| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 1.1-1/108-1 |
| Registreeritud | 06.01.2026 |
| Sünkroonitud | 07.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, planeerimine ja aruandlus |
| Sari | 1.1-1 Ministri määrused, korraldused ja VV määrused |
| Toimik | 1.1-1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Maret Rannala (ohutuskultuur, Ohutusjärelevalve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Siseministri määruse
„Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja lisa
Märkustega arvestamise tabel
Eesti Korteriühistute Liit, 06.11.2025
Kontaktisik: Urmas Mardi, [email protected]
1. Terminid. Alapunkt 3, lg 7 - 7) kus on lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs, mis ei paikne
sissepääsuga kõrvuti; SELETUSKIRI: Punkti 7 kohaselt peab varjumiskohas olema lisaks sissepääsule vähemalt üks
varuväljapääs, mis ei tohi paikneda sissepääsuga kõrvuti. See tähendab, et kui üks väljapääs on sama, mis sissepääs, peab olema ka teine võimalus varjumiskohast väljuda ja see ei tohi paikneda sissepääsuga samas seinas.
Kommentaar: Segadust tekitab seletuskirjas toodud tingimus, et teine väljapääs ei tohi paikneda sissepääsuga samas seinas. Kuidas tõlgendada § 2.alp3, lg 7 - … varuväljapääs ei tohi paikneda
sissepääsuga kõrvuti? Mida tähendab: „kõrvuti“? Selgitus: Seni on olnud teadmine, et kortermajades saame kasutada varuväljapääsuks teise trepikoja sissepääsu või sissepääse erinevate trepikodade osas, kui on keldris tagatud trepikodade vaheline
ühendus. See võimalus palun alles jätta! Teatud kontekstis on kõik trepikodade sissepääsud ühes hoone seinas. Otseselt nad justkui pole kõrvuti, aga… Sõltub, mida siin on mõeldud.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
„Kõrvuti“ tähendab sisuliselt lähestikku üksteise kõrval ehk näiteks trepikoja sissepääsu
uks ja paar meetrit kõrval olev keldri aken tähendaks kõrvuti paiknemist. Sellisel juhul on suur risk, et kui hoone saab ülakorruse le
tabamuse, siis rusud kukuvad mõlema ava ette. Kui mitu erinevat trepikoja ust on samas seinas,
siis see pole probleem, kui nad on üksteisest piisavalt kaugel, et ka võimaliku varingu korral saaks üht või teist pääsu kasutada. Samuti on
risk hajutatud, kui avad on erinevates hoone külgedes või suundades ehk hajutatult.
2. § 6. Toetatavad tegevused , alp 2, lg 3 - 3) ligipääsetavuse tagamise ja varuväljapääsu rajamisega
seotud tööd, sealhulgas vajalike tööriistade soetamine varjumiskohast väljapääsemiseks; Ettepanek: 3) ligipääsetavuse tagamise, ümberehituste ja varuväljapääsu rajamisega seotud tööd, sealhulgas …
Kommentaar: Meil on vaja näiteks keldris olemasolevate vee- ja küttetorustike ümberehitusi teostada selleks, et oleks tagatud turvaliselt inimeste liikumine, mingite ruumide kasutuselevõtmine ja
varuväljapääsude kasutamine. „Rajamine“ – kõlab nagu uue ehitamine, „ligipääsetavus“ ei pruugi tähendada vajalikke ümberehitus i. Seletuskiri selgitab pigem tööriistade soetamist, liikumispiirangutega inimeste abimeetmete kasutamis t
(laudtee, käsipuu).
Seletuskirja täiendatud.
Selguse huvides lisame seletuskirja, et see punkt hõlmab ka vajalikke vee- ja küttetorustike jm sarnaseid ümberehitustöid, mis on vajalikud
ligipääsetavuse tagamiseks ja varuväljapääsu rajamiseks. Meede ei ole mõeldud kogu maja
küttesüsteemi, kanalisatsiooni või veesüsteemi vahetuse jaoks.
2
3. § 8. Abikõlblikkuse periood, lg 2 - Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja
lõpeb 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. SELETUSKIRI: …Abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada, sest asjaomaseks eelarveaastaks eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta jooksul.
Kommentaar: Millal seadus jõustub? Kui palju aega on korteriühistul: konsulteerida, planeerida, võtta vastu ÜK otsused, projekteerida, teostada hanked, esitada taotlus, ehitada valmis projekt ?
NB! Kui me soovime komplekseid ja arukaid lahendusi, siis ei saa taluda ummisjalu tormamis t. Abikõlbulikkuse periood peab olema piisavalt pikk, et realiseerida kogu projekt. Ideaalis vähemalt 12 kuud, minimaalselt 10 kuud. Lisaks on kindlasti vaja mööndusi, et teatud asjaolude puhul võib projekti
lõpptähtaeg liikuda järgnevasse aastasse. Tähtaeg 30.11. arvestab menetleja vajadusi, aga mitte turu või projekti edukaks realiseerimiseks kortermajade vajadusi. Meil puudub selge teadmine projekteerimise
ajakulust ja kogu protsessi kulgemise takistustest. Head ehitajad ja projekteerijad ei istu käed rüpes ja ei oota, millal neile tellimus tuleb. Pigem vajame rohkem aega kui vähem!
Anname selgituse.
Määrus on planeeritud jõustuma uue aasta ehk 2026. aasta alguses. Abikõlblikkuse periood on kuni 30.11 ehk selliselt tulebki periood
minimaalselt 10 kuud. Lisaks märgime, et teatud tegevusi on võimalik toetada ka tagasiulatuva lt
– sellisel juhul hakkab abikõlblikkuse periood 01.01.2025, vt lähemalt eelnõu § 8 lõiget 3.
Lisaks on teada, et varjumiskohtade kohandamist toetatakse ka 2027. aastal.
4. § 9. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär (2) Toetuse ülemmäär on 35 000 eurot toetuse saaja kohta.
SELETUSKIRI: Toetuse määr on 100% projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla kuni 35 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa,
tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat summat ei saa käesoleva meetmega toetada. Ettepanek: Määruses ja/või seletuskirjas võiks olla selgemini väljendatud, et projektide elluviimise kulud võivad olla vajadusel suuremad kui seda on toetuse maksmise ülemmäär.
Oluline siinjuures on küsimus, kas korteriühistud hakkavad oma varjumiskohtade väljaehitamis t planeerima disainitud toetuse ülemmäära järgi või tegelike ja objektiivsete vajaduste alusel. Toetuse
ülemmäär ja 100% väljamakse ei peaks piirama lahenduste loomist, mis oleksid targemad, kompleksemad ja asjakohasemad. Korteriühistutel on teatud omafinantseerimise võimekused.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
Toetuse summa 35 000 on hinnanguliselt piisav,
et saada miinimumnõuetele vastav varjumiskoht. Siiski ei saa lõpuni välistada, et
projekti elluviimise kulu võib osutuda suuremaks, kui toetuse maksmise ülemmäär. See oleneb konkreetset projektist.
Eelnõuga ei soovita piirata varjumiskohtade
lahenduste loomist, vaid eelnõu kohaselt tuleb tagada n-ö miinimumnõuetele vastav varjumiskoht. Need nõuded on toodud eelnõu §
2 lõikes 3. Kui korteriühistul on endal võimekus rohkem panustada ja soovitakse näiteks
paremat, rohkemate võimaluste vms varjumiskoha lahendust, siis eelnõu seda ei takista – oluline on, et miinumnõuetele vastav
varjumiskoht oleks valmis, st tööd tehtud abikõlblikkuse perioodi lõpuks.
3
5. § 11. Nõuded taotlusele; alapunkt 3, lg 2: 2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on
kinnitus, et varjumiskoht on varjumise ajal korterelamu elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav; SELETUSKIRI: … Punkti 2 kohaselt peab taotlusega kaasas olema ka korteriomanike üldkoosoleku otsus, mis kinnitab, et varjumiskoht on hoone elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav.
Segadust tekitab seletuskirja tekst, et taotlusega peab kaasas olema üldkoosoleku otsus, mis kinnitab, et varjumiskoht on elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav.
Probleem: Korteriühistu vaates on paljudel puhkudel problemaatiline võimaldada elanikele rahu ajal või igal ajal ligipääs keldrisse ja varjumiskohtadele. Kindlasti on õige eelnõu täiendus, et varjumiskoht on varjumise ajal elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav.
Ettepanek: Palun muuta Seletuskirja vastavat teksti, et ei tekiks korteriomanike seas eeldust, et kõigil korteriomanikel peab olema ligipääs igal ajal varjumiskohtadele. NB! Siinjuures tuleks mõelda, mida
tähendab termin: „varjumise aeg“ ?
Arvestatud.
Täpsustasime seletuskirjas, et varjumiskoht peab olema korterelamu elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav varjumise ajal. Lisaks tõime
välja, kuidas hädaolukorra seaduse kohaselt on lahendatud varjumiskoha varjumiseks
kasutusele võtmine.
6. § 11. Nõuded taotlusele; alapunkt 3 (Taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente), lg 6 - 6) pildid planeeritud varjumiskohast. Ettepanek: 6) pildid varjumiskohaks mõeldud (kavandatavatest) hoone olemasolevatest ruumides t
ja/või alast. Kommentaar: Taotluse esitamise ajal ei saa esitada fotosid juba valmis varjumiskoha lahendustest.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
Taotluse esitamise ajal ei nõuta fotosid juba valmisolevast varjumiskohast, vaid pildid tuleb
esitada hoone osast, kuhu planeeritakse varjumiskoht kohandada. Selguse huvides
täiendasime seletuskirja.
Kliimaministeerium,
Kontaktisikud: Triin Karin, [email protected]; Veronika Valk-Siska, [email protected];
Liisi Pajuste, [email protected].
1. Abikõlblikkuse periood (AKP) ja taotlusvooru avamine Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus (ja seletuskirjas), et tegemist on avatud taotlusvooruga. Lisaks
tuleks eelnõus sätestada taotlusvooru avamise aeg. Kui AKP lõpeb iga-aastaselt 30.11, siis millal tuleb taotluste vastuvõtuga alustada/taotlus esitada, et tähtaegselt projekt lõpetada ja milline on toetatavate tööde elluviimiseks ligikaudselt piisav aeg?
Anname selgituse.
Meie hinnangul ei ole vaja eelnõus täpsustada,
et tegemist on avatud taotlusvooruga. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt kuulutab menetleja taotlusvooru välja oma veebisaidil ja
sihtrühmale suunatud avalikus kanalis, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru
eelarve. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab
abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb 30. novembril taotlusvooru
4
väljakuulutamise kalendriaastal. Lisaks on
erisused § 8 lõigetes 3 ja 4. Taotlemise algusaja avaldab seega menetleja ja
projekti tegevuste elluviimiseks on aega kuni 30.11. Konkreetne tööde elluviimise aeg oleneb
projektist ja tööde mahust. Varasema praktika põhjal võivad tegevused eelduslikult aega võtta ligikaudu pool aastat kuni 10-11 kuud.
2. Teeme ettepaneku määruse eelnõu § 11 lõike 3 punktis 1 ja 2 korteriomanike „üldkoosoleku otsus“
asendada „üldkoosoleku või sellega samaväärse korteriomanike otsusega“. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid vastu koosolekut
kokku kutsumata, sealjuures on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kuigi KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus ei ole seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, on see õiguslikult üldkoosoleku otsusega samaväärne.
Toetuse taotlemise eeldused on täidetud ka KrtS § 21 alusel vastu võetud otsuste puhul, kuna viimas te erisuseks on vaid teine otsuse tegemise vorm ja õigusliku sisu poolest on need korteriühis tu
üldkoosoleku otsustega samaväärsed. Siiski on see küsimus vaieldav ja vaidluse korral võib kohus jõuda teisele seisukohale.
Mittearvestatud.
Selles osas oleme lähtunud Päästeameti, RTK ja KÜ Liidu tagasisidest. Kuivõrd taotluste
menetlejalt (RTK), Päästeametilt ega KÜ Liidult pole korteriomanike üldkoosoleku otsuse osas märkusi ega muudatusettepanekuid
tulnud, jääme eelnõus toodud sõnastuse juurde. Selliste otsuste tegemine oleks tihtipeale seotud
ka KÜ põhikirjaga ja seal toodud nõuetega, mis tähendaks taotluste menetlemisel täiendavat kontrolli ja ajakulu. Lisaks märgite ka ise, et see
küsimus võib olla vaieldav.
3. Määruse eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud „igapäevases kasutuses“ sisu tuleks vähemalt seletuskir jas selgitada. Kuidas toetuse andja seda kontrollib, millistele andmetele tuginedes?
Arvestatud.
Võtsime selguse huvides selle osa välja.
4. Määruse eelnõu § 10 lõikes 2 on „1200 m2“ osas vastuolu eelnõu ja seletuskirja vahel. Seletuskir ja
kohaselt on toetuse saajaks korterelamud, mis on „suuremad kui 1200“ (nt lk 1, 21), eelnõus aga „vähemalt 1200“ m2.
Arvestatud.
Seletuskirjas parandused tehtud.
5. Määruse eelnõu § 14 lõikes 2 sätestada puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja pikkus.
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 14 lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab menetleja sellest taotlejat ja määrab
tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste tähtpäeva kõrvaldamise andmisel arvestab
5
menetleja puuduste hulka ja mahtu. See
tähendab, et väiksemate puuduste korral võib see aeg olla lühem ja mahukamate puuduste korral pikem. Haldusmenetluse seaduse § 15
lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või
kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,
selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta
taotluse läbi vaatamata.
6. Seletuskiri lk 8 on kirjeldatud toetuse määraga seonduvat. Teeme ettepaneku sätestada toetuse määraga seonduv (nt omafinantseeringu võimalik vajadus) määruse eelnõus.
Anname selgituse. Eelnõu kohaselt tuleb tagada n-ö miinimumnõuetele vastav varjumiskoht.
Miinimumnõuded on toodud eelnõu § 2 lõikes 3. Ülemmäär 35 000 on hinnanguliselt piisav, et
eelnõus toodud nõuetele vastav varjumiskoht kohandada. Taotleja peab siiski arvestama, et kui projekti kulud võrreldes taotluse
rahuldamise otsuses kajastatud summaga kallinevad, siis need kulud peab kandma toetuse
saaja ise (eelnõu § 22 lõike 2 punkt 8). Kui korteriühistul on endal võimekus rahalise lt
panustada ja soovitakse näiteks paremat, rohkemate võimalustega varjumiskoha
lahendust, siis eelnõu seda ei piira ega takista. Samas on palju korteriühistuid, kellel sellise id võimalusi pole, mistõttu omafinantseeringu
nõuet toetuse taotlemisega ette ei nähta.
6
7. Varjumiskohtade määruse toetatavad tegevused on kohati üsna suure tõlgendusruumiga (piisav
õhuvahetus, asjatundlik konsultatsioon jms). Tehniliselt oluline info on suures osas seletuskirjas välja toodud. Konkreetsemalt jäid silma järgnevad kohad: a. Määruse eelnõu § 2 lõige 4 on sõnastatud „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varjumiskohta
ei kohandata ruumi, kus on elektri peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm.“ Määruse eelnõus reguleeritakse ruumi varjumiskohaks kohandamist, mitte ainult olemasolevas
ruumis uue ruumi tegemist nagu praegusest sõnastusest välja tuleb. Seega teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varjumiskohaks ei kohandata ruumi, kus on elektri peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm.“
b. Määruse eelnõu § 6 lõikes 2 ei ole viidatud ehitusteatisele või ehitusloale kui vajadusel toetatavale tegevusele, samas § 7 lõikes 3 on see välja toodud. Palume loetleda ühes sättes kõik igakordselt
toetatavad ja kohalduval juhul vajadusel toetatavad tegevused/kulud. c. Määruse eelnõu § 7 lõike 5 punktis 1 peaks olema viidatud lõigetele 1-4? d. Määruse eelnõu § 20 lõikes 2 on aruandluskohustus mõneti ebaselge. Mida mõeldakse toetuse
saamise all? Kas see on toetuse taotluse rahuldamise otsus või väljamakse, kui esimene ja toetus saadakse nt detsembris, ei ole tegevused lõpetatud veel 31.jaanuariks ja selleks ajaks nende kohta
aruannet esitada veel ei saa.
a. Arvestatud.
b. Anname selgituse. Eelnõu § 6 lõikes 2 on toodud toetatavad tegevused. Kulu abikõlblikkust ehk tegevustega kaasnevat kulu
reguleerib § 7. Ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamine saab olla seotud
konkreetse tegevusega, mis on toodud § 6 lõikes 2 (see võib olla ka osa projekteerimistöös t). Meie hinnangul sobitub seega ehitusloaga
seonduv §-i 7 ehk konkreetselt kulusid reguleerivasse paragrahvi paremini. Kuivõrd
ehitisteatisel riigilõivu pole, võtsime selle § 7 lõikest 3 välja (sest kulu ei kaasne). Kokkuvõttes on oluline, et taotleja jaoks oleks selge, et
ehitusloaga kaasnev riigilõiv on abikõlblik kulu. c. Arvestatud.
d. Anname selgituse. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt esitatakse aruanne esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse
saamise aastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. See tähendab, et kui toetuse
rahuldamise otsus on tehtud aastal 2026 (otsuse kohaselt järgneb sellele viie tööpäeva jooksul väljamakse), siis aruanne tuleb esitada hiljemalt
2027. aasta 31. jaanuariks. Toetus saadakse taotluse rahuldamise otsuse alusel ehk otsus on väljamakse tegemise aluseks ja see kokku ongi
sisuliselt toetuse saamine. Abikõlblikkuse periood on kuni 30. november (taotlusvooru
väljakuulutamise kalendriaastal). Seega ei saa detsembris enam projekti tegevusi ellu viia.
7
8. Määruse eelnõus ei defineerita kohandamist, samas on sellest läbivalt määruses räägitud.
Ehitusseadustikus ei ole kohandamist kui eraldi tegevust, seega esineb võimalus, et selline defineerimata mõiste hakkab tulevikus tekitama vaidlusi ja korteriühistud ei saa soovitud tulemust. Soovitame viidata, et korteriühistu varjumiskoha kohandamiseks peetakse § 6 lõikes 2 nimetatud
toetatavaid tegevusi.
Anname selgituse.
Selle määruse mõistes ei näe me vajadust kohandamist eraldi defineerida. Oluline on see, et määrusest tuleks välja, millistele tingimuste le
varjumiskoht peab toetuse saamise tulemusena vastama. Varjumiskoha kohandamist reguleer ib
sisult hädaolukorra seadus. 1.juulil 2026. aastal jõustuvad varjumist ja varjumiskohtas id puudutavad sätted, mh nähakse HOS kohaselt
ette Vabariigi Valitsuse määrusega hoone või selle osa varjumiskohaks kohandamise
põhimõtted.
9. Määruse eelnõu § 6 lõike 2 punktis 3 on nõutud, et ligipääsetavus peab olema ka tagatud. Eelnõust nähtub, et enamasti võiksid siiski paikneda varjumiskohad keldrites või muudes maapinnast allpool asuvates ruumides. Juhime tähelepanu, et sellises sõnastuses on vajalik täita kõik ligipääsetavuse
nõuded, sh kaldteed, mis ei pruugi olla ehituslikult võimalikult või väga kallid keldrite kohandamise l. Kas selliselt on eelnõu koostaja neid ka mõelnud või on peetud silmas eelkõige ligipääsetavuse
parandamist teatud ulatuses? Palume selgitada seletuskirjas või muuta eelnõu. 2026. a esimesel poolaastal jõustuv uus ligipääsetavuse määrus asendab täna kehtivad kitsamad puudega inimes te erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele laiema ligipääsetavuse kontseptsiooniga. Uues määruses on
ka erandid olemasolevatele ehitistele.
Anname selgituse, seletuskirja täiendatud.
Eelnõu § 6 lõikes 2 tuuakse välja toetatavad tegevused, mitte varjumiskoha nõuded.
Varjumiskoht peab toetuse saamise tulemusena vastama nõuetele, mis on sätestatud eelnõu § 2
lõikes 3. Eelnõu § 2 lõikes 3 ei ole toodud tingimust, et varjumiskohas peavad ligipääsetavuse nõuded olema täidetud.
Toetatava tegevusena on aga ligipääsetavuse tagamisega seotud tööd välja toodud, sest
eesmärk on, et vajadusel saaks varjumiskohta ligipääsu kõigi isikute, sh piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks parandada. See,
kas ligipääsetavuse osas on mõistlik minge id töid teha ja mis ulatuses neid töid teha, oleneb
konkreetsest projektist. Seega, kui näiteks olenevalt projektist soovitakse tagada nt kaldtee või käsipuu olemasolu, siis neid tegevusi
toetatakse. Taotleja peab taotluses planeeritavad tegevused välja tooma ja kulud tõendama.
8
10. Määruse eelnõu § 6 lõike 2 punktis 8 on selgitatud, et abikõlblik on ka tualettruumi paigaldamine,
aga seletuskirjas juhitakse tähelepanu, et ka rajatavate torustikega tehtavad tööd on hõlmatud. Torustiku ehitamist ei saa eelnõu tekstist selgelt järeldada, sest kasutatakse mõistet paigaldamine. Teeme ettepaneku hõlmata torustiku ehitamine ka eelnõu tasemel.
Anname selgituse.
Tualeti paigaldamisega seotud tööd ei tähenda alati torustiku töid. Tualett võib olla nii veega kui ka kuivkäimla. See, milline lahendus
valitakse, oleneb konkreetset projektist ja võimalustest.
11. Määruse eelnõu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatavatest tegevustest on jäänud välja olemasoleva te
kommunikatsioonide ümbervedamine. Paljudel korterelamutel võivad olla § 2 lõikes 4 toodud paigaldised, seadmed või ained asuda ainukeses võimalikus ruumis, mida saaks kohandada varjumiskohaks. Kas eelnõu koostajate soov on need hooned terviklikult välistada või on võimalik ka
vastavas loetelus toodud paigaldised, seadmed ja ained kohandamise käigud viia mujale. Palun täpsustada seletuskirjas või teha eelnõusse muudatus.
Arvestatud, eelnõud täiendatud.
12. Määruse eelnõu § 11 lõikes 5 on nõutud, et ehitustöid teostaval isikul peab olema pädevus tõendatud
kutsega. Juhime tähelepanu, et kui ehitustööde teostamiseks on vaja esitada ehitusteatis või on tegemist nö vaba ehitustegevusega, siis ehitusseadustiku kohaselt ei pea ehitustöid tegev isik oma pädevust tõendama kutsega. Kas eelnõu koostajate soov on minna rangemaks võrreldes seaduses tooduga? Kui
jah, siis palume seda kajastada selgelt ka seletuskirjas.
Anname selgituse.
Täiendasime eelnõud selliselt, et ehitus- või rekonstrueerimistööde puhul tuleb esitada kutse- või pädevustunnistus vajaduse korral.
Eelnõuga ei soovita minna rangemaks võrreldes seadusega.
13. Määruse eelnõu § 20 on toodud projekti realiseerimise järgsed tegevused. Määruse eelnõu § 7 lõikes
3 on selgitatud, et kui tegevus nõuab ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist, siis loetakse need kulud ka abikõlbulikuks. Palume toetuse tingimustes sätestada, et kui võimalikud load (ehitusteat is,
ehitusluba, kasutusteatis, kasutusluba) on vajalikud, siis tuleb need ka enne ja peale töid saada.
Arvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 22 lõiget 2 täiendati – toetuse saaja peab taotlema ehitusluba või esitama
ehitusteatise ehitusseadustiku kohaselt, kui see on projektis nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik. Seega, kui EhS-i kohaselt tuleb esitada
ehitustöö tegemiseks ehitusteatis või taotleda ehitusluba, tuleb seda teha.
Käesoleva määruse mõistes kasutusteatist või kasutusluba eraldi ei nõuta, st RTK ei kontrolli,
kas toetuse saaja saab hiljem kasutusteatise/kasutusloa või mitte. Kasutusloa taotlemise ja kasutusteatise esitamise vajadus
9
oleneb ehitusprojektist ja see nõue tuleb muust
õigusaktist (EhS-i lisa 2). Arvestades ajalist piirangut ja abikõlblikkuse perioodi, ei ole mõistlik kasutusteatise või kasutusloa kohustust
aruande esitamisega seoses panna. Samuti pole mõistlik RTK-le panna kohustust seda hiljem
kontrollida. See aga ei tähenda, et kasutusteatist ei tule esitada või kasutusluba ei tule taotleda EhS-i kohaselt.
Riigi Tugiteenuste Keskus, 13.11.2025 e-kiri
Kontaktisik: Kaidi Kenkmann, [email protected]
1. Eelnõu § 3 seletuskirjas on märgitud, et toetust saab taotleda ka korteriühistu haldamist või juhtimis t osutav ettevõte, kelle esindaja on määratud juhatuse liikmeks. Saame aru, et silmas on peetud, mil
korteriühistut esindab valitseja ja viimane esitab KÜ nimel taotluse (KrtS § 26). Palun seletuskir jas selgitada, kuidas RÜ kontrollib taotleja nõudeid (§ 10 lg 2), kui KÜ-d esindab teine juriidiline isik.
Anname selgituse.
Nõuetele vastavuse kontroll toimub ikka
samamoodi. Eelnõu § 10 lõikes 2 on toodud nõuded, millele taotleja ehk korteriühistu peab vastama ja nendele nõuetele vastavust peab
RTK kontrollima.
2. Seletuskiri § 6 lg 2 punkt 3: toodud on loetelu vajalikes tööriistadest (3 tööriista). Hetkel on tegemist kinnise loeteluga. Kui see ei ole nii mõeldud, soovitame lisada lõppu nt "või muud asjakohased
tööriistad". Nt sobiksid ju ka haamrid, meislid, (raud)kangid, jne.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
3. Eelnõu § 13 lg 2: Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
§ 15. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlusvooru eelarves vahendeid ei ole või taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja taotleja pole puudust menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldanud.
Kui on näha taotluste esitamisest, et taotlusvooru eelarve on ammendunud, kuid taotluste menetlemine võtab aega ja on selge, et eelarvet ei ole, siis peaks saama ka teha otsust, et taotlust ei võeta menetlusse
taotlusvooru eelarve puudumise tõttu (taotlus võib jääda menetlemata) - ka sellise haldusotsuse tegemine peaks olema võimalk ja taotlust ei peaks hakkama üldse vastavaks tunnistama (läbi vaatama) eelarvet ei ole. KÜ skeemis oli meil 11 taotlust, mida me ei menetlenudki, sest eelarve oli läbi (ja need
tulid e-toetusse, kui eelarve mahus taotlused ei olnud veel lõpuni menetletud). Kas selline haldusotsuse
Mittearvestatud, anname selgituse.
Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et kui eelarves
vahendeid pole, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega on olemas alus otsuse tegemiseks, kui eelarvet pole. Täiendavat
alust otsuse tegemiseks meie hinnangul vaja pole. Lisaks juhime tähelepanu, et toetuste
menetlemisel kohaldub HMS. HMS § 14 kohaselt algab haldusmenetlus taotluse esitamisega.
10
liik tuleks ka TATi kirjutada (jätta läbi vaatamata taotlused projektide rahastamiseks, näiteks § 13 lisada
lõige 3.
Taotlejaid peab kohtlema võrdselt. Taotluse
rahuldamata jätmise otsuse puhul tuleb ka arvestada n-ö varasemate taotluste tulemustega, et ei tekiks olukorda, kus n-ö esimestena esitatud
taotluste puhul näiteks puudusi ei kõrvaldata ja tegelikult jäävad toetused ehk väljamaksed
tegemata, mille tulemusena eelarves siiski raha on.
4. Seletuskirja punktis 3 (lk 19-20) on õigesti märgitud, et määruse alusel antav toetus ei allu riigiab i ega vähese tähtsusega abi reeglitele. Samas on punkti 3 alguses viidatud, et "Eelnõu on kooskõlas
Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), ja
Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).". Palun viide määruste 2023/2831 ja 2023/2832
kooskõla kohta välja jätta, sest see pole järeldust arvestades asjakohane.
Arvestatud.
MÄÄRUS
05.01.2026 nr 1
Siseministri määrus „Korteriühistule
varjumiskoha kohandamiseks toetuse
andmise ning selle kasutamise tingimused
ja kord“
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning
selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud
ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.
(2) Korterelamu käesoleva määruse tähenduses on kolme või enama korteriomandiga elamu.
(3) Varjumiskoht käesoleva määruse tähenduses on hoone osa:
1) mis asub osaliselt või täielikult maa all või maa peal võimalikult maapinna lähedal;
2) kus inimesele on planeeritud minimaalselt 0,75 ruutmeetrit varjumise pinda;
3) mille konstruktsioon ja avatäited kaitsevad inimest vähemalt plahvatusega kaasneva
laialipaiskuva eseme eest;
4) kus on tagatud piisav õhuvahetus, arvestades inimeste maksimaalset arvu;
5) mis on kuiv;
6) mille planeering toetab varjumise ajal takistusteta ruumi kasutust;
7) kus on lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs, mis ei paikne sissepääsuga kõrvuti;
8) kus on tagatud tualeti kasutamise võimalus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varjumiskohaks ei kohandata ruumi, kus on elektri
peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm.
§ 3. Toetuse taotleja
2 (9)
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on korteriühistu.
§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja
(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi menetleja),
kes võib vajadusel taotluse menetlusse kaasata Päästeameti.
(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.
§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kohandada korterelamu elanikele varjumiseks varjumiskoht.
(2) Toetuse andmise tulemusena on korteriühistul käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 4
sätestatud tingimustele vastav varjumiskoht.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 5 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamisele.
(2) Toetatavad tegevused on järgmised:
1) konstruktsiooni paigaldamise ja tugevdamisega seotud tööd;
2) avatäidete kindlustamisega seotud tööd;
3) ligipääsetavuse tagamise ja varuväljapääsu rajamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike
vahendite soetamine varjumiskohast väljapääsemiseks;
4) piisava õhuvahetuse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;
5) energia varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;
6) projekteerimistööd, mis on seotud käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tegevustega;
7) käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud seadme, paigaldise või aine ümberpaigutamisega
seotud tööd;
8) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tööde tegemisele järgneva elektripaigaldise nõuetele
vastavuse tõendamine kooskõlas majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrusega
nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi
tulemuste esitamisele“;
9) tualeti soetamine ja selle paigaldamisega seotud tööd;
10) asjatundliku konsultatsiooni teenuse ostmine varjumiskoha kohandamiseks kuni 3%
taotletava toetuse summa ulatuses.
§ 7. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse
periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti
elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või
füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevused.
3 (9)
(3) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevus eeldab ehitusloa taotlemist, loetakse
sellega seotud riigilõivu kulu abikõlblikuks.
(4) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;
5) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
(5) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad
projekti kulud.
(2) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb 30. novembril
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.
(3) Kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 6 või 10 sätestatud
tegevust, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse elluviimise kulu
tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025.
(4) Kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevust, mis
eeldab ehitusloa taotlemist, algab projekti abikõlblikkuse periood käesoleva määruse § 7
lõikes 3 sätestatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025.
§ 9. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste
vahendite järgi kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral
Päästeamet.
(2) Toetuse ülemmäär on 35 000 eurot toetuse saaja kohta.
4 (9)
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja korterelamu suletud netopind peab olema vähemalt 1200 ruutmeetrit ja
korterelamus asuvatest korteriomanditest peab vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute
omandis.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
1) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies
ulatuses ajatatud;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole
sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
3) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise
kohustuse;
4) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
5) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust,
mis on kuulunud tagasimaksmisele, on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele
kuulunud summa tähtajaks tagasi makstud;
6) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa
Liidust või välisvahenditest projekti tegevustele toetust.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti
keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida taotleja ja
taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood ning korterelamu ehitisregistri kood, aadress, telefoninumber,
e-posti aadress ja arvelduskonto number;
2) taotleja kontaktisik ja telefoninumber ning e-posti aadress;
3) projekti nimi ja eesmärk;
4) korterelamu suletud netopind ja kohandatava varjumiskoha suurus ruutmeetrites;
5) planeeritavad tegevused ning soetatavate seadmete ja vahendite loetelu;
6) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
7) kinnitus käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente:
1) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad
kohustused;
2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on kinnitus, et varjumiskoht on varjumise
ajal korterelamu elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav;
3) elektripaigaldise kehtiv audit, mis vastab majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta
määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja
auditi tulemuste esitamisele“ nõuetele, kui taotletakse toetust tegevusele, mis sisaldab
elektritöid;
4) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mis on saadud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel;
5) käesoleva määruse § 8 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul kulu tõendav dokument;
5 (9)
6) pildid hoone osast, kuhu planeeritakse varjumiskoht kohandada.
(4) Kui ei ole võimalik esitada kahte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud
hinnapakkumust või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.
(5) Taotluses esitatud projekteerimis- ja vajaduse korral ehitus- või rekonstrueerimistöid
teostava isiku pädevus peab pakkumuse esitamisel olema tõendatud kutse- või
pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil
või muu õigusakti nõuetel.
(6) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:
1) toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;
3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;
4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;
5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.
4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus
kanalis, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult
menetleja e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Menetleja kontrollib taotluse, selle lisadokumentide ja taotleja vastavust käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab menetleja sellest
taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub
taotluse menetlemise aeg.
§ 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul
alates taotluse esitamisest.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.
6 (9)
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlusvooru eelarves vahendeid ei ole või
taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja taotleja pole puudust menetleja
määratud tähtpäevaks kõrvaldanud.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-toetuse
keskkonnas viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
§ 16. Taotlusvooru sulgemine
Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise
otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 17. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel viie tööpäeva jooksul.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti
tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama menetlejale
põhjendatud muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada esimesel võimalusel enne abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäeva ning muudatus peab olema elluviidav ja käesoleva määruse nõuetele vastav
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembriks.
(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
7 (9)
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul alates
muutmistaotluse saamisest.
(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud
eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu
arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel
30 kalendripäeva jooksul tagastada.
§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine
(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab e-toetuse keskkonnas menetlejale projekti
elluviimise aruande (edaspidi aruanne). Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu tõendid ja pildid
varjumiskohast.
(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale
järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.
(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada puudused
üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
(4) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab menetleja toetuse saajale
andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi menetlejale tema
määratud tähtpäevaks.
(5) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande e-toetuse keskkonda
esitamisest.
(6) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või
ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud.
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
8 (9)
3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,
ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;
4) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 6 kohaselt ei kinnitata.
(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuses.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Menetleja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
e-toetuse keskkonnas.
(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest menetlejale kirjaliku avalduse, milles ta esitab ajatamise vajaduse põhjenduse ja
soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja määrab
selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse saamisest.
Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades
sellest toetuse saajat.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) taotleda menetlejalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;
2) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe;
2) taotlema ehitusluba või esitama ehitusteatise ehitusseadustiku kohaselt, kui see on projektis
nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik;
3) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
4) võimaldama menetlejal ja Päästeametil kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente,
soetatud seadet ja eset ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale ja Päästeametile
juurdepääsu projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile;
5) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12
kohaselt;
9 (9)
6) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud
või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
7) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus
või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
8) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga;
9) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
§ 23. Menetleja õigused ja kohustused
(1) Menetlejal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud tööd enne käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;
3) kaasata vajadusel Päästeamet taotluse menetlusse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 2 sätestatud kontrolli.
(2) Menetleja on kohustatud:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning toetuse tagasinõudmise
korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle;
5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Aas
varade asekantsler kantsleri ülesannetes
1
Siseministri määruse „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks
toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse
„Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on luua võimalused korterelamu elanike
varjumiseks. Toetuse andmise tulemusena on korteriühistul varjumiskoht, mis vastab eelnõus
toodud tingimustele.
Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sealhulgas
inimeste valmidust kriisides toime tulla. Elanikkonnakaitse toimimise alus on, et inimesed
suudavad end kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise kaitsta ning vajaduse korral üksteist aidata.
Päästeamet on aastatel 2017, 2019, 2021 ja 2023 tellinud elanikkonna hädaolukorraks
valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu. Indeksuuringu põhjal on näha, et elanikkonna
teadlikkus paraneb vähehaaval (hüppeliselt on suurenenud nende inimeste hulk, kes
teadvustavad riigikaitselise olukorra võimalikkust). Tegelik valmisolek on siiski endiselt väike
(kriisideks on täielikult valmis umbes 15% inimestest), seejuures kõige haavatavamad on
linnades suurtes kortermajades elavad inimesed.
Hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus
elamutele, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit (§ 163 lõige 1), ning võimaluse
korral tuleb HOS-i kohaselt sellistes elamutes kohandada varjumiskoht (§ 164 lõige 3) 1 .
Käesoleva eelnõuga võimaldatakse samuti toetust taotleda varjumiskoha kohandamiseks
korterelamutele, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit.
Toetusmeetmel on positiivne mõju elanikkonna turvalisusele, kuna toetuse andmisega
võimaldatakse kohandada varjumiskohti keskmistes ja suuremates korterelamutes. Hea
varjumiskoht on lähim varjumiskoht, mis tähendab, et kui varjuda saab enda majas, siis on see
kõige efektiivsem kaitse võimalikus ohuolukorras.
Toetuse saamiseks tuleb korteriühistul esitada taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast
toetuse kasutamist ka aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Kuna toetuse andmise
eesmärk on korteriühistut varjumiskoha kohandamisel aidata, on loodav regulatsioon
adressaadile kasulik. Toetuse taotlemine on vabatahtlik ja ühekordne, seega kohustuslikku
nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eeltoodust lähtuvalt halduskoormuse tasakaalustamise
reegel2 kohaldamisele ei tule.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunikud
Merike Ring ([email protected]) ja Mari Tikan
1 Hädaolukorra seadus – Riigi Teataja, RT I, 02.10.2025, 12. Muudatused jõustuvad 1. juulil 2026. aastal. 2 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf, 27.11.2025.
2
([email protected]), Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise ekspert
Leho Lemsalu ([email protected]) ning Päästeameti õigusosakonna õigusloome
jurist Kätlin Tänavots ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik
Kadi Parmas ([email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunikud
Heli Simson ([email protected]) ja Jaanus Põldmaa
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele
vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist.
Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse üldsätted.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse korteriühistule
varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõus kasutatavate terminite sisu.
Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve
ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks
toetust taotletakse.
Lõike 2 kohaselt on korterelamu käesoleva määruse tähenduses kolme või enama
korteriomandiga elamu.
Lõikega 3 sätestatakse varjumiskoha määratlus ehk sisuliselt tingimused, millele varjumiskoht
kui hoone osa peab eelnõu mõistes vastama. Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil
rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema
varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu3 . Käesoleva eelnõu mõistes tuleks varjumiskoht
kohandada korterelamu osana, näiteks võimalusel keldrisse. Teisaldatavaid varjumiskohti ei
toetata.
Punkti 1 kohaselt peab varjumiskoht asuma osaliselt või täielikult maa all või maa peal
võimalikult maapinna lähedal. Varjumiskoht peab olema hoone selles osas, mis tagab inimesele
kaitse ka juhul, kui hoone saab näiteks pommitabamuse – seda aga ei saavutata varjumiskohaga,
mis asub maapinnast kõrgemal kui esimene korrus. Lauseosa „maa peal võimalikult maapinna
lähedal“ tähendab sisuliselt seda, et kõrgemal kui esimene korrus ei tohi varjumiskoht olla.
3 Eelnõu – Riigikogu.
3
Punkti 2 kohaselt peab varjumiskohas olema igale inimesele planeeritud minimaalselt
0,75 ruutmeetrit varjumise pinda. See tähendab, et inimesele peab olema tagatud vaba pind, et
ta saaks näiteks vajadusel toolil istuda. Tuleb silmas pidada, et see ei tähenda, et 0,75 ruutmeetrit
varjumise pinda tuleb arvestada kõigile hoone ehk käesoleva määruse mõistes korterelamu
elanikele. Käesoleva punkti eesmärk on, et kui hoones leitakse ruum, mis sobib varjumiseks,
siis tuleb selle ruumi suurus korrutada 0,75-ga – selliselt saadakse teada, kui palju inimesi
varjumiskohta maksimaalselt mahuks. Maksimaalne inimeste mahutavuse arv on oluline
näiteks selleks, et tagada varjumiskohas piisav õhuvahetus (vt ka eelnõu § 2 lõike 3 punkt 4) ja
liikumistee. Samuti on see tähtis tualeti kasutajate arvu mõistes.
Punkti 3 kohaselt peavad varjumiskoha konstruktsioon ja avatäited kaitsema inimest vähemalt
plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. See tähendab, et valitud hoone osa peab
olema võimalikult monoliitne ja kõik avatäited (uksed, aknad, luugid) tuleb teha vähemalt
killukindlaks. Seda saab saavutada erinevate tegevustega, kasutades liivaga täidetud kotte,
terasplaate või -luuke, kinni ladumist vms. Samuti tuleb üle vaadata vajalikud lagede toestused.
Tagatud peab olema kaitse osaliselt varisenud hoone rusude poolt põhjustatud keldriruumide
lae ja seinte kokkuvarisemise eest. Kaitset pakub eelkõige keldrite lagede toestamine. Keldri
lae püsivuse saavutamiseks tuleb laepaneel(id) toestada. Üks kõige käepärasem võimalus on
lae toestamine puidust talade ja postidega.
Punkti 4 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades inimeste
maksimaalset arvu. Soovitav õhuvahetuse arvutuslik alus on 2,5 liitrit sekundis ühe varjumisala
ruutmeetri kohta. Ehk ühe ruutmeetri õhuhulk on umbes kaks korda suurem, kui on näiteks
avatud kontoris ruutmeetri kohta. Üldine soovitus on tagada ventilatsioonisüsteem hübriidse
lahendusena hoone ventilatsioonisüsteemist eraldiseisvana, mis tähendab, et välise võrguelektri
kadumisel saab ventilaatoreid ka manuaalselt töös hoida. Vaid elektrilise üldventilatsiooni
olemasolul tuleks tagada varuelektri toide (nt varuelektrigeneraatorist) või tagada
piirdekonstruktsiooni piisavalt loomuliku ventileerimise avasid ning väljatõmbeõhule
paigaldada lisaventilaator. Lisakaitset pakub välisõhu saastest filtreerimine.
Punkti 5 kohaselt peab varjumiskoht olema kuiv. Kuiv keskkond on oluline, et vältida hallituse
ja teiste niiskusest tulenevate mikroorganismide teket, mis võivad kahjustada varjumiskohas
viibivate isikute tervist või süvendada olemasolevaid terviseprobleeme. Juhul kui hoones esineb
liigniiskus, tuleb rakendada sobivaid meetmeid selle kõrvaldamiseks, näiteks kasutada
niiskusimuriga varustatud seadmeid.
Punkti 6 kohaselt peab varjumiskoha lahendus toetama varjumise ajal takistusteta ruumi
kasutust. Varjumiseks sobiva hoone osa valimisel tuleb lähtuda korterelamu asukohast,
kasutusotstarbest, planeeringust ja iseärasustest, mis toetaksid selle paiknemist, aga ka
võimalust takistuseta ja kiirelt varjuda. Näiteks kui tavakasutuses on varjumiskohas
keldriboksid, siis selleks hetkeks, kui varjumiskoht on vaja võtta kasutusele, peavad
keldriboksid olema tühjendatud või eemaldatud.
Punkti 7 kohaselt peab varjumiskohas olema lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs,
mis ei tohi paikneda sissepääsuga kõrvuti. See tähendab, et kui üks väljapääs on sama, mis
sissepääs, peab olema ka teine võimalus varjumiskohast väljuda ja see ei tohi paikneda
sissepääsuga kõrvuti samas seinas. „Kõrvuti“ tähendab sisuliselt lähestikku üksteise kõrval,
näiteks trepikoja sissepääsu uks ja paar meetrit kõrval olev keldri aken tähendaks kõrvuti
paiknemist. Sellisel juhul on suur risk, et kui hoone saab ülakorrusele tabamuse, siis kukuvad
4
rusud mõlema ava ette. Kui näiteks mitu erinevat trepikoja ust on samas seinas, siis see pole
probleem, kui need on üksteisest piisavalt kaugel, et ka võimaliku varingu korral saaks üht või
teist pääsu kasutada. Samuti on risk hajutatud, kui avad paiknevad hoone eri külgedes.
Varuväljapääsuks saab pidada luuki, akent või muud selleks otstarbeks rajatud avatäidet.
Varuväljapääs sõltub hoone eripärast. Varuväljapääs võib tavaolukorras olla kinni müüritud,
kuid sellisel juhul peab olema võimalik tööriistadega seda lammutada või muudmoodi avada.
Punkti 8 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. See ei
tähenda vesiklosetti, vaid võib olla ka kardinaga eraldatud varjumiskoha osa, kus on näiteks
turbaga täidetud ämber või muu anum. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. aasta määruse
nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 4 § 16 kohaselt on
tualettruumiks nii vesiklosett kui ka kuivkäimla.
Lõikega 4 täpsustatakse, et varjumiskohaks ei kohandata ruumi, kus on elektrikilp, surveseade,
generaator, ohtlik aine või soojussõlm. Varjumise eesmärk on pakkuda inimestele füüsilist
kaitset kineetiliselt ohtliku väliskeskkonna eest (nt plahvatused, varingud, lenduvad esemed).
Seetõttu peab varjumiseks kohandatav ruum pakkuma maksimaalset kaitset välisohtude eest
ega tohi seestpoolt kujutada varjuvatele isikutele lisaohtu. Näiteks elektripeakilbi ruumid,
ruumid, kus hoiustatakse kemikaale, survepaaki vms. Kui generaator paigaldatakse hoonesse,
tuleb see üldjuhul paigutada eraldi tuletõkkesektsiooni, mis on varustatud autonoomse
õhuvahetuse süsteemiga. Lisaks tuleb lahendada generaatori tööga kaasnevate heitgaaside,
müra ja vibratsiooni ohutusnõuded viisil, mis ei kahjusta hoones viibivaid inimesi ega takista
varjumiskoha ohutut kasutamist.
Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu. Nõuded taotlejale on sätestatud eelnõu
§-ga 10. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 24 lõike 1 kohaselt on juhatus
korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistul ei pea olema juhatust,
kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele
isikule (KrtS § 24 lõige 3). Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud
korteriühistut ühiselt (KrtS § 24 lõige 4). KrtS § 26 lõike 1 kohaselt võib korteriühistu juhatuse
asemel korteriühistut juhtida ja esindada ka juriidiline isik ehk valitseja. Valitseja valimisele,
tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut (KrtS § 26
lõige 3).
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse
rahastaja.
Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse
menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib
toetuse kasutamist ja tegeleb vajaduse korral ka toetuse tagasinõudmisega. Toetuse taotluse
hindamise ja kasutamise kontrolli on võimalik kaasata Päästeamet (vt ka eelnõu § 23 lõike 1
punkt 3), sest Päästeamet on varjumist korraldav asutus, kellel on vajalik pädevus seoses
varjumise ja varjumiskohtade kohandamisega. Päästeametis on seega teadmine vajalike
lahenduste ja valikute sobivusest varjumiskohtadesse.
4 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused.
5
Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk kohandada korterelamu elanike varjumiseks
varjumiskoht ehk sisuliselt luua võimalus korterelamu elanike varjumiseks. Toetuse andmise
eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis võimaldavad elanikel kriisiolukorras kasutada
varjumiskohta, mis vastab vajalikele tingimustele. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu
§-s 6.
Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena korteriühistul eelnõus sätestatud tingimustele
vastav varjumiskoht. See omakorda aitab parandada korterelamute kriisikindlust ning tagab
elanike parema kaitse ja ohutuse kriisiolukordades.
Eelnõu teise peatükiga reguleeritakse toetuse andmise aluseid.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse kaasa eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi
ja tulemuse saavutamisele. Eesmärk on toetada selliseid projekte, millega on võimalik
kohandada korterelamus sobiv koht varjumiseks. Toetusega saab katta vaid abikõlblikku kulu.
Kulu abikõlblikkust reguleeritakse eelnõu §-ga 7.
Lõikega 2 sätestatakse, millistele tegevustele on võimalik toetust anda. Toetust on võimalik
saada kõigile lõikes 2 nimetatud tegevustele, et kohandada § 2 lõigetes 3 ja 4 toodud
tingimustele vastav varjumiskoht, või siis kindla tegevuse või tegevuste jaoks (nt
konstruktsiooni tugevdamine, ventilatsioon), eeldusel, et teised tingimused on juba eelnevalt
täidetud. Oluline on, et toetuse kasutamise tulemusena on korterelamul ettenähtud tingimustele
vastav varjumiskoht.
Punkti 1 kohaselt on toetatav tegevus konstruktsiooni paigaldamise ja tugevdamisega seotud
töö. Selle punkti all mõeldakse põrandate valamist, tuletõkkesektsiooni moodustamist, lae
toestuse materjalide soetamist ja paigaldamist, ventilatsiooniavade puurimist, varuväljapääsu
rajamist, ruumide hermetiseerimist ning liigsete avade kinniehitamist. Selle punkti alla läheb
ka võimalusel näiteks vajaliku seina ehitamine, kui eelnõu § 2 lõikes 4 toodud juhul (ruumis on
elektri peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm) saaks hoone sellesse ossa
kohandada eraldava konstruktsiooniga varjumiskoha.
Punkti 2 kohaselt toetatakse avatäidete kindlustamisega seotud töid. Selle punkti all mõeldakse
uste soetamist ja vahetamist, aknale luugi rajamist ning akna katmiseks ja kaitseks vajalike
vahendite soetamist (näiteks liivakotid).
Punkti 3 kohaselt toetatakse ligipääsetavuse tagamise ja varuväljapääsu rajamisega seotud töid,
sealhulgas vajalike vahendite soetamist varjumiskohast väljapääsemiseks. Selle punkti all
mõeldakse muu hulgas varjumiskohani viiva trepi remonti, aga ka liikumispiirangutega
inimeste vajaduste tagamist (laudtee, käsipuu). Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 lõikes 3 ei ole
toodud tingimust, et varjumiskohas peavad ligipääsetavuse nõuded olema täidetud. Toetatava
tegevusena on ligipääsetavuse tagamisega seotud tööd aga välja toodud, sest eesmärk on, et
vajadusel saaks varjumiskohta ligipääsu kõigi, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikute
6
jaoks parandada. See, kas ligipääsetavuse osas on mõistlik mingeid töid teha ja mis ulatuses
neid töid teha, oleneb seega konkreetsest projektist.
Selle punktiga on hõlmatud ka vee- ja küttetorustike jm sarnased ümberehitustööd, mis on
vajalikud ligipääsetavuse tagamiseks ning varuväljapääsu rajamiseks. Toetusmeede ei ole
seejuures mõeldud kogu maja küttesüsteemi, kanalisatsiooni või veesüsteemi vahetuse jaoks.
Varuväljapääsuks on luuk, aken või muu selleks otstarbeks rajatud avatäide. Varuväljapääs
sõltub hoone eripärast. Varuväljapääs võib tavaolukorras olla kinni müüritud, kuid sellisel juhul
peab olema võimalik tööriistadega seda lammutada või muudmoodi avada. Väljapääsemiseks
vajalikud vahendid on labidad, kirkad, lõiketangid või muud asjakohased tööriistad.
Punkti 4 kohaselt toetatakse piisava õhuvahetuse tagamisega seotud töid, sealhulgas vajalike
seadmete soetamist. See tähendab sundventilatsiooni ja hübriidse (st manuaalse-elektrilise)
ventilatsioonisüsteemi tagamist, õhu filtreerimise süsteemi soetamist ning õhurõhu ja õhu
kvaliteedi seadmete soetamist. Selle punkti alla läheb ka vajadusel niiskusimuri soetamine.
Punkti 5 kohaselt toetatakse energia varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas
vajalike seadmete soetamist. Näiteks generaatorite ja akupankade soetamine, pistikupesade
paigaldus, valgustuse tagamine ning nendega seotud elektritööd. Selguse huvides märgime, et
kuna generaatorite soetamist toetatakse ka eraldi5, tuleb arvestada, et kui varem on generaatori
soetamiseks toetust saadud, siis uuesti selle soetamiseks käesoleva määruse alusel toetust
taotleda ei saa. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 6 kohaselt kehtib taotlejale nõue, mille kohaselt ei
tohi taotleja varem olla saanud ega taotleda samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt,
Euroopa Liidust või välisvahenditest projekti tegevustele toetust (vt lähemalt selgitus § 10
lõike 2 punkti 6 kohta).
Punkti 6 kohaselt toetatakse projekteerimistöid. Projekteerimistööd peavad seejuures olema
seotud konstruktsioonide, avatäidete, ligipääsetavuse tagamise, varuväljapääsu rajamise,
piisava õhuvahetuse tagamise ja energia varustuskindluse tagamiseks vajalike töödega.
Punkti 7 kohaselt toetatakse eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatud seadme, paigaldise või aine
ümberpaigutamisega seotud töid. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt ei kohandata varjumiskohaks
ruumi, kus on elektri peakilp, surveseade, generaator, ohtlik aine või soojussõlm. Kui see on
mõistlik ja vastav seade, paigaldis või aine on võimalik ümber paigutada mujale, toetatakse
selle tegevusega kaasnevat tööd, et vastava ruumi saaks varjumiskohaks planeerida.
Punkti 8 kohaselt toetatakse energia varustuskindluse tagamisega seotud tööde tegemisele
järgneva elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist. Nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb
lähtuda majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrusest nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“.
Näiteks elektripaigaldise ümberehitamisel tuleb teha kasutusele võtmisele eelnev audit.
Punkti 9 kohaselt toetatakse tualeti soetamist ja selle paigaldamisega seotud tööd. See tähendab
kuivkäimla või vesikloseti soetust ja paigaldust, nende kuluvahendite või vajadusel torustiku
töid ning vaheseinte või eralduskardinate soetamist. See, milline lahendus valitakse, oleneb
konkreetset projektist ja võimalustest.
5 Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord – Riigi
Teataja.
7
Punkti 10 kohaselt toetatakse asjatundliku konsultatsiooni teenuse ostmist varjumiskoha
kohandamiseks. Teenuse maksumus võib seejuures olla kuni 3% taotletava summa ulatuses.
Varjumiskohtade kohandamine nõuab paratamatult tehniliselt pädevat nõustamist, olgu see
ventilatsioonilahenduste või muude erilahenduste osas. Korteriühistud ei pruugi kõiki neid
küsimusi ise osata lahendada. Päästeametil ei pruugi seejuures olla ka vajalikku ressurssi ja
tehnilist teadmist, et kõiki korteriühistuid nõustada. Seega toetatakse antud eelnõu kohaselt ka
konsultatsiooniteenuse tellimist erasektorilt. See annab korteriühistutele võimaluse enne
varjumiskoha kohandamist saada pädevat nõu selle kohta, kuidas kohandada nõuetele vastav
varjumiskoht. Konsultatsiooni varjumiskoha kohandamiseks pakuvad juba praegu eri
ettevõtted. Oluline on, et konsultatsioon oleks asjatundlik ja seda pakuks isik, kellel on
varjumiskoha kohandamise valdkonnas vajalik pädevus (töökogemus, eksperditeadmised,
ehitus- ja projekteerimisalane pädevus).
Nii nagu ehitiste kavandamise ja ehitamise puhul, tuleks ka konsultatsiooniteenuse pakkumisel
juhinduda ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-ga 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttest.
EhS § 10 lõike 1 järgi peab asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt isik täitma hoolsuskohustust, et
tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine.
Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.
Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik
täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega
seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad
ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele (EhS § 10 lõige 2).
Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.
Lõikega 1 sätestatakse, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti
abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile,
on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.
Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Märgime, et kuigi kulu peab
olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil, ei pea see olema
abikõlblikkuse perioodil tasutud (vt lõike 4 punkt 5). Majandustehinguid (näiteks kaupade ja
teenuste saamine) tuleb kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal
toimub arveldamine.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt
isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud
tegevused. Näiteks on abikõlblik projekteerimiskulu ja ehitustöö tegijale makstav tasu,
sealhulgas töötegija arvel kajastuv ehitusmaterjalide kulu. Abikõlbliku kulu all mõeldakse
teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti
eesmärgi saavutamiseks.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui käesoleva määruse § 6 lõikega 2 sätestatud tegevus eeldab
ehitusloa taotlemist, loetakse ka sellega seotud kulu ehk riigilõivu kulu abikõlblikuks. See, kas
ehitustegevus vajab ehitusluba, sõltub nii ehitustöö iseloomust, hoone liigist kui ka hoone
suurusest (täpsem loetelu ehitusloa kohustuslikkuse kohta on toodud EhS-i lisas6). Ehitusteatise
esitamisel riigilõivu pole.
6 Lisa_1_01072023.pdf.
8
Lõike 4 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu puhul järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulu
loetakse abikõlbmatuks;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;
5) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
Kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kuid kulu tasumine võib toimuda ka hiljem.
Punkti 5 kohaselt tuleb kulu tasuda abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Majandustehinguid (näiteks kaupade ostmine ja teenuste
saamine) tuleb
kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.
Lõikega 5 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatute kulude osas on
valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega.
Taotleja jaoks on mõistlik ja oluline sellised kulud välistada, et vältida toetusvahendite
ebaotstarbekat kasutamist.
Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.
Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti
tegevusi ja tekivad projekti kulud. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi
jooksul. See tähendab, et abikõlblikkuse perioodi jooksul tuleb teha asjakohased
projekteerimis- või ehitustööd ning soetada asjakohane seade. Projekti kulud loetakse tekkinuks
abikõlblikkuse perioodil, kui toetuse saaja on teenuse või asja vastu võtnud üleandmise-
vastuvõtmise aktiga. Kulude eest tasumine võib toimuda ka hiljem (vt eelnõu § 7 lõike 4
punkt 5).
Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb
30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Abikõlblikkuse perioodi ei saa
9
pikendada, sest asjaomaseks eelarveaastaks eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta jooksul.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis
6 või 10 sätestatud tegevusi, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse
elluviimise kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025. Eelnõu § 6 lõike 2
punktis 6 on nimetatud projekteerimistööd ja punktis 10 konsultatsiooniteenuse ostmine. Nii
projekteerimistööd kui ka konsultatsiooniteenuse võtmine on oma sisult ettevalmistustööd.
Lubades nende suhtes abikõlblikkuse perioodi alguse siduda vastava kulu tekkimisega,
võimaldatakse reaalsete tegevustega abikõlblikkuse perioodi lõpuks valmis jõuda. Kulu
tekkimise all mõeldakse teenuse eest arve esitamist.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui projekti raames viiakse ellu tegevust, mis eeldab ehitusloa
taotlemist, algab projekti abikõlblikkuse periood käesoleva määruse § 7 lõikega 3 sätestatud
kulu tekkimisest. Seega algab ehitusloa taotlemise korral abikõlblikkuse periood ehitusloa
taotlemisega seotud kulu (riigilõivu kulu) tekkimisest. Nagu lõikes 3, on ka lõikes 4 toodud, et
kulu ei tohi olla tekkinud varem kui 1. jaanuaril 2025. Näiteks kui ehitusloa riigilõivu kulu tekib
2025. aasta novembris ja toetust taotletakse 2026. aastal, siis on abikõlblikkuse periood 2025.
aasta novembrist kuni 30. novembrini 2026.
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse seega juhud, kui abikõlblikkuse periood ei alga taotluse esitamise
kuupäevast, vaid konkreetse tegevuse elluviimise kulu tekkimisest. Siiski ei tohi see kulu olla
tekkinud varem kui 1. jaanuaril 2025, st enne 1. jaanuari 2025 tekkinud kulu ei ole abikõlblik.
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär.
Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt
riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta ja selle kinnitab
Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust vahenditest, mida saadakse igal aastal
eelarvevahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.
Taotlusvoor kuulutatakse välja selleks kalendriaastaks, mil sihtotstarbelisi vahendeid
eraldatakse.
Korteriühistutele mõeldud toetuste eelarve on 2026. aastal ligikaudu 1 miljon eurot ja aastate
2026–2027 peale kokku umbes 2 miljonit eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 35 000 eurot toetuse saaja kohta. See tähendab, et
taotletav toetus saab olla kuni 35 000 eurot. Ülemmäär 35 000 on hinnanguliselt piisav, et
kohandada eelnõus toodud miinimumtingimustele vastav varjumiskoht. Kui projekti
elluviimiseks kulub aga siiski suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat
summat ei saa käesoleva meetmega toetada. Taotleja peab arvestama, et kui projekti kulud
võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga kallinevad, siis peab need kulud
kandma toetuse saaja (eelnõu § 22 lõike 2 punkt 8).
Eelnõuga ei soovita samas piirata varjumiskohtade lahenduste loomist, vaid eelnõu kohaselt
tuleb tagada n-ö miinimumnõuetele vastav varjumiskoht. Need n-ö miinimumnõuded on toodud
eelnõu § 2 lõikes 3. Kui korteriühistul on endal võimekus rahaliselt panustada ja soovitakse
näiteks paremat, rohkemate võimalustega varjumiskohta, siis eelnõuga seda soovi ei piirata.
10
Eelnõu kolmanda peatükiga sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-ga 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 järgi peab taotleja korterelamu suletud netopind olema vähemalt 1200 ruutmeetrit.
HOS-i muudatusega7 sätestati varjumisplaani koostamise kohustus ja võimalusel varjumiskoha
kohandamine niisugustele kasutusluba omavatele korterelamutele, mille suletud netopind on
vähemalt 1200 ruutmeetrit. Varjumisplaanid peavad olema koostatud hiljemalt 1. juuliks 2027
ja varjumiskohad, kui see osutub võimalikuks, peavad olema kohandatud hiljemalt 1. juuliks
2028. Eeltoodu valguses ongi taotlejaks valitud just see sihtrühm, et kiirendada võimalike
varjumiskohtade kohandamist.
Lisaks on nõue, et korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peab olema
füüsiliste isikute omandis. Ühel korteriomandil võib olla mitu füüsilisest isikust omanikku, kuid
oluline on, et korterelamus asuvatest korteriomanditest 80% kuuluksid füüsilistele isikutele.
80% nõue on seatud seetõttu, et toetus on mõeldud korterelamus füüsilistest isikutest elanike
kriisikindluse parandamiseks. Toetuse andmise eesmärk ei ole toetada äriprojekte.
80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muu
hulgas tingimuse, et toetuse abil ei muutu korterelamu tulu teenivaks projektiks, millele võivad
hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sealhulgas korterelamus ärieesmärke täitvate
ettevõtjatele abi andmise tingimused. Võib juhtuda, et eri korterelamutes võib nõuet, et 80%
korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita; sealjuures ei ole
kõik korterelamud, kus vastav nõue ei ole täidetud, automaatselt aktiivse äritegevusega
tegelevad korterelamud. Siiski tuleb võrdse kohtlemise eesmärgil tagada ühtne määr, millega
saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. Sätestatud piirang on
seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib kaudselt kerkida juhul, kui
juriidilisele isikule kuulub korter hoones, kuhu soovitakse kohandada varjumiskoht. Senistes
sarnastes meetmetes ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi antud 8 . Ka käesoleva
toetusmeetme puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ette ei nähta.
Lõikega 2 loetletakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded
tagavad, et taotleja järgib seadusi ja on suuteline projekti määruse kohaselt ellu viima.
Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui
see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes olla algatatud
pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka sundlõpetamisel ja tema suhtes ei
tohi kehtida äriregistrist kustutamise hoiatus. Punkti 3 kohaselt peab taotleja olema täitnud
taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise kohustuse.
Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud.
Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku §-de 209, 2091,
210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Kui taotleja on varem
saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peab taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud
summa olema tähtajaks tagasi makstud (punkt 5). Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja olla saanud
ega samal ajal taotleda riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või
7Hädaolukorra seadus – Riigi Teataja, RT I, 02.10.2025, 12. Muudatused jõustuvad 1. juulil 2026. aastal. 8 Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused. Seletuskiri. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99bb9bfc-bbaa-4e84-966a-6b149a003f64.
11
välisvahenditest projekti tegevustele toetust. Seega pole võimalik samale tegevusele uuesti
toetust taotleda. See tähendab, et kui varem on saadud toetust näiteks Päästeameti korraldatud
taotlusvoorust „Kortermajade keldrikorruste varjumiseks kohandamine“, mida viidi läbi 2023.–
2024. aastal, või näiteks Tallinna linnalt, siis uuesti samale tegevusele toetust taotleda ei saa.
Kehtib põhimõte, et sama tegevuse jaoks pole topeltfinantseerimine lubatud, ehk kui varem on
taotletud ja saadud toetust näiteks generaatori soetamiseks9, siis uuesti generaatori soetamiseks
toetust taotleda ei saa.
Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.
Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab RTK-l
kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.
Lõikega 2 sätestatakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, korterelamu ehitisregistri koodi, aadressi,
telefoninumbrit, e-posti aadressi ja arvelduskonto numbrit (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema
taotleja kontaktisik ja tema telefoninumber ning e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas
olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada.
Punkti 4 alusel tuleb taotluses välja tuua korterelamu suletud netopind ja kohandatava
varjumiskoha suurus ruutmeetrites. Parim lahendus oleks, kui planeeritava varjumiskoha
suurus võimaldab kõigil korterelamu kasutajatel varjuda, kuid selle võimaluse puudumisel on
ka osalise katvusega varjumiskoht parem kui mitte midagi. Varjumiskoha suurus (m2) annab
teadmise, kui paljudele inimestele saab varjumiskoha kohandada.
Punkti 5 kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ning soetatavate seadmete
ja vahendite loetelu. Punkti 6 kohaselt peab kirjas olema projekti eelarve abikõlblike kulude
lõikes ja taotletav toetuse summa. Punkti 7 kohaselt peab taotluses olema kinnitus eelnõu § 10
lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta. See tähendab, et taotleja peab andma kinnituse
näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud
pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt majandusaasta
aruande.
Lõikega 3 sätestatakse, milliseid lisadokumente peab taotlus sisaldama.
Punkti 1 kohaselt peab lisatud olema korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust
ja täita sellega kaasnevaid kohustusi. Korteriomanike üldkoosoleku tingimused on reguleeritud
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-ga 20. Punkti 2 kohaselt peab taotlusega kaasas olema
ka korteriomanike üldkoosoleku otsus, mis kinnitab, et varjumiskoht on varjumise ajal hoone
elanike ühiskasutuses ja üldkasutatav. 2026. aasta 1. juulil jõustuva HOS § 164 lõike 4 kohaselt
võetakse varjumiskoht varjumiseks kasutusele HOS § 162 lõike 7 kohaselt. HOS § 162 lõike 7
kohaselt korraldab varjendi omanik varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul
Vabariigi Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi
varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
9 Näiteks on toetust varem saadud selle määruse alusel: Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse
andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord – Riigi Teataja.
12
Kui varjumiskoht asub hoone keldris, kus üldkasutatav pind on piiratud, ja varjumiskoha
rajamiseks on vaja kasutada eraomandis olevat ala, tuleb selle ala omanikult saada nõusolek.
See tagab, et varjumiskohta saavad legaalselt ja praktiliselt kasutada kõik elanikud ning kõik
osalised on sellega nõus.
Kui taotletakse toetust tegevusele, mis sisaldab elektritöid, tuleb lisada elektripaigaldise kehtiv
audit vastavalt määruse nr 86 nõuetele (punkt 3). Nõue esitada korterelamu ühiskasutuses oleva
elektripaigaldise audit on vajalik, et vältida võimalikke ohuolukordi, kus näiteks generaator on
ühendatud ohtliku elektripaigaldisega. Elektripaigaldis on kõrgendatud ohu allikas. Kui
elektripaigaldis ei ole korras, on see risk nii inimesele kui ka varale. Nõuetele vastav
elektripaigaldise audit tõendab, et elektripaigaldis vastab kehtivatele nõuetele ja normidele,
aitab tagada elektrisüsteemi turvalisuse ja töökindluse ning ühtlasi ennetada tulekahjusid ja
muid õnnetusi. Elektripaigaldise kehtiva auditi kulu ei ole abikõlblik.
Punkti 4 kohaselt tuleb taotluses esitada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mis on
saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi
hinnapäringu tulemusel (projekteerimis- ja ehitustööd, esemete ost jne). Taotleja peab olema
teinud piisavalt pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, et tagada parim hinna ja
kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis
tähendab, et ühe ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sealhulgas juhtudel,
kus pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise
protsess oleks selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja
on selle dokumenteerinud. Hinnapäringust peab nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks
pakkumust soovitakse, ning pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus,
maksumus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev ja koostaja nimi.
Hinnapakkumused on olulised taotletava toetuse summa määramisel (taotleja peab taotluses
tooma välja projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse summa).
Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei
valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 4). Kui odavaimat pakkumust ei
valita, tuleb selgitada, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid otsuse tegemist.
See võimaldab RTK-l hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev põhjendus on mõistlik ning
põhjendatud. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust pole võimalik esitada, tuleb põhjenduses
välja tuua, kas ja millal taotleja hinnapakkumusi küsis. Põhjenduses toodud väited peavad
toetuma usaldusväärsetele tõenditele või andmetele. Pakkuja valimisel oleks soovituslik
kontrollida, ega pakkujal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, sest maksevõlg võib
tähendada, et tööde teostajal on rahalisi raskusi, mis võivad mõjutada tööde tähtaegset ja
kvaliteetset lõpetamist.
Punkti 5 kohaselt tuleb eelnõu § 8 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul esitada kulu tõendav dokument.
Eelnõu § 8 lõigetes 3 ja 4 on toodud erisused seoses abikõlblikkuse perioodi algusega. Eelnõu
§ 8 lõikega 3 sätestatakse, et kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõike 2
punktis 6 või 10 sätestatud tegevusi, algab projekti abikõlblikkuse periood nimetatud tegevuse
elluviimise kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025. Eelnõu § 8 lõikega 4
sätestatakse, et kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud
tegevust, mis eeldab ehitusloa taotlemist, algab projekti abikõlblikkuse periood käesoleva
määruse § 7 lõikes 3 sätestatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2025. Kui
13
esineb § 8 lõikes 3 või 4 sätestatud olukord, tuleb sellise kulu hüvitamiseks esitada taotluses
kulu tõendav dokument.
Punkti 6 kohaselt tuleb esitada pildid hoone osast, kuhu planeeritakse varjumiskoht kohandada.
Pildid annavad ülevaate kohast, kuhu varjumiskoht planeeritakse. Varjumiskohta ei tohi
planeerida ruumidesse, kus paiknevad eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatud ohuallikad (elektri peakilp,
generaator jne). Selline piirang on kehtestatud, et tagada varjumiskoha ohutus.
Lõike 5 kohaselt peab taotluses esitatud projekteerimis- ja vajaduse korral ehitus- või
rekonstrueerimistöid teostava isiku pädevus pakkumuse esitamisel olema tõendatud kutse- või
pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil
või muu õigusakti nõuetel. Kliimaministeerium tõi kooskõlastusringi käigus välja, et kui
ehitustööde teostamiseks on vaja esitada ehitusteatis või on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega,
siis EhS-i kohaselt ei pea ehitustöid tegev isik oma pädevust kutsega tõendama. Sellest
märkusest tulenevalt tuleb ehitus- või rekonstrueerimistööde puhul isiku pädevust tõendada
kutse- või pädevustunnistusega vajaduse korral. Kui EhS seda ei nõua, siis pädevust selliselt
tõendada pole vaja. Käesoleva määrusega ei soovita minna rangemaks, kui seaduses on
sätestatud. Kehtib üldpõhimõte, et töid teeksid pädevad isikud ja et ei tekiks riski, et tööde
tulemusena oleks varjumiskoht, mis reaalse ohu korral oma eesmärki ei täida.
Lõikega 6 nimetatakse asjaolud, mille kohta peab taotleja andma taotluses kinnituse, et ta on
nendest teadlik.
Punkti 1 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud
kohustustest. Taotleja võtab endale toetuse saamisega kohustuse tagada projekti elluviimine.
Näiteks peab taotleja abikõlblikkuse perioodil ellu viima taotluses märgitud toetatavad
tegevused ja kandma nende kulud, tehes taotleja kontolt ülekande või makstes tema
pangakaardiga. Taotleja peab esitama RTK-le projekti elluviimise aruande ning lisama sellele
abikõlbliku kulu tõendid ja pildid kohandatud varjumiskohast (vt eelnõu § 20).
Punkti 2 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et kui ta saab toetust,
avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud andmed (toetuse saaja nimi, toetuse summa)
Päästeameti veebisaidil.
Punkti 3 kohaselt peab taotleja andma kinnituse, et ta on teadlik tagasinõutud toetuse
tagasimaksmise kohustusest. Kõnealuse toetuse puhul on tegemist avaliku sektori rahaga ja
selle raha kasutamiseks on eelnõus kehtestatud tingimused. Kui toetuse saaja rikub eelnõuga
kehtestatud tingimusi, nõuab RTK toetuse tagasi osaliselt või täielikult olenevalt rikkumise
raskusastmest. Toetuse tagasinõudmise tingimused on sätestatud eelnõu §-ga 21.
Punkti 4 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik, et talle edastatakse haldusaktid,
dokumendid ja muu teave elektrooniliselt (menetleja e-toetuse keskkonnas).
Punkti 5 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et toetuse kasutamise üle
tehakse kontrolli. Kontroll on vajalik selleks, et veenduda, kas toetust on kasutatud vastavalt
nõuetele (toetusest on rahastatud toetatavaid tegevusi ja seda kinnitab asjakohane
dokumentatsioon).
14
Eelnõu neljanda peatükiga reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse
kohta otsuse tegemist.
Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.
Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus
kanalis. Seejuures avaldatakse ka taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve.
Lõike 2 kohaselt esitab taotluse ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja
esindusõiguslik isik digiallkirjastatuna. Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse valitud isik,
kelle volitused on kehtivad ja nähtavad äriregistrist.
Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse taotluse menetlemist.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru
eelarve ammendumiseni.
Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK esitatud taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruses sätestatud nõuetele. RTK-l on õigus kaasata nõuete vastavuse
kontrollimisse Päästeamet (vt ka eelnõu § 23 lõike 1 punkt 3), kuna Päästeametil on
varjumiskohti puudutavad spetsiifilised teadmised. Päästeamet aitab hinnata, kas tegevus
vastab varjumiskoha tingimustele.
Lõikega 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab
RTK sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste tähtpäeva
kõrvaldamise andmisel arvestab menetleja puuduste hulka ja mahtu. See tähendab, et
väiksemate puuduste korral võib see aeg olla lühem ja mahukamate puuduste korral pikem.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõikega 2 sätestatakse, et kui isik jätab koos
taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab
haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades,
et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esineb puudusi, tuleb taotlejal
etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastav teade, milles
on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad lisaselgitamist või täiendamist, ning tähtpäev puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui taotleja ei
ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse kohta taotluse
rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 15).
Eelnõu §-ga 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva
jooksul alates taotluse esitamisest. RTK-l on kohustus enne otsuse tegemist kontrollida taotleja
ja taotluse vastavust eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud
15
andmeid, näiteks kinnistusraamatust või äriregistrist. Otsuse tegemiseks on ette nähtud vähim
aeg, mille jooksul jõuab taotlusi menetleda.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus
vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.
Lõikega 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsus peab sisaldama
järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta
määruse nõuetele ja taotleja pole puudust RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldanud. Näiteks ei
ole esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsust ning taotluse puudust pole RTK määratud
tähtpäevaks kõrvaldatud. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka juhul, kui taotlusvooru
eelarves vahendeid pole.
Lõikega 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse
rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
Eelnõu § 16 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve
ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK
veebisaidil.
Eelnõu viienda peatükiga reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.
Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksena 100% ulatuses
taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel viie tööpäeva jooksul. See
tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksena, et tasuda toetatavate tegevustega
seotud kulud.
Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja
esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.
16
RTK peab seejuures iga saadud teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse
sõnastusest võib teave olla sisuliselt käsitletav taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldusena. Muutmine leiab aset toetuse saaja algatusel ja juhul, kui on vaja muuta projekti
tegevusi või eelarvet (näiteks projekti maksumus kallineb või lisanduvad tegevused, mida ei
osatud projekti koostamisel ette näha). Projekti tegevuste puhul võib muutmistaotlus tulla kõne
alla näiteks juhul, kui selgub, et taotlejast mittesõltuvatel asjaoludel pikeneb ehitise
ümberehitamisel (nt kandekonstruktsioonide asendamine) ehitusloa menetlus. Muutmistaotluse
esitamise põhjus võib olla ka olukord, kus toetuse saaja näeb, et abikõlblikkuse perioodil ei saa
näiteks varjumiskoht valmis.
Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse
saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal
juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.
Oluline on märkida, et kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti
tegevusi abikõlblikkuse perioodil teinud, siis RTK aruannet ei kinnita (§ 20 lõige 6) ja aruande
kinnitamata jätmisega kaasneb toetuse osaline või täielik tagasinõudmine (§ 21 lõike 1
punkt 4).
Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada esimesel võimalusel enne projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema elluviidav taotlusvooru väljakuulutamise aasta
30. novembriks.
HMS-i § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja
lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui
seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
Seega saab RTK näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud
asjaolude tõttu ei ole projekt eelnõus sätestatud tingimustega kooskõlas, soovitud muudatuse
korral on oodatava tulemuse saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Muutmistaotlust ei saa rahuldada ka juhul,
kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud. Kui toetuse saaja
taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata, on RTK-l õigus tunnistada taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks (eelnõu § 19 lõike 1 punkt 3).
Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul
alates muutmistaotluse saamisest. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada
dokumendid, vajaduse korral küsida taotlejalt lisateavet ja hinnata, kas esinevad käesoleva
paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.
17
Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette
nähtud eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea
mahu arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga.
Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja oleneb konkreetsetest
asjaoludest.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise järel 30 kalendripäeva jooksul tagastada.
Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse projekti elluviimise aruandega seonduvat ja projekti eelarve
jäägi tagastamist.
Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale kohustus esitada projekti elluviimise aruanne e-toetuse
keskkonna kaudu. Toetuse saaja peab esitama e-toetuse keskkonnas RTK-le esindusõigusliku
isiku koostatud projekti elluviimise aruande. Aruandele tuleb lisada abikõlbliku kulu tõendid ja
varjumiskoha pildid. Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile.
Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või
teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja
üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet
üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on loetletud eelnõu § 6 lõikes 2.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse
saamise aastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku
kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui projekti kulud olid väiksemad kui projekti eelarve, saadab
menetleja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi
menetlejale tema määratud tähtpäevaks.
Lõikega 5 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande
e-toetuse keskkonda esitamisest.
Lõikega 6 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi kõnealuses
otsuses määratud tähtajaks ellu viinud või ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud.
18
Enne aruande kinnitamist on RTK-l ja Päästeametil õigus kontrollida projekti elluviimisega
seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ning tehtud töid. Seejuures on võimalik
vajaduse korral teha kohapealseid kontrolle (eelnõu § 23).
Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja
toetuse saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse
tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga HMS-i
tähenduses.
Lõikega 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille
korral oleks taotlus jäetud rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et
taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude
teadmisel rahuldamata (puudus näiteks korteriomanike üldkoosoleku otsus jne).
Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud
määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib
tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.
Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti
elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke
andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil
(punkt 3).
Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK ei kinnita
aruannet eelnõu § 20 lõike 6 kohaselt.
Lõike 2 kohaselt tuleb RTK-l põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutlusõigusega ja
selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS-i § 3
lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS-i § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse
teostamise põhimõtteid. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust
ehk põhjust kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses aitavad
toetuse saaja tegevused kriisiolukorras toimepidevust tagada. Toetuse tagasinõudmise määr
oleneb rikkumise raskusastmest.
Lõikega 3 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad
andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
19
Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
e-toetuse keskkonnas. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1
järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62
lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega
teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus
asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimasolevast
menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on
saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikega 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse
saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul alates toetuse
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse
põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja
määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse
saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,
teavitades sellest toetuse saajat.
Eelnõu kuuenda peatükiga reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikega 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või
eelarves põhjendatud muudatusi (planeeritud seadmete tarneaja raskused, näiteks generaatori
tarneaeg on väljaspool abikõlblikkuse perioodi ning tuleb soetada teise võimsusega generaator
ja sellest tulenevalt vajavad avariitoite ehitustööd ümberprojekteerimist vms).
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada.
Lõike 2 punktidega 1–9 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgida pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul
käesolevas määruses nõutud teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist,
õigete ja täielike andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või
paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, veenmaks RTK-d, et tegemist ei ole näiteks pettusega. Kui selgub, et
taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,
20
ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil, on RTK kohustatud toetuse osaliselt või täielikult
tagasi nõudma (vt eelnõu § 21).
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja taotlema ehitusluba või esitama ehitusteatise, kui see on
projektis toodud tegevuse elluviimiseks vajalik. Ehitusloa taotlemist ja ehitusteatise esitamist
reguleerib EhS. Kui toetatav tegevus on sisuliselt selline ehitustöö, mille jaoks EhS näeb ette,
et tuleb esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, peab toetuse saaja enne tööde alustamist
sellega arvestama.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest
toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st
projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikuna.
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab
võimaldama RTK-l ja Päästeametil kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud
seadet ja eset ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama RTK-le ja Päästeametile juurdepääsu
projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile. Enne aruande kinnitamist on RTK-l ja
Päästeametil õigus kontrollida, kas projekt on ellu viidud vastavalt määruse nõuetele.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja
teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt.
Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on
muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse
täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või
vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas
(punkt 7). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud
teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.
Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest
võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid. Näiteks
peab toetuse saaja tagastama toetuse, kui esineb eelnõu § 21 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK
esitab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või
osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud
arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda tagasimaksmise ajatamist.
Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on RTK-l õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud tööd enne aruande kinnitamist;
3) kaasata vajadusel Päästeamet taotluse menetlusse, sealhulgas projekti elluviimise ehk toetuse
kasutamise kontrolli.
21
Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete
esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal.
Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas
projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise
olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on
võimalik kontrollida ka abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Kontrolli saab teha enne aruande kinnitamist. RTK-l on õigus kaasata vajadusel taotluse
menetlemise protsessi, sealhulgas taotluse kasutamise kontrolli Päästeamet. Päästeametil on
varjumiskohtadega seonduvad spetsiifilised teadmised ning ta aitab hinnata, kas toetatavad
tegevused ja tulemus on eelnõus toodud nõuetega kooskõlas.
Lõike 2 punktidega 1–5 kehtestatakse RTK kohustused.
Punkti 1 kohaselt peab RTK juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise kui ka
kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada RTK-lt
vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis
on seotud toetuse saaja kohustustega.
Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning
toetuse tagasinõudmise korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse.
Taotlust käsitlev otsus tähendab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või taotluse
rahuldamise muutmise otsust. Kuna Päästeamet on toetuse rahastaja, peab tal olema ülevaade
sellest, kuidas on toetuse summasid RTK otsuste alusel kasutatud.
RTK peab korraldama ka toetuse väljamaksmise (punkt 3) ja kontrollima toetuse kasutamist,
sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle (punkt 4). Toetuse kasutamise
kontroll tuleb teha enne aruande kinnitamist. Lisaks tuleb teha muid eelnõus sätestatud
toiminguid (punkt 5).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise analüüs Riigiabi puhul tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või konkreetsete kaupade tootmiseks;
abimeede annab abi saajale eelise;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel10.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile eespool toodud neljale kriteeriumile. Vähese
tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see
ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.
10 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Riigiabi | Rahandusministeerium (26.09.2025).
22
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise
viis11. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit.
Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi
kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid,
seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid eeldusel, et nad
pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid
turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid12.
Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotleja korteriühistu. Korteriühistu on
eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud
kinnisomandi korteriomandite omanikud 13 . Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud
eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Käesoleva määruse alusel antav
toetus on mõeldud selleks, et tagada korterelamus elavate inimeste ehk füüsiliste isikute jaoks
turvaline koht, kuhu ohuolukorras varjuda. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab taotleja
korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis. Nagu
eespool seletuskirjas on selgitatud, on see nõue seotud riigiabi andmise reeglitega.
Toetusmeetme väljatöötamisel arvestatakse, et toetus ei oleks käsitletav ärieesmärgile suunatud
tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete
kogemuste põhjal muu hulgas tingimuse, et toetuse abil varjumiskoha saanud korterelamu ei
muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid,
sealhulgas korterelamus ärieesmärke täitvate ettevõtjate abi andmise tingimused.
Füüsiliste isikute 80% piirangut on käsitletud ka ühes õiguskantsleri seisukohas, muu hulgas on
seal tuginetud Kliimaministeeriumi selgitustele. Ministeeriumi selgituste kohaselt on 80%
piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise praktika tulemusena ja seda on rakendatud
kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast. Senises praktikas on kinnitust leidnud, et
kuni 20% korteriomandite kuulumisel juriidilistele isikutele ei peeta toetuse andmist keelatud
riigiabiks14.
Abimeede ei ole suunatud seega ettevõtjale või ettevõtjate grupile. Kõnealune abimeede ei
moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel. Tegemist on kohaliku mõjuga. Eeltoodust tulenevalt ei allu käesoleva määruse alusel
antav toetus riigiabi ega vähese tähtsusega abi reeglitele.
4. Määruse mõju
4.1. Majanduslik mõju
Sihtrühm
Korteriühistud. Eelnõu kohaselt peab korterelamu suletud netopind olema vähemalt 1200
ruutmeetrit. Päästeametile teadaolevalt on ehitisregistris selliseid hooneid umbes 9500.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
11 Linntam, A. Kuidas tunda ära riigiabi? Albert Linntam. Kuidas tunda ära riigiabi.pdf (26.09.2025). 12 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. Komisjoni teatis
riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (26.09.2025). 13 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja. 14 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Korteriuhistule toetuse andmise kord.pdf.
23
Taotlusvooruga luuakse korteriühistutele võimalus toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine
ei too korteriühistutele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi. Toetuse taotlemine
on vabatahtlik. Kui korteriühistu ei soovi toetust taotleda, ei kaasne ka näiteks halduskoormust
vajalike andmete esitamise näol. Halduskoormus on seega välditav. Eeltoodust tulenevalt ei
kuulu ka reegel „üks sisse, üks välja“ 15 kohaldamisele. Toetuse andmise eesmärk on
korteriühistut varjumiskoha kohandamisel aidata. Seega on loodav regulatsioon adressaadile
kasulik. Toetuse andmise tulemusena saab korteriühistu korterelamule varjumiskoha.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline, kuid positiivne.
4.2. Mõju siseturvalisusele
Sihtrühm
Korterelamute elanikud. Nende elanike arvu, keda eelnõu võib puudutada, on keeruline välja
tuua, kuid teadaolevalt on ehitisregistris selliseid korterelamuid, kus suletud netopind on
vähemalt 1200 ruutmeetrit, umbes 9500.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Toetuse andmine võimaldab korterelamutes elavatel inimestel ohuolukorras vajadusel varjuda
selleks kohandatud ja ettenähtud ohutusse kohta. Varjumiskohad aitavad elada üle ohuolukordi.
Seega mõjutab toetuse andmine korterelamu elanike turvalisust. Mõju ulatus on pigem väike,
kuna sihtrühma igapäevases käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldub harva, arvestades võimalike
ohuolukordade saabumise väikest tõenäosust. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale
positiivne mõju, kuna korterelamutes suureneb turvalisus ohuolukorras.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline, kuid positiivne.
4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm I
Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud
tegevusi viib kokkuleppe alusel põhiliselt läbi RTK. Päästeameti roll piirdub taotlusvooru
eelarve kinnitamise ja vajadusel RTK abistamisega. RTK võib taotluse menetlusse kaasata
vajadusel Päästeameti, kui taotluse menetlemisel on tekkinud küsimusi, mille osas Päästeamet
oskab aidata. Päästeamet on võimalik kaasata ka toetuse kasutamise kontrolli, sealhulgas
kohapealsesse kontrolli. Täpsem töökorraldus lepitakse kokku asutuste kokkuleppes. Võrreldes
Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus väike, kuna puudub tarvidus muutustega
kohanemisele suunatud tegevuseks. Negatiivse iseloomuga mõju puudub või on vähene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
Sihtrühm II
RTK. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
15 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf (26.09.2025).
24
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv, kuid kuna taotluste menetlemine
ei ole RTK-le uus tegevus, ei teki otsest tarvidust muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks ega vajadust lisatöökohtade järele. RTK viib ellu toetuse andmisega seotud tegevusi,
st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on
eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse
iseloomuga mõju on vähene – taotluste menetlemine tähendab küll teatavat töökoormuse kasvu,
kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest,
kui palju taotlusi tuleb menetleda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taotlusi rahastatakse riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse
rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK, kaasates vajadusel Päästeameti.
Päästeamet tellib RTK-lt eespool nimetatud teenuse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei
kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, RTK-le ja Eesti Korteriühistute
Liidule. Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet
märkusi ei esitanud. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.