Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Miku-Jüri detailplaneering)

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.10.2023 nr 6-2/16-13

Meie 17.10.2023 nr 6-2/23/20343-2

Seisukoht Miku-Jüri kinnistu

detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 teistkordselt seisukoha andmiseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel Rapla maakonnas Rapla vallas

vallas Tuti külas Miku-Jüri kinnistu2 detailplaneeringu (DP) koostamise algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi

otsuse eelnõu) koos KSH vajalikkuse eelhinnangu ja DP lähteseisukohtadega3.

DP eesmärk on terviklikult väljaarendatava üksikelamupiirkonna moodustamine Rapla linna

vahetus naabruses sätestamaks tingimused ca 15 üksikelamust koosneva asumi rajamiseks.

Planeeringuala pindalaga ca 6,8 ha hõlmab Miku-Jüri ning osaliselt Liiva kinnistut, Rapla-

Märjamaa teed ja Rapla ümbersõitu4. Kava kohaselt saaks tänase isetekkelise (metsastunud

põllumaa) puistu asemele paigutada väikeelamud, mis oleks ühest küljest piiratud ribakujulise

haljasalaga (pargiga), teine külg oleks avatud põllumaale.

EELIS-e5 andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaamet on seisukohal6, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik. DP koostamisel palume arvestada allpool toodud märkustega, KSH eelhinnangu

järelduste ja keskkonnakaitseliste meetmetega.

1. Miku-Jüri kinnistu on kõlvikute kaardi kohaselt valdavas osas metsamaa (üle 4 ha). DP

muudab kehtivat üldplaneeringut, kuna maa kasutusotstarve on parkmets (soovitakse

säilitada ca 30% metsast). Seetõttu on vajalik metsa raadamine. Selleks, et võimaldada maa

kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on pärast DP kehtestamist vaja

raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4

kohane dokument.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2023 nr 6-2/23/20343 all. 2 Katastritunnus 66904:003:1431. 3 Koostaja: Rapla Vallavalitsus. 4 Katastritunnused 66904:003:0241, 66904:003:0277, 67001:005:0007 ja 66904:003:0445. 5 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur. 6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

2 (2)

2. Kogu piirkond on määratud Rapla reoveekogumisala koosseisu ning seetõttu toimub

liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrguga. Sademevee ärajuhtimise lahenduse

asjaolusid ei ole KSH eelhinnangu selgitatud. Juhime tähelepanu, et sademevee suublasse

juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitav

kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave

ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse

kaudu, vältides sademevee reostumist.

3. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (veeseaduse § 129

lg 4 ja 5). Palume vastav sademevett puudutav teave ka DP materjalidesse lisada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Miku-Jüri kinnistu algatatud detailplaneeringuga

(Tuti küla, Rapla vald)

Miku-Jüri planeeringuala – metsatukk rapsipõldude vahel. Vaade Rapla suunast, paremal ülanurgas

Märjamaa tee ja Rapla ringtee ristmik (Maa-amet, 2023)

FAKTILISED ASJAOLUD

Maaomanik Taavi Kookmaa soovib detailplaneeringu alusel muuta Miku-Jüri kinnistu (6,6 ha)

kasutamise juhtotstarvet maatulundusmaast üksikelamu- (55%), parkmetsa- (30%) ja

tänavamaaks (14%). Kava kohaselt saaks tänase isetekkelise (metsastunud põllumaa) puistu

asemele paigutada 13 väikeelamut, mis oleks ühest küljest piiratud ribakujulise haljasalaga

(pargiga), teine külg oleks avatud põllumaale. Kruntide paigutus lähtub kinnistu piklikust kujust

ja võimalusest rajada kinnistut läbiv uus tee, mis ühendaks Rapla ümbersõitu (riigi

kõrvalmaantee) ja Rapla-Märjamaa tugimaanteed. Edaspidi on Miku tee kruntidel otse ligipääs

ka Märjamaa tugimaantee äärde rajatavale kergliiklusteele. Uut (Miku) teed saab võrrelda endise

Saarevälja teega (endine Järvakandi mnt) Tuti ja Mahlamäe külade piiril, mis uue maantee

2

rajamise järel on vajalik eelkõige teeäärsetele majapidamistele. Uus tee, mille kasutajad oleks

valdavalt krundiomanikud, saaks samuti olema avalikus kasutuses.

Miku-Jüri kinnistu on täna kaetud keskmiselt 30-aastase metsaga, kus valdav puuliik on kask.

Mets on korraldamata. Veel 1979. aasta aerofotol (Maa-ameti kaardiserver) on ala kasutuses

põllumaana, kus puid ei kasva. Maade tagastamise käigus 1990-tel on teistel lähiala

põllumajanduslikel kruntidel (Sõõrumaa, Mikkuri, Liiva) põllupidamisega jätkatud, Miku-Jüri jäi

kasutusest välja. Põhja suunas külgneb Miku-Jüri arendusala Nuki detailplaneeringu alaga, millel

nähakse ette ühe väikeelamukrundi moodustamine senise põllumaa maanteepoolses osas.

Maanteedega piiratud kolmnurkne ala Rapla linna serval kuulub halduslikult Tuti küla koosseisu,

sisuliselt on tegu linnalähedase alaga, mille elanikkond on tihedalt seotud Raplaga. Kehtiva

üldplaneeringu (2011) kohaselt on tegu tiheasustusalaga, millele määratud parkmetsa ja

säilitatava metsa kasutusotstarve (HL ja HK). Koostatavas üldplaneeringus ei ole piirkonna

arengu üldises suunas (veel) kokku lepitud, ilmne on vajadus uute asustusalade leidmiseks Rapla

lähitagamaal - ehituskruntide nõudlus on seal selgelt olemas.

Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust

(Mahlamäe küla tähistus kaardil on eksitav, tegemist on Tuti külaga)

Miku-Jürile kavandatud elamukrundid on suuremad kui Raplas keskmiselt, pindalad varieeruvad

vahemikus 2660 - 3710 m2. Hoonestus on kavandatud tavapärane: kuni kahe korrusega

väikemajad ühe abihoonega, ehitusalune pind kokku kuni 300 m2. Elamukrundid on võimalik

liita Rapla Vesi AS ühisveevärgiga.

Kuna Miku-Jüri kinnistu perspektiivne kasutusotstarve on üldplaneeringu kohaselt parkmets,

võib käesolevat detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringu põhilahendust muutvana. See

asjaolu toob kaasa kohustuse kaaluda KSH vajadust. Kui lähtuda üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise üle otsustamisel (vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 1) eeldusest, et DP-ga nähakse

ette ÜP-ga „määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine” – on KSH eelhinnang

3

kohustuslik. “Ulatusliku muutmise” kui sellise määratlemist/otsustamist samas pole kusagil

kirjeldatud. ÜP põhilahenduse muutmise üle otsustamisel on omavalitsusel võimalik tugineda ka

“muu-le” asjaolule (punkt 3 eelviidatud lõikes).

PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

Planeeringualale ei jää (ning sellega ei külgne) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,

veekogusid ega nendega seotud kaitsevööndeid. Lähikonnas puuduvad kultuurimälestised,

looduskaitseobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad, planeeringutega määratletavad väärtuslikud

maastikud ja väärtuslikud põllumaad.

Planeeringuala jääb valdavas osas Põlendiku-Suurearu maaparandusobjektile (eesvooluks

riiklikult korrashoitav lõik Vigala jões), mis tähendab drenaazkuivendusega arvestamise vajadust

ja planeeringu kooskõlastamise kohustust Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Kitsendused planeeringualal on eelkõige tehnilised: keskpinge õhuliin oma kaitsevööndiga ja

maantee kaitsevöönd Rapla ümbersõiduteel.

Radoonisisaldus pinnaseõhus on Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi kohaselt keskmine või

madal. Rn-riski ruutkaardi (500 x 500 m) kohaselt on mõõdetud Rn-väärtused Rapla ümbruses

madalad (10-30 kBq/m³), mistõttu ehitusprojekti koosseisus pole Rn-mõõtmise järele otsest

vajadust.

Planeeringuala pinnamood on nõrgalt lainjas, kallakuga lõuna suunas. Alal esinevad rähksed

mullad, mille niiskusesisaldus kasvab samuti lõuna suunas.

Põhjavesi on nõrgalt kaitstud, ühisveevärgiga liitumise korral pole see ka oluline.

Planeeringuala lähimad naabrid elavad Ärma ja Mikkori kinnistul, kus elamud jäävad u 100 m

kaugusele kavandatud uushoonestusest. Järgmisena tulevad kolm Saarevälja tee elamut, mille

kaugus arendusalast on u 200 meetrit. Võimalik on uue elamu lisandumine Nukile, distants sama.

Kõikide nimetatud juhtudel on kaugus arendusalast piisav, eeldamaks, et uute väikeelamute

lisandumine ei too kaasa olulist häiringut naabrusele. Ühist teekasutust pole ette näha.

EELHINNANGU ALUS

Miku-Jüri detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega KSH

vajaduse kaalumise nõuet KeHJS § 6 lõigete 1 ja 2 mõistes. KSH kaalumine pole seega

kavandatud tegevuse sisu ega valdkonna mõttes kohustuslik.

KSH kaalumise kohustus lähtub Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda KSH-d. Nagu eelpool viidatud, võib maa sihtotstarbe muutmise soovi (uue elamuala

rajamine) lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks. Dubleerivalt sisaldub KSH eelhinnangu nõue

ka KeHJS-is (§ 32, lg 2, p 1) – juhul, kui DP-ga tehakse ÜP-s muudatusi).

4

Keskkonnamõju eelhinnangu sisunõuded on täpsustatud keskkonnaministri 2017. a. määrusega:

https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

KSH eelhinnangute tarvis on Eestis koostatud järjest mitmeid metoodilisi juhendeid, viimati

2018. aastal. „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (algselt

Riin Kutseri koostatud, nüüd uuendatud juhend) on saadaval nii planeerimine.ee portaalis kui

näiteks kliimaministeeriumi vastavas valdkonnajaotuses:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh-juhendmaterjalid

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Eelhindamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5

toodud kriteeriumitest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Miku-Jüri DP puhul on nende

seas kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Transpordi- ning Põllumajandus- ja Toiduamet.

Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu – hinnangu saab anda

olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Rapla Vallavalitsus, tavaliselt tehakse vastav

otsus koos DP algatamisega, üsna sageli ka DP algatamise järgselt.

EELHINNANGU SISU

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on kaalutud Miku-Jüri DP-ga

kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides

on esmalt toodud vastav kriteerium, sellele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et

KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik need ei pruugi konkreetse planeeringu

puhul olla asjakohased.

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringuga sätestatud korrast, mille kohaselt on

tiheasustusaladel maakasutuse juhtotstarbe muutmisel vajalik koostada detailplaneering.

Kavandamisel on üks põhiline tegevus – elamupiirkonna rajamine, kõrvaltegevused (tee

rajamine, liitumispunktide väljaehitamine) on põhitegevust toetava iseloomuga. DP-ga

määratakse ehitusõigus ja uute kruntide moodustamise põhimõtted ja kasutamise tingimused.

Kavandatud tegevus iseenesest on tavapärane – kavas on uue elamupiirkonna (13

väikeelamukrunti) rajamine. Elamutega koos on lahendatud kaasnevate kommunikatsioonide

paigutus, avaliku haljasala ja liikluse küsimused.

Kavandatud tegevuse elluviimine sõltub maaomaniku edasistest sammudest, eeldatavasti siis

kommunikatsioonide rajamisest, seejärel juba huviliste leidmisest, kes soovivad rajada endale

kodu, investeerida krunti või midagi kolmandat. Tõenäoliselt on elamukruntide turuväärtus

piirkonnas jätkuvalt kasvav. Mingeid alg- ja lõpptähtaegasid sellisele (arendus)tegevusele

üldiselt ei seata, palju oleneb ehitusturust ja üldisest majanduse olukorrast. Ehitusaegne

keskkonnamõju võib seega kesta aastaid, elamupiirkond kestab üle nähtava tuleviku.

5

Planeeringus on arvestatud kehtivaid (väheseid) kitsendusi: elektriliinid, maantee kaitsevöönd.

Asumi rajamine haakub Rapla valla üldise arengutrendiga, milleks on elanikkonna kasv

üksikutes külades, sellistes, kus samaaegselt on võimalik tarbida nii linnalisi kui maalisi hüvesid.

Paratamatult on omavalitsused pandud võistlema uute elanike nimel, seega on valikuks kas

uusarenduste soodustamine (seal, kus selleks on huvi) või leppimine elanikkonna kahanemise ja

sealt tuleneva probleemide jadaga (töökoht, lasteaed, kool, pood, bussiliin jne – kõik need

vajavad kasutajaid).

Maastikulised, majanduslikud, sotsiaalsed, ehitusgeoloogilised ja keskkonnakaitselised

tingimused väikese asumi rajamiseks on Miku-Jüri puhul pigem soodsad: ala ei kannata

ülemäärase liigniiskuse käes, liitumisvõimalused (vesi, elekter) pole kaugel, kruntide looduslik

haljastus tasakaalustab mõnevõrra metsa raadamist, Rapla teenused on jalgsikäigu (kuni 2 km)

kaugusel, pole ette näha olulist häiringut vähestele elanikele naabruskonnas.

Vastuolu üldplaneeringuga, kus ala kirjeldatakse parkmetsa ja kaitsehaljastuse võtmes, on vähem

sisuline, pigem formaalne (kuna: üldplaneeringus on ette nähtud jne). Inimeste, sh maaomanike

teadlikkus on aastatega kiiresti kasvanud, inimeste valmisolek oma maad kasutada on erinev,

soov ja teadmised panustamaks üldplaneeringu koostamisse on samuti üsna erinev. Igal juhul ei

saa üldplaneeringut vaadata lõpliku tõena ning teinekord võib (enamikule osapooltest) soodsaim

lahendus end ilmutada ka hiljem.

Planeeringu elluviimisel (asumi rajamisel) võib olla erinevaid lähenemisi: lihtsalt kruntide müük,

majakarbi või siis valminud elamu müük. Ehitustegevus võib samuti toimuda nii ühe kui

enamate majade kaupa. Detailplaneering seda sätestama ei pea, tavaliselt on ehitusloa eelduseks

juurdepääsu ja liitumiste rajamine arendaja poolt. Detailplaneeringu elluviimine sõltub

maaomaniku huvist ja võimalustest, vald saab seada tingimusi liitumiste tähtaegade osas.

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades

nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut mõjutab DP üksnes planeeritava kinnistu ulatuses (6,6 ha).

Kuna planeeritavat asumit läbiks ühelt maanteelt teisele viiv/rajatav (Miku) tee, ümberringi

asuvad kasutuses olevad põllumaad (taliraps), ei saa uue elamupiirkonna mõju (vallale tervikuna)

lugeda olulisemaks kui ükskõik millist mõju, mis kaasneb 13 leibkonna lisandumisega. Lisanduv

mõju on eelkõige sotsiaal-majanduslik (valla kohustus tagada lasteaia- ja koolikohad jne),

looduskeskkonna võimalikku mõjutamist võib lugeda tühiseks.

Koostatava üldplaneeringu vaates on kõik alles lahtine, ilmselt on seal otstarbekas (arvestades

Miku-Jüri DP-ga) mõtestada ümber kogu maanteede-vahelise Tuti ja Mahlamäe külade

kolmnurga perspektiiv: kuipalju kaitsehaljastust ja elamuid, milline teedevõrk, millised

ühiskondlikud alad jne. Üldiseks printsiibiks võiks siin olla otse maanteele avanevate

juurdepääsude piiramine - see tähendab, et pole mõistlik elamute kavandamine reana vahetult

maantee ääres. Maantee äärne kaitsehaljastus, tagapool elamud, veel tagapool ühise tegutsemise

alad – selline võiks olla üldine raam piirkonna arengule.

6

Tuti küla (elanikke 2022. aastal 85) ei saa käsitleda Raplast lahus. Tegemist on piirkonnaga, mis

on Raplaga tihedalt põimunud ja sõltub olulisel määral maakonnakeskuse arengutest. Tavapärase

külakogukonna (kes soovib sõnastada ühiseid eesmärke, tegutseda ühiselt jne) väljakujunemine

on sellises olukorras raskendatud, seda enam, et asustus külas on üsna hajali. Just oma väiksuse

(ja ka hajususe tõttu) ei kajasta mitmed Rapla arengudokumendid eraldi Tuti küla (erinevalt n

Uuskülast), see on lihtsalt seotud Raplaga üheks. Rapla kui kohaliku keskuse tugevdamine

sisaldub üldise põhimõttena kõikides valla arengudokumentides, Miku-Jüri DP toetab seda

põhimõtet.

Rapla linna lähitagamaa, Miku-Jüri DP ala sealhulgas, on maakonnaplaneeringus (2017)

määratletud kui „linnalise asustuse ala“. Sellel alal ei näe maakonnaplaneering ette võimalikke

konflike rohevõrgustikuga (puudub) või siis kavandatavate transpordikoridoridega. Rapla linna

ümbersõit on planeeringuala naabruses enam-vähem linnalise ala piiriks. Milline võiks olla

linnalise ala täpsem väljanägemine on juba üldplaneeringu ülesanne. Detailplaneering on

maakonnaplaneeringuga kooskõlas, üldplaneering on koostamisel.

Linnalise asustuse ala (lilla viirutus) paiknemine Rapla linna

kaguosas. Miku-Jüri DP ala jääb kesklinnast linnulennult 1,5 km

kaugusele. Maakonnaplaneeringus kajastatud Rail Baltica

trassikoridori juures on hiljem täpsustatud ka Rapla

raudteepeatuse asukohta Sulupere külas, see jääb linnulennult 2

km kaugusele. Eeldatavasti toetab RB arendus Rapla

läänesuunalist arengut, mis omakorda toob Miku-Jürit

linnakeskusele tinglikult veelgi lähemale. Rapla mõistes on tegu

küll „valglinnastumisega“ aga puhtalt kauguse mõttes saab

Miku-Jüri alal elada ka autot (ja ühistransporti) kasutamata –

sellevõrra erineb olukord klassikalisest valglinnastumisest.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

Detailplaneeringu asjakohasus (vajadus) tuleneb planeeringuala paiknemisest ühelt poolt küll

linnalise asustusega alal, teiselt poolt siiski n-ö. põldude keskel. Tegemist on seni suurima

detailplaneeringuga Märjamaa tee ja Raikküla tee vahelises kolmnurgas, mis määrab paljuski

kogu lähiala ilme ja edasise kasutuse.

Otseselt põllupealne arendus (kui kujutada ette olukorda, et kinnistu oleks olnud

põllumajandusliku skasutuses) halvendanuks ka teiste põllumaade kasutatamise perspektiivi,

eelkõige majandusliku tasuvuse mõttes (suurem pind tähendab odavamat majandamist). Tänane

metsasalu on aga eraldiseisev saareline maakasutus, üsna sõltumata ümbritsevast. Metsa

7

säilitamine olulisel määral (otseselt 30%, kaudselt, kruntide kõrghaljastuse kaudu eeldatavasti

suuremagi osakaaluga) ei too kaasa järske muudatusi ei piirkonna välisilmes ega loomade

elupaigakasutuses. Eeldatavasti ei ole noore isetekkelise metsakoosluse puhul tegemist

haruldaste liikide koondumiskohaga.

Miku-Jüri DP on seega teatud määral suunanäitaja kogu lähiala kasutuse (võimalikul)

muutumisel, seetõttu on siin oluline ka naabrite ettepanekute ja arvamuste koondamine. Kogu

lähiala võiks (n uues üldplaneeringus) saada perspektiivi põhiliste juurdepääsude ja säilitamist

vajavate alade osas.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaaspektid.

Tavapärastest keskkonnaaspektidest (maastik, kooslused, harulased liigid, atmosfäär, põhja- ja

pinnavesi, radoon, müra, sotsiaalne ja majanduslik mõju jne) omavad Miku-Jüri planeeringuala

tingimuste ja kavandatu puhul tähendust järgmised:

4.1. Maastiku muutus ja maahõive

Ehitustegevusega kaasnev paratamatult otsene maahõive (hoonete- ja juurdepääsude alune maa).

Otsene koosluse muutus/metsa raadamine hõlmaks umbes 2/3 planeeritava ala pindalast.

Elamukruntide puhul ei ole kindlasti mõistlik lubada lausalist raadamist, ka 30 aastaste puude

seas on selliseid, mis väärivad (eriti elamuid arvestades) säilitamist. Eeldusel, et krundiomanikud

säilitavad kolmandikul krundil olemasoleva (ilmselt siiski kujundusraiet kasutades)

kõrghaljastuse, saab otsest maahõivet (koosluse muutust) hinnata poolele planeeringualast.

Alternatiivid: metsa säilitamine koos edasise majandamisega, metsa raadamine tagasi

põllumaaks, vähema arvu kruntide moodustamine (algselt oli DP algatamise ettepanekus soov

moodustada 15 elamukrunti), mingi muu metsa kõrvalkasutus (seikluspark?). Ilmselt on veel

valikuid aga initsiatiiv selleks saab tulla eelkõige maaomanikult. Teadaolevaid vastunäidistusi

ala hoonestamisel elamutega ei ole.

4.2. Põhja- ja pinnavee kaitse

Kogu piirkond on määratud Rapla reoveekogumisala koosseisu, seega tuleb uusarendusel liituda

Rapla Vesi AS kanalisatsioonivõrguga. Sellisel juhul ei ole ette näha probleeme põhjavee

mõjutamisega. Pinnavee mõjutamist pole ette näha - alal puudub kraavivõrk, ka ei lähtu

tavalistest majapidamistest erilisi riske veekeskkonnale. Probleem on kindlasti ehitustegevus

olemasoleva kuivendusvõrgu alal. Pole teada, kuivõrd toimiv on 50 aastat tagasi rajatud

drenaazivõrk ja millisel määral saaks ehituste korral kahjustatud liigvee maasisene äravool

naabruskonna põldudelt. Maaparandussüsteemi serva-aladele on varemgi ehitatud, servadest

tähtsam on aga põhiliste (kesksete) kogujadreenide hoidmine töökorras. Selles küsimuses saab

Põllumajandus- ja Toiduamet anda omapoolse hinnangu. Kindlasti pole siin tegemist olulise

keskkonnaküsimusega aga kuivenduse kaudu on mõjutatav kogu põllumajanduslik lähiala,

umbes 20 ha.

8

4.3. Sotsiaalne mõju

Uue asumi (13 majapidamist) tekkimine mõjutaks Tuti küla rahvaarvu osas küllalt oluliselt,

elukeskkonna muutumise kaudu siiski üsna vähe. Asum paikneks suhteliselt eraldi, valdav osa

külarahvast ei kogeks muutust mujal kui maanteed pidi mööda liikudes. Kuna kõikide

sotsiaalsete teenuste tarvis tuleb nii ehk teisiti pöörduda Raplasse, ei muutuks külaelus otseselt

mitte midagi. Teelõigul Miku-Jürilt Raplasse oleks rohkem liiklemist, see oleks aga üsna väike,

silmale tabamata, muudatus.

Elanike lisandumine Tutile on täiendavaks argumendiks kergliiklustee rajamisel, kaugemas

perspektiivis (kui lisandub veelgi elanikke) võib siin perspektiivi olla ka mõnel väiksemal

ettevõttel. Rapla kui linna rahvaarv on viimased paarkümmend aastat olnud kerges languses,

paarikümne aastaga on siin elanikke vähem umbes 20% jagu. Tuti küla, koos teiste Raplat

ümbritsevate küladega, on seevastu elanikkonda pidevalt kasvatanud. Viimase viie aasta jooksul

samuti 20% (70-lt 85 inimeseni). Loomulikult on muutused väiksete arvude puhul

protsentuaalselt ilmekamad, kui pilt tegelikkuses välja paistab. Tendents on ometi olemas –

inimesed soovivad rajada kodu mitte kaugele teenustest, samas vaikses ja maalähedases

keskkonnas. Elanikkkonna kasvades võib eeldada, et Tuti inimestes kasvab vajaduse

kogukondliku ühistegevuse järele, tekib oma ümbrusest hooliv ja sellesse panustav elanikkond.

Esialgu ei ole Tuti ülerahvastatus veel probleemiks.

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Miku-Jüri DP puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik, piirdudes vaid

planeeringualaga. Teatav mõju väljaspoole planeeringuala võib avalduda maa-aluse

kuivendusvõrgu kahjustamise kaudu. Seda on võimalik leevendada, kui piisava täpsusega on

teada põhiliste (kesksete) salakraavide asukoht – hoonete projekteerimisel (ehitusprojekti

staadiumis) on salakraavide asukohta võimalik ka täpsemalt tuvastada. Elamuehitus (= hilisem

elamine) antud tingimustes ja mahus ei ole keskkonda ohustav tegevus.

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringus kriteeriumitena kasutatavad. Seos EL õigusaktide juurutamisega puudub.

Planeering lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Miku-Jüri detailplaneeringu üldisem siht on inimestele parema elukeskkonna võimaldamine.

Uue asumi rajamine Tuti külla on oma mahult mõneti silmapaistev, see tuleneb aga vaid

võrdlusest seniste lähikonna arendustega. Asumi paiknemine ja läbiva tee rajamine selle

teenindamiseks toovad kaasa olukorra, kus naabruskond ei saa uute elamute lisandumisest

otseselt kuidagi (negatiivselt) mõjutada. Ohtusid inimese tervisele või elukeskkonnale ei ole ette

9

näha. Millised oleks kasvõi teoreetilised riskid? Liiklussageduse kasv, joogivee defitsiit,

reoveepuhasti võimsuse ammendumine, lasteaia või kooli ülemäärane täitumine, müra kasv

senise vaikuse foonil? – need on üsna kunstlikult konstrueeritud ohud, mida Miku-Jüri

planeeringu elluviimisega ette ennustada ei saa.

Ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitise kasutamine jne) iseenesest sisaldavad paratamatult

väiksemaid riske, need puudutavad antud juhul vaid konkreetset ehitust (elamut) või isikut.

Väikeelamud pole käsitletav keskkonnaohuna, liiati kui nende asukoht ei lähe olemuslikku

vastuollu varem planeeringutes ja/või arengukavades kokku lepituga.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimise esimese etapiga (ehitamine) kaasnev mõju jääb valdavalt

Miku-Jüri tänase kinnistu piiresse. Kui krundid on hoonestatud ja tekivad uued elanikud, siis

avaldavad nad Tuti külale ja Rapla linnale samasugust mõju nagu iga teine tänane elanik. Uute

elanike lisandumine ei tohiks naabruskonda häirida. Planeeringualaga otsesemas kontaktis

(vaateulatuses) asub 4-5 majapidamist.

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand, intensiivne maakasutus, samuti ka edasise jäätmetekke,

energiakasutuse, avariiohtlikkuse, müra, vibratsiooni, valgusreostuse jne küsimused.

Nimetatud aspektid, mida KSH eelhinnangus tuleb arvestada või kaaluda (aluseks: Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded – KeM nr 31, 16.08.2017) väljenduvad Miku-Jüri planeeringualal üsna

tagasihoidlikult. Alal ja lähikonnas puuduvad arvestatavad, st planeeringutes kajastatud

väärtused/kitsendused/piirangud. Oluline on arvestada maa-aluse kuivendusega.

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Mõju puudub. Lähim kaitstav loodusobjekt on Rapla linnas asuv rändrahn Kalevipoja luisk (1,5

km), lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Kuusiku hoiuala, mis paikneb 2,9 km kaugusel.

Planeeringualal ega selle lähikonnas ei ole teada kaitsealuseid liike.

10

KOKKUVÕTE

Arvestades Miku-Jüri detailplaneeringuga kavandatud tegevuse tavapärast iseloomu,

kohapealseid keskkonnatingimusi, kehtivaid ja pooleliolevaid kavasid-planeeringuid, võimalikku

mõju naabruskonnale, ning kaaludes arendustegevusega kaasneda võivat keskkonnamõju saab

väita, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette

näha. Väiksema asumi rajamine asukohas, kus arendusele puuduvad olulised vastunäidustused ja

mis omab selget (kasutus)perspektiivi, oleks KSH ebaproportsionaalne lisamenetlus. Oluline on

arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohaga, kuidas vähem mõjutada olemasolevat

kuivendusvõrku.

Andres Tõnisson 27. juuli 2023

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

ASUTUSESISESEKS

KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 01.02.2013

Kehtib kuni: 02.03.2014

Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 3

Teabevaldaja: Asutuse nimetus

Rapla Vallavalitsus

Viljandi mnt 17

79511 Rapla

[email protected]

Teie: 06.10.2023 nr 6-2/16-13 Meie: 12.10.2023 nr 6.2-6/8899-1

Seisukoht Miku-Jüri detailplaneeringule

Rapla Vallavolikogu on algatanud Miku-Jüri detailplaneeringu koostamise. Planeeringu

eesmärk on sätestada tingimused u 15 üksikelamust koosneva asumi rajamiseks Tuti külla

Miku-Jüri maaüksusele (katastritunnus 66904:003:1431).

Miku-Jüri katastriüksus paikneb osaliselt maaparandusehitise Põlendiku-Suurearu1

(maaparandussüsteemi kood 5111060020010, ehitise kood 001) maa-alal, mis on rajatud 1973

aastal liigniiske põllumaa kuivendamiseks. Põllumaa kuivendamiseks rajatud

drenaažisüsteemid ei ole projekteeritud hoonete katustelt ja parkeplatsidelt sadevee ära

juhtimiseks.

1. Sadevee juhtimine olemasolevasse drenaažisüsteemi pole lubatud. Hoonete

projekteerimisel soovitame olemasoleva drenaaži hoonete alt eemaldada ning rajada uue

drenaažisüsteemi, et välistada hilisemaid liigniiskusest tekkida võivaid kahjusid.

Maaparandussüsteemi Põlendiku-Suurearu1 projektdokumentatsiooni ja

teostusandmetega saab tutvuda Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) Rapla

esinduses, aadressil Tallinna mnt 14.

2. Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada

naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.

3. Maaparandussüsteem Põlendiku-Suurearu1 tuleb rekonstrueerida. Selleks võtta PTA-lt

maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).

4. Vastavalt Maaparandusseaduse § 51 lõikele 1 tuleb kinnisasjal, millel paikneb

maaparandussüsteem, selle siht- ja kasutusotstarbe muutmine eelnevalt kooskõlastada

PTA-ga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Silde

Regiooni juhataja asetäitja

2 (2)

Jüri Panga

Põllumajandus- ja Toiduamet

Põhja regioon

Tallinna mnt 14, Rapla 79513

5303 1620 / [email protected]

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rapla Vallavalitsus Teie: 06.10.2023 nr 6-2/16-13 Meie: 01.11.2023 nr 14-3/2743-1

Miku-Jüri detailplaneeringu KSH vajalikkuse ning

eelnõu kohta arvamuse avaldamine, täiendavate

koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rapla Vallavalitsus esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse seisukoha

saamiseks Tuti külas Miku-Jüri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõikest 6. Lisaks küsitakse seisukohti detailplaneeringu eelnõule. Kirjale on lisatud

Rapla Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine (Miku-Jüri detailplaneering)“ eelnõu ning KSH eelhinnang. Käesolevaga

esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast.

Rapla Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 91 algatati detailplaneeringu koostamine

tiheasustusalale jäävale Tuti külas Miku-Jüri katastriüksusele (katastritunnus 66904:003:1431,

pindala ca 6,7 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Planeeringu eesmärk on terviklikult

väljaarendatava üksikelamupiirkonna moodustamine Rapla linna vahetus naabruses.

Detailplaneering algatati eesmärgiga järgida Rapla valla üldplaneeringut ning kavandada

üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutvad tegevused vaid 25% ulatuses maaüksuse

pindalast. Elluviimisega seotud investeeringu maksumust ja piirkonna elamuala perspektiivi

arvestades on planeeringu koostamise käigus leitud, et otstarbekam on üldplaneeringu

tingimuste muutmine veidi suuremas ulatuses. Alates juunist 2023 on planeeringut menetletud

üldplaneeringut muutvana.

Detailplaneeringuga kavandatakse maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast üksikelamu-

(55%), parkmetsa- (30%) ja tänavamaaks (14%). Elamumaa kruntidele on kavandatud kuni

kahe korrusega väikemajad ühe abihoonega, ehitisealune pind kokku kuni 300 m2.

Kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 2011) järgi asub planeeringuala tiheasustusalal, parkmetsa

ja haljasala juhtotstarbega maa-alal. Rapla maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2017) kohaselt jääb

planeeringuala linnalise asustusega alale.

Tutvunud KSH eelhinnangu ja vallavolikogu otsuse eelnõuga, märgime järgmist.

1. Planeeringualast ca 600-1000 m kaugusel kulgeb Rail Baltic raudtee trass. KSH

eelhinnangus ja vallavolikogu otsuse eelnõus ei ole käsitletud raudteeliikluse

võimalikku negatiivset häiringut elamupiirkonnale ning ette nähtud meetmeid

võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või leevendamiseks. Palume KSH

eelhinnangut Rail Balticu võimalike mõjude teemal täiendada.

2 (4)

2. KSH algatamise või mitte algatamise otsustamine on oma sisult kaalutlusotsus, mis

lähtub KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumite

põhjal koostatud KSH eelhinnangu tulemusest ning KeHJS § 33 lõikes 6 toodud

asutuste seisukohtadest. PlanS § 11 toodud teabe piisavuse põhimõtte punkti 2 kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tagama planeerimismenetluses kogutud

teabe säilimise ja kättesaadavuse. Eelnevat arvesse võttes palume lisada KSH

eelhinnangu dokument lisamaterjalina KSH algatamata jätmise otsuse juurde.

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et KSH algatamine ei ole

vajalik, kui planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise

ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega ning KSH

eelhinnangus toodud meetmetega.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on detailplaneeringuga lahendatavaks

ülesandeks keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.

Tutvunud detailplaneeringu eelnõuga, märgime järgmist.

1. Seletuskirja peatükis 6 „Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud“ on

toodud, et Rapla valla üldplaneeringu järgi on planeeritava maaüksuse olemasolev

maakasutus osaliselt kaitstav (säilitatav) metsamaa ja osaliselt looduslik haljasmaa. Tuti

küla tiheasustusala tee ääres paiknevale Sõõrumaa kinnistule on ette nähtud täiendavate

üksikelamualade rajamine ning kaitsehaljastus on planeeritud teest eemale Miku-Jüri

kinnistule. Koostatav uus üldplaneering näeb ette kasvava liikluskoormuse ja maanteest

tuleneva häiringu tõttu elamualad rajada teest kaugemale ning kaitsehaljastus teele

lähemale. Toodud on, et koostamisel oleva üldplaneeringu järgi puudub vajadus Miku-

Jüri maaüksusele ulatusliku kaitsehaljastuse kavandamiseks kuna kaitsehaljastuse alad

on ette nähtud mujale.

Kehtiva Rapla valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.14. „Haljasala ja parkmetsa

maa (HP/HL)“ on selgitatud, et haljasala ja parkmetsa maana käsitletakse valdavalt

linnalisele asulale (linn, alevik, tiheasustusega küla) iseloomulikku looduslikku või

poollooduslikku metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud

avalikuks kasutuseks ning tootmis- ja ettevõtlusalade läheduses kannab osaliselt müra

ja saaste eest kaitsva haljastuse rolli. Haljasala ja parkmetsa maade alla kuuluvad

peamiselt tiheasustusaladesse jäävad rohelised alad, mis täidavad nii puhkekoha kui ka

nn ökoloogilise puhverala funktsiooni.

Koostatava Rapla valla üldplaneeringu järgi on perspektiivseks elamumaaks

kavandatud kogu ala, mis jääb Rapla-Märjamaa tee, Rapla ümbersõidutee ja Rapla-

Järvakandi-Kergu tee vahele. Planeeringulahendusest võib aru saada, et väga suure uue

elamuala kavandamisel on arvestatud planeeringualale ettenähtud haljasala ja

parkmetsa maa vajadusega.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Rõhutame,

et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks,

mis tagab paindlikuma võimaluse arvestada muutuvaid olusid ja vajadusi.

Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-

1-12-07).

3 (4)

Seletuskirjast ei selgu, miks tiheasustusalasse jääv roheala ei sobi enam varasemalt

kavandatud (alles eelmisel aastal toimus koostatava üldplaneeringu eelnõu avalik

väljapanek) avalikuks kasutuseks, inimeste puhkekohaks ning ei täida enam

ökoloogilise puhverala funktsiooni. Detailplaneeringuga on haljasala ja parkmets

jäetud vaid Miku-Jüri 13 elamumaa krundi tarbeks kuid mitte kogu kavandatud

perspektiivse elamumaa tarbeks. Palume seletuskirja täiendada ning üldplaneeringu

muutmise vajadust igakülgselt põhjendada.

2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. PlanS § 142 lõike

7 kohaselt kuulub detailplaneeringu koosseisu sel juhul üldplaneeringu teksti ja jooniste

vastava osa muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringut täiendada – lisada

üldplaneeringu teksti ja/või joonise vastava osa muudatuste ettepanek.

3. Seletuskirja peatükis 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ on märgitud aluseks

olevad materjalid erinevates käänetes. Nt detailplaneeringu koostamise aluseks on

siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad

tuleohutusenõuded”, siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“. Palume seletuskirja peatükk 1 üle vaadata ning keeleliselt parandada.

4. Rapla Vallavalitsus on saatnud meile Miku-Jüri kinnistu detailplaneeringu eelnõu

arvamuse avaldamiseks. Seletuskirja jaluses ning põhijoonisel on detailplaneeringu

nimetuseks Miku-Jüri kinnistu ja lähiala detailplaneering. Palume läbivalt nimetada

detailplaneeringut ühe nimetusega, seda nii planeeringus, kirjades kui

menetlusdokumentides. Palume detailplaneeringu materjal üle vaadata ning ühtlustada

nimetused. Detailplaneeringu koostamisel peab olema üheselt selge, kas

detailplaneering koostatakse vaid konkreetse katastriüksuse kohta või laiemalt.

5. Nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel on kasutatud paralleelselt samatähenduslikke

mõisteid ‒ abihoone ja kõrvalhoone, nt peatükis 8.5 „Arhitektuurinõuded ehitistele“ on

kirjeldatud, et kruntidele on planeeritud üks põhihoone (elamu) ning kaks kõrvalhoonet

(abihoonet, kus võivad paikned nt saun, garaaz, suvemaja, väliköök vms).

02.06.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ (sellele on ka seletuskirjas viidatud) kohaselt on abihoone elamu

teenindamiseks vajalik hoone. Mõistet kõrvalhoone nimetatud määruses kasutatud pole.

Palume detailplaneeringus kasutada õigusaktides kasutatud mõisteid.

6. Detailplaneeringus kasutatakse mõistet - ehitusalune pind. PlanS § 126 lõige 2 sätestab

detailplaneeringuga lahendatavad kohustuslikud ülesanded. Kohustuslik ülesanne on

krundi ehitusõiguse määramine, mis PlanS § 126 lõike 4 kohaselt sisaldab ka hoonete

suurima lubatud ehitisealuse pinna määramist.

Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või

rajatisealune pind. Palume detailplaneeringus läbivalt kasutada mõistet ehitisealune

pind ja edaspidi kasutada mõisteid õiguslikus tähenduses korrektselt.

Palume kirja punktides 3-6 toodud märkusi arvestada kõikide Valtu Projekt OÜ koostatud

detailplaneeringutes. Oleme probleemidele tähelepanu juhtinud nii Saula kinnistu

detailplaneeringule kui ka Sillaotsa kinnistu detailplaneeringule arvamust andes.

7. Detailplaneeringus on viidatud koostatavale Rapla valla üldplaneeringule ning

põhijoonisel näidatud naaberkinnistule (Sõõrumaa kinnistu), kavandatud

kaitsehaljastuse maa-ala. Valla veebilehelt leitava koostatava Rapla valla

4 (4)

üldplaneeringu järgi on ka Miku-Jüri kinnistule ette nähtud kaitsehaljastuse maa-ala,

sama lai, kui Sõõrumaa kinnistule. Detailplaneeringu lahenduses aga sellega arvestatud

ei ole, elamumaa krunt Pos13 on kavandatud kaitsehaljastuse maa-alale.

Kaitsehaljastuse maa on tehtud planeeringualal rohkem kui kaks korda kitsamaks,

põhjendusi selleks toodud ei ole. Kuna teisel pool Rapla ümbersõiduteed,

planeeringualast ca 600-1000 m kaugusel kulgeb Rail Balticu trass, siis palume

planeeringulahendus üle vaadata ning kaaluda kaitsehaljastuse maa-ala määramist

koostatavale üldplaneeringule vastavalt.

8. Valla veebilehelt leitavates detailplaneeringu täiendatud lähteseisukohtades on

fikseeritud, et planeeringu koostamisse kaasatakse Keskkonnaamet, Päästeamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Transpordiamet, puudutatud võrguvaldajad ning naaberkinnisasjade omanikud.

Selgituseks, et „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133.

Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad üldplaneeringule

kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad

isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Detailplaneeringu menetlemise üheselt

mõistetavuse huvides palume määrata edaspidi detailplaneeringu lähteseisukohtades

koostöötegijad ja kaasatavad eraldi.

Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja PlanS § 142 lõikest 4, ei pea Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium vajalikuks detailplaneeringule määrata täiendavaid

koostöötegijaid lisaks eelpool nimetatutele. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt peab detailplaneeringu

koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades eeltoodut

palume naaberkinnisasjaks lugeda ka üle Rapla ümbersõidutee asuv Miku-Jüri katastriüksus

(katastritunnus 66801:001:1603).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Raine Viitas

58851458 [email protected]

O T S U S

Rapla 26. veebruar 2024 nr 10

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Miku-Jüri detailplaneering)

Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 91 algatati detailplaneeringu koostamine Tuti külas Miku-Jüri maaüksusele (katastritunnus 66904:003:1431, pindala ca 6,7 ha, 100% maatulundusmaa). Planeeringu eesmärk on terviklikult väljaarendatava üksikelamupiirkonna moodustamine Rapla linna vahetus naabruses. Kavandatakse juurdepääsuteede rajamist, orienteeruvalt 15 üksikelamu etapiviisilist püstitamist kruntidele suurustega 2500 kuni 4000 m² ning terviklikku tehnovarustuslahendust. Planeeringuala pindalaga u 6,8 ha hõlmab Miku-Jüri maaüksust (katastritunnus 66904:003:1431) ning osaliselt Liiva maaüksust (katastritunnus 66904:003:0241), Rapla-Märjamaa teed ja Rapla ümbersõitu. Planeeringuala piirneb idast Liiva, lõunast Mikkuri, põhjast Sõõrumaa, Nuki ja Ärma maaüksustega ning läänest Rapla ümbersõiduteega.

Detailplaneering algatati eesmärgiga järgida Rapla valla üldplaneeringut ning kavandada üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutvad tegevused vaid 25% ulatuses maaüksuse pindalast. Elluviimisega seotud investeeringu maksumust ja piirkonna elamuala perspektiivi arvestades on planeeringu koostamise käigus leitud, et otstarbekam on üldplaneeringu tingimuste muutmine veidi suuremas ulatuses ja planeeringuala väljaarendamine ühe tervikliku ehitusetapina algselt kavandatud mitme ehitusjärgu asemel. Alates 13. juunist 2023 on planeeringut menetletud üldplaneeringut muutvana. Koostatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö) ja korrigeeritud on planeeringu koostamise lähteseisukohti. Valminud on detailplaneeringu eelnõu (eskiis).

KSH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole alust eeldada üksikelamupiirkonna rajamisega olulise keskkonnamõju ilmnemist kui järgitakse asjaomaste valitsusasutuste seisukohti. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest.

Enne otsuse langetamist kaasati asjaomased valitsusasutused. Põllumajandus- ja Toiduameti 12. oktoobri 2023 kirjaga nr 6.2-6/8899-1 (lisatud) anti tingimused maaparandussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Keskkonnaameti 17. oktoobri 2023 kirjaga nr 6-2/23/20343-2 (lisatud) nõustusti KSH eelhinnangu järeldustega ning anti tingimused detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnakaitseliste meetmete kavandamiseks. Transpordiamet andis

1. novembril 2023 e-kirjaga (dokumendiregistri nr 6-2/16-16) teada vastuväidete puudumisest KSH algatamata jätmise eelnõule. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 1. novembri 2023 kirjaga nr 14-3/2743-1 esitati seisukohad ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast. Seisukohtadega arvestatakse planeeringu koostamisel.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Tallinna mnt 14, tel 489 0510, e-post [email protected]).

Tuginedes planeerimisseaduse § 142 lõikele 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ning arvestades asjaomaste valitsusasutuste seisukohti,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Jätta Miku-Jüri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata võttes arvesse eelhinnangu järeldusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

2. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded, Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet volikogu esimees

2 (2)