Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

277-25/301439

Otsuse kuupäev 05.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Aktsiaseltsi Terrat vaidlustus Aktsiaseltsi Kuressaare

Veevärk riigihankes „Kuressaare linna torustike

rekonstrueerimine“ (viitenumber 301439) Osaühingu

Klotoid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Terrat, esindaja vandeadvokaat

Marko Mehilane

Hankija, Aktsiaselts Kuressaare Veevärk, esindaja

advokaat Toomas Pugri

Kolmas isik, Osaühing Klotoid, esindaja Madis Lepp

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Terrat vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi

Kuressaare Veevärk otsused Osaühingu Klotoid pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta.

2. Mõista Aktsiaseltsilt Kuressaare Veevärk Aktsiaseltsi Terrat kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 2450 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 640

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.10.2025 avaldas Aktsiaselts Kuressaare Veevärk (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) lihthankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Kuressaare linna

torustike rekonstrueerimine“ (viitenumber 301439) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh I osa – Juhised

pakkujale (edaspidi Juhised), IV osa - Hinnaloend (Kuressaare torustikud) (edaspidi

Hinnaloend), IV osa - Hinnaloendi reeglistik (Kuressaare torustikud) (edaspidi Reeglistik).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas Osaühing

Klotoid ning ühispakkujad Aktsiaselts Terrat ja SV Torutööd OÜ.

2. Hankija võttis 26.11.2025 käskkirjaga nr 56 (edaspidi Käskkiri) Riigihankes vastu järgmised

otsused:

- tunnistas vastavaks ühispakkujate Aktsiaseltsi Terrat ja SV Torutööd OÜ pakkumuse

maksumusega 1 872 662,30 eurot;

- tunnistas vastavaks Osaühingu Klotoid pakkumuse maksumusega 1 810 162,70 eurot;

- tunnistas vastavaks OÜ RTS Infra Eesti pakkumuse maksumusega 1 876 735,79 eurot;

- lükkas tagasi ühispakkujate Osaühingu Megido ja Osaühingu Viamer Grupp

pakkumuse;

- tunnistas edukaks Osaühingu Klotoid pakkumuse.

3. 01.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Terrat (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks

ja edukaks Osaühingu Klotoid (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/277 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 11.12.2025 ja neile vastamiseks 16.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Terrat, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija korrigeeris Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse 1 344 439,87 eurot

maksumuseks 1 810 162,70 eurot ja tunnistas selle edukaks. Isegi juhul, kui Kolmanda isiku

pakkumus 1 344 439,87 eurot oleks RHAD-ile vastav, on tegemist põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusega.

5.2. RHS §117 lg-le 3 viidates korrigeeris Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

1 344 439,87 eurot maksumuseks 1 810 162,70 eurot (s.o 465 723 euro võrra suuremaks) ning

tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse muutmine ning pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamine on ekslik ja põhjendamatu ning mh vastuolus RHAD-i, RHS §-iga 3 (läbipaistvus,

kontrollitavus ja võrdne kohtlemine), RHS §-iga 114 ja RHS § 117 lg-ga 3.

5.3. Alust arvutusvigade parandamise mehhanismi rakendamiseks ja Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse korrigeerimiseks ei esinenud.

Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilises

arvutusveas ehk matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et

3 (10)

pakkumuse sisu ei muutu. Arvutusvea parandamiseks peab olema selge ja üheselt mõistetav,

milles arvutusviga seisneb. Olukorras, kus ei ole selge, kas pakkumuses esitatud andmeid tuleks

muuta ühte või teist pidi, ei tohi ega saa hankija arvutusviga parandada. Sama arusaama järgib

RHAD, sealhulgas RHAD dokument „Loendid“ p 4: Juhul, kui Hinnaloendis toodud

summaarne maksumus ei vasta Hinnaloendi ridade alusel arvutatud maksumusele, parandab

Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendis toodud summaarse maksumuse

Hinnaloendi ridade maksumuse alusel. Juhul, kui Hinnaloendi positsiooni maksumus ei vasta

koguse ja ühikmaksumuse korrutisele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades

Hinnaloendi positsiooni maksumuse koguse ja ühikmaksumuse alusel. Hinnaloendi

korrigeerimisel toimib Tellija (hankija) vastavalt RHS § 117.

Käesoleval juhul ei esinenud Kolmanda isik pakkumuses arvutusviga (liitmis-, lahutamis- või

korrutamisviga) ega olnud vähimatki alust arvutusvea parandamise mehhanismi

kohaldamiseks. Samuti ei esinenud Hinnaloendis mistahes arvutusviga ega viga valemis, mis

õigustanuks Hankijat kasutama Kolmanda isiku pakkumuse suhtes arvutusvea parandamise

mehhanismi.

5.4. Hinnaloendis oli nõutud, et pakkumuses esitatav katendi taastamise ühikhind peab olema

kõikides positsioonides sama (Hinnaloend lõpus märkus nr 4: Katete taastamine sisaldab

olemasoleva katendi taastamist peale torukaeviku tagasitäite tegemist. NB! Pakkumuse

esitamisel arvestada kõigi alade katendite taastamisel ühekihilise asfaldiga, st. katendi

taastamise ühikhind peab olema kõigil aladel sama. Tegelik akteerimine toimub vastavalt

kohaliku omavalitsusega kooskõlastatavas projektis kajastatud katendi tüübile ja sellele

vastavale ühikhinnale.). Kuigi Vaidlustajale ei ole avaldatud Kolmanda isiku pakkumusega

esitatud Hinnaloendit ega Kolmanda isiku pakkumuses esitatud katendi taastamise ühikhinda,

saab asjaoludest järeldada, et Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses erinevaid asfaltkatte

taastamise ühikhindasid. Ainuüksi eeltoodust tulenevalt oli Kolmanda isiku pakkumus

mittevastav ning põhjendamatu ja õigusvastane oli Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamine, rääkimata lubatavusest korrigeerida Kolmanda isiku pakkumuse maksumust ning

tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

5.5. Vaidlustaja esitas 11.12.2025 täiendava seisukoha.

5.5.1. Hankija ei ole parandanud arvutusviga Kolmanda isiku pakkumuses vaid on pakkumust

lubamatult ja sisuliselt muutnud.

Nagu Kolmanda isiku vastusest järeldub, on Kolmas isik oma pakkumusdokumendis

Hinnaloend esitanud asfaltkatte taastamisele kaks erinevat hinda:

a) Hinnaloendi positsioonides 1.8, 2.8, 4.8, 5.15, 6.19 ühe ühikhinna;

b) Hinnaloendi lisatabeli „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis 2 aga teistsuguse

ühikhinna. Selliselt ei esinenud Kolmanda isiku pakkumuses mistahes väidetavat arvutusviga

ja Hinnaloendis esitatud kogumaksumus 1 344 439,87 eurot põhines Hinnaloendis esitatud

ühikhindadel ja maksumustel (Hinnaloendi positsioonides 1.8, 2.8, 4.8, 5.15, 6.19 esitatud

hindadel).

5.5.2. Kolmanda isiku pakkumuses ei esinenud arvutusviga RHS §-i 117 tähenduses ega

seadusjärgset alust ja eeldusi arvututusvigade parandamise regulatsiooni kohaldamiseks

Hankija poolt. Samuti ei esinenud seda RHAD-i tähenduses, mis kordab ja järgib RHS §-i 117

regulatsiooni, kasutades arvutusvea kohta üksnes täpsemat terminit („aritmeetiline viga“).

Arusaamatu ja ainetu on mh Hankija käsitlus, et Hinnaloendi reeglistikust tulenevalt luges

Hankija õigeks tabeli „Katendi taastamise ühikhinnad“ positsioonis 2 kajastatud maksumuse ja

sellest tulenevalt korrigeeris Hinnaloendis olevaid maksumusi. Hinnaloendis ei esinenud

midagi sellist, mis lubaks Hankijal asuda pakkumust oma äranägemisel muutma ja seda

arvutusvigade parandamiseks nimetama.

4 (10)

5.5.3. Lisaks sellele, et Kolmanda isiku pakkumuses ei esinenud arvutusviga (aritmeetilist viga)

ning polnud õiguspärast alust arvutusvigade parandamiseks, on Vaidlustaja hinnangul tegemist

ka olukorraga, kus Kolmanda isiku pakkumus on RHAD-i nõuetele mittevastav.

Hinnaloendis oli sätestatud, et pakkumuses esitatav asfaltkatte taastamise ühikhind peab

kõikides positsioonides olema sama. Vaidlus puudub, et Kolmanda isiku pakkumuses on

esitatud asfaltkatendi taastamisele erinevad ühikhinnad. Eeltoodust tulenevalt esineb Kolmanda

isiku pakkumuse mittevastavus RHAD-ile ja Hankija ei saanud hakata Kolmanda isiku

pakkumust arvutusvigade põhjendusel vastavaks muutma.

5.5.4. RHS-iga vastuolus on Hankija käsitlus, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud erinevate

asfaltkatte taastamise ühikhindade näol on tegemist „hooletusveaga“, mida Hankija võis omal

äranägemisel kõrvaldada ja see ei olevat Kolmanda isiku pakkumuse muutmine.

6. Hankija, Aktsiaselts Kuressaare Veevärk, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist

muudatust oluliseks. Kolmanda isiku Hinnaloendis toodud asfaltkatte positsioonid ei

sisaldanud erinevaid ühikuhindasid.

6.2. Asjaolu, et Hankija korrigeeris Kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse

raames (sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3

kui hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, ei too see kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist.

Sõltumata sellest, kui viga „liigitada“ ebaoluliseks ja hõlpsasti kõrvaldatavaks vastuoluks

Kolmanda isiku pakkumuses erinevate dokumentide (töölehtede) vahel, mitte arvutusveaks, on

ka sellisel juhul vastuolu kõrvaldatud õiguspäraselt. Otsuse sisu hinnates on tegemist õige

otsusega.

6.3. Arvutuslik ebakõla tuleneb pakkuja esitatud pakkumuse arvväärtuste omavahelisest

suhestumisest, mille korrigeerimise korral on aluseks pakkumuses esitatud algandmed (s.o

pakkumuses ilmnenud ebatäpsus parandatakse pakkumuses endas esitatud arvväärtustega,

saades lõppastmes korrektse tulemi ja võrreldavad pakkumused). RHS § 117 lg 3 kohaldamise

eelduseks ei ole see, et arvutusviga peab tulenema hankedokumendist.

6.4. Juhiste p-i 6.2 kohaselt esitatakse koos pakkumusega täidetud Hinnaloend ja Katendite

taastamise ühikhindade tabel. Juhul, kui pakkumuse maksumuse vormil esitatud

kogumaksumus ei vasta Hinnaloendi summaarsele maksumusele (Heakskiidetud

Lepingusumma), parandab Hankija arvutusvea, lugedes pakkumuse maksumuseks Hinnaloendi

summaarse maksumuse. Täidetud Hinnaloendi siseste aritmeetiliste vigade korrigeerimine

toimub vastavalt Hinnaloendi reeglistikule. Hankija toimib aritmeetiliste vigade avastamise ja

korrigeerimise järel vastavalt RHS §-ile 117. Hankija ei vastuta Hinnaloendis sisalduvate

arvutusvalemite toimimise ja korrektsuse eest.

6.5. Reeglistiku p-i 3 kohaselt tuleb Hinnaloendi täitmisel täita kõik Hinnaloendi ja Katendite

taastamise ühikhindade positsioonid. Reeglistiku p-i 4 kohaselt juhul, kui Hinnaloendis toodud

summaarne maksumus ei vasta Hinnaloendi ridade alusel arvutatud maksumusele, parandab

Tellija (Hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendis toodud summaarse maksumuse

Hinnaloendi ridade maksumuse alusel. Juhul, kui Hinnaloendi positsiooni maksumus ei vasta

koguse ja ühikmaksumuse korrutisele, parandab Tellija (Hankija) arvutusvea, arvutades

Hinnaloendi positsiooni maksumuse koguse ja ühikmaksumuse alusel.

Hinnaloendi töölehel on märkuse 4 juures eraldi välja toodud, et: NB! Pakkumuse esitamisel

arvestada kõigi alade katendite taastamisel ühekihilise asfaldiga, st. katendi taastamise

ühikhind peab olema kõigil aladel sama.

5 (10)

6.6. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud Hinnaloendi töölehe positsioonidel 1,8,

2.8, 4.8, 5.15 ja 6.19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) kajastatud maksumus ei vastanud sama

dokumendi töölehel „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonile nr 2 - Ühekihilise

asfaltkatte taastamine (AC12 surf h=70 mm). Kolmanda isiku esitatud töölehe Hinnaloendi

positsioonid 1,8, 2.8, 4.8, 5.15 ja 6.19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) ei sisaldanud seega

erinevaid ühikhindasid (s.o nt positsioonil 1.8 arv X ja positsioonil 2.8 arv Y), vaid kõikidel

positsioonidel oli üks ja sama ühikhind, mis aga ei korreleerunud töölehe „Katendite taastamise

ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud ühikuhinnaga.

Reeglistikust tulenevalt luges Hankija seega õigeks töölehe „Katendite taastamise

ühikhinnad“ positsioonis nr 2 kajastatud maksumuse, korrigeeris sellest tulenevalt Hinnaloendi

töölehel olevaid maksumusi ja palus Kolmandal kinnitada, et ta on arvutusvea parandamisega

nõus. Niisamuti ei muutunud Kolmanda isiku esitatud pakkumuse sisu vaid Hankija korrigeeris

pakkumuses koosseisus esitatud arvväärtused töölehel Hinnaloend, positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8;

5,15 ja 6,19 vastavalt töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsiooni nr 2 ühikhinnale.

Hankijale oli üheselt selge, milles viga seisneb – puudus mistahes kahtlus, kas andmeid tulnuks

muuta mingit muud moodi. Hinnaloendi „asfaltkatte taastus (ühekihiline))“ positsioonidele tuli

kanda „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr 2 toodud ühikhind. Täpselt nii Hankija

ka toimis ja kõrvaldas ebaolulise vea.

6.7. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist

muudatust oluliseks. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Hinnaloendis toodud asfaltkatte

positsioonid ei sisaldanud erinevaid ühikhindasid.

6.8. Kuigi Hankija korrigeeris Kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse raames

(sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3 kui

hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, on siiski tegemist nn „formaalse“ mittevastavusega,

mis ei saa kaasa tuua otsuse kehtetuks tunnistamist.

Hankija leiab, et kuigi „formaalselt“ on RHS § 117 lg-s 3 kirjeldatud arvutusvigade kontroll

hindamisetapis läbiviidav menetlustoiming, ei saa arvutusvea korrigeerimine vastavuskontrolli

raames siiski isoleerituna tuua kaasa vastavusotsuse kehtetuks tunnistamist, veel vähem saab

pidada seda konkurentsi kahjustavaks või pakkujaid ebavõrdselt kohtlevaks või millekski

selliseks, mis saanuks rikkuda Vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Niisugune olukord ei ole

võrdsustatav nt olukorraga, kus ekslikult RHS § 117 lg-le 3 viidates parandatakse ilmne

eksimus pakkumuses alles hindamisotsuse raames, mis olemuselt kuulub vastavusotsuse

esemesse. Käesoleval juhul ei ole Hankija selliselt toiminud teinud.

6.9. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel peab hankija

veenduma, et vead pakkumuse maksumuses on oma olemuselt sellised, mille puhul tal on õigus

rakendada RHS § 117 lg-t 3. Seega hankija peaks justkui arvutusvea juba vastavuskontrolli ajal

tuvastama, kuid „ei tohiks“ viidatud veale kohe reageerida. Sellisel moel kunstlikult ebaolulise

vea korrigeerimise menetlusetapiti range eristamine ei kanna mingit eesmärki ja sisulist vahet

pole sellel, et arvutusviga korrigeeriti varasemas – vastavuskontrolli - etapis (Hankijal oli

niikuinii õigus teha seda kohe järgnevas – hindamise – etapis). Hankija vastavusotsuse (ja

otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse)

õigusvastasust ei saa tuletada üksnes tõigast, et Hankija vastavusotsus sisaldas endas tegelikult

kõrgemat kontrolli.

6.10. Alternatiivselt, kui Kolmanda isiku pakkumuses esinenud ebaoluline ja hõlpsasti

kõrvaldatav puudus ei ole käsitatav arvutusveana (RHS § 117 lg 3) vaid hooletusveana, on

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus sellele vaatamata õiguspärane.

Sõltumata sellest, kas Kolmanda isiku pakkumuses esinenud viga liigitada arvutusveaks või

hooletusveaks, ei kaasnenud vea kõrvaldamisega uue pakkumuse esitamist ega pakkumuse

sisulist muutmist. Kolmanda isiku pakkumuses oli tegemist ebaselgete andmetega, mida sai

6 (10)

lihtsalt kõrvaldada ning kõrvaldatud puudus ei olnud pakkumuse sisuline muutmine (õige

arvväärtus oli „Katendite ühikhinna“ tabeli positsioonil nr 2 pakkumuse koosseisus esitatud).

Hankija kõrvaldas pakkumuse vastavuskontrolli raames pakkumuse vastuolu ning Hankijal oli

seeläbi võimalik pakkumusi võrdsetel alustel hindamisel arvestada.

6.11. Käesoleval juhul oleks ka menetlusökonoomiliselt ebamõistlik ja tarbetu Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, et siis saaks Hankija vastu võtta

uue täpselt sama sisulise otsuse (liigitades selle uues otsuses „hooletusveaks“).

Hankija ei ole teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (kui ajaliselt

järgneva otsuse) raames tegevusi, mis õiguslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde, vaid

sõltumata Kolmanda isiku pakkumuse vastuolu liigitamisest arvutusveaks või muuks

(hooletus)veaks on niisugust vastuolu kontrollitud vastavuse kontrolli raames.

6.12. Hankija esitas 16.12.2025 täiendava seisukoha.

6.12.1. Vaidlustaja käsitlus Kolmanda isiku pakkumuse sisulisest muutmisest on ebaõige.

Kolmanda isiku pakkumus ei olnud RHAD-ile mittevastav ja Hankija ei asunud Kolmanda isiku

pakkumust sisuliselt muutma.

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Hinnaloendi töölehe positsioonidel 1.8, 2.8, 4.8, 5.15 ja

6.19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) kajastatud maksumus erines teisel tabelil „Katendite

taastamise ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud ühekihilise asfaltkatte taastamise (AC12 surf

h=70 mm) ühikhinnast. Juhul, kui Kolmanda isiku pakkumuses esinenud ebakõla pidada

hooletusveaks, on tegemist olukorraga, kus Kolmanda isiku pakkumuses esines mittesisuline

puudus, niisuguse vea kõrvaldamisega ei kaasnenud uue pakkumuse esitamist ega Kolmanda

isiku pakkumuse sisulist muutmist. Vastavuskontrolli raames kõrvaldati ebaoluline ja

mittesisuline eksimus.

6.12.2. Ühikhindade erinevus Kolmanda isiku esitatud kahe tabeli vahel oli üheselt mõistetav

ja lihtsasti kõrvaldatav – tabeli „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud

ühikhind tuli kanda tabelis „Hinnaloendi“ ühekihilise asfaltkatte positsioonile. Ilmselgelt oli

tegemist üksnes täpsustamisega ja ilmse vea parandamisega viisil, millega ei kaasnenud

Kolmanda isiku poolt sisuliselt uue pakkumuse esitamist. Hankija ei võimaldanud Kolmandal

isikul oma pakkumust sisuliselt muuta. Tegemist oli pakkumuse koosseisus esitatud

arvväärtuste korrigeerimisega, mitte uute arvväärtuste esitamisega. Kolmas isik ei saanud

võimalust pakkumust hiljem täiendada andmetega, mis pakkumuse koosseisus juba ei

sisaldunud. Igasugust inimlikku eksimust ei saa pidada automaatselt pakkumuse sisuliseks

muutmiseks.

6.12.3. Lisaks Kolmanda isiku pakkumuse korrigeerimisele võimaldati analoogne ebaoluline

viga kõrvaldada ka OÜ-l RTS Infra ning ühispakkujatel Osaühing Megido ja Osaühing Viamer

Grupp.

6.12.4. Kolmanda isiku pakkumuse puhul ei olnud tegemist sisulise kõrvalekaldega RHAD-ist,

vaid tegemist oli ilmse ja ebaolulise veaga, mille kõrvaldamine on lubatav nii RHS § 114 lg 2

kohaselt vastavuskontrolli raames kui ka RHS § 117 lg 3 kohaselt arvutusvea korrigeerimise

raames (sõltuvalt vea liigitamisest „hooletusveaks“ või „arvutusveaks“).

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Osaühing Klotoid vaidleb vaidlustusele

vastu.

Kolmas isik on esitanud ja täitnud Riigihanke dokumendid korrektselt, sh Hinnaloendi.

Korrektselt oli täidetud ka Hinnaloendi katendite ühikhindade lehel olevad katendite

ühikhinnad. Hinnaloendi töölehe „Hinnaloend“ positsioonidel 1.8, 2.8, 4.8, 5.15 ja 6.19 puudus

link katendite taastamise ühikhindade töölehe positsiooni 2 ühikhinnale, millest tulenevalt

7 (10)

tekkis tabelisse aritmeetiline arvutusviga, mida Hankija soovis parandada. Kolmas isik nõustus

hinna korrigeerimisega.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija viib Riigihanget läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab hankija määrama

riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud

nõudeid. Hankija on Riigihankes kehtestanud Juhised, mis vastavad hankemenetluse korra

nõudele. RHS § 125 lg 5 sätestab RHS §-id 114-117 kohustuslikena, kui riigihanke

alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul on Hankija Juhiste p-is 6.2 näinud

ette aritmeetiliste vigade korrigeerimise vastavalt RHS §-ile 117 (sh Reeglistiku p-is 4 on

täpsustatud, mida Hankija arvutusveana parandab) ja pakkumuste vastavuse kontrollimise

reeglid on Juhiste p-ides 12.1 ja 12.2 sõnastatud analoogsetena RHS § 114 lg-tega 1 ja 2

(arvestades asjaolu, et Hankija viib läbi pöördmenetlust). Hankija on kehtestanud Juhiste p-is 4

(alapunktides 12.4.1-14.4.6) selge loetelu asjaoludest, millal tunnistatakse pakkumus

(puudusteta) vastavaks.

9. Käskkirja p-is 2.2 on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist ja tema pakkumuse

maksumuse muutmist põhjendatud järgmiselt: Hindamiskomisjon tuvastas Osaühing Klotoid

(10207096) pakkumuse kontrollimisel, et pakkuja poolt esitatud Hinnaloend sisaldab

aritmeetilisi vigu. Hankija teavitas pakkujat 18.11.25 tuvastatud arvutusveast. Pakkuja vastas

19.11.25, et on arvutusvea parandamisega nõus ning esitas selle kinnituseks allkirjastatuna

korrigeeritud Hinnaloendi. Eelnevast tulenevalt tunnistada hankedokumentides esitatud

tingimustele vastavaks pakkuja Osaühing Klotoid (10207096) pakkumus maksumusega

1 810 162,70 EUR-i (lisandub käibemaks).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist ei ole olemuslikult arvutusvea parandamisega

RHS § 117 lg 3 mõttes ega olukorraga, mida kirjeldab Reeglistiku p 4 (Juhul, kui Hinnaloendis

toodud summaarne maksumus ei vasta Hinnaloendi ridade alusel arvutatud maksumusele,

parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendis toodud summaarse maksumuse

Hinnaloendi ridade maksumuse alusel. Juhul, kui Hinnaloendi positsiooni maksumus ei vasta

koguse ja ühikmaksumuse korrutisele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades

Hinnaloendi positsiooni maksumuse koguse ja ühikmaksumuse alusel. Hinnaloendi

korrigeerimisel toimib Tellija (hankija) vastavalt RHS § 117).

9.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkumus võib vastata RHAD-ile ka juhul, kui selles

on arvutusvead RHS § 117 lg 3 mõttes, kuid edukaks saab tunnistada vaid vastavaks tunnistatud

pakkumuse, milles on arvutusvead nõuetekohaselt parandatud.

Ei saa olla vaidlust, et Hankija on Käskkirja põhjendusest nähtuvalt asunud tegelema väidetava

arvutusveaga Kolmanda isiku pakkumuses enne Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamist. Seega isegi kui tegemist oleks arvutusveaga Kolmanda isiku pakkumuses, siis

tegeledes sellega pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis on Hankija RHS-is, Juhistes ja

Reeglistikus sätestatud menetlusreeglitest ja asjade käigust ette rutanud.

9.2. Vaidlustuskomisjon on aga seisukohal, et Hankija tuvastatud viga Kolmanda isiku

pakkumuses, mida ta Käskkirja kohaselt asus ise parandama, nimetades selle arvutusveaks, ei

ole olemuslikult arvutusviga RHS § 117 lg 3 ega Reeglistiku p 4 mõttes.

Arvutusviga on konkreetne matemaatiline eksimus, mitte strateegiline või sisuline puudus

hinnas või eksimine hinna esitamise reeglite vastu. Kui pakkumuses esinevad vead, mis

takistavad juba selle vastavaks tunnistamist, on olemuslikult tegemist mittevastavusega

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, mitte arvutusveaga.

9.2.1. 18.11.2025 pöördus Hankija RHR-i kaudu Kolmanda isiku poole järgmise sõnumiga

8 (10)

(sõnum: 1029915):

Hindamiskomisjon tuvastas Osaühing Klotoid (10207096) pakkumuse kontrollimisel, et Teie

poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokument IV osa- Hinnaloend sisaldab aritmeetilisi vigu.

Dokumendi IV osa- Hinnaloend töölehe „Hinnaloend“ positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19

tuleb kajastada ühekihilise asfaltkatte taastamise ühikhind vastavalt töölehe „Katendite

taastamise ühikhinnad“ positsioonile nr. 2. Käesoleval juhul on Teie pakkumuse töölehtedel

kajastatud erinevad ühikhinnad. Tellija Tingimustest ja Hinnaloendi reeglistikust tulenevalt

loeb Tellija õigeks töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr. 2 kajastatud

maksumust [---] eur/m2. Eeltoodust tulenevalt muutub Hinnaloend ja pakkumuse maksumuse

vormil esitatud kogumaksumus. Riigihangete seaduse §117 lg 3 kohaselt: Kui pakkumuse

maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata

pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis

kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui

pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Käesolevaga

palume Teil kinnitada, et nõustute arvutusvea parandamisega ning Teie poolt esitatud

pakkumuse kogumaksumuseks kujuneb 1 810 162,70 eurot (lisandub käibemaks). Kinnitamiseks

palume Teil kahe tööpäeva jooksul allkirjastatuna tagastada korrigeeritud Hinnaloend.

19.11.2025 kinnitas Kolmas isik, et on arvutusvea parandamisega nõus.

Seega Hankija on:

1) parandanud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Hinnaloendi esimesel lehel asfaltkatte

taastuse (ühekihiline) kohta esitatud ühikhinna;

2) korrutanud (uue) ühikhinna läbi kogustega ja parandanud seejärel positsioonide 1.8, 2.8,

4.8, 5.15 ja 6.19 maksumused ja hinnaloendi ridadel 7-9 pakkumuse maksumuse,

ettenähtud summa ettenägematuteks kuludeks 10% reast 7 ning heakskiidetud

Lepingusumma (kokku read 7 ja 8), mis tuli kanda RHR-i pakkumusvormile.

9.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuses esinev vastuolu

ühikhindade vahel ei ole liigitatav arvutusveaks ja tegelikult tekitas Hankija oma tegevusega

alles ise arvutusvea parandamise olukorra. Arvutusvea parandamisega oleks olnud tegemist

juhul, kui Hankija tegevus oleks piirdunud otsuse eespooltoodud punkti alapunktis 2

kirjeldatud tegevustega, kuid arvutusvea parandamise mõttest ja sättest väljub selgelt Hankija

tegevus seoses Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Hinnaloendi esimesel lehel märgitud

ühikhindade muutmisega. Kolmanda isiku poolt Hinnaloendis esitatud ühikhindade muutmine

Hankija poolt, isegi kui ta küsis selleks Kolmanda isiku nõusolekut, ei ole arvutusvea

parandamine RHS § 117 lg 3, Reeglistiku p 4 ega Juhiste p 6.2 mõttes.

Oluline on märkida, et kui Hankija ei oleks Kolmanda isiku Hinnaloendi positsioonidel 1.8,

2.8, 4.8, 5.15 ja 6.19 ühikhindade maksumusi muutma asunud, ei oleks mingit põhjust rääkida

ka arvutusveast või selle parandamise vajadusest, kuna arvestades pakkumuste esitamise

tähtpäevaks esitatud Hinnaloendile kantud koguseid ja ühikhindu mis tahes arvutuvigu

nimetatud positsioonide maksumuste osas ei esine, sh ei ole Kolmas isik eksinud märkuste p-is

4 sätestatud reegli vastu, et katendi taastamise ühikhind peab olema kõigil aladel sama (see ongi

sama nii alal 1-6). Töölehel „Katendite taastamise ühikhinnad“ ei ole eristatud alasid, st märkus

käib selgelt Hinnaloendi esimese lehe kohta.

9.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku

pakkumuses Hankija poolt tehtud muudatused seoses esitatud Hinnaloendis ühikhindade

parandamisega ei olnud sisult arvutusvea parandamised (Hankija asendas ühe ühikhinna

teisega), ei allunud RHS § 117 lg-s 3 ega Reeglistiku p-is 4 sätestatud arvutusvea parandamise

regulatsioonile (selles puudub aritmeetiline/matemaatiline eksimus) ja see puudus ei olnud

arvutusveana ühelgi juhul ületatav, ei pakkumuste vastavuse kontrollimisel ega ka pakkumuse

edukaks tunnistamisel.

10. Vaidlustaja väidab, et Hankija poolt Kolmanda isiku pakkumuses tuvastatud tegelik puudus

9 (10)

(ühikuhinnad erinevad pakkumuses esitatud Hinnaloendi esimesel lehel ja töölehe „Katendite

taastamise ühikhinnad“ ridadel asfaltkatte ühekordse taastuse kohta) on alus pakkumuse

tagasilükkamiseks, millele Hankija apelleerib, et puudus ei ole sisuline ja on hõlpsasti

selgitustega kõrvaldatav – viga on liigitatav hooletusveaks, see hooletusviga oli ebaoluline ja

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õige.

10.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ainuüksi pakkumuse kohta selgituste küsimine on

üks kaalutlusõiguse teostamise vahend, kuid Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamisel küsinud selgitusi seoses pakkumuses esineva vastuoluga ühikhindade

vahel ega ole võimaldanud Kolmandal isikul vastuolu tekkimise asjaolusid selgitada. Kolmanda

isiku nõustumine arvutusvea parandamisega 19.11.2025 ei sisalda mingeid selgitusi vea

tekkimise asjaolude kohta, sh ei ole Hankija küsinud ega Kolmas isik vastanud midagi selle

kohta, kuidas viga tekkis või kumb ühikhind on Kolmanda isiku arvates veaga ja kumb õige.

Seega on Hankija väited hooletusveast, inimlikust eksimusest ja vea väheolulisusest välja

mõelnud pärast Käskkirjaga otsuse tegemist ja nendele Hankija väidetele ei ole võimalik

ühestki Riigihanke menetlusdokumendist kinnitust saada, rääkimata sellest, et otsuse

õiguspärasuse kontrollimisel, eriti arvestades, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamine saaks seal esineva vea kõrvaldamise vajaduse tõttu üleüldse tulla kõne alla vaid

läbi kaalutlusõiguse teostamise, oleks võimalik tõsikindlalt väita, et Hankija on nendest

asjaoludest/kaalutlustest Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel

ka tegelikult lähtunud.

Veelgi enam - Hankija põhjendustest ei ole mõistetav, miks ta loeb Tellija Tingimustest ja

Hinnaloendi reeglistikust tulenevalt õigeks töölehe „Katendite taastamise

ühikhinnad“ positsioonis 2 kajastud maksumuse (nagu on selgitatud Kolmandale isikule

18.11.2025 sõnumis ja ka vaidlustusmenetluses). RHAD III osa - Tellija Tingimused

(Kuressaare torustikud) ja Reeglistikus puuduvad vaidlustuskomisjonile äratuntavalt

tingimused, mis prioritiseeriks töölehel „Katendite taastamise ühikhinnad“esitatavaid

ühikhindu Hinnaloendi esimesel lehel esitatavate ühikhindade ees ja üksnes asjaolu, et kõikidel

positsioonidel oli üks ja sama ühikhind, mis aga ei korreleerunud töölehe „Katendite

taastamise ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud ühikuhinnaga ei õigusta iseenesest

Hinnaloendi esimesel lehel ühikhindade muutmist. Samuti jääb arusaamatuks, mida reguleerib

Hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli juures eraldi rõhutatud Juhiste p 12.4.6

(pakkumus tunnistatakse vastavaks kui: Pakkuja on vastavalt reeglistikule täitnud ja esitanud

Hinnaloendi. Hinnaloendi summaarne maksumus (Heakskiidetud Lepingusumma) vastab

registri maksumuse vormis toodud maksumustele) olukorras, kus pakkuja võimaliku

hooletusvea tõttu ei vasta Hinnaloendi summaarne maksumus registri maksumuse vormis

toodud maksumustele (ja tegemist ei ole arvutusvea parandamisega).

11.2. Riigikohus on otsuse 3-20-1198 p-is 21 küll mh märkinud, et väga üldsõnalised

põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab

aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada, st asjakohaste üldiste põhjenduste

motiveerimispuue on vaidlustusmenetluses täiendavate põhjenduste esitamise kaudu ületatav,

kuid olukorras, kus Hankija otsuses (Käskkirjas) esitatud põhjendused on pakkumuse vastavuse

kontrollimise aspektist mitte üldsõnalised vaid valed (arvutusvea parandamise kaudu ei saanud

ületada Kolmanda isiku pakkumuses sisalduvat viga (vastuolu erinevate ühikhindade vahel) ega

saa üldse käia pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, ei ole otsuse lubatavate täiendavate

täpsustustena käsitletavad täiesti uued põhjendused.

11.3. Kuna vaidlustuskomisjon ei kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse vastavust Hankija eest,

sh ei ole võimalik kontrollida ja hinnata selgitusi, mida Hankija Kolmandalt isikult RHS § 46

lg 3 alusel Juhiste p-i 12.1 või Juhiste p-i 12.2 viimase lause kohaseks vastavaks tunnistamise

otsuse tegemiseks üldse küsinud ei ole, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks kehtetuks tunnistada.

10 (10)

12. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon

kehtetuks tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1:

kuna Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saa

olla õige Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (edukaks tunnistamise

otsusele ei eelne õiguspärast pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust).

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

13.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 2450  eurot (käibemaksuta) 9 tunni 48 minuti õigusteenuse osutamise eest

tunnihinnaga 250  eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades

vaidlustuse mahtu ning keerukust on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja

põhjendatud ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt

Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 640 eurot.

13.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk