Tartumaa Kambja vald Reola küla Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Transpordiamet [email protected]

Meie: 06.01.2026 nr 6-1/171-11

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Reola külas asuvate Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on RaidInvest OÜ (planeerija Karin Raid). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist 56722025 [email protected] Lisa: Reola külas asuvate Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksuste ja lähiala detailplaneering (digitaalkirjastatud toimik)

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Reola külas asuvate Mingi tee 16 ja Nirgi

tee 1 maaüksuste ja lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald, Reola küla Joonise nimetus:

planeeringulahendust illustreerivad joonised

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

158/25 Joonis nr :

6

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa www.raidinvest.ee

Reola külas asuvate Mingi

tee 16 ja Nirgi tee 1

maaüksuste ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald, Reola küla Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

158/25 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 158/25

Asukoht: Kambja vald, Reola küla

Reola külas asuvate Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1

maaüksuste ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isik: KT Valdused OÜ

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu

2025

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 4

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4

5. Planeerimise lahendus 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntide moodustamine 7

5.4 Kruntide ehitusõigus 7

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 8

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 9

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 10

5.9 Ehitistevahelised kujad 11

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 11

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 12

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 14

5.13 Servituutide vajaduse määramine 14

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 15

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 15

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 16

5.17 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised,

sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud 16

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 18

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 19

JOONISED JA KAARDID

Situatsioonijoonis 20

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 21

Olemasolev olukord M 1:500 22

Põhijoonis M 1:500 23

Tehnovõrgud M 1:500 24

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on KT Valdused OÜ.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavolikogu 19.06.2024.a

otsusega nr 28 „Reola külas asuva Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringualal kehtib Ülenurme Vallavolikogu 12.04.2005.a otsusega kehtestatud

Reola külas asuvate Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneering.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on kaaluda 100% tootmismaa sihtotstarbega

Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksuste muutmist äri- ja tootmismaa krundiks,

suurendada hoonestusala ja ehitisealust pindala ning ehitusõiguse ja arhitektuursete

tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele,

tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu

elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 3,3 ha.

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub Reola külas asuvate Nurme,

Härtsi, Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneering planeeringuala ulatuses kehtetuks.

Planeeringualasse kuuluvad Nirgi tee 1 ja Mingi tee 16 on kahest katastriüksusest

koosnev üks kinnistu. Nirgi tee 1 ja Mingi tee 16 maaüksustega külgnevad

transpordimaad on planeeringualasse haaratud osaliselt.

Andmed planeeringuala maaüksuste kohta Tabel 1

Maaüksuse

aadress

Katastri tunnus Omanik Sihtotstarve Pindala

Mingi tee 16 94901:009:0249 KT Valdused OÜ 100% tootmismaa 7513 m²

Nirgi tee 1 94901:009:0251 KT Valdused OÜ 100% tootmismaa 12003 m²

Mingi tee 94901:009:0235 Kambja Vallavalitsus 100% transprordimaa 13029 m²

Nirgi tee 94901:009:0249 Kambja Vallavalitsus 100% transpordimaa 11876 m²

Reola-Lennuvälja

tee lõik1

28301:001:0541 Kambja Vallavalitsus 100% transpordimaa 7693 m²

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

* Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduseministri 27.02.2019 käskkirjaga

nr 1.1- 4/29);

* Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51);

* Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

*Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides

omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

* Ülenurme Vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 35 kehtestatud Reola külas asuvate

Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneering;

* Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavolikogu

19.06.2024.a. otsuse nr 28 lisas nr 1.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 10.12.2018.a mõõtkavas M 1:500 ja EH 2000

kõrgussüsteemis koostanud Geodeesia OÜ (töö nr GE-1590).

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Reola külas. Planeeringuala

ühendus ümbritsevate tänavavõrkudega on Nirgi ja Mingi tee ning Reola-Lennuvälja

tee lõik 1 kaudu 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teele. Nirgi tee 1 ja Mingi tee 16

kruntide juurdepääs sõidukitega ja jalgsi on Nirgi teelt.

Alustatud on riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI

ehitusala ehitusprojekti koostamist ning eeldatavalt kaasnevad lähiaastatel sellega

seotud ümberehitused ja muudatused liikluskorralduses planeeringualast kaugemal

asuvatel riigi ja kohalikel teedel.

Planeeringuala asub aktiivses ehitusjärgus olevas äri ja tootmishoonete piirkonnas.

Planeeringuala läheduses asuvad äri- ja tootmisalad on viimaste aastate jooksul kiiresti

arenenud, läheduses on välja ehitatud taristu ning püstitatakse uusi äri- ja

toomishooneid. Vastavalt planeeringualal ja selle ümbruses kehtivale Nurme, Härtsi,

Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneeringule on piirkonda planeeritud ja tänaseks

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

valmis ehitatud äri-ja tootmishoonete suurim lubatud kõrgus kuni 12m ja korruselisus

kuni 3. Äri ja tootmispiirkonna kruntide suurused on väga erinevad, näiteks Mingi tee

5 puhul on krundi suurus 20 441m² ja Mingi tee 9 krundi suurus on 2681m². Samuti on

väga erinevad täisehituse protsendid. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on

tootmispiirkonnas välja on kujunemas ehitusjoon Mingi ja Nirgi tee järgi. Käesoleva

planeeringuala krundid Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 asuvad teede pöörde kohtade ääres

ja seetõttu ei olnud ka varasema detailplaneeringuga kohustuslikku ehitusjoont antud

kruntidele määratud. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata ka käesoleva

detailplaneeringuga, sest konkreetne ehitusjoon teiste tänavaäärsete hoonetega puudub.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala tiheasustusalal asuv äri ja tootmise ala.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Kokkuvõtvalt haakub käesolev planeeringulahendus olemasoleva hoonestusega ning

väljakujunenud äri- ja tootmis keskkonna arengu perspektiividega.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringualast põhjas ja läänes asuvad Mingi tee avalik tee ning Reola külas asuvate

Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti maaüksuste detailplaneeringu alusel hoonestatavad äri ja

tootmismaad.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringualast lõunas asub Mingi tee 18 katastriüksus (pindala 16091m² ja

sihtotstarve elamumaa), millel asub elamu ning abihooned.

Planeeringualast lõunas asub Reola-Lennuvälja tee lõik 1 avalikult kasutatav tee ning

idas külgneb planeeringuala riigiteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (edaspidi

riigitee) km 186,525-186,685. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 14050

sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h. Riigiteel on 50m kaitsevöönd. Vastavalt

Ehitusseadustiku §71 lg 1 tagab tee kaitsevöönd tee kaitse, korrashoiu korraldamise,

liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2024) Foto 1

Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksustel paikneb ehitusjärgus laohoone (ehr kood

121270073). Hoone ehitisealune pind on 3575,9m² ja kõrgus 11,9m.

Planeeringuala absoluutkõrgus on suhteliselt tasane ca 48.00 - 49.00 abs m ning kerge

langusega ida suunas.

OÜ Alus-Geoloogia on koostanud ehitusgeoloogilise uuringu aruande töö nr 1605.

Uuringupiirkond asub Ugandi platool, lainja reljeefiga alal. Maapinna abs kõrgused

olid uuringupunktide suudmel 49,05…50,15 m. Ala geoloogiline ehitus on võrdlemisi

keeruline. Aluspõhja Kesk-Devoni pinnased algavad 4,05...>5,5 m sügavuselt

maapinnast. Pinnakatte moodustab ülaosas savimöllmoreen, allosas peenliiv ja kruus.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntide moodustamine

Planeeringuga nähakse ette Nirgi tee 1 ja Mingi tee 16 kruntide baasil kolme uue

krundi moodustamine- Pos 1 äri- ja tootmismaa krunt ning Pos 2 ja Pos 3

transpordimaa krundid. Planeeringusse haaratud Mingi tee ja Nirgi tee piiride

muutmiste ei kavandata.

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi

aadress

Katastriüksuse

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Katastriüksuse

sihtotstarve

Krundi

pindala

Mingi tee 16 tootmismaa 7513m²

Pos 1 tootmismaa

ja/või ärimaa

18931m²

Nirgi tee 1 tootmismaa 12003m² Pos 2 transpordimaa 45m²

Pos 3 transpordimaa 540m²

Kruntide pindalasid on lubatud täpsustada maakorraldustoimingute läbiviimisel.

5.4 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (räästa ja katuseharja absoluutkõrgusena) ;

• hoonete suurim lubatud ehitiste alune pind.

Krundi ehitusõigus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud Pos 1 krundi hoonestusala, st et planeeritud

hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt ehitusõigusele.

Hoonestusala on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitise alune

pind. See võimaldab vabamalt valida hoonestusala sees hoone(te) paiknemist, luua

funtsionaalsetele vajadustele vastavat arhitektuuri ja võimaldab parimal viisil

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

paindlikult teostada ümberehitusi tootmistegevuse paremaks korraldamiseks st et

hoonete kuju võib hoonestusala sees krundi ehitusõiguse näitajaid arvestades muutuda.

Planeeritud Pos 1 krundil lubatud ehitiste peamised kasutamise otstarbed on:

- 12200 Büroohooned;

- 12300 Kaubandus-ja teenindushooned ;

- 12330 Teenindushoone;

- 12430 Garaažid

- 12500 Tööstus ja laohooned;

- (12520 va 12523) Hoidlad ja laohooned.

Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada ka muid äri ja tootmismaale lubatavaid

ehitiste kasutamise otstarbeid, kui need vastavad valla üldplaneeringule ja sobivad

antud piirkonda.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Puid võib istutada

ka väljapoole planeeritud hoonestusala arvestades kitsendustega. Maa-aluseid rajatisi ja

nt reklaamtahvleid võib paigaldada väljaspoole hoonestusala. Maa pealseid rajatisi (nt

varjualuseid, ajutisi ehitisi jms) väljaspoole hoonestusala püstitada ei ole lubatud.

Pos 2 ja 3 transpordimaadele hoonete püstitamiseks ehitusõigust ei määrata.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 3

Pos nr Pos 1

Hoonete arv kuni 3 (nii ehitusloa kui ehitusteatise

kohustuslikud kokku)

Lubatud

korruselisus

kuni 2 korrust

Katusekalde

vahemik

0-15 kraadi

Katuse tüüp lame- või kaldkatus, madalakaldeline viilkatus

Katusekatte katuseplekk, rullmaterjalid vms

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

materjal

Katusekatte

värvid

must, hall, pruun vms

Välisviimistluse

materjalid

sandwich paneel, puit, kivi, krohv, klaas, betoon,

värvkattega

plekk (ka kombineeritult)

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga, kõrgus kuni 2m,

kujundus hõre võrk

Keelatud on: läbipaistmatud piirdelahendused

(erandina on lubatud läbipaistmatud piirded

keskkonnahäiringute leevendamiseks st müra, tolm

vms)

Riigitee teekaitsevööndi alas nähtavust mõjutavate

piirdeaedade ja kõrghaljastuse lahendus tuleb

kooskõlastada kirjalikult enne rajamist

transpordiametiga.

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

+/- o.oo kuni 0,6m planeeritud maapinnast

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeringuala krundile Pos 1 on määratud hoonestusala, mille piiresse on lubatud

hooned ehitada.

Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse.

Hoonestusala on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind, nii võimaldab planeering püstitada ja laiendada hooneid vastavalt äri-ja

tootmiskompleksi tehnoloogilistele vajadustele. Hoonestusala suurus ja piir on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Pos 1 krundile juurdepääsud on kavandatud asfaltkattega ning platsid asfaltkattega.

Mingi ja Nirgi teedel liikluslahendust käesoleva planeeringuga üldiselt ei muudeta,

need on planeeringus kajastatud vastavalt maa-alal varem kehtestatud

detailplaneeringule. Lisandub vaid üks juurdepääs Nirgi teelt, mis on vajalik

olemasoleva ehitusjärgus hoonele parema juurdepääsu tagamiseks ning tulenevalt Pos 1

krundi sisestest logistilistest vajadustest. Vajadusel on lubatud teede poolsel küljel

juurdepääsude asukohti muuta-nihutada krundile parema ligipääsu korraldamiseks.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Vastavalt Transpordiameti 12.08.2024.a väljastatud seisukohtadele (nr 7.2-2/24/12683-

2) on planeeringus kajastatud Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekti

lahenduses (Teedeprojekt OÜ, töö nr T04921; Lisa 2). Transpordiamet on juhtinud

tähelapanu, et eelnimetatud ehitusprojektiga muudetakse riigiteelt juurdepääsu

põhimõtteid Reola tööstuspiirkonnale. Riigitee km 186,704 asuv ristmik (kohalike

teede Reola-Lennuvälja ja Lennu-Vangi tee ristmik) likvideeritakse. Ristmiku asemele

rajatakse tunnel jalakäijatele läbipääsu võimaldamiseks. Juurdepääs sõidukitele Reola

tööstuspiirkonda on võimalik Reola liiklussõlme kaudu mööda kohalikke teid ning

lisaks Lennuvälja liiklussõlme kaudu juhul kui rajatakse ühendus Peetri tee ning Nirgi

ja Mingi teede vahele.

Kõik detailplaneeringualale koostatud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada transpordiametiga. Transpordiamet

ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Kõik parkimisalad on kavandatud kõvakattega.

Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on üldjuhul

parkimisnormatiiv järgmine (kohti/ hoone suletud brutopinna kohta):

- asutused 1/90 st Pos 1 puhul min 75 parkimiskohta;

- tööstusettevõte/ladu 1/250 st Pos 1 puhul min 27 parkimiskohta.

Parkimiskohtade arv ning täpne paigutus määratakse lõplikult edasisel projekteerimisel,

lähtudes projekteeritavate hoonete suletud brutopindade täpsetest suurustest,

kasutusotstarvetest ja arvestades hoonete sissepääsude asukohti. Parkimist on lubatud

lahendada hoonete mahus ja avaparklates.

Sõidusuunad ja juurdepääsud krundile on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal väärtuslik kõrghaljastus puudub.

Haljastus lahendatakse hoonete projekteerimise käigus. Minimaalselt 10% krundi

pindalast haljastusega haljastatakse, millest 5%-le tuleb rajada kõrghaljastus.

Planeeringuala vertikaalplaneeringut oluliselt ei muudeta. Lubatud on maapinna kallete

muutmine vertikaalplaneeringuga selleks, et tagada hoonete ümbruses sademevee

äravool ja platsidele vajalik tasapind.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Väravad tuleb alati kavandada lükandsüsteemiga või sissepoole avanevana, nii et need

ei takistaks avalikel teedel sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud hoonete puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-2. Tule

levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele

ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeritavate kruntide piiridele on rajatud kõikide tehnovõrkude liitumisvõimalused.

Tehnovõrkude liitumiste osas muudatusi ei kavandata. Seetõttu kirjeldatakse järgnevas

peatükis ära välja ehitatud tehnovõrkude lahendused ja tehnovõrgud on kajastatud

olemasoleva olukorra joonisel.

VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON JA SADEMEVESI

Uusi liitumispunkte ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks ei kavandata.

Ühisveevärk ja kanalisatsioonivõrk on kruntide piiridele juba eelnevalt rajatud.

Sademevee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Sademevee

juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Teedel asuvad sademeveetorustikud ja

sademevesi suunatakse torustikesse. Krundi sisesed sademeveed on võimalik juhtida

planeeringuala idaküljel asuvasse kraavi või sademeveetorustikku, nii nagu ka

varasemalt maa-alal kehtestatud detailplaneering ette nägi.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje kustutusvesi on võimalik saada kahest olemasolevast hüdrandist, mis üks

paikneb Mingi tee ja Nirgi tee ristmikul (hoonest ca 40m), teine Nirgi tee 2 kinnistu

piiril (hoonest ca 50m kaugusel).

SOOJAVARUSTUS

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

Pos 1 hooned on võimalik varustada krundi piirile välja ehitatud gaasivarustuse baasil.

Lubatud kasutada elektri, vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõiki alternatiivkütte allikad.

Eelistatud on alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Keelatud

on kasutada õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Täpne soojavarustuse

lahendus antakse hoone projekteerimisel.

Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu krundi ulatuses.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivarustus on välja ehitatud kruntide piiridele rajatud 0,4 kV liitumiskilpidest ja

jaotuskilpidest. Elektrilevi Oüga on sõlmitud võrgulepingud. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest hooneteni on maakaablitega

ühendused. Elektrivarustuse osas muudatusi ei kavandata. Hoonete välisvalgustus

lahendatakse projekteerimise käigus.

TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRK

Telekommunikatsioonivõrk on tänavatele rajatud ja uutele hoonetele lahendatakse

projekteerimise käigus- võrgu baasil või mobiilsena.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud täpsustada projektide koostamisel vastavalt

projekteerimise eelselt taotletavatele tehnilistele tingimustele ja projektidele.

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Planeeringuala asub riigitee läheduses. Vastavalt keskkonnaministri määrusele

"Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid" alusel on planeeringuala keskuse maa-ala ( III kategooria),

millel tuleb arvestada müra nõutava piirväärtusega- päevasel ajal 65dB (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 70) ja sihtväärusega päevasel ajal 60dB.

Kambja Vallavalitsus on seonduvalt uue valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise koostamisega tellinud liiklusmüra hinnangu.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

Liiklusmüra müratasemed päevasel ajal Liiklusmüra müratasemed öisel ajal

Mürauuringust nähtub, et detailplaneeringualal on müratase lubatud tasemete piiril.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb täiendavalt silmas pidada paiknemist

riigitee läheduses ning kavandada hoonete seinad ja selle avatäited hoonetes müra

normtaseme tagamiseks vajalike materjalide ja meetmetega.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine.

Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja

nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeringualasse hõlmatud maaüksusele ei ole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed

kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba

omavatele firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning

konteinerite asukoht peab olema näidatud ehitusprojektides.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna

elanikke.

Kambja Vallavalitsus ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja teelt lähtuva muu

kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete rakendamiseks planeeringualal.

Kuna tegemist on tootmisalaga, siis selliseid mõjusid eeldatavalt ei eksisteeri.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Servituutide seadmiseks vajadus puudub. Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad

tehnovõrkude ja riigitee teekaitsevööndist tingitud kitsendused. Planeeringuala läbiva

piirkonda teenindavale sademeveetorustikule seatakse isiklik kasutusõigus Kambja

valla kasuks (vt põhijoonist).

Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Gaasitorustike kaitsevöönd

*Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on:

-A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit;

*Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja

gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel

seadmest on A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral 1 meeter.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused on

kajastatud www.maaamet.ee infosüsteemi andmetele tuginedes olemasoleva olukorra

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

joonisel (joonis 3).

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.kataster.ee)

asuvad Mingi tee 16 ja Nirgi tee 1 maaüksustel seadusjärgsed kitsendused, mis on

kajastatud tabelis 4 .

Katastriüksuse kitsendused Tabel 4

Piiranguvöönd Kitsendus Nimetus

Elektripaigalise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin -

Sideehitise kaitsevöönd Sideehitis maismaal -

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Maantee ja tänav riigiteega nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

vöönd

Maa-alune vee ja

kanal.vabavoolne

torustik 250mm

ja suurem,2m süg.

-

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

vöönd

Maa-alune vee ja

kanal. vabavoolne

torustik alla2m

süg,alla250mm

Sideehitise kaitsevöönd Sideehitis maismaal

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

Gaasipaigaldise kaitsevöönd A ja B kategooria

gaasitorustik

Kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel kitsendused kustutatakse, seni

kitsendused säilivad.

Olemasolevad kitsendused on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed

omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Planeeritav ala asub riigitee kaitsevööndis. Riigitee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale. Riigitee

liiklus põhjustab häiringuid ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Leevendusmeetmete vajaduse tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala

kruntide igakordne omanik.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Tee

ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Kõik riigitee

teekaitsevööndisse kavandatavad projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

5.17. Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud,

kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on positiivne, kuna olemasoleva

tootmishoone laiendamine loob piirkonda eeldused hästi toimiva efektiivse

jätkusuutliku ettevõtte arenguks.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Tööstuspiirkonna areng soodustab ettevõtte konkurentsivõime säilimist koos kõrge

lisandväärtusega töökohtadega, mis omakorda aitab edendada valla head käekäiku.

Planeeringuala hoonestamine äri- ja tootmishoonetega on positiivne tänu heale

logistilisele asukohale, mida ühtlasi toetab olemasolev taristu. Kuna planeeringuala

piirkonnas on tagatavad vajalikud ühendused tehnovõrkudega, ei too

planeeringulahendus kaasa ulatuslikke kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu

rajamisel, kuid soodustab mitmekesise ja kvaliteetse tootmiskeskkonna arengut.

Planeeritud tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale eeldatavalt puudub.

Kultuurilised mõjud

Eeldatavalt kultuurilised negatiivsed mõjud puuduvad. Tootmisalade läheduses

hoonestamata maa-ala muutumine kaasaegseks tootmiskeskkonnaks on kultuurilise

mõju seisukohalt pigem positiivne muutus.

Sotsiaalsed mõjud

Planeeritud tegevusega suurendatakse investeeringuid nii hoonete ehitusse kui

tehnoloogiasse parandades ja kaasajastades töökeskkonda piirkonnas. Samuti soodustab

tootmise arendamine kohaliku elanikkonna tööhõive valikuvõimalusi ja omavahelist

lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset

mõju pidada positiivseks.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Kavandatud tegevuse elluviimine toob endaga kaasa senise keskkonna muutuse.

Planeeringu elluviimisega maa-ala ilme muutub- rajatakse uued hooned. Arvestades

asjaolu, et piirkonnas on juba väljakujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt

mõjutatud tootmiskeskkond, siis on mõju positiivne ja laiemas plaanis on tegemist

keskkonda sobiva muutusega. Lokaalselt on muutus positiivses suunas, kuna tootmisala

vahetus läheduses paiknev hoonestamata ala kujundatakse terviklikuks ning

haljastatakse kõrg ja madal haljastusega.

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime-, looma- ja linnuliike ning selle

kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud

tegevusega oodata ka negatiivse mõju avaldamist kaitsealustele liikidele või taime-

ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.

Kokkuvõtvalt on planeeringu elluviimisega kaasnevad kultuurilised, sotsiaalsed ja

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

looduskeskkonnale avalduvad mõjud minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning tootmisala laiendamine on läbi kaalutletud.

Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringualast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatud arengule.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks,

hoonete laiendamiseks ja ümber ehitamiseks ning kõikide ehitusprojektide

koostamisele.

Enne ei väljastata ehituslubasid uute hoonete püstitamiseks kui on välja ehitatud

planeeringujärgsed juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

Enne hoonete ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud krundid.

2) Seada vajalikud servituudid ja isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu valdajate

kasuks.

Hoonetele ehitusloa väljastamise eeltingimused on :

1) Hooneteni peab olema rajatud kõvakattega juurdepääsutee ja valminud hoonet

teenindavad tehnovõrgud.

2) Pos 1 krundil asuvad teed ja parklad peavad oleva kaetud vähemalt

killustikkattega.

Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul)

õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Pos 2 ja Pos 3 riigitee projekti lahenduse elluviimine ei ole planeeringust huvitatud

isiku (sh kruntide igakordse omaniku kohustus), riigitee rajamiseks vajaliku maa

võõrandamine lepitakse kokku riigitee projekti valmimise järgselt ja tee ehituse

vajaduse tekkimisel.

R E O L A K Ü L A S A S U V A T E M I N G I T E E 1 6 J A N I R G I T E E 1 M A A Ü K S U S T E J A L Ä H I A L A

D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse nimetus Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja nimi

Seisukoht

kaustas

Märkused

Lõuna päästekeskus ….......... …...............

Lisade kaustas -

……………… Lisade kasutas