Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia kinnitamine

KÄSKKIRI

06.01.2026 nr 1-2/26-002

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui

raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia

kinnitamine

Tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761, 16. veebruar 2018, millega

kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt […], artikli 3 punktide 1 ja

2 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel:

kinnitan

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve

strateegia (lisatud). tunnistan kehtetuks

2. 30.06.2025. a otsuse nr 1-2/25-043.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Koostaja: Kadi Zavadskis

2

KINNITANUD

peadirektori 06.01.2026

käskkirjaga nr 1-2/26-002

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse

järelevalve strateegia

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

Järelevalve strateegia eesmärk .................................................................................................... 4

Järelevalve põhimõtted ............................................................................................................... 6

Järelevalve meetodid .................................................................................................................. 8

Järelevalve tööplaan.................................................................................................................. 10

Järelevalve läbi viimine ja dokumenteerimise korraldamine ................................................... 11

Järelevalve tulemuste hindamine .............................................................................................. 15

Koostöö raudteevaldkonna organisatsioonidega ...................................................................... 17

Ohutusasutuse ennetus- ja teavitustegevused ........................................................................... 18

3

Sissejuhatus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ehitusosakond ja raudteeosakond

täidavad vastavalt majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrusele nr 62 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ Eesti raudteesektori ohutusasutuse ülesandeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT L 138,

26.5.2016, lk 102–149) toodule.

Raudteeosakonna vastutusalaks on raudteeseadusega TTJA-le pandud kõik ülesanded v. a

raudteerajatiste kasutusõiguse andmine, s.h raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ning

raudteeinfrastruktuuri allsüsteemide kasutuselevõtulubade väljastamine ja ehitusaegne

järelevalve, mis on TTJA ehitusosakonna vastutusalaks.

Osakonna juhtimine, koosseis, tegevusvaldkond ja ülesanded on kehtestatud TTJA peadirektori

poolt 19.09.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-056 kinnitatud osakondade põhimääruses.

Käesolev Järelevalve strateegia dokument vaadatakse üle vähemalt 3 aastase intervalliga või

olulise muudatuse korral. Dokumendi versioon, vastutaja ja muudatused on kajastatud

osakonna kettal asuvas „RO dokumentide register“ dokumendis. Järelevalve strateegia

avalikustatakse TTJA koduleheküljel.

4

Järelevalve strateegia eesmärk

Mõistlike järelevalve otsuste tegemiseks peame suutma vaadata kaugemale kui üks menetlus

ning nägema laiemat pilti, mitte üksikute lahendamist vajavate probleemide jada. Peame

planeerima järelevalve tegevust pikaajaliselt, terviklikult ning põhjalikele analüüsidele

tuginedes.

Seetõttu tugineme lisaks kehtivatele Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonidele, Euroopa

Raudteeameti asjakohastele juhistele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

koostatud dokumendile „Ettevõtluskeskkonna programm“, Kliimaministeeriumi koostatud

„Transpordi- ja liikuvuse programm 2025-2028“ dokumendile, Vabariigi Valitsuse

„Liiklusohutusprogramm 2026-2035“ dokumendile, üleriigilisele riskianalüüsile, TTJA

strateegiale 2025-2030.

Meie täpsemad eesmärgid on järgmised:

 Teeme koostööd raudteesektoriga ohutusjuhtimise järjepidevaks parandamiseks. Selle

jaoks panustame sektori regulaarsesse teavitamisse, toetame ettevõtete omavahelist

kogemuste jagamist ning otsime võimalusi nii enda kui sektori jaoks koolituste

korraldamiseks.

 Aitame tagada ohutust raudteel. Selleks analüüsime ohutusnäitajaid ja esitatud

aruandeid, kaardistame riske, kontrollime raudteeliikluse, raudteeveo, raudteerajatiste

ja raudteeveeremi vastavust nõuetele, tehnilise dokumentatsiooni ja tegevuseeskirja

nõuetele vastavust ning töötajate nõutud pädevuse olemasolu. Ohutuse tagamise

eesmärgil teeme vajadusel ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks raudteeseaduse §

35 lõike 5 alusel, piirame või sulgeme raudteeliikluse raudteeseaduse § 44 alusel.

 Kavandame ja hindame ohutuseesmärkide täitmist. Igal aastal vaatame üle

ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja koostame selleks plaani

ohutusdirektiivi 2016/798 artikli 4 lõike 1 punkti f alusel. Lisaks koostame aastaaruande

raudteeseaduse § 38 lõike 7 alusel, mille avaldame TTJA kodulehel.

 Hoiame raudteeliiklusregistri ja EL veeremiregistri (EVR) andmestiku ajakohasena.

Selleks menetleme ettevõtjate poolt esitatud registrikande taotlused ja selgitame välja,

milliste raudteerajatiste või raudteeveeremi osas vajab raudteeliiklusregister ja EL

veeremiregister (EVR) täiendamist.

5

 Menetleme ühtseid ohutustunnistusi, ohutuslubasid ja tegutsemise ohutustunnistusi

ning teostame regulaarset järelevalvet nende üle. Taotlusi menetleme Euroopa

Raudteeameti poolt hallatavas One-Stop-Shop (edaspidi OSS) süsteemis ja TTJA

järelevalve infosüsteemis (JVIS). Kaardistame ära olukorra, vajadusel küsime

täiendavaid tõendeid ning kasutame saadud teavet süsteemselt ka edaspidi järelevalve

käigus.

 Aitame kaasa ajaloolise raudtee, sealhulgas kitsarööpmeliste raudteede ohutuse

tagamisel. Nõustame ohutusjuhendi koostamisel ja kiidame selle heaks raudteeseaduse

§ 11 lõike 3 alusel.

 Teeme koostööd teiste Euroopa liikmesriikide ohutusasutustega ja Euroopa

Raudteeametiga. Vajadusel aitame menetleda ühtse ohutustunnistuse menetlemist

raudteeseaduse § 34 ja sõlmitud koostöölepingute alusel, samuti jagame ohutusalast

teavet.

 Seisame raudteeveeremi nõuete kohase hooldustöö korraldamise eest. Väljastame

hoolduse eest vastutavale üksusele sertifikaadi (ECM sertifikaat) raudteeseaduse § 42

alusel kui ka siseriiklikult kehtiva tehnohoolde ja remondi tegevusloa raudteeseaduse

§ 12 lõike 1 punkti 4 alusel, ning teostame nende ettevõtete üle järelevalvet.

 Tagame vedurijuhtide erapooletu ja kvaliteetse koolitamise ning eksamineerimise.

Kiidame heaks ja teostame järelevalvet koolituskeskuste ja eksamineerijate üle.

 Tagame riskihindamise meetodite kasutamise raudteesektoris. Jälgime riskihindamise

rakendamist ja tagame oluliste muudatuste korral ohutushindamisasutuse (Assesment

Body ehk AsBo) kaasamise ettevõtte poolt.

 Edendame raudteesektoris ohutuskultuuri põhimõtete juurutamist ja ohutuskultuuri

mudeli rakendamist ettevõtete ohutusjuhtimise süsteemi põhiprotsessides. Julgustame

ettevõtteid jagama sektoriga ohutuskultuuri rakendamise praktikaid.

 Raudteeohutust tagavate ettepanekute esitamine ministeeriumile seadusandluse

muutmiseks. Vajadusel organiseerime ettepaneku koostamiseks vastava töögrupi, kuhu

kaasame raudtee-ettevõtete eksperte.

6

Järelevalve põhimõtted

Järgime oma järelevalve käigus Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlust, eesmärgiga olla oma

tegevuses ja otsustes proportsionaalsed, ühtsed ja vastutavad.

Meie järelevalve põhimõtted on järgmised:

 Oleme avatud. Meie tegevus on läbipaistev ja sõltumatu, meie otsused on objektiivsed,

õiglased ja põhjendatud. Oleme proaktiivsed nõuandjad ning suhtluses peame oluliseks

ausust ja austust.

 Oleme koostööle suunatud. Väärtustame koostööd ja kaasamist nii asutuse sees kui

väliste partnerite ja turuosalistega, sh teised ohutusasutused, Ohutusjuurdluse Keskus ja

Euroopa Raudteeamet. Toimime ühtse meeskonnana, hoiame häid suhteid ning hindame

meile antud tagasisidet.

 Oleme tulemuslikud. Meie töö on eesmärgistatud ning me soovime, et meie tegevusel

oleks positiivne mõju. Oleme alati orienteeritud lahendusele ning protsessis püüdleme

efektiivsuse ja võimalikult optimaalse tulemuse poole.

 Oleme asjatundlikud. Väärtustame kompetentsust, teaduspõhisust ning elukestvat

õpet. Oleme avatud muutustele ning otsime pidevalt võimalusi arenguks. Ühiskonnas

oleme hinnatud ja usaldusväärne arvamusliider, kes panustab ka raudteesektori ja

avalikkuse teadlikkuse tõstmisse. Rakendame kompetentside hindamisel ja juhtimisel

ning arendamisel TTJA peadirektori käskkirjaga 19.06.2025 nr 1-2/25-042 kinnitatud

juhendit „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudteeohutusasutuse

kompetentside juhtimise süsteemi kinnitamine“

 Kogume ja analüüsime teavet. Kogume teavet paljudest usaldusväärsetest allikatest,

see hõlmab ohutusjuhtimise süsteemide hindamisel kogutud teavet, varasema

järelevalvetegevuse tulemusi, eksperthinnanguid, veeremiüksuste lubades esitatud

asjakohast teavet, riiklike uurimisasutuste aruandeid, muid andmeid õnnetusjuhtumite

või vahejuhtumite kohta, raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate iga-aastaseid

ohutusaruandeid, hoolduse eest vastutavate üksuste aruandeid, kodanike kaebusi ja

muid asjakohaseid allikaid. Raudteeohutuse tagamiseks kasutame mõõdikuid ja

tegeleme riskide ennetamisega.

 Oleme menetluslikult järjepidevad. Vaatame suuremat pilti, hoiame menetlusel pilgu

lõpuni peal, et midagi ei jääks pooleli ja teeme menetluse lõpus kokkuvõtteid, mis läks

7

meie tegevuses hästi ja mis vajab täiendamist. Tagame järjepidevuse sama liiki

menetlustes, et süsteemi osapooltele oleks selge, millistel alustel toimub menetluse

protsess ning otsuse tegemine.

 Seame esikohale olulised tegevused. Hindame erinevatest usaldusväärsetest allikatest

saadud teavet ja analüüsime, et teha kindlaks, millised teemad on kõige tähtsamad. Meie

põhirõhud on ennetustööl, teavitamisel, järelevalvel ning oma pädevuse tõstmisel.

Arvestame kogutud teabega oma järelevalve kavandamisel. Teeme selgeks, milliseid

ressursse on vaja koostatud strateegia ja kava elluviimiseks, ning planeerime nad oma

eelarvesse.

 Oleme uuenduslikud. Oleme tulevikku vaatav nutikas ja arenev ohutusasutus.

Hoiame ennast kursis uute tehnoloogiate, meetodite ning e-lahenduste kasutuselevõtu

võimalustega. Meie eesmärgiks on nutikus ja väiksem halduskoormus. Panustame ameti

digi-innovatsiooni lahendusetesse: loome raudteeohutuse järelevalve ja riikliku

raudteeliiklusregistri pidamise analüüsimise vahendite sisu, teeme koostööd

arendustiimiga ja osaleme rakendamises. Oleme ettevõtjatele partneriks uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu diskussioonides. Anname sisendi Euroopa Raudteeameti

arendustesse raudtee valdkonnas.

8

Järelevalve meetodid

Järelevalve käigus kasutame tavapäraselt erinevate meetodite kombinatsiooni, eelkõige

ohutuskvaliteedi kontrolli koos paikvaatlusega.

 Ohutuskvaliteedi kontroll - tegevus, mille raames hinnatakse, kas raudteeveo-

ettevõtja või taristuettevõtja järgib kindlaid ohutusjuhtimise nõudeid või võrreldakse

tema tegevust kindla meetodiga, mida kasutatakse ohutusjuhtimise süsteemi

ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviimisel. Samuti kasutatakse ohutuskvaliteedi kontrolli

hoolduse eest vastutavate üksuste sertifikaadi (ECM) omanike ja koolituskeskuste

järelevalve korral.

 Paikvaatlus - raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja tegevuse konkreetse ja

kindlapiirilise aspekti kontroll, mida viib ellu meie volitatud ametnikud. Kontrolli

eesmärk on teha kindlaks Euroopa Liidu ja riikliku õiguse täitmine või tõendada, et

öeldut või ohutusjuhtimise süsteemi lisadokumentides märgitut ka tegelikkuses

rakendatakse. Kontroll tõendab nii protsessi toimimist kui ka selle toimivust. Kontroll

annab kontrollijale teadmise, et midagi on reaalselt olemas ja rakendatakse. Järelevalve

käigus täidetakse kontrollnimekiri ja küsitakse kontrollküsimusi. Vaadatakse üle

dokumendid (sh VEPS väljavõtted, vedurijuhtide õppekoosolekul osalemise

päevaraamat), raudteerajatis, depoo või raudteeveerem.

Ülevaatust teostatakse avaliku ja mitteavaliku raudtee, konkreetse teemapüstituse,

reisijateveo ohutuse (sh eeskirjad), kaupade (sh ohtlik kaup, kauba kinnitus) või

konkreetsete liiklus- ja manöövritöö piirkondade (sh jaamade) osas.

 Hinnangu andmine – kuidas on omavahel integreeritud ohutuskultuur (safety culture),

riskijuhtimise korraldamine ning inim- ja organisatsioonilised faktorid (HOF) ettevõtte

tegevuses.

 Muu järelevalve – ohutusalased arutelud, kuulamised, küsitlused.

Selliseid meetodeid nagu küsitlused, dokumentide läbivaatamine või tõendav kontroll saab

kasutada suuremas või väiksemas ulatuses erineva mahuga protsesside puhul ja neid

kombineerida, et saada ülevaade ettevõtte ohutustulemustest ja tuvastada neid tulemusi

mõjutavad puudujäägid. Seejärel võib kasutada üksikisikute küsitlemist, dokumentide uurimist

ja tõendavat kontrolli, et teha otsus organisatsiooni juhtimise arengutaseme ja süsteemi

suutlikkuse kohta kontrollida tekkinud riske. Pärast seda teeb ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviiv

9

vastutav ametnik otsuse, kasutades juhtimissuutlikkuse mudelit või arengumudelit , et hinnata,

kui hästi toimib ettevõtte ohutusjuhtimise süsteem. Ülesannete täitmise vaatlus ja võimalusel

juhtkonna koosolekutel osalemine on tegevused, mis suurendavad riikliku ohutusasutuse

teadmisi konkreetse raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja tema

ohutuskultuuri kohta. Püüame saavutada head tasakaalu ülalt alla tegevuse (ohutusjuhtimise

süsteemi kontroll) ja alt üles tegevuse (kohapealne paikvaatlus toimuva vaatlemiseks) vahel.

Järelevalve lähenemisviisides võib koondada olemasolevad kontrollitegevused ja kombineerida

need ohutusjuhtimise süsteemi ohutuskvaliteedi kontrolliga, et tehakse valik erinevatest

juhtimiskordadest. See vähendab teatavate meetodite mõne puuduse mõju ja annab tõesema

üldpildi järelevalvesubjekti tegelikest tulemustest. Neid meetodeid saab kasutada raudtee-

ettevõtjate liideste valdkonnaüleseks uurimiseks, et saada Eesti tasandil üldpilt sellest, kuidas

erinevaid küsimusi hallatakse raudteevõrgus tervikuna.

10

Järelevalve tööplaan

Järelevalvemenetlused jagunevad korralisteks ja planeerimata järelevalveteks.

 Korraline järelevalve põhineb ettevõtete küpsusmudelis kajastuvatel riskihinnangutel,

milles võetakse arvesse väljastatud lube/tunnistusi, varasemaid järelevalvemenetlusi,

toimunud vahejuhtumeid/õnnetusjuhtumeid, ettevõtte tegutsemist. Lisaks arvestatakse

TTJA ohuprognoosi ja sisemisi ohutusnäitajaid.

 Planeerimata järelevalve on kontroll, mis viiakse läbi vastusena teabele, mis on saadud

raudteesüsteemi osaleja tegevuse või tegevusetuse või raudteesüsteemi funktsionaalsete

häirete või mittevastavuste kohta, näiteks kaebus, meediast pärit teave.

Järgmise aasta järelevalve tööplaani koostamisega alustame iga aasta detsembris eelmise

perioodi kokkuvõtete tegemisega ja kinnitame hiljemalt esimeseks märtsiks. Järelevalve

tööplaani vaatame jooksvalt üle, eesmärgiga hinnata selle tulemuslikkust ning täiendamise

vajadust. Järelevalve tööplaan avalikustatakse ka TTJA koduleheküljel raudtee järelevalve

rubriigis.

Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame pooleli olevate ohutustunnistuste ja ohutuslubade

menetlustega ning nende lisamise vajadusega järelevalve kavasse.

Kui järelevalve tööplaani lisatakse ettevõtja, kellel on olemas ka Euroopa Raudteeameti või

teise liikmesriigi ohutusasutuse poolt väljastatud ühtne ohutustunnistus, siis teavitame

järelevalve plaanidest ka vastava liikmesriigi ametiasutust. Lähtutakse liikmesriikide vahel

sõlmitud koostöökokkulepetest.

Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame järgmiste vajadustega kontrollida:

- raudteerajatiste ja -veeremi tehniline seisukord ja ohutus;

- raudteerajatiste ja -veeremi regulaarse hooldustööde toimivus;

- esitatud aruannetes sisalduva info kontroll;

- kehtivate tunnistuste olemasolu;

- inimteguritega seotud küsimused, arvestades ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemis

kehtestatut;

- kehtestatud protseduuride olemasolu;

- seadusandluses nõutud juhendite olemasolu;

- varasema järelevalve tulemus.

Samuti arvestatakse kehtestatud järelevalve meetoditega ning järelevalveks eraldatud

ressurssidega.

11

Järelevalve läbi viimine ja dokumenteerimise korraldamine

Ühtse ohutustunnistuse väljastamise ja raudteeveeremi vastavushindamise menetlused

korraldatakse ühtne kontaktpunkt (One-Stop Shop OSS) süsteemis, kõik muud menetlused

korraldatakse TTJA järelevalveinfosüsteemis (JVIS). Teatud dokumentatsiooni menetlused

(komisjonide moodustamise otsused, kasutustasud, ametijuhendid, käskkirjad, vaided)

toimuvad TTJA poolt kasutatavas dokumendihaldussüsteemis Delta.

Dokumentide vormistamisel ja allkirjastamisel lähtutakse eelkõige TTJA peadirektori

27.03.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-022 kehtestatud dokumendihalduse korrast.

Järelevalvega seotud tööülesanded määratakse osakonna juhataja poolt, korraldatakse

raudteeosakonna tööplaanis kokku lepitud järelevalve tööplaani alusel või võetakse töösse

ametniku ettepanekul, kuid eelnevalt kooskõlastades tegevuse alustamise osakonna juhatajaga.

- Järelevalve menetlus algatatakse JVIS-es ja edastades sellekohase teate ettevõtjale

peamenetleja (vastutaja) poolt.

- Järelevalve teostamisele objektil eelneb ettevalmistuskoosoleku vormis. Järelevalve

meeskonna koosseisu määrab osakonna juhataja ning koosoleku korraldab järelevalve

eest vastutav ametnik. Koosolekuks ettevalmistavad sisendi annavad järelevalves

osalevad ametnikud vastavalt oma valdkondadele. Koosolekul vaadatakse üle

asjakohased dokumendid, sh kontroll-lehed, küsimused, eelmiste menetluste

protokollid, ettevõtte poolt esitatud aruandlus, juhendid, asjakohased varasemalt

toimunud juhtumid. Vajadusel küsitakse ettevõtte käest täiendavat infot: kehtivate

dokumentide, kohapeal osalevate töötajate kohta, sh vastutavate töötajate nimed,

seadmete loetelu jm.

Erinevates järelevalvetes kontrollime erinevaid aspekte:

 Ohutusloaga seotud järelevalves kontrollime ohutusjuhtimissüsteemi sisulist

rakendamist ettevõtte juhtimis- ja operatiivtasemetel, raudteeohutuse ja raudteeliikluse

eest vastutavate pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste olemasolu

raudteeliiklusregistris, vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust,

raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise

aruannete olemasolu ja sisu.

12

 Ühtse ohutustunnistusega seotud järelevalves kontrollime ohutusjuhtimissüsteemi

sisulist rakendamist ettevõtte juhtimis- ja operatiivtasemetel, veoeeskirja olemasolu

ning selle vastavust sätestatud nõuetele (ohutusnõuniku olemasolu ohtlike kaupade veo

korral) ja reaalsele olukorrale.

Ohutusjuhtimise süsteemide üle teostame järelevalvet arvestades Euroopa Raudteeameti poolt

koostatud juhendit „Jõustamiskorraldusmudel (Enforcement Management Model)“.

Tavapärane järelevalve vorm on ohutuskvaliteedi kontroll, mis toimub meeskonnas. Järelevalve

meeskond koostab küsimustiku. Aluseks võetakse ettevõtte viimane ohutusjuhtimise süsteemi

dokument. Analüüsime ettevõttega seotud juhtumeid, vaatame üle varasema järelevalve

tulemused, ettevõtte saadetud aruanded ning muu saabunud teabe ettevõttes toimunud

muudatuste kohta. Ohutuskvaliteedi kontrolli raames intervjueeritakse ettevõtte

ohutusjuhtimise süsteemiga seotud võtmeisikuid ja töötajaid, kelle igapäevatöös on vajalik

ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi tundmine.

 Mitteavaliku raudtee majandamise tegutsemise ohutustunnistusega seotud

järelevalves kontrollime kehtestatud raudteeinfrastruktuuri töö- ja hoolduspõhimõtteid,

raudtee tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu, raudteeohutuse ja

raudteeliikluse eest vastutavate pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste

olemasolu ja ajakohasust raudteeliiklusregistris, vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja

kehtivust ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse

kontrollimise aruannete olemasolu ja sisu vastavust reaalsele seisukorrale.

 Mitteavaliku raudtee veo tegutsemise ohutustunnistusega seotud järelevalves

kontrollime veoprotsesse (sh ohtlike kaupade veo korral ohutusnõuniku olemasolu),

raudtee tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu (sh manöövritöö

juhendid), vedurijuhtide lubade ja sertifikaatide olemasolu (nende olemasolu

raudteeliiklusregistris), vedurijuhiabide kutsetunnistuse olemasolu (nende olemasolu

Sihtasutus Kutsekoda registris), raudteeveeremi registreeringut raudteeliiklusregistris ja

vastavust raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele.

 Raudteeinfrastruktuuri järelevalves kontrollime raudteerajatiste olemasolu ja

ajakohasust raudteeliiklusregistris, tehnilise dokumentatsiooni olemasolu,

ehitusgabariidi nõuete täitmist, raudteerajatiste korrasolekut, raudtee

tehnokasutuseeskirja juhendite ja kordade olemasolu ning rakendamist,

raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise

aruannete olemasolu ning sisu vastavust reaalsele seisukorrale, selgitame

13

raudteeinfrastruktuuriga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime võetud meetmete

asjakohasust.

 Raudteeveeremi järelevalves kontrollime raudteeveeremi tehnilise dokumentatsiooni,

veeremi tehnilist korrasolekut, registreeringut raudteeliiklusregistris, selgitame

raudteeveeremiga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime võetud meetmete

asjakohasust. Raudteeveeremi veeremitüübile või veeremile esmase kasutuselevõtu loa

ja täiendava kasutuselevõtu loa väljastamise menetlusega seotud järelevalve on

kehtestatud TTJA dokumendis „Raudteeveeremi vastavushindamine 01_25“.

 Raudteeliikluse ja manöövritöö järelevalves kontrollime jaamatöö ohutut toimimist,

jaamatöö tehnoloogilise protsessi kooskõla jaama tehnokorraldusaktiga ning

raudteeliikluse ja manöövritöö ohutut korraldamist.

 Veduri diiselmootori tüübikinnitusasutuse funktsiooniga anname välja tüübikinnitusi

diiselmootorile, võttes aluseks tehnilise teenistuse raporti. Teeme järelevalvet. Õigus

anda välja asendusmootorite tootmismahtude kinnitust.

 Raudteeveeremi hoolduse eest vastutava üksusega seotud järelevalves kontrollime

veeremi hoolduse arendamise, juhtimise ja teostamise funktsioonide olemasolu ning

vastavust kehtivatele nõuetele. Kontrollime tehnilise dokumentatsiooni ning

töövahendite olemasolu ja korrasolekut.

 Vagunite remondi- ja tehnohoolduspunktiga seotud järelevalves kontrollime

tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut, tehtavate

hoolduste kvaliteeti, raudteeveeremi remondi- ja tehnohoolde tegevusloa ning

vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust.

 Raudteeveeremi remondi- ja tehnohooldusdepooga seotud järelevalves kontrollime

tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut,

raudteeveeremi remondi- ja tehnohoolde tegevusloa ning vastutuskindlustuslepingu

olemasolu ja kehtivust.

 Vedurijuhtidega seotud järelevalves kontrollime vedurijuhiloa olemasolu ja kehtivust,

sertifikaatide olemasolu ja kehtivust, tervisetõendite olemasolu ja kehtivust ning nõuete

täitmist. Teostame vedurijuhi kabiinis kontrollsõite eesmärgiga kontrollida vedurijuhi

tööd ja tööprotsesse ning nõuete täitmist.

 Koolituskeskusega seotud järelevalves kontrollime koolitusmaterjalide olemasolu ja

ajakohasust, koolitusruumide ja koolitajate olemasolu ning nõuetele vastavust.

Kontrollime koolitustundide läbiviimist reaalses olukorras.

14

 Vedurijuhtide tunnustatud eksamineerijatega seotud järelevalves kontrollime

eksamineerimise korra olemasolu ja ajakohasust. Kontrollime eksamineerija tegevust

eksami käigus ja nende pädevust.

Järelevalve toimub vastavalt „Järelevalve protsess 01_25“ voodiagrammile ja erinevad

kontrolllehed on leitavad osakonna kettal „Järelevalve“ kausta alamkaustas „Järelevalve

vormid“.

Järelevalve peamenetleja vastutab protokolli õigeaegse allkirjastamise ja väljasaatmise eest,

vastavalt haldusmenetluse seaduse § 18 lõikele 3.

Protokollid kooskõlastatakse järelevalvel osalenud ametnikega ning saadetakse välja

järelevalve peamenetleja allkirjaga.

Protokollile vastamiseks antakse ettevõttele tähtaeg 10 kalendripäeva. Iga menetluses osaleja

jälgib, et tema poolt märgitud mittevastavused saavad ettevõtte poolt vastatud. Ettevõtte

järelevalve protokolli vastuskirjale, millele on vaja täiendavalt vastata, vastame hiljemalt 15

kalendripäeva jooksul. Menetluses täiendavate selgitavate ametlike kirjade eest vastutab

peamenetleja, kuid ka iga menetluses osaleja eraldi vastutab selle eest, et tema vastutusel olev

teema on ettevõttele arusaadavalt selgitatud ja osaleja annab vajadusel ka täiendavaid selgitusi.

Ettevõtet teavitatakse peamenetleja poolt järelevalve lõppemisest ametliku kirjaga. Üldjuhul

toimub järelevalvega seotud kirjavahetus ja päringud ametlikul blanketil koostatud kirjade või

e-kirjade vahendusel, mis on registreeritud JVIS-esse vastava menetluse alla.

15

Järelevalve tulemuste hindamine

Selleks, et aidata raudteesüsteemi osalistel mõista, milliseid tegevusi neilt oodatakse (sh mida

nad peaksid või ei peaks tegema) ja milliseid tegevusi nad võivad TTJA-lt oodata, hinnatakse

iga järelevalvetegevuse tulemust ühe järgmise hinnanguga:

Hinnangu aste Hinnangu astme kirjeldus

4 Kriitiline mittevastavus (protsess ei toimi ja mittevastavus kujutab

endast tõsist turvariski).

3 Tõsine mittevastavus (protsess on ametlikult kehtestatud. Hinnatud

protsessid ei ole asjakohased ja puudub kindlus, et riskid on tuvastatud,

kontrollitud ja juhitud, mittevastavus loob kriitilise mittevastavuse

riski).

2 Mittevastavus (protsessides tuvastatud puudused. Ei ole võimalik saada

piisavat kindlust riskide kontrollimise ja juhtimise kohta).

1 Tähelepanek (protsessid vastavad formaalselt nõuetele, kuid tavad,

dokumentide ja/või arvestusandmete puudused võivad põhjustada

mittevastavust).

0 Protsesse kontrollitakse ja pidevalt täiustatakse, riske tuvastatakse ja

hallatakse.

 Raudteesüsteemi osaleja tegevuse hindamisel, mille hinnang on „4“, rakendab TTJA

ajutisi ohutusmeetmeid, sealhulgas piirab või peatab vastava tegevuse viivitamatult.

 Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „3“, võib TTJA

rakendada ajutisi ohutusmeetmeid. TTJA koordineerib parandusmeetmete rakendamist

võimalikult lühikese aja jooksul, mis ei tohi ületada 3 kuud.

 Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „2“, lepib TTJA

kokku parandusmeetmete rakendamise tähtaja, mis ei ole pikem kui 6 kuud.

 Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „1“, kontrollib

TTJA parandusmeetmete rakendamist järgmise plaanilise seiretegevuse läbiviimisega.

16

Haldusmenetluse tulemuste rakendamine

Meie poolt kohaldatavad võimalikud sanktsioonid tuginevad haldusmenetluse põhimõtetel ja

raudteeseaduse sätetest. Oleme korrakaitseseaduse mõistes raudteevaldkonna korrakaitseorgan

ja riiklik raudteeohutusasutus. Järelevalvetoiming fikseeritakse järelevalveprotokollis, kus

kajastatakse järelevalve käigus teostatud toimingud, objektiivne olukord ja tuvastatud

mittevastavused õigusaktide nõuetega. Ettevõtjale antakse võimalus määrata tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Vajadusel rakendatakse ettekirjutusega puuduste kõrvaldamise tähtaeg koos

sunniraha määramise hoiatusega. Oluliste puuduste juures võidakse rakendada ka

väärteomenetlust väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Väljastatud ettekirjutusele võib 30

päeva jooksul ettevõte esitada vaide TTJA-le või pöörduda halduskohtu poole. TTJA

peadirektor on 17.01.2023 käskkirjaga nr 1-2/23-003 kinnitanud vaiete lahendamise juhendi.

Järelevalve ühiste ohutusmeetodite kontekstis tähendab mittevastavus seda, et ohutusjuhtimise

süsteem ei täida riskide kontrollimise põhinõuet. Järelevalve ühistes ohutusmeetodites

jagunevad küsimused olulisteks mittevastavusteks ja muudeks probleemseteks valdkondadeks,

millele peame ohutusasutusena tähelepanu pöörama.

Ettevõttele, kelle suhtes jõustamismeetmed võetakse, tuleb teha arusaadavaks, miks

sanktsioonid kohaldatakse ja kuidas saab olukorda parandada. Ohutusasutusena peame

tõendama, et iga meie poolt vastu võetav meede on põhjendatud ja suunatud tajutava riski vastu.

Raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis

mittevastavuse tuvastamiseks kasutakse Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendis

„Jõustamiskorraldusmudel“ olevat korda.

17

Koostöö raudteevaldkonna organisatsioonidega Teeme koostööd Euroopa Raudteeametiga ühtsete ohutustunnistuste ja veeremite

autoriseerimiste menetlemisel mitmepoolse koostöö lepingu (ERA-EE-LV-LT Multilateral

Cooperation Agreement) ja ekspertide kaasamise lepingu (EE-ERA Pools of Expert

Agreement) alusel, (viide: dokumendihalduse süsteem DELTA 28.10.2020 nr 1-3/2020/0125-

1). Koostöös teiste ohutusasutuse, võetakse aluseks Euroopa Raudteeameti poolt koostatud

juhendit „Riiklike ohutusasutuste vaheline kooskõlastamine- ühine järelevalve

lähenemisviis“ ja olemasolevaid ohutusasutustega tehtud kokkuleppeid:

 Euroopa Raudteeameti, Läti ja Leedu ohutusasutustega sõlmitud mitmepoolne

koostööleping (ERA-EE-LT-LV Multilateral Cooperation Agreement).

 Läti ohutusasutusega sõlmitud koostööleping järelevalve osas, (viide:

dokumendihalduse süsteem DELTA 19.05.2021 nr 1-3/2021/0069-1).

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ohutusasutustega teeme kooskõlastatud järelevalvet

koostöölepingute alusel. See tähendab, et anname teisele ohutusasutusele eelnevalt teada

järelevalve korraldamisest neid huvitava ettevõtte juures, edastame teavet järelevalve

tulemustest ning sellega seotud jätkutegevustest. Samamoodi soovime ka meie saada teise

ohutusasutuse käest infot ettevõtete kohta, millel on raudteega seotud tegevus ka Eestis. Teisel

ohutusasutusel on eelneval kokkuleppel võimalik osaleda vaatlejana meie järelevalves, kuid

oma kohalejõudmise kulud katab teine ohutusasutus ise. Meie kooskõlastatud väljasõidud teise

ohutusasutuse järelevalve juurde saavad toimuda eelneval kokkuleppel osakonna juhatajaga.

18

Ohutusasutuse ennetus- ja teavitustegevused

 Juhindume TTJA kommunikatsiooni strateegia 2025-2030 dokumendis toodust.

 Anname igakuiselt sisendit TTJA kommunikatsioonitegevusse (TTJA

kommunikatsiooni- ja meediaplaan).

 Osaleme aktiivse partnerina MTÜ Operation Lifesaver Estonia ennetustegevustes.

 Üks kord aastas korraldame raudtee-ettevõtete ja MTÜ Operation Lifesaver Estonia

kommunikatsiooni koordineerimise kohtumisi, kus pannakse paika aasta

kommunikatsiooni põhisuunad.

 Anname kaks korda aastas välja raudtee infokirja, kus kajastame erinevaid raudtee

teemasid.

 Korraldame vähemalt üks kord aastas ettevõtjatele raudteeohutuse infotundi.

 Hoiame avalikkust kursis raudteeohutuse teemadega läbi pressiteadete, intervjuude,

sotsiaalmeedia postituste ja arvamusartiklite.

 Avalikustame õnnetusjuhtumite statistika TTJA koduleheküljel.

 Panustame ennetustegevusse raudteeohutuse töövihikute jagamisega lasteaedadele.

 Teavitame raudtee-ettevõtjaid, rajatiste, veeremi valdajaid ja omanikke muudatustest

seadusandluses, juhendites vms

 Teeme ministeeriumile ohutusalaseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks.

Kaasame raudtee-ettevõtjate eksperte, vajadusel teisi huvitatud osapooli.

19

Riskitase liikmesriigis

Riskitase määratakse kindlaks arvestades Euroopa Liidu poolt kehtestatud ühtseid

ohutusnäitajaid ja osakonnasiseselt koostatud arvestustabeli riskihinnangust tulenevaid

riigisiseseid ohutusnäitajaid.

Ohutusnäitajate puhul jälgime üldiselt avaliku raudteeohutuse taset, raudteeliikluse ohutustaset

ja veeremi tehnilist ohutustaset. Nendest lähtuvalt mõõdame konkreetsemaid riske lähtuvalt

Euroopa Komisjoni (edaspidi KOM) otsuse 2009/460/EÜ suunistest, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020. a määrusest nr 831 ja meie osakonnasisesest arvestustabeli (jaguneb

kolmeks alamtabeliks) näitajatest.

Riiklikud kontrollväärtused, mis on kehtestatud KOM otsusega 2012/226/EL (konsolideeritud

versioon), on järgmised:

 Reisijatega seotud riskid 78,2 (NRV 1.1) ja 0,665 (NRV 1.2), CST 1.1 on 0,17 ja CST

1.2 on 0,00165

 Töötajatega seotud risk 64,8 (NRV 2), CST on 0,0779

 Raudteeületuskoha kasutajaga seotud risk 400 (NRV 3.1), CST on 0,71

 Muude isikutega seotud risk 11,6 (NRV 4), CST on 0,0145

 Raudteemaal loata viibivate isikutega seotud risk 1550 (NRV 5), CST on 2,05

 Ühiskonnaga seotud risk 2110 (NRV 6), CST on 2,59

NRV tähendab riiklikku kontrollväärtust, millega näidatakse aktsepteeritavat taset riigis.

CST tähendab ühiste ohutuseesmärkide väärtusi, mis hõlmavad kogu raudteesüsteemi.

Ohutuse baastasemed, mis on siseriiklikult paika pandud, on järgmised:

 Avaliku raudteeohutustaseme baastase 0,2;

 Raudteeliikluse ohutustase on seotud aasta jooksul läbitud rong-kilomeetrite vahemiku

näitajaga, millele on määratud normaaltase ja häiretase;

 Veeremi tehniline ohutustase 0,85.

1 Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele

vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumistest

teavitamine

20

 Avaliku raudteeohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat: hukkunute

arv, vigastatute arv ning tõenäoliste tahtliku tegevuse ilmingutega ohutust riivavate

juhtumite arv. Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas kaalutud erinev osakaal.

Tahtliku tegevuse ilmingutega juhtumite arv arvestatakse hukkunute koguarvust välja,

sest see element ei ole raudteeohutusega põhjus-tagajärg seoses, vaid kolmanda

osapoole teadlik tegevus.

 Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavad

juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust möödasõit), tehnilisi juhtumeid (nt

rööpamurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi

kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi kokkupõrked

raudteeülesõidukohal sõidukiga. Nendel kolmel teguril on ohutusnäitajas erinev

kaalutud osakaal. Nii avaliku raudteeohutustaseme ning raudteeliikluse ohutustaseme

puhul saadakse tulemuseks suhtarv, mis on sõltuv läbitud rongikilomeetritest.

 Veeremi ohutustaseme näitaja on seotud juhtumitega nagu näiteks

raudteeveeremiosade teele kukkumine, raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või

pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus, veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja

abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30

minuti, veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis, tehnilise rikke tõttu reisivaguni

mahajätmine enne sihtjaama jõudmist, kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik

lahtihaakimine, Hotboxi tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded

rongis (punane). Ka nendel juhtumite puhul on kaalutud osakaal seatud vastavalt

ohuastmele.

Ohutustaseme näitajaid tasandatakse rongkilomeetrite arvuga. Kõigile näitajatele on lisatud

baastasemed või aktsepteeritavad tasemed. Raudteeliikluse ohutustaseme baastase on otseselt

seotud rongkilomeetrite vahemikega.

Raudteeliikluse ohutustaseme näitaja ning veeremi ohutustaseme näitaja on seotud järelevalve

tegevustega, sest need annavad sisendit ja näitavad, millist tüüpi juhtumid on sagenenud.

Vastavalt sellele saab raudteeosakond tähelepanu pöörata tegevustele ettevõtetes. Avaliku

raudteeohutustaseme näitaja on seotud TTJA avalikkusele suunatud teavitus- ja

ennetustegevustega.

Arvestame ohutusnäitajate hetkeolukorda kvartaalselt, mille alusel vajadusel hindame ümber

järelevalve tööplaani.

21

Järelevalve tähtsamad eesmärgid

Raudtee järelevalve eesmärgid kujunevad TTJA ohuprognoosist, ettevõtete küpsusmudelist,

õnnetus- ja vahejuhtumite ning tehniliste juhtumite arvust ja sagedusest, järelevalvete

tulemustest, veomahtudest jms.

Meie järelevalve strateegilised prioriteedid pannakse paika järgmiselt:

1. Hindame möödunud aastal toimunud raudteeohutusega seotud juhtumeid: nende

tõsisust ja sagedust, samuti ettevõtte poolt rakendatud meetmete põhjalikkust ja

asjakohasust. Selle alusel planeerime ohutuskvaliteedi kontrolli ja paikvaatlusi.

2. Korraldame ohutuskvaliteedi kontrolli või paikvaatlust väljastatud ühtse

ohutustunnistuse osas 36 kuu jooksul peale selle väljastamist ning

järelevalvetoiminguid ohutusloa osas.

Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaati omavas ettevõttes teeme järelevalvet

vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele 2019/779 üks kord kaheteist kuu jooksul.

Tegutsemise ohutustunnistuse või tegevusloa (ehitus, tehnohoole ja remont)

omandanud ettevõtjaid kontrollime plaanilise järelevalve korras.

3. Paikvaatluse planeerimisel lähtume konkreetse raudteerajatise (side-, turvangu- ja

automaatikasüsteemid, raudtee pealisehitus ja tehnosüsteemid, eelkõige raudteeseaduse

§ 3 rajatised), raudteeveeremi või ettevõtte osas tehtud viimase järelevalvemenetluse

toimumisajast ja tuvastatud puuduste sisust.

4. Analüüsime ettevõtte poolt esitatud aruannete asjakohasust ja kaalume ohutuskvaliteedi

kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust.

5. Vaatame üle möödunud aasta järelevalve tulemused ja kaalume täiendava

ohutuskvaliteedi kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust.

6. Planeerime paikvaatluse või ohutuskvaliteedi kontrolli põhjendatud kahtluse, esitatud

kaebuse, vihje või muust allikast saadud teabe alusel.

7. Analüüsime paikvaatluse vajaduse raudteerajatise või raudteeveeremi osas, millel

puudub registreering raudteeliiklusregistris või on see puudulik.

8. Liiklusjärelevalve osas korraldame paikvaatluse veeremi liikluskorralduse (sh jaama

töökorraldus, järelevalve sõidud veeremil) üle.

9. Reisi- ja kaubaveo (sh ohtlik kaup) ohutusjärelevalve käigus kontrollime paikvaatluse

käigus reisi- ja kaubaveo korraldamise ohutust ning nõuete täitmist.

10. Veeremi järelevalve toimub kas dokumentide kontrolli vormis või paikvaatlusena, mille

käigus kontrollime veeremi tehnilist seisukorda.

22

11. Veduri diiselmootori tüübikinnituse käigus kontrollime märgistuse ja selle andmete

vastavust nõuetele.

12. Raudteeveeremi kasutuselevõtu lubade (esmane ja täiendav) kontrollime

dokumentatsiooni ja paikvaatluse käigus veeremi vastavust nõuetele.

13. Vedurijuhtide koolituskeskuste ja tunnustatud eksamineerijate üle järelevalve käigus

kontrollime dokumentatsiooni vastavust ja paikvaatluse käigus tegevuse nõuete

kohasust.