Leping

Hankelepingu Lisa 1

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumbriga 298598) tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat /kaasvastutavaid töötlejaid/ ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.

3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.

3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:

3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:

4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses.4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile

AS PricewaterhouseCoopers Advisors

15. oktoober 2025

Pakkumus

RHR nr: 298598

Tellija: Sotsiaalkindlustusamet

PwC

Sotsiaalkindlustusamet

Paldiski mnt 80

15092 Tallinn

AS PricewaterhouseCoopers Advisors

Tatari 1, 10116 Tallinn

T: 614 1800

Erki Mägi

Direktor M: 5625 6340

[email protected]

15. oktoober 2025

Austatud Sandra Nuudi

Täname Teid võimaluse eest esitada AS-i PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) pakkumus riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja

korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile“ läbiviimiseks.

Pakkumuse tegemisel oleme lähtunud meile tänaseks teadaolevast informatsioonist (Teie hankedokumentidest), arusaamadest ja nägemusest Teie

vajaduste kohta. Käesolevas pakkumuses tutvustame oma ekspertmeeskonda analüüside läbiviimisel, anname ülevaate oma varasematest

relevantsetest kogemustest, kasutatavast metoodikast, võimalikest riskidest ja planeeritud tegevustest käesoleva analüüsi edukaks teostamiseks.

Kinnitame, et vastame hankedokumendis esitatud tingimustele ning firmal ega ka meeskonnaliikmetel ei esine huvide konflikti käesoleva

pakkumise osas.

Peame Sotsiaalkindlustusametit oluliseks kliendiks ning oleme veendunud, et meil on vajalikud teadmised ja kogemused antud töö professionaalseks

teostamiseks. Loodame, et meie pakkumuses toodu vastab Teie ootustele. Juhul, kui Teil tekib küsimusi, oleme neile meeleldi nõus vastama.

Peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmisel on Kristel Jakobson-Pallo (+372 614 1800; [email protected]).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Erki Mägi Juhatuse liige AS PricewaterhouseCoopers Advisors

Kristel Jakobson-Pallo

Vanemkonsultant M: 5692 1010

[email protected]

2

PwC

Ärisaladuse kaitse

3

Tellija nimi: Sotsiaalkindlustusamet

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Hanke nimetus: „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses,

vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile “ (298598)

Tellija ja Hankija on kohustatud hoidma saladuses AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuses sisalduvat või Tellijale ning

Hankijale pakkuja poolt muul viisil avaldatud ärisaladust ning seda ebaseaduslikult mitte avaldama ega kasutama.

Ärisaladuseks loetakse teave, mis vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Ilma, et see piiraks mainitud sätte

ettekirjutatu ulatust, on ärisaladuseks eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise

metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate,

turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või

avalikustatud teave või muu ühispakkujate koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.

Ärisaladuste hoidmise kohustus tähendab, et Tellijal ja Hankijal puudub ilma pakkuja eelneva kirjaliku või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis oleva nõusolekuta õigus avaldada kolmandatele isikutele mistahes pakkuja või pakkuja

ettevõtete võrgustikku kuuluvaid juriidilisi isikuid või seltsinguid puudutavat või nendega seotud ärisaladust, v.a kui

avaldamine on kohustuslik ja seaduses ette nähtud. Ka juhul, kui ärisaladuse avaldamise kohustus tuleneb seadusest, peab

Tellija ning Hankija avaldamisest eelnevalt pakkujat informeerima ja ootama enne ärisaladuse avaldamist pakkuja

seisukohta.

Pakkumuses sisalduvaks ärisaladuseks on muu hulgas (kuid mitte ainult) pakkumuses esitatud teenuse tehniline kirjeldus,

sh meie arusaam Tellija vajadustest, analüüsi tegevused, metoodika, meeskonna kirjeldus, nägemus koostööst Tellijaga,

riskianalüüs (st leheküljed 4 kuni 66 k.a) ning pakkumusdokumendi eraldi failina esitatud lisad (analüüsi aja- ja

tegevuskava ning meeskonnaliikmete CV-d). Pakkujal on nimetatud teabe ärisaladusena käsitlemiseks õigustatud huvi,

kuna selle avalikustamine võib oluliselt kahjustada pakkujat, tema ühinguid/võrgustikku või nendega seotud isikuid.

PwC

Sisukord

4

Meie meeskond ja koostöö Tellijaga

Riskid ja nende maandamine

Maksumus

Lisad

5

6

7

8

43

55

65

68

PwC tutvustus

Meie arusaam Teie vajadustest

Meie metoodilised alused

1

2

4

5

8

28

Meie lähenemine3 14

PwC 5

PwC tutvustus

1

PwC

Põhjused, miks valida PwC

6

PwC-l on varasem mitmekülgne kogemus erinevates

valdkondades finantsanalüüside läbiviimisel.

Meie varasem kogemus hõlmab nii kulu-tulu mudelite

koostamist, teenuste hinnastamist ja nende korralduslike

muudatuste (finants)mõju arvestamist nii era- kui ka avaliku

sektori klientidele.

Ka käesoleval aastal teostasime Justiits- ja Digiministeeriumile

kaks olulist finantsanalüüsi, millest esimene käsitles

vanglakohtade võimalikku väljarenti välisriikidele ning teine

kohtureformi muudatuse finantsmõjusid. Mõlema projekti

puhul koostati vastavad kulu-tulu mudelid ning alternatiivsete

stsenaariumite võrdlus, sh hinnati kaudseid mõjusid.

Varasemalt oleme suures mahus toetanud riiki kulumudelite

koostamisega kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) tarbeks.

Lisaks oleme kulutõhusust hinnanud nii raudteetaristu

kasutustasude ja turusegmentide maksevõime, riiklike

raamatukogude ülesannete ümberkujundamise, sadamate töö

korraldamise, erinevate ametite ühendamise ja erinevate

teenuste optimeerimise analüüsides.

Oleme käesoleva projekti vajadusi arvestavalt komplekteerinud

meeskonna selliselt, et kaasatud on vahetult sotsiaal-ja

tervishoiu valdkondlik ekspertiis mitmes rollis ning meeskonnal

on üldisemalt ulatuslikud teadmised kulu-tulu analüüsi ja

intervjuude läbi viimise metoodilistest alustest nii

sotsiaalvaldkonnas laiemalt kui ka SKA kontekstis.

Eelmisel aastal viisime SKA-le läbi taastava õiguse vabatahtlike

konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüsi, mille

tõttu on meil väga hea ja värske ülevaade vabatahtlike

kaasamise korraldusmudelist ning fookuses olevast taastava

õiguse teenusest. Lisaks koostasime SKA järelevalveosakonnale

üldhooldusteenuse ohuprognoosi metoodika ja Exceli-põhise

tööriista ning hetkel oleme koostamas SKA-le riskimudelit

lastekaitse korralduse järelevalve tarbeks.

Lisaks on meie meeskonnal igapäevane kogemus sotsiaal- ja

tervishoiu valdkonnaga seotud projektide teostamisel, millest

saab täpsemalt lugeda peatükis „Meie meeskond“ kui ka

kaasatud ekspertide CV-dest.

Meil on praktiline, korduvalt tõestatud kogemus Eesti avalikus

sektoris keerukate korraldus- ja toimemudelite analüüsimisel

ning otsustusmaterjali koostamisel.

Näiteks aitasime Tallinna Lennujaamal hinnata

julgestusteenuse korraldusvõimalusi, Kultuuriministeeriumil

kohandada riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise

ülesandeid ja rahastust, Rahandusministeeriumil hinnata

Prokuratuuri võimekusi, sh töökorralduse optimeerimist,

Kultuuriministeeriumil hinnata Eesti Kontserti

juhtimiskorraldus ja kulutõhusust.

Lisaks oleme aidanud luua ka esimese omalaadse – mitme

ministeeriumi haldusalast juhitava – Maa- ja Ruumiameti

valitsemismudeli ning viinud läbi laiapõhjalise raudteetaristu

halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikide

ühendamise analüüsi.

Omame põhjalikku kogemust kulumudelite väljatöötamisel ning kulutõhususe hindamisel ning teenuste hinnastamisel

Oleme pikaajalise kogemusega erinevates sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna projektides, sh on meil tihe koostöö SKA-ga

Oleme varasemalt edukalt viinud läbi mitmeid korraldusmudelite analüüse ja tõhustamisi1 2 3

PwC

PwC Eestis ja maailmas

7

Väärtust loovad lahendused

PwC on maailma suurim ärikonsultatsiooniteenuseid pakkuv organisatsioon. Meil on üle 180 000 kliendi. Meie möödunud finantsaasta globaalne käive

oli 55,4 miljardit USA dollarit. Oleme esindatud 149 riigis, ühendades enam kui 370 000 töötajat. Tõhusalt toimiv globaalne võrgustik võimaldab

meil alati leida eksperdi, kes suudab lahendada ka kõige spetsiifilisemaid küsimusi ning pakkuda meie klientidele lahendusi, mis arvestavad nii

kohalikke olusid kui parimat maailmapraktikat.

PwC on maailmas liidripositsioonil suurimate ettevõtete auditeerimisel. Fortune Global 500 edetabelisse kuuluvatest ettevõtetest 86% on PwC kliendid.

PwC Eesti esinduses töötab üle 200 spetsialisti, seal hulgas auditi osakonnas ja maksukonsultatsioonide osakonnas ning Advokaadibüroos PwC Legal

Services. Meil on enam kui 500 klienti nii juhtivate kodumaiste ja rahvusvaheliste ettevõtete kui ka avaliku sektori organisatsioonide hulgas.

PwC ärikonsultatsioonide osakonnas

(AS PricewaterhouseCoopers Advisors) omab Eestis ainulaadset pikaajalist kogemust.

Meil tegutseb 29-liikmeline meeskond ning juhtiv osa meeskonnast on PwC-s

töötanud enam kui kümme aastat. Lähtuvalt klientide vajadustest on meie teenuste

valik väga mitmekülgne, kuid oma põhitugevusteks peame järgmisi valdkondi:

• Finantsnõustamine

• Uuringud, analüüsid ja eksperthinnangud erinevates majandusvaldkondades

(sh mõjude hindamine)

• Ettevõtete hindamine, finantsanalüüs ja tehingute nõustamine

• IT konsultatsioonid (sh IT strateegia ja IT audit)

• Protsesside tõhustamisele suunatud konsultatsioonid

• Siseaudit ja riskijuhtimine

97% meie klientidest soovitaksid

PwC-d ka teistele ettevõtetele

PwC Eesti esinduses töötab

200+ oma ala parimat spetsialisti

PwC Eesti esinduses on

unikaalne, pühendunud ning

väga kogenud meeskond.

Meil on pikaajaline ja

mitmekülgne kogemus.

Joonis 1. PwC võrgustiku esindatus maailmas

PwC 8

Meie arusaam Teie vajadustest

2

PwC

Analüüsi taust (1/4)

9

Eestis Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) on läbi viimas hanget leidmaks partnerit, kes viiks läbi

vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüsi taastavas õiguses, vaimse tervise

nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel.

SKA on riigiasutus, mis korraldab ja arendab sotsiaalkaitsega seotud teenuseid Eestis. Ameti ülesandeks on

tagada inimeste sotsiaalne turvalisus läbi mitmesuguste teenuste, nagu ohvriabi, puuetega inimeste toetamine,

vanemahüvitised, pensionid, peretoetused ning vaimse tervise ja taastava õiguse valdkonna teenused.

Sotsiaalkindlustusamet vajab põhjalikku ja metoodiliselt läbimõeldud analüüsi vabatahtlike kaasamise

kulutõhususe ja korraldusmudeli kohta kolmes ohvriabi teenuses: taastav õigus, vaimse tervise

nõustamine ning ohvriabi põhiteenus/MARAC (perevägivalla ohvrite nõustamine). Vabatahtlike

rollid ja panus on igas teenuses erinevad, kuid kõigi puhul on oluline mõista, millist lisaväärtust ja

majanduslikku efektiivsust nende kaasamine pakub võrreldes ametnike poolt osutatavate teenustega.

Ohvriabi seadus (OAS, https://www.riigiteataja.ee/akt/OAS) sätestab riikliku ohvriabi organisatsioonilised

ja õiguslikud alused ning rahastamise ja järelevalve tingimused ja korralduse. OAS-i eesmärk on säilitada või

taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja

turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist ohvriabi korras pakutavate teenuste ja hüvitiste kaudu

Oluline on analüüsida vabatahtlike kaasamise mõju süsteemi toimimisele, teenuse kvaliteedile ja

ohvrite rahulolule ning tuvastada peamised riskid ja kitsaskohad. Tulemusi kasutatakse

otsustusprotsesside toetamiseks ja vabatahtlike süsteemi arendamiseks, et suurendada teenuste tõhusust ja

jätkusuutlikkust.

Eesmärk ja analüüsi vajadus

PwC

Analüüsi taust (2/4)

10

Analüüsi läbiviimisel on olulised mitmed osapooled, kelle rollid ja panus mõjutavad nii andmete kogumist kui ka

tulemuste rakendamist:

• Sotsiaalkindlustusamet (SKA): Tellija ja peamine koostööpartner, kes vastutab analüüsi läbiviimise eest

ning tagab vajalike andmete ja kontaktide kättesaadavuse. SKA koordineerib ka ohvriabi teenuseid ning

vabatahtlike kaasamist kolmes suunas: taastav õigus, ohvriabi põhiteenus/MARAC ja vaimse tervise

veebinõustamine. SKA ülesanneteks on:

Analüüsiga seotud osapooled

• ohvriabiteenuste korraldamine;

• hüvitiste maksmise korraldamine;

• ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni 116 006 pidamine;

• ohvriabi täienduskoolituste korraldamine;

• ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine;

• ennetus- ja teavitustegevuste korraldamine.

• Vabatahtlikud: Teenuste pakkumisse kaasatud isikud, kelle kogemused ja panus on analüüsi keskmes.

Vabatahtlikud tegutsevad nii konfliktivahendajatena taastavas õiguses, ohvrite toetajatena ohvriabi

põhiteenuses/MARACis kui ka nõustajatena vaimse tervise veebinõustamises.

• Ohvriabi peaspetsialistid: SKA töötajad, kes osutavad teenuseid, juhendavad vabatahtlikke ning osalevad

juhtumite lahendamises ja teenuste arendamises.

• SKA ohvriabi töötajad: Koordineerivad vabatahtlike tööd (kaasatud kõik kolm teenust)

• Teiste asutuste spetsialistid: Koostööpartnerid (nt politsei, prokuratuur, lastekaitse, koolid jt), kes

suunavad juhtumeid ning kaasavad vabatahtlikke erinevatesse protsessidesse.

PwC

Analüüsi taust (3/4)

11

Järgnevalt on detailsemalt lahti kirjeldatud kolm ohvriabi teenust, milles kaasatakse vabatahtlikke:

1. Taastava õiguse teenuse eesmärk on OAS-i põhjal erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga

seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda

vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist

toetada. Teenust osutavad täna SKA ohvriabitöötajad ja vabatahtlikud konfliktivahendajad. Taastava

õiguse teenused sisaldavad järgnevaid tegevusi:

• osapoolte teenuse kasutamise nõusoleku ja juhtumi hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja sobivuse üle;

• juhtumi osapoolte ettevalmistamine võimalikuks kohtumiseks;

• sobiva meetodi valimine taastava õiguse kohtumise korraldamiseks;

• taastava õiguse kohtumise korraldamine;

• vajaduse korral taastava õiguse teenust saama suunajale tagasiside andmine taastava õiguse kohtumise sisu ja sõlmitud kokkuleppe kohta.

2. Ohvriabi põhiteenus/MARAC keskendub kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvrite toetamisele.

Vabatahtlikud toetavad ohvreid emotsionaalselt ja praktiliselt, eriti olukordades, kus ametiasutused ei ole

kättesaadavad.

3. Vaimse tervise veebinõustamine pakub tuge inimestele, kellel on elus pingeid või raskusi.

Vabatahtlikud nõustajad on vaimse tervise spetsialistid, kes aitavad leida lahendusi ja vajadusel suunavad

professionaalse abi juurde.

Ohvriabi teenused

PwC

Analüüsi taust (4/4)

12

Järjepidevalt hakati vabatahtlikke kaasama ohvriabis 2019. aastal. 2024. a

aasta seisuga oli SKA-l vabatahtlikke teenuseosutajaid kokku 178, kellest:

• 116 on spetsialiseerunud taastavale õigusele;

• 44 MARAC teenusele;

• 18 vaimse tervise videonõustamisele.

Kuna taastava õiguse vabatahtlikud moodustavad kõige suurema osa

vabatahtlikest, peatume analüüsi taustkirjelduses pikemalt neil. PwC

analüüsis 2024. aastal eraldiseisvalt taastava õiguse vabatahtlike

konfliktivahendajate kogemusi ja vajadusi, tuvastades mh, et Eestis oli

2023. a seisuga taastava õiguse vabatahtlikke kokku 128 ja lepingu

sõlmimise ootel oli 19 vabatahtlikku. SKA andmete kohaselt suunati 2023.

aastal konfliktivahendusse 167 juhtumit. 2023. aastal võttis vahendusi

töösse 99 erinevat vabatahtlikku, millest:

• 43 vabatahtlikku võttis töösse ainult 1 vahenduse;

• 20 vabatahtlikku võttis töösse 2 vahendust;

• 36 vabatahtlikku võtsid töösse 3 ja enam vahendust.

PwC leidis, et 24% kõikidest taastava õiguse vabatahtlikest

lahendavad 65% juhtumitest. Kuigi vabatahtlikke on muljetavaldavalt

palju, siis suur osa neist on kas passiivsed või vähese aktiivsusega.

Teenuseid osutavad vabatahtlikud

Vabatahtlike vähenev või hajuv motivatsioon loob olukorra, kus koormus

ühe vabatahtliku kohta on madal. Üks peamiseid/kiiremaid viise

efektiivsuse kasvatamiseks oleks luua tingimused, mille abil suurendada

vabatahtlike soovi lahendada rohkem juhtumeid.

Sellest tulenevalt näeme lisaks Tellija püstitatud uurimisküsimustele kahte

võimalikku täiendavat käsitlust, mida Tellija soovil täiendava

lisandväärtusena pakkuda saame.

Täiendavad lisandväärtust pakkuvad uurimisküsimused, mis käsitlevad

vabatahtlike motivatsiooni ja voolavust (mis on oma loomuselt

kaudne/varjatud kulu).

• Millised tegurid mõjutavad vabatahtlike motivatsiooni ja püsimist

süsteemis ning kuidas nende tegurite juhtimine mõjutab teenuse

jätkusuutlikkust ja kulutõhusust?

• Kuidas suurendada tänaste vabatahtlike motivatsiooni, suurendamaks

keskmist juhtumite lahendamist vabatahtliku kohta?

PwC

Hanke eesmärgid ja ülesanded

13

Praegu puudub Sotsiaalkindlustusametil terviklik ülevaade vabatahtlike kaasamise kuluefektiivsusest ja

mõjust teenuste kvaliteedile ning kättesaadavusele. Lähtuvalt hanke tehnilisest kirjeldusest on analüüsi

alameesmärgid järgnevad:

• selgitada välja vabatahtlike kaasamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud;

• hinnata vabatahtlike kaasamise lisaväärtust ohvriabi teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja

sotsiaalsele mõjule;

• selgitada välja vabatahtlike kaasamise majanduslik põhjendatus ja tõhusus võrreldes tegevusega

seotud kulutustega;

• luua modelleeritav kulumudel, millega on võimalik hinnata vabatahtlike tegevuse tasuvuspunkti ning

prognoosida vajalikku vabatahtlike panust (nt miinimumi tundides, klientide arvu vm), et süsteemi

üleval pidamine oleks kulutõhus;

• võrrelda vabatahtlike teenuse kulusid ja tulusid ohvriabi ametnike poolt läbiviidavate teenustega;

• võrrelda omavahel teenuseid, kus vabatahtlikke kaasatakse;

• teha ettepanekuid vabatahtlike süsteemi kulutõhusaks arendamiseks.

Analüüsi eesmärk on selgitada välja vabatahtlike kaasamise otsesed ja kaudsed kulud, hinnata lisaväärtust ohvriabi teenustele ning luua kulumudel, mis võimaldab prognoosida vabatahtlike panuse tasuvuspunkti ja võrrelda erinevaid teenusekorraldusmudeleid.

PwC 14

Meie lähenemine

3

PwC

Meie lähenemine

15

Oleme käesoleva analüüsi tarbeks koostanud detailse lähenemise koos vastava aja- ja tegevuskavaga.

Lähenemise koostamisel oleme tuginenud lähteülesandes (LÜ) püstitatud fookusteemadel ja

uurimisküsimustel. Metoodilise raamistiku ja tegevuste kavandamisel toetusime teie poolt kirjeldatud

kohustuslikele tegevustele, kuid tuginedes meie varasematele kogemustele, ei pidanud me toodud

loetelu piisavaks – sellest tulenevalt kohandasime ja täiendamise seda olulisel määral, kuid

tagasime seejuures vastavuse LÜ-s püstitatule.

Olles viinud läbi hulgaliselt kulu- ja tuluanalüüse, põrkume pidevalt väljakutsega, et Tellijate andmed ei

ole tegelikult loodetud detailsusastmes kättesaadavad. Sellest tulenevalt oleme toonud osad intervjuud

analüüsi mõttelisest II etapist I etappi, lisanud täiendavaid intervjuusid ning mh suurendanud ka

kaasatavate osapoolte arvu –meie kavandatud lähenemises toetavad intervjuud ka kulumudeli

loomiseks vajaliku sisendite kogumist (sh hinnangud, aluseeldused modelleeritavate

stsenaariumite osas jpm), mida täiendatakse kvantitatiivsete andmepäringute alusel arvandmetega.

Meie hinnangul võimaldab taoline kombineeritud lähenemine maandada andmelünkadest või

puudulikest andmetest tulenevaid riske ning tagada kõige parema tulemuse ka piiratud andmete

olukorras.

Analüüsi II etapis näeme ette ka täiendava strateegilise suunitlusega töötoa läbiviimist, mida

SKA lähteülesandes soovina ei kirjeldanud.

Palun tutvuge järgnevatel lehekülgedel nii meie kavandatud kohandatud lähenemisega, etappide raames

kavandatud tegevustega kui ka vastavustabeliga, kuidas planeeritavad tegevused aitavad vastata

püsitatud uurimisküsimustele.

Meie lähenemise alused

PwC

Meie tegevusplaani lühiülevaade

Projekti käivitamine – 20h

Ajaline kestus: Projekti nädalad 1-2.

• 0.1 Lepingulised läbirääkimised

• 0.2 Avakohtumine

• 0.3 Projektiplaani esitamine Tellijale

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs – 340h

Ajaline kestus: Projekti nädalad 2 kuni 19.

• 1.1 Täpsustav intervjuu SKA esindajatega

• 1.2 Intervjuu SKA esindaja(te)ga arendus- ja finantsosakonnast

• 1.3 Dokumendi- ja andmepäringu koostamine ja edastamine Tellijale

• 1.4 Intervjuude valimite ja intervjuukavade koostamine

• 1.5 Intervjuude valimite ja kavade kooskõlastamine Tellijaga.

• 1.6 Tellija juhtrühma kohtumine

• 1.7 Dokumendi- ja andmepäringu esmane vastuste analüüs

• 1.8 Grupiintervjuud SKA töötajate, ohvriabi peaspetsialistidega ja vabatahtlike koordinaatoritega

• 1.9 Grupiintervjuud vabatahtlike teenuste osutajatega teenuste lõikes.

• 1.10 Intervjuude analüüs ja süntees, tulemuste sidumine dokumendi- ja andmepäringu analüüsi tulemustega

• 1.11 Tellija juhtrühma kohtumine

• 1.12 Kulumudeli koostamine, kulude kaardistuse võrdlus teenuste lõikes

• 1.13 I etapi tulemite kavandversiooni loomine ja Tellijale esitamine

• 1.14 Tellija juhtrühma kohtumine

• 1.15 Tellija tagasiside ja analüüsi I etapi lõppversiooni esitamine

• 1.16 I etapi aruande esitlemine

00

01

Tegevusplaanis sisalduvad tegevused on täpsemalt lahti kirjutatud järgmistel slaididel.

Detailne aja- ja tegevuskava koos tähtaegade, tegevuste mahtude ja läbiviijatega on leitav Lisas 1.

Aja ja tegevuskavas sisaldub lisaks 20h üldiste läbivate tegevuste tarbeks. Need tegevused ei kuulu ühegi etapi külge (üldine projektijuhtimine,

kvaliteedikontroll, tegevuste dokumenteerimine jne).

Analüüsi tervikmahuks hindame kokku 600 töötundi.

SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile – 220h

Ajaline kestus: Projekti nädalad 18 kuni 32.

• 2.1 Intervjuud teiste vabatahtlikke kaasavate ametiasutustega

• 2.2 Vabatahtlike kaasamise mõjude SWOT-analüüsi läbiviimine

• 2.3 Vabatahtlike kaasamise võimalike tulevikustsenaariumite kujundamine ja hindamine.

• 2.4 Koostame töötoas olevate osapoolte valimi ja töötoa kava

• 2.5 Tellija juhtrühma kohtumine

• 2.6 Strateegiatöötuba SKA esindajatega

• 2.7 II etapi tulemite kavandaruande koostamine ja Tellijale esitamine

• 2.8 Tellija tagasiside ja analüüsi II etapi lõppversiooni esitamine

• 2.9 II etapi aruande esitlemine.

02

16

PwC

Uurimisküsimused ja vastavustabel

17

I etapp - kulude ja tulude analüüs

1. Millised on vabatahtlike kaasamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud?

• PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12

2. Millised on vabatahtlike kaasamisest tulenevad sotsiaalsed ja

majanduslikud kasud?

• PwC tegevused: 1.8, 1.9, 2.1 (täiendus)

3. Kui palju tunde peavad vabatahtlikud panustama või mitmes juhtumis

panustama, et teenuse osutamine oleks ohvriabi jaoks majanduslikult

tasuv?

• PwC tegevused: 1.10, 1.12

4. Kuidas erinevad taastava õiguse teenuse osutamise kulud ja tulud

teenuse läbiviija lõikes ehk võrreldes vabatahtlikke ja SKA ohvriabi

peaspetsialiste?

• PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12

5. Millise vabatahtlike panustatud tundide ja

juhtumite/nõustamiste/vahenduskohtumiste hulga puhul muutub

vabatahtlike kaasamine majanduslikult kuluefektiivsemaks võrreldes

SKA ohvriabi peaspetsialistidega?

• PwC tegevused: 1.12

6. Milline on taastava õiguse vabatahtlike teenuse kulutõhusus võrreldes

teiste SKA ohvriabi teenustega, kus kaasatakse vabatahtlikke?

• PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12

II etapp – vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile:

7. Kuidas mõjutab vabatahtlike kaasamine teenuste kättesaadavust (sh piirkonniti) ja ligipääsetavust?

• PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5

8. Milline on vabatahtlike kaasamise mõju teenuse kvaliteedile ning ohvrite ja teiste osalejate rahulolule?

• PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5

9. Millised on peamised riskid ja kitsaskohad vabatahtlike kasutamisel, võrreldes sellega, kui teenust pakuvad

ametnikud?

• PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5

10. Millised on peamised kasutegurid vabatahtlike kaasamisel, võrreldes sellega, kui teenust pakuvad ametnikud?

• PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5

11. Millised on peamised vabatahtlike kaasamise arendusvõimalused, mis suurendaksid süsteemi tõhusust ja

kuluefektiivsust (nt tehnoloogia, töökorraldus, motivatsioonisüsteem jms)? Potentsiaalsed arendusideed

peavad olema seostatud eelnevalt koostatud kulumudeliga.

• PwC tegevused: 1.10, 1.12, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6

12. Kas ja millistel tingimustel oleks vabatahtlike kaasamise ja nende rolli laiendamine mõistlik ja efektiivne?

Ettepanekud peavad olema seostatud eelnevalt koostatud kulumudeliga.

• PwC tegevused: 1.10, 1.12, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6

Täiendavad lisandväärtust pakkuvad uurimisküsimused, mis käsitlevad vabatahtlike motivatsiooni ja voolavust

(mis on oma loomuselt kaudne/varjatud kulu).

• Millised tegurid mõjutavad vabatahtlike motivatsiooni ja püsimist süsteemis ning kuidas nende tegurite

juhtimine mõjutab teenuse jätkusuutlikkust ja kulutõhusust? Kuidas suurendada tänaste vabatahtlike

motivatsiooni, suurendamaks keskmist juhtumite lahendamist vabatahtliku kohta?

• PwC tegevused: 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6

PwC

Tegevuste kirjeldus

0.1 Lepingulised läbirääkimised ja lepingu sõlmimine

Projekti käivitamise käigus peetakse lepingulised läbirääkimised ning sõlmitakse leping, kus fikseeritakse töö lõpptähtaeg ning olulisemad vahetähtajad, osapoolte esindajad ja sõlmitakse muud olulised kokkulepped.

0.2 Avakohtumine Tellija juhtrühmaga

Tellijaga ühise arusaamise valideerimiseks viime läbi projekti avakohtumise, mille käigus lepime kokku analüüsi eesmärgid ja Tellija ootused. Avakohtumise eesmärkideks on mh:

• pakkumuses esitatud tegevusplaani ja metoodika tutvustus; • analüüsi eesmärkide ja oodatavate tulemite valideerimine; • uuringu ulatuse piiritlemine; • Tellija nägemuse ja esmaste ootuste kaardistamine; • Tellija kontaktisiku ja juhtrühma liikmete määramine (sh nende rolli ja ülesannete kokkuleppimine); • jooksva kommunikatsiooni- ja aruandluspõhimõtete fikseerimine; • kaasatavate sihtrühmade tuvastamine (sh ametikohad, kontaktid jm); • aja- ja tegevuskava kinnitamine või vajadusel teatud muudatuste tegemine tegevuskavasse.

Juhtrühma kohtumise kestus on ligikaudu 1,5h. Tegevuse maht sisaldab kohtumise ettevalmistamist, läbiviimist ja kokkuvõtete tegemist. Avakohtumise kokkulepped vormistatakse memona.

Projekti käivitamine

0.3 Täpsustaud projektiplaani esitamine Tellijale

Avakohtumisel või selle järgselt jagab Tellija oma tagasisidet meie poolt pakutud lähenemisel. Juhul kui Tellija näeb vajadust lähenemise muutmiseks, lepime kokku täpsemates muudatustes ja korrigeerime vajadusel tegevus- ja ajakava.

Muudatuste kokkuleppimisel on oluline arvestada ka pakkumuses toodud töömahuga – st tegevuste lisamine on võimalik kui selle arvelt vähendada

muid planeeritud tegevusi antud töömahu võrra.

18

PwC

Tegevuste kirjeldus

1.1 Täpsustav intervjuu SKA esindajatega

Täpsustav intervjuu SKA esindajatega uuringu skoobi, meie pakutud lähenemise kooskõlastamiseks (või vajadusel täpsustamiseks) ning vajalike kontaktide vahendamiseks, sh nii intervjuudel kui töötubadel osalevad sihtrühmad ja võimalikud spetsialistid. Tegevuse eesmärgiks on mh täpsustada SKA esindajate hinnanguid teenuste osutamise hetkeolukorrast, trendidest, teenusvajadusest ja tulevikusuundumustest.

Kohtumisel täpsustakse mh ka asutuse strateegilisi ja eelarvega seotud eesmärke. Meie tänase arusaama kohaselt võiksid täpsustaval intervjuul osaleda näiteks nii Tellija-poolne projektijuht, ohvriabi osakonna juhataja kui ka ohvriabiteenuste tugitalituse juht.

Intervjuu kestuseks on eeldatavalt 1h kuni 1,5h.

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs

1.2 Intervjuu SKA ohvriabi teenuste kuludest teadliku esindaja(te)ga arendus- ja finantsosakonnast

Intervjuu eesmärgiks on saada esmane arusaam analüüsitavate teenuste kuludest (ja tänastest tuludest) nii vabatahtlike teenuseosutajate kui SKA peaspetsialistide vaatest. Intervjuu võimaldab mõista, milliseid (finants)andmeid on SKA võimeline jagama, sh millises detailsusastmes ja jaotuses.

Lisaks esmase teadmuse omandamisele võimaldab tegevus valmistada paremini ette struktureeritud andmepäringut. Lisaks loob intervjuu ka otsekontakti eelduspäraselt finantsandmeid vahendava osapoolega, kellega saab vajadusel hõlpsamini operatiivselt täpsustada andmetega seotud küsimusi.

Intervjuu kestuseks on ligikaudu 1h.

1.3 Dokumendi- ja andmepäringu koostamine ja edastamine Tellijale

Koostame tellijale dokumendipäringu kolme kaardistatava ohvriabi teenuse osutamise osas - st 1) taastav õigus, 2) ohvriabi põhiteenus ja MARAC ning 3) vaimse tervise veebinõustamine.

Päringu käigus küsime välja nii teenuse korralduse ja korraldusmudeliga seotud teenuse juhised (protsessikirjeldus, kvaliteedijuhised jmt), teenuse saajate rahulolu kaardistamise tulemused (nii vabatahtlike teenuseosutajate kui SKA peaspetsialistide poolt teenindatud kliendid), vabatahtlike teenuseosutajate tagasisideküsitlused ning teenuse osutamisega seotud arvandmed - nt teenuste osutamise statistika viimase nelja aasta lõikes (osutajate arvud, juhtumid, läbiviidud kohtumised, panustatud töötunnid jmt).

Pikem ajaline periood võimaldab meil vaadelda kõikumisi, tuvastada teenusvajaduse võimalikku sesoonsust kui ka luua objektiivne keskmine teenuse maht, mida kulude modelleerimisel baas-stsenaariumina arvestada (hetkeolukord ehk AS-IS). Eeldame, et andmepäringule on võimalik vastata 5-10 tööpäeva jooksul, st enne traditsioonilise jõulupuhkuse algust - sellisel juhul on meil võimalik antud perioodil andmeanalüüsiga edasi liikuda.

Andmepäringu käigus täpsustatakse Tellijaga olemasolevaid kuluandmeid, sh küsitakse välja ka kuludega seotud näitajad nii vabatahtlike teenuseosutajate kui ohvriabi peaspetsialistide kohta. Täpsemaid täiendavaid kuluartikleid ja –kategooriaid ning visiooni oleme käsitlenud metoodika peatükis (vt alates lk 39).

19

PwC

Tegevuste kirjeldus

1.4 Intervjuude valimite ja intervjuukavade koostamine

Tuginedes nii avakohtumisele kui SKA esindajatega täpsustava intervjuu läbiviimise tulemustele, koostame omapoolse nägemuse kaasavatest intervjueeritavatest osapooltest, sh: 1) SKA ohvriabi teenuse omanikud; 2) SKA ohvriabi töötajad, kes koordineerivad vabatahtlike tööd (koordinaatorid); 3) SKA ohvriabi peaspetsialistid (kes osutavad ohvriabi teenuseid kui ka juhendavad vabatahtlikke); 4) vabatahtlikud teenuse osutajad; 5) teise ametiasutuste spetsialistid, kes vabatahtlikke kaasavad (nt PäA vabatahtlikute päästjate või PPA abipolitseinike koordinaatorid/teenuse juhid).

Kavandatavaid intervjuusid oleme täpsemalt kirjeldanud järgnevates I ja II etapi tegevustes. Lisaks intervjuude valimitele koostame ka vastavateks intervjuudeks intervjuukavad/agendad, koos peamiste teemade ja käsitletavate küsimustega. Kavade koostamisel võtame mh arvesse nii kaasatud osapoolte teadmisi, kaasatud isikute arvu kui ka (grupi)intervjuude ajalist mahtu - nendest teguritest tulenevalt koostame mõistliku pikkusega intervjuukavad, et peamised olulised teemad saaksid piisavalt tähelepanu ja katvust.

1.5 Intervjuude valimite ja kavade kooskõlastamine Tellijaga

Intervjuude valimite ja -kavade koostamise järgselt edastame nii valimid kui kavad Tellijale tagasisidestamiseks ja/või kooskõlastamiseks. Kooskõlastamiseks saadetakse valimid ja intervjuukavad kirjalikult Tellija peamisele kontaktisikule e-maili teel.

Kooskõlastamiseks tagame Tellijale 10 tööpäeva pikkus perioodi, mis võimaldab Tellijale mõistliku aja valimite ja kavadega tutvumiseks. Valimid ja intervjuukavad loetakse kooskõlastatuks peale Tellija tagasiside laekumist või 10 tööpäeva möödumist.

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs

1.6 Tellija juhtrühma kohtumine

Juhtrühma kohtumise käigus anname ülevaate analüüsi senisest käekäigust, sh teostatud tegevustest ja vahetulemitest (võimalusel tähelepanekutest) ning kavandatud tegevustest.

Käesoleva kohtumise käigus tutvustatakse seniseid kättesaadud andmeid ja (eelduslikult teatud andmelünkasid), mh lepitakse koostöös Tellijaga kokku laiad raamid analüüsitavate stsenaariumite osas, mida kulumudel arvestama peaks. Juhul kui kavandatud aja- ja tegevuskavas peaks tekkima väljakutseid või andmetes esinema puudujääke, täpsustame tegeliku hetkeseisu ning leiame koostöös Tellijaga osapooltele sobiva lahenduse.

Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h.

20

PwC

Tegevuste kirjeldus

1.7 Dokumendi- ja andmepäringu esmane vastuste analüüs, sh juhenditega tutvumine andmelünkade tuvastamine

Tegevuse käigus viiakse läbi dokumendi- ja andmepäringute esmase vastuste analüüs, mille eesmärk on saada ülevaade olemasolevatest protseduuridest ning teenuse osutamise üldandmetest.

Analüüsi käigus tutvutakse esmaste kättesaadavate (arv)andmetega, hinnatakse nende kvaliteeti ja asjakohasust ning tehakse esmane andmete analüüs. Selle protsessi käigus tuvastatakse võimalikud andmelüngad, ebatäpsused või puudujäägid, mis võivad mõjutada edasist töövoogu või otsuste tegemist.

Vajadusel tehakse täiendavaid päringuid või täpsustusi, et tagada andmete terviklikkus ja võrreldavus edasiseks analüüsiks.

Tegevus valmistab ette täpsustavaid intervjuusid sihtrühmadega ja modelleeritava kulumudeli loomist.

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs

1.8 Grupiintervjuud SKA töötajate, ohvriabi peaspetsialistidega ja vabatahtlike koordinaatoritega

Tegevuse raames viime kokku läbi kolm grupiintervjuud, st ühe iga analüüsitavate teenuste lõikes, kaasates intervjuudele nii SKA ohvriabi töötajad, kes koordineerivad vabatahtlike tööd (nt 2), ohvriabi teenust osutavad peaspetsialistide esindajad (nt 2-3) kui ka võimalusel teenuste omanikud (üldjuhul 1). Ühel intervjuul osaleks keskmiselt 5-6 esindajat - mis on väga sobiv suurus grupiintervjuuks, tagades ühelt küljelt mitmekülgsed nägemused, kuid teisalt võimaldades kõikidel osapooltel aktiivselt kaasuda. Kolme grupiintervjuu raames kogutakse ligikaudu 15-18 SKA esindaja hinnangud.

Grupiintervjuud täidavad nelja peamist eesmärki: 1) täpsustada vabatahtlike kaasamise modelleerimise aluseid (sh nt töömahud, mõistlik koormus jmt) ning kuluartikleid ja kulukust (keskendudes mh eraldi kaudsetel kuludel, tuvastamaks, kas esmasest kaardistusest on midagi olulist välja jäänud); 2) kaardistada vabatahtlike kaasamise hinnangulised sotsiaalsed ja majanduslikud kasud; 3) koguda kaasatud osapoolte hinnangud vabatahtlike kaasamise mõjust teenusele nii selle kvaliteedi kui (piirkondliku) kättesaadavuse aspektidest; 4) kaardistada peamised riskid ja kitsaskohad ning peamised kasutegurid vabatahtlike kasutamisel. Ühe intervjuu kestuseks on ligikaudu 2 tundi.

1.9 Grupiintervjuud vabatahtlike teenuste osutajatega teenuste lõikes

Tegevuse raames viime läbi kolm grupiintervjuud, intervjueerides vabatahtlikke teenuse osutajaid.

Intervjuude eesmärgiks on kaardistada vabatahtlike enda hinnangud ja arusaamad, mh: 1) mida vabatahtlikuks olemine neile annab (tõlgendatav kui kaudne/sotsiaalne mõju); 2) mis on nende hinnangul realistlik (maksimaalne) töökoormus/töömaht ühele vabatahtlikule; 3) vabatahtlike hinnangud tänasele süsteemile (töökorraldus, motivatsioonisüsteem jmt); 4) mis suurendaks vabatahtlike motivatsiooni olla rohkem kaasunud; 5) millised on teenuse osutamisega seotud kulud (sh ka varjatud kulud ja -kategooriad, mille vabatahtlikud tasuvad ise.

Ühel intervjuul osaleks 4-5 vabatahtlikku. Ühe intervjuu kestuseks on kuni 1,5h.

21

PwC

Tegevuste kirjeldus

1.10 Intervjuude analüüs ja süntees

Intervjuude käigus kogutud info analüüs ja süntees, sh peamiste mustrite ja järelduste tuvastamine ning nende sidumine dokumendi- ja andmepäringu analüüsi tulemustega.

Tegevuse eesmärgiks on kujundada terviklik ja põhistatud arusaam teenuste tänasest korraldusest, kulustruktuurist ja mõjudest, mis toetab nii kulumudeli kujundamist kui ka aitab ette valmistada II etapis läbi viidavaid strateegilisi arutelusid, alternatiivide kujundamist ja võimalike tulevikuotsuste tegemiseks.

1.12 Kulumudeli koostamine, kulude kaardistuse võrdlus teenuste lõikes

Kulumudeli koostamise protsessis viime läbi põhjaliku kulude kaardistuse kõigi kolme vabatahtlike kaasamise teenuse lõikes: taastav õigus, perevägivalla ohvrite toetamine ja vaimse tervise veebinõustamine. Eesmärk on tuvastada ja struktureerida kõik olulised kulukategooriad, mis kaasnevad nii vabatahtlike kui ka SKA peaspetsialistide tööga, et võimaldada objektiivset võrdlust ja hinnata erinevate teenusmudelite kulutõhusust ja vastata arvutuslikele analüüsi I etapi küsimustele.

Kaardistame olemasolul eelnevates tegevustes esile toodud otsesed kui kaudsed kulud, sh töötasud, töövahendid, koolitused, juhendamise ja koordineerimise, logistika, IT-tugi ning administratiivkulud. Lisaks arvestame kulude muutumist ajas, võttes mudelis arvesse palgakasvu ja inflatsiooni mõju nelja aasta perspektiivis. Kulude võrdlus tehakse iga teenuse puhul, vaadeldes ja võrreldes nii vabatahtlike kui SKA oma spetsialistide poolt osutatud teenuskorraldus ja selle mudelit. Võimalusel laiendame iga teenuse puhul ka alternatiivstsenaariumite käsitlust (nt konservatiivne, baas- ja ambitsioonikas), võttes arvesse erineva suuruse/osakaaluga muutuvaid tegureid (nt vabatahtlike efektiivsust ja panustatud tunde, voolavust, SKA töötajate palgakasvu ja kaasnevaid kulusid). Antud lähenemine võimaldab hinnata erinevate arengute ja töökorralduste mõju kuludele.

Kulumudeli tulemuseks on selge ja kasutajasõbralik Exceli-põhine kulumudel, kus iga teenuse ja stsenaariumi kohta on võimalik sisestada võtmenäitajad ning saada automaatselt arvutatud kulud ja tasuvuspunktid. See lähenemine võimaldab vajadusel Tellijal teha ka tulevikus muudatusi kulumudelis (ehk viia läbi täiendavat modelleerimist) ning loob tõenduspõhisema aluse otsusteks, mis puudutavad vabatahtlike kaasamise võimalikku ulatust ja teenuste korraldust ning arendust. Vt ka kulumudeli loomise aluseid ja põhimõtteid alates lk 40.

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs

1.11 Tellija juhtrühma kohtumine

Juhtrühma kohtumise käigus anname ülevaate analüüsi senisest käekäigust, sh teostatud tegevustest ja vahetulemitest (võimalusel tähelepanekutest) ning kavandatud tegevustest. Kohtumisel saame tutvustada intervjuude ja andmeanalüüsi seniseid esmaseid tulemeid.

Koostöös Tellijaga täpsustatakse analüüsitavaid stsenaariume / alternatiive, mida kulumudel arvestama peaks ning lepitakse kokku esialgsed aluseeldused, mida kulude mudeldamisel stsenaariumite puhul arvesse võetakse. Juhul kui kavandatud aja- ja tegevuskavas peaks tekkima väljakutseid või andmetes esinema puudujääke, täpsustame tegeliku hetkeseisu ning leiame koostöös Tellijaga osapooltele sobiva lahenduse. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h.

22

PwC

Tegevuste kirjeldus

1.13 I etapi tulemite kavandversiooni loomine ja Tellijale esitamine

Analüüsi I etapi tulemite kavandversioon esitatakse Tellijale hiljemalt 3 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kavandversioon koosneb kahest põhiosast: analüüsi raportist ja modelleeritavast kulumudelist.

Analüüsi raport sisaldab struktureeritult vastuseid kõigile I etapi uurimisküsimustele ning detailset kirjeldust kasutatud metoodikast. Raport koostatakse eesti keeles MS Wordi formaadis, et tellijal oleks võimalik anda sisulist tagasisidet ja lisada kommentaare.

Modelleeritav kulumudel hõlmab kõiki kolme vabatahtlike suunda – taastav õigus, perevägivalla ohvrite toetamine ja vaimse tervise veebinõustamine – ning esitatakse Exceli formaadis, et tagada selle lihtne ja mugav kasutamine tellija jaoks. Tulemid laeme kas Tellijaga jagatud SharePoint ühistöökeskkonda või saadame need e-maili teel..

SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs

1.14 Tellija juhtrühma kohtumine

Juhtrühma kohtumise käigus anname Tellijale ülevaate senisest käekäigust, sh analüüsi I etapi tulemustest ja uurimisküsimuste vastustest. Käesoleva kohtumise jooksul esitleme I etapi kavandversiooni (sh nii raportit kui kulumudelit), mis lihtsustab Tellijal aruandega tutvumist. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h.

1.15 Tellija tagasiside ja analüüsi I etapi lõppversiooni esitamine

Peale I etapi esialgsete tulemite esitamist on Tellijal 10 tööpäeva aega, et anda tulemitele tagasisidet (kas kommenteerides faile SharePoint keskkonnas või e-maili teel). Seejärel täiendame me analüüsi vastavalt saadud tagasisidele ning esitame I etapi lõpliku analüüsi raporti hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist.

1.16 I etapi aruande esitlemine

Kahe nädala jooksul pärast lõpliku analüüsi raporti kinnitamist esitleb töö teostaja analüüsi tulemusi hankijale. Esitlus põhineb II etapi lõppversioonil ning esitlus kestab koos küsimustega kuni 2 tundi. Kohtumine toimub virtuaalselt või füüsiliselt vastavalt Tellija eelistusele.

Tulemuste esitluse materjalid esitatakse tellijale vähemalt 3 päeva enne tulemuste esitlust ning tulemusi esitletakse ohvriabiosakonna juhtidele. Esitlemise järgselt sõlmitakse ÜVA ning toimub tasustamine vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

23

PwC

Tegevuste kirjeldus

2.1 Intervjuud teiste vabatahtlikke kaasavate ametiasutustega

Viime läbi kuni kolm intervjuud teiste ametiasutuste spetsialistidega, kes oma igapäevatöös vabatahtlikke teenuste osutamiseks kaasavad. Intervjuude eesmärgiks on kaardistada mh: 1) miks on otsustatud kasutada vabatahtlikke; 2) hinnanguline mõju pakutavate teenuste mahule ning kulubaasile; 3) hinnanguline mõju teenuste osutamisele/kättesaadavusele; 4) mõju kvaliteedile/rahulolule; 5) riskid ja kasutegurid vabatahtlike kaasamisel; 6) soovitused SKA-le ohvriabi teenuse korraldamisel koostöös vabatahtlikega.

Kuigi kaasatavad osapooled ja teemad täpsustatakse Tellijaga valimi ja intervjuukavade kooskõlastamisel analüüsi I etapis, oleks meie tänase teadmuse kohaselt mõistlik kaasata esindajaid näiteks Päästeametist (vabatahtlikud päästjad) ja Politsei- ja Piirivalveametist (abipolitseinikud). Nende ametite puhul on välja kujunenud väga selge vabatahtlikke kaasav teenuse korraldus ning eelduslikult on antud teenuste juhid/koordinaatorid pädevad jagamaks oma nägemust, sh kasusid ja riske vabatahtlike kaasamisest.

Kolmas kaastav asutus on hetkel lahtine ning nendeks võivad olla näiteks Siseministeeriumi valitsemisalas asuv naabrivalve võrgustik, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis haldusalas asuv Tallinna Lastekodu või Tallinna Perekeskus, Keskkonnameti ja RMK vabatahtlikud looduskaitsealade korrastajad või teised sarnased osapooled.

Ühe intervjuu kestuseks on kuni 1,5h.

SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile

2.2 Vabatahtlike kaasamise mõjude SWOT-analüüsi läbiviimine

Vabatahtlike kaasamise SWOT-analüüsi läbiviimise käigus kaardistame vabatahtlike süsteemi tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, tuginedes eelnevates tegevustes kogutud andmetele ja hinnangutele, intervjuudele ning kulude-tulude analüüsile. Analüüsi eesmärk on anda terviklik ülevaade vabatahtlike kaasamise hetkeolukorrast ning tuua välja nii sisemised kui ka välised tegurid, mis mõjutavad süsteemi jätkusuutlikkust ja arendamisvõimalusi. Teemadena käsitleme vabatahtlike mudeli mõju nii teenuse kättesaadavusele (sh piirkondlik aspekt), mõju teenuse kvaliteedile ja rahulolule, laiemalt kasudele ja kitsaskohtadele (sh võrrelduna teenust pakkuvate ametnike mudelitega).

Metoodiliselt kasutame SWOT-analüüsi klassikalist raamistikku: esmalt kogume ja süstematiseerime sisendi (sh intervjuude tulemused, kulumudeli järeldused, teenuste võrdlused), seejärel viime läbi tiimisisese struktureeritud arutelu, mille käigus täidame SWOT-tabel. Analüüsi tulemused koondatakse visuaalselt selgesse vormi, mis võimaldab neid kasutada töötoa arutelude (vt ka tegevus 2.6) ja edasiste otsuste aluseks.

SWOT-analüüsi tulemusena valmib ülevaatlik ja praktiline sisend, mis aitab töötoas ühiselt hinnata vabatahtlike kaasamise tugevusi ja kitsaskohti ning sõnastada edasised arendusprioriteedid.

24

PwC

Tegevuste kirjeldus

SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile

2.3 Vabatahtlike kaasamise võimalike tulevikustsenaariumite kujundamine ja hindamine

Vabatahtlike kaasamise tulevikustsenaariumite kujundamisel loome erinevad tulevikunägemuste korraldusmudelid, mis võimaldavad hinnata vabatahtlike rolli ja süsteemi arendamise võimalusi analüüsitud kolme SKA teenuse puhul. Täpne stsenaariumite olemus selgub analüüsi käigus, kuid nendeks võivad olla näiteks neli järgnevat eristuvat korraldusmudelit. Esimene stsenaarium jätkab tänast praktikat muutusteta, teine keskendub ainult oma töötajatega teenuste pakkumisele, kolmas piirab või vähendab vabatahtlike kaasamist ning neljas laiendab ja arendab vabatahtlike rolli ning töökorraldust.

Iga stsenaariumi puhul hindame selle mõju kulutõhususele, teenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile, muudatuste juurutamise keerukusele, sotsiaalsele mõjule, paindlikkusele ning riskidele.

Hindamine põhineb eelnevates etappides kogutud andmetel, intervjuudel, SWOT-analüüsil ja kulumudeli tulemustel. Selline lähenemine võimaldab töötoas ühiselt arutada, milline korraldusmudel toetab kõige paremini SKA eesmärke ja ohvriabi teenuste arengut, ning vajadusel stsenaariume täpsustada või kombineerida, et leida optimaalne lahendus vabatahtlike kaasamise tulevikuks.

2.4 Koostame töötoas olevate osapoolte valimi ja töötoa kava

Koostame töötoas osalevate osapoolte valimi, mis hõlmab erinevate teenuste, rollide ja kogemustega inimesi – näiteks SKA peaspetsialiste, teenuste omanikke, teenuste koordinaatoreid ning vajadusel ka koostööpartnereid ja/või vabatahtlikke. Valimi eesmärk on tagada, et töötoas oleks esindatud kõik olulised vaatenurgad ja kogemused, mis aitavad arutleda vabatahtlike kaasamise tuleviku üle. Seejärel töötame välja töötoa kava, mis sisaldab selgelt struktureeritud aruteluteemasid, ajakava ning metoodikat (nt grupitööd, aruteluringid, prioriteetide seadmine).

Kava eesmärk on toetada sisukat ja tulemuslikku arutelu, mille käigus viiakse läbi eeltäidetud SWOT-tabeli hindamine, korrigeerimine ja/või valideerimine ning hinnatakse erinevaid stsenaariume ning sõnastatakse ettepanekud edasiseks tegevuseks.

Valimi ja töötoa kava kooskõlastame Tellija juhtrühmaga, et tagada töötoa vastavus ootustele ning kõigi oluliste osapoolte kaasatus. Vajadusel täiendame valimit või kava juhtrühma tagasiside põhjal. Valim ja töötoa kava loetakse kooskõlastatuks peale Tellija tagasiside laekumist või 10 tööpäeva möödumist.

25

PwC

Tegevuste kirjeldus

2.6 Strateegiatöötuba SKA esindajatega

Tuginedes analüüsi I etapis läbiviidud mitme-eesmärgilistele intervjuudele, vabatahtlike kaasamise hinnangute kaardistamisele, teiste ametiasutustega tehtud intervjuudele, SWOT-analüüsile ning tulevikustsenaariumite koostamisele ja hindamisele, viime läbi ühise strateegilise suunitlusega töötoa SKA esindajatega.

Töötoa korraldame füüsiliselt PwC kontoris Tatari tänaval ning see kestab neli tundi, jagunedes kaheks suuremaks teemablokiks. Esimeses pooles keskendume vabatahtlike kaasamise SWOT-analüüsi arutelule, kus osalejad saavad grupitöödes tuua välja süsteemi tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Pärast pausi liigume edasi tulevikustsenaariumite hindamise ning prioriseerimise juurde (mh teenuse arendusvõimalused), kus arutame erinevaid korraldusmudeleid ja nende mõju SKA teenustele.

Töötoas osaleb 12-16 inimest, kes jagunevad vastavalt neljaliikmelistesse gruppidesse. Kaasavuse ja aktiivse osaluse tagamiseks kasutame erinevaid meetodeid: näiteks rotatsiooni-grupitööd, kus iga grupp arutab erinevat teemat ning tulemused pannakse ühiselt kokku; loomingulisi harjutusi (nt tulevikupostkaardid või rollimängud); ning hääletust või punktide jagamist prioriteetide seadmiseks. Samuti loome avatud ja toetava õhkkonna, kus igaühe arvamus on oluline ning arutelud on suunatud lahendustele. Töötoa kava ja osalejate valimi kooskõlastame eelnevalt Tellija juhtrühmaga, et tagada kõikide oluliste vaatenurkade esindatus ning töötoa vastavus ootustele. Selline ülesehitus aitab tagada, et töötoa arutelud on sisukad, kaasavad ja tulemuslikud.

SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile

2.7 II etapi tulemite kavandaruande koostamine ja Tellijale esitamine

Analüüsi II etapi tulemite kavandaruande loomise käigus koostatakse raport, mis annab struktureeritud vastused kõigile II etapi uurimisküsimustele ning kirjeldab kasutatud metoodikat. Raportis tuuakse välja analüüsi käigus kogutud andmed, läbiviidud intervjuude ja töötoas saadud sisendi põhjal tehtud järeldused ning hinnangud vabatahtlike kaasamise mõju, kvaliteedi, riskide, arendusvõimaluste ja teiste uurimisküsimuste kohta.

Raport esitatakse hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist MS Wordi formaadis, et tellijal oleks võimalik mugavalt anda tagasisidet ja lisada kommentaare. Kavandaruande eesmärk on võimaldada tellijal tutvuda analüüsi vahetulemuste ja metoodikaga, teha vajadusel tähelepanekuid ning suunata lõpparuande koostamist.

Aruanne esitataks Tellijale eesti keeles, millele lisatakse inglisekeelne kokkuvõte (executive summary).

26

PwC

Tegevuste kirjeldus

SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile

2.8 Tellija tagasiside ja analüüsi II etapi lõppversiooni esitamine

Pärast II etapi esialgsete tulemite esitamist on tellijal 10 tööpäeva aega, et anda tulemitele tagasisidet (kas kommenteerides faile SharePoint keskkonnas või e-maili teel).

Seejärel täiendame me analüüsi vastavalt saadud tagasisidele ning esitame II etapi lõpliku analüüsi raporti hiljemalt 7 kuud pärast lepingu sõlmimist.

2.9 II etapi aruande esitlemine

Kahe nädala jooksul pärast lõpliku analüüsi raporti kinnitamist esitleb töö teostaja analüüsi tulemusi hankijale. Esitlus põhineb II etapi aruande lõppversioonil ning esitlus kestab koos küsimustega kuni 2 tundi.

Kohtumine toimub virtuaalselt või füüsiliselt vastavalt Tellija eelistusele. Tulemuste esitluse materjalid esitatakse tellijale vähemalt 3 päeva enne tulemuste esitlust ning tulemusi esitletakse ohvriabiosakonna juhtidele.

Esitlemise järgselt sõlmitakse ÜVA ning toimub tasustamine vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

2.5 Tellija juhtrühma kohtumine

Juhtrühma kohtumise käigus anname Tellijale ülevaate senisest käekäigust, sh analüüsi II etapi esmastest tulemustest – teiste ametiasutuste intervjuude tulemustest, SWOT analüüsi tulemustest ning võimalikest tulevikustsenaariumitest ning nende kujunenud esmastest hinnangutest.

Käesoleva juhtrühma näol on suuresti ettevalmistav ühiseks strateegiatöötoaks ehk viimaseks sisutegevuseks. Kohtumise raames tutvustame mh osapoolte valimit, töötoa kava ning lepime kokku võimalikud toimumisajad (kuni kaks alternatiivset aega) - mille osas valitakse isikute kättesaadavuse järgi üks sobivaim. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h.

27

PwC 28

Meie metoodilised alused

4

PwC

Andmete kogumise põhialused ja nende turvaline töötlemine

29

Meie jaoks on oluline tagada usalduslik ja professionaalne suhe nii meie klientidega kui ka analüüsi kaasatud

osapooltega, mistõttu on meie jaoks andmete turvaline käitlemine peamine prioriteet.

Suhtume tõsiselt kõigi enda valduses olevate andmete turvalisusesse. Järgime rahvusvaheliselt tunnustatud

turvastandardeid ja meie klientide konfidentsiaalsete andmetega seotud infoturbe juhtimissüsteem on eraldi

sertifitseeritud ning vastab ISO/IEC 27001: 2013 nõuetele. Selleks, et tagada andmete kaitse, konfidentsiaalsus ja

turvalisus, on meil kasutusel vastav põhimõtete, protseduuride ja ka töötajate väljaõppe raamistik. Andmete

turvalisuse tagamiseks võetavate meetmete asjakohasust hindame ja kontrollime korrapäraselt.

Täpsem kirjeldus isikuandmete kaitse põhimõtetest on detailsel kujul kättesaadav meie kodulehel.

Andmeanalüüsi läbiviimisel lähtume põhimõttest, et

kliendi ja teiste kaasatavate osapoolte käest küsitakse

andmeid vaid analüüsi läbiviimiseks vajaminevas

mahus ning isikuandmete puhul anonümiseeritud

kujul. Antud põhimõte aitab tagada mõistlikku koormust

Tellijale andmete koondamisel ja edastamisel ning aitab

tagada, et nt teenistujate isikuandmed ei satuks põhjuseta

töötlemisse.

Meie kätte usaldatud andmeid hoiustatakse ja töödeldakse

sisesüsteemis paiknevates spetsiaalsetes

projektikataloogides, kuhu on ligipääs selleks ainult

ettenähtud isikutel, kus on tagatud ka andmete

taastamisfunktsioon. Sellest tulenevalt peame andmelekke

või tahtmatu hävimise riski minimaalseks.

Projektide lõppedes luuakse igale projektile eraldiseisev

digitaalne arhiiv, milles talletatakse vaid kõige

olulisemad andmed ning mille ligipääs on tagatud vaid

vastavasisulise taotluse alusel. Eelnevalt

projektikataloogides olnud andmed hävitatakse.

Meie peamine globaalne partner antud valdkonnas on

Microsoft, pakkudes meile tuge teenuste turvaliseks

pakkumiseks ja meie ettevõttesiseste IT-süsteemide töös

hoidmiseks, haldamiseks ja varundamiseks.

PwC

Andmeanalüüsi metoodilised alused

30

Joonis 2. Andmeanalüüsi metoodilised alused.

Käesolevas peatükis anname ülevaate peamistest andmekogumise ja analüüsi

metoodikatest, mh kirjeldades mõju hindamise üldraamistikku.

Käesoleva uuringu puhul on oluline kasutada erinevaid meetodeid, et jõuda

soovitud eesmärgini. Metoodika, mida uuringute läbiviimisel kasutame, on

kombinatsioon kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest lähenemisest.

Eeltoodust tulenevalt oleme kujutanud käesoleva uuringu metoodilise

üldplaani Joonisel 2 (paremal).

Järgmistel slaididel anname ülevaate valitud metoodikatest, mida meie

arusaama kohaselt võib analüüsides kasutada Tellija eesmärkide

saavutamiseks. Rõhutame, et kui jooksvalt ilmneb aspekte, mis eeldavad

ülesandepüstitusele teistsugust lähenemist, siis oleme valmis oma

metoodikat agiilselt muutma.

Olulise asjaoluna soovime ära märkida, et uuringute edukuse tagamiseks on

kriitiline koostöös Tellijaga tuvastada andmeanalüüsi võimalikud

piirangud ja väljakutsed, et nendega analüüside varajases etapis arvestada

ja vajadusel lähenemise metoodikat kohandada. Antud teemat käsitletakse

juhtrühma avakohtumise raames, et tagada riskide maksimaalne

maandamine.

Kvantitatiivne analüüs

Võimaldab anda kvantitatiivseid hinnanguid Tellija

poolt püstitatud probleemidele ja võrrelda

potentsiaalseid lahendusmudeleid.

Kvalitatiivne analüüs

Võimaldab kirjeldada Tellija poolt püstitatud

uurimisprobleemi ja mõju, mida see omab teenuse

osutamisele. Võimaldab koosloomes välja töötada

uusi lahendusi.

Tulemused:

Kaardistatud andmed on analüüsi sisendiks ning projektimeeskonnale analüüsi tulemuse aluseks.

Olemasolevad

andmed • Tellijal olevad andmed

• Tellija poolt vahendatavad

andmed

• Vajadusel täiendavad

andmepäringud

Andmete

kogumine • Küsitlused

• Infopäringud

• Standardiseeritud intervjuud

Olemasolevate

materjalide

analüüs

• Teaduskirjandus

• Õigusaktid

• Rahvusvaheline kogemus

• Varasemad analüüsid

Andmete

kogumine • (Grupi)intervjuud

• Küsitlused

• Töötoad

PwC

Dokumenteerimise põhimõtted

31

Analüüside läbiviimisel on oluliseks tugiülesandeks projekti koosolekute ja tulemite

dokumenteerimine. Läbiviidud kohtumisi juhtrühma ja huvigruppidega dokumenteerime viisil,

mis võimaldab tuvastada olulised järeldused, otsused ja ettepanekud. Projekti käigus tekkiv

dokumentatsioon jaguneb kolme kategooriasse:

Staatusraportid (vaheülevaated) — projekti vältel koostame projektist ülevaadet

tagavad lühikesed staatusraportid. Ülevaated edastatakse vabatekstilises vormis enamasti

e-posti vahendusel. Staatusraportid võimaldavad Tellijal olla projekti vältel kursis tekkivate

tulemitega ning vajadusel juhtrühma vahendusel projekti tegevusi suunata. Täpsem

ülevaadete saatmise sagedus lepitakse kokku avakohtumisel, kuid enamjaolt edastatakse

need kas üle nädala või iganädalaselt.

Memod — koosolekute, kohtumiste, intervjuude ja juhtrühma arutelude kokkuvõtted.

Memos toome esile kõige olulisemad seisukohad ja langetatud otsused. Memo on oluline

allikas, mille abil kaardistada sihtrühmade hinnanguid, leppida kokku ühiseid lähenemisi

ning samuti võimaldavad need vajadusel tõestada järelduste valiidsust.

Projekti tulemid — projekti eesmärgi saavutamiselt tekkivad dokumendid on osa

lõpparuandest. Projekti tulemite osas viiakse läbi sisemine kvaliteedikontroll, mille eest

vastutab lisaks projektijuhile (Kristel Jakobson-Pallo) ka kvaliteedijuhi rolli täitev

konsultatsiooniüksuse juht Erki Mägi.

PwC

Andmekogumise ja analüüsi metoodikad

32

Valik metoodikatest, mida oma töös antud projekti raames rakendame.

Kui ülesandepüstitus eeldab teistsugust lähenemist, oleme valmis oma

metoodikat agiilselt muutma.

Dokumendianalüüs (olemasoleva materjali kaardistamine ning taustmaterjali läbi töötamine).

1

Intervjuu (sh Tellija edastatud kontaktidega vabatahtlike teenuste vaatest, ohvriabi peaspetsialistide ning teiste seotud spetsialistidega kes koordineerivad vabatahtlike tööd).

2

Statistiline andmeanalüüs (sh Tellija edastatud andmed SKA ohvriabi finantsandmete kulude, vabatahtlike tehtud tundide ja juhtumite hulkade kohta, ohvriabi peaspetsialistide tööaja ja töötasu andmete ja muude seotud kulude kohta sh taastava õiguse teenuse pakkumisel).

4

Töötuba, grupiarutelu (sh erinevate osapoolte kokku toomine ühisel eesmärgil).

3

Majanduslike mõjude hindamine.5

PwC

Dokumendianalüüs

33

Joonis 3. PwC dokumendianalüüsi metoodika.

Millistes olukordades metoodikat kasutada?

Dokumendianalüüs aitab töö teostajal mõista uurimisprobleemi hetkeolukorda, tuvastada

varasematele analüüsidele või teaduskirjandusele tuginedes lahendusettepanekuid ja luua

informeeritud alus järgmisteks uuringu tegevusteks.

Metoodika kirjeldus:

• Dokumendianalüüs toimub üldjuhul uuringu esimestes etappides, kaardistamaks ja kasutamaks

olemasolevat teadmust sisendina järgmiste tegevuste (nt küsitluste ja intervjuude)

ettevalmistamiseks.

• Dokumendianalüüs annab baasülevaate protsessidest, probleemidest, lahendustest ning tagab, et iga

järgmise tegevuse juures on PwC-l juba baasülevaade, mille peale saab üles ehitada detailsema vaate.

• Dokumendianalüüsis keskendume olemasolevate materjalide analüüsimisele ja laiema valdkondliku

teadmuse kaardistamisele.

• Dokumendianalüüsi kuuluvate dokumentide puhul rakendame PwC dokumendianalüüsi metoodikat

(Joonisel 3). Dokumendianalüüsi kuuluvate dokumentide valiku täpsustame Tellijaga andmepäringu

ettevalmistamise käigus, võttes arvesse projektide erinevaid valdkondasid ja vajadusi.

• PwC dokumendianalüüsi metoodika aitab kiirelt välja valida ja kokku koguda teemakohase

dokumentatsiooni ja seal leiduva informatsiooni mh andmepäringu tulemusena, aga ka töö raames

teistelt osapooltelt jooksvalt laekunud erinevatest dokumentidest.

Süvaülevaated

Kaasamis- ja välistamis- kriteeriumite rakendamine

Sõeluuringu käigus leitud uuringud ja analüüsid

Kokkuvõtete läbivaatamine

Potentsiaalselt kaasatavad

uuringud/analüüsid

Dokumentide läbitöötamine

Dokumendi viidete

kontroll

Dokumentatsiooni- analüüsi valitud failid.

Kirjeldus

Välistatud uuringud/ analüüsid

Välistatud ja kättesaamatud uuringud/ analüüsid

1

Dokumendid, mis näeme, et on olulised analüüsi kaasata, on näiteks teenuste osutamiste juhendid, teenuste osutajate ja vabatahtlike tagasiside ning teenuse saajate tagasiside (juhul, kui Tellijal on võimalik seda analüüsimeeskonnaga jagada.

PwC

Intervjuud — süvaintervjuud

34

Millistes olukordades metoodikat kasutada?

Intervjuud on sobilik metoodika kogumaks täiendavaid andmeid, mõjutatud osapoolte arvamusi, hoiakuid jms. Süvaintervjuud kasutatakse peamiselt väikse valimi

korral detailsema teemast ülevaate saamiseks.

Käesolevas analüüsis näeme, et süvaintervjuud on asjakohane rakendada sissejuhatava intervjuu raames Tellijaga, aga ka vajaduse ilmnedes teiste seotud

osapooltega, kellega teemakäsitlus grupiintervjuu raames ei ole mõistlik (st ei võimalda saavutada eesmärki avatud suhtluse vaatest).

Metoodika kirjeldus:

• Intervjueeritavate isikute valik toimub koostöös tellijaga.

• Intervjuu tüübi valik — grupiintervjuu või süvaintervjuu

— sõltub konkreetsetest teemadest, osalejate soovist ja

võimalustest ning vastavatest kokkulepetest.

• Süvaintervjuud viime läbi poolstruktureeritult.

• Intervjuud viime läbi kokkuleppel osapooltega, kas

kohapeal või virtuaalselt veebipõhiste videokõnede

raames. Omame tehnilisi lahendusi ning kogemusi

videointervjuude efektiivseks juhtimiseks ja osalejate

kaasamiseks.

Süvaintervjuu eelised:

• Intervjuud võimaldavad koguda täiendavaid hinnanguid ja

sisendandmeid ja tuvastada osapoolte hoiakuid, mis küsitluse

käigus võivad jääda tabamata.

• Intervjuude raames on lihtsam tagada avatud ja ausamat

vastamist.

• Intervjuud võimaldavad kõrvutada ja valideerida erinevate

osapoolte vaateid ja sisendit ja teemasid sügavamalt käsitleda.

• Süvaintervjuu võimaldab oluliselt detailsemat infovahetust kui

fookusgrupi intervjuu. Süvaintervjuu eeliseks on intervjuu kava

paindlikkus ja küsimuste täpsustamine intervjuu jooksul, mis

tähendab, et intervjueeritav saab seeläbi anda lisainfot, mis

muidu andmata jääks. See annab võimaluse saada vastused

põhiküsimustele, kuid võimaldab koguda ka lisainfot, mida ei

oleks võimalik koguda struktureeritult.

• Paindlikum ajakava ja personaalsem protsess.

Süvaintervjuu puudused:

• Süvaintervjuu peamiseks puuduseks on ajamahukus ning

intervjueeritava eelarvamuste potentsiaal.

• Süvaintervjuud on raskem analüüsida, käsitletud teemade

hulk ning ampluaa võivad viia ka teemadele, mis ei ole ette

planeeritult intervjuu fookuses. See tuleneb intervjuu

poolstruktureeritusest.

• Süvaintervjuud on ajamahukad, mistõttu kaasatavate

osapoolte hulk on piiratud ning eeldab osalejate poolset

suuremat ajalist investeeringut.

2

PwC

Intervjuud —grupiintervjuud

35

Millistes olukordades metoodikat kasutada?

Fookusgrupi intervjuu sobib kasutamiseks teema üldise tausta väljaselgitamiseks, uute ideede ja uurimishüpoteeside genereerimiseks aga ka tuleviku lahenduste

ühiseks loomiseks. Kuna fookusgrupp võimaldab kaasata rohkemaid osapooli, siis sobib see selliste uurimisküsimuste jaoks, kus arvamused osapoolte vahel võivad

erineda.

Metoodika kirjeldus:

• Fookusgrupi intervjuu eesmärgiks on uurida osalejate

suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast.

• Fookusgrupi intervjuu viiakse läbi väikese rühma

inimestega konkreetsel teemal. Grupi suurus võib

varieeruda, kui üldiselt jääb see 5-10 osaleja vahemikku.

Intervjuu kestus sõltub küsimuste hulgast ja grupi

suurusest (keskmiselt 1,5-2 tundi).

• Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi struktureeritult.

Fookusgrupi intervjuu eelised:

• Fookusgrupi intervjuu on hea meetod, kui kaasatavaid osapooli

on palju ja nende teadmised käsitletavast teemast on küllaltki

sarnased.

• Fookusgrupp võimaldab kaardistada erinevaid nägemusi ja neid

ühtlustada või erinevuste juurpõhjuseid tuvastada.

• Võimaldab paljude osapoolte kaasamist efektiivemalt kui

süvaintervjuu.

• Fookusgrupi intervjuus keskendutakse peamiselt konkreetsele

teemale.

• Osapooled avatumad mõtteid jagama kui nt küsitluste puhul.

Fookusgrupi intervjuu puudused:

• Fookusgrupi intervjuu põhineb struktureeritud

küsitluskaval, mis tähendab, et puudub paindlikkus

küsimuste küsimisel.

• Intervjuu toimumiseks võib olla keeruline leida

võtmeisikute ühist aega.

• Teemakäsitlustes ei saa minna nii sügavale kui

süvaintervjuudes.

2

Käesolevas analüüsis näeme, et grupiintervjuu on kasulik vabatahtlike vaadete kaardistamisel, ohvriabi peaspetsialistide ja teiste töötajate vaadete kaardistamisel.

PwC

Töötoad (1/2)

36

Millistes olukordades metoodikat kasutada?

Töötoad sobivad olukordades, kus on tarvilik mitmete osapoolte vaheliste arusaamade ühtlustamine, valideerimine, lahenduste koosloome jne. Töötoad võimaldavad

kaasata piiratud hulka osapooli.

Metoodika kirjeldus:

• Töötubade läbiviimisel tagame ettevalmistatud ja juhitud töötoa,

et soovitud teemas püsida ja saavutada oodatud tulemusi.

• Töötubade arutelude metoodika sõltub osalevatest isikutest ja

fookusteemadest.

• Parimate praktikate järgi on soovitatav töötubade kestuseks

planeerida maksimaalselt 2,5-4 tundi (koos pausidega) ning

osalejate arvuks soovituslikult mitte rohkem kui 12-16 inimest.

Selline formaat võimaldab säilitada fookust, annab kõigile

osalejatele võimaluse oma arvamuse avaldamiseks ning on

kooskõlas projekti kitsa ajaraamistikuga.

• Töötubasid oleme valmis läbi viima nii kohapeal kui ka

veebipõhiste videokõnede raames.

Töötubade läbiviimisel arvestame grupi dünaamikat ja valime sobivad meetodid:

• Autoritaarne meetod — moderaator kehtestab kohtumise alguses ajakava, eesmärgid, tegevused ning teeb möönduse

ajakavas vaid töötoas osaliste nõusolekul.

• Koostöö meetod — moderaator jagab koosoleku juhtimist koos töötoa osalistega, kuid ei anna kontrolli kordagi lõplikult ära.

3

Aruteludesse sekkumisel kasutatakse vastavalt vajadusele erinevaid meetodeid:

• Informeerimine — moderaator jagab teadmisi, mida töötoas osalistel ei pruugi olla – võimaldab värskendada arutelu.

• Toetamine — moderaator toetab parasjagu rääkijat paludes teistel vaikida.

• Ajurünnaku meetodid — nt „väljakutse“, „mis saaks siis kui“, „vale tee“, „riskantsed võimalused“.

Töötubades lähtume kolmest erinevast lähenemisest:

• Kitsenduslik (refining) — kõigist ideedest parimate/ratsionaalseimate/reaalseimate välja selekteerimine kokkulepitud

kriteeriumite alusel.

• Kinnituslik (validating) — alternatiivide vahel lõppvaliku tegemine ning tulemuste valideerimine.

• Otsinguline (exploring) — ajurünnak, eesmärk mõelda kastist välja ning saada võimalikult palju erinevaid ideid lauale.

Käesolevas analüüsis näeme, et töötuba on kasulik tuleviku lahenduste välja töötamisel. Näeme, et lahenduste puhul on oluline tuua erinevad huvigrupid

ühisesse arutellu ning arutada koos võimalike tuleviku lahenduste üle.

PwC

Töötoad (2/2)

37

Töötubade eelised:

• Töötoad võimaldavad tuua kokku valdkondlikud võtmeisikud

samal ajal ning läbi viia ajurünnakuid, leida lahendusi

olemasolevatele probleemidele või jagada üksteisega kogemusi.

• Töötubade aruteludes ehk koosloome protsessis on võimalik

kasutada erinevaid metoodikaid nagu näiteks ajurünnakut,

teekonna kaardistust, probleemipuu tehnikat või kuue

mõttemütsi meetodit (Six Thinking Hats).

Töötubade puudused:

• Töötubade planeerimine ja läbiviimine on ajamahukas tegevus

ning nõuab ka osalejate pühendunud panust.

• Paljudele osapooltele sobiliku toimumisaja leidmine

võib olla keeruline.

• Kaasatavate osapoolte hulk on piiratud.

3

PwC

Statistiline andmeanalüüs

38

Millistes olukordades metoodikat kasutada?

Statistilist andmeanalüüsi saab kasutada erinevat tüüpi ennekõike kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks. See võimaldab tuvastada mustreid, teha prognoose,

testida hüpoteese ning leida korrelatsioone ja anomaaliaid. Statistiline andmeanalüüs aitab muuta nö toored andmed väärtuslikuks teabeks, mis toetavad

informeeritud otsuste tegemist ja strateegilist planeerimist.

Metoodika kirjeldus:

Andmeanalüüsiks sobiva analüüsimeetodi valik sõltub uuritavast probleemist ja kasutada olevate andmete

olemasolust. Samuti andmete struktuurist, st kas tegemist on rist-, aeg- või paneelandmetega ning kas oma olemuselt

on tegemist makro- või mikroandmetega. Andmete analüüsimiseks kasutame sõltuvalt eeltoodust esmaseks

analüüsiks kirjeldavat statistikat ning andmete põhjalikumaks analüüsiks regressioon- ja korrelatsioonanalüüsi ning

mitmemõõtmelist statistilist analüüsi.

Andmete esmaseks analüüsimiseks kirjeldav statistika:

• Andmete keskmised, miinimum- ja maksimumväärtused, mediaan, mood ja muu andmetest lähtuvalt võimalikud

kirjeldused.

4

Regressioon- ja korrelatsioonanalüüs:

• Lineaarsed ja mittelineaarsed mudelid, paneelandmete mudelid, aegridadega mudelid.

Mitmemõõtmelise statistilise analüüsi erinevad meetodid:

• Klasteranalüüs, diskriminantanalüüs jms.

Käesolevas analüüsis on statistiline andmeanalüüs oluliseks sisendiks mõjuanalüüsi ning modelleeritava kulumudeli väljatöötamiseks.

PwC

Majanduslike mõjude hindamine

39

5

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on mõjuanalüüsi osas mh vajalik hinnata mõju vabatahtlike kaasamise mõju teenuse kvaliteedile ning ohvrite ja teiste osalejate rahulolule, kuid mõjuhinnangu täpne olemus tuleneb võimalike muutuste ulatusest, sh regulatiivsete piirangute muutusest ja konkreetsest valdkonnast. Üldjuhul võib öelda, et majanduslike mõjude hindamise eesmärgiks on hinnata, mida toob kaasa endaga alternatiivsete lahenduste rakendamine.

Mõjude hindamiseks võrreldakse hetkeolukorda (nö baasstsenaarium) võimalikest muutusest mõjutatuna tulevikunägemustega, mille osas on oluline sätestada nii peamised mõjutavad tegurid, nende aluseeldused

kui ka vaadeldav periood. See võimaldab hinnata mõju nii sihtrühmadele (ehk nö turule) kui ka laiemalt finantsilistele teguritele, tagamaks muudatuste võimalik mõju nii finantsmajanduslikule seisule kui ka jätkusuutlikkusele.

Lisaks annab mõjuanalüüs üldjuhul hinnangu ka uute lahenduste maksumusele riigiasutuste seisukohalt (nt korraldusmudeli muudatused jms) kui ka mõjutatud tarbijate seisukohalt, nt teenuste pakkumise ja maksumuse

võimalike muutuse osas. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud käsitlus mõjuanalüüsi ülesehitusest.

Joonis 4. PwC majanduslike mõjude hindamise metoodika.

Tänase süsteemi ja olukorra kirjeldamine (sh tänaste

tegevuste kaardistus, seotud osapooled, maksumus jms)

ning kaasnevate kulude kaardistamine.

Tegevusala taustainfo kogumine ja analüüs. Mh

hinnatakse võimalusel ja andmete olemasolul

mõjutatud ettevõtete finantsmajanduslikke andmeid ja

muudetava teenuse üldise tarbimise infot.

Mõjutatud teenuspakkumise turu analüüs, mh tekib

ülevaade pakkujatest, valmisolek muutusteks,

eelarveline väljavaade jms.

Kavandatavate muudatuste analüüs võrreldes

baasstsenaariumiga, muudetavate elementide asjakohasuse ja

mõju analüüsimine, sh võimalik rahaline maksumus ja mõju

ettevõtete käibevahendite vajadusele ning halduskoormusele.

Kirjeldame ja hindame, milline

mõju on muudatustel muudetava

teenuse tarbimisele.

Hinnatakse muudetava protsessi (ehk teenusekorralduse9

võimalikku mõju riigiasutustele ja teenuse osutamisega

seotud kuludele (nt muutused vabatahtlike kaasamises,

teenuse osutajate mahus ja lähenemise viisis jms).

1

2

Taustainfo analüüsLähtekoha analüüs Turu analüüs Muudatuste analüüs Mõju teenuse osutamisele Mõju teenuse tellijale ja tarbijatele

4

3 5

6

PwC

Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (1/3)

40

6

Käesoleva analüüsi vaatest on nii meie kui Tellija jaoks oluline täpsustada vabatahtlike teenuse korraldusmudeli võimalikud kuluartiklid ning neid mõjutavad tegurid. Seejärel on oluline tuvastada ka SKA peaspetsialistidega teostavate teenuse osutamise kulud, mõistmaks erinevate korraldusviiside tegelikku kulusid ning kasu ehk käesolevas vaates viimaks läbi kulu-tulu analüüsi. Kuna traditsioonilises mõttes antud teenuste osutamisel tulu ei teki, annab kulu- tulu vaate kahe korraldusmudeli omavaheline võrdlus (nö asendatud tööjõukulu, st palgalise töötaja asemel vabatahtlik

. Kuigi relevantseid kuluartikleid täpsustakse praktiliselt iga analüüsi kavandatud tegevuse käigus, on tänaseks kujunenud ka esmane teadmus, milliseid kulukategooriad kindlasti arvesse tuleks võtta. Oluline on seejuures arvestada nii otseste kui kaudsete kuludega.

Kulumudeldamine on protsess, mille käigus hinnatakse ja kategoriseeritakse projekti, toote või teenuse kulusid, mida on võimalik taandada ühikule (nt töötund, kohtumine, kaasuse menetlemine vmt). Käesoleva näite puhul siis vabatahtlike teenuste osutajate korraldusmudeli kulutõhususe hindamiseks. Selle eesmärk on tuvastada teenuse kuluartiklid, luua seejärel mudel, mis näitab, kuidas kulud muutuvad sõltuvalt teenuse mahust, ajast või muudest teguritest. Kulumudeldamine võimaldab toetada eelarvestamist, hinnakujundamist ning on aluseks ka kulu-tulu analüüsile.

Vabatahtlike puhul täpsustame mh järgnevad kuluartiklid ning

nende suurusjärgu:

- vabatahtlike värbamine ja väljaõpe (koolitused, materjalid)

- koordineerimine (koordinaatori töötasu, halduskulud)

- logistika (sõidukulud, ruumide rent)

- vabatahtlikele makstavad hüvitised (nt transpordikulud, toitlustus)

- töövahendid (nt arvutid, telefonid, kontoritarbed jmt)

- IT-kulud (nt litsentsid, veebinõustamise platvormi kulud vmt)

- tunnustamine (tänuüritused, kinkekaardid, meened jmt)

Lisaks kaudsed kulud nagu nt järelevalve ja juhendamine (st spetsialistide aeg), administratiivkulud (arveldus, aruandlus), vabatahtlike voolavus (uute värbamise ja väljaõppe korduvkulu) jmt.

SKA ohvriabi peaspetsialistide puhul täpsustame mh järgnevad kuluartiklid ja nende suurusjärgu:

- peaspetsialistide tööaja ja töötasu andmed;

- hüved ja soodustused;

- töövahendid;

- osakaal kontorikuludelt;

- osakaal juhtide kuludelt;

- transpordikulud;

- muud SKA rahalised kulud taastava õiguse teenuse pakkumisel.

PwC

Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (2/3)

41

6

Vabatahtlike ja peaspetsialistide töömahu/tegevuste andmed

Kõik eelnevalt toodud kulud tuleks võimalusel arvestada ühe juhtumi või ühe töötunni kohta (nt aastakulud jagada töötundide või juhtumite arvuga). Oluline on kaardistada vabatahtlike ja peaspetsialistide töömahu/tegevuste andmed, mille alusel on võimalik hinnata ühikukulu, kuluefektiivsust ning majanduslikku tasuvuspunkti, näiteks nagu:

• Menetletud juhtumite statistilised andmed (pseudonüümitult) teenusetüübiti;

• Vabatahtlike tundide tegevusmahud teenuste lõikes ja piirkondade tasandil. Kui võimalik, siis detailsemalt ka alateema lõikes nt (eelkohtumine, ühiskohtumine, nõustamine, järeltugi, dokumenteerimine, liikumine).

• Peaspetsialistide tööajaarvestus (samade tegevuste lõikes) + roll (vahendaja/koordinaator/juhendaja).

• Hinnanguline peaspetsialisti juhendamise maht: peaspetsialistide juhendamisaeg vabatahtliku kohta (tunnid/kuu), sh grupijuhendamised (kovisioonid, supervisioonid).

Kulumudeli loomisel on oluline arvestada pikemat ajahorisonti kui tänane – nt võtta aluseks järgneva nelja aasta vaade. Arvestades Eestis kõrget ja püsivat inflatsiooni tuleb mudeldamisel arvesse võtta, et teenuse osutamise kulud ajas kasvavad (nt tõusvad palgatasemed jmt)

Oma koostatud mudelite puhul arvestame, et mudel peab olema lihtsasti mõistetav ja muudetav. Selleks on mudeli struktuuris selgelt eraldatud ja eristatud sisendandmete blokk - lihtsad lahtrid, kuhu sisestatakse nt vabatahtlike arv, panustatud tunnid, juhtumite arv, kulud kategooriate kaupa. Kõik sisestuslahtrid on selgelt tähistatud (vastava värvi ja kommentaariga). Tulemused kuvatakse selgelt (nt „Kui vabatahtlikud panustavad vähemalt X tundi/aastas, on vabatahtlike kaasamine kulutõhusam kui peaspetsialistide töö“). Mudelid on varustatud juhendiga, mis kirjeldab nii töölehtede sisu kui kasutatavaid värvimärke.

Mudeli põhiline arvutustöö käib arvutusblokis, kus läbi seadistatud valemite, mis arvutatakse kogukulud, tasuvuspunktid ja võrdlus palgaliste töötajatega teenuse korraldusmudeliga. Võrdlus on meie mudelites üldjuhul nii tabeli kujul kui ka graafilise joonisena, mis võimaldab käesoleval näitel kõigi teenuste puhul võrdlust vabatahtlike ja peaspetsialistide kulude/tulude vahel. Seetõttu on mudelist visuaalselt lihtne järeldada, kas ja millal muutub vabatahtlike kaasamine kulutõhusaks.

PwC

Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (3/3)

42

6

Mudeli muutuvnäitajad ja stsenaariumid

Võrdlusstsenaariumid on selle kulumudeli üks olulisemaid osi. Need aitavad vastata I etapi küsimustele (tasuvuspunkt, kulude/tulude võrdlus vabatahtlike vs peaspetsialistid, teenuste omavaheline võrdlus) lihtsa, ent läbipaistva „mis-siis-kui“ raamiga, mida on mugav Excelis kasutada ka mitte-finantsinimestel. Stsenaariumite puhul soovime arvesse võtta erisusi nt järgnevates muutuvnäitajates ehk nö muudetavates aluseeldustes iga mudeldatava teenuse puhul.

• Vabatahtlike arv aastas (aktiivsed)

• Püsimus (retention): keskmine tegevuses püsimise aeg (kuud või aastad)

• Tunnid vabatahtliku kohta aastas

• Keskmine juhtumi teenindamise aeg (nt tunnid ühe juhtumi lahendamiseks)

• Juhendamise/supervisiooni tunnid: tundi vabatahtliku kohta kuus

• Koordinaatori koormussuhe: vabatahtlikku ühe koordinaatori kotha

• Koolituse kulu vabatahtliku kohta

• IT/litsentsi kulu aktiivse vabatahtliku kohta kuus või aastas

• Logistika: keskmine km ja kompensatsiooni kulumäär; keskmine kohtumiste arv, millel on liikumiskulu

• Tunnustused/hüvitised (nt aastane keskmine vabatahtliku kohta)

Rakendades mudeldatavate teenuste osas erineva väärtustega aluseelduseid, saame luua stsenaariumid – näiteks konservatiivne, baas, optimistlik. Antud lähenemine võimaldab maandada valede/ebasobivate aluseelduste riski, andes vastusteks vahemikud või keskmistatud võrdlusnumbrid. Sõltuvalt andmete kvaliteedist ja kättesaadavusest hindame projekti jooksul, kas taolist lähenemist on mõistlik rakendada.

PwC 43

Meie meeskond ja

koostöö Tellijaga

5

PwC

Meie meeskond (1/2)

44

Joonis 5. Meie meeskond ja projekti korraldus.

Projekti meeskond on valitud lähtuvalt Tellija pakkumuskutses ette

nähtud kvalifikatsiooninõuetest (vt rohkem järgmisel slaidil).

PwC Eesti konsultantide valik tugineb nende antud projekti

kontekstis sobivamate kogemustele.

Projekti lõpptulemuse edukaks saavutamiseks oleme

projektimeeskonna liikmete vahel ära jaganud vastutusalad ja

ülesanded. Meeskonna hierarhia on toodud joonisel 5 (paremal).

Projekti meeskonna liikmete tutvustused, koos varasemate

kogemuste ning rollide kirjeldusega käesolevas projektis, on

kirjeldatud järgnevatel lehekülgedel. Oleme planeerinud kaasata töö

teostamisse ühe toetava konsultandi, et tagada töö sujuvus ning

projektijuhi toetamine administratiivsetes ülesannetes.

Täpsema ülevaate meeskonnaliikmete kaasatusest ja tööjaotusest

erinevate projektitegevuste elluviimisel leiate Lisas 1.

Meie jaoks on oluline, et meie töö tulemid oleksid kvaliteetsed

ning kontrollitud. Käesolevas uuringus täidab täiendavalt

kvaliteedijuhi rolli PwC Advisors juhatuse liige Erki Mägi.

Kristel Jakobson-

Pallo

Projektijuht

Erki Mägi

Kvaliteedijuht

Gert Avar Reinumägi

Toetav ekspert

Erki Raja

Ekspert

Karmen Limmer

Ekspert

Juhtrühm

Meeskond

PwC

Meie meeskond (2/2)

45

Tabel 1. Meie projekti meeskonna vastavus kvalifikatsiooni nõuetele.

Projekti meeskonna liikmete asendusvõimekus

Projektimeeskond on komplekteeritud lähtuvalt nende ekspertiisist

ning nende vastavusest Tellija seatud kvalifikatsiooninõutele. Oleme

koostanud piisavalt suure ja mitmekülgse eksperttiimi, tagades

seeläbi asendusvõimekuse ettenägematuteks asjaoludeks.

Projektijuhti asendab tema puhkuse või äraoleku korral ekspert Erki

Raja.

Kaasatud eksperdid Erki Raja ning Karmen Limmer täidavad

mõlemad ära kõik riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuded

ning saavad vajadusel üksteist asendada.

Lisaks on kaasatud meeskonda ka täiendava toetava eksperdina Gert

Avar Reinumägi, kellel on mitmekülgne intervjuude läbiviimise

kogemus, kes saab intervjuude läbiviimisel või tehnilisemat laadi

tegevuste korral (nt intervjuude kokkuleppimine, märkmete

tegemine vmt) abistada meeskonnaliikmeid.

Juhul, kui projektist on meeskonna liige eemal pikaajaliselt,

asendatakse ta samade või kõrgemate kvalifikatsioonidega

valdkonna eksperdiga (sh projektijuhtimisliku ekspertiisi vaatest).

Kvalifikatsiooninõue / Tiimi liige

Projektijuht (Kristel

Jakobson- Pallo)

Ekspert (Erki Raja)

Ekspert (Karmen Limmer)

Toetav ekspert (Gert Avar

Reinumägi)

Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul projektijuhina osalemine vähemalt kahes sotsiaalvaldkonna uuringu/analüüsi projektis (Projektijuhi tingimus)

✓ ✓

Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul eksperdina osalemine vähemalt kahes sotsiaalvaldkonna uuringu/analüüsi projektis, kus kasutati kvalitatiivseid meetodeid

✓ ✓

Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul eksperdina osalemine vähemalt kahes uuringu või analüüsi projektis kulu- tulu analüüsi teostajana

✓ ✓

Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul uuringu/analüüsi läbiviijana osalemine vähemalt 15 intervjuu teostamisel

✓ ✓ ✓ ✓

PwC

Meie meeskond

46

Kristel liitus PwC-ga 2022. aastal ning on peamiselt olnud seotud erinevate avaliku sektori

projektide juhtimisega. Kristel on aidanud klientidel läbi viia mitmeid erinevaid

konsultatsiooniprojekte ning tal on kogemus nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete

andmekogumise- ja analüüsi meetoditega. Kristeli klientideks on mitmed avaliku sektori asutused

ja organisatsioonid sh Tervisekassa, Tallinna Lennujaam, ministeeriumid jt.

Kristeli viimase aja projektijuhtimise kogemus hõlmab näiteks esmatasandi tervishoiu reformi

elluviimise toetamist SoM-ile Euroopa Komisjoni rahastusest, riikliku raamatukogu teenuste

analüüs KuM-ile ning valveringide teemalist analüüsi Tervisekassale. Praegu juhib Kristel projekti,

mille eesmärgiks on vaimse tervise valdkonna praktikate parandamine Eesti esmatasandi

tervishoius. Mainitud projekti rahastab Euroopa Komisjon ning rahvusvahelisse meeskonda

kuulub ligi 20 liiget.

Kristel on käesoleva analüüsi projektijuht, kelle eesmärgiks on hallata meeskonna tööd ja tagada

sujuv infovahetus nii meeskonna sees kui ka Tellijaga suhtluses.

Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d.

Kristel Jakobson-Pallo

Projektijuht

+372 5692 1010

[email protected]

Erki liitus PwC-ga 2017. aastal ning on peamiselt olnud seotud erinevate ärinõustamise projektide

menetlemise ja juhtimisega nii era- kui avalikule sektorile. Erki on aidanud klientidel läbi viia

mitmeid erinevaid projekte, sealhulgas strateegilise planeerimise ühtlustamist, äristrateegiate

koostamist, mõjuanalüüse, finantsmudelite loomist, protsesside kaardistamist (AS-IS ja TO-BE),

korraldusmudelite analüüse, erinevate organisatsioonide ühendamise võimalusi ja teenuste

optimeerimisvõimalusi jpm. Erkil on põhjalik kogemus nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete

andmekogumise- ja analüüsi meetoditega. Käesolevas projektis täidab Erki peamiselt

finantssuunitlusega eksperdi rolli.

Erki on varasemalt panustanud mitmes SKA poolt tellitud/koordineeritud projektis, näiteks:

Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs; KOV

lastekaitse korralduse üle haldusjärelevalve teostamise riskimudeli väljatöötamine ning seadusest

tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta.

Samuti on Erkil mitmekülgne varasem kogemus finants ning kulu-tulu analüüside läbiviimisel, sh

sellel aastal teostatud ning pakkumuse avasõnas mainitud Justiits- ja Digiministeeriumi projektid.

Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d.

Erki Raja

Ekspert

+372 5647 3654

[email protected]

PwC

Meie meeskond

47

Karmen on PwC ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant, projektijuht ja strateegilise

nõustamise ekspert, eelkõige suunitlusega avaliku sektori institutsioonidele. Tal on magistrikraad

juhtimise ja turunduse erialal sisulise spetsialiseerumisega strateegilisele juhtimisele. Karmen on

10-aastase PwC karjääri jooksul omandanud laiapõhjalise analüüsi- ja nõustamisprojektide

läbiviimise kogemuse nii eksperdi, metoodiku kui projektijuhina. Ta on läbi viinud projekte, mis

sisaldavad strateegilise planeerimise kujundamist, poliitikameetmete analüüsi (sh

mõjuanalüüsid), sihtturgude kaardistusi, teenuste kaardistamist ja analüüsi, protsessijuhtimist ja

ümberkujundamist, kulu-tulu analüüsi ja palju muud.

Karmen täidab käesolevas projektis eksperdi rolli, täites kõik ekspertidele seotud nõuded.

Käesolevas projektis on ta peamiselt kvalitatiivsele infokorje ja -analüüsi suunitlusega ekspert.

Tal on laialdane kogemus nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel. Praegu

panustab Karmen projektis, mille eesmärgiks on rakendusstrateegia loomine, parandamaks

vaimse tervise valdkonna praktikaid ja kättesaadavust Eesti esmatasandi tervishoius.

Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d.

Karmen Limmer

Ekspert

+372 5698 7720

[email protected]

Gert liitus PwC-ga 2023. aasta sügisel. Tema peamised ülesanded on andmete kogumine ja analüüs,

intervjuude läbiviimine ja töötubade läbiviimise toetamine, aruannete koostamine ning koosolekute

ja intervjuude protokollimine. Gert on varasemalt osalenud RaM-i tellitud RES-RE planeerimis- ja

aruandlustsükli analüüsiprojektis ning Euroopa Komisjoni tellitud projektis - „Regulaarsete

tõhustamiskavade ja poliitika hindamiste integreerimine keskpika perioodi eelarveraamistikku Eestis

ja Soomes“, mille raames teostas hetkeolukorra kaardistust, rahvusvahelise parima praktika analüüsi

ning esitles tulemusi rahvusvahelisele üldsusele ja toetas töötubade läbi viimist. Viimati panustas

Gert tõhustamiskavade välja töötamise projektis RaM-ile, valveringide analüüsi projektis

Tervisekassale ning IKT tarneahela turvalisuse tagamise metoodika väljatöötamise projektis RIT-ile,

mõlemal juhul viidi läbi mitmeid intervjuusid ja dokumendianalüüs, mistõttu on Gerdil peamiselt

kvalitatiivsete metoodikate oskused ja kogemused. Käesolevas projektis täidab Gert toetava eksperdi

rolli, kelle ülesandeks on mh intervjuude aegade kokkuleppimine, intervjuude läbiviimine

kohtumiste ettevalmistamine ja protokollimine, dokumendianalüüsis ekspertide abistamine ning

aruande koostamisse panustamine. Gert on kaasatud intervjuude läbviimise asendusvõimekuse

tagamiseks ja abistamaks tehnilist laadi ülesannetega.

Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d.

Gert Avar Reinumägi

Toetav ekspert

+372 5910 1757

[email protected]

PwC

Erki on lõpetanud Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias majanduse ja ärijuhtimise erialal. Ta on Eesti Vabariigi vandeaudiitor aastast 2005 ning omab rahvusvahelise siseaudiitorite ühingu (Institute

of Internal Auditors) litsentseeritud siseaudiitori tunnistust (Certified Internal Auditor) aastast 2006.

Erkil on suur kogemus avaliku sektori klientide nõustamisel, olles osalenud nii projektijuhi, eksperdi kui kvaliteedijuhina erinevate avaliku sektori uuringute, finantsanalüüside, mõjuanalüüside,

tasuvusanalüüside, juhtimis- ja toimemudelite analüüside, SWOT analüüside, strateegia ja ärimudelite analüüside, organisatsiooni struktuuri analüüside, protsesside kaardistamise ja tõhususe analüüside

ning auditite ja riskihindamiste projektides.

Käesolevas projektis täidab Erki kvaliteedijuhi rolli. See tähendab, et Erki vaatab üle kõik peamised kirjalikud tulemid, mida Tellijale esitatakse, ning annab juhiseid ja suuniseid projekti lähenemise

asjakohasusele tagades seeläbi, et tulemid vastavad Tellija ootustele.

48

Erki Mägi

Kvaliteedijuht, ärikonsultatsioonide üksuse juht

+372 5625 6340

[email protected]

PwC

Meie nägemus koostööst tellijaga (1/2)

49

Omavaheliseks koostööks projekti käigus pakume välja järgmised kommunikatsiooni- ja koostöövormid:

Kohtumised Tellija juhtrühmaga: igakuised kohtumised või videolahenduste teel nõupidamised avakohtumisel kokkulepitud

aegadel, veendumaks, et projekti progress ja tegevused on ootuspärased, vajadusel korrigeeritakse tegevusplaani.

Iga analüüsi puhul hindame konkreetsemalt koostöövajadusi sõltuvalt analüüsi valdkonnateemast kui ka ulatusest. Üldjuhul

näeme teatud tegevuste juures ette — näiteks olemasoleva informatsiooni kaardistamine, projekti detailse aja- ja tegevuskava

kinnitamine, protsessi kaasatavate osapoolte määramine — tihedat vajaduspõhist suhtlust Tellijaga. Samuti oleme valmis

korraldama vajaduspõhiseid kohtumisi Tellija esindajatega näiteks täiendava informatsiooni kogumiseks, otsuste

vastuvõtmiseks, nõustamise läbiviimiseks vms.

Soovime leppida kokku Tellijaga analüüside alguses lisaks kommunikatsiooni põhimõtetele ka projekti ühise meeskonna

(nii pakkuja meeskond kui Tellija juhtrühm ja meeskond) visiooni, väärtused ja toimepõhimõtted — see tähendab, et me

loome alused tulemuslikuks koostööks ja teineteise mõistmiseks. Näiteks leppida kokku „tööajad“, paindlikkuse põhimõtted,

eelistatud suhtluskanalid jms.

Olulise tegevusega näeme ka regulaarset suhtlust Tellija ja tema esindajatega/projekti juhtrühmaga, kellele edastame

regulaarseid staatusraporteid projekti tegevustest ja käekäigust, mis võimaldab Tellijal olla kursis projekti sündmustega ning

võimalike väljakutsete korral operatiivselt reageerida. Staatusraportite regulaarsus (kord nädalas, üle nädala vmt) lepime kokku

projekti avakohtumisel.

PwC

Tellija teeb kättesaadavaks tema valduses olevad töö läbiviimiseks vajalikud materjalid ja aitab vajadusel kaasa lisainfo

hankimisele teistelt kaasatud osapooltelt. Tellija teavitab intervjueeritavaid isikuid, ümarlaudades osalejaid eelinfona

projekti sisust, ootustest ja eesmärkidest.

Tellija määrab projektile omapoolse projektijuhi (ning vajadusel laiema projektimeeskonna), kellel on piisavalt ajalist

ressurssi operatiivseks panustamiseks, pädevust projekti käigus loodavate tulemite üle vaatamiseks ja võimekust/volitust

vajadusel meie tööd suunata.

Tellija annab vastavalt kokkulepitule tagasisidet projekti tulemite kohta ning avaldab projekti algusfaasis meile oma hinnangu

tegevusplaani korrigeerimisvajaduse osas (juhul kui osad tegevused ei ole Tellija hinnangul vajalikud ega too talle teadaolevalt

eelduslikult loodetud tulemit).

Tellija ootused analüüside erinevate etappide tulemuste detailsuse osas on mõistlikus kooskõlas planeeritud töömahtude

ulatusega ning arvestavad projekti ajaraamiga.

Tellija on vajadusel valmis koostöös lahendama projekti käigus esile kerkivaid probleeme ning suunama meie

projektimeeskonda juhul, kui töö käigus selgub, et meie poolt väljapakutud lähenemist on vaja hanke eesmärkide saavutamiseks

muuta. Juhul, kui meist mittesõltuvatel asjaoludel (nt kaasatavad osapooled ei ole kohtumisteks kättesaadavad, juhtrühm ei suuda

operatiivselt töö jaoks vajalikku sisendit anda vms), on Tellija koostööaldis ning lahendustele orienteeritud ning alternatiivi

puudumisel aktsepteerib piiratud informatsiooni alusel analüüsiga jätkamist või ajaplaani korrigeerimist. Tööplaanis muudatuste

tegemisel arvestavad osapooled projekti eeldatava töömahu piiranguid ning ajakavast tulenevaid võimalusi.

Meie nägemus koostööst tellijaga (2/2)

50

Tulemuste kvaliteedi tagamiseks peame oluliseks sätestada oma täiendavad ootused Tellijale:

PwC

Meie varasem kogemus

51

Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs

Tellija: Sotsiaalkindlustusamet

Kontakt: Liis Sild-Harutši, 5194 9691, [email protected]

Lepingu periood: 2024

Projekti eesmärgiks oli taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate süsteemi kitsaskohtade ja

arendusvõimaluste analüüs. Analüüsi sihtrühmaks oli eelkõige taastava õiguse konfliktivahendajad,

sh eristatult teistest vabatahtlikest (MARAC ja psühholoogilise kriisiabi vabatahtlikest). Analüüsi

raames viidi läbi vabatahtlike konfliktivahendajatega intervjuud ja nende baasil koostati

ettepanekud vabatahtlike süsteemi parendamiseks. Analüüsi käigus uuriti ka: Millist toetust (nt

koolitused, nõustamine, vestluskaardid jne) vabatahtlikud vahendajad Sotsiaalkindlustusametilt

vajavad? Mis motiveerib vabatahtlike vahendajaid olema taastava õiguse vabatahtlik? Mis on

süsteemi kitsaskohad ja mis toimib hästi? Analüüsisime taastava õiguse teenuse hetkeolukorda (AS-

IS), mis sisaldab vabatahtlike profiile, motivaatoreid, kliendi poolt pakutavat tuge ning vabatahtlike

vajadusi, AS-IS korralduse tugevusi ja kitsaskohtasid. Koostasime soovitused taastava õiguse

teenuse hoidmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kasutatud metoodika: individuaal- ja

grupiintervjuud (koolitajaga), fookusgrupiintervjuud.

Eesti vanglakohtade välja rentimise finantsanalüüs

Tellija: Justiitsministeerium

Kontakt: Tiina Unuks, +372 620 8100, [email protected]

Lepingu periood: 2024 ‒ 2025

Hanke eesmärgiks oli finantsanalüüs, mis hindab, millised on võimalikud mõjud Eesti

riigieelarvele, millised on vanglakohtade renditeenuse kuluread ja kulusummad ning

potentsiaalne tulu (kasum) teistele riikidele vanglate rentimise korral. Lisaks võimalikud

riskistsenaariumid, nende esinemise tõenäosus ja riskide maandamismeetme

ettepanekud.Finantsanalüüs käsitles, millised oleksid kuluread teenuse pakkumisel Eesti riigile,

millised finantsmõju omavad riskid kaasneksid ning millised oleksid riskide

maandamismeetmed, juhulkui Eesti läheb edasi plaaniga rentida välja vabad vanglakohad.

Mõjuanalüüsis tuleb kirjeldada võimalikud stsenaariumid ja nende realiseerumise tõenäosus

(madal, keskmine, kõrge). Juurde tuleb pakkuda võimalikud riski maandamise meetodid. Mh

viidi lisaks finants- ja riskianalüüsile töö teostamise raames läbi rahvusvahelise praktika

kaardistamist, intervjuusid ja töötubasid seotud osapooltega ning koostati võimalikud

stsenaariumid ning esitati üldhinnang.

PwC

Meie varasem kogemus

52

Raudtee kaubaveo turusegmentide maksevõime määramine

Klient: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Lepingu kestus: 2020

Analüüsi eesmärk oli uurida raudtee kaubaveo turusegmentide maksevõime hindamise viiside

alternatiivseid võimalusi (sh arvestades poliitilist ja sotsiaalmajanduslikku mõju), et optimeerida

turusegmentide hinnastamist ning võimaldada potentsiaalselt lisatasude määramist pikemaks kui

üheks liiklusgraafikuperioodiks. Analüüsisime tänast lisatasude arvestuse aluseks olevat metoodikat

koos lähteandmetega, viisime läbi täiendava dokumendianalüüsi, sh töötades läbi varasemad

uuringud, korraldas mõttevahetusi vastavate PwC rahvusvahelise võrgustiku ekspertidega ning

viisime läbi mitmeid arutelusid (sh intervjuud) peamiste turuosalistega. Samuti korraldasime

andme- ja dokumendianalüüsi ning intervjuude järgselt turuosalistega ka ühise töötoa, mille käigus

arutati peamiseid tähelepanekuid ning väljakujunenud alternatiive ja mille järgselt koguti

turuosaliselt täiendavat tagasisidet.

Klient: Kultuuriministeerium

Lepingu kestus: 2023

Analüüsi/uuringu eesmärk oli välja töötada uus riiklike raamatukoguteeninduse

koordineerimisülesannete mudel (koordineerimismudel). Projekti tulemusena valmis

ümberkorraldatud riiklike koordineerimisülesannete (keskne) korraldusmudel, sh kirjeldati

muutuste juhtimine (sh tugiteenused, kommunikatsiooni tegevuskava), rakendamise eeldused,

elluviimiseks vajalikud ressursid (ametikohtade jaotus, esialgne hinnanguline rahastus),

kvaliteedijuhtimine. Mh viidi läbi maakonnaraamatukogudele suunatud küsitlus.

Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine

PwC

Meie varasem kogemus

53

Prokuratuuri võimekuste analüüs Rahandusministeeriumile

Klient: Rahandusministeerium

Lepingu kestus: 2021 ‒ 2022

Analüüsi eesmärk oli saada detailne ülevaade tänasest ressursikasutusest ja selle optimaalsusest

ning leida viise töökorralduse efektiivistamiseks (sh AS-IS ja TO-BE struktuuri vajaduste vaates).

Töö käigus käsitleti järgmisi teemasid ja valdkondi: kinnisvara ja vallasvara (sõidukid) kasutus ning

piirkondlik paiknemine; teenistujate töökoormus ja ametikohtade puudujääk ning paindlike

meeskondade kujundamine; juhtide arv ja juhtimistasandite optimaalsus; asutuse efektiivsuse ja

optimaalsuse hindamise mõõdikud; (tugi)teenuste delegeerimise võimaluste kaardistamine ja

üldised struktuurimuudatuse vajadused. Kasutasime kvalitatiivset ja kvantitatiivset metoodikat:

ressursikasutuse puhul kinnis- ja vallasvara vaates suhtarvude analüüs, tööjõu ajakaardistus ja

andmeanalüüs, dokumendianalüüs, (grupi)intervjuud, kodutööd, töörühma arutelud,

rahvusvahelise praktika võrdlusanalüüs,strateegia analüüs, organisatsiooni disaini analüüs jm.

Klient: Rahandusministeerium

Lepingu kestus: 2021

Analüüsi eesmärk oli tuvastada raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste

transpordiliikidega ühendamise võimalused, otstarbekus ja võimalikud lahendused lähtuvalt

riigireformi eesmärkidest. Analüüsi fookuses oli nelja arengustsenaariumi tugevuste, nõrkuste,

võimaluste ja ohtude tuvastamine nii õiguslikus kui ka majanduslikus vaates. Nelja stsenaariumi

raames analüüsiti modifitseeritud AS-IS stsenaariumi, asutusega liitmise stsenaariumi,

omandivormi muutmist; lisaks analüüsiti kasutustasu määramise funktsiooni ja Rail Baltic tulevast

korraldusmudelit. Sellele järgnes kahe valitud stsenaariumi defineerimine ja detailsem analüüs, sh

võimalike institutsionaalsete juhtimismudelite väljatöötamine. Valitud metoodika:

dokumendianalüüs (varasemad uuringud, sisendandmed sektorist jms); rahvusvahelise praktika

kaardistus; süvaintervjuud, grupiintervjuud, fookusgrupi arutelud, töötoad

turuosalistega; stsenaariumite SWOT analüüs; stsenaariumite kriteeriumipõhine hindamine;

stsenaariumite riskide analüüs; institutsionaalsete juhtimismudelite analüüs; õiguslik analüüs.

Raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikidega ühendamise analüüs

PwC

Meie varasem kogemus

54

Infrastruktuuri halduse divisjoni hooldusosakonna töö- ja protsesside uuring

Klient: Tallinna Sadam AS

Lepingu kestus: 2019

Uuringu eesmärgiks oli: tööde mahu ja töötajate optimaalsuse hindamine, eesmärkide saavutamist

mõjutavate asjaolude ja arenguvõimaluste tuvastamine, töötajate oskuste hindamine ja nende

arenguvõimaluste kaardistamine, osakonna eesmärkide täitmiseks vajaliku pädevuse kaardistamine.

Metoodika: dokumendianalüüs, intervjuud, küsitlus.

Klient: Rahandusministeerium

Lepingu kestus: 2017

Projekti eesmärgiks oli PMA ja VTA juhtimissüsteemide ümberkorraldamise võimalikkuse analüüs,

mille põhjal koostati ettepanekuid asutuste sisese ja asutuste ülesete optimeerimis-võimaluste

kohta. Töö raames kaardistati PMA ja VTA olemasolevad järelevalvesüsteemid, pakutavad teenused

ning ressursid ning tuvastati kattuvused. Samuti hinnati tegevusmudeleid ning koostati protsesside

ümberkujundamise ja elluviimise metoodika. Projekt hõlmas intervjuude läbiviimist PMA, VTA ja

MeM esindajatega, dokumendianalüüsi, juhtgrupi arutelusid, VTA klientide küsitlust, piirkondlike

keskuste juhtide küsitlust juhtimissüsteemide, ressursside kasutamise ja asutustevahelise koostöö

valdkonnas ning välisriikide kogemuse uurimist. Analüüsi tulemusena loodi ettepanekud erinevate

optimeerimisvõimaluste rakendamiseks mitmedimensioonilises vaates, pakkumaks lahendusi

parema teenuse pakkumiseks, sealjuures halduskoormust vähendades.

Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimisvõimaluste analüüs

PwC 55

Riskid ja nende maandamine

6

PwC

Riskide haldamise metoodika (1/3)

56

Riskijuhtimine keskendub projekti elutsükli jooksul tekkida võivate

probleemide süstemaatilisele tuvastamisele, analüüsimisele,

ettevalmistamisele ja kiirele reageerimisele. Sellise ettevalmistuse korral püsib

projekt õigel rajal ja jätkub eesmärgipäraselt ka ootamatult tekkida

võivates olukordades.

Agiilse riskijuhtimise põhifookuseks on kõrvalekallete varajane avastamine

ja valmidus reageerida ning teha muudatusi esialgsetes plaanides. Seda

võimaldab eelkõige läbipaistvus töötulemites, mistõttu luuakse ka

käesoleva projekti raames lahendusi jagatud keskkondades. Töötatakse viisil,

kus iga projektietapp loob osa lõpptulemusest, mistõttu on tulemite ja

väärtuse loomine kõigile osapooltele lihtsasti jälgitav.

Kuigi riskijuhtimise eest vastutab projektijuht, kes jälgib projekti kestel

tekkivaid riske ning juhib nendele meeskonna ja Tellija tähelepanu, on riskide

jälgimise ning nendest teavitamise kohustus kõigil projektimeeskonna

liikmetel. Enamasti toimub see projektimeeskonna sisestel nõupidamistel, kus

vaadatakse üle ajagraafikud, planeeritud tegevused ning tehtud tööd. Sõltuvalt

riski tüübist ning lahendusest räägitakse need läbi töövõtja meeskonna siseselt

või ulatuslikumate teemade puhul kaasatakse ka Tellija võtmeisikuid.

Viimased räägitakse läbi regulaarsetel kohtumistel Tellijaga,

kiireloomulisemates olukordades kas e-posti või telefoni teel. Vajadusel

korraldatakse ühe poole soovil erakorralisi kohtumisi/koosolekuid

riskijuhtimise arutamiseks.

PwC

Riskide haldamise metoodika (2/3)

57

Omavaheliseks koostööks projekti käigus pakume välja järgmised kommunikatsiooni- ja koostöövormid:

Projektiplaani ajakohasena hoidmine. Hoiame projektiplaani pidevalt ajakohasena ning teavitame Tellijat, kui tekib oht kõrvalekalleteks.

Hanke alusdokumentide põhjalik läbitöötamine ja projekti täpse metoodika ning ajakava loomine. Oleme riskide maandamiseks töötanud põhjalikult läbi hanke

alusdokumendid juba pakkumuse tegemisel ning loonud Tellija soovidele tuginedes võimaliku lähenemise teenuse osutamiseks. Võimalikke riske hinnatakse analüüsi aja- ja

tegevuskava loomisel, kuid ka hiljem projekti vältel jooksvalt.

Tööde tulemites kokku leppimine enne nende teostamist. On oluline, et projekti töövõtja ja Tellija poolne meeskond räägiksid tööde tulemid põhjalikult läbi enne nende

teostamist, et ühine arusaam oleks tagatud. Seda tehakse erinevates koostööformaatides, nt iganädalased kohtumised hetkeseisust ülevaate andmiseks.

Osapoolte vaheline kommunikatsioon. Peame oluliseks, et Töövõtja meeskond ja Tellija meeskond suhtlevad omavahel tihedalt ning vahetult. Näeme, et aus ja sõbralik

kommunikatsioon aitab vältida riskide realiseerumist oluliselt.

Pidev tagasiside tehtud töödele. Ootame Tellija esindajatelt tagasisidet tehtud tööle projekti kestel ning võimalusel kaasame Tellijapoolse kontaktisiku operatiivsesse töösse.

1

2

3

4

5

PwC

Riskide haldamise metoodika (3/3)

58

Riskijuhtimise käigus töötame selle nimel, et minimaliseerida negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosust. Teeme seda läbi riskide tuvastamine, kvantifitseerimise, tegevuskava väljatöötamise ning elluviidud tegevuste kontrolli. Tegeleme riskide tuvastamise, täpsustamise ja maandamisega ning ennetamisega lisaks ettevalmistavale faasile ka projekti käigus, et tagada üles kerkinud probleemide tuvastamine ja nende lahendamine kõiki osapooli rahuldavalt.

Riskide puhul arvestame, et projektiga kaasnevad oodatavalt erinäolised riskid. Seetõttu on riskide vaates samuti oluline agiilne projektijuhtimine ja riskide haldamine.

Riskide juhtimisel lähtume järgmistel lehekülgedel kirjeldatud riskianalüüsi tabelist. Projekti ettevalmistuse faasis hindame riskide võimalikku mõju ning realiseerumise tõenäosust (skaalal 1-3). Hindamisel juhindume riskide hindamise mudelist. Projekti kestel keskendume riskidele, mis avalduvad maatriksi punasel osal ning jälgime neid, mis on kollased.

Riskijuhtimise üldvastutaja on projekti koordinaator ehk projektijuht, kes on kõige paremini kursis projekti arengutega ning saab vajadusel kiiresti reageerida muutuvatele oludele ning võtta kasutusele maandamismeetmed.

Alljärgnevas tabelis anname ülevaate meie esmasest riskihinnangust tervikuna lepingu osas, mille osas korrigeeritakse vajadusel lähenemist sõltuvalt analüüsi reaalsetest vajadustest. Oleme ära märkinud enda nägemuse uuringu võimalikest sisu- ja teostamise riskidest, nende realiseerumise tõenäosusest ja mõjust, samuti riskide ennetamisega ja võimalike tagajärgedega seotud tegevused ja vastutaja. Vajadusel vaatame riskihinnangud koos Tellijaga üle analüüside alustamisel.

Joonis 6. Riskide hindamise maatriks.

Mõju

T õ

e n

ä o

s u

s

PwC

Riskianalüüs (1/6)

59

Nr. 1 Projektiga seotud Tellija poolseid võtmeisikuid ei ole võimalik kaasata piisaval määral ja õigel ajal

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

3 1 Tellijapoolse projektijuhi ja juhtrühma liikmete panuse välja selgitamine ja piisavuse tagamine on eduka koostöö aluseks. Alustame

kaasamistegevustega kohe projekti alguses. Selgitame välja oluliste isikute kättesaadavuse ja haldame seda informatsiooni kogu

projekti kestel. Regulaarsed kohtumiste ajad lepitakse kokku avakohtumisel ja broneeritakse kalendrites varakult. Sealjuures

arvestame võtmeisikutena peamisi otsustajaid vajadusel ka igas töörühmas ja ka koostöökogus. Eelduslikult on olulised iga

töörühma juhid ja koostöökogu juht.

Projektijuht

Nr. 2 Sujuv ja operatiivne kommunikatsioon Tellija ja projekti meeskonna vahel on häiritud

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

3 1 Eeldame, et Tellija meeskonnas on määratud Tellija poolne projektijuht, kes on jooksvalt peamine kontaktisik ning kes

vastutab Tellija poolsetest kokkulepetest ja ajakavast kinnipidamise eest. Lepime juba avakoosolekul kokku protseduurid,

töövahendid ja eeldused efektiivse kommunikatsiooni tagamiseks. Jooksev kontroll protseduuridest kinnipidamiseks. Räägime läbi

kõikide osalejate vastutuse projekti läbiviimisel. Jooksva kommunikatsiooni tagamiseks täpsustame agiilse projektijuhtimise

meetodid ja võtted projekti alustamisel, töörühmadega seotud kommunikatsiooni tagamiseks kasutame oodatavalt ka

ühiskasutatavaid dokumentide ja ülesannete jagamise keskkondi (nt Microsoft SharePoint). Iga minihanke raames võib olla vajalik

sealjuures põhimõtted üle vaadata.

Projektijuht

PwC

Riskianalüüs (2/6)

60

Nr. 3 Vajalike huvigruppide kaasamine analüüsiprojekti on vähene või mitte võimalik.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

3 3 Kui analüüsi tulemustele või tehtavatele ettepanekutele ei ole huvigruppide seas laialdast toetust, võib see takistada soovitud

muudatuste rakendamist. Vastuseis või motivatsiooni puudumine võib tuleneda ebapiisavast kaasamisest, kommunikatsioonist või

muudatuste tajutavast koormusest. Sellised takistused nõuavad osalusprotsesside tugevdamist ja läbipaistvust.

Samuti arvestatakse analüüsi ellu viimisel erinevate huvigruppide ajaliste võimalustega ning kokku lepitakse ühistes

kommunikatsiooni vormides ja aegades. See on oluline, kuivõrd riigiasutustes töötavate inimeste tööajad võivad olla erinevad

vabatahtlike ajalistest saadavustest, kuivõrd sageli on vabatahtlikud põhitöökohaga päeval hõivatud.

Projektijuht

Nr. 4 Koondatud andmete põhjal ei ole võimalik teha laiaulatuslikke järeldusi.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

3 3 Projekti nõuetekohaseks läbiviimiseks on oluline saada täielik ja asjakohane andmestik. Kui Tellija poolt ei ole võimalik esitada kõiki

vajalikke andmeid või on andmed osaliselt kättesaamatud, võib see tugevalt piirata analüüsi põhjalikkust ja usaldusväärsust.

Andmete puudumine võib põhjustada ebatäpsusi mudelites ja takistada süsteemsete järelduste tegemist.

Seetõttu on oluline, et juba enne projekti alustamist on projektimeeskond kaardistanud võimalikud lähenemised vajaminevatele

andmetele, sh otsinud ka avalikult kätte saadavaid andmeid, mida on võimalik kasutada analüüsis.

Projektijuht

PwC

Riskianalüüs (3/6)

61

Nr. 5 Töövõtja meeskonnaliikmeid on vaja asendada erakorralistel juhtudel (näiteks töötaja pikaajaline haigestumine, töötaja lahkumine ettevõttest jms).

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

2 1 Meeskonna komplekteerimine lähtub eelkõige osalejate kompetentsidest. Vähemalt mõned projekti kaasatud eksperdid on

nõutust laiema profiiliga, mistõttu on nad võimelised teineteist (lühiajaliselt) asendama. Töövõtja organisatsioonis on pakkumise

tegemisel olemas ka alternatiivne ekspert, kes vajadusel saab meeskonnaga liituda. Töötajate vahetuse sujuvuse tagab meie

teadmushalduse protsess ja projekti dokumenteerimine. Meeskonnaliikmete tööga on kursis ka teised projekti meeskonna

liikmed, kes saavad vajadusel töö üle võtta või kogutud teadmisi/infot edasi anda. Tervikuna oleme meeskonna komplekteerimisel

arvestanud asendusvõimekusega ning asjaoluga, et ühes valdkonnas oleks rohkem kui üks ekspert.

Projektijuht

Nr. 6 Puhkuste plaanid on osapoolte vahel kooskõlastamata ja kommunikeerimata.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

2 1 Selgitame oluliste isikute puhkuseplaanid välja kohe projekti alguses. Iga etapi puhul arvestame projektiplaanis vastavalt

puhvriga, sh arvestame riigipühade ja levinud puhkuseperioodidega. Küll aga oleme valmis vajadusel töörühmasid operatiivselt

ümber suunama ka olukorras, kus mõni üksik osapool ei ole kättesaadav (üldiselt üritame tööde suunamisel vältida sõltuvust

üksikutest isikutest ja nende kättesaadavusest).

Projektijuht

PwC

Riskianalüüs (4/6)

62

Nr. 7 Kinnitatud ja kooskõlastatud ajakavast ei peeta kinni teenuse osutamise lepingu pool(t)e süül (ei ole tegemist vääramatu jõuga).

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Teosta-

mine

2 1 Projekti raames jooksev suhtlus ja meeldetuletused enne tähtaegade saabumist, töö jagamine väiksematesse tükkidesse

(vajadusel andmepäringu vms n-ö tükeldamine) ja regulaarne infovahetus. Kokkuleppele jõudmine poolte vahel ning muudetud

ajakava koostamine, mis tagaks projekti õigeaegse valmimise, põhjustades samas pooltele võimalikult vähese täiendava

lisaressursi kaasamise vajadust. Töövõtja vaatest oleme arvestanud hankekutses nõutust suurema meeskonnaga, et tagada

asendusvõimekus ja tagada ekspertiisi kaasamise võimalus laiemalt (sh nt toetava konsultandi kaasamine).

Projektijuht

Nr. 8 Sisendit andvate osapoolte vastused võivad jääda kasinaks või ebatäpseks.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Sisu 2 1 Süsteemselt ettevalmistatud agendade koostamine ja sisendmaterjali ning agendade edastamine enne kohtumisi aitab

kaasatavatel osapooltel paremini kohtumiseks ette valmistuda ja muudab arutelud sisukamaks. Erinevate tehnikate rakendamine

(avatud/suletud küsimused jm) aitab tulla toime erinevat tüüpi intervjueeritavatega. Vajadusel valimi ülevaatamine, kui tegevuste

käigus selgub, et isikute teadmised ei ole teemavaldkonnas piisavad. Eeldame, et enamik kohtumisi toimuvad grupiaruteludena,

mis vähendab riski, et ükski osaleja ei ole võimeline asjakohaselt sisendit andma.

Projektijuht

PwC

Riskianalüüs (5/6)

63

Nr. 9 Ootused projekti tulemite suhtes on osapooltel erinevad.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Sisu 3 1 Ootuste ja skoobi juhtimine toimub jooksvalt projekti kulgedes, tulemite eesmärgid ja sisu komponendid räägitakse läbi enne iga

etapp juhtrühmas, nii et enne etapi algust on võimalik järgmise etapi ootuseid ja sellest tulenevalt ka vajalikku töömahtu

täpsustada. See tagab ka Tellija esindaja pideva kaasatuse projekti.

Projekti meeskond tagab vaheülevaadete/staatusraportite esitamise projekti hetkeseisust vahekoosolekute raames ning vajaduse

ilmnemisel projekti tulemuste korrigeerimise, vajadusel täiendavate toimingute teostamise (töömahu piires).

Projektijuht,

Kvaliteedijuht

Nr. 10 Tulemite loomisel sisendi tõlgendusvigade esinemine.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Sisu 2 1 Tõlgendusvigade peamiseks maandamismeetmeteks on asjakohane projekti dokumenteerimine, neljasilma printsiip

kvaliteedikontrollil (PwC sisemine riskijuhtimise mehhanism – tulemeid kontrollib kvaliteedijuht), regulaarne Tellija informeerimine.

Iga etapi tulemusi tutvustatakse Tellijale. Lisaks arvestame iga rakendatava metoodika kasutamisel võimalikku metoodika

puudujääki ning toome selgelt välja lõppraportis selliste puudujääkide võimaliku mõju tulemitele. Asjakohane koostöö Tellijaga

vigade täpsustamiseks, vigade põhjuste selgitamine dokumenteeritud materjalide alusel, vajadusel asjakohaste täiendavate

analüüsitegevuste läbiviimine pakkumuse töömahu sees.

Projektijuht,

Kvaliteedijuht

PwC

Riskianalüüs (6/6)

64

Nr. 11 Vastandlike tulemuste avaldumine projekti käigus, tulenevalt kaasatud isikute varasemast kogemusest, valmisolekust ning meelsusest (intervjuudes) või

teaduskirjandusest.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Sisu 2 2 Vajadusel täiendavate selgituste küsimine, vastuste, andmete ja aluseelduste võrdlemine ning valideerimine dokumendianalüüsi

sisendi ning juhtrühmaga. Analüüsimetoodika kohandamine ning vajadusel täiendava uurimistöö tegemine projekti töömahu piires

vastandlike tulemuste saamise korral.

Projektijuht

Nr. 12 Tellijat ei rahulda projekti tulemused.

Tüüp Mõju-

hinnang

Esinemise

tõenäosus

Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja

Sisu 2 1 Tellija ootuste kaardistamine, analüüsi fookuse ja andmeanalüüsivahendi sisu ja vormi osas ootuste kokkuleppimine projekti

alustamisel, pidev suhtlus Tellija ja Töövõtja vahel, projekti tulemuste regulaarne kooskõlastamine ning juhtrühma koosolekud.

Täpsete põhjuste selgitamine, miks ja millega Tellija rahul ei ole, kava koostamine puuduste kõrvaldamiseks.

Projektijuht

PwC

Kvaliteedijuhtimine

65

Kvaliteet on iga projekti kõige olulisem komponent. Käesolevaks projektiks kohandame PwC kvaliteedijuhtimise plaani, milles on sätestatud soovitavad kvaliteedi tasemed, kvaliteedi väljundid ning kirjeldatud, kuidas projekti käigus tagatakse väljundite ning tegevuste kvaliteet.

Meie kvaliteedi juhtimise plaan sisaldab seega nii projekti väljundeid/tulemeid kui ka

tööprotsesse eesmärgiga tagada, et:

• Väljundid ja tulemid vastavad eelnevalt kokku lepitud standarditele, nõuetele ning kvaliteedi tasemele;

• Ülesannete täitmiseks ning tulemuste saavutamiseks on sisse seatud tööprotsessid, mis on efektiivsed ning

nõuetekohaselt ellu viidud;

• Võimalikud probleemid projektis on varakult tuvastatud ning tegevused probleemide lahendamiseks on

teostatud.

Kvaliteedi juhtimise plaani koostame projekti alguses. Plaan sisaldab järgmisi komponente:

1. Kvaliteedi eesmärgid;

2. Projekti võtmetulemid ning protsessid, mille kvaliteeti kontrollitakse;

3. Kvaliteedistandardid ja kriteeriumid;

4. Kvaliteedi kontrolli meetodid;

5. Kvaliteedi juhtimise teostajate rollid ning vastutused;

6. Kvaliteedi tagamise vahendid;

7. Kvaliteedi kontrolli käigus tuvastatud probleemide raporteerimise süsteem.

Kvaliteedi juhtimise plaani koostamine kuulub projekti ettevalmistavate tegevuste

hulka ning seda uuendatakse jooksvalt projekti vältel.

Analüüsi teostamisel viime läbi järgmisi tegevusi:

• Kvaliteedikontrolli tegevused tagamaks, et projekti tulemused vastavad

kokkulepitud kvaliteedile;

• Kvaliteedi tagamise tegevused tagamaks, et protsessid tulemite tootmiseks on ellu

viidud ning efektiivsed.

Enne tulemite Tellijale esitamist läbivad kõik projekti tulemid kvaliteedikontrolli

tagamaks nende vastavus kõrgetele kvaliteedistandarditele. Meie tulemite

keeleline korrektsus, vormistamine ning esitlemine läbib ka kvaliteedijuhi

kontrolli. Tema rolliks on tagada, et projekti tulemite saavutamiseks läbi viidud

tegevused vastaksid PwC kvaliteedistandarditele.

Kvaliteedi juhtimise plaani täitmise eest vastutab kvaliteedijuht tihedas koostöös

projektijuhiga. Käesolevas projektis täidab kvaliteedijuhi rolli PwC ärinõustamise

üksuse juht Erki Mägi.

PwC 66

Maksumus

7

PwC

Maksumus

67

Kinnitame, et meie pakkumuse maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud

lepingu täitmiseks ning on seotud analüüsi dokumendi koostamisega ja nende

üleandmisega Tellijale.

Käesolev pakkumus kehtib 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Eelduslik töömaht

tundides

Maksumus

(EUR, käibemaksuta) Käibemaksumäär

Maksumus (EUR,

käibemaksuga)

600 tundi 53 690 24% 66 575.60

PwC 68

Lisad

8

PwC

Lisad

69

Lisa 1 Aja- ja tegevuskava.xlsx

Lisa 2 CV Kristel Jakobson-Pallo Projektijuht.asice

Lisa 3 CV Erki Raja Ekspert.asice

Lisa 4 CV Karmen Limmer Ekspert.asice

Lisa 5 CV Gert Avar Reinumägi Ekspert.asice

PwC

pwc.com

Aitäh!

© 2025 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste

alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt

teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks

on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik.

Töövõtuleping nr 2-10/11-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi töövõtja), registrikood 10325507, mida esindab juhatuse liige Erki Mägi, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli

analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile” (viitenumber 298598) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 meede 21.4.7.4 „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused" ja 21.4.7.9 „Laste ja perede toetamine“ (edaspidi rahastaja).

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – andmetöötluse leping; Lisa 2 – pakkumus.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumuses

fikseeritud kogumaksumusele 53 690 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt: 2.2.1. analüüsi I etapi vastuvõtmise ja esitluse järgselt 50% lepingu hinnast; 2.2.2. analüüsi II etapi vastuvõtmise ja esitluse järgselt 50% lepingu hinnast.

2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu intellektuaalomandiõiguste eest.

2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 298598, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö üleandmine tellijale toimub etappide kaupa vastavalt riigihanke alusdokumentides

esitatud ja pakkumuses toodud ajakavale järgmiselt: 3.1.1. analüüsi I etapi tulemite esialgsete versioonide esitamine hiljemalt 3 kuud pärast

lepingu sõlmimist;

3.1.2. I etapi tulemite lõplike versioonide esitamine hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist;

3.1.3. I etapi tulemite esitlus hiljemalt 2 nädala jooksul pärast I etapi lõplike versioonide kinnitamist;

3.1.4. analüüsi II etapi tulemite esialgse versiooni esitamine hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist;

3.1.5. II etapi tulemite lõpliku versiooni esitamine hiljemalt 7 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.6. tööde lõpptähtpäev on hiljemalt 2 nädalat pärast II etapi tulemite lõpliku versiooni

esitamist. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks

teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Pooled korraldavad vajadusel jooksvate küsimuste lahendamiseks nõupidamisi, mille läbiviimise ja kirjaliku tagasiside andmise korra lepivad poolte kontaktisikud kokku esimesel töökoosolekul.

3.4. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või selgituste esitamist.

3.5. Töövõtja kohustub säilitama töö teostamiseks kasutatud materjalid ja/või algandmed terve lepingu täitmise perioodi jooksul ja tellija nõudmisel tellijale esitama.

3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

3.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Kui meeskonnaliikmete kogemus oli riigihankes pakkumuste hindamise aluseks, peab töövõtja meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavate meeskonnaliikmete kogemus jääb hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja toodud andmetega. Konkreetse isiku kogemust arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga (nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kogemus). Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.12. Tellija teeb kättesaadavaks või edastab hiljemalt 15 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest töövõtjale töö teostamiseks vajaliku sisendi. Kui töö teostamise käigus ilmneb vajadus täiendavaks sisendiks, täpsustatakse täiendava sisendi üleandmise tähtaeg töö teostamise käigus. Töövõtja on kohustatud kontrollima sisendi sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.13. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt

5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.

3.14. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale), mis on leitav siit: https://rtk.ee/toetused- taotlemine/toetusfondid-ja-programmid/uhtekuuluvus-ja-siseturvalisuspoliitika-fondid

3.15. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö etapi vastavust lepingus sätestatule 5 tööpäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.16. Tellijal on õigus keelduda töö etapi vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.16.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

3.16.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

3.16.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga.

3.16.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.17. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

3.18. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 3.19. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette dokumendid, mida on vaja esitada

Eetikakomiteele või Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

3.20. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul.

3.21. Kui lepingu punktis 3.20 nimetatud loa saamine või andmete/ dokumentide väljastamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga.

4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise kohta.

4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda.

4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumisest teadasaamisest.

4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist.

4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata,

et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

4.11.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.11.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal;

4.11.7. rahastaja tingimuste (teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.

4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.12.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.12.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu

erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

4.14. Kui töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud.

4.16.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

4.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse arvates teose tellijale üleandmisest, et töövõtja annab teose suhtes kehtivate autori varaliste ja isiklike õiguste osas tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antavad litsentsid ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

5.2. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

5.3. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

5.4. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.5. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju hüvitama.

5.6. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Sild-Harutši, tel

51949691, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kristel Jakobson-Pallo, tel 5692 1010, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest

vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad, tegevuste ja aruandluse tähtajad.

9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra.

9.3.3. see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda töö lõpptähtpäeva ja/või vahetähtaegade muutmist proportsionaalselt viivituses oldud aja võrra.

9.3.4. lepingu punktis 3.21 toodud juhul. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega.

9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu

mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Erki Mägi peadirektor juhatuse liige