Maardu VII lubjakivikarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine

EELNÕU

06.01.2026

KORRALDUS

Maardu VII lubjakivikarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat ning võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ja NORDIC

MACHINERY OÜ taotluse, otsustab Keskkonnaamet:

Anda NORDIC MACHINERY OÜ-le (registrikood 10591108) kuuluva Maardu VII

lubjakivikarjääri keskkonnaloa KL-519774 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti

koostamiseks järgmised korrastamistingimused:

1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaaks).

1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased ning

metsa majandamiseks sobivad.

1.2.2. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud ning erosioon. Nõlvad ei

tohi olla järsemad kui nõlva moodustava materjali (nt katend, tagasitäide) looduslik

varisemisnurk. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.2.3. Osa nõlvast võib jätta järsuks, puhastades see kivimi ebapüsivatest osadest (ripetest ning

väljaulatuvatest osadest) nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tuleb ülevalt tõkestada.

1.2.4. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda

laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º.

1.2.5. Tagada juurdepääs kinnistule kavandatavale metsale.

1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.3.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.3.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal

maksimaalsest põhjaveetasemest.

1.4. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.4.1. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade ja põhja

tasandamiseks.

1.4.2. Metsamaaks silutud pinnase ülemine 0,5 m paksune kiht peab sisaldama materjali

terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25% (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle

10 mm) enam kui 40%.

1.4.3. Projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata

bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud

mullakäitlus.

1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.5.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata

kasutatavad puu- ja taimeliigid ning vajalik istikute arv.

1.5.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha

mehhaniseeritult.

1.6. Lisatingimused:

1.6.1. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

1.6.2. Korrastamiseks tuleb kasutada kaevandamise käigus kooritud katendit. Juhul, kui karjääri

korrastamiseks ei piisa mäeeraldiselt eemaldatud katendist, võib korrastamisel kasutada lisaks

ka mujalt (sh Rail Baltic ehituselt) toodud pinnast, sealhulgas pinnasejäätmeid. Korrastamiseks

pinnasejäätmete toomisel väljastpoolt karjääri ala tuleb korrastamisprojektis kirjeldada ja

põhjendada vastav vajadus, milliseid looduslikke materjale jäätmetega soovitakse asendada ja

kogus (mahud, paigutus). Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004

määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

1.6.3. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.6.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

2. ASJAOLUD

NORDIC MACHINERY OÜ (registrikood 10591108, aadress Vahtra, Orgita küla, Märjamaa

vald, Raplamaa) esitas 12.09.2025 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud KOTKAS-s

12.09.2025 dokumendina nr DM-133479-1) Maardu VII lubjakivikarjääri mäeeraldise

korrastamistingimuste saamiseks.

NORDIC MACHINERY OÜ-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba

(kaevandamisluba) nr KL-519774 (kehtivusajaga kuni 10.05.2034), mille alusel kaevandatakse

Maardu lubjakivimaardla (registrikaardi nr 0178) Maardu VII lubjakivikarjääri mäeeraldisel

kõrgemargilist ehituslubjakivi.

Maardu VII lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Võerdla külas riigile

kuuluval kinnistul Kiltri tee 16 (katastritunnus 24501:001:0750; registriosa nr 7764850), mille

riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,03 ha. Keskkonnaloale nr

KL-519774 on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud maatulundusmaa. Taotlusele

lisatud korrastatud maa plaani kohaselt korrastatakse Maardu VII lubjakivikarjäär metsamaaks.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud

maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud

korrastamistingimustest lähtuvalt.

Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes

keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud

korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul kui

kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9

sätestatud nõuetest.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx kirjaga nr xx kohaliku omavalitsuse üksuse

(Jõelähtme Vallavalitsus) ja maaomaniku (Maa- ja Ruumiamet) arvamust Maardu VII

lubjakivikarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt

xxx. Kiri saadeti teadmiseks ka Transpordiametile ja NORDIC MACHINERY OÜ-le.

Jõelähtme Vallavalitsus xxx.

Maa- ja Ruumiamet xxx.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist

menetlusosalisele anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis xx

kirjaga nr xx NORDIC MACHINERY OÜ arvamust Maardu VII lubjakivikarjääri

korrastamistingimuste andmise otsuse eelnõule.

Maardu VII lubjakivikarjääri xxx.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline,

kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus). Kavandatav tegevus (Maardu VII

lubjakivikarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Maardu VII lubjakivikarjääri korrastamistingimuste andmisel.

3.3. Jäätmete kasutamine

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida, siis tuleb leida

võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks.

Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad,

lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt

jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (määrus nr 21). Maardu VII

lubjakivikarjääri puhul tuleb eelisjärjekorras kasutusele võtta karjääri töötamisega kaasnev turustamiseks sobimatu looduslik materjal (katend). Juhul kui karjääri korrastamisel tekib vajadus kasutada ka püsijäätmeid, siis peavad nende leostumisnäitajad jääma määruse nr 21

lisas 2 toodud piirväärtustest madalamale.

4. VAIDLUSTAMINE

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Marju Kuldmaa vanemspetsialist