus hankijad jõuavad lepinguteni lihtsamini ja kiiremini, säästes

seeläbi maksumaksja raha ning tagades parema ligipääsu turule, eriti väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (VKE).

2. Eesti toetab riigihangete direktiivide sihipärast läbivaatamist eesmärgiga

suurendada hankijate kaalutlusõigust menetluste läbiviimisel ja lepingute

täitmisel, tagades seejuures läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Peame

otstarbekaks võimaldada laialdasemalt pakkumuste läbivaatamisel

pöördmenetluse kasutamist, läbirääkimiste pidamist ning paindlikkust

raamlepingute, hankelepingute muutmise ja dünaamiliste hankesüsteemide

rakendamisel. Samuti on oluline leevendada hankijate vahelise koostöö reegleid.

Peame vajalikuks selgemaid juhiseid ka intellektuaalomandi õiguse reguleerimise

kohta.

Menetlusreeglite paindlikkuse suurendamisel ja töökoormuse vähendamisel peame oluliseks

nn pöördmenetluse muutmist standardseks lahenduseks või vaikimisi valikuks. Riigihangete

direktiivides on sätestatud klassikaline menetlus, mis hõlmab järjestikuste etappidena pakkuja

kõrvaldamist ja kvalifitseerimist ning seejärel alles pakkumuse hindamist Praegune kohustus

kontrollida kõikide pakkujate kõrvaldamist ja kvalifitseerimist on ebaefektiivne ja ajakulukas,

mistõttu tuleks võimaldada esmalt hinnata pakkumusi ja seejärel kontrollida vaid eduka

pakkuja kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste puudumist ja pakkumuse kõikidele nõuetele

vastamist (ehk pöördmenetlus). Pöördmenetluse eesmärk on riigihanke menetluse

kiirendamine ning saavutatakse üksnes eduka pakkumuse pakkuja põhjaliku kontrollimise

4 Commission Staff Working Document. Evaluation of Directive 2014/23/EU on Concessions, Directive

2014/24/EU on Public Procurement and Directive 2014/25/EU on Utilities. SWD(2025) 333 final. Lk 50

kaudu. Riigihangete seaduse muutmise eelnõuga on kavas Eestis see menetluslik võte

kasutusele võtta juba praegu.

Lisaks peab läbirääkimiste pidamine olema lubatud laialdasemalt, sealhulgas avatud ja piiratud

hankemenetlustes, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, poolte ühised huvid ning vältida

olukordi, kus formaalsete vigade tõttu tuleb pakkumus tagasi lükata. See võimaldaks hankijatel

ja pakkujatel täpsustada pakkumuse sisu ja tingimusi operatiivselt, eriti olukordades, kus

tehnilised kirjeldused vajavad täpsustamist või turuolukord on muutlik. Oluline on seejuures

tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Praegu on läbirääkimised lubatud vaid spetsiifiliste

menetlusliikide puhul (nt konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus), mis on oma

olemuselt aeganõudvad ja mitme-etapilised.

Riigihanke vahendite ajakohastamisel tuleb üle vaadata dünaamiline hankesüsteem ja

raamlepingud. Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline paindlik süsteem, mis võimaldab

hankijal saada eriti suures valikus pakkumusi. See on pelgalt riigihanke vahend, mitte omaette

menetlusliik. Dünaamilise hankesüsteemi erisused on see, et süsteemiga liituda võivate

taotlejate hulka ei saa piirata ja pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui piiratud

hankemenetluses (30 päeva asemel 10 päeva). Sisuliselt on tegemist nö hankija enda

veebipoega.5 Direktiivi ülevaatamisel tuleks dünaamilise hankesüsteemi sätted muuta

selgemaks. Dünaamilist hankesüsteemi võiks saada kasutada laiemalt, mitte üksnes

valmistoodangu ostmiseks. Direktiivi põhjenduspunktidest tuleneb, et dünaamiline

hankesüsteem on kasutatav üksnes n-ö riiulitoodete soetamiseks, samas direktiivi artiklist

sellist piirangut ei tulene. Praegune dünaamilise hankesüsteemi 10-päevane pakkumuste

esitamise miinimumtähtaeg on väiksemamahuliste hangete puhul ebamõistlikult pikk ja pärsib

süsteemi kasutamist. Toetame miinimumtähtaegade lühendamist või võimalust anda hankijale

õigus määrata mõistlik tähtaeg ise.

Samuti peaks raamlepingute puhul olema lubatud esimese hankelepingu sõlmimine

samaaegselt raamlepinguga ilma täiendava minikonkursita, kui võitja on juba selge. Lisaks

vajab kaasajastamist elektroonilise kataloogi regulatsiooni mitme pakkujaga raamlepingutes.

Kohustus teavitada pakkujaid iga kord enne elektroonilisest kataloogist teabe kogumist on

ebamõistlik kui elektrooniline kataloog toimib dünaamilise veebipoena (ostukorvi süsteem).

Kesksete hangete puhul, kus on sadu hankijaid, muudab teavitamiskohustus mitme pakkujaga

raamlepingute kasutamise võimatuks ja sunnib piirama konkurentsi (eelistama ühte pakkujat).

Lahenduseks saab kaotada etteteatamise kohustuse või asendada see nõudega hoida kataloog

pidevalt ajakohasena.

Lepingute muutmise osas on vaja suuremat paindlikkust, et arvestada muutuvate majanduslike

olukordadega (nt inflatsioon, tooraine nappus) ja tehnoloogilise arenguga. Praegused piirangud

on liiga ranged – hankijad lõpetavad ennetähtaegselt lepinguid ja korraldavad uusi riigihankeid,

mis on ebamõistlik ressursikulu.

Samuti tuleb loobuda jäigast lähenemisest riigihanke eeldatava maksumuse määramisel

olukordades, kus hankelepingu täitmine toimub geograafiliselt ja jurisdiktsiooniliselt eraldatud

turgudel (nt välisesindused kolmandates riikides). Nõue summeerida samaliigilised ostud

sõltumata riigipiiridest sunnib hankijaid välja kuulutama rahvusvahelisi hankeid olukorras, kus

5 Dünaamilise hankesüsteemi kohta, vt lisaks riigihangete seaduse (RHS) § 32 ja seletuskiri riigihangete seaduse

eelnõu (450 SE) juurde, lk 8 ja 52.

puudub ühtne turg ja reaalne pakkujaskond. Selline kohustus on formaalne, ei täida konkurentsi

edendamise eesmärki ning suurendab põhjendamatult halduskoormust.

Hankijate vaheline koostöö on tegevus, kus avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks

olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks. Hankijate vahelise koostöö

konstruktsioon pärineb Euroopa Kohtu praktikast, kes otsustas, et teatavad hankelepingu

tunnustele vastavad lepingud peaksid jääma riigihankedirektiivide kohaldamisalast

väljapoole.6 Ehk teisisõnu, kui on täidetud erandi rakendamise tingimused, ei pea hankija

korraldama riigihanget, isegi kui sõlmitav leping vastab hankelepingu tunnustele.7 Paraku on

hankijatelt nõutav ühine eesmärk Euroopa kohtupraktikas sisustatud väga kitsalt ning seetõttu

valitseb õiguskindlusetus hankijate vahelise koostöö lubatavuse suhtes. Näiteks, ühise

eesmärgi kriteerium ei ole täidetud olukorras, kus üks hankija on pelgalt teenuse tellija ja teine

teenuse osutaja tasu eest. Hankijate vaheline koostöö eeldab koostöösse reaalset ühist

panustamist. Reeglites tuleks hankijate ühiste eesmärkide nõue ümber sõnastada või kaotada.

Seetõttu on takistatud riigi ja kohalike omavalitsustel mõistlik koostöö. Direktiivi tuleks muuta

nii, et hankijad saaksid paindlikumalt üksteisele teenuseid pakkuda ja ühiselt tegutseda, ilma

et takistuseks saaks liigselt detailsed nõuded.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on keskmine pakkumuste arv hankemenetluses langenud

(EL-i üleselt aastatel 2006-2010 5,4 pakkumust; 2017-2014 3,4 pakkumust)8. See viitab, et

keerulised ja aeganõudvad menetlused peletavad pakkujaid, eriti VKE-sid. Lihtsamad reeglid

aitaksid konkurentsi elavdada.

Intellektuaalomandi küsimuste selgem reguleerimine (nt sätestades võimalikud

intellektuaalomandi stsenaariumid) annaks pakkujatele kindlustunde oma toodet või teenust

edasi arendada ja võimalusel välisturgudele laiendada.

Kehtivad direktiivid keskenduvad pigem menetlusele (nt vorminõuded, tähtajad jne), mitte

riigihanke sisulisele tulemusele (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Eesti ettepanekud suunavad

tähelepanu tagasi tulemuslikkusele ja maksumaksja raha säästlikule kasutamisele.

3. Eesti toetab regulatsiooni täpsustamist viisil, mis arvestab paremini

infokommunikatsiooni tehnoloogia ja innovatsioonihangete eripäradega ning

jätab endiselt alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise reeglid

liikmesriikide pädevusse, tagades seeläbi menetluste efektiivsuse.

Kehtiv riigihangete direktiiv ei arvesta piisavalt tänapäevaste infokommunikatsiooni

tehnoloogiate (IKT) lahenduste, muutunud julgeolekuolukorra ja innovatsiooni vajadusega.

Eesti leiab, et direktiive tuleb täpsustada ja ajakohastada, et vähendada õiguslikku ebakindlust

ja hankijate töökoormust ning tagada riigi strateegiliste huvide kaitse.

IKT-litsentside hankimine erineb olemuslikult tavapäraste asjade ostmisest. Tegemist on

immateriaalse kasutusõiguse omandamisega, mille tingimused (nt EULA) määrab õiguste

omanik ja need ei ole reeglina läbiräägitavad, eriti väikeriikide hankijatele. Kehtiva

regulatsiooni tõlgendamine, mis käsitleb neid tingimusi kui „tingimuslikke pakkumusi“,

sunnib hankijaid kasutama aeganõudvaid mitme-etapilisi menetlusi olukorras, kus sisuline

läbirääkimisruum puudub. See tekitab tarbetut töö- ja halduskoormust ning viivitusi kriitiliste

6 Hankijatevahelise koostöö kohta, vt lisaks seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) juurde, lk 34. 7 Ibid. 8 Ibid. Lk 24-25.

teenuste pakkumisel. Eesti teeb ettepanku võimaldada õiguste või litsentside hankimist

lihtsustatud korras. Samuti tuleb kaotada nõue lisada tehnilisse kirjeldusse märge „või

samaväärne“ olukordades, kus hangitakse spetsiifilist tarkvaralitsentsi, millele tehnilistel

põhjustel alternatiivi ei eksisteeri.

Innovaatiliste lahenduste hankimine, eriti iduettevõtetelt, on kehtivate menetlusreeglite (nt

innovatsioonipartnerlus) keerukuse tõttu raskendatud. Eesti toetab menetlusreeglite

ülevaatamist nii, et need võimaldaks hankida innovaatilisi lahendusi paindlikumalt ja väiksema

bürokraatiaga.

Eesti rõhutab, et alla rahvusvahelise piirmäära9 jäävate riigihangete reguleerimine peab jääma

liikmesriikide pädevusse. Piiriülene huvi nende riigihangete vastu on marginaalne ning EL

tasandi lisaregulatsioon tekitaks vaid tarbetut töö- ja halduskoormust, arvestamata kohalikke

eripärasid ja turuolukorda.

4. Eesti toetab eristust, kus riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) on koondatud

riigihangete direktiivi, vältimaks vastuolulisi erinõudeid ja õiguslikku

ebakindlust. Sektoraalsetes õigusaktides peaksid sisalduma vaid valdkondlikud

eesmärgid („mida osta“) ning tuleb tagada, et sektoraalsed õigusaktid oleks

kooskõlas riigihangete põhimõtetega ja ei loodaks paralleelseid menetlusreegleid.

Riigihangete õigusmaastik on muutunud ülemäära keeruliseks ja killustatuks seoses nn

sektoraalsete õigusaktide10 (nt nullnetotööstuse määrus11, patareide määrus12,

välissubsiidiumite määrus13, raadamise määrus14 jne) lisandumisega, mis kehtestavad

spetsiifilisi hankenõudeid. See tekitab olukorra, kus hankijatel on keeruline orienteeruda

kohustuslikes nõuetes ning tekivad vastuolud riigihangete direktiivide üldpõhimõtetega. 2025.

aasta novembriks oli vastu võetud 33 valdkondlikku määrust, 22 valdkondlikku direktiivi ja 3

9 Alates 1. jaanuar 2026 on rahvusvahelised piirmäärad järgnevad:

1. Klassikaline sektor

- Asjad ja teenused ning ideekonkurssid: riik või riigiasutus – 140 000 eurot; teised – 216 000 eurot;

- Ehitustööd ning teenuste, sotsiaalteenuste, eriteenuste ja ehitustööde kontsessioon – 5 404 000 eurot

- Sotsiaal- ja eriteenused – 750 000 eurot.

2. Võrgustiku sektor

- Asjad ja teenused ning ideekonkurssid – 432 000 eurot;

- Ehitustööd ning teenuste, sotsiaalteenuste, eriteenuste ja ehitustööde kontsessioon – 5 404 000 eurot

- Sotsiaal- ja eriteenused – 1 000 000 eurot.

3. Kaitse- ja julgeoleku sektor

- Asjad ja teenused kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning lihtsustatud korras tellitavad teenused kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnas – 432 000 eurot;

- Ehitustööd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas 5 404 000 eurot. 10 Valdkonnaspetsiifilised nõuded riigihangetest tulenevad nn sektoraalfailidest ehk valdkondlikest õigusaktidest,

mis sisaldavad riigihangete alaseid sätteid. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1735, 13. juuni 2024, millega kehtestatakse meetmete

raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL)

2018/1724. ELT L 2024/1735, 28.6.2024. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning

patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ. ELT L 191, 28.7.2023, pp. 1-117. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, 14. detsember 2022, mis käsitleb siseturgu

moonutavaid välisriigi subsiidiume. ELT L 330, 23.12.2022, lk 1-45. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, 31. mai 2023, milles käsitletakse teatavate raadamise

ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.

rakendusakti, mis sisaldavad riigihankealaseid sätteid. Lisaks on hetkel menetluses 14 ja

kavandatakse 8 valdkondlikku akti.

Eesti leiab, et tuleb selgelt eristada menetlusreegleid („kuidas osta“) ja valdkondlikke eesmärke

(„mida osta“). Kõik menetlust, alusdokumente, pakkujate kvalifitseerimist ja kõrvaldamist

puudutavad sätted peavad sisalduma ühtses riigihangete üldraamistikus (direktiivis).

Sektoraalsetesse õigusaktidesse peaksid jääma vaid spetsiifilised tehnilised kriteeriumid ja/või

sihttasemed, ilma et need looksid paralleelseid menetlusreegleid või uusi kõrvaldamise aluseid,

mis ei ole kooskõlas riigihangete direktiiviga.

Praegune praktika, kus iga uus algatus sisaldab uusi mõisteid ja reegleid, tekitab õiguslikku

ebakindlust. Näiteks selliste mõistete nagu „innovatsioon“ või „elutsükkel“ sisustamisel

esinevad lahknevused riigihangete regulatsioonide üleselt.15 Samuti on probleemiks uute

kõrvaldamise aluste (nt raadamise määrus) lisamine sektoraalfailidesse viisil, mis ei arvesta

direktiivi artiklis 57 sätestatud põhimõtteid, nagu heastamine („self-cleaning“) ja sellega

seotud menetlustähtajad.

Reeglite paljusus ja kohatine vastuolulisus vähendab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet

globaalsel turul (võrreldes USA ja Hiinaga) ning teeb riigihangetes osalemise ettevõtjatele, eriti

VKE-dele, ebamõistlikult keeruliseks.16

Eesti eelistab kehtivate sektoraalsete aktide ülevaatamist riigihangete põhimõtetega kooskõla

osas. Kehtivad sektoraalsed aktid tuleb ühtlustada riigihangete menetlusreeglitega

Eesti toetab mallipõhist lähenemist uute sektoraalfailide väljatöötamisel. See tähendab

standardiseeritud sätete kasutamist, mis tagavad, et uued nõuded on kooskõlas riigihangete

direktiivide mõistete ja põhimõtetega. Samuti peame vajalikuks direktiivi artikli 18 lõike 2

(keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavad kohustused) sisu ja rakendamise

täpsustamist, et see toimiks tõhusa üldregulatsioonina, vähendades vajadust detailsete

erireeglite järele igas uues õigusaktis.

5. Eesti eelistab olemasolevate riiklike riigihangete elektrooniliste platvormide ja

nende omavahelise koostalitlusvõime edasiarendamist. Direktiive tuleb muuta

selliselt, et need võimaldaksid liikmesriikidel luua reaalne elektrooniline

andmevahetusvõimekus kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste

piiriüleseks kontrollimiseks. Toetame riigihanke täielikku digitaliseerimist,

andmete taaskasutuse („once-only“) põhimõtte rakendamist ja selle abil

menetluste kiirendamist.

Eesti peab riigihangete digitaliseerimist menetluste tõhustamise ja töökoormuse vähendamise

võtmeteguriks, kuid leiab, et see peab toimuma viisil, mis austab liikmesriikide olemasolevaid

investeeringuid ja süsteeme.

Eestis on kasutusel kõrgel tasemel ja hästi toimiv riiklik riigihangete register, mis katab kogu

riigihanke elutsükli. Kohustusliku EL-ülese „single-entry-point“ süsteemi loomine dubleeriks

15 Nt nullnetotööstuse määrus vs direktiiv 2014/24/EL. 16 Euroopa Komisjoni algatatud menetlused välissubsiidiumite määruse ja rahvusvaheliste hangete instrumendi

raames (nt Hiina meditsiiniseadmed, Bulgaaria raudteeveerem) näitavad, et EL turg vajab kaitset ja selgust, kuid

need meetmed peavad olema sujuvalt integreeritud hankemenetlusse, et mitte tekitada hankijatele ülejõukäivat

töökoormust.

olemasolevaid lahendusi ja oleks ebaefektiivne ressursside kasutus. Suhtume ettevaatlikult

üleeuroopalise tsentraalse süsteemi loomise ideesse, kuna liikmesriikide digivõimekuse

tasemed on erinevad ja selline lahendus võib Eesti jaoks tähendada tehnoloogilist

tagasiminekut. Selle asemel tuleks keskenduda riiklike süsteemide koostalitlusvõime

arendamisele, et tagada sujuv EL-ülene andmevahetus. Toetame EL-ülese digitaalse turu

loomist mitme ühilduva platvormi mudelina, mis ei asendaks riiklikke süsteeme, või keskset

portaali, kui see toetuks riikide olemasolevatele süsteemidele ja ei suurendaks halduskoormust.

Hetkel on suurimaks takistuseks piiriüleste riigihangete puhul ettevõtjate andmete automaatse

kontrolli puudumine. Erinevad riigid väljastavad tõendeid (maksuandmed, karistusregister jne)

eri vormidel ja sageli ka paberikandjal, mis muudab menetluse aeglaseks ja bürokraatlikuks.

Süsteem tugineb suures osas „tõendi“ või „dokumendi“ põhimõttel, mitte tõendavate andmete

põhimõttel. E-Certise andmebaas17 on pigem informatiivne ega toeta reaalset andmevahetust.

Eesti teeb ettepaneku muuta direktiivi 2014/24/EL artikleid 60 (tõendusmaterjal) ja 61

(elektrooniline tõendite andmebaas (e-Certis)) selliselt, et Euroopa Komisjon looks tehnilise

võimekuse elektrooniliseks andmevahetuseks liikmesriikide vahel. Eesmärk on, et hankijad

saaksid kontrollida teise EL liikmesriigi pakkuja andmeid (kvalifikatsioon, kõrvaldamise

alused) automaatselt, ilma et pakkuja peaks korduvalt tõendeid taotlema ja esitama. See

rakendaks reaalselt „once-only“ põhimõtet ka piiriüleselt. Heaks eeskujuks on Eesti ja Soome

vaheline X-tee põhine andmevahetus.

Standardvormide (eVormid) ja direktiivide vahel esineb ebakõlasid (nt raamlepingu

maksumuse märkimine), mis tekitab õiguslikku ebakindlust. Samuti on standardvormide

tehniline teostus kohati liiga keerukas. Eesti toetab standardvormide ja andmeväljade

ühtlustamist direktiividega, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus, kuid see ei tohi kaasa

tuua ülemäärast töökoormust.

Direktiivid peaksid olema tehnoloogia-neutraalsed ja võimaldama uute lahenduste (nt

tehisintellekti) kasutuselevõttu. Samuti vajavad ajakohastamist CPV koodid. Toetame andmete

defineerimist strateegilise ressursina ja nende turvalist haldamist EL-is.

6. Eesti toetab põhjendatud juhtudel kolmandatest riikidest pärit pakkujate

kõrvaldamise võimaldamist julgeoleku tagamiseks. Direktiivi 2014/24/EL tuleb

lisada direktiivist 2009/81/EÜ sätestatud analoogne alus, mis võimaldaks välistada

julgeolekuohtu kujutavad ettevõtjad (sealhulgas EL-is asutatud, kuid kolmandate

riikide kontrolli all olevad isikud) ning täpsustada ebausaldusväärsete pakkujate

reegleid, et tagada meetme tegelik tõhusus ja õigusselgus.

Muutunud geopoliitiline olukord ja tehnoloogiline sõltuvus on hägustanud piirid igapäevase

riigihanke ja julgeoleku aspektiga riigihanke vahel. Kriitiline taristu, andmeside ja elutähtsad

teenused sõltuvad ühe enam nn tsiviilhangetest, kus praegune õigusraamistik ei paku piisavaid

hoobasid julgeolekuriskide maandamiseks riikide puhul, kes ei jaga Euroopa Liidu

väärtusruumi ega julgeolekuhuve. Riskid ei piirdu vaid traditsioonilise kaitsevaldkonnaga, vaid

hõlmavad laiapindselt kriitilist taristut, näiteks merendussektorit või ühisveevärki (nt

kaugloetavad veearvestid, mille sidekonverterid võivad olla küberrünnakutele haavatavad).

17 eCertis on Euroopa Komisjoni poolt loodud infosüsteem, mis aitab kindlaks teha, milliseid tõendeid nõutakse

ja väljastatakse riigihankemenetlustes üle kogu Euroopa Liidu.

Euroopa Komisjoni algatatud menetlused välissubsiidiumite ja rahvusvahelise hangete

instrumendi määruse alusel (nt Hiina meditsiiniseadmed ja Bulgaaria rongihange) näitavad, et

kolmandate riikide ebaausad kaubandustavad ja julgeolekuriskid eksisteerivad. Turg ei

reguleeri end ise, vaid vajab selgemaid sekkumismehhanisme. Laiemalt ei tohiks EL

vahenditega panustada ülemääraselt kaubandusdefitsiidi süvendamisse ega selliste sõltuvuste

tekkimisse, mida on võimalik kasutada majandusliku või poliitilise survestamise vahendina.

Kehtiv direktiiv 2014/24/EL võimaldab piirata kolmandate riikide (nt Venemaa, Valgevene,

Hiina) ettevõtete ligipääsu, kuid regulatsioon on ei toeta hankijaid olukorras, kus pakkuja on

juriidiliselt asutatud Euroopa Liidus, kuid tema tegelikud kasusaajad, tarneahel või tehnoloogia

pärinevad ebasõbralikest kolmandatest riikidest. Hankijatel puudub alus selliste pakkujate

kõrvaldamiseks, kuna julgeolekurisk ei ole määratletud eraldiseisvaks kõrvaldamise aluseks.

See sunnib hankijaid otsima keerulisi juriidilisi konstruktsioone või isegi tunnistama

riigihankeid kehtetuks. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on otsesed lepingud kolmandate

riikide pakkujatega harvad, kuid nn kaudne piiriülene riigihange, kus hankelepingus osaleb

välisomanduses (ka EL liikmesriigi ettevõtja) olev kohalik tütarettevõte, märkimisväärne –

hinnanguliselt 20% hangetest.18 Lisaks lisanduvad ka need riigihanked, mille puhul on pakkuja

välise isiku mõju all olev kohalik tütarettevõte. Kuna välise mõju all olemist on keeruline

hinnata, siis on see osakaal täpselt teadmata.

Eesti teeb ettepaneku lisada riigihangete direktiivi 2014/24/EL analoogne kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 39 lõike 2 punktis e sätestatud vabatahtlik

kõrvaldamise alus. Artikkel 39 lõige 2 punkt e võimaldab pakkuja kõrvaldada, kui ta ei ole

teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada ohte riigi julgeolekule või avalikule korrale,

sealhulgas riiklikele andmekogudele. See on proportsionaalne ja vajalik meede, et kaitsta

elutähtsaid või avalikke teenuseid ja taristut. Selline muudatus annaks hankijatele selge

võimaluse julgeoleku- või avaliku huvi kaalutlustega arvestamiseks ilma konkurentsi

põhjendamatult kahjustamata.

Kõrvaldamise aluse lisamisest üksi ei piisa, vaja on ka selgust selle rakendamisel. Mõisted

nagu „oht riigi julgeolekule“ ja „piisavalt usaldusväärne“ vajavad sisustamist, et vältida

omavoli ja tagada hankijatele kindlustunne. Eesti näeb, et siin on roll pädevatel julgeolekualast

teavet omavatest asutustel, kelle hinnangule saaks hankija tugineda, sarnaselt Lätis toimivale

praktikale. See vabastaks hankija kohustusest teha ise keerulist julgeolekualast taustakontrolli,

milleks tal puuduvad andmed ja võimekus.

Lisaks ettevõtja taustale on vaja kontrollida ka toodete ja teenuste päritolu või tarneahelaid.

Üks põhjustest, miks see on vajalik, on see, et riigiasutused ei saa tagada avalike teenuste

küberturvalisust, andmete kaitset ja toimepidevust, kui neil puudub õiguslik alus välistada

riigihangetest komponente või tarkvara, mis on toodetud riikides, kus on ettevõtjatel kohustus

teha koostööd oma riigi luure- ja julgeolekuasutustega, sh kohustus jagada teenuse osutamisel

saadud teavet. Eesti toetab võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL artikli 85 eeskujul

võimalust lükata tagada pakkumused, kus kolmandatest riikidest pärit lõpptoodete ja/või

oluliste komponentide osakaal ületab teatud protsendimäära, eriti strateegilistes sektorites. See

on otsene meede EL-i, ning seeläbi ka Eesti, strateegilise autonoomia ja tarnekindluse

tagamiseks.

18 Commission Staff Working Document. Evaluation of Directive 2014/23/EU on Concessions, Directive

2014/24/EU on Public Procurement and Directive 2014/25/EU on Utilities. SWD(2025) 333 final. Lk 30.

7. Eesti toetab Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu

toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist sektorites, kus esineb reaalne

julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks

strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Selliste kriteeriumide

kasutamine ei tohi luua juurde olulist halduskoormust ja peab olema hankijatele

vabatahtlik ning põhinema selgetel sisulistel päritolureeglitel, säilitades samas

paindlikkuse vajalike erandite tegemiseks.

Läheneme Euroopa eelistamise teemale ettevaatlikult ja kaalutletult, toetades avatud

strateegilist autonoomiat, mis tugevdab konkurentsivõimet, kuid samas mõistes, et teatud

sektorites on vaja vähendada sõltuvust ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest.

Eesti leiab, et Euroopa eelistamise kriteeriumide kasutamine peab olema hankijatele

vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kuigi pakkujate ringi kitsendamine võib vähendada

julgeolekuriske ja anda Euroopa tootjatele ja teenusepakkujatele parema võimaluse, on sellel

ka teine pool – kitsendused tähendavad üldjuhul kõrgemaid hindasid ja võimalikke

tarneraskuseid. Kui Euroopa tööstus ei suuda tekkivat nõudlust täita, satub ohtu tarnekindlus.

Kohustuslikud määrad ja piirangud võivad tekitada turumoonutusi, tõsta hindu, piirata

innovatsiooni ja kasvatada halduskoormust, eriti väikestel turgudel nagu Eesti, kus kodumaine

või Euroopas toodetud ei pruugi alati olla piisav. Eelistamine on põhjendatud vaid

strateegilistes sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline sõltuvus (nt energia,

digitaaltaristu, meditsiin, kriitiline taristu). Selliselt tagatakse suurem paindlikkus

kriisiolukordades tsiviilkäibes olevate kaupade ja teenuste operatiivseks kasutuselevõtuks

riigikaitselistel, julgeoleku või kriiside lahendamise eesmärkidel.

Vaja on selgeid reegleid kaupade ja teenuste tegeliku päritolu tuvastamiseks.

Eesti toetab lähenemist Euroopa eelistamine, mis hõlmab ka usaldusväärseid partnereid

(Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigid, NATO

liikmesriigid), et vältida protektsionismi ja säilitada konkurents. Täielik Euroopa eelistamise

nõue võib olla liiga piirav ja kahjulik tarnekindlusele. Eesti kui avatud majandusega riik jääb

vabakaubanduse toetajaks, otsides mõistlikku tasakaalupunkti turu kaitsmise ja majandusliku

efektiivsuse vahel.

Praegune julgeolekuolukord nõuab suuremat paindlikkust tsiviilsektori vahendite (nt

sidevahendid, ehitusmaterjalid, sõidukid) kasutamisel riigikaitseks ning muude suuremahuliste

kriiside lahendamisel. Direktiivid peaksid võimaldama lihtsustatud korda „kahesuguse

kasutusega“ kaupade hankimisel kriisiolukorras, isegi kui need ei ole otsese sõjalise otstarbega,

et tagada kriisidele reageerimise kiirus ja hankimise operatiivsus.

8. Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustuslike miinimumnäitajate

kehtestamist hangitavate toodete ja teenuste kvaliteedile v.a. keskkonnahoidlikes

riigihangetes. Hankijale peab säilima kaalutlusõigus kehtestada hindamise

kriteeriumid vastavalt hanke iseloomule. Eelistame paindlikku raamistikku, mis

soodustab hangetel kvaliteedinõuete eelistamist, kuid jätab hankijale õiguse

hinnata pakkumisi ka üksnes hinna alusel.

Riigihangete üks peamisi eesmärke on tagada avalike vahendite säästlik ja tõhus kasutamine.

Kuigi riigihangete seadus ja tehniline korraldus võimaldavad läbi viia väärtuspõhiseid

riigihankeid, ei kasutata praktikas neid võimalusi ära. Eesti üheks riigihangete strateegiliseks

visiooniks on, et riigihankega hangitu on majanduslikult soodne, kestlik ja väärtuspõhine,

eelistatud on keskkonnahoidlikud, sotsiaalselt vastutustundlikud ning innovaatilised tooted,

teenused ja ehitustööd, võimalusel luuakse riigihangetega lisandväärtust ühiskonnale.19 Üheks

eesmärgi saavutamise vahendiks on kvaliteedipõhine pakkumuste hindamine.

Eesti on seisukohal, et hankija on parimas positsioonis hindamaks, millised kriteeriumid

tagavad konkreetse riigihanke puhul parima tulemuse ning kuidas oleks võimalik konkreetse

riigihankega luua lisandväärtust ühiskonnale. Kohustuslike miinimummäärade kehtestamine

direktiivi tasandil piiraks hankijate otsustust ja tekitaks halduskoormust olukordades, kus toode

või teenus on standardiseeritud (nt elekter, kütus) ja kvaliteet on juba tehnilises kirjelduses

piisavalt määratletud.

Kvaliteeti saab riigihangetes tagada vähemalt kahel moel: kas seades miinimumnõuded

tehnilises kirjelduses või hinnates pakkumusi kvaliteedikriteeriumite alusel. Kui tehnilised

nõuded ja muud riigihanke alusdokumendid on koostatud detailselt ja oskuslikult, siis on

riigihanke tulemuseks kvaliteetne lahendus ka madalaima hinna alusel. Kohustuslikud

kvaliteedikriteeriumid võivad viia kunstlike ja subjektiivsete kriteeriumide loomiseni, mis

suurendab vaidlustuse riski ja ei paranda tegelikku tulemust. Üheks alternatiiviks

kvaliteedikriteeriumidele on olelusringi/elutsükli kulude arvestamine.

Samas on teatud sektorites (nt IKT) kvaliteedi hindamine väga oluline. Eesti toetab suunda,

kus hankijaid julgustatakse kasutama kvaliteedikriteeriume, kuid see peaks jääma

vabatahtlikuks või saama lahendatud sektoripõhiste nõuetega. See ei tähenda järeleandmisi

kvaliteedis, mis fikseeritakse tehnilises kirjelduses, küll aga muudab hindamise oluliselt

lihtsamaks.

Majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõte peab jääma paindlikuks. Samas ei saa omaette

eesmärgiks kujuneda valiku tegemine vaid madalaima hinna alusel. Strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks on teatud juhtudel tõhusam kasutada tingimusi tehnilises kirjelduses või muudes

riigihanke alusdokumentides (nt hankelepingus). Hindamiskriteeriumid ja hindamine võivad

olla keerulised, seega osutuda vaidlusaluseks objektiks.

9. Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Keskkonnahoidlike riigihangete

puhul tuleb selgemalt reguleerida tootja vastutust toote elukaare ja

varustuskindluse tagamisel.

Eesti riik tellib aastas ca 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab

Eesti sisemajanduse koguproduktist 12-18% ja riigieelarvest pea kolmandiku. Seega on

avalikul sektoril märkimisväärne mõju turule ning vastutus maksumaksja vahendite

kasutamisel oma tegevuste elluviimiseks tagada võimalikult hea tulemus. Riigihanked oma

suure ostujõuga on avalikule sektorile heaks töövahendiks. Selleks, et realiseerida riigihangete

ostujõu potentsiaal, tuleb riigihankeid läbi viia strateegiliselt.20

Riigihangete potentsiaali kasutamine strateegiliselt on Euroopas viimase kümnendi jooksul

kogunud üha enam poolehoidjaid, sest strateegiline riigihangete juhtimine on tõestanud nii

majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamisel.21

19 Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted. Rahandusministeerium 2023. Lk 11. 20 Ibid. Lk 3. 21 Ibid. Lk 3.

Väärtuspõhine ehk strateegiline riigihange on kvaliteedist või väärtuseesmärkidest lähtuva

riigihanke kohta käiv üldtermin, mis hõlmab endas nii kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud

kui ka keskkonnahoidlikku, sotsiaalselt vastutustundlikku ja innovatsioonihanget.22

Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Üheks võimaluseks strateegilise hankimise

edendamisel on riigihankes kvaliteedipõhiste hindamiskriteeriumite või

kvalifitseerimistingimuste seadmine. Kehtivad direktiivid nõuavad, et pakkumuste

hindamiskriteeriumid ja kvalifitseerimistingimused peavad olema seotud hankelepingu

esemega. Hankelepingu esemega seonduvaks on loetakse näiteks sellised kriteeriumid, mis

hindavad pakutava asja, ehitustöö või teenuse tootmise, osutamise või turustamise protsessiga

seonduvat olelusringi kulusid. Hankelepingu eseme seotuse range nõue piirab hankijate

võimalusi arvestada pakkujate üldist keskkonnahoidlikkust (nt ettevõtte süsiniku jalajälg või

keskkonnapoliitika) ja sotsiaalset vastutust (ettevõtte sotsiaalpoliitika). Eesti teeb ettepaneku

hankelepingu esemega seotuse nõuet leevendada, et võimaldada hankijatel hinnata ka ettevõtja

kui terviku panust keskkonnahoidu ja sotsiaalsesse sektorisse. See võimaldaks anda eelise neile

ettevõtjatele, kes täidavad süstemaatiliselt kestlikkuse nõudeid, investeerides puhastesse

tehnoloogiatesse ja vastutustundlikesse tööpraktikatesse. Selline lähenemine stimuleeriks

innovatsiooni, parandaks avalike teenuste kvaliteeti ja vähendaks pikaajalisi riske, mida

praegune sageli madalama hinna kriteeriumile tuginev praktika ei toeta. Samas tuleb vältida

olukorda, kus kriteeriumid muutuvad meelevaldseks – vaja on selget metoodikat ja kriteeriume

tagamaks ettevõtjate võrdne kohtlemine.

Eesti toetab eesmärki muuta avalik sektor keskkonnahoidlikumaks. Üleminek peab olema

realistlik ja majanduslikult jätkusuutlik. Lausaline kohustuste kehtestamine võib väikese turuga

riikides viia konkurentsi kadumise ja hindade kasvuni. Samuti tuleb arvestada riigihangetega,

mida asutused viivad läbi väljaspool Euroopa Liitu (nt välisesindused). Väljaspool Euroopa

Liitu toimuvate riigihangete puhul tuleb vältida liigset jäikust. Spetsiifiliste nõuete

rakendamine piirkondades, kus puudub vastav taristu või kvalifitseeritud pakkujad, on

ebaefektiivne ning võib muuta riigihangete teostamise keeruliseks.

Eesti toetab kohustuslike keskkonnanõuete kehtestamist nendes sektorites (nt transport, ehitus,

IT, mööbel, tekstiil, energia, paber), kus turg on selleks valmis ja tehnoloogilised lahendused

on kättesaadavad. Prioriteetide seadmisel tuleks lähtuda valdkondadest, kus on suur

keskkonnamõju kogu elutsükli vältel ja oluline turumaht. Keskkonnaalased nõuded peavad

olema sätestatud sektoripõhistest õigusaktides ja jõustuma järk-järgult, andes ettevõtjatele

piisavalt aega kohaneda. Ringmajanduse edendamiseks ja transpordist tuleneva

keskkonnakoormuse vähendamiseks (läheduse printsiip) toetame ringlussevõetud materjalide

puhul Euroopa päritolu teisese toorme eelistamist. Riigihangete kaudu on võimalik kujundada

nõudlust, mis toetab sõltumatust esmasest toorainest, vähendab EL impordisõltuvust ja aitab

piirata jäätmeteket. Samas tuleb vältida olukorda, kus eelistamise tagajärjel jäävad turule vaid

monopoolsed kõrge hinnaga pakkujad. Oluline on, et miinimumnõuded ei välistaks VKE-de

osalemist.

Keskkonnahoidlik asjade riigihange kätkeb endas üldjuhul toote eluiga ja taaskasutatavust.

Kehtiva süsteemi kohaselt lasub vastutus sageli vaid edasimüüjal, mitte tootjal. Kui tootja

lõpetab toe või varuosade pakkumuse, jäävad edasimüüja ehk pakkuja ning hankija keerulisse

olukorda. Direktiivis tuleks selgemalt välja tuua tootja vastutust, et tagada toote elukaar ja

varustuskindlus. Eelkõige tuleb soodustada selliste pakkujate eelistamist, kes täidavad

22 Ibid. Lk 4.

laiendatud tootjavastutuse nõudeid. See on kriitiliselt oluline näiteks patareide ja akude,

elektroonika- ja IT-seadmete (sh päikesepaneelide), sõidukite ning tulevikus tekstiilide ja

tööriiete sektoris.

Eesti toetab sotsiaalsete eesmärkide integreerimist riigihangetesse. Samas liiga ranged või

kohustuslikud sotsiaalsed kriteeriumid võivad tekitada hankijatele töökoormust ja vähendada

konkurentsi, eriti VKE-de ja piiriüleste pakkujate jaoks. Sotsiaalsete kriteeriumide kasutamine

peab jääma hankijatele vabatahtlikuks. Kohustuslikud nõuded ei pruugi sobida kõigile

liikmesriikidele ega sektoritele. Eelistame lähenemist, kus liikmesriigid töötavad välja oma

strateegiad eesmärkide saavutamiseks. See võimaldab arvestada kohalike oludega.

10. Eesti toetab teadus- ja arendusteenuste erandi rakendamise põhimõtete

täpsustamist. Eesti ei toeta riigihangetes innovatsioonile kohustuslike eesmärkide

kehtestamist, eelistades hankijapõhist paindlikkust ja turu vajadustest lähtuvat

lähenemist.

Innovatsioonihanked on võtmetähtsusega Euroopa konkurentsivõime ja strateegilise

autonoomia tagamisel. Praegune riigihangete raamistik ei toeta innovatsiooni potentsiaali

realiseerimist. Menetlusreeglid on liiga keerulised ja ajakulukad areneva tehnoloogiasektori ja

iduettevõtete jaoks.

Innovatsiooni hankimiseks on EL tasandil loodud selline hankemenetlus nagu

innovatsioonipartnerlus. Selle eesmärgiks on peamiselt võimaldada hankijal kasutada ära

konkurentsivõimalused juhul, kui innovaatilise toote, teenuse või ehitustööde väljaarendamise

ja nende järgneva soetamise vajadust ei saa rahuldada juba turul olemasolevate lahendustega.

Tegemist on väga erilise menetlusega, millega luuakse pikaajaline partnerlus täiesti uue

lahenduse väljatöötamiseks ja selle hilisemaks soetamiseks tingimusel, et selle innovaatilise

toote saab tarnida või teenuse osutada või ehitustöö teha kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga

ilma, et soetuseks oleks vaja eraldi hankemenetlust.23

2014. aasta direktiividega loodud innovatsioonipartnerluse menetlus on praktikas osutunud

liiga keeruliseks ja aeganõudvaks. See on loonud olukorra, kus hankijad pigem väldivad selle

kasutamist, eelistades pigem näiteks avatud hankemenetlust. Euroopa Liidu Teataja riigihanke

portaali TED andmetel on alates 2014. aastast kasutanud innovatsioonipartnerluse menetlust

hinnanguliselt alla 1% kõikidest riigihangetest Euroopa Liidus. Eesti leiab, et

innovatsioonipartnerlust tuleb lihtsustada, eemaldades tarbetud kohustused ja võimaldades

suuremat paindlikkust etappide kavandamisel.

Iduettevõtted on peamised innovatsiooni vedurid, kuid neil puuduvad oskused ja vahendid

osaleda pikkades ja keerukates hankemenetlustes. Eesti toetab iduettevõtete kiiret ja lihtsat

kaasamist hankemenetlusse läbi üldiste riigihangete menetlusreeglite lihtsustamise ja

kiirendamise.

Eesti ei toeta kohustuslike eesmärkide ja määrade (näiteks teatud protsent kõikidest

riigihangetest või riigihangete maksumusest, mis on kohustuslik) kehtestamist

innovatsioonihangetes. Innovatsiooni ei saa sundida, see peab tulenema hankija reaalsest

vajadusest ja turu võimalustest.

23 Seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) juurde, lk 32.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 14 kohaselt on teatud teadus- ja arendusteenuste

riigihankelepingud vabastatud nimetatud direktiivi kohaldamisalast. Artikkel 14 kohaselt

kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse üksnes sättes nimetatud CPV koodidega teadus- ja

arendusteenused ning kõik teised teadus- ja arendusteenused on direktiivi kohaldamisalast

välja jäetud. See on vastuoluline, kuna Euroopa Komisjon on andnud direktiivide ülevõtmise

protsessis sättele vastupidise tõlgenduse. Seega Eesti eelistab selle regulatsiooni ühtlustamist

ja korrastamist.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Rahandusministeerium saatis arvamuse saamiseks 07.11.2025 kirja ministeeriumidele. Kiri

arvamuse ja ettepanekute saamiseks saadeti ka 35 riigiasutusele ja turuosalisele: aktsiaselts

Eesti Energia, Audiitorkogu, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti

Advokatuur, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti

Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti

Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, osaühing Elektrilevi, aktsiaselts Elering, Maksu-

ja Tolliamet, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Ravimitootjate Liit, Registrite ja Infosüsteemide

Keskus, Rektorite Nõukogu, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigikantselei, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, aktsiaselts Riigi Kinnisvara, Riigi Metsamajandamise Keskus,

Tervisekassa, Tervise Heaolu- ja Infosüsteemide Keskus, Transpordiamet ja Turundajate Liit.

Arvamuse ja tagasiside küsimustikule saatsid aktsiaselts Elektrilevi, Kaitseministeerium,

Kaubandus-Tööstuskoda, aktsiaselts Riigi Kinnisvara, Riigi Tugiteenuste Keskus,

Siseministeerium, Välisministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium ning Kliimaministeeriumi kaudu

aktsiaselts Eesti Raudtee, Keskkonnaamet, aktsiaselts Tallinna Lennujaam ja Transpordiamet.

Jätkutegevuse plaan

Euroopa Komisjoni konsultatsioon on avatud kuni 26. jaanuarini 2026.

Seisukohtadest lähtutakse direktiivide muudatuste väljatöötamisel arvamuse avaldamisel.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… jaanuar 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „ELi riigihanke-eeskirjad

– läbivaatamine“ jaoks

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku

konsultatsiooni „ELi riigihanke-eeskirjad – läbivaatamine“ jaoks:

1.1. Eesti peab riigihangete direktiivide (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja

2014/25/EL) uuendamisel oluliseks reeglite paindlikkuse suurendamist, regulatsiooni

detailsuse ning töö- ja halduskoormuse vähendamist. Eesti ei toeta direktiivide

asendamist määrusega. Eesti eelistab direktiivide konsolideerimist üheks direktiiviks

eesmärgiga olemasolev reeglistik lihtsustada.

1.2. Eesti toetab riigihangete direktiivide sihipärast läbivaatamist eesmärgiga suurendada

hankijate kaalutlusõigust menetluste läbiviimisel ja lepingute täitmisel, tagades

seejuures läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Peame otstarbekaks

võimaldada laialdasemalt pakkumuste läbivaatamisel pöördmenetluse kasutamist,

läbirääkimiste pidamist ning paindlikkust raamlepingute, hankelepingute muutmise ja

dünaamiliste hankesüsteemide rakendamisel. Samuti on oluline leevendada hankijate

vahelise koostöö reegleid. Peame vajalikuks selgemaid juhiseid ka

intellektuaalomandi õiguse reguleerimise kohta.

1.3. Eesti toetab regulatsiooni täpsustamist viisil, mis arvestab paremini

infokommunikatsiooni tehnoloogia ja innovatsioonihangete eripäradega ning jätab

endiselt alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise reeglid liikmesriikide

pädevusse, tagades seeläbi menetluste efektiivsuse.

1.4. Eesti toetab eristust, kus riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) on koondatud

riigihangete direktiivi, vältimaks vastuolulisi erinõudeid ja õiguslikku ebakindlust.

Sektoraalsetes õigusaktides peaksid sisalduma vaid valdkondlikud eesmärgid („mida

osta“) ning tuleb tagada, et sektoraalsed õigusaktid oleks kooskõlas riigihangete

põhimõtetega ja ei loodaks paralleelseid menetlusreegleid.

1.5. Eesti eelistab olemasolevate riiklike riigihangete elektrooniliste platvormide

edasiarendamist ja nende omavahelist koostalitlusvõime edasiarendamist. Direktiive

tuleb muuta selliselt, et need võimaldaksid liikmesriikidel luua reaalne elektrooniline

andmevahetusvõimekus kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste

piiriüleseks kontrollimiseks. Toetame riigihanke täielikku digitaliseerimist, andmete

taaskasutuse („once-only“) põhimõtte rakendamist ja selle abil menetluste

kiirendamist.

1.6. Eesti toetab põhjendatud juhtudel kolmandatest riikidest pärit pakkujate kõrvaldamise

võimaldamist julgeoleku tagamiseks. Direktiivi 2014/24/EL tuleb lisada direktiivist

2009/81/EÜ sätestatud analoogne alus, mis võimaldaks välistada julgeolekuohtu

kujutavad ettevõtjad (sealhulgas EL-is asutatud, kuid kolmandate riikide kontrolli all

olevad isikud) ning täpsustada ebausaldusväärsete pakkujate reegleid, et tagada

meetme tegelik tõhusus ja õigusselgus.

1.7. Eesti toetab Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete

ja teenuste eelistamise võimaldamist teatud sektorites, kus esineb reaalne

julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks

strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Selliste kriteeriumide kasutamine ei

tohi luua juurde olulist halduskoormust ja peab olema hankijatele vabatahtlik ning

põhinema selgetel sisulistel päritolureeglitel, säilitades samas paindlikkuse vajalike

erandite tegemiseks.

1.8. Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustuslike miinimumnäitajate kehtestamist

hangitavate toodete ja teenuste kvaliteedile v.a. keskkonnahoidlikes hangetes.

Hankijale peab säilima kaalutlusõigus kehtestada hindamise kriteeriumid vastavalt

hanke iseloomule. Eelistame paindlikku raamistikku, mis soodustab hangetel

kvaliteedinõuete eelistamist, kuid jätab hankijale õiguse hinnata pakkumusi ka üksnes

hinna alusel.

1.9. Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Keskkonnahoidlike riigihangete

puhul tuleb selgemalt reguleerida tootja vastutust toote elukaare ja varustuskindluse

tagamisel.

1.10. Eesti toetab teadus- ja arendusteenuste erandi rakendamise põhimõtete täpsustamist.

Eesti ei toeta riigihangetes innovatsioonile kohustuslike eesmärkide kehtestamist,

eelistades hankijapõhist paindlikkust ja turu vajadustest lähtuvat lähenemist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Rahandusministeeriumil vastata avaliku konsultatsiooni küsimustikule punktis 1

nimetatud seisukohtadest lähtuvalt ja teha need teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse.

1

Public Procurement Directives - revision

Introduction

As announced in the Political Guidelines for the next European Commission 2024-2029[1]

and the 2026 Commission Work Programme[2], the European Commission is preparing a revisio

n of the EU Public Procurement Directives. The main objectives of the revision are to make

public investment and spending more efficient, while continuing to prevent corruption, to

design tools to strengthen economic security and sovereignty and to better align public

procurement policy with EU strategic policy objectives.

In preparation of the revision and following the evaluation of the EU public

procurement Directives[3], the Commission is launching this public consultation to gather views

from all interested parties.

This public consultation is an opportunity for everyone to share their thoughts, experiences,

and ideas on how to improve public procurement in the EU ahead of the planned revision. This

will improve the evidence base underpinning the initiative and enable the Commission to take

into consideration information and views of citizens and stakeholders.

The questionnaire is divided into two parts. The first part is short and requires no

detailed knowledge of public procurement law and systems. The second part is more detailed

and technical, requiring specialised knowledge. If you have the opportunity to answer the

second part, please set aside some extra time to provide your input.

Please note that this consultation does not cover rules related to defence procurement or the EU

Remedies Directive. These areas are outside the scope of this review. The public consultation

runs in parallel to a call for evidence.

[1] European Commission, Political Guidelines for the Next European Commission 2024–2029, 2024.

[2] Secretariat-General, 2026 Commission Work Programme and Annexes, European Commission, 21 October 2025.

[3] European Commission, Commission Staff Working Document – Evaluation of Directive 2014/23/EU, 2014/24/EU and 2014/25/EU

(SWD (2025) 332 final), 14 October 2025.

Fields marked with * are mandatory.

2

* I am giving my contribution as

Academic/research institution

Business association

Company/business

3

Consumer organisation

EU citizen

Environmental organisation

Non-EU citizen

Non-governmental organisation (NGO)

Public authority

Trade union

Other

* First name

* Surname

* Email (this won't be published)

* Scope

International

Local

National

Regional

* Level of governance

Local Authority

Local Agency

* Level of governance

Parliament

Authority

Agency

* Organisation name

255 character(s) maximum

4

* Organisation size

Micro (1 to 9 employees)

Small (10 to 49 employees)

Medium (50 to 249 employees)

Large (250 or more)

Transparency register number

Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to

influence EU decision-making.

* Country of origin

Please add your country of origin, or that of your organisation.

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would

prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the

purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer

association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency

register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select

the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

* Contribution publication privacy settings

The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your

details to be made public or to remain anonymous.

Anonymous

The type of respondent that you responded to this consultation as, your country

of origin and your contribution will be published as received. Your name will not

be published. Please do not include any personal data in the contribution itself.

Public

Your name, the type of respondent that you responded to this consultation as,

your country of origin and your contribution will be published.

* Contribution publication privacy settings

5

Anonymous

Only organisation details are published: The type of respondent that you

responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf

you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and

your contribution will be published as received. Your name will not be published.

Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to

remain anonymous.

Public

Organisation details and respondent details are published: The type of

respondent that you responded to this consultation as, the name of the

organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its

size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will

also be published.

I agree with the personal data protection provisions

Overall objectives

The evaluation of the 2014 public procurement directives (SWD(2025)332) concluded that

their intended objectives have only been partially met, and several problems remain: legal clarity

and flexibility did not improve, new sector-specific rules added complexity to the legal

framework, transparency levels increased but corruption risks and data gaps remain,

competition levels can be further enhanced, direct cross-border participation remains limited,

and environmental, social and innovation procurement uptake, while progressing, remains

uneven. At the same time, new priorities such as economic security and strategic autonomy

have emerged, accentuated by recent geopolitical developments.

Improving efficiency and transparency of the new rules

In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of

the new public procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most

important:

The forthcoming revision should...

Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.

6

Green, social and innovative public procurement

In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of

the new public

procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most important:

The forthcoming revision should...

Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.

reduce administrative burden through full digitalisation (e.g. digitalisation of the entire

procurement process, single digital procurement entry point, data reuse)

make procurement rules more flexible (e.g. more space for negotiations, more discretion given

to public buyers)

make procurement rules less prone to litigation (e.g. more detailed procedural rules to

avoid ambiguity)

facilitate the aggregation of demand (e.g. joint procurement by several authorities, reinforcing the

role of central purchasing bodies, framework agreements)

make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts, less rules

defining procedural steps)

prioritise broader policy goals by moving beyond the lowest-cost paradigm (e.g. to

include objectives like sustainability, innovation, social responsibility and Made in Europe)

facilitate SMEs participation (e.g. division into lots, payment schemes including direct payments

to subcontractors)

make procurement rules less prone to anti-competitive practices (e.g. wider use of digital tools

to facilitate transparency)

make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts, less rules

defining procedural steps)

avoid additional administrative burden (e.g. limited rules on social and green

conditionalities and associated administrativeand evidence requirements for companies and

public buyers)

facilitate environmentally friendly purchases (e.g. facilitated use of ecolabels and standards,

set targets for green public procurement)

facilitate purchases of innovative solutions (e.g. simplifying innovation partnerships, easing

access to public procurement for startups)

prioritise quality over price when seeking value for money (e.g. wider use of the of best pricequality

ratio to support strategic and sustainable procurement)

7

Economic security and strategic autonomy

In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of

the new public procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most

important:

The forthcoming revision should...

Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.

Expert sections

* The following sections deal with more complex and technical aspects of public

procurement. If you have specialised knowledge or experience with procurement rules and

procedures, you may want to respond to these questions. You can also choose not to respond to

facilitate socially responsible purchases (e.g. improved working conditions, social inclusion)

avoid additional administrative burden (e.g. minimal rules on the extent to which Made in Europe requi

rements are met)

give preference to European industry, products and services in sectors that are critical to

EU economic security or of strategic importance to secure Europe’s independence

give general preference to European industry, products and services (Made in Europe) to

support investment, growth and jobs in the EU

make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts rather than

detailed requirements on what products, services and works public buyers can purchase)

prioritise competition and price savings (e.g. by avoiding ambitious green and social requirements)

prioritise competition and price savings (e.g. by allowing unrestrained access to European markets

to firms from outside Europe)

make procurement rules less prone to litigation (e.g. more detailed to avoid ambiguity in case of

third countries access)

make procurement rules more flexible (e.g. more discretion given to public buyers)

facilitate SME participation (e.g. division into lots, payment schemes including direct payments

to subcontractors)

8

these questions. In either case, you will be invited to share any general comments you may have

on the forthcoming revision of the EU public procurement directives before submitting your

response to this public consultation.

Yes, I want to proceed with responding to more complex and technical questions.

No, I prefer to proceed without responding to more complex and technical

questions.

Simplification

Despite attempts to simplify procurement procedures and make their use more flexible through the 2014

public procurement directives, the evaluation concluded that procedures are perceived as too complex and

rigid for public buyers to achieve their public investment objectives effectively.

We are considering several measures to simplify public procurement procedures. Please assess the potential

of each measure to simplify the process:

9

More flexible procedures:

High

simplification

potential

Some

simplification

potential

No or

negligible

impact

Additional

complication

potential

High

complication

potential

Allow negotiations throughout

the procurement procedure

O

Simplify procedures for off-the

shelf purchases (i.e. compliance only

with basic principles, such as non-

discrimination,

transparency, and procedural fairness)

O

Facilitate dialogue with the market

O

Allow corrections

of procurement documents throughout

the procedure

O

Increase flexibility in

contract modifications (e.g. revising

the duration, price changes)

O

10

Facilitate joint procurement:

High

simplification

potential

Some

simplification

potential

No or

negligible

impact

Additional

complication

potential

High

complication

potential

Facilitate networking among buyers (e.

g., forming buyer groups or

communities of practice)

O

Enhance the role of

Central Purchasing Bodies

O

Simplify rules for setting

up joint procurements, especially across

borders

O

Increase flexibility in setting the duration

of framework agreements

O

11

Improve information exchange and procedural time-limits:

High

simplification

potential

Some

simplification

potential

No or

negligible

impact

Additional

complication

potential

High

complication

potential

Increase time limits for submission

O

Allow re-use of documentation

submitted by bidders (once-only

principle)

O

Provide model contract templates

and technical specifications templates

for public buyers

O

Establish a central EU

procurement platform

and enhance digitisation

O

Set time limits for evaluating bids

O

12

Support small and medium-sized enterprises (SMEs):

High

simplification

potential

Some

simplification

potential

No or

negligible

impact

Additional

complication

potential

High

complication

potential

Encourage dividing contracts into

smaller lots

O

Simplify rules

for forming consortia, especially for

SMEs

O

EU-level targets for SMEs

participation in public procurement

O

13

Improve implementation and contract management:

High

simplification

potential

Some

simplification

potential

No or

negligible

impact

Additional

complication

potential

High

complication

potential

Establish rules for the post-award

phase, including contract

implementation

O

Speed up payments to

contractors, especially SMEs

O

Establish rules for direct payments

to subcontractors, especially SMEs

O

Increase use of pre-financing,

especially for SMEs

O

14

If you wish, you may provide more information on ways to simplify procurement procedures:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Simplification - impacts

How likely do you believe the following outcomes would occur if the proposed

simplification measures were implemented?

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very unlikely

Less corruption

O

Increased SME participation

O

Increased number of bidders

O

Reduced cost for public

buyers to conduct public

procurement

O

More competition

O

Increased buying power of

public buyers

O

Reduced cost for bidders

to participate in public

procurement

O

Increased cross-border

bidding within the EU

O

Faster procurement

processes

O

Increased legal certainty

O

Increased bidding by EU-

based firms

O

Reduced price of goods

/services/works

O

Reduced litigation

O

15

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Coherence between general rules applicable to all

sectors and sectoral rules

The current legislative framework define general rules regulating the procedures of public

procurement. They include horizontal general rules on “how to buy”, which are applicable to all

buyers and sectors. The evaluation showed that the introduction of public procurement

provisions in other sectoral legal acts on both “how to buy” and “what to buy” led to a

fragmentation of the regulatory framework causing concerns over legal coherence and

applicability.

Should existing sectoral rules (*) be integrated with the new legislative framework?

*Examples of sector-specific EU legislation relating to public procurement the Net-Zero Industry Act or Clean Vehicles Directive

A) EXISTING SECTORAL LEGISLATION

Existing “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should be

integrated in the general legislative framework and be removed from sectoral

acts.

Only existing "how to buy" legal provisions in sectoral acts should be

integrated in the general legislative framework and be removed from sectoral

acts. Existing "what to buy" legal provisions should NOT be integrated in the

general legislative framework, they would remain in various sectoral acts and be

amended therein to ensure coherence where required.

Existing “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should NOT

be integrated in the general legislative framework. Any conflicting or incoherent

provisions in sectoral acts would be removed.

Other:

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

16

B) FUTURE SECTORAL LEGISLATION

Future “how and what to buy” requirements should be integrated in the

general legislative framework.

Only future “how to buy” requirements should be integrated in the general

legislative framework. Future "what to buy" requirements should NOT be

integrated in the general legislative framework – they should continue to be

included separately in sector-specific legislation.

Future “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should NOT

be integrated in the general legislative framework.

Other:

Future "what to buy" requirements should be subject to a common rules defined in

the general legislative framework to avoid conflicts or incoherencies (e.g. the new

general legislative framework should foresee mechanisms and templates for

harmonised legislation ensuring coherence of “what to buy” requirements contained

in sector-specific rules with the general legislative framework).

Yes

No

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Concessions

The evaluation concluded that, although the EU Concessions Directive helped to harmonise procurement laws

across Member States, significant inconsistencies remain. Different legal concepts are still interpreted

differently across countries and sectors leading to fragmented legal frameworks. This often results in

misunderstandings about applicable rules and definitions, affecting both public buyers and bidders.

Which of the following concepts require modification?

Select all that apply:

17

Definition of “concessions” and “operating risk” for a more consistent application

of the general legislative framework and interpretation of financial, operational,

regulatory, and market risks in a concession contract (Article 5)

Rules on duration (e.g. include considerations of other elements such as

technical, environmental, innovation, social, labour, etc.) (Article 18)

Publication and transparency requirements (e.g. public buyers to publish the

intent to award a concession at least one year in advance, with exceptions for

emergencies, to give more time to the bidders) (Articles 30-37)

Additional rules on the execution of the contracts (e.g. monitoring of the contract,

verification of compliance with objectives, possibility of adapting to unforeseen

needs through modifications of contracts, termination, etc.)

Other:

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Concessions - impacts

How likely do you believe the following outcomes would occur if the proposed concepts and

rules on concessions were modified?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somwhat unlikely

Very unlikely

Increased SME participation

O

Increased cross-border

bidding within the EU

O

More competition

O

Less corruption

O

Faster procurement

processes

O

Reduced litigation

O

18

Reduced cost for bidders

to participate in public

procurement

O

Increased number of bidders

O

Increased buying power of

public buyers

O

Reduced price of goods

/services/works

O

Increased bidding by EU-

based firms

O

Reduced cost for public

buyers to conduct public

procurement

O

Increased legal certainty

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Digitalisation and transparency

The evaluation revealed that, while transparency has improved, persistent data gaps and quality

issues, both at the EU and national levels, continue to undermine effective governance, strategic

decision-making, and anti-corruption efforts. Additionally, the fragmentation of eProcurement

services across the EU creates a burden on bidders and hinders cross border procurement.

Would you support the creation of a digital public procurement marketplace with a

single-entry point for economic operators to public procurement procedures?

No, the current environment of eProcurement services is appropriate.

Yes, by interconnecting all existing Member States’ eProcurement services.

Economic operators could use any compatible service as a single point of entry

to participate in public procurement procedures across the EU.

19

Yes, by interconnecting all existing Member States’ eProcurement services, and

providing a central eProcurement service. Economic operators could use the

central eProcurement service or any Member State compatible service as a

single point of entry to participate in public procurement procedures across the

EU.

Yes, by replacing all existing Member States’ eProcurement services with one

central EU eProcurement service.

No opinion.

What functionalities should the eProcurement services include?

Select all that apply:

Access to procurement procedures above EU thresholds together with related

procurement documents.

Access to procurement procedures below EU thresholds together with related

procurement documents.

Submission of offers from economic operators.

Access for public buyers to authentic, up-to-date information about participating

economic operators on exclusion grounds (e.g., criminal convictions,

bankruptcy, professional misconduct) and selection criteria (e.g. financial

capacity, technical ability).

Publication of complaints and review decisions.

Publication of information about the completion of contracts.

Declaration of inclusion of green, social, innovation, or Made in Europe aspects.

Free access to a library of standardised procurement documents, such as

technical specifications or contract templates at least to public authorities.

Helpdesk, trainings and capacity building for SMEs.

Other:

Please describe any additional functionalities you would like to see introduced:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Digitalisation and transparency - impacts

20

How likely do you believe the following outcomes would occur if such a digital public

procurement marketplace is set up?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somwhat unlikely

Very unlikely

Reduced cost for public

buyers to conduct

procurement procedures

O

Wider range of procurement

procedures available to

economic operators

(especially for SMEs)

O

Higher number of offers

received

O

In case of one central

eProcurement system: higher

risk of cyber-attacks/security

breaches

O

Increased transparency to

prevent irregular practices

O

Reduced cost for economic

operators to participate in

procurement procedures

O

In case of one central

eProcurement system: higher

risks of stopping all public

procurement procedures in

the EU if the system fails (IT

failure)

O

More harmonisation of tender

requirements across Member

States and emergence of best

practices

O

In case of one central

eProcurement system: higher

risk of cyber-attacks/security

breaches

O

Faster exchange of

documents and information

(including company evidence)

O

21

Reduced litigation

O

Wider access to cross-border

procurement procedures in

the single market (especially

for SMEs)

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Made in Europe

Since the adoption of the 2014 public procurement directives, new priorities such as economic

security and strategic autonomy have emerged. Imbalances in international market access

persist and are accentuated by recent geopolitical developments.

Should European goods and services be prioritised in the procurement process?

Yes

No

To what extent do you agree with the following statements?

European goods and services should be prioritised in procurement process...

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

1. By giving greater role / prominence / points

to non-price criteria in assessment of bids

(such as social, green, resilience, innovation,

security, Made in Europe, etc.).

O

2. By excluding bidders from countries that are

not signatories to the European Economic Area

(EEA) / Government Procurement Agreement

(GPA) / Free Trade Agreement (FTA)

containing procurement provisions/other

international agreements covering public

procurement or offering goods or services

originating from those countries.

O

22

3. By defining Made in Europe criteria for

selection of bidders (e.g. criteria placed on

business such as European location, and/or

conditions placed on product or service, such

as share of value added).

O

You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Should such an exclusion be

mandatory or voluntary?

Mandatory

Voluntary

You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Should the use of such "Made in

Europe" criteria be mandatory or voluntary for public buyers?

Mandatory

Voluntary

Should there be exemptions (e.g. product/service not available in Europe, no offers

received, disproportionately high cost of European supply, technical incompatibility in

terms of operation and maintenance)?

Yes

No

You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Should such criteria be applied to:

All sectors

Certain sectors only

Please specify which sectors should be subject to such provisions:

Text of 5 to 100 characters will be accepted

If you wish, you may provide any additional information on what Made in Europe criteria should

be included in EU legislation:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Made in Europe - impacts

Pharma, food, digital and critical infrastructure, energy and clean technology, defence and all other sectors relevant to strategic autonomy

23

How likely do you believe the following outcomes would occur if any type of prioritisation of

European products and services was to be implemented?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very unlikely

EU economic operators

could have to adjust their

supply chains to be able to

bid

O

Meeting environmental goals

(e.g. shortening supply

chains, carbon footprint)

O

Better quality of products

/services/works

O

Increase in price of goods

and services purchased

O

Lower number of bids

received

O

Boost investments levels in

the EU (e.g.

reindustrialisation,

reshoring, more FDI)

O

Increase in administrative

cost (verification if

conditions are met)

O

Increase security of supply

O

Increased administrative

cost for EU biddders due to

additional documents or

evidence

O

Easier access to

procurement for EU SMEs

O

Boost EU innovation

O

Reduced litigation

O

Retaliation by 3rd countries

(exclusion of EU companies

from their procurement)

O

24

Increased chance of winning

for EU bidders

O

Boost EU employment

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Green, social and public procurement of innovation -

BPQR

The 2014 public procurement reform sought to encourage the uptake of green, social and

innovation aspects in public procurement, supporting broader EU policy goals. Public buyers

can decide to introduce such quality considerations (green, social, innovation) at different stages

of the procurement process and through different means (e.g. via award criteria, or technical

specifications). However, the evaluation concluded that public buyers do not systematically

make use of these possibilities.

Best price-quality ratio

The “most economically advantageous tender” (MEAT) can be identified on the basis of price or cost

effectiveness only, or can include quality considerations by using the best price-quality ratio (BPQR).

Should EU law require public buyers to include minimum quality requirements in tech

nical specifications, subject to a comply-or-explain mechanism?

Yes

No

Should any change be made to the current contract award criteria practice based on

the “most economically advantageous tender” (MEAT)?

Yes

No

Do you agree with any of the following statements?

Select all that apply:

25

EU law should require public buyers to apply Best Price-Quality Ratio (BPQR)

as the standard contract award criterion, subject to a comply-or-explain

mechanism.

EU law should set a minimum mandatory weight (share) for quality criteria in the

application of the use of BPQR.

Member States should be required to set national targets for BPQR awards of

contracts and put into place corresponding action plans and supportive

measures.

How likely do you believe the following outcomes would occur if the future general legislative

framework incentivised BPQR?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somwhat unlikely

Very unlikely

Better quality of products

/services/works

O

Increased security of supply

O

Higher price of goods/services

/works purchased

O

Higher costs for EU bidders

(additional environmental

/social elements)

O

Higher chances of winning for

EU firms

O

Boost to EU innovation

O

More reshoring,

reindustrialisation of the EU,

more FDI in the EU

O

Increased efforts for bidders

to adjust their supply chains

to be able to bid

O

Increased administrative cost

for public buyers (verification

if conditions are met)

O

Reduced number of bids

received

O

26

Improved working conditions

O

Achievement of strategic

policy goals (e.g.

environmental, social,

innovation)

O

Reduced litigation

O

Wider access to cross border

procurement (especially for

SMEs)

O

Green public procurement

Regarding green public procurement, the evaluation concluded that environmental aspects are

incorporated into approximately 25% of contracts across the EU. However, the level of adoption

differs significantly among Member States.

To what extent do you agree with the following statements on green/environmentally

friendly public procurement?

You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following elements

should be introduced to further incentivise the use of green public procurement?

Select all that apply:

EU law should provide a clear legal definition of green public procurement to

facilitate its consistent implementation and improve policymaking.

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

1. No amendments are required to the existing

legal framework regarding environmental

provisions, including both the general

legislative framework and public procurement

provisions in sectoral legislation.

O

2. The general legislative framework should

further incentivise the use of green public

procurement.

O

3. EU public procurement law should mandate

further green public procurement obligations.

O

27

Non-binding targets for green public procurement should be set at the EU and

Member State levels, together with accompanying strategies or plans to ensure

their achievement.

EU law should make the use of environmental labels easier to apply and more

effective so as to support public purchasing of green solutions.

The use of green public procurement should be supported by standards to

facilitate the work of public buyers.

EU rules on green public procurement should be kept in sectorial acts but be

made more consistent and coherent across sectorial acts.

The link to the subject matter principle should be softened, to allow the

possibility to take into account companies’ overall environmental policies (such

as due diligence).

EU law should facilitate the prioritisation by public buyers of short supply chains

in the public procurement of food.

Other:

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following elements

should be made mandatory?

Select all that apply:

The general legislative framework should set mandatory minimum environmental

requirements for specific products, services and works to be applied at different

stages of procurement procedure.

The general legislative framework should set mandatory minimum horizontal

environmental requirements, without imposing sector or product specific

requirements.

The current optional exclusion ground for companies that have violated

applicable environmental obligations should be made mandatory.

Green public procurement targets should be mandated at EU and at Member

State level.

28

Use of ecolabels should be made mandatory.

Requirement of a link to the subject matter should be eliminated.

Large public buyers shall be legally obliged to develop green public procurement

strategies.

Other

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Green public procurement - impacts

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of further incentivising

the use of green public procurement?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somwhat unlikely

Very unlikely

Easier access to cross

border procurement within

the EU

O

Increased prices of products

/ services / works

O

Reduced litigation

O

Reduced competition

O

Better quality of products /

services / works

O

Higher SME participation

O

Higher administrative burden

for EU bidders

O

Boost EU innovation

O

Achievement of

environmental policy goals

O

Increased chance of winning

calls for tender by EU bidders

O

29

Increased costs for EU

bidders

O

Increased administrative

burden for public buyers

O

Boost EU employment

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating further

green public procurement obligations?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somwhat unlikely

Very unlikely

Easier access to cross

border procurement within

the EU

O

Achievement of

environmental policy goals

O

Increased chance of winning

calls for tender by EU bidders

O

Better quality of products /

services / works

O

Boost EU innovation

O

Increased prices of products

/ services / works

O

Boost EU employment

O

Higher SME participation

O

Reduced competition

O

Reduced litigation

O

Increased administrative

burden for public buyers

O

Higher administrative burden

for EU bidders

O

30

Increased costs for EU

bidders

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Social considerations in public procurement

The evaluation concluded that, although it is difficult to estimate the uptake of socially

responsible public procurement practices, this has been gaining traction in recent years even if

adoption among Member States remains uneven.

To what extent do you agree with the following statements concerning socially

responsible public procurement?

You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following elements

should be introduced to further incentivise the use of socially responsible public

procurement?

Select all that apply:

Public buyers should be given the option to require bidders to have a collective

agreement in place (respecting link to the subject matter principle).

Public buyers should be given the option to consider collective agreements as an

award criterion (respecting link to the subject matter principle).

EU law should clarify that social considerations affecting the workers performing

a given contract are linked to the subject matter.

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

1. No amendments are required to the existing

legal framework regarding social provisions.

O

2. EU public procurement law should further

incentivise the use of socially responsible

public procurement.

O

3. The general legislative framework should

mandate further socially responsible public

procurement obligations.

O

31

The link to the subject matter principle should be softened, to allow the

possibility to take into account companies’ overall social policies (such as

collective agreements covering all workers or corporate and social responsibility).

"Completion notices" shall be introduced offering the possibility for public buyers

to flag labour or social law compliance issues.

Transparency requirements in subcontracting should be increased to ensure

compliance with existing labour and social obligations.

Non-binding socially responsible public procurement targets should be set at EU

and at Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure

their achievement.

Other

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following elements

should be made mandatory?

Select all that apply:

It should not be possible to subcontract an entire contract to a single

subcontractor.

Subcontracting beyond a certain tier should be limited in sectors at high risk of

labour rights violations.

In low-skilled labour-intensive sectors, price-only criteria should be banned,

requiring BPQR instead.

The current optional exclusion ground for companies that have violated

applicable labour or social law obligations should be made mandatory.

The horizontal social clause should additionally include fundamental and human

rights obligations.

Socially responsible public procurement targets should be mandated at EU and

at Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their

achievement.

Other

32

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Social considerations in public procurement - impacts

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of further incentivising

the use of socially responsible public procurement?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very unlikely

Boost EU employment

O

Better quality of products /

services / works

O

Boost EU industry

O

Make cross-border

participation more difficult

O

Improved working conditions

O

Higher administrative

burden for EU bidders

O

Poverty reduction and

increased social inclusion

O

Increased prices of

products / services / works

O

Increased chance of

winning calls for tender by

EU bidders

O

Higher SME participation

O

Increased administrative

burden for public buyers

O

Reduced risk of labour and

social law breaches

O

Increased costs for EU

bidders

O

Reduced competition

O

33

Reduced litigation

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating further

socially responsible public procurement obligations?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very unlikely

Boost EU employment

O

Reduced competition

O

Poverty reduction and

increased social inclusion

O

Increased chance of

winning calls for tender by

EU bidders

O

Increased administrative

burden for public buyers

O

Higher SME participation

O

Higher administrative

burden for EU bidders

O

Better quality of products /

services / works

O

Reduced risk of labour and

social law breaches

O

Reduced litigation

O

Make cross-border

participation more difficult

O

Increased costs for EU

bidders

O

Boost EU industry

O

Improved working conditions

O

34

Increased prices of

products / services / works

O

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Public procurement of innovation

Regarding public procurement of innovation, the evaluation concluded that its uptake remains

very low across Member States, representing a marginal share of the total public procurement

value and volume, despite its potential to stimulate innovation.

To what extent do you agree with the following statements concerning public

procurement of innovation?

You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following

elements should be introduced to further incentivise the use of public procurement

of innovation?

EU law should provide a clear legal definition of public procurement of innovation.

EU law should simplify and remove legal conditions to facilitate the use of

procurement procedures designed to buy innovative solutions, such as

innovation partnerships or competitive dialogue.

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

1. No amendments are required to the existing

legal framework regarding the public

procurement of innovation.

O

2. EU public procurement law should further

incentivise the public procurement of

innovation.

O

3. EU public procurement law should mandate

the public procurement of innovation

requirements.

O

35

Public buyers should be able to directly buy innovative solutions from start-ups

more easily through the creation of a specific procedure.

A comply or explain mechanism should be introduced to promote the use of

preliminary market consultations when buying innovative solutions, to limit

excessive financial guarantees, or to enable suppliers to retain Intellectual

Property Rights.

The Commission should promote value engineering in relation to the public

procurement of innovation.

Non-binding targets for public procurement of innovation should be set at EU

and Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their

achievement.

The Commission should promote the aggregation of demand in case of similar

needs among public buyers (e.g. collaborative procurement by multiple public

buyers).

The Commission should establish an EU platform in which all EU public sector

innovation challenges are communicated to suppliers of innovative solutions,

including start-ups and innovative SME’s.

Other:

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following

elements should be made mandatory?

Mandatory targets for public procurement of innovation should be set at EU

and Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their

achievement.

Preliminary market consultations when buying innovative solutions.

Limiting excessive financial guarantees when buying innovative solutions.

Ensuring that suppliers retain Intellectual Property Rights.

Other:

36

Please specify:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Public procurement of innovation - impacts

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of incentivising public

procurement of innovation?

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very

unlikely

Increased costs for EU bidders

O

Reduced competition

O

Increased prices of products /

services / works

O

Reduced litigation

O

Boost EU industry

O

Boost EU employment

O

Boost EU innovation

O

Increased chance of winning

calls for tender by EU bidders

O

Higher administrative burden for

EU bidders

O

Increased administrative burden

for public buyers

O

Better quality of products /

services / works

O

Easier access to cross border

procurement within the EU

O

Higher SME participation

O

37

How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating public

procurement of innovation?

If you wish, you may indicate any other likely impacts below:

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Text of 5 to 300 characters will be accepted

Final comments

Would you like to make any additional comments or provide further information relevant for the

revision of the EU public procurement legal framework, including on the impacts of policy

choices (e.g. quantify impact in terms of costs and benefits)?

Very

likely

Somewhat

likely

No impact

Somewhat unlikely

Very

unlikely

Better quality of products /

services / works

O

Increased costs for EU bidders

O

Reduced competition

O

Reduced litigation

O

Higher SME participation

O

Boost EU employment

O

Increased prices of products /

services / works

O

Easier access to cross border

procurement within the EU

O

Higher administrative burden for

EU bidders

O

Increased administrative burden

for public buyers

O

Boost EU innovation

O

Increased chance of winning

calls for tender by EU bidders

O

Boost EU industry

O

38

Text of 5 to 600 characters will be accepted

Please upload your file(s)

Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed

Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni “ELi riigihanke-eeskirjad - läbivaatamine” jaoks

Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Eesti Raudtee

(Kliimaministeeriumi

e-kirjaga)

Kokkuvõtvalt meie nägemus, on et direktiive tuleb lihtsustada, võimaldada

enam paindlikkust ning julgeda hankijaid enam usaldada.

Arvestatud.

Aktsiaselts Elektrilevi Elektrilevi hinnangul on oluline, et Euroopa Liidu õiguse tasemel oleks

sätestatud riigihangete üldine raamistik, ent täpsemad regulatsioonid

kehtestataks siseriiklikul. Sellisel juhul saaks arvesse võtta konkreetse riigi

eripärasid, mistõttu oleks riigihangete regulatsioon sobilikum ja tõhusam.

Samuti peab Elektrilevi oluliseks riigihankeid reguleerivate õigusaktide

konsolideerimist, sest laialipillutud regulatsioon tekitab segadust ja

õiguslikku ebakindlust. Ja vastupidi. Juhul, kui valdkonda puudutavad

regulatsioonid on koondatud ja mõistlikult struktureeritud, siis selgus ja

õiguskindlus suurenevad.

Elektrilevi toetab üldplaanis ettepanekuid, mis tugevdavad Euroopa tootjate

ja teenusepakkujate konkurentsivõimet, kuid juhime tähelepanu, et

paindlikkus soetada tooteid ja teenuseid ka kolmandatelt riikidelt, peaks

säilima.

Elektrilevi on arvamusel, et vältima peaks olukordi, kus teatud

toodet/teenust ei saa mingil põhjusel Euroopa Liidu siseselt soetada või

oleks selle soetamine ebamõistlikult kõrge hinnaga, samas kui vajalikku

kaupa/teenust saaks soetada kolmandatest riikidest.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

Kaitseministeerium Palume Euroopa Komisjonil kaaluda võimalust erandi kehtestamist

esemetele ja vahenditele, mis üldjuhul on tsiviilkasutuses, kuid mida on

vajalik sõjalisel otstarbel kasutusele võtta kiireloomulises olukorras. Näiteks

saab riigikaitseliste ülesannete täitmisel militaarseks otstarbeks loodud

Arvestatud.

alternatiivide asemel kasutada tavakaubanduses kättesaadavaid taktikalise

andme- ja raadioside lahendusi, mis tagavad piisavalt vajalikud funktsioonid

ja töökindluse, samuti võib tekkida edasilükkamatu vajadus piirialal

kasutada okastraati või betooni. Kaupade ja teenuste, mida võib osutuda

vajalikuks erakorraliselt kasutusele võtta, ammendav loetlemine

nimekirjades on äärmiselt keeruline. Arvestades, et teatud kaubad ja

teenused, mis tavapäraselt ei kuulu erandhanke regulatsiooni alla, võivad

olla sõjalisest seisukohast kriitilise tähtsusega, oleks selline erandi

kehtestamine põhjendatud ja asjakohane.

Riigihanke eeldataval maksumusel võiks olla ka eeldatav tähendus ning see

ei peaks nii jäigalt olema lepingute lõppemise aluseks, nagu Euroopa Kohtu

praktikas on kujunenud. Näiteks võiks olla võimalus, et saaks valida

lihthanke või avatud hankemenetluse vahel (leping lõppeks automaatselt

näiteks üksnes rahvusvahelise piirmäära saabumisel või lihthanke korral

riigihanke piirmäära saabumisel), samuti edastada hanketeade vajadusel ka

Euroopa Liidu Teatajasse (üle rahvusvahelise piirmäära hanke korral).

Selline paindlikkus võib küll mõjutada konkurentsi, kuid lihtsustab oluliselt

hankijate olukorda, vähendades sealhulgas hankemenetluste arvu. Üle

rahvusvahelise piirmäära eeldatava maksumusega riigihanke puhul saaks

kehtestada tingimuse, et raamleping ei lõppe eeldatava maksumuse

täitumisega, vaid näiteks 2-kordse maksumuse korral, kui alusdokumentides

ei ole teistsugust mehhanismi sätestatud, ehk hankijale võiks jääda suurem

otsustusõigus.

Toetame digitaliseerimist ning sellel oleks oluline mõju riigihangete

menetluste tõhustamisele.

Arvestatud osaliselt. Kehtivad

reeglid ja piirangud on muutunud

liiga detailseks ja jäigaks, mis

sunnib hankijaid lepinguid

ennetähtaegselt lõpetama ja uusi

hankeid korraldama. Toetame

paindlikkuse suurendamist

lepingute täitmisel ja muutmisel, et

vältida ebamõistlikku ressursikulu.

Kuigi Eesti seisukohtadesse ei ole

sisse kirjutatud konkreetset

lahendust, on sisendi põhimõtteline

eesmärk – tagada hankijale suurem

kaalutlusõigus ja vältida lepingu

automaatset lõppemist ainuüksi

eeldatava maksumuse täitumisel –

kaetud sooviga reegleid

paindlikumaks muuta.

Arvestatud.

Küsimustikus ei ole üheselt määratletav, millisel konkreetsel juhtudel võib

kaupa käsitada Euroopas valmistatuna, samuti kas üksnes pakkuja juriidilise

isiku registreerimine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Euroopa

Vabakaubandusassotsiatsiooni liikmesriigis on määratlemise alusena piisav,

sõltumata pakutava kauba või selle koostisosade tegelikust päritolust.

Näiteks võib seade olla küll lõppkokkuvõttes komplekteeritud Euroopa

Liidus, kuid sisaldada kriitilisi komponente kolmandatest riikidest.

Direktiivid peaks sisaldama selgeid ja sidusaid mõisteid, mis eristavad

pakkujat (edasimüüjat) ja tootjat, kuivõrd need rollid ei lange praktikas

sageli kokku.

Lisaks peaks tootja vastutus laienema lisaks tavapärastele keskkonnaalastele

kohustustele ka varustuskindluse tagamisele, hõlmates selleks vajalikke

nõuded juba direktiivide tasandil. Samuti tuleks arvesse võtta ka

julgeolekuaspekte, sealhulgas geograafilisi piiranguid tarneahelas.

Sarnaselt varustuskindlusega peaks ka olelusringide kulude puhul olema

tootja vastutuse osas nõuded ette nähtud juba direktiivides. Tootjaks võiks

lugeda ettevõtjat, kes on toote projekteerinud ning välja töötanud ka selle

toote elutsükli tagamiseks vajalikud tegevused. Juhul, kui tootja lõpetaks

näiteks seadmele tarkvara värskenduste väljastamise (avaldades kasutusea

lõpu teate) või kui tootja varuosad ei ole enam turul kättesaadavad

(sealhulgas juhtudel, mil intellektuaalomandi kaitse tõttu ei ole võimalik

pakkuda ka nn B-varuosi), muutuvad pakkuja kui edasimüüja poolt

pakkumuses esitatud kinnitused sisutühjadeks ja abstraktseteks. Praktikas on

olnud olukordi, kus Eesti edasimüüjad ei olnud hankemenetluses teadlikud,

et tootja on teatud toodete puhul oma tehnilise toe lõpetanud, mistõttu

hankija pidi tunnistama ka riigihanke kehtetuks, kuna kohalikel

edasimüüjatel baseerunud turu-uuring andis ebaõige teabe tegelikust

olukorrast. Sarnased olukorrad ohustavad mitte üksnes nn rohelise hanke

põhimõtte rakendamist, mille kohaselt tuleb elutsükli tegevuste kaudu

tagada toote kasutusaja säilitamine ja pikendamine, vaid kujutavad endast

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

varustuskindluse riski juhul, kui riigihangete direktiivid ei sätesta tootjatele

ELi turul eelnimetatud nõue võib kaasa tuua ülemäärase halduskoormuse,

on võimalik kaaluda ka direktiiviga regulatsiooni kehtestamist, mille

kohaselt käsitatakse edasimüüjat ja tootjat sisuliselt ühispakkujatena

eeldusel, et hankija on sellise tingimuse alusdokumentides selgesõnaliselt

ette näinud.

Eesti Kaubandus-

tööstuskoda

Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtete rakendamist. Kuigi

peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on

meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades

Euroopa eelistamise meetmeid.

Leiame, et kõik riigihankeid reguleerivad nõuded ja menetlusreeglid peavad

olema üheselt mõistetavad, lihtsasti rakendatavad ning selgelt

struktureeritud. Normid ei tohi jätta tõlgendamisruumi, mis võib põhjustada

vaidlusi või ebavõrdset praktikat liikmesriikide vahel.

Arvestatud.

Arvestatud.

Keskkonnaamet

(Kliimaministeeriumi

e-kirjaga)

Keskkonnaamet teeb ettepaneku algatada avaliku konsultatsiooni raames

direktiivi 2014/24/EL artikli 74 viidatud lisa XIV täiendamise ja lisada

sotsiaal- ja eriteenuste loetellu võõrliikide tõrjetööd.

Mittearvestatud. Antud

ettepanekut seisukohtades ei

kajastatud. Eesti seisukohad

keskenduvad riigihangete

direktiivide strateegilistele

muudatustele (menetluste

lihtsustamine, julgeolek,

innovatsioon, keskkonnahoidlikud

riigihanked), kuid ei lasku sellise

detailsusastmeni, et käsitleda

konkreetsete teenuste lisamist

direktiivi 2014/24/EL lisasse XIV

(sotsiaal- ja eriteenused). Kuigi see

ettepanek ei jõudnud

seisukohtadesse, tõstame selle

ettepaneku ülesse, kui asutakse

arutama direktiivi(de) detaile.

Riigi Kinnisvara AS /…/ lisaks toome välja, et kui eesmärgiks on vältida teatud kaubaturgudega

seotud julgeolekuriske, siis pakkujate asukohapõhised piirangud seda ei

lahenda. Selgemini on vajalik reguleerida ka kaupade päritoluga seotud

aspekte, sest kolmandatest riikidest pärit pakkujad asutavad ettevõtteid

Euroopa Liidus ning pakuvad enda tooteid liikmesriikides asutatud

ettevõtete kaudu. Teatud valdkondades on kujunenud majanduslik sõltuvus

kolmandate riikide (nt Hiina) tehnoloogiast või nende toodetest, mis tänases

julgeolekuolukorras tõstavad oluliselt riski teenuste toimimisel ja võivad

kaasa tuua ohu riigi julgeolekule. Seega on lisaks asukohapõhistele

piirangutele vajalikud ka selgemad piirangud, mis on seotud kaupade

päritoluga.

Võistlevas dialoogis ja konkurentsipõhises läbirääkimistega

hankemenetluses on võimalik küll läbirääkimisi pidada, kuid menetlused on

mitme-etapilised ning kogu protsessina väga ajamahukad. Kaaluda tuleks

võimalust pidada läbirääkimisi ka avatud ja piiratud hankemenetluses, sest

see võib olla märksa efektiivsem viis kulude kokkuhoiuks ning avaliku

sektori eesmärkide saavutamiseks, kui mitme-etapilised läbirääkimistega

hankemenetlused. Oluline on, et läbirääkimiste ulatus oleks läbipaistvalt

reguleeritud ning hankijad tagaksid pakkujate võrdse kohtlemise

läbirääkimiste käigus.

Leiame, et võimalused kesksete hankijate kompetentsi kasutamiseks võiksid

olla laiemad ning need ei pea piirduma üksnes riigihanke raames tehtavate

toimingutega. Teeme ettepaneku:

a) selgelt defineerida, et kesksete hankijate riigihangete tugiteenuste

hulka kuuluksid ka hankelepingu täitmisega soetud tugiteenused,

nagu näiteks korraldatud / nõustatud riigihanke hankelepingu

Arvestatud.

Arvestatud.

Mittearvestatud. Ettepanek väga

detailne, arvestama järgmistes

tööfaasides.

täitmise projektijuhtimise teenus, mis võimaldaks kesksete hankijate

kompetentsi märksa paremini ära kasutada.

b) Selgelt defineerida, et keskse hankija riigihangete tugiteenuseks

loetaks hankelepingu täitmise kontrolli, tagamist ja hankelepingu

projektijuhtimise teenust, isegi kui see ei järgne keskse hankija

korraldatud riigihankele (st nimetatud teenuseid võib keskselt

hankijalt tellida ka ilma riigihanke korraldamise või nõustamiseta).

Regulatsioonide kehtestamisel tuleb tagada, et hankijatele ja pakkujatele

kohalduvad nõuded oleksid igas liikmesriigis täidetavad mõistliku pingutuse

ja ajakuluga. Täna on erinevate tõendite taotlemine ja saamine liikmesriigiti

väga erineb, mistõttu oleks vajalik luua EL liikmesriikide ühine andmebaas,

mis võimaldab saada riigihangetes vajalikke tõendeid ühetaolistel alustel

mistahes liikmesriigi äriühingu vm ettevõtja kohta (nt maksuandmed,

karistatuse andmed, sotsiaalkindlustusmaksete tasumine jm).

Direktiivide järgi peab hankija põhjendama riigihanke osadeks jagamata

jätmist. Regulatsiooni eesmärgiks on võimaldada riigihangetel osaleda ka

VKE-del. Samas on teada, et nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on VKE-de

osakaal 99% kõikidest ettevõtetest, mistõttu ei ole võimalik hangete

korraldamisel VKE-de vajadusest mööda vaadata. Põhjendamiskohustuse

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades on välja toodud, et

Eesti ei toeta keskse EL-ülese

süsteemi (single-entry-point)

loomist, kuna see dubleeriks

olemasolevaid lahendusi. Selle

asemel teeme ettepaneku luua

tehniline võimekus riiklike registrite

vaheliseks elektrooniliseks

andmevahetuseks

(koostalitlusvõime), et hankijad

saaksid vajalikke andmeid

(maksuandmeid, karistusregister

jne) kontrollida automaatselt otse

teise riigi süsteemist (nagu X-tee

lahendus), mitte ühest kesksest

suurandmebaasist.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades ei ole konkreetset

ettepanekut kaotada ära kohustus

põhjendada riigihanke osadeks

jagamata jätmist. Toetatakse üldist

reeglite paindlikkuse suurendamist.

ära kaotamine ei seaks ohtu VKE-de võimalusi hangetel osaleda, kuid hoiaks

kokku hankijate aega.

Otsemaksete meede toob kaasa olukorra, kus hankija peaks olema

vahendajaks kolmandate isikute vahelistest tsiviilõiguslikes suhetes ning

selle positiivne mõju on küsitav.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Üldisemas mõttes on riigihangete õigusloomes Euroopa suunalt suureks

probleemiks nö sektoraalsed failid, milles kehtestatakse nõuded

riigihangetele. Esiteks on hankijatel raske järge pidada, millised nõuded

võivad osutuda kohustuslikeks ja teiseks ei suuda Euroopa Komisjon

erinevate direktoraatide vahel oma tööd piisavalt koordineerida, et

sektoraalsete failide vastu võtmisel oleks tagatud kooskõla riigihangete

direktiividega. See võib viia olukorrani, kus õigusaktid on omavahel

vastuolus: näiteks kehtestab sektoraalne fail mingi nõude täitmise, ent

direktiivi kohaselt oleks tegemist nö piirava tingimusega, mida kehtestada ei

tohigi.

Samasugune probleem on direktiivide ja standardvormidega.

Standardvormidel on märgitud kohustuslikud ja vabatahtlikud väljad, mis

aga vahest direktiividega kokku ei sobi. Näiteks oleme Euroopa Kohtu

otsustest õppinud, et direktiivi kohaselt tuleb raamlepingute puhul riigihanke

alusdokumentidesse kohustuslikuna märkida raamlepingu eeldatav ja

maksimaalne maksumus (või maht või kogus), ent standardvormid seda ei

väljenda.

Põhjalikult tuleb üle vaadata direktiivide sätted, mis reguleerivad

segahankeid ning eeldatava maksumuse määramist. Näiteks:

1) art 5 lg 3 teise lause kohaselt ei tohi üksikhanget jagada osadeks

eesmärgiga hoiduda kõrvale direktiivi kohaldamisest, välja arvatud

juhul, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Jätkuvalt on

täiesti arusaamatu, kuidas üksikhanget käsitleda, sest kohtupraktika

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud osaliselt. Eesti

seisukohad keskenduvad

strateegilisematele teemadele.

Võtame ettepanekud arvesse

direktiivi täpsema sõnastamise

faasis.

ei ole antud küsimuses ühtne ning millised võiksid olla objektiivsed

põhjused, millal oleks õigustatud üksikhangete osadeks jagamine.

2) art 16 lg 4 toob sisse EL-i toimime lepingu art 346, kuigi just kaitse-

ja julgeolekuvaldkonna hangete teostamiseks, sh nimetatud art-s

toodud esemete hankimiseks, võeti 2009. aastal vastu kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna direktiiv.

Art 14 on mõistetamatu – selle kohaselt kuuluvad direktiivi

kohaldamisalasse üksnes sättes nimetatud CPV koodidega teadus- ja

arendusteenused ning kõik teised teadus- ja arendusteenused on direktiivi

kohaldamisalast väljast – samal ajal on Euroopa Komisjon andnud

direktiivide ülevõtmise protsessis sättele vastupidise tõlgenduse.

Võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses on arusaamatu, mil määral

peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama teavet tehniliste kirjelduste ja

hindamiskriteeriumide kohta. Kuivõrd mõlema menetluse puhul on hankija

suuteline vaid sõnastama oma lõppeesmärgi või vajadused ja lahendused,

mida hankija asub hindama, selguvad alles menetluse käigus, ei ole

realistlik, et tehnilised kirjeldused ja hindamiskriteeriumid oleksid kindlaks

määratavad hankemenetluse alguses.

Samamoodi leiame, et ka dünaamilises hankesüsteemis ei peaks tehnilised

kirjeldused olema sama täpsed kui nö tavamenetlustes, vaid võiksid olla

antud üldise indikatsioonina. Selleks, et otsustada, kas liituda dünaamilise

hankesüsteemiga, ei ole ettevõtjal vaja täpset tehnilist kirjeldust ning see

võib selguda alles seotud hankes.

Arvestatud.

Arvestatud osaliselt. Seisukohad ei

sisalda spetsiifiliselt võistleva

dialoogi tehniliste kirjelduste ja

hindamiskriteeriumide määramise

teemat. Samuti ei ole seisukohtades

detailselt lahti kirjutatud probleemi

riigihangete tingimuste

kindlaksmääramise kohta

hankemenetluse alguses.

Seisukohad räägivad üldisest

menetluse lihtsustamisest.

Arvestatud osaliselt. Sisend on

Eesti seisukohtades kaetud

üldisemalt.

Arvestatud.

Dünaamilise hankesüsteemi pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg (art 34

lg 2 p b) on liiga pikk ja see pärsib selle vahendi kasutamist oluliselt. Sageli

on dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavad väikesemahulised ning 10

päeva pakkumuste esitamiseks on selgelt ülepaisutatud.

Raamlepingute puhul on arusaamatu, miks art 33 p-s b sätestatud võimalus

sõlmida hankelepingud osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt

minikonkursi alusel, on lubatud üksnes siis, kui raamlepingus on kehtestatud

kõik asjaomaste ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade

tarnimise tingimused, ent mitte p-s a nimetatud juhul. Üldpõhimõtetega ei

oleks vastuolus, kui raamlepingus oleksid osaliselt sätestatud kõik

asjaomased tingimused (näiteks 1 aastaks) ja osaliselt korraldataks alati

minikonkurss (näiteks raamlepingu kehtivuse aastatel 2-4).

Sama art lg 5 p a on arusaamatu – Euroopa Komisjon on väljendanud, et

läbirääkimised minikonkursil ei ole lubatud, ent samal ajal on direktiivis

sätestatud, et hankijal tuleb pakkujatega kirjalikult nõu pidada – mille üle

selles faasis peaks hankija pakkujatega nõu pidama?

Elektrooniline oksjon peaks olema üles ehitatud selliselt, et selle kaudu,

eraldi välja arendatava liidesega oleks võimalik tellida ka pakkujate

olemasolevatest veebipoodidest. Praegusel kujul peab pakkuja selleks, et

elektroonilisel oksjonil osaleda, tegema väga palju lisatööd selle asemel, et

saaks kasutada juba olemasolevat veebipoodi, mis omakorda pärsin selle

vahendi kasutamist. Elektrooniliste vahendite regulatsioon direktiivis on

vananenud ja kohmakas.

Arvestatud osaliselt. Kuigi

seisukohtades räägitakse üldiselt

raamlepingute paindlikkuse

suurendamisest ja minikonkursi

erisustest, ei lähe seisukohad nii

detailseks nagu on ettepanekus

kirjas. Võtame arvesse järgnevates

direktiivi muutmise faasides.

Arvestatud osaliselt. Kuigi

seisukohtades räägitakse üldiselt

läbirääkimiste pidamise võimaluste

laiendamisest avatud ja piiratud

menetlustes ning raamlepingu

paindlikkusest, ei käsitleta

konkreetselt menetluslike nüansse.

Võtame arvesse järgnevates

direktiivi muutmise faasides.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades ei ole käsitletud

konkreetset ettepanekut luua liide

pakkujate veebipoodidega

elektroonilise oksjoni raames.

Seisukohad keskenduvad pigem

üldisele tehnoloogianeutraalsusele

ja andmevahetusele.

Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontrollimise puhul (art

60) peaks olema selgelt sätestatud, et kontroll võib põhineda ka üksnes

pakkujate kinnitustel. Praegu on direktiivist võimalik kaheti aru saada, mis

on viinud selleni, et erinevates liikmesriikides on erinevad regulatsioonid

ning sageli ei ole võimalik mõnest liikmesriigist pärit ettevõtja puhul saada

asjakohast teavet või tõendit, kuivõrd seal aktsepteeritakse ka üksnes

pakkujate kinnitusi ning tõendusmaterjali direktiivis sätestatud kujul üldse

ei väljastatagi.

Kõrvaldamise aluste art 57 lg 1 viimase taande ja art 60 koosmõjus jääb

arusaamatuks, kuidas kontrollida pakkuja organitesse kuuluvaid füüsilisi

isikuid siis, kui pakkuja on asutatud ja tegutseb ühes riigis, ent näiteks

juhatuse liige on teise riigi kodanik või resident – millise riigi väljastatud

tõend on sellisel juhul asjakohane tõend füüsilise isiku kõrvaldamise aluste

puudumise kontrollimiseks.

Lähtuvalt viimaste aastate jooksul kujunenud julgeolekuolukorrast võiks ka

klassikalises direktiivis sisalduda analoogselt võrgustikusektori direktiivi

2014/25/EL art-ga 85, mis võimaldaks tagasi lükata kolmandatest riikidest

pärit kaupu sisaldavad pakkumused.

Rahandusministeerium suhtles enne direktiivide vastu võtmist Euroopa

Komisjoniga tihedalt teemal, et direktiivi lisa 1 on vananenud ning selles

nimetatud paljusid asutusi enam ei eksisteeri, st ei eksisteerinud juba siis,

kui direktiivide vastuvõtmise protsess käis (näiteks Riigihangete Amet).

Ometigi võeti direktiiv vastu sellesama vananenud nimekirjaga. Järgmised

direktiivid võiks selles osas olla kaasajastatud infoga.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades ei ole otsesõnu

toetatud ettepanekut lubada

kontrolli ainult pakkujate kinnituste

põhjal. Selle asemel pakume

lahendusena välja tehnilise

võimekuse loomist andmete

automaatseks kontrollimiseks, mis

asendaks vajaduse paberil tõendite

ja kinnituste järele.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades räägitakse üldiselt

piiriülesest andmevahetusest ja

tõendite kontrollimise

automatiseerimisest.

Arvestatud.

Arvestatud.

Siseministeerium Riigihanke korraldamisel peaks hankija põhirõhk olema eeskätt siiski enda

vajaduse rahuldamisel mitte erinevate horisontaalsete poliitikate

elluviimisel.

Samuti leiame jätkuvalt, et ka klassikalise sektori direktiivi

reguleerimisalasse kuuluvates riigihangetes tuleb suurendada paindlikkust ja

hankijatel võimalusi arvestada julgeoleku aspektidega, sh näiteks jätta teatud

riigihanke objektide puhul kõrvale sellised tooted, mille päritolu ei ole

piisavalt usaldusväärsest riigist.

/…/ tuleks ka:

1. üle vaadata CPV koodid;

2. ühildada klassikaline ja KJ hangete direktiiv; ning

3. lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist selliselt, et julgeolekuhuve

oleks muutuvas julgeolekuolukorras võimalik kindlamalt kaitsta.

SMIT täiendav ootus on, et uutes direktiivides tuleks tervikuna:

1. paremini läbi mõelda „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“)

hankimine sh ühtlasi lihtsustada IKT litsentside hankimist.

IKT litsentside näol on tegemist litsentsi kasutusõiguse ostmisega (mis ei ole

„asi“ ega „teenus“), mille kasutamiseks on õiguste andjal kehtestatud

kindlad reeglid (nt EULAd).

Seega kujutab IKT-litsentside ostmine endast immateriaalse kasutusõiguse

omandamist tingimustel, mille määrab kindlaks õiguste omanik (nt EULA).

Need tingimused on turul üldjuhul mitte-läbiräägitavad. Samas kehtiva

direktiivi kohaselt käsitatakse selliste tingimuste lisamist „tingimusliku

pakkumusena“, mis omakorda suunab hankijad kasutama läbirääkimistega

menetlust, kuigi tegelik läbirääkimisruum ja vajadus puudub. See toov kaasa

ebaproportsionaalse ajakulu (kahe-etapiline menetlus), tarbetud

halduskulud, võimalikud tagasinõuded ning ei loo lisaväärtust ei hankijale

ega turule.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud osaliselt. Eesti toetab

direktiivide 2014/23/EL,

2014/24/EL ja 2014/25/EL

konsolideerimist, kuid kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna direktiivi

(2009/81/EÜ) sellesse ei kaasata.

Lisaks eeltoodule omab litsentside andmise õigust alati õiguste valdaja, mis

muudab konkurentsiolukorra võrreldes tavapäraste hangetega olemuslikult

erinevaks ning toetab eriregulatsiooni vajadust.

Kehtivas direktiivis on lahendatud küll ühe pakkuja poole pöördumise

võimalus väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena, kuid see

lahendab vaid osa probleemist. Leiame, et IKT-litsentside eripära ei sobitu

tänaste direktiivi põhimõtetega. Seda enam, et litsentsid ei ole kehalised

esemed ehk asjad ega ka teenused, vaid pigem õigused ja muud hüved, mis

võivad olla õiguse objektiks.

Kehtivas direktiivis ei ole meie hinnangul eeltoodud eripäradega piisavalt

arvestatud, mis põhjustab liikmesriikides ebamõistlikku halduskoormust,

õiguslikku ebakindlust ning viivitusi kriitiliste teenuste pakkumisel

kodanikele.

Litsentside ostmist tuleks käsitada erimenetlusena või isegi erandina,

sarnaselt eriteenustele või KJ valdkonna lihtsustatud korras tellitavatele

teenustele või kinnisvara õigusele.

Võimalikud lahendused eelmainitud kitsaskohtadele:

1. Lisada direktiividesse eraldi õiguslik kategooria „õiguste“,

„immateriaalse kasutusõiguse“ või „litsentside“ hankimiseks.

Direktiivides tuleks sätestada eraldi hankeliik, mis hõlmab nii:

- tarkvara kasutusõigusi,

- pilveteenuste litsentse,

- muid immateriaalseid õigusi ja kasutusõigusi, mis ei ole „asjad“ ega

„teenused“ direktiivide traditsioonilises tähenduses.

Uus kategooria võimaldaks kohaldada nende eripärast lähtuvat,

turuloogikaga kooskõlas olevat menetlust.

2. Sätte lisamine, et standardseid litsentsitingimusi (EULA jms) ei

käsitleta pakkumuse tingimuslikkusena või tingimuste muutmisena

Direktiivi tuleks täpsustada, et:

- standardseid ja mitte-läbiräägitavaid (litsentsi)tingimusi ei loeta

pakkumuse täiendavaks tingimusteks;

- nende olemasolu ei tohi muuta pakkumust automaatselt

tingimuslikuks ega välistada pakkumust avatud menetluses;

- välistada kohustus pidada läbirääkimisi olukordades, kus

(litsentsi)tingimused ei kuulu muutmisele.

See muudatus väldiks olukorda, kus hankijad on sunnitud kasutama

põhjendamatult läbirääkimistega menetlust.

3. Võimaldada IKT-litsentside hankimiseks lihtsustatud või

erimenetlus

Selle lahendusettepaneku raames võiks luua litsentside hankimise jaoks ühe-

etapilise lihtsustatud menetluse, analoogne eriteenuste või KJ direktiivi

lihtsustatud korras tellitavate teenustega või lisada need eeltoodud teenuste

loetellu.

See muudatus vähendaks halduskoormust ja kiirendaks litsentside

kasutuselevõttu ja teenuste toimimist.

Kokkuvõtvalt, on SMIT ettepanekud järgmised:

- Vaadata üle CPV-koodide süsteem, et tagada selle paremini toimiv

vastavus turu ja hankevajadustega. Koodid on läbivalt iganenud ning

nende detailsuse aste erinev. Samuti tuleks üle vaadata tarkvara

litsentside kood (asi või teenus).

- Ühildada klassikalise ja kaitse- ning julgeolekuvaldkonna hangete

direktiivid, et vähendada paralleelsust, erinevusi ja

tõlgendamisprobleeme.

- Lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist, võimaldades

paindlikumaid lahendusi muutuvas julgeolekuolukorras riigi

julgeolekuhuvide kaitseks.

- Reguleerida selgemalt „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“)

ostmist, mis ei sobitu hästi kehtiva direktiivi mõistete raamistikku.

- Lihtsustada (tarkvara)litsentside hankimist, arvestades nende

olemuslikku eripära.

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

Direktiivide muutmise osas tagasiside on eelkõige selles osas, et riigihanke

korraldamise protsess peaks olema paindlikum, kui see hetkel on eelkõige Arvestatud.

(Kliimaministeeriumi

kaudu)

EL Teataja vaatest, st rahvusvahelise hankega seotud tegevused võtavad

liiga kaua aega, näiteks tuleks kasutusele võtta efektiivsemaid

infotehnoloogilisi vahendeid, et ei peaks ootama hanke avaldamist EL

Teatajas 3 päeva. Välismaiste pakkujate puhul on tihti ka erinevate hankes

kohustuslike tõendite väljastamise protsess väga bürokraatlik, kuna osades

riikides väljastatakse tõendid jätkuvalt paberkandjal ning ajaliselt võtab see

ka mitu nädalat, mis omakorda venitab hankeprotsessi ebamõistlikult pikaks.

Samuti peaks riigihanke korraldamise protsess olema paindlikum ja

võimaldama hankijal endal rohkem protsessi kulgu kujundada vastavalt

korraldatavale hankele ning hanke esemele, näiteks rohkem võimalusi

läbirääkimisteks jms.

Keskkonnahoidlike nõuete osas tuleks jääda mõistlikkuse piiridesse, kuna

EL siseselt on riikide tasemed antud teema osas väga erinevad, näiteks

Taanis ollakse kõigis tegevustes nii hankija kui ka pakkuja poolt väga

keskkonnahoidlikud aga Eestis ei ole see veel nii levinud ning Eestis teevad

nõuded hanke tulemuse alati kallimaks ning üldiselt on Eesti hankija ka

pigem hinnatundlik.

Direktiivide ülevaatamise eesmärk ja tulemus peaks olema paindlikum ning

efektiivsem hankemenetlus, mis tagaks hankijale parima tulemuse ning ei

koormaks ebamõistliku bürokraatiaga pakkujat ja hankijat.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

Transpordiamet

(Kliimaministeeriumi

kaudu)

Meie peamine seisukoht ja ootused ELi riigihanke raamistikust on, et

vähendataks halduskoormust ning toimuks täielik digitaliseerimine ja

andmete taaskasutus – s.t et üks kord esitatud andmeid (nt kvalifikatsiooni-

ja kõrvaldamise alused) ei peaks pakkuja ega hankija igas hankes uuesti

koguma.

Samuti, et oleks rohkem paindlikkust, s.t et direktiiv peaks andma selge

raami, kuid võimaldama liikmesriikidel ja hankijatel menetluse detailid

Arvestatud.

Arvestatud.

riskipõhiselt ja proportsionaalselt kujundada (nt pöördmenetlused,

riskipõhine kontroll). Reeglid peaksid eelkõige toetama parima kvaliteedi ja

hinna suhte saavutamist, mitte üksnes formaalset menetlusõigsust.

Läbirääkimised peaksid olema lubatud laialdasemalt, sh tüüpolukordades,

kus hankija ostab keerukaid teenuseid või töid.

Direktiiv peaks selgelt lubama „täieliku pöördmenetluse“ loogikat, s.t

põhjalik kontroll eelkõige parima pakkumuse suhtes, mitte kõigi osas. See

vähendaks ilmselgelt halduskoormust, kiirendaks otsuseid ja võimaldaks ka

ressurssi suunata riskantsemate või suurema mõjuga hangete kontrolli.

Direktiiv peaks lubama ehitushangetes riskipõhist lähenemist alltöövõtjate

kontrollile.

Kontsessiooni eristamine tavaliselt teenuse- või töövõtulepingust peab

olema paremini mõistetav, sh juhis, milline risk peaks reaalselt üle minema.

Direktiiv võiks anda ka selgemaid suuniseid nende lepingu muutmise,

lõpetamise ja tulemuste mõõtmise kohta kontsessioonides. Seda eriti

pikaajaliste lepingute puhul.

Toetame EL-i ülese digitaalse turu loomist mitme ühilduva platvormi

mudeliga, kuid see ei asendaks ilmtingimata riiklikke süsteeme.

Funktsioonid, mida e-hankesüsteem võiks sisaldada:

- Täielik e-hanke tsükkel (teated, dokumendid, küsimused,

pakkumused, otsused, lepingute teave jm);

- Standardiseeritud andmeväljad keskkonnahoidlike, sotsiaalsete,

innovatsiooni ja/või „Made in Europe“ kriteeriumide kohta;

- Ligipääs kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise alust puudutavatele

tõenditele, sh EL-tasandil registrid;

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud osaliselt. Täpsemad

menetluslikud nüansid võtame

arvesse järgnevates direktiivide

muutmise faasides.

Arvestatud osaliselt. Täpsemad

menetluslikud nüansid võtame

arvesse järgnevates direktiivide

muutmise faasides.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades ei ole eraldi välja

toodud ettepanekut tagada lihtne

juurdepääs vaidlustusotsustele.

- Ning samuti võiks olla lihtne juurdepääs vaidlustusotsustele

(läbipaistvus ja praktika koondamine).

Kolmandate riikide täielik välistamine peaks olema erandlik ja välistamist

võiks siduda konkreetse julgeoleku- või vastastikuse turulepääsu

probleemiga (nt riigid, mis ei ava oma turgu EL-i pakkujatele). Pigem

eelistame vabatahtlikku ja selgelt põhjendatud välistamist, mitte ühtset

kohustuslikku keeldu.

„Made in Europe“ kriteeriumid peaksid olema selged, aga paindlikud ehk

kui neid kasutatakse peaksid need olema läbipaistvad, kontrollitavad ja mitte

liigselt halduskoormust suurendavad (nt selged reeglid, milline osa

väärtusest peab olema EL-is loodud).

Toetame igal juhul keskkonnahoidlikke riigihangete täiendavat

soodustamist ja seda mitte ainult deklaratiivsel tasandil. Kohustuslikud

miinimumid peaksid meie hinnangul toimima pigem astmeliselt ja

valikuliselt. Seega oleks need mõistlik kehtestada kohustuslikult vaid

nendele sektoritele, kus see on turu ja tehnoloogia seisukohalt realistlik ning

tagaks samuti konkurentsi.

Arvestada tuleks, et liiga ambitsioonikad ja ebarealistlikud rohenõuded

võivad vähendada konkurentsi ja suurendada hindasid, eriti väiksemates

liikmesriikides nagu seda on Eesti. Lisaks, et hankijate ja pakkujate

halduskoormus ei tohi kasvada ebaproportsionaalselt.

Toetame sotsiaalselt vastutustundliku riigihanke soodustamist ja leiame, et

direktiiv peaks selgelt ütlema, et konkreetse hankelepingu täitmiseks

vajalike töötajate sotsiaalsed tingimused (nt miinimumpalga, tööohutuse,

tööaja nõuded) on seostatavad hanke esemega.

Riskina leiame ka, et ülemäärane kohustuslike sotsiaalsete kriteeriumite

hulk võib muuta hanked väga keeruliseks ja vähendada piiriülest

konkurentsi ning seda just väiksemate pakkujate jaoks.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud osaliselt.

Seisukohtades tehakse ettepanek

„hankelepingu esemega seotuse

nõuet leevendada, et võimaldada

hankijatel hinnata ka ettevõtja kui

terviku panust /…/ sotsiaalsesse

sektorisse.“

Kokkuvõtvalt tuleks väärtuspõhiste hangete ja nö „Made in Europe“

eesmärgid meie hinnangul integreerida raamistikku sellisel viisil, mis oleks

proportsionaalne, turuga kooskõlas ning ei viiks omakorda liigse

halduskoormuse ega konkurentsi vähenemiseni, seda eriti väikestes

liikmesriikides ja ka väiksemate hangete puhul.

Muuta avalik sektori hankijale 2014/24 direktiivis dünaamilise

hankesüsteemi (DHS) piiratud hankes oleks pakkumuste laekumise

miinimumtähtaeg vähemalt „5 päeva“ või alternatiivselt „mõistliku tähtaja,

mis ei või olla lühem kui 5 päeva“. Avaliku sektori hankijal võiks olla

samaväärne võimalus DHS-is määrata ise hanke objektist lähtuvalt

pakkumuste esitamise tähtaeg. Pakkujatel on alati õigus teha hankijale

ettepanek pakkumuste esitamise tähtaja pikendamiseks, kui hankija seatud

tähtaeg tundub ebamõistlik või põhjendamatult lühike.

Arvestatud.

Arvestatud.

Lisandunud seisukohad pärast 17.12.2025 toimunud Euroopa Liidu koordinatsioonikogu

Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Välisministeerium Toetame samuti riigihanke lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist

ning keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Praktikas oleks vajalik, et üleminek keskkonnahoidlikumatele lahendustele

oleks realistlik ja majanduslik jätkusuutlik. Välisministeerium planeerib

näiteks järgmisel aastal sõidukite ostmist enam kui 23 riigis (sealhulgas

Araabia Ühendemiraatides, Keenias ja Ukrainas).

Sõidukite hankimisel välisesindustele kohaldub Clean Vehicle Directive’st

tulenev kohustus hankida perioodil 01.01.2026-31.12.2030 vähemalt 23%

kergsõidukitest nullheiteka sõidukitena (elektrisõidukid). See nõue kehtib

ministeeriumile sõltumata sellest, kas sõidukid hangitakse konsolideeritult

Arvestatud.

Arvestatud. Lisatud seletuskirja

punkti 9.

või eraldi asukohariikides. Absoluutse nullheite kohustuse laiendamine

sedavõrd geograafiliselt ja arengutasemelt erinevate turgudele tekitab

märkimisväärse halduskoormuse, sest turul puuduvad ettevõtted, kes saaksid

hankel osaleda, mis hõlmab suuremat osa maailmast.

Lisaks jäik lähenemine, et summeerida tuleks samaliigilised riigihanke

esemed sõltumata riigi piiridest ja jurisdiktsioonidest, sealhulgas

arvestamata geograafilist ja juriidilist eraldatust, toob kaasa olukorra, kus

Välisministeeriumil ei ole võimalik kasutada diplomaatiliste esinduste jaoks

loodus RHS § 50 lg 3 erandit ja oleme sunnitud välja kuulutama avatud

hanke, teades, et pakkumusi ei ole võimalik esitada. Eeltoodule tuginedes

puudub summerimiskohustusel mõte olukorras, kus hankelepingu täitmine

leiab aset täiesti erinevates riikides, kus pakkujaskond ei ole sama ja selline

tõlgendamine ei kanna halduskoormuse vähendamise eesmärki. Turu mõttes

kergsõidukite müügiõigused on litsentseeritud ning seotud konkreetsete

riikide jurisdiktsiooniga.

Laiemalt ei tohiks EL liikmesriikide ja EL enda rahaga panustada

ülemääraselt kaubandusdefitsiidi süvendamisse ning sõltuvuste tekkimise

või süvendamisse, mida on võimalik kasutada majandusliku või poliitilise

survestamise vahendina.

Arvestatud, lisatud seletuskirja

punkti 2.

Arvestatud, täiendatud seletuskirja

punkti 6.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Näeme, et mingil määral toimub oma turu kaitsmine igal pool, aga küsimus

on pigem selles, et kus on tasakaalupunkt. Pakkujate ringi kitsendamisel

võivad Eesti/Euroopa tootjad saada senisega võrreldes suurema võimaluse

hangetel edukaks osalemiseks ning julgeolekuriske on võimalik vähendada.

Sellel on aga ka teine külg – kitsenduste seadmine tähendab üldjuhul ka

kõrgemaid hindasid. Läbivalgustusseadmete hanke näitel oli mitte-Hiina

taustaga ettevõtja pakkumus poolteist kord kallim. On väidetud, et praegu ei

ole selget alust, mille põhjal saaks hankelt teatud pakkujaid välistada, samas

on ka öeldud, et teoorias on ikka teatavad keerukamad võimalused selleks

olemas. Sellest vaatest on nö legaalse aluse loomine tervitatav, aga vaid

Arvestatud, täiendatud seletuskirja

punkti 7.

juhul, kui see jääb vastavalt seisukohale vabatahtlikuks võimaluseks.

Mõjude mõttes ei pruugi olla asi seadmete hinnas ainult, ka kättesaadavuses

– kui meil pole tööstust piisaval tasemel EL-is ja me teeme eelistuskohustuse

et sektor kasvaks, siis ta ei tule mahuga toime. Lisaks hinnatõusule ka

tarneraskused. Samuti võib selles protsessis kasvada halduskoormus seoses

regulatsioonidega. Näeme muuhulgas pikemas vaates, et Eesti kui avatud

majandusega riik võiks jääda pigem vabakaubanduse toetajaks.

Justiits- ja

Digiministeerium

Me ei toeta üleeuroopalise digitaalse süsteemi loomist, kuna liikmesriikide

digivõimekuse tasemed on erinevad. Oleme ettevaatlikud idee suhtes ja ei

soovi, et võimalik Euroopa Liidu süsteem tähendaks meile tagasiminekut.

Teeme ettepaneku muuta direktiivi artikli 36 punktide 4 ja 5 sätteid, mis

käsitlevad elektroonilise kataloogi kasutamist mitme pakkujaga

raamlepingutes. Palume direktiivist jätta välja kohustus teavitada pakkujaid

eelnevalt oma kavatsusest koguda teavet juba esitatud elektroonilistest

kataloogidest. Kui siiski soovitakse see nõue säilitada, palume alternatiivina

lisada säte, et hankija võib sätestada riigihanke alusdokumentides

pakkujatele kohustuse elektrooniline kataloog pidevalt ajakohasena hoida.

Ettepanek põhineb asjaolul, et Eestis on elektrooniline kataloog üles ehitatud

eraldi keskkonnana, sisuliselt nagu veebipood, kuhu pakkujad oma

pakutavad tooted üles laevad, ning mis toimib lepingu täitmist hõlbustava

müügikeskkonnana. Keskse hankega liitunud hankijad logivad e-kataloogi

keskkonda sisse, valivad otsinguid kasutades endale sobivad tooted, laevad

need ostukorvi ning esitavad seejärel ostukorvi kaudu samas veebipoe

keskkonnas pakkujale tellimuse, lisades vajadusel veel infot tarneaadressi

või muude tingimuste kohta. Pakkuja saab keskkonnast teate tellimuse kohta

ning kinnitab selle omalt poolt või lükkab vajadusel tellimuse tagasi.

Lepingu täitmise käigus rakenduv ostuprotsess toimib nagu tavaline

veebipood, välja arvatud, et tootekataloogi sirvides ei ole toodete juures

kuvatud pakkuja nime ning hankija tooteid valides ei tea, missugune pakkuja

konkreetset toodet pakub.

Arvestatud, lisatud seletuskirja

punkti 5.

Arvestatud, täiendatud seletuskirja

punkti 2.

Praegune artikli 36 regulatsioon arvestab olukorraga, kus üksik hankija

soovib hakata talle raamhanke pakkumuse koosseisus staatilistest (nt Excel,

pdf vms formaadis) tootenimekirjadest tooteid valima. Sellisel juhul võib

mitmeaastase raamlepingu puhul olla tõesti mõistlik pakkujaid eelnevalt

informeerida, et mitte tellida aegunud või vajadustele mittevastavaid tooteid.

Kuid sama regulatsioon ei ole kasutatav kohustusliku ega vabatahtliku

keskse hanke korral. Ei ole eluliselt reaalne ja mõeldav, et 160 hankijaga

keskses riigihankes saadaks iga hankija pakkujaile esmalt teavituse

kuupäeva ja kellaaja kohta, millal ta asub sellest veebipoena toimivast

elektroonilisest kataloogist endale sobivaid tooteid valima ja tellimist

esitama. See koormab asjatult nii hankijaid kui pakkujaid ning ei kanna

endas mitte mingit sisulist väärtust, olles vastupidiselt just takistavaks

teguriks ja põhjustades hankereeglite rikkumisi. Seetõttu ei ole meil keskse

hankija võimalik muidu head ja mugavat elektroonilise kataloogi lahendust

mitme pakkujaga raamlepingutes kasutada ning oleme sunnitud kasutama e-

kataloogi ainult ühe pakkujaga raamlepingutes, kus puudub ostu

sooritamisele eelneva teavituse tegemise kohustus.

Soovime kindlasti korraldada elektroonilise kataloogi hankeid mitme

pakkujaga raamlepingute sõlmimiseks, et pakkuda oluliselt suuremat

tootevalikut ja paindlikkust nii hankijatele ja pakkujatele ning mitte sulgeda

konkurents ja reserveerida suuremahulist mitmeid miljoneid maksvaid

raamlepinguid mitmeks aastaks ainult ühele pakkujale.

E-poena toimiva elektroonilise kataloogi puhul on ettevõtjate enda ärihuvi

hoida oma tootekataloogi pidevalt ajakohase ja konkurentsivõimelisena.

Soovimatud tellimused on ettevõtjatel võimalik tagasi lükata ning seeläbi on

nad kaitstud tellimuste eest, mida nad täita ei saa ega soovi.

Justiits- ja

Digiministeerium

(dokumentide jälituste

järgi)

Täiendada seisukoha punkti 1.2. järgnevas sõnastuses: „Peame vajalikuks

selgemaid juhiseid ka intellektuaalomandi õiguse reguleerimise kohta (nt

sätestada võimalikud IO stsenaariumid), mis annaks pakkujatele

kindlustunde oma toodet või teenust edasi arendada ja võimalusel

välisturgudele laieneda.“

Arvestatud osaliselt. Esimene pool

lausest on jäetud seisukohtadesse.

Teine pool lausest on lisatud

seletuskirja punkti 2, sest sõnastus

Täiendada seisukoha punkti 1.3. pärast lauseosa „tagades seeläbi menetluste

efektiivsuse“ lauseosaga „ja toetaks võimaluste piires seatud eesmärkide

täitmist.“

Muuta seisukoha punkti 1.7. lauseosa „pidades seda oluliseks strateegilise

autonoomia ja julgeoleku tagamisel“ lauseosaks „pidades seda oluliseks

majandusjulgeoleku tagamisel.“

Täiendada seisukoha punkti 1.8. lauseosaga „, kuid omaette eesmärgiks ei

tohiks olla valiku tegemine vaid madalaima hinna alusel.“

Täiendada seisukoha punkti 1.10. lausega „Innovatsioonipartnerlus peaks

tagama suurema paindlikkuse piiride ülese koostöö tegemisel, kus

osapooltel on samalaadsed probleemid, mille lahendamiseks saavad

mõlemad pooled panustada vastavate olemasolevate ressurssidega (nt ühel

poolel finantsvahendid, teisel poolel potentsiaalsed pakkujad).

Täiendada seletuskirja punkti 2 järgnevate lausetega: „DHS puhul sõnastuste

täpsustamine, milliseid töid ja teenuseid võib dünaamilise raames tellida, art

34 p 1 – „Üldkasutatavate toodete puhul“ – Õigusselgus vajalik arvestades,

et ei ole keelatud ka teenused ja ehitustööd. Lisaks oluline ka dünaamilise

hankesüsteemi piiratud hankemenetluse raames alusdokumentide

täpsustamise küsimus – milliseid dokumente tohib täpsustada?

on spetsiifiline riigihangete

seisukohtade kontekstis.

Mittearvestatud. Seoses sellega, et

antud kontekstis pole konkreetseid

eesmärke seatud, jääb

arusaamatuks, mis eesmärke silmas

peetakse.

Mittearvestatud. Seoses eelnevate

juhistega piirata Euroopa eelistamist

vaid julgeolekuriski ja kriitiliste

sõltuvuse vähendamiseks, jätame

muutmata.

Arvestatud osaliselt. Lause lisatud

seletuskirja punkti 1.9.

Mittearvestatud. Ettepanek jääb

arusaamatuks. Nii nagu kõigi teiste

menetlusliikidega riigihangete

puhul on hankelepingu osapoolteks

hankija ja (edukas) pakkuja.

Arvestatud osaliselt. Spetsiifiline

ettepanek, mis osaliselt on kehtivas

direktiivis reguleeritud.

Direktiiv 2014/24/EL inglisekeelses

versioonis mainib läbivalt

dünaamilise hankesüsteemi

kontekstis „products, works or

Täiendada seletuskirja punkti 2 järgnevate lausetega: „Tuleks tähtajad üle

vaadata selliselt, et oleks võimalik seada pikemad tähtajad. Samuti tuleks

luua reeglid, millega määratakse, millistel juhtudel on võimalik tähtaega

pikendada ja millistel erijuhtudel olla seatud tähtajast veelgi pikem tähtaeg.

Kehtiva direktiivi kohaselt tuleks selgitada mõistet „nõuetekohaselt

põhjendatud erandjuhud“

Täiendada seletuskirja punkti 3 järgnevalt: „Ühtlasi leiame, et tuleks üle

vaadata julgeoleku küsimus ka riskide seisukohalt. Küsimus seisneb

julgeoleku riskides, näiteks, kuidas riigihangetest tõrjuda kolmandate riikide

pakkujad. Liikmesriikidel on erinevad seisukohad. Tuleks tagada, et oleks

võimalik välistada riigihangetes kolmandate riikide päritolu juriidiliste

isikute teenuseid ja tooteid liikmesriikide turgudel. Probleem seisneb ka

selles, et juriidiline isik võib asuda mistahes liikmesriigis, kuid tegeliku

kasusaaja võib ka olla kolmandate riikide või nendega seotud juriidiline või

füüsiline isik.“

services“, seega ei ole teenused ja

ehitustööd keelatud.

Direktiivi põhjenduspunktid avavad

mõnevõrra ka üldkasutatavate

toodete kontseptsiooni, kuid

nõustume, et vajalik on selgem

lähenemine. Seega täiendasime

seletuskirja punkti 2 ning võtame

arvesse direktiivide sõnastuse

faasis.

Arvestatud osaliselt. Direktiivis on

ette nähtud, et erandjuhtudel võib

raamlepingu kestvus olla pikem kui

4 aastat. Direktiivi

põhjenduspunktides on selgitatud,

mis juhtudel võib kestvus pikem

olla.

Täiendasime seletuskirja punkti 2

üldisemalt ning võtame arvesse

direktiivide sõnastuse faasis.

Mittearvestatud. Sama on

kirjeldatud seletuskirja punktis 6.

Püüame vältida kordusi.

Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab nn Made in Europe põhimõtte lähenemist

riigihangetes vastavalt järgmise perioodi MFFi Eesti seisukohtadele – teatud

sektorites on see vajalik, eelkõige strateegiliste sõltuvuste vähendamise ja

julgeolekuriskide kaalutlustel. EL toodete/teenuste/pakkujate eelistamist

peame vajalikuks näiteks merendussektoris ning laiapindselt kriitilise

taristuga seotud aspektides, sh ka ühisveevärgi valdkonnas, kus on kasutusel

kaugloetavad veearvestid, millel on sees kaugsidekonvertorid, mis

omakorda on häkitavad. Lisaks on KLIMi vaatest oluline Euroopa

toodete/teenuste ja pakkujate eelistamiseks: hoonete ehitus ja teedeehitus;

mööbel; tekstiilid ja tööriided; maanteesõidukid; energia tootmine; paber;

puhastustooted ja -teenused. St prioriteet peaks olema suunatud

valdkondadesse, kus on suur keskkonnamõju kogu elutsükli vältel ja oluline

turumaht sh (eelarvelises mõttes) – sellistel juhtudel saaks edendada ELis

tööstust ja keskkonnaeesmärkide poole liikumist efektiivselt samal ajal.

Samuti, kuna ELi prioriteet on ringmajanduse edendamine (nt on see toodud

esile Ülemkogu strateegilistes suunistes), siis ringlussevõetud materjali

tarbeks tuleks riigihangetes eelistada Elis toodetud teisest tooret.

Prioriteetseid valdkondi on tervitatav sellest vaatest määrata ümber vastavalt

turu ja tehnoloogia arengule. Made in Europe põhimõte tooks kasu läheduse

printsiibi alusel – väiksem keskkonnakoormus transpordilt ja selgem tagatus

vastavusele Euroopa nõuetele – kui ka Euroopa majanduse

konkurentsivõime tugevdamiseks, arvestades odavate kolmandate riikide

importide negatiivset mõju Euroopa ettevõtlusele. Samas tuleks vältida

olukorda, kus EL turule jäävad sektorites vaid monopoolsed kõrge hinnaga

pakkujat, selmet lubada EL partneriikide pakkujaid samuti hangetes osaleda.

Tervitame laiemat arutelu Eesti horisontaalse positsiooni üle teema kohta.

Keskkonnahoidlike hangete põhimõtete integreerimine riigihangetes on

ühtlasi tõhus vahend ringmajanduse edendamiseks ja turu suunamiseks

jätkusuutlikele lahendustele. Riigihangetes tuleb eelistada lahendusi, mis on

pika kasutuseaga, parandatavad ning valmistatud ringsetest materjalidest,

tagades samal ajal vähese keskkonnajälje. Leiame, et keskkonnahoidlike

Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja punkti 6.

Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja punktis 9.

hangete rakendamine peaks EL tasandil olema suuremal määral kasutuses

või rohkemates valdkondades kohustuslik, kuna vabatahtlik lähenemine ei

ole seni taganud soovitud mõju ega laialdast kasutuselevõttu. Üheks

eelduseks on ELi impordisõltuvuse vähendamine kohaliku ja teisese toorme

eelistamise kaudu hangetes. Tänane praktika näitab, et riigihanked ei

panusta süsteemselt ringmajanduse eesmärkide saavutamisse ning üksikud

edulood on pigem erandid, mis põhinevad asutuste erakorralisel pingutusel.

Hanketegevuse kaudu on võimalik kujundada nõudlust, mis toetab

sõltumatust esmasest toorainest, suurendab teisese toorme kasutust ning

aitab sellega piirata jäätmeteket. Eelkõige tuleb soodustada selliste

pakkujate eelistamist, kes täidavad laiendatud tootjavastutuse nõudeid. See

on oluline näiteks patareide ja akude, elektroonika- ja IT-seadmete (sh

päikesepaneelide), sõidukite ning tulevikus tekstiilide ja tööriiete sektoris.

Laiendatud tootjavastutuse nõuded on võimalik näiteks integreerida

tehnilistesse kirjeldustesse. Hindamiskriteeriumitesse või hankelepingu

täitmise tingimustesse ning tagada tuleks neid toetavate juhendmaterjalide

olemasolu.

Laiemalt on kujunenud EL-üleseks probleemiks asjaolu, et riigihangete

direktiivi ei ole kooskõlas teiste poliitikavahenditega ega soodusta

keskkonnahoidlike ja innovatsioonihangete kasutamist. Praktikas on

endiselt lihtsaim kasutada madalaima hinnaga hankemenetlust, mis ei toeta

strateegilisi ega kestlikke eesmärke. Samuti näitab rikkumiste esinemine, et

kehtiv õigusraamistik on liialt keerukas ka hankijatele, mis omakorda

kinnitab vajadust senisest selgema ja lihtsama süsteemi järele. Palume

kaaluda ka EL tasemel ettepaneku tegemist, et avaliku sektori

hankeraamistik võiks anda eelise neile, kes täidavad kestlikkuse nõudeid.

See tagaks, et tarnijad käsitlevad süstemaatiliselt keskkonna- ja sotsiaalseid

ja juhtimisega seotud mõjusid, vähendades pikaajalisi riske ning parandades

avalike teenuste kvaliteeti ja kestlikkust. See stimuleeriks ka innovatsiooni

ja konkurentsivõimet, eelistades ettevõtteid, kes investeerivad puhtamatesse

Arvestatud. Lisatud seletuskirja

punktis 9

tehnoloogiatesse, vastutustundlikesse tööpraktikatesse ja läbipaistvasse

juhtimisse.