Juhend

Teede projekteerimine

TRANSPORDIAMET 2025

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 1/101

SISUKORD

1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 2

2 SÕIDUTEE RISTLÕIKE PÕHIELEMENDID ..................................................................... 4

3 SÕIDUTEE GEOMEETRIA ............................................................................................... 10

4 RISTMIKUD JA LIIKLUSSÕLMED ................................................................................. 11

5 TEE KONSTRUKTSIOON ................................................................................................. 20

6 RAJATIS .............................................................................................................................. 21

7 KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARADA ................................................................... 24

8 BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE ........................................ 42

9 LIIKLUSKORRALDUS ...................................................................................................... 68

10 TEEPIIRDESÜSTEEM ....................................................................................................... 69

11 MAASTIKUKUJUNDUS JA MÜRATÕKE ...................................................................... 69

12 TEHNOVÕRK ..................................................................................................................... 70

13 PROJEKTIDE VORMISTAMINE, AUDITEERIMINE .................................................... 70

14 PARKLAD, PUHKEKOHAD JA TEENINDUSJAAMAD ............................................... 70

15 KESKKONNAHOIDLIKU TEE PROJEKTEERIMINE .................................................... 72

16 HOOLDEST TINGITUD NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS ......................................... 73

Lisa A Sõidutee ristlõigete näidised vastavalt tabelitele 1 kuni 6 ................................................. 75

Lisa B Tüüpilisemad näited sõiduraja laiuse arvestamisest koostöös märgistusjoonega .............. 92

Lisa C Turboringi näidis ................................................................................................................ 93

Lisa D Bussipeatused .................................................................................................................... 94

Lisa E 1+1 sõidurajaga (projektkiirus 70 km/h ja liiklussagedus <1500) silla ristlõike näidis ... 100

Lisa F EMS sõiduki 25,25 m šablooni parameetrid .................................................................... 101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 2/101

1 ÜLDOSA

1.1 Eesmärk

Juhend on mõeldud kasutamiseks paralleelselt Kliimaministeeriumi kehtiva määrusega „Tee

projekteerimise normid“. Detailsemad nõuded võimaldavad tee omanikul sätestada täpsemad

suunised riigimaanteede projekteerimiseks, tagamaks suuremat liiklusohutust tehnilis-majanduslikult

optimaalsemate ja keskkonnasõbralikumate lahenduste abil. Samuti aitab juhend tagada

otstarbekamad projektlahendused, mis arvestaksid senisest rohkem valminud ehitusobjektide

hooldustingimustega ja väldiksid hooldustööde ebamõistlikke kulutusi. Projektlahendus peab

võimalikult palju arvestama tavapärase hooldetehnika, -seadmete ja hooldetööde tehnoloogia

kasutamisvõimalustega.

Juhul kui sama teema on käsitletud nii määruses kui ka juhendis, siis lähtuda juhendis esitatud

nõuetest, mis on rangemad, kuid mitte vastuolus määruses sätestatuga.

1.2 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks riigiteede projekteerimise projektijuhtidele ning projekteerijatele

jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

1.3 Käsitlusala

Juhendi nõudeid kohaldatakse täismahus uue tee kavandamisel. Muudel puhkudel kohaldatakse

nõudeid üksnes projektlahendusega ette nähtud ehitustöödele.

Juhendi nõuded (p. 2 – p. 12) on esitatud projekteerimisnormide struktuuripuu (peatükkide)

kohaselt ning linkidena vastavatele kehtivatele täiendavatele ning detailsematele regulatsioonidele.

Lisaks on alates p. 13 toodud nõuded projektide vormistamiseks, auditeerimiseks ning parklate ja

keskkonnahoidliku tee projekteerimiseks.

Asulasisestel teedel võib kasutada standardi EVS 843 Linnatänavad ja KOVi nõudeid.

1.4 Mõisted ja lühendid

Juhendis on välja toodud ainult need mõisted, mida ei ole välja toodud tee projekteerimise normides,

määrustes või seadustes.

 Estakaad on maa kohal olev mitmeavaline rajatis, mida mööda pääseb kõrgemal olevale

liiklustasapinnale;

 Liitumisnähtavus on vahemaa, mida peab nägema ristmikule saabuv juht teise tee suunas, et

oleks võimalik hinnata olukorda, mil ta saab ohutult pöörduda teisele teele või ületada seda,

nii et teisel teel liikuv sõiduk ei pea oma kiirust vähendama ja juht liitub peatee liiklusvoogu

ilma seda häirimata;

 Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud

ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad;

 Puhkekoht on liiklejatele puhkamiseks ja sõidukite parkimiseks mõeldud ala. Puhkekohas

tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala;

 Siirdekõverik on tavaliselt muutuva kõverusega tee plaanielement, mis võimaldab sujuva

ülemineku ühelt ringikõveralt teisele, ringikõverikult sirgele või vastupidi;

 Teenindusjaam on sõiduki kasutajatele mõeldud teenindusettevõte;

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 3/101

 Teeninduskoht on ühine lai mõiste, mis võtab kokku peatumisvõimalused teedel;

Teeninduskohtade mõiste alla kuuluvad muuhulgas ka parklad, puhkekohad ja

teenindusjaamad;

 Teenindustase on kvalitatiivne tegur, mis kirjeldab teeninduskoha varustatust;

 Teeületuskoht – juhendis mõeldakse nii ülekäigukohta kui ka ülekäigurada liiklusseaduse

mõistes;

 TRAM – Transpordiamet;

 Tunnel – liikluse tarbeks rajatud allmaakäik;

 Turvaparkla on ohutu ja turvaline veoautode parkla, mis vastab EU parking standardi

nõuetele;

 Ökodukt ehk rohesild on ühe või mitmeavaline rajatis, mis on rajatud metsloomade

turvaliseks liiklemiseks üle maastiku või teise tee.

1.5 Seotud dokumendid

1.5.1 Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid

 96/53/EÜ

 Liiklusseadus

 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele

 Ehitusseadustik

 Liiklusseadus

 Ühistranspordiseadus

1.5.2 Juhendid, standardid

 Transpordiameti riigiteede juhendid

 EVS Linnatänavad 843

1.6 Informatiivsed materjalid

Maastikukujundus ja müratõke

 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava1

 Müra, liiklusmüra seire, strateegiline mürakaart2

 Keskkonnamüra direktiivi rakendamise kohta kooskõlas direktiivi 2002/49/EÜ artikliga11 3

 Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise

meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede

näitel.4

 CEDR raportid bioloogilise mitmekesisuse ja võõrliikide ohjamise kohta.5

 TRAM „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid“6

1 Õhumüra vähendamise tegevuskava | Transpordiamet 2 Müra | Transpordiamet 3 resource.html (europa.eu) 4 https://www.envir.ee/media/2003/download 5 63c6571b9a9e7-en (cedr.eu) 6 https://transpordiamet.ee/media/2942/download

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 4/101

 Parimad praktikad bioloogilise mitmekesisuse hüvanguks ning vastupidavaks ja kestlikuks

taristu saavutamiseks.7

 Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks“ 8.

 IENE konverentsi materjalid 9.

2 SÕIDUTEE RISTLÕIKE PÕHIELEMENDID

2.1 Ristlõike valimisel tuleb arvestada alljärgnevaga:

2.1.1 Projektlahendus peab arvestama teel esinevate liiklejate mõõtmetega ning nende

liikumiskiiruse ja ruumivajadusega, pidades silmas ristlõikes ja teega külgneval alal

paiknevaid ehitisi, objekte ning ristlõike elemente.

2.1.2 Silla, viadukti, tunneli estakaadi ja altläbisõidu ristlõike kavandamisel tuleb tagada selle

vastavus eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikele, et liiklejale oleks tagatud ühtlane ja ohutu

liiklusruum. Põhjendatud juhul, kui on ette nähtud tee laiendamist rajatise eluea jooksul, tuleb

ette näha ka laiem rajatis.

2.1.3 Sõiduraja laiuse arvestuse tüüpilisemad näited on toodud Lisas A.

2.1.4 Erineva ristlõikelaiusega lõigud tuleb omavahel sujuvalt ühendada. Kiirustel üle 70 km/h

tuleb ristlõike muutus teha vähemalt 100 m jooksul ning kiirustel 70 km/h ja vähem tuleb

ristlõike muutus teha vähemalt 50 m jooksul.

2.1.5 Tabelites esitatud laiema kindlustatud peenra rajamiseks tuleb hinnata antud teelõiku

kasutavate kergliiklejate hulka, kui teelõigul puudub tee koosseisus või eraldi rajatud

kergliiklejate teenindamiseks vajalik rajatis ning on teada või võib eeldada, et teelõiku

kasutavad kergliiklejatena kooliõpilased või hooajaline kergliikleja (suvitus- ja

puhkepiirkonnad) või kui teelõik on näidatud kergliiklustee marsruudina.

2.2 Ristlõike põhielemendid

2.2.1 Sõiduradade arv ühes sõidusuunas ning muud ristlõike elemendid valitakse arvestades

liiklussagedust, liikluse koosseisu, liikluse vajadusi ja eripärasid ning ohutu liikluse

tingimuste loomise vajadust. Kattega tee tüüpristlõiked on esitatud joonisel 1 ja ristlõike

tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel joonisel 2.

7 Biodiversity & infrastructure handbook (biodiversityinfrastructure.org) 8 https://transpordiamet.ee/media/734/download 9 IENE_2022_Programme_Book_150_high-FIN-fara-ISBN.pdf

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 5/101

Joonis 1. Tüüpristlõiked

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 6/101

Joonis 2. Ristlõike tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemide kasutamisel.

2.2.2 Täiendava tugipeenra (TT) laius peab olema vähemalt 0,5 m. Nõuet tuleb tõlgendada selliselt,

et laius vähemalt 0,5m peab olema tagatud piirde taga. Üldjuhul valitakse tugipeenra ja

täiendava tugipeenra (T+TT) kogulaiuseks 1,25m, mis jätab piirde enda laiuse jaoks ruumi

0,25m ja mis võimaldab paigaldada erinevate tootjate piirdeid.

2.2.3 Sõidusuunad tuleb eraldada sõidukipiirdesüsteemiga või sõidukipiirdesüsteemiga, mis on

kombineeritud äärekiviga, kui sõidutee projektkiirus on üle 90 km/h ning eraldusriba laius

alla 15 m.

2.2.4 Samuti tuleks kaaluda suundade eraldamist sõidukipiirdega:

a) väikese raadiusega plaanikõverikul, kui on kõrgendatud risk kalduda vastassuunavööndisse.

b) väikese raadiusega püstkõverikul, kus on ebapiisav pikinähtavus vältimaks põikamist

vastassuunavööndisse.

2.2.5 Teel projektkiirusega üle 100 km/h ja alla 4 m laiuse eraldusriba korral tuleb sõidusuundade

vahel täiendavalt kasutada pimestamisvastaseid vahendeid.

2.2.6 Põhimaanteel ja kõikidel muudel teedel projektkiirusega üle 90 km/h tuleb teega külgneva ala

korrashoiuks ette näha vähemalt 4 m laiune vaba liikumisala vastavalt joonisele 3. Külgneale

alale peab olema tagatud juurdepääs. Liikumisala ei ole vajalik ette näha kui teega külgneb

kogujatee või kergliiklustee, millelt saab korraldada tee korrashoidu.

2.2.7 Kraavi tagusele teemaale tagada juurdepääs ka muudel juhtudel, kui see on masinatega

hooldatav.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 7/101

Joonis 3. Korrashoiu liikumisala muldes (ülal) ja süvendis (all).

2.3 Ristlõike tüübi valik ja elementide laiused:

2.3.1 Sõidutee ristlõike elementide laiused valitakse lähtudes tee funktsioonist, projektkiirusest,

liiklussagedusest ja liikluskoosseisust järgides p.2.3.5 toodud ristlõike valiku nõudeid ning

tabelites 1 kuni 6 esitatud ristlõike elementide vähimaid laiuseid. Tabelites 1 kuni 6 esitatud

ristlõiked on toodud näidistena Lisas 1.

2.3.2 Kruusatee kavandamisel peab kruusast katendi laius olema vähemalt 4,5 m.

2.3.3 Silla, viadukti ja estakaadi ristlõike valikul tuleb lähtuda eelneva ja järgneva teelõigu

ristlõikest kooskõlas tabelitega 1 kuni 6 ning arvestades järgmist:

a) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekivita, siis silla, viadukti ja estakaadi välise

ohutusriba vähim laius võrdub kindlustatud peenra ja tugipeenra laiuse summaga

(VO = K+T);

b) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekiviga, siis silla, viadukti ja estakaadi välise

ohutusriba vähim laius võrdub äärekiviga ristlõike ohutusriba laiusega.

2.3.4 Lisas E on toodud 1+1 sõidurajaga silla ristlõike näidis, kui ristlõikes on äärekiviga eraldatud

kergliiklustee.

2.3.5 Kahesuunaline sõidutee tuleb kavandada vähemalt:

a) 2+2 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 14 500 sõiduki ööpäevas;

b) 2+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 10 000 sõiduki ööpäevas;

c) 1+1 ristlõikega kui liiklussagedus on üle 500 sõiduki ööpäevas.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 8/101

Tabel 1. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Joonis

e tähis Projektkiirus

km/h S1 S2 KE SO K T VO

A 110 kuni 120 3,50 3,50 4,002 1,00 2,50 0,50 K+T

B 90 ja 1001 3,50 3,25 3,002 1,00 1,00 0,50 K+T 1ainult linnalähivööndis 2kitsastes oludes, kaitsealadel ja muudel põhjendatud juhtudel võib keskeraldusriba vähendada 0,8 meetrini.

Tabel 2. Keskeraldusribaga 2+1 sõidutee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus

km/h S1 S2 S3 KE SO1 SO2 K T VO

100 ja 110 3,50 3,25 3,75 0,30 0,45 0,75 1,00 0,50 K+T

Tabel 3. 1+1 põhimaantee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Joonise

tähis Projektkiirus

km/h S KE SO K T VO

A 1001 3,75 0,30 0,75

1,00 0,50

K+T

B 80 ja 901 3,50 0,30 1,00

C 80 ja 90 3,50 - -

D 70 3,25 - - 0,502

E ≤ 60 3,00 - - 1 Rakendatakse keskpiirde ja keskeraldusribaga ristlõike puhul. 2 Kindlustatud peenar peab olema laiendatud vähemalt 0,75 meetrini, kui see on ette nähtud kergliiklejate liikluseks.

Tabel 4. 1+1 tugimaantee ja kõrvalmaantee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus

km/h

Liiklussagedus,

sõidukit ööpäevas S K T VO

80 ja 90

> 4000 3,50 1,00

0,50

K+T

1500…4000 3,251

3,252 0,751

0,752

< 1500 3,002 0,502,3

60 ja 70 > 4000 3,25

0,503

≤ 4000 3,00

50 Olenemata

liiklussagedusest 30 ja 40 2,75 1Kehtib tugimaanteel. 2Kehtib kõrvalmaanteel.

3Laiendada vähemalt 0,75 meetrini, kui see on ette nähtud kergliiklejate liikluseks vastavalt „Kergliiklustee taristu

kavandamise juhendile“ tabel 1.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 9/101

Tabel 5. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee, sh kruusatee ristlõike elementide

vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus1

km/h S K T2 VO

A

80 5,00

0,50 0,50 K+T

60 ja 70 3,00

≤ 50 2,75

B3 ≤ 50 3,25 ± 0,25 1,25 ± 0,25 1Kruusateel on suurim lubatud projektkiirus sõltumata muudest asjaoludest 70 km/h. 2Kruusateele katendi kavandamisel on lubatud tugipeenra laiust vähendada kuni 0,25 m. 3Kasutada lõikudes, kus on ruumipuudus ja suur jalakäijate/jalgratturite arv ning autoliiklust pigem vähe.

Soovituslikult eristada jalakäijatele/jalgratturitele liikumiseks ette nähtud tee osad.

Tabel 6. Ühe sõidurajaga ühesuunalise liiklusega tee ristlõike elementide vähimad laiused

meetrites.

Projektkiirus

km/h S K T VO

> 50 3,00 0,00 0,50 K+T

≤ 50 2,75

2.4 Sõiduraja laiend

2.4.1 Väikese raadiusega plaanikõverikul, kus arvestades liikluskoosseisu võib sõidukite

pöördekoridor oluliselt suureneda, tuleb ette näha igale sõidurajale laiend.

2.4.2 Vähim nõutav sõiduraja laiend on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Nõutav sõiduraja laiend olenevalt sõiduraja laiusest ja plaanikõveriku raadiusest.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 10/101

2.4.3 Lõplik sõiduraja laiendi valik tehakse, arvestades plaanikõveriku raadiust, sõiduraja laiust,

liikluskoosseisu ning projektkiirust. Vajadusel tuleb nõutud sõiduraja laiendit suurendada.

2.4.4 Laiendi kavandamisel tuleb tagada selle sujuv ja ühtlane üleminek selliselt, et plaanikõveriku

alguseks on laiendi täislaius tagatud. Laiendi moodustamine tuleb projekteerida

siirdekõveriku pikkuselt, selle puudumisel vähemalt 20 meetri ulatuses.

2.4.5 Laiend kavandatakse plaanikõveriku siseküljele. Rampide puhul võib laiendi projekteerida

plaanikõveriku välisküljele või sümmeetriliselt mõlemale poole sõiduteed.

2.4.6 Projektkiirustel 50km/h ja vähem on lubatud kaaluda sõiduraja laiendist loobumist liikluse

rahustamise eesmärgil. Sõidukoridorid tuleb üle kontrollida šabloonidega ning arvestada, et

kui kaks sõidukit kohtuvad, siis on mööda mahtumiseks võimalik kasutada kindlustatud

peenart.

2.5 Kiirusmuuteradade laiused:

2.5.1 Kiirusmuuteradade projekteerimisel tuleb lähtuda tabelis 7 esitatud laiustest. Markeeringu

asukohta arvestatakse vastavalt Lisas B toodud põhimõtetele.

2.5.2 Kiirusmuuteradade korral täidab kiirusmuuterada ka peenra funktsiooni ja seetõttu on seatud

tavapärastest erinevad kindlustatud peenra laiused.

2.5.3 Kiirusmuuteradade laius sõltub ainult projektkiirusest, mitte sõiduradade arvust.

2.5.4 Vasakpöörde aeglustusraja laius on 3,0 m.

Tabel 7. Kiirusmuuteraja ja kindlustatud peenra laius.

Projektkiirus

km/h

Kiirendus- ja aeglustusraja laius,

m

Kindlustatud peenra (K)

laius kiirusmuuteraja ääres,

m

110 ja 120 3,5 1,0

100 3,25 1,0

kuni 90 3,0 0,5

2.6 Teega külgnev vaba ruum

2.6.1 Sõidukipiirdesüsteemiga lõikudes, kus võivad metsloomad liikuda, tuleb võimalusel tagada

külgnähtavus vaba ruumi ulatuses. Oluline info on esitatud riigiteede loomaohtlikkuse

kaardil10.

2.7 Äärekivi

2.7.1 Ülesõidetava ala äärekivi kõrgus on üldjuhul 4 cm. Ülesõidetavate alade otsad jätta üles ja

vältida ala algusesse täisnurkse lahenduse kavandamist, st algus kavandada kiiluna.

Ülesõidetava ala lõpp ei ole oluline, kas lõpeb täisnurkselt või kiiluga.

3 SÕIDUTEE GEOMEETRIA

3.1 Üldnõuded kõrgusgabariidile.

Rajatise kõrgusgabariit peab olema üldjuhul vähemalt:

 põhimaanteedel 5,5 m;

10 Elusloodus | Transpordiamet

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 11/101

 tugi- ja kõrvalmaanteedel 5,0 m;

 kohalikel teedel ja põllumajanduslikel teedel 3,0 m;

 jalakäijate altläbipääsudel 3,0 m.

3.2 Otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle tee pikitelje suhtes tuleb kavandada vastavalt tabelile 8.

Tabel 8 Otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle tee pikitelje suhtes

Projektkiirus km/h ≤ 30 40 ja 50 60-90 ≥ 100

Otse kulgeva

sõiduraja kõrvalekalle

1:10 1:20 1:50 1:100

4 RISTMIKUD JA LIIKLUSSÕLMED

4.1 Teede lõikumise üldnõuded

4.1.1 Ristmike projekteerimisel tuleb üldjuhul eelistada kolmeharulist ristmikku neljaharulisele

ristmikule. Neljaharulist ristmikku võib kavandada põhjendatud juhul, kui näiteks tehnilis-

majanduslikul kaalutlusel on teist tüüpi ristmiku kavandamine ebaotstarbekas.

4.1.2 Juhul, kui siiski osutub vajalikuks neljaharulise ristmiku kavandamine, tuleb kaaluda järgmist:

a) Normikohast nihutatud harudega ristmiku kavandamist.

b) Kavandada neljakülgne ristmik selliselt, mis välistab suurel kiirusel ristmiku ületamise kõrval-

suundadel. Seda on teha võimalik:

-teeharude minimaalse nihutamisega

-liiklussaarte geomeetria kujundamisega

-tee geomeetria muutmisega

-kavandada muud tüüpi ristmik, mis välistab kõrvalsuundadest suurel kiirusel ristmiku

ületamise, nt ringristmik, foorristmik.

4.1.3 Ristmiku parempöörde projekteerimisel lähtuda järgnevast:

a) Ristmike projekteerimisel tuleb takistada kiire parempööre kõrvalteelt peateele, kui puudub

kiirendusrada. St ei tohi tekkida ettekujutust, et parempöördele järgneb kiirendusrada

olukorras, kus seda tegelikult ei ole.

b) Kolmnurksaari ei ole lubatud kavandada parempöördele, kui parempöörderada ei jätku

kiirendusrajana (joonis 5). Kiirendusraja kavandamisel tuleb alati kavandada kolmnurksaar

parempöördele.

Joonis 5. Kiire parempööre ja kolmnurksaared

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 12/101

4.1.4 Sõiduk vajab pöörates rohkem ruumi kui sirgel teelõigul, kuna sõiduki jäigad tagarattad

liiguvad väiksema raadiusega kaart mööda kui esirattad. Ristmikel on pöörduva sõiduki

ruumivajadus väikese pöörderaadiuse tõttu eriti suur.

4.1.5 Ristmikul projekteeritakse sõidurada üldiselt selliseks, et arvutuslik sõiduk suudab läbida

ristmiku mööda projekteeritud sõidurada.

4.1.6 Ristmikud projekteeritakse ja kontrollitakse funktsionaalselt, kasutades eri sõidustiilidele

vastavaid pöördekoridoride šabloone. Lisaks jäetakse tee eri osadele vajalikud ning eri

sõiduharjumusi ja sõiduvigu arvestavad liikumisvarud.

4.1.6.1 Arvutuslike sõidukite ruumikasutust ristmikul kirjeldatakse sõidustiilidega:

Ristmiku

läbimise

sõidustiil

Kirjeldus

A Sõiduk liigub ristmikul nii, et sõiduki gabariit ei satu teepeenardesse,

jalgratta- ja jalgrattateedele, liiklussaartele, eraldusribadele ega

vastassuuna sõidurajale. Jalakäijatel ja jalgratturitel on tagatud piisav

ruum teepeenral liikumiseks. See tase pakub head turvatunnet/ohutust

ja mugavust.

B Sõiduk võib (jalgratturist möödudes) osaliselt kasutada teepeenart või

vastassuuna rada. Sõiduki gabariit võib sattuda vastassuuna rajale

kuni 1,0 m. Vastutuleva autoga kohtumisel tuleb kiirust vähendada.

Jalakäijad ja jalgratturid peavad arvestama sõiduki liikumisega. Tase

pakub keskmist mugavust, ent head ohutust, kui kiirust kohandatakse.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 13/101

C Sõiduk võib pöördeks vajada kogu tee laiust.. Sõidukite omavahelisel

kohtumisel on vaja väga madalat kiirust. Pöörde sooritamisel peab

sõiduk kiirust alandama ja arvestama jalakäijate ning jalgratturitega.

Tase on madala mugavusega, kuid piisavalt ohutu väga madalal

kiirusel.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 14/101

D Kui on tegemist eriveoste koridoriga, siis tuleb arvestada eriveoste

liikumisruumi vajadustega.

Joonis 6. Sõidustiili A pöörderaadius on valitud nii, et arvutuslik sõiduk suudab ristmikul sujuvalt

liikuda. Sõidustiilidel B-D on pöörderaadius lähedal miinimumraadiusele, millega sõiduk saab

pöörata nii, et ta ei jää seisma. Arvutuslikud sõidukid on esitatud tabelis 9).

Tabel 9. Arvutuslikud sõidukid.

Arvutuslik sõiduk

Autorong – 18,75 m (AR)

Sadulautorong – 16,5 m (SR)*

Kolmeteljeline buss – 15,0 m (B3)

Kaheteljeine buss – 12,0 m (B2)

Veoauto – 12,0 m (VA)

Sõiduauto – 5,0 m (SA)

Märkus:

*EMS (Lisa F) veok on võrdsustatud sadulautorongiga

4.1.7 Tolmuvaba kattega tee ristumisel kruusateega tuleb kruusatee alguslõik kavandada peateega

samaväärse kattega, et vältida pori ja kivide sattumist peateele, mis võivad olla ohtlikud

mootorratturitele ja jalgratturitele. Sealjuures peab tolmuvaba katte ulatus olema vähemalt

ristmiku pöörderaadiuste ulatuses +3m. Teedel, kust toimuvad karjääriveod või millel on

regulaarset raskeliiklust, on soovitatav kate rajada pikemalt.

4.1.8 Sõiduteele kavandatav asfaltbetoon- ja mustkatte paksus peab olema vähemalt 5 cm.

4.2 Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine

4.2.1 Ristmike omavaheline kaugus:

a) Asulavälisel teel peab samatasandiliste ristmike omavaheline kaugus vastama tabelis 10

esitatud nõuetele. Tabelit ei kohaldata liiklussõlmede siseste ristmike omavahelistele

kaugustele.

Tabel 10. Samatasandiliste ristmike lubatud vahekaugused väljaspool asulat.

Peatee,

liiklussagedus,

sõidukit ööpäevas

Ristmike vähim omavaheline kaugus, m1)

Ristmikud liituva tee

liiklussagedusega

≥20 autot/ööpäevas.

Ristmikud liituva tee

liiklussagedusega

< 20 autot/ööpäevas2)

Põhimaantee

>9000 800 500

3000-9000 500 300

<3000 400 250

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 15/101

1)Mõlemaid sõidusuundi arvestatakse koos. Kui sõiduteel on sõidusuunad eraldatud, arvestatakse esitatud nõuet

sõidusuundade kohta eraldi. 2)Kui järgnevad üksteisele ristmik liituva tee liiklussagedusega üle 20 sõiduki

ööpäevas ja ristmik liituva tee liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas, siis on lubatud nende kahe ristmiku

omavaheline kaugus määrata tulbast, kus on esitatud ristmike vahekaugus liituva tee liiklussagedusega kuni 20

autot/ööpäevas. 3)Sõidusuundi võib käsitleda eraldi.

4.2.2 Asulavälisele teele projektkiirusega 110 km/h ja rohkem kohaldatakse lisaks p.4.2.1

sätestatule järgmisi nõudeid:

a) liiklussõlmede vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 5 km, välja arvatud juhul, kui see on

vajalik olemasolevate riiklikult oluliste ühenduste säilitamiseks;

b) suundristmik ei tohi paikneda teisele suundristmikule või liiklussõlmele lähemal kui 2 km.

4.2.3 Asulavälisele linnalähialal asuvale 2+2 teele projektkiirusega 100km/h ja vähem kohaldatakse

järgmisi nõudeid:

a) Liiklussõlmede vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 3 km, välja arvatud juhul, kui see on

vajalik olemasolevate riiklikult oluliste ühenduste säilitamiseks;

b) Suundristmiku kauguse määramisel teisest suundristmikust või liiklussõlmest lähtutakse

tabelis 10 määratud ristmike omavahelisest lubatud kaugusest.

4.2.4 Eritasandiliste ristete ja teehooldega seotud tehnoloogiliste juurdepääsude vahekaugused ei

ole piiratud.

4.2.5 Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu käesolevas peatükis

esitatud nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee.

4.3 Nähtavus ristmikul

4.3.1 Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema

teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik

liiklusõnnetust ära hoida.

4.3.2 Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul, suundristmikul ja liiklussõlme

liitumisalal tuleb tagada nähtavus, mis vastab vähemalt joonisele 7 ja tabelitele 11 ja 12.

Tugimaantee

>6000 400 250

1501-6000 250 150

500-1500 150 100

<500 100 503)

Kõrvalmaantee ja kohalikud teed

>3000 200 100

1501-3000 150 50

500-1500 100 503)

<500 50 103)

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 16/101

Joonis 7. Nõutav nähtavus ristmikul.

4.3.3 Teeandmise kohustusega ristmikul tuleb tagada nii peatumisnähtavus (PN) kui ka

liitumisnähtavus (LN). Kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole

peatumisnähtavuse (PN) tagamine kohustuslik.

4.3.4 Teeandmise kohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2:

a) 15 m liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas;

b) 7 m liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas.

4.3.5 Peatumiskohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2:

a) 5 m liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas;

b) 3 m liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 17/101

Tabel 11. Ristmiku nähtavusala parameetrite PN1 ja LN1 väärtused.

Peatee projektkiirus, km/h PN1, m LN1, m

30 30 60/401

40 45 80/601

50 60 105/801

60 75 130/1001

70 95 160/1201

80 120 200/1501

90 150 230/1901

100 180 270/2401

1 Kehtib liituva tee liiklussagedusel alla 100 sõiduki ööpäevas.

Tabel 12. Ristmiku nähtavusala parameetri PN2 väärtused.

Liituv tee PN2, m

Põhimaantee ja tugimaantee ≥40

Kõrvalmaantee ja muud asulavälised teed ≥25

4.3.6 Avalikult kasutatava tee lõikumisel mitte avalikult kasutatava teega, mille liiklussagedus on

alla 20 sõiduki ööpäevas, võib lähtuda peatumiskohustusega ristmikule (variant B) esitatud

nähtavuse nõuetest.

4.3.7 Juhul, kui peateel esineb pikikalle, tuleb nähtavuse parameetreid PN1 ja LN1 suurendada või

vähendada kooskõlas tabelis 13 esitatud parandusteguriga. Avalikult kasutatava tee

lõikumisel mitte avalikult kasutatava teega, mille liiklussagedus on alla 20 sõiduki ööpäevas,

ei ole parandusteguri kasutamine kohustuslik.

Tabel 13. Nähtavuskauguse parandustegurid sõltuvalt ületussuuna pikikaldest.

Peatee pikikalle vaadelduna ristmikule lähenevast sõidukist

(nähtavusala ulatuse keskmine)

Parandustegur -4% -2% 0% +2% +4%

1,3 1,1 1,0 1,0 0,9

4.3.8 Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:

a) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad

läheneva objekti tuvastamist.

b) esitatud nähtavusnõuetest võib kõrvale kalduda ja rakendada leebemaid nõudeid, kui nõutud

nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või olemasolevad ehitised.

Nähtavuse nõuetest kõrvale kaldumisel tuleb rakendada muid meetmeid (nt kiiruse

alandamine, peeglite ja künniste kasutamine) ohutuse tagamiseks.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 18/101

4.4 Möödumislaiendiga ristmikud

4.4.1 Möödumislaiendi elemendid ja nende mõõtmed (joonis 8; tabel 14 ja 15).

A – üleminekuosa enne ristmikku; B – möödumisruum enne ristmikku; C – möödumisruum pärast

ristmikku; D – üleminekuosa pärast ristmikku; b – sõiduraja laius möödumisruumi ulatuses.

Joonis 8. Möödumisala elemendid

Tabel 14. Möödumisala elementide mõõtmed

Peateel lubatud suurim

sõidukiirus (km/h)

A (m) B (m) C (m) D (m)

50 40 30 10 40

60 50 30 10 50

70 55 35 10 55

80 60 40 10 60

90 70 50 20 70

Tabel 15. Sõiduraja laius möödumisruumi ulatuses

Peateel lubatud suurim sõidukiirus

(km/h)

b

(m)

50-70 5,5

80-90 6,0

4.4.2 Täiendavad nõuded möödumisala kavandamisel.

Teepeenra, sh kindlustatud peenra kitsendamine möödumislaiendi ulatuses ei ole lubatud.

Kindlustatud peenra arvelt võib laienduse teha juhul, kui kindlustatud peenra laius on üle 1,0 m,

tagades seejuures kindlustatud peenra laius 1,0 m.

4.5 Ristmikud liituva tee liiklussagedusega alla 20 auto ööpäevas.

Projekteerimisel arvestada Tüüpristmikud I…III joonistega.

4.6 Ringristmikud

4.6.1 Ringristmik kavandatakse näiteks:

 liikluse rahustamise eesmärgil

 kui on palju vasakpööret kõrvalteelt peateele.

4.6.2 Ringristmike projekteerimisel mängivad olulist rolli erinevad turvalisusega seotud aspektid.

Kõige olulisemateks on: kiirus, ühtne kujundus, (kaugelt) märgatavus, nähtavus ning

äratuntavus.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 19/101

 Hoiatav liiklusmärk, mis kujutab selgesti ära tuntavalt ringristmikku, on selgeks märgiks

ringristmikule lähenemise kohta.

 Ringristmiku märgatavuse parandamiseks on soovitatav kasutada tee tasapinnast kõrgemal

asetsevat jaotusringi. Ringristmikule lähenev sõidukijuht ei pea üle jaotusringi vastassuunast

lähenevat liiklust nägema. Tõstetud osa läbimõõt peab nähtavuse tagamiseks ringristmikule

pealesõidul siiski olema oluliselt väiksem jaotusringi omast tervikuna. Minimaalne kõrgus

peab olema 1,10 m (silmade kõrgus). Lisaks peab jaotusringi konstruktsioon olema nn

kokkupõrkesõbralik.

 Pealesõidud peavad ringristmikuga ühinema võimalikult radiaalselt, alandades nii

sõidukiirust ning soodustades eesõigusega seotud nõuete täitmist. Seega peaksid peale- ja

mahasõitude raadiused olema võimalikult väikesed.

See aitab soodustada väikese kiirusega ringristmiku läbimist. Kui on vaja teha ringristmiku

maha- ja pealesõiduteedele laiemaid alasid (veokite ja busside jaoks), siis tuleb need teha

klompkividest ja tõstetuna tee tasapinnast kõrgemale.

 Peale- ja mahasõitude laius mõjutab ringristmiku probleemideta ületamist jalgratturite ja

jalakäijate poolt (mida kitsam, seda parem);

 Ringristmikult väljuv suund tuleb kujundada aeglaseks, kui ringilt väljuval suunal on

teeületuskoht.

4.6.3 Asulavälistel teedel on soovitatav ringristmiku kesksaare diameeter min 30m.

Tüüpringristmik on näidatud joonisel 9.

Joonis 9 Ringristmiku tüüpjoonis.

4.6.4 Ringristmiku pealesõit peab olema 20 m ulatuses võimalikult horisontaalne.

4.6.5 Ringristmikul kasutatavate EVS-EN 1342 järgsed klompkivide mõõtmed peavad olema

vähemalt 14x14x14 cm. Klompkivid projekteerida vähemalt 10 cm paksusele betoonalusele.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 20/101

4.6.6 Turboringristmik kujundada vastavalt näidisele (Lisa C). Suurematel liiklussagedustel on

soovitatav suurendada erinevate suundade vahelise füüsilise saare laiust, et ringile suunduv

juht saaks aru, kas ringil olev auto pöörab ringilt maha või jätkab sõitu ringil.

4.6.7 Turboringristmikud tuleb kujundada võimalikult ümaratena, mis tagab kõikidele suundadele

liikumiseks võrdsed tingimused. Välja venitatud ringide kavandamine, mis justkui annaksid

ühele suunale liikumiseks prioriteedi, et ole soovitatav.

4.7 Liiklussõlmed

4.7.1 Liiklussõlmedes tuleb tagada sujuv üleminek kiirusmuuterajalt rambile ja vastupidi. Juhul kui

kiiruste erinevus põhiteel ja rambil on suurem kui tabelis 16 toodud, siis tuleb kavandada

ülemineku kohta klotoidist aeglustus- või kiirenduskõverik. Analoogne põhimõte kehtib ka

suundristmike korral.

Tabel 16. Rambi projektkiiruse valik

Põhitee projektkiirus

km/h Rambi vähim projektkiirus ilma üleminekukõverata km/h

120 70

110 60

100 50

90 40

80 30

60 30

4.7.2 Kohtades, kus liiklussõlme aeglustus- ja kiirendusraja läheduses on teeandmise kohustusega

ristmik, mis eeldab seisma jäämist või aeglasel kiirusel startimist või kohtades kus aeglustus-

ja kiirendusrajale järgneb järsk kurv, tuleb aeglustus- ja kiirendusrada kunstlikult pikendada

ning eraldada see füüsiliselt peateest. Selle eesmärk on kiirendusraja korral vältida

ümberreastumist madalal kiirusel ning aeglustusraja korral liiklust rahustada ja anda võimalus

aeglustada ka viimasel hetkel ümberreastujale.

5 TEE KONSTRUKTSIOON

Eraldi juhendites.

5.1 Vete ärajuhtimise süsteemid

5.1.1 Vete ärajuhtimisel kasutada maksimaalselt isevoolseid lahendusi, vältida vete ärajuhtimist

sundpumpamisega.

5.1.2 Nõlvade ja kraavide kindlustamisega tagada uhtumiskindlus, projekteerimisel arvestada

Riigitee truubi tüüpjoonistega.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 21/101

6 RAJATIS

6.1 Ulukirajatised

6.1.1 Ulukite läbipääsud jagatakse ülepääsudeks ehk ökoduktiks ja altläbipääsudeks ehk

rohepääsuks. Ökodukti puhul on loomade liikumine suunatud üle maantee, altläbipääsu puhul

maantee alt. Ökoduktid rajatakse üldjuhul ainult suurulukitele.

6.1.2 Ulukirajatised jagatakse järgmiselt:

a) Esinduslik, mis mõeldud suurte rohealade, erinevate elupaigatüüpidega alade ja ülisuurte

metsamassiivide ühendamiseks;

b) Tavaline – metsad, loomade liikumisradade ristumised teega, keskmised ja väikesed

metsamassiivid ja rohealad;

c) Erandlik – otsustatakse kohalike tingimuste, sihtliikide või tehniliste asjaolude alusel.

6.1.3 Loomarajatiste gabariitide määramisel lähtuda tabelis 17 toodust.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 22/101

Tabel 17 Loomarajatiste gabariidid

Ulukid

Looma

rajatised

Otstarve Kõrgus Laius (kõige

kitsamas

kohas)

Laiuse-pikkuse suhe

(ökoduktil);

Avatuse indeks

(altpääsul/tunnelil -

laius*kõrgus/pikkus)

SUURULUKID sihtliik põder ja punahirv

Ökodukt Esinduslik 60-75m (üle

75m

erandlik)

>0,8

Tavaline 50-60m 0,8

Altläbipääs

Esinduslik min. 5m 30-50m 1,5-2 (2,2)

Tavaline

Erandlik

(kaalutakse

pikiprofiilist

sõltuvalt)

min.5m

erandlik

4m

25-30m

30-40m

1,5

Sillaalune

kallasrada

Esinduslik min. 5m 20-30m

Tavaline min. 5 m 12,5-15 m

Erandlik min. 4m 15-20 m

SUURULUKID sihtliik metskits, metssiga, suurkiskjad; erandlik põder ja

punahirv

Ökodukt Erandlik 30-50m 0,4-0,8

Altläbipääs

Esinduslik 4m 15-35m 1-1,5

Tavaline 4m 10-15m 0,75-1

Sillaalune

kallasrada

Esinduslik 4m 15-20m

Tavaline 4m 10-15m

SUURULUKID (KESKMISED) sihtliik metssiga, ilves; erandlik metskits

Altläbipääs

Esinduslik 3m 10-15m. 0,75-1

Tavaline

(erandlik

kaalutakse

pikiprofiilist)

3m

erandlik

2,5m

5-10m

10-15m

>0,5

Sillaalune

kallasrada Esinduslik 4m 10-15m

Tavaline 2,5-3m 10-15m

Erandlik 3m 5m

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 23/101

VÄIKEULUKID sihtliik rebased, jänesed jt.

Altläbipääs

Esinduslik 2m 2-4m

Tavaline 1,5m 2-3m

Erandlik (kui

sihtliik mäger)

1m 1-1,5m

Sillaalune

kallasrada

Tavaline 1,5,

erandlik

1m

1,5

KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD

Altläbipääs Tavaline 0,50 -1m 1-1,5

6.1.4 Ökoduktide kavandamisel on soovitatav kavandada ulukitele ökodukti peale liikumiseks kalle

10% või laugem. Erandjuhul on lubatud kavandada kalle kuni 12%.

6.1.5 Ulukiuuringust tuleneval ökodukti asukohal on lubatud nihutamisruum märgitud asukohast

+/- 500m, sõltuvalt tee pikiprofiilist ja ümbritsevast maastikust.

6.1.6 Suurulukite altläbipääsu laiused:

6.1.6.1 Suuruluki altläbipääs laiusega 5-25 m peab olema puhta gabariidiga.

6.1.6.2 Kui soovitakse kavandada poste, siis ühe postirea korral peab puhas ava olema 15 m (15 m

+ postirida + 15 m).

6.1.6.3 Kahe sammastereaga mitmeavalise altläbipääsu puhul peab olema tagatud nõutav laius, kuid

postirea paigutus valitakse projekti käigus vastavalt tehnilis-majanduslikele kaalutulustele.

6.1.7 Altpääsu gabariit (kõrgus ja laius) on ulukite liikumiseks ette nähtud vaba ruum, milles ei ole

takistusi, v.a läbipääsu toimivust toetav kõrghaljastus, risuvall, kivid vms (varjevõimalused).

6.1.8 Läbipääsudele tuleb projekteerida müra, sõidukite valgusvihkude ja sahatava lume eest

kaitseks müratõkkeseinad (altpääsud) või plankaed (ökoduktil).

6.1.8.1 Müratõkkeseinte ja plankaedade pikkuse ja kõrguse nõuded läbipääsudele:

a) ökoduktil minimaalselt rajatise servad + 100m mõlemale poole rajatist, kõrgus 2m;

b) Suuruluki altläbipääsul ja suuruluki kallasradadega sillal 100m + rajatise laius + 100m, kõrgus

2m, rajatisel 2,5m.

c) Muudel altpääsudel v.a kahepaiksed ja roomajad 50m + 50m mõlemale poole rajatist, kõrgus

2m.

6.2 Silla kallasrajad

6.2.1 Uue silla kavandamisel ja võimalusel olemasoleva silla rekonstrueerimisel projekteerida

sillaalused kallasrajad väikeulukite ja pooleveeliste imetajate liikumisvõimaluste tagamiseks

piki veekogu kallast.

6.2.2 Väikeulukite ja poolveeliste imetajate kallasraja laius ja kõrgus (vaba ruum) on 1,5 m, kui

projekti käigus koostatavas ulukiuuringus ei sätestata teisiti. Erandkorras võib kõrgusgabariiti

vähendada ühele meetrile (vt tabel 17).

6.2.3 Silla ja suuruluki altpääsu funktsiooni ühildamisel lähtutakse kallasraja vaba ruumi tagamisel

tabelis 17 esitatud mõõtmetest.

6.2.4 Kallasrada peab tagama ulukite läbitavuse igal aja, v.a kõrgvee tingimustes, kui ümbritsevad

alad on üle ujutatud ning kuiv juurdepääs kallasrajale puudub.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 24/101

6.3 Vee ärajuhtimine rajatistelt

6.3.1 Sildade ja viaduktide veeviimarid peavad tagama, et sula- ja sadevesi ei voolaks ega tilguks

silla või viadukti all olevale sõidu- või kergliiklusteele või raudteele ning koonustele ja

muudele konstruktsioonidele, mis tagavad silla või muldkeha stabiilsuse. Viadukti sõidu- või

kergliiklustee või raudtee kohale ei tohi tekkida jääpurikad.

6.3.2 Sildade ja viaduktide pealesõitude vee äravool projekteerida soovitavalt piki äärekivi,

allaviigud plast-, betoon- või kivirenniga, kõrgetel nõlvadel restkaevu ja (plast)toruga. Vee

suunamine renni kavandada sujuvalt, et valingvihma vesi ei voolaks üle äärekivi.

6.3.3 Sildadelt ja sillaeelsetelt mulletelt tuleb vesi ära juhtida lahendustega mis kahjustavad või

läbivad silla konstruktsioone minimaalselt. Veeärastuse vajalikkus tõendada arvutustega.

6.3.4 Võimalusel mitte kavandada silla ja viadukti sadevee joatorudel settepüüdurite/settekausside

kasutamist (traditsioonilised settepüüdurid või kausid üldjuhul ei mahu silla

konstruktsioonidesse).

6.3.5 Silla ja viadukti projekteerimisel arvestada, et silla vuugi nurk oleks erinev lumesaha

sahkamise nurgast (27 - 45 kraadi). Soovitav on vuuk tähistada nii, et vuugi paiknemine oleks

talvel selgelt arusaadav.

6.4 Truup

6.4.1 Kergliiklustee projekteerimisel on lubatud vähim truubi läbimõõt 0,3 m.

7 KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARADA

7.1 Üldine

7.1.1 Jalgratturi all on mõeldud ka kergliikuri ja pisimopeedi kasutajat.

7.1.2 Üldjuhul valitav suurus on tavaolukorras normaaltingimustes kasutamiseks ettenähtud suurus.

Need suurused võivad esitada projektlahendusele rangemaid nõudeid võrreldes normides

esitatuga. Selle eesmärk on tagada miinimumist kõrgem liiklusohutuse tase.

7.1.3 Erandjuhul lubatud suurust on lubatud kasutada kitsastes oludes, piirangu- ja kaitsealadel,

füüsiliste takistuste jms korral, mida ei ole otstarbekas lammutada (nt abihooned, elamud,

õuealad).

7.1.4 Kergliiklejate hulga leidmisel võib kasutada kergliikluse mudelit11 ning jalgsi ja jalgrattaga

liikumise potentsiaali12.

7.1.5 Läbiva kergliiklustee marsruudi all mõeldakse kergliiklusteed, mis kulgeb ühel pool

sõiduteed, ületab sõidutee ning jätkub teisel pool sõiduteed, mitte ei lõpe pärast sõidutee

ületust nt bussipeatuses.

7.1.6 Kergliiklustee kavandamisel arvestada elanike paiknemise ja tõmbekeskustega ning

kavandada kergliiklustee võimalikult pikas lõigus ühele poole sõiduteed ning vältida seeläbi

liigsete teeületuskohtade tekitamist.

7.1.7 Kergliiklustee projektlahendusega tuleb võimaldada teisel pool sõiduteed astuvatele elanikele

ligipääs kergliiklusteele.

11 https://gis.transpordiamet.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=d3dc104abd2e474f8758e681be2f5c8c 12 https://gis.transpordiamet.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=aa61e7e1bf144a33830ea112bd8a3c99.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 25/101

7.1.8 Sõidutee ja kergliiklustee lõikumiste lahendamisel on soovitatav kasutada võimalikult pikas

lõigus ühesugust lähenemist. Seeläbi on liiklejatele liikluskeskkond paremini tajutav ja

etteaimatav.

7.2 Kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajadus.

7.2.1 Teehoiukavast rahastatavate objektide kavandamisel tuleb lähtuda tabelist 18.

7.2.2 Kergliiklustee tuleb ette näha vastavalt tabelites 18 ja 19 toodule. Tabelit ei rakendata

bussipeatuste ühenduste kavandamisel.

Tabel 18. Kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajadus asulavälisel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklejate hulk

ööpäevas Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

P õ

h i-

j a

tu g

im aa

n te

e

K õ

rv al

m aa

n te

e

ja m

u u

m aa

n te

e

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 50

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

60

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

70-90

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

- Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed või kergliiklustee.

Kergliiklustee.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 26/101

Tabel 19. Kergliiklustee, jalgrattaraja või laia kindlustatud peenra vajadus asulasisesel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklustee

marsruut

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 30Üldjuhul-

Rahvusvaheline1

40Üldjuhul-

Rahvusvaheline1

50Üldjuhul

Rahvusvaheline1

60-80Üldjuhul

Rahvusvaheline1

-Ühine liiklusruum. Nõutud on kindlustatud peenar või väline ohutusriba laiusega vähemalt 1,0 m,

välja arvatud kõrvaltänaval ja kvartalisisesel tänaval, kus nõutud lisameetmed puuduvad.

Kaalutakse kergliikluse (sh jalgratturite) eraldamist. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Jalgrattarada ei ole lubatud.

1 Rahvusvaheline kergliiklustee marsruut on EuroVelo võrku13 kuuluv jalgrattatee marsruut.

7.3 Kergliiklustee ja jalgrattaraja ristlõige

7.3.1 Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius tuleb määrata lähtudes kergliiklustee ja jalgrattaraja

kasutajate hulgast ja liikluskoosseisust.

7.3.2 Liiklejagrupid tuleb teineteisest eraldada, kui ööpäeva jooksul esineb ristlõikes üle 200

liikleja, kes kasutaksid jalgrattateed või üle 300 liikleja, kes kasutaksid jalgteed.

7.3.3 Kaaluda jalgratturite ja jalakäijate omavahelist eraldamist maakonnakeskuste ja vähemalt 10

000 elanikuga linnade ümbruses, linna keskuse suunalistel kergliiklusteedel, kui linnast

väljuval suunal asub vähemalt 1000 elanikuga linn, alev või alevik. Õigustatud on eraldatud

liiklusega kergliiklustee rajamine siis, kui nimetatud linn, alev või alevik asub kuni 10 km

kaugusel linna piirist, et soodustada jalgrataste kasutamist, vähendada konflikte jalakäijatega

ning soodustada kiiremat ja sujuvamat jalgrataste liikumist tõmbepunktide vahel. Arvesse on

võetud nii Eestis kui lähiriikides nii suve- kui ka talveperioodil kergliikluse järjepidevat

kasvu.

7.3.4 Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius peab vastama vähemalt tabelis 20 esitatud nõuetele.

Kergliikluse ja jalgrattaraja ristlõiked on esitatud joonistel 10-15. Joonisel 12 ja 13 esitatud

ristlõikeid on võimalik omavahel kombineerida.

7.3.5 Tabelis 20 on sätestatud kergliiklustee vähim vaba liiklusruum, millele asjakohasel juhul

lisandub ohutusriba ja muud täiendavad ristlõike elemendid.

13 https://en.eurovelo.com/

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 27/101

Tabel 20. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius (vaba liiklusruum).

Tee liik Üldjuhul valitav,

m

Kõnnitee või jalgtee 2,0

Jalgratta- ja jalgtee 3,0 (4,0*)

Jalgrattatee 3,0

Jalgrattarada 1,5

*Kui eraldatakse jalgratturid ja jalakäijad.

Joonis10. Kõnnitee või jalgtee 2,0 meetri laiune ristlõige.

Joonis 11. Jalgratta- ja jalgtee 3,0 m laiuse ühise liikumisalaga ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 28/101

Suunavööndite eraldamine on soovituslik.

Joonis 12. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

7.3.6 Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud.

Sellist lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalakäijad.

Joonis 13. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

7.3.7 Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud.

Sellist lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalgratturid.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 29/101

Joonis 14. Eraldatud suunavöönditega 3,0 m laiune jalgrattatee ristlõige.

Märkused:

1. Rentsliriba vajadus ja laius sõltub restkaevude olemasolust.

2. Kiirusel 60 km/h ja rohkem tuleb jalgrattarada eraldada sõiduteest füüsilise takistusega, nt

kummipostid, teetõkked, äärekivi jms.

Joonis 15. 1,5 m laiuse jalgrattaraja ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 30/101

7.3.8 Joonisel 16 paremal pool asuv jalgrattarada on eraldatud sõiduteest kummipostidega ning

jalgrattaraja ääres on rentsliriba koos restkaevuga. Joonise vasakul pool asuv jalgrattarada ei

ole eraldatud sõiduteest füüsilise takistusega ning puudub ka rentsliriba.

7.3.9 Võimalikud takistused tuleb kavandada väljapoole kergliiklustee vaba liiklusruumi kooskõlas

joonistega 16 ja 17.

1erandjuhul lubatud vähendada kuni 0,25 m.

Joonis 16 Liiklusmärkide ja postide paiknemine kergliiklustee läheduses.

Joonis 17. Sõidukipiirdesüsteemi ja muu takistuse paiknemine kergliiklustee läheduses.

7.3.10 Kui kergliiklustee kulgeb paralleelselt sõiduteega, siis tuleb tagada tabelis 21 sätestatud

kergliiklustee ja sõidutee omavahelise ohutusriba vähimad laiused. Kitsamat ohutusriba on

erandjuhul lubatud kasutada ainult tabelis esitatud liiklussageduste korral.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 31/101

Tabel 21. Kergliiklustee ohutusriba vähim laius.

Sõidutee

projektkiirus,

km/h

Sõidutee

liiklussagedus,

sõidukit

ööpäevas

Kergliiklustee on sõiduteest

eraldatud ohutusribaga1 Kergliiklustee

külgneb vahetult

sõiduteega ja on

eraldatud

äärekiviga2 Üldjuhul valitav

Erandjuhul

lubatud

30 - 50 ≤ 6000

≥ 5 m ≥ 3 m

≥0,50 m > 6000 -

60

< 1500

≥ 7 m

≥ 3 m

≥0,75 m 1500…6000 ≥ 5 m

> 6000 -

70 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m ≥ 1,00 m

> 1500 -

Ei ole lubatud

80 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m

> 1500 -

90 ja 100 ≤ 6000

≥ 9 m ≥ 7 m

> 6000 -

110 ja 120 Ei sõltu ≥ 12 m - 1Kaugus mõõdetuna sõidutee servast 2Kaugus äärekivi sõiduteepoolsest servast.

7.3.11 Sõidutee ja kergliiklustee vaheline ohutusriba peab selgelt eristuma nii sõidutee kui ka

kergliiklustee kattest.

7.3.12 Rajatistel ja erandjuhul füüsilise takistuse (nt hoone, alajaam jms) puhul on lubatud

kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga ning tabelis 11 nõutud ohutusriba

laiust vähendada. Seejuures tuleb silmas pidada, et teedel lubatud kiirusega ≥ 90 km/h ei tohi

sõidukipiirdesüsteemi töölaius W kokkupõrke korral sõidukiga ulatuda kergliiklusteele.

Teedel lubatud kiirusega ≤ 80 km/h võib sõidukipiirdesüsteemi töölaius ulatuda kuni 1/3

ulatuses kergliiklustee laiusesse.

7.3.13 Joonisel 18 on esitatud põhimõtted kergliiklustee paiknemise ja lõikumise kohta, kus on

esitatud järgmised soovitused:

1) kergliiklustee ja riigitee lõikumine kavandada võimalikult risti;

2) kergliiklustee lahendus takistuse korral. Takistuse korral võib kergliiklustee paikneda

sõiduteele lähemal ja sõidutee eraldada piirdega ja/või äärekiviga;

3) kergliiklustee lõikumiskoht sõiduteega kavandada ristmikust eemale.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 32/101

Joonis 18. Kergliiklustee paiknemise ja lõikumise põhimõtted.

7.4 Kergliiklustee plaani- ja vertikaallahendus

7.4.1 Kergliiklusteele kohaldatakse järgmisi geomeetrianõudeid:

1) Plaanikõveriku vähim raadius ristmike vahelisel alal – 10 m.

2) Püstkõveriku vähim raadius – 50 m.

7.4.2 Kergliiklusteele on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline vahe

on vähemalt 2%.

7.4.3 Kergliiklustee projektkiiruse valimisel lähtuda järgnevast:

1) Üldjuhul valida kergliiklustee projektkiiruseks 25 km/h.

2) 40 km/h võib kaaluda pikkade vahemaade läbimiseks asulate vahelisel jalgrattateel või

kergliiklusteel, kus on jalgratturid eraldatud jalakäijatest.

7.4.4 Kergliiklusteel tuleb tagada tabelis 22 sätestatud peatumisnähtavus.

Tabel 22. Kergliiklustee vähim peatumisnähtavus.

Kergliiklustee

projektkiirus Pikikalle (laskumine)

Peatumisnähtavus

Üldjuhul Erandlik

25 km/h

0 % 26 m 19 m

5 % 30 m 21 m

8 % 34 m 24 m

40 km/h

0 % 53 m 47 m

5 % 63 m 53 m

8 % 73 m 58 m

7.4.5 Kergliiklustee peatumisnähtavuse tagamisel arvestada järgmisega:

1) Kergliiklusteel liikleja silma arvutuslikuks kõrguseks on 1,50 m teepinnast.

2) Teepinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks on 0,20 m teepinnast kumera püstkõveriku

puhul ning 0,00 m muudel puhkudel.

7.4.6 Kergliiklusteele nähakse ette piki- ja põikkalded, et oleks tagatud sademevee äravool.

Vajadusel rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid.

7.4.7 Kergliiklustee projekteerimisel ei tohi kergliiklustee pikikalle ületada 8%.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 33/101

7.4.8 Kergliiklustee põikkalle kavandatakse ühepoolsena kaldega 2%. On lubatud kasutada muid

kuni 3,5% põikkaldega lahendusi, kui see on tehniliselt või majanduslikult otstarbekam.

7.5 Kergliiklustee lõikumine sõiduteega

7.5.1 Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis

23 esitatud nõuetest.

Tabel 23. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤ 500

501

kuni 1000

1001

kuni 2000

2001

kuni 3000

3001

kuni 4000

4001

kuni 5000

5001

kuni 6000

6001

kuni 7000

70001

kuni 8000

8001

kuni 9000

>9000

≥ 100

80 ja 90 1

2

60 ja 70 1

2

≤ 50 1

2

Ohutussaareta ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Eritasandiline ülekäigukoht

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 34/101

7.5.2 Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis 24 esitatud

nõuetest.

Tabel 24. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee tipptunni liiklussagedus, sõiduautot tunnis

≤ 200

201

kuni

400

401

kuni

600

601

kuni

800

801

kuni

1000

1001

kuni

1200

> 1200

80

70

1

2

60

1

2

50

1

2

40

1

2

≤ 30

1 RAH RAH

2 RAH

Eritasandiline ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete rakendamisega

Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete rakendamisega

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

7.5.3 Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme, tuleb samatasandiline ülekäigurada ja

ülekäigukoht kavandada alati ohutussaarega.

7.5.4 Sõiduteele projektkiirusega üle 50 km/h ei kavandata reguleerimata ülekäigurada.

7.5.5 Ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt sõidutee servast kas kaugusele

L< 3m või L > 6m kooskõlas joonisega 19.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 35/101

Joonis 19. Ülekäiguraja paigutus ristmikul.

7.5.6 Kergliiklejatele kavandatav ohutussaar peab olema kooskõlas joonisega 20 ja tabeliga 25.

Joonis 20. Kergliiklejale kavandatav ohutussaar.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 36/101

Tabel 25. Kergliiklejatele kavandatava ohutussaare mõõtmed.

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

Ohutussaare laius A (m)

Ülekäigurada 2,0 1,5*

Ülekäigukoht 2,5 2,0

Pikkus B (m) piki sõiduteed

3,0 2,0

Ülekäiguraja laius C (m)

Ülekäigurada 3,5 2,5

Ülekäigukoht 4,0 3,0 *rahustatud liikluse keskkond

7.5.7 Ohutussaare olemasolul peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt

eristuma nii sõidutee kattest kui ka ülejäänud ohutussaare kattest.

7.5.8 Äärekivi teeületuskohas tuleb viia samasse tasapinda teekattega vähemalt teeületuskoha poole

laiuse ulatuses.

7.6 Nähtavuskolmnurk

7.6.1 Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb kooskõlas joonisega 21 ja 22

tagada nähtavuskolmnurga parameeter Lkl:

1) 15 m üldjuhul ja 12 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on sõiduteel liiklejal;

2) 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on kergliiklusteel liiklejal.

7.6.2 Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega, tuleb kooskõlas

joonisega 21. tagada vähim nähtavuskolmnurga parameeter Lauto:

1) 10 m üldjuhul ja 6 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on lõikumisega kinnistule

juurdepääsuteega;

2) 20 m üldjuhul ja 15 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on muu lõikumisega;

3) 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul asulasisesel alal.

7.6.3 Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb tagada nähtavuskolmnurga

parameeter Lauto kooskõlas joonisega 22. ja tabeliga 26.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 37/101

Joonis 21. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega.

Joonis 22. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ristmike vahelisel alal.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 38/101

Tabel 26. Nähtavuskolmnurga vähim parameeter Lauto, ristmike vahelisel alal.

Lauto

Sõidutee

projektkiirus ≤ 30 km/h 40 km/h 50 km/h 60 km/h 70 km/h 80-90 km/h

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

Lõikumine

asulavälise

teega

25 m 20 m 35 m 30 m 55 m 45 m 75 m 65 m 95 m 85 m 120

m

105

m

Lõikumine

asulasisese

teega

25 m 15 m 35 m 25 m 50 m 35 m 65 m 50 m 85 m 65 m 105

m 85 m

7.6.4 Kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel on mõlemal lõikuval kergliiklusteel

soovituslikult minimaalne nähtavuskolmnurga parameeter Lkl 15 m kooskõlas joonisega 23.

Joonis 23. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel.

7.6.5 Kergliiklusteede omavaheline T-kujulise ristmiku nähtavusala määramisel lähtuda joonisest

24 ja tabelist 27.

7.6.6 Tabelis 27 esitatud erandjuhul lubatud parameetrite all mõeldakse nt kitsaid olusid, mis on

tingitud olemasolevast hoonestust vms.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 39/101

Joonis 24 Kergliiklusteede omavahelise T-kujulise ristmiku nähtavusalade määramine.

Tabel 27. Kergliiklusteede omavaheline T-kujulise ristmiku nähtavusala parameetrid.

Üldjuhul kasutatav Erandjuhul lubatud

Lläbiv 15 m 15 m

Lliituv 7 m 5 m

7.6.7 Asulas kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega ja õuealal tuleb

tagada vähim nähtavuskolmnurk vastavalt joonisele 15, kus parameeter Lkl on vähemalt 5 m

ja parameeter Lauto on vähemalt 2 m.

Joonis 25. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja kinnistule juurdepääsutee lõikumisel asulas.

7.6.8 Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel tuleb tagada nähtavuskolmnurk

kooskõlas joonisega 26. ja tabeliga 28.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 40/101

Joonis 26. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja raudtee lõikumisel.

Tabel 28. Nähtavuskolmnurga parameeter Lr kergliiklustee ja raudtee lõikumisel

Raudtee projektkiirus Nähtavuskolmnurga parameeter Lr

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

≤ 30 km/h 100 m 90 m

50 km/h 170 m 155 m

80 km/h 270 m 245 m

100 km/h 340 m 305 m

120 km/h 410 m 365 m

≥ 140 km/h 475 m 430 m

7.6.9 Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel on nähtavuskolmnurga parameetri Lkl

vähim lubatud väärtus välimise rööpa servast mõõdetuna on 6 m.

7.6.10 Kergliiklustee samatasandiline lõikumine ristmike vahelisel alal asulavälise teega, samuti ka

raudteega tuleb kavandada selliselt, et vahetu kiire pääs ületuskohale on takistatud, nähes ette

lahenduse plaanigeomeetria muutmise või füüsilise takistuse abil.

7.6.11 Nähtavuse nõuete tagamisel lähtutakse järgmisest:

1) Nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad

läheneva objekti tuvastamist.

2) Kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või

olemasolevad ehitised, siis sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda, rakendades muid

meetmeid ohutuse tagamiseks, nt peeglid ja künnised. Aluseks võtta juhtumipõhine analüüs.

7.7 Kergliiklustee pikikalle

7.7.1 Soovitatav valida joonisel 27 toodud graafiku alusel. Eelistatud on sellise projektlahenduse

kavandamine, mis tagab vähemalt eesmärgiks seatud või mugavamad liikumistingimused.

Vähem soovitavam on projekteerida pikikalded, mis on vähem mugavamad, kuid mis võivad

olla tingitud ümbritsevast situatsioonist või maastikust.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 41/101

Joonis 27. Kergliiklustee soovituslik pikikalle.

7.7.2 Ristmiku piirkonnas ja tunnelites on soovitatav kavandada kergliiklustee pikikaldeks 2% või

vähem, erandjuhul kuni 4%.

7.7.3 Kergliiklustee puhul määrata kergliiklustee nähtavusala mööda telge (joonis 28). Sel juhul on

tagatud reageerimisaeg konfliktpunkti jõudmisel.

Joonis 28 Kergliiklustee nähtavuse määramine

Mugavam /

Tuulised koridorid

Vähem mugavam /

Vähem tuulised koridorid

Sihtväärtus normaalseteks

oludeks

Kõrguste vahe (m)

Keskmine kalle (%)

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 42/101

8 BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

8.1 Üldnõuded

8.1.1 Bussipeatuste kavandamisel võtta aluseks info bussiliikluse ja reisijate arvu kohta. Peatuste14

ja bussiliinide15 info ning maakonnaliinide peatuste kasutus16.

8.1.2 Bussipeatuste teeninduspiirkondade analüüsiks võib kasutada kaardirakendust: Ühis-

transpordi kättesaadavus ja teenustasemed17.

8.1.3 Info kommertsliinide reisijate kohta tuleb küsida Regionaalministeeriumi ühistranspordi

osakonnast, maakonnaliinide puhul maakonna ühistranspordikeskusest ja valla- ja linnaliinide

puhul kohalikust omavalitsusest. Vajadusel küsida infot otse vedajalt.

8.1.4 Bussipeatusega seotud analüüsitava perioodi pikkuseks võtta vähemalt eelneva 1 aasta

andmed. Arvestada ka bussiliiklejate hooajalisusega, nt koolibusside liiklusega ja

suvitushooaja bussiliiklusega. Arvestades aasta jooksul tehtud liinimuudatustega võib

kasutada lühemat perioodi.

8.1.5 Täiesti uus bussipeatus kavandatakse üldjuhul KOV-i ettepanekul. Peatuse tüübi ja

elementide väljaselgitamiseks tuleb taotlejal esitada eeldatav bussi sisenejate ja peatuses

peatuvate bussiliinide arv.

8.1.6 Huvitatud isikul (KOV, kogukond, külaselts jms) on võimalik vastavalt vajadusele luua oma

vahenditest juhendis esitatud miinimumnõuetest paremaid tingimusi ootajatele ja seda

tingimusel, et tagatakse riigi transpordimaa kinnisasjale paigaldatud elementide hooldamine.

8.1.7 Bussipeatuste peatükis käsitletakse ristmikke, mille liiklussagedus on üle 20 auto/ööpäevas.

8.2 Bussipeatuse asukoha valimine

8.2.1 Bussipeatuste asukoha valikut suunab esmajoones piirkonna maakasutus ning sellest tulenev

ühistranspordi nõudlus.

8.2.2 Bussipeatuste asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste üldpõhimõtetega:

8.2.2.1 Teelõigu rekonstrueerimise puhul tuleb hinnata, kas olemasolev peatus on vajalik (elanike

arv paikkonnas, busside väljumiste arv ja peatusest bussi sisenejate arv).

8.2.2.2 Jalgsi läbitav vahemaa bussipeatusesse ei tohi olla ülemäära pikk, arvestades bussipeatuse

teeninduspiirkonna elanike arvu. Soovituslikult arvestada järgmiste jalakäigutee pikkustega:

< 500 elaniku – kuni 3 km; < 1000 elaniku – kuni 2 km; > 1000 elaniku – kuni 1 km.

Nimetatud teekonna pikkuste hindamisel arvestatakse valdava osa elanikkonna paiknemist,

mitte üksikute majapidamiste asukohti.

8.2.2.3 Peatuste vahemaade kavandamisel võtta arvesse, et liiga lühikesed peatuste vahemaad

aeglustavad busside sõidukiirust.

8.2.2.4 Peatuses peavad olema tagatud nähtavusnõuded vastavalt peatükis 8.4 toodule.

8.2.2.5 Peatusesse peab olema võimalik sujuvalt sõita.

8.2.2.6 Bussipeatus kavandada soovituslikult kuni 3% sõidutee pikikaldele.

8.2.2.7 Peatus peab olema ohutu nii seda kasutavatele reisijatele kui ka bussidele.

8.2.2.8 Peatusest või selle kasutamisest ei tohi tekkida ohtu muule liiklusele.

14 https://web.peatus.ee/ 15 Bussiliinid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 16 Maakonnaliinide peatuste kasutus 17 https://gis.transpordiamet.ee/portal/apps/webappviewer

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 43/101

8.2.2.9 Peatuses on vajadusel võimalik tagada sõidukite vahetamine ning reisijate peatusesse

toomine ja vastuvõtmine.

8.2.2.10 Peateel asuvat bussipeatust ei tohi kavandada nii, et peatuv buss takistab liiklust liituval teel,

mille liiklussagedus on üle 20 sõiduki ööpäevas. Peatust võib kavandada rambile.

8.2.2.11 Bussipeatust ja teeületuskohta ei tohi kavandada möödasõidulaiendile.

8.2.2.12 Bussipeatust ei tohi kavandada kiirusmuuterajale, kui see on põhiteest eraldamata.

8.3 Bussipeatuse tüübi valik

8.3.1 Meil on kasutusel nelja erinevat tüüpi bussipeatuseid:

8.3.1.1 Tüüp I suletud taskuga peatus. Peatuv buss ei takista mööduvat liiklust.

8.3.1.2 Tüüp II avatud taskuga peatus. Peatuv buss ei takista mööduvat liiklust.

8.3.1.3 Tüüp III peatus osaliselt sõidurajal. Peatuv buss takistab mööduvat liiklust vähe.

8.3.1.4 Tüüp IV peatus sõidurajal. Peatuv buss takistab mööduvat liiklust.

8.3.1.5 Detailseid tüüpide parameetreid on esitatud tabelis 32.

8.3.2 Projektkiirusel 100 km/h ja rohkem on lubatud üksnes I tüüpi bussipeatused.

8.3.3 Projektkiirusel üle 90 km/h ei eraldata I tüüpi bussipeatuse korral sõiduki peatumiskohta

sõiduteest üksnes teekattemärgisega, vaid kavandatakse ka füüsiline takistus.

8.3.4 I tüüpi bussipeatuse korral, kui projektkiirus on 120 km/h peab füüsilise takistuse laius olema

vähemalt 10 meetrit (katte servast katte servani vastavalt tabel 4 joonis Tüüp I a suletud tasku).

8.3.5 Projektkiirusel 120 km/h tuleb kavandada bussipeatusesse sissesõit aeglustusraja kaudu ja

bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.

8.3.6 Projektkiirusel 110 km/h tuleb kavandada bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.

8.3.7 Asulavälise tee bussipeatuse tüübi valik lähtudes sõidutee funktsioonist, liiklussagedusest ja

projektkiirusest on esitatud tabelis 29. Tabelis 1 esitatud tüübist kõrgemat või madalamat

tüüpi peatuseid on lubatud kasutada vastavalt tabeli all toodud juhtudel.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 44/101

Tabel 29. Asulavälisel teel minimaalse bussipeatuse tüübi1 valik.

Tee funktsioon Liiklussagedus Kuni 50 km/h 60-70 km/h 80-90 km/h üle 90 km/h

Põhimaantee 14500+ II I I I või rambil2

6001-14500 II II II I või rambil2

3001-6000 II II II I või rambil2

kuni 3000 II3 II II I või rambil2

Tugimaantee 14500+ II II I I

6001-14500 II II II II

3001-6000 II II II II

501-3000 III3 II3 II II

alla 500 IV III3 II II

Kõrvalmaantee 6000+ II II II -

3001-6000 III3 II II -

1001-3000 IV III3 II3 -

alla 1000 IV IV III3 -

1 Kõrgemat tüüpi peatust on alati lubatud kavandada. Kindlasti tuleb kaaluda kõrgemat tüüpi peatust

juhul, kui peatuses on suur väljuvate busside arv (71+ nädalas ehk 15+ päevas). 2 Eelistatud on peatuse kavandamine rambile (2+2 ja 2+1 teedel, kus on liiklussõlmed). 3 Tabelis 29 toodud tüübist ühe võrra madalamat tüüpi bussipeatuse rajamist on lubatud kaaluda

vaid järgmiste tingimuste täitmisel:

1) peatusest väljuvate busside arv on 1-20 nädalas (1-4 päevas) või bussi sisenejate arv on kuni

9 inimest nädalas.

2) tagatud on kõikide liiklejate ohutus ja nähtavusnõuded vastavalt peatükk 8.4 Bussipeatuse

nähtavuse nõuded.

8.4 Bussipeatuse nähtavuse nõuded

8.4.1 Nähtavusnõuded peatusest väljumisel.

8.4.1.1 Peatusest väljuva bussi juht peab nägema bussi taha jäävat sõiduteed ja seal toimuvat liiklust.

Bussipeatuse kavandamisel arvestada tabelis 30 esitatud peatusest väljuva bussi juhi

nähtavusnõuetega bussi taha.

Tabel 30. Peatusest väljuva bussi juhi nähtavusnõuded bussi taha jäävale sõiduteele.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 45/101

Projektkiirus, km/h a, m

30 25

40 35

50 55

60 75

70 160

80 200

90 230

100 270

110 310

8.4.2 Kui põhitee on raadiusel, siis tuleb vajadusel projekteerida platvorm põhitee suhtes nurga alla,

et bussijuhile oleks tagatud vajalik nähtavuskaugus bussi taha. Nähtavus peab olema tagatud

avatud tasku korral seisvale bussile, kuna liikumist alustades liigub buss kohe sõidurajale.

Suletud tasku korral peab olema nähtavus tagatud juba liikumist alustanud bussijuhile, kes on

peatusest liikuma hakates jõudnud pöörata bussi sellise nurga alla, mis annab bussijuhile

parema vaatevälja.

8.4.3 Platvormi nurga alla viimine kavandada nendes peatustes (eelkõige sisekurvides), kus buss

ise jääb takistama bussijuhi nähtavust bussi taga asuvale teele ja kus ei ole kasutatud suletud

taskut.

8.5 Bussipeatused ristmiku piirkonnas ja nõutavad nähtavusalad

8.5.1 Bussipeatus on lubatud paigutada ristmiku nähtavusalale.

8.5.2 Ootekoda paigutatakse peatuse ootealale või vahetult selle juurde nii, et see ei ole ristmiku

nähtavusalal. Kui ootekoja paigutus on vajalik teeandmise kohustusega ristmiku

nähtavusalale, siis tuleb ristmikul rakendada peatumiskohustusega ristmiku liikluskorraldust.

8.5.3 Ristmiku piirkonnas asuvas bussitaskus peatuva bussi korral peab olema tagatud vähemalt

peatumisnähtavus vastavalt allpool esitatud joonisele 29 ja tabelile 31.

8.5.4 Parameetrid valida vastavalt:

8.5.4.1 ristmiku nähtavusala parameeter PN1 vastavalt tabelile 31;

8.5.4.2 kui peatee on põhimaantee, siis väärtus A liituval teel liiklussagedusega kuni 100 sõidukit

ööpäevas on 3 m ja liiklussagedusega üle 100 sõiduki ööpäevas on 5 m. Kui peatee on

tugimaantee või kõrvalmaantee, siis sõltumata liituva tee liiklussagedusest on A väärtus

liituval teel 3 m. Väärtus A mõõdetakse sõidutee serva markeeringust, selle puudumisel katte

servast, sõidukijuhi silmadeni.

8.5.4.3 bussipeatuse tüüp IV puhul lähtuda joonisest 29.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 46/101

Joonis 29. Seisva bussi korral nõutava nähtavusala paiknemine.

Tabel 31. Seisva bussi korral nõutava nähtavusala väärtus PN1.

Peatee projektkiirus, km/h PN1, m

30 30

40 45

50 60

60 75

70 95

80 120

90 150

100 180

8.5.5 Selleks, et tagada ristmiku piirkonda kavandatava bussipeatuse korral ristmikul nõutav

nähtavus, on võimalik kavandada suletud tasku või nihutada bussipeatus ristmikust

kaugemale (vt Lisa D. Joonis 5).

8.6 Bussitasku parameetrite valik

8.6.1 Bussipeatuste tüübid, bussitasku sisenemise ning väljumise kaldosa ja täisosa ehk seisuala

vähimad pikkused on esitatud põhimõttelistel joonistel tabelis 32.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 47/101

Tabel 32. Bussipeatuste tüübid.

Tüüp I a suletud taskuga peatus

Suletud tasku tüüpi peatusest väljuv buss on kohustatud andma teed. Liikluskorraldus tuleb

tähistada vastavalt liiklusmärkidega.

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

120 km/h 2+2 ristlõikel ≥ 10,0 m

*märgitud väärtuseid parandatakse lisatud koefitsientidega

Pikikalle % Paranduskoefitsient

Mahasõidul Pealesõidul

< -3 1,3 0,7

-2 1,2 0,8

-1 1,1 0,9

-1…1 1 1

1 0,9 1,1

2 0,8 1,3

> 3 0,7 1,4

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 48/101

Tüüp I b suletud taskuga peatus

Suletud tasku tüüpi peatusest väljuv buss on kohustatud andma teed. Liikluskorraldus tuleb

tähistada vastavalt liiklusmärkidega.

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

100 ja 110 km/h 2+2 ristlõikel ≥ B+2,0 m

Amin

M

B

m

C1min

m

C2min

m

L

m

100 4,0 70

80 270+S

6,5 110 310+S

1)Kui peatuses liikleb üheaegselt rohkem kui üks buss ning bussidel on tarvis üksteisest

sõltumatult väljuda, siis mõõdu b laius peab olema 6,5 m.

2)Seisuala S pikkus on minimaalselt 25 meetrit. Seisuala S pikkust pikendada vastavalt üheaegselt

peatuses seisvate busside arvule.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 49/101

Tüüp I c suletud taskuga peatus

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

90 km/h

100 km/h keskpiirdega 1+1 ja 2+1 ristlõikel ≥ 6,0 m

1) Olemasolevatel põhimaanteedel (sh 2+1 ja 2+2 maanteed) liiklussagedusega

≤10 000 a/ööp on erandina lubatud suletud tasku kõrvalekaldega ≥4 m ja

kattemärgistusega eraldussaar.

2) Kattemärgistus teha vastavalt standardile EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 50/101

Tüüp II avatud taskuga peatus

A, m B, m S*,m C, m

P ro

je k tk

ii ru

s

k m

/h

P õ h im

aa n te

e

T u g im

aa n te

e

K õ rv

al m

aa n te

e

P õ h im

aa n te

e

T u g im

aa n te

e

K õ rv

al m

aa n te

e

50 20 20 20 ≥ 3,00

20 2

10 10 10

60 25 20 20 ≥ 3,00 15 10 10

70 -80

30 25 20

≥ 3,25

20 15 10 90 ≥ 3,801

≥ 3,50

Märkus: 1 põhimaanteel; 2 pikkus 21 m, kui peatuvad ka linnaliinide liigendbussid.

*Võib vähendada kuni 15 meetrini koostöös ühistranspordikeskusega, kui on teada, et kasutusel on

lühikesed bussid ja kuni 18 meetrini, kui peatuvad linnaliinide normaalbussid. Arvestatud on ühe

bussi peatumist.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 51/101

Tüüp III peatus osaliselt sõidurajal

Projektkiirus km/h Kõrvalekalle peateest

50-90 2,0-3,0 m

Märkus: 12 meetri pikkust sirget osa võib pikendada normaalbusside korral 18 meetrini ja

liigendbusside korral 21 meetrini.

Tüüp IV peatus sõidurajal

Projektkiirus km/h Kõrvalekalle peateest

50-70 Puudub või tühine

Märkus: tüüp IV võib erandjuhul kooskõlas tabeliga 1 kavandada ka kiirustel 80-90 km/h.

8.6.2 Kui bussipeatus on kavandatud erilahendusega, siis tuleb kontrollida šablooniga, et bussil

oleks võimalik peatusesse siseneda nii, et buss jääks platvormi kõrvale paralleelselt seisma.

8.6.3 Bussipeatuse täisosa ehk seisuala pikkuse määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka

samaaegselt peatuses seisvate busside arvu.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 52/101

8.7 Bussipeatuse elementide määramine

8.7.1 Tabelis 33. on esitatud minimaalselt nõutav bussipeatuse elementide lahendus. Bussipeatuse

elementide määramine toimub lähtudes peatuse tüübist ja keskmisest reisijate arvust.

Tabel 33. Minimaalselt nõutav bussipeatuse elementide lahendus.

Peatuse

elemendid

Peatuses bussi sisenejate keskmine arv nädalas

Kuni 9 in 10-49 in 50-99 in 100+ in

liiklusmärk 541a ALATI

Ooteala X X - -

Ooteplatvorm

I tüübi puhul alati

II tüübi puhul eelistatult X X

Ootekoda

- -

Kaaluda

(nt koolide

läheduses)

X*

Istepink - X X X

prügikast Kaaluda asukohapõhiselt (peab olema tagatud hooldus)

Valgustus

Valgustatud riigitee või ristmiku puhul jah, muul juhul kaaluda vastavalt

Riigimaanteede valgustamise juhisele.

parkla/

parkimiskoht -

Kaaluda vajadust vastavalt juhtumile

jalgrattaparkla -

*Ootekoja rajamisest võib loobuda, kui KOV ei pea selle rajamist põhjendatuks.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 53/101

8.7.2 Lisaks tabelis 33 esitatule tuleb peatuse elementide määramisel igakordselt käsitleda järgmist:

8.7.2.1 Lahendada tuleb bussipeatuse juurdepääsud vastavalt p.8.9 ja teeületuskohad (näide

jalgteest vt Lisa D joonis 1). Juurdepääsu lahenduse määramiseks hinnata piirkonnas

olemasolevat keskkonda ning kaaluda laiendatud kindlustatud peenra või eraldiseisva

jalgtee rajamist lähima ristmikuni/tõmbekeskuseni või peatuste vahel. Juurdepääsu

kavandamisel tuleks arvestada sisenejatega võrdse arvu väljujatega tee vastasküljel asuvas

peatuses.

8.7.2.2 Kui ühel teepoolel on kasutajate arvust tingitult vajalik rajada peatusesse ooteplatvorm, siis

tuleb ooteplatvorm rajada ka tee vastasküljel asuvasse peatusesse.

8.7.2.3 Kahe erisuuna peatused kavandada üksteisele võimalikult lähestikku, eriti rattaparklate ning

pargi ja reisi parklate olemasolul.

8.7.2.4 Juurdepääsuteed bussipeatustesse kavandada võimalikult loogiliste ja lühimate

teekondadena bussipeatuste mõjuala sihtkohtadele.

8.7.2.5 Hinnata vajadust rajada puuetega inimeste vajadustest lähtuv lahendus.

8.7.2.6 Hinnata vajadust elektroonse infotabloo paigaldamiseks.

8.7.2.7 Hinnata parkla vajadust nii jalgratturitele kui ka sõiduautodele.

8.7.3 Üldised märkused:

8.7.3.1 Ooteala vähimad mõõtmed on esitatud Lisa D joonis 2.

8.7.3.2 Erinevatel teepooltel asuvates peatustes võivad olla erinevad andmed ja sellest tulenevalt

erinevad elemendid, välja arvatud ooteplatvorm (p.8.6.2.2).

8.7.3.3 Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, bussi sisenejad kui ka bussist väljujad,

sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem

peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10m.

Ooteplatvormi vähimad mõõtmed on esitatud Lisa D joonis 4.

8.7.3.4 Ootekoja räästa servast peab olema peatusetasku äärekivi esiserv asulavälisel alal vähemalt

3,0 m kaugusel, vt Lisa D joonis 5 a).

8.7.3.5 Ootekoja külgseinast peab olema peatusetasku äärekivi esiserv asulas vähemalt 2,2m

kaugusel, et tagada bussi rambi avamine ja ratastooli kasutamine.

8.7.3.6 Ootekojad projekteerida vastavalt vajadusele, arvestades tegelikku kasutajate arvu. Tuleb

hinnata, mis suunas inimesed liiguvad. Ootekoda kavandatakse reeglina selles suunas, kus

inimesed bussi ootavad, mitte maha tulevad. Võimalusel arvestada KOVi sooviga rajada

ootekoja alus, et sinna oleks võimalus KOVil paigaldada ootekoda.

8.7.3.7 Prügikast peab olema kohtkindlalt paigaldatav, eelistatult kinnitada prügikast bussipeatuse

märgi posti külge. Soovitavalt valida pealt kaetud või kaanega prügikast lindude ning vihma

ja lume kaitseks. Soovitavalt vältida põhjast avatavat prügikasti.

8.8 Peatuse paigutus

8.8.1 Paigutus teeületuskoha suhtes:

8.8.1.1 Bussipeatus tuleb kavandada sõidusuunas pärast jalakäijate teeületuskohta.

8.8.1.2 Avatud tasku puhul tuleb jälgida, et teeületuskoha pikkus ei pikeneks.

8.8.1.3 Peatus sõidurajal tuleb kavandada nii, et peatunud bussi ja teeületuskoha vahele jääks

vähemalt 10 meetrit.

8.8.2 Paigutus viadukti, tunneli või eritasandis ristuva tee suhtes:

8.8.2.1 Bussipeatus paigutatakse sõidusuunas enne eritasandil ristuvat kergliiklusteed. Sedasi näeb

sõitja peatuses bussi saabumissuunas, põhimõte on esitatud joonisel 30a.

8.8.2.2 Kui eritasandis ristuval teel on ühel pool kergliiklustee, on soovituslik peatuste paigutus

esitatud joonisel 30 b, nii et peatusesse minek ei eelda ristuva tee ületamisi.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 54/101

Joonis 30. Peatuste asend tunneli, viadukti või ristuva eritasandis tee suhtes

8.8.3 Peatuste omavaheline kaugus

8.8.3.1 1+1 sõidurajaga teel on soovitatav erinevatel sõidusuundadel asuvate peatuste vahemaa

kavandada vähemalt 20 meetrise nihkega arvestades, et vasakpoolne peatus kavandatakse

tavaolukorras enne parempoolset peatust (joonis 31).

Joonis 31. Peatuste vahemaa 1+1 ristlõikega teedel

8.8.4 Kaugus möödasõidukeelualast

8.8.4.1 Sõidurajal olevat peatust ei paigutata möödasõidukeeluala tähistava pidevjoone piirkonda

ega pidevjoonele lähemale, kui on esitatud joonisel 32.

Suurim lubatud

sõidukiirus

km/h

Kaugus

pidevjoonest

Cmin, m

50 40

60 50

80 80

Joonis 32. Sõidurajal oleva peatuse paigutamine möödasõidukeeluala suhtes

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 55/101

8.8.5 Peatuse paigutus samatasandilisel ristmikul.

8.8.5.1 Eelistatult paigutatakse peatus bussi saabumissuunast vaadates pärast ristmikku, põhimõte

on esitatud joonisel 33.

Joonis 33. Soovitatav peatuse paigutus kahe liini hargnemis- või ühinemiskohas

8.8.5.2 Teatud juhtudel on peatus lubatud paigutada enne ristmikku.

8.8.5.3 Peatuse paigutamist enne ristmikku võivad toetada järgmised argumendid:

a) ohutum ja lühem ühendustee peatusesse (mh välditakse tee ületamise vajadust);

b) erinevate liinide hargnemine vaadeldaval ristmikul (joonis 34);

c) võimalus luua ristuvatele liinidele ohutud ümberistumise tingimused;

d) muud asjaolud nagu ruumipuudus, nähtavus, tee geomeetria jms ei võimalda peatuse

paigutust pärast ristmikku.

8.8.5.4 Kui erinevad liinid kulgevad osaliselt samal teel, võib liinide hargnemisristmikule paigutada

ühiseid peatuseid, nagu on näidatud joonisel 34. Niisugune korraldus võimaldab minna ühe

liini bussist teise samas peatuses.

Joonis 34. Peatuste võimalik paigutus kahe liini hargnemis- või ühinemiskohas

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 56/101

8.8.6 Peatus peasuunal pärast ristmikku.

8.8.6.1 Pärast ristmikku paigutatud peatuse põhilahendus on esitatud joonisel 35. Peatuses algab

peatusetasku sissesõidu kaldosa pärast ristmiku raadiuseid ja võimalikku ülekäigurada.

Joonis 35. Pärast ristmikku paigutatud peatusetasku näide

8.8.6.2 Asulavälisel teel tuleb sõidurajal oleva peatuse paigutamisel pärast ristmikku lähtuda

joonisel 36 esitatud nõuetest.

Joonis 36. Miinimumnõuded asulavälisel teel sõidurajal oleva peatuse paigutamisel peasuunale

pärast ristmikku

8.8.7 Peatus peasuunal enne ristmikku

8.8.7.1 Kuigi peatus tuleb paigutada reeglina pärast ristmikku, võib selle paigutamine enne

ristmikku olla erandliku lahendusena põhjendatud järgmistel kaalutlustel (vaata joonist 37

ja 38)

a) sõitjatele ohutu ja lühikese vahemaa tagamiseks ühest sõidukist teise ümberistumisel;

b) kergliiklustee asukoha tõttu;

c) jalakäijatele võimalikult loogilise liikumise tagamiseks;

d) kui jalakäijate peamine tõmbepunkt ei põhjusta tee ületamist bussi eest.

8.8.7.2 Kui peatus paigutatakse enne ristmikku, siis tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

a) tagada nähtavus teeületuskohal jalakäijale arvestades peatuvat bussi. Vajadusel kavandada

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 57/101

suletud lahendusega või sügavam bussitasku;

b) eelistada tuleb lahendust, kus valdav osa jalakäijatest ei peaks teed ületama bussi eest.

Joonis 37. Näide enne ristmikku paigutatud peatusest

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 58/101

Suurim lubatud sõidukiirus,

km/h

amin,

m

50 40

60 50

70 60

80 70

Joonis 38. Miinimumnõuded sõidurajal oleva peatuse paigutamisel peasuunale enne ristmikku

8.8.8 Peatus ristuval teel

8.8.8.1 Ristuval teel asuvate peatuste paigutuse põhimõtted on esitatud joonisel 39. Peatust ei tohi

paigutada nii, et ristmiku raadius ja bussipeatuse kaldosa kattuksid.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 59/101

Joonis 39. Ristuva tee peatuste paigutus

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 60/101

8.8.9 Peatus ringristmikul

8.8.9.1 Ringristmikel valitakse peatuse asukoht arvestades ühistranspordiga ja kergliiklusteedega.

Peatusetasku paigutatakse vähemalt 20 meetri kaugusele ringristmiku servast, näidatud

joonisel 40. Peatuse paigutus ei tohi pikendada ringristmikul asuvate teeületuskohtade

pikkust.

Joonis 40. Peatuse paigutamine ringristmiku juurde

8.8.10 Liiklussõlmed

8.8.10.1 Üldist

a) Liiklusohutuse seisukohalt on tähtis, et järjestikuliste liiklussõlmede peatuste korraldus

teostatakse ühetaolisel põhimõttel.

b) Liiklussõlmedes busside jaoks sujuv peatusekorraldus tähendab üldjuhul sõitjatele pikemaid

jalgsi läbitavaid vahemaid. Seetõttu tuleks liiklussõlmedesse peatuste projekteerimisel

lähtuda järgmistest eesmärkidest:

 ühendusteed peatusest kergliiklusteele, ümbritsevatele aladele või teistesse peatustesse

ümberistumiseks on võimalikult lühikesed ja ohutud;

 peatuse läbimine ei põhjusta bussidele märkimisväärseid viivitusi;

 peatus teenindab võimalikult paljusid liine, võimaluse korral ka liiklussõlmele

pealesõitvaid või liiklussõlmest mahasõitvaid liine;

 peatuse kasutamine mõjutab võimalikult vähe peatee liikluse sujuvust ning peatuste

korraldus ei põhjusta teistele teekasutajatele ootamatuid liiklusolukordi;

 juurdepääs peatusesse jalgsi ja rattaga on võimalikult mugav;

 kergliiklusteede ristumised sõiduteedega on minimeeritud. Vajaduse korral kasutatakse

eritasandilist lahendust;

 tuleb vältida teeületuskoha kavandamist rampidele.

 Teeületuskoht võib asuda rambil vaid ristuva tee samatasandilise ristmiku juures.

8.8.10.2 Bussipeatuste paigutus liiklussõlmes

a) Liiklussõlmedes paigutatakse bussipeatused vastavalt joonisele (joonis 41).

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 61/101

Asukohavariant Sobivus

A Eraldi peatuserambil Jah

B Pealsõidurambi alguses Jah

C Mahasõidurambi lõpus Jah

D Aeglustus- ja kiirendusrajal Ei

E Peateel Ei

F Rambil Jah1

1Kiirusmuuterada peab olema bussipeatuse kohas põhiteest eraldatud. Aeglustusraja puhul peab

olema eraldus enne bussipeatust ja kiirendusrajal peab olema eraldus ka pärast bussipeatust.

Aeglustusraja pikkus enne bussipeatust ja kiirendusraja pikkus peale bussipeatust peab vastama

aeglustus- ja kiirendusraja nõuetele.

Joonis 41. Bussipeatuste asukohavariandid liiklussõlmes

8.8.10.3 Eraldi peatuserambil, joonis 42 asukohavariant A.

a) Liiklussõlme maha- ja pealesõidurampide vahelisele alale kavandatavate

peatuserampide lahenduspõhimõtted on toodud joonisel 41.

b) Eelistatult on pealesõidurambil teeandmise kohustus peatuserambi suhtes (joonis 42 a).

Selline peatuse lahendus tagab ühistranspordi parema sõidumugavuse ja kiire ühenduse

minimaalse ajakuluga. Peatuserambi teeandmise kohustust on mõistlik kaaluda siis, kui

rambil on suur pöördeliiklus ja peatuserambi kasutatavus on vähene (joonis 42 b). Juhul,

kui rambi ühendus varustatakse pealesõidurajaga, tuleb pealesõiduraja mõõtmed valida

vastavalt joonistele 43 ja 44. Eelistatud variant on kiirendusrajaga liitumine (joonis 43).

Kui on vähene bussi kasutatavus, võib kaaluda kiirendusraja L1 ära jätmist (joonis 44).

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 62/101

Joonis 42. Peatuse- ja pealesõidurampide vahelise ühenduse lahenduspõhimõtteid

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 63/101

Joonis 43. Pealesõidurambi pealesõiduraja mõõtmed peatuserambiga ühinemisel koos kiirendus-

rajaga

Joonis 44. Pealesõidurambi pealesõiduraja mõõtmed peatuserambiga ühinemisel ilma kiirendusrajata

c) Liiklussõlme ehitatav eraldi peatuseramp projekteeritakse vastavalt joonisele 45 ning

rambil olev peatus projekteeritakse vastavalt tabel 32 tüüp II avatud tasku.

d) Mõõt A oleneb mahasõidurambi ning mõõdud B ja L pealesõidurambi projektkiirusest

(VE, VL).

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 64/101

VE, VL km/h Emin, m Amin 1) m Bmin 1)m

50 50 20 20

60 60 30 50

70 70 60 80

80 80 80 120

90 100 90 120

100 120 100 120

1)Väärtuseid A ja B parandatakse pikikalde osas tabelis 4 Tüüp I a suletud tasku jooniselesitatud

paranduskoefitsentidega. Pealesõiduraja projekteerimine on esitatud joonistel 42 ja 43.

MÄRKUS: juhul, kui kavandatakse joonisel 14 b) näidatud peatusramp bussi aeglaseks läbimiseks, siis ei ole

nõutud tabelist B ja L väärtuste tagamine.

Joonis 45. Peatuserambi ja peatuse paigutus

8.8.10.4 Peatus rambil ristuva tee ristmikul, joonis 13 asukohavariant B või C.

a) Järgida bussipeatuste paigutamise põhimõtteid samatasandilisel ristmikul.

8.8.10.5 Peatus aeglustus- või kiirendusrajal, joonis 13 asukohavariant D.

a) Kiirusmuuterada peab olema bussipeatuse kohas põhiteest eraldatud.

b) Aeglustusraja puhul peab olema eraldus enne bussipeatust ja kiirendusrajal peab olema

eraldus ka pärast bussipeatust.

c) Aeglustusraja pikkus enne bussipeatust ja kiirendusraja pikkus peale bussipeatust peab

vastama aeglustus- ja kiirendusraja nõuetele.

8.8.10.6 Peatus peateel, joonis 41 asukohavariant E.

a) Kui siiski on vaja kavandada bussipeatused põhiteele, siis tuleb nad paigutada

liiklussõlmest eraldi.

b) Põhiteel võib liiklussõlme piirkonda teha peatuse taskuna, kui peatuse kasutamine ei

häiri muud liiklust ning bussi tagasipöördumine liiklusvoolu ei tekita probleeme.

Peateedel paigutatakse peatus vähemalt joonisel 46 (joonisel 47, kui projektkiirus on 120

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 65/101

km/h) esitatud kaugusele liiklussõlme peale- või mahasõidurambi kiirusmuuterajast.

Projektkiirus

km/h

Lmin

m

50 50

60 60

70 70

80 80

90 90

100 100

110 110

Joonis 46. Peatuse paigutamine liiklussõlme alale projektkiirusel 110 km/h ja vähem

Joonis 47. Soovitus kiirusega 120 km/h sõiduteede peatuste minimaalkauguste määramiseks

liiklussõlme kiirusmuuteradadest

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 66/101

8.8.10.7 Peatus rambil, joonis 41 asukohavariant F

a) Kui kavandatakse bussipeatus rambile, siis tuleb lähtuda joonisel 48 esitatud nõuetest.

Joonis 48. Peatuse paigutamine rambile

Põhitee projektkiirus

120 km/h 110 km/h või vähem

L Tabel 4 tüüp I b suletud tasku

rambi projektkiiruse järgi

Tabel 4 tüüp II avatud tasku 70-90

km/h järgi või Tabel 4 tüüp I b

suletud tasku projektkiiruse järgi

A Joonise 17 järgi Joonise 17 järgi

B 100 m 80 m

C 50 m 50 m või pealesõiduraja jätkuks

D 100 m 30 m

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 67/101

8.9 Ümberistumispeatused

8.9.1 Ühendusteed ümberistumiseks

8.9.1.1 Peatuste paigutamisel on kesksel kohal ümberistumise vajaduse määratlemine. Sõidukite

vahetamine peab toimuma võimalikult mugavalt. Peatuse asukohtade valikuga saab

parandada ühendusteid, mis on vajalikud ümberistumiseks ühelt sõidukilt teisele.

Ümberistumise korraldamise eesmärk on tagada sõitjatele võimalikult lühikesed ja

ohutud jalgsi läbitavad vahemaad.

8.9.1.2 Liiklussõlmedes on hea korraldusega võimalik lühendada jalgsi läbitavaid vahemaid

ümberistumiseks kuni 100 meetrini.

8.10 Peatustele juurdepääsuteed

8.10.1 Tabelis 34 on esitatud põhimõtteline lähenemine eraldiseisva jalgtee või laiendatud

kindlustatud peenra kavandamiseks bussipeatuste ühendusena.

Tabel 34. Jalgtee või laiendatud kindlustatud peenra vajadus bussipeatuse juurdepääsuks.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Bussipeatuse

kasutajate hulk

nädalas

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

P õ

h i-

ja

tu g

im aa

n te

e

K õ

rv al

m aa

n te

e

ja m

u u

m aa

n te

e

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 60

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

70-90

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

≥ 100 alati alati

Legend:

- Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad.

Kaaluda laiendatud kindlustatud peenra vajadust.

Kavandada laiendatud kindlustatud peenar või jalgtee.

Kavandada jalgtee.

8.10.2 Jalgtee asemel võib kavandada asjakohasel juhul ka jalgratta- ja jalgteed või kõnniteed.

8.10.3 Laiendatud peenra kavandamisel laiendatakse kindlustatud peenart 0,5 meetri võrra.

8.10.4 Juurdepääsutee laius määrata vastavalt „Kergliiklustaristu kavandamise juhendile“. Kui

projekteeritakse ainult bussipeatust teenindav juurdepääsutee, kavandatakse üldjuhul jalgtee

või kõnnitee. Muudel juhtudel, nt kui bussipeatuses on jalgrattaparkla või kui juurdepääsuteed

saab käsitleda kergliiklustee osana, tuleb lähtuda jalgratta- ja jalgtee parameetritest.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 68/101

8.10.5 Ristmiku raadiusel tuua laiendatud kindlustatud peenar sujuvalt kokku tavapärase laiusega

kindlustatud peenraga.

8.11 Bussipeatused ja vaba ruum

8.11.1 Bussipeatuseid võib kavandada vabasse ruumi.

8.11.2 Tüüpsest ootekojast (Lisa D Joonis 5) erineva lahendusega ootekoja korral hinnata selle

sobilikkust vabasse ruumi.

8.12 Busside tagasipöördekoht

8.12.1 Busside tagasipöördekoht kavandada vastavalt standardile EVS Linnatänavad 843.

9 LIIKLUSKORRALDUS

9.1 Künnised

9.1.1 Eelistada valdavalt trapetsikujulist künnist.

9.1.2 Ringikujulist künnist ei ole soovitav kasutada, sest on suurem oht auto kahjustamiseks.

9.1.3 Projekti koostamisel eelistada püsivate lahenduste kavandamist. Moodulkünnised on sobivad

pigem ajutiste lahendustena kohtades, kus ümber ehitamine on kallis või ebaotstarbekas.

9.1.4 Ülekäiguraja korral on eelistatud selline lahendus, kus künnis asub vahetult enne

ülekäigurada, et sõidukijuht alandaks kiirust enne ülekäigurajale jõudmist. Juhul, kui

ülekäigurada asub künnise peal, siis on soovitatav teha künnis tavapärasest pikem.

9.2 Ulukirest

9.2.1 Ulukirestide projekteerimisel arvestada tüüpjoonistega.

9.2.2 Ulukirestide ja tarade projekteerimisel arvestada, et mõlemad peavad paiknema

transpordimaal.

9.2.3 Ulukiresti juurde tuleb alati kavandada ka isesulguv jalgvärav.

9.3 Tagasihüppekoht

9.3.1 Tagasihüppekoha projekteerimisel arvestada tüüpjoonisega.

9.4 Ohutus- ja eraldussaared

9.4.1 Ohutus- ja eraldussaarte projekteerimisel vältida asfaltkatte kasutamist, et ohutussaared

oleksid visuaalselt eristatavad ning ei tekiks suuri asfaldivälju. Kitsamates oludes kasutada

sillutiskatet ja laiemates oludes kasutada murukatet, põõsaid või muud haljastust. Murukatte

rajamisel välditakse haljasribasid laiusega alla 1,2 m. Eraldusribad, ohutussaared, haljasalad

jne projekteerida võimalikult ühetaolised.

9.4.2 Sõidusuunas paikneva eraldussaare ots projekteerida selliselt, et oleks välistatud sahaga

kivide lõhkumine: esimene kivi projekteerida nurga alla ja kasutada nihet (joonis 49).

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 69/101

Joonis 49. Sõidusuunas paikneva eraldussaare otsa projekteerimine.

9.5 Eriveosed

9.5.1 Eriveoste marsruutidel projekteerida kergesti eemaldatavad postid, portaalid ja muud

võimalused eriveoste läbipääsuks.

10 TEEPIIRDESÜSTEEM

Eraldi juhendis.

11 MAASTIKUKUJUNDUS JA MÜRATÕKE

11.1 Müratõkked

11.1.1 Müratõkke projekteerimisel arvestada talihooldel sahkamisel tekkiva lumekoormusega (märja

ja jäise lume koormus, min 70 km/h sahkamine, peab arvestama, et lumi paiskub vähemalt 5

m kaugusele).

11.2 Müratõkkesein betoonpiirdel

11.2.1 Müratõkkesein+piire elemendi puhul tuleb jälgida, et ristlõige arvestaks piirde töölaiusega

(vastavalt tootele).

11.2.2 Kui valitakse element, kus piirde all on pilud/avad, siis peab müratõkkesein asuma

asfaltpinnal, et oleks võimalik survepesuriga puhastada.

11.2.3 Kui valitakse element, kus piirde all ei ole pilud/avad, siis peab olema ära lahendatud vete

äravool, nt restkaevudega.

11.2.4 Müratõkkeseina enda hoolduseks ei pea eraldi ruumi selle taha arvestama (kui nt müüri taga

puudub kraav, mida vaja hooldada).

11.2.5 Betoonpiirdega integreeritud müratõkkeseina puhul tuleb arvestada süsteemi suurima

kogukõrgusega kuni 4,5m.

11.2.6 Ulukirajatiste müratõkete projekteerimisel eelistada müratõkkeseina betoonpiirdel.

11.3 Haljastus

11.3.1 Kõrghaljastus kujundada gruppidena, mille sees ei pea niitma, kuid ümberringi on

mehhanismidega niidetav. Kõrghaljastus peab taluma lund ja soola.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 70/101

11.3.2 Haljastus peab olema võimalikult hooldevaba. Istikutena kasutada meie kliimasse sobivaid ja

kloriididele vastupidavaid liike.

11.3.3 Teemaa niitmine peab olema reeglina teostatav mehhanismidega. Võimalusel kasutada

kõrgete mullete puhul nõlvade katmist hooldevabade taimedega.

11.3.4 Projektis tuleb läbi mõelda ja lahendada niidetavatele aladele juurdepääs. Kui juurdepääsu ei

ole võimalik tagada, siis tuleb kavandada hooldevaba lahendus.

11.4 Haljastuse ja piirdeaia taastamine

11.4.1 Üldjuhul taastada piire samaväärsega (võrk võrguga, puit puiduga ja hekk hekiga).

11.4.2 Teistsuguse piirdega asendamist võib kaaluda juhul kui situatsioon muutub, nt müratase

suureneb või privaatsus väheneb kõrge heki või puuderivi likvideerimisega ja pole võimalik

kohe sama olukorda taastada (kõrget haljastust). Sellisel juhul võib asendada näiteks

plankaiaga. Muudatuse vajadus täpsustada maaomanikuga.

12 TEHNOVÕRK

Eraldi juhendites.

13 PROJEKTIDE VORMISTAMINE, AUDITEERIMINE

Eraldi juhendites.

14 PARKLAD, PUHKEKOHAD JA TEENINDUSJAAMAD

14.1 Asukohtade valik, vahekaugused

14.1.1 Maanteedel on vaja luua ohutud võimalused peatumiseks ja puhkamiseks. Suurim vajadus on

põhimaanteedel, kus liiklussagedus on suur ning teepeenral peatumine pole ohutuse

vaatenurgast soovituslik.

14.1.2 Veokijuhid peavad oma tööaja sees tegema korralisi puhkepause ning sageli tuleb neil ette

pikemaid ootamisi ning ka ööbimisi. Teedevõrgustik peab olema varustatud piisava arvu

parkimiskohtadega, et nõuetekohaselt puhata. Need puhkekohad peavad olema kohandatud

tänapäevastele vajadustele (sanitaar- ja puhkeala) ning pakkuma ohutut ja turvalist keskkonda

nii juhtidele kui ka kaubale. Oluline on, et ka tavaliiklejatele võimaldatakse ohutud

peatumiskohad virgutuspausideks (väsimus, hügieen jne).

14.1.3 Transpordiameti hallatavad teeninduskohad jaotatakse teenindustaseme alusel parklateks ja

puhkekohtadeks. Planeeringute koostamise käigus määratakse teeninduskohtade

põhimõttelised asukohad ja nende teenindustasemed. Lisaks rajatakse oluliste sadamate

lähedusse ja linnapiirkondade lähiümbrusesse raskeveokitele mõeldud puhkealasid.

14.1.4 Teenindusjaamade puhul hinnatakse samuti teenindustaset. Kui teenindusjaamal on parkla või

puhkekoha minimaalne teenindustase täidetud, võetakse ka seda võrgustiku planeerimisel

vastavalt arvesse.

14.1.5 Põhimaanteede parklavõrgustiku18 arendamisel tuleb arvestada järgnevate maksimaalsete

vahekaugustega:

a) parkla (madal teenindustase) - 25 km;

18 resource.html (europa.eu)

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 71/101

b) puhkekoht (keskmine teenindustase) - 60 km;

c) turvaparkla (kõrge teenindustase) - 100 km üleeuroopaliste teede põhivõrgustiku teedel.

14.1.6 Iga olemasoleva teeninduskoha juures tuleb hinnata:

a) kas teeninduskoha suurus ja teenused vastavad hetke nõudlusele ning kas teeninduskoht on

ohutu;

b) kas hetkeolukord vastab nõudlusele tulevikus;

c) kas on mõistlik teeninduskohta laiendada ja/või tõsta teenindustaset. Kui olemasoleva

teeninduskoha laiendamine on ebamõistlik (kohalikud olud vms), siis tuleb kaaluda uue

teeninduskoha rajamist.

14.1.7 Olemasolevate teeninduskohtade laiendamise puhul tuleb hinnata nii ehitusmaksumust kui ka

tulevast halduskulu.

14.1.8 Iga uue parkla ja puhkekoha puhul tuleb:

a) välja selgitada ligikaudne asukoht, võttes arvesse vahekaugusi olemasolevate ja planeeritavate

parklate ning puhkekohtade vahel;

b) määrata parkla või puhkekoha tüüp ja teenindustase.

14.1.9 Muu teevõrgustiku puhul arendatakse parklaid ja puhkekohti eeskätt pikamaaliikluse poolt

kasutatavatel teedel, turismi soodustavatel marsruutidel ning raskeliikluse poolt kasutatavatel

teedel.

14.2 Teenindustasemed ja nõuded

14.2.1 Teeninduskohad süstematiseeritakse vastavalt nende teenindustasemele. Igale

Transpordiameti hallatavale teeninduskohale määratakse sellele omane teenindustase, mis

peegeldab koha varustatust. Teenindustaseme järgi jagunevad teeninduskohad parklateks,

puhkekohtadeks ja ainult veokitele mõeldud turvaparklateks. Igale teeninduskohale

määratakse sellele omane kohustuslik põhivarustus, mida vajadusel täiendab lisavarustus:

a) parklates tagatakse minimaalne teenindustase, mis on vajalik sõidukite ohutuks peatumiseks

maanteedel. Sõidukite parkla peab sisaldama üksteisest eraldatud parkimisalasid

sõiduautodele, veoautodele ja bussidele. Parkimiskohtade plaaniline lahendus peab vastama

Eesti standardi EVS 843 nõuetele;

b) puhkekohad esindavad kõrgemat teenindustaset, kus on lisaks parkimisalale ette nähtud ka

sanitaar- ja puhkeala. Sanitaarala peab sisaldama vähemalt avalikku tualettruumi. Puhkeala

peab sisaldama puhkamiseks ja virgestamiseks vajalikku varustust;

c) turvaparkla peab vastama ohutute ja turvaliste parkimisalade, nõutud teenuste ja turvalisuse

tasemetele, vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 7.4.2022 kinnitatud ohutute

ja turvaliste parklate standardile ja sertifitseerimise korrale.

14.2.2 Puhkekoha ja teenindusjaama sisse- ja väljasõit peavad olema asulavälisel teel piki teed

piisavalt kaugelt nähtavad, et puhkekohta ja teenindusjaama siirduva sõiduki juht suudaks

aegsasti vähendada kiirust ja läbivliikluse juhid näeksid puhkekohast ja teenindusjaamast

väljuvaid sõidukeid.

14.2.3 Asulavälisel teel projektkiirusega üle 90 kilomeetri tunnis ja asulavälisel teel, kus

sõidusuunad on lisaks teekattemärgisele füüsiliselt eraldatud, tuleb puhkekoha ja

teenindusjaama sisse- ja väljasõidud kavandada:

a) eraldiasetsevatena või lõikuvalt teelt;

b) ainult ühte sõidusuunda teenindavana, kui see paikneb liiklussõlmede vahelisel alal.

14.2.4 Parkla minimaalsed teenindustaseme nõuded:

a) seotud segust kattega normidekohaselt teest eraldatud;

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 72/101

b) tähistusega parkimiskohad erinevate sõidukiliikide jaoks;

c) lauad ja pingid (koos katuse/varjuga);

d) prügikastid (-konteinerid);

e) infostend (väike, nt A4) ümbruskonna ja päästeteenistuse infoga.

14.2.5 Puhkekoha minimaalsed teenindustaseme nõuded:

a) seotud segust kattega normidekohaselt teest eraldatud;

b) tähistusega parkimiskohad erinevate sõidukiliikide jaoks;

c) lauad ja pingid (koos katuse/varjuga);

d) prügikastid (-konteinerid);

e) infostend (väike, nt A4) ümbruskonna ja päästeteenistuse infoga;

f) kaart infoga (asukoht, teenused, jms + infostendi sisu);

g) lume ja jää eemaldamise võimalus veokitelt;

h) ala nimi teeviitadel;

i) järelevalve teostamiseks vajalik ruum;

j) lõõgastus- ja võimlemisvarustus;

k) hooajaliste saaduste müügivõimalus;

l) raskeliikluse jaoks liivatamisanum;

m) jalgrattateedel jalgrattaparkla;

n) WC koos sooja vee ja valgustusega;

o) valgustus vastavalt vajadusele.

14.2.6 Turvaparklad peavad vastama Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 7.4.2022

kinnitatud ohutute ja turvaliste parklate standardile ja sertifitseerimise korrale19.

14.2.7 Laste puhke- ja mänguväljaku projekteerimise korral peab see olema projekteeritud koos

turvaaiaga tagamaks ohutust.

15 KESKKONNAHOIDLIKU TEE PROJEKTEERIMINE

15.1 Keskkonnahoidlik tee (kui hankes on nõutud) projekteerida vastavalt Euroopa Komisjoni

juhendile20 eesmärgiga vähendada tee ehituse, rekonstrueerimise, remondi ning tee kasutuse

CO2 heitkoguseid.

15.2 Keskkonnahoidlikus projektis kasutada väiksemate massvedude ja CO2 jalajäljega kohalikke

materjale, madalama temperatuuriga asfaltsegusid ning suurendada freespuru taaskasutust

asfaldist katendikihtides. Ehitus- ja lammutusjäätmed, mis on lubatud taaskasutamiseks,

kasutada kohapeal. Taaskasutatavaid materjale (freespuru, purustatud betoon, taaskasutatud

klaasist kergkillustik, purustatud rehvid või rehviplokid) on võimalik keskkonnahoidlikes

projektides kasutada vastavalt Soome Transpordiameti 2022 juhendile21 tingimusel, et projekti

elukaarekulu ja CO2 jalajälg on väiksem võrreldes uue materjali alternatiiviga.

15.3 Keskkonnahoidliku tee projektis esitada lisaks ehitusmaksumusele materjalide,

ehitusmasinate- ja ehitustranspordi CO2 jalajälje arvutus ja 50 aasta22 kasutusperioodi

remontide ja/või rekonstrueerimise materjalide, ehitusmasinate ja ehitustranspordi CO2

19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=PI_COM:C(2022)2055&from=en 20 ET.pdf (europa.eu) 21 https://ava.vaylapilvi.fi/ava/Julkaisut/Vaylavirasto/vo_2022-20_uusiomateriaalien_kaytto_web.pdf 22, https://ava.vaylapilvi.fi/ava/Julkaisut/Vaylavirasto/vo_2023-43_vahahiilisyyden_arviointimenetelma_web.pdf, p 3.3

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 73/101

jalajälje hinnang. Eelistatud on väiksema CO2 jalajäljega alternatiiv. Taristuehituse Eesti CO2

andmebaasi puudumisel kasutada Soome Transpordiameti vastavat andmebaasi23.

15.4 Keskkonnahoidliku tee projektis analüüsida erinevate lahendusvariantide autotranspordi

kütusekulu ja CO2 jalajälge. Eelistatud on väiksema kütusekulu ja CO2 jalajäljega lahendus.

Analüüsi tegemisel on võimalik kasutada FuelSave24 või sarnast tarkvara.

15.5 Autotranspordi CO2 kulude hindamisel arvestada Euroopa Liidus müüdavate uute autode ja

kaubikute CO2 heitmete 50% ja 100% vähendamise kavaga vastavalt 2030. ja 2035. aastaks

ning veoautode ja busside CO2 heitmete 90% vähendamisega aastaks 2040.

15.6 Keskkonnahoidliku taristuehituse masinate ja massvedude veokite CO2 jalajälje hindamisel

arvestada järgmiste eeldustega:

15.6.1 2030. aastaks kasutatakse fossiilsete kütustega masinaid maksimaalselt kuni 50%;

15.6.2 2026. aasta eesmärk vähemalt 70% materjalide massvedudest vähemalt Euro V veokitega;

15.6.3 2030. aasta eesmärk kõik materjalide massveod vähemalt Euro V veokitega.

15.7 Keskkonnahoidliku tee ehituse ja rekonstrueerimise projektidele maksumusega vähemalt 10

miljonit eurot (käibemaksuta) teostada kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga

arvestamise analüüsid vastavalt RTK juhenditele25.

15.8 Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs teostada vastavalt Euroopa Komisjoni 15.07.2022 kulu-tulu

analüüsi juhendile26.

15.9 Tasuvusarvutuse raames hinnata keskkonnamõjust (sh CO2 ja õhusaaste) tulenevad kulud ja

tulud.

15.10 Projekti alternatiive võrrelda tulu-kulu suhte alusel, st. üldjuhul valida kõrgema tulu-kulu

suhtega alternatiiv. Võrdlusperiood üldjuhul 25…30 aastat, alternatiivid peavad olema

võrreldavas detailsuses.

15.11 Kliimamuutustega kohanemisega arvestada projekti ja hooldejuhendi koostamisel. Projektis

kasutada kvaliteetseid materjale ja tänapäeva tehnoloogiaid, mis suurendavad remontide

vahelisi perioode ja vähendavad uue materjali vajadust (arvestada ringmajanduse

põhimõttega).

15.12 Projektlahendused projekteerida vastavalt kliimamuutuse võimalikele tagajärgedele:

valingvihmadele, üleujutustele, tormidele, põuale, ekstreemsetele külma- ja

kuumaperioodidele.

16 HOOLDEST TINGITUD NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS

16.1 Projektlahendus peab arvestama tuisuohtlike kohtade ennetusmeetmetega. Selgitada välja

tuisuohtlikud kohad. Koostöös Tellijaga projekteerida lahendus tuisuohtlikele kohtadele

(ajutised või püsivad lahendused).

16.2 Projektlahendus peab võimaldama kattega teedel lumetõrjet nii metall kuluvtera kui

kummiteraga. (Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu eemaldamise

korral. Alla -5 °C temperatuuridel on soovituslik metall kuluvtera kasutamine.

23 Infrarakentamisen päästötietokanta (co2data.fi) 24 Fuelsave – Waywize 25 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/abiks-taotlejale/keskkonnanouded 26 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/guidance/cinea-guidance-on-economic-

appraisal_cef-t_en.pdf

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 74/101

16.3 Lume äravedu peab olema erandlik. Seda on lubatud projekteerida kohtades, kus lume

paigutamise projekteerimine tee äärde on ebaotstarbekas, nt tunnelid, viaduktid, üksikud

kitsad kohad jmt. Lume äraveo vajadusel tuleb näha ette lume paigutamise kohad teega

külgnevale alale võimalikult lühikese veokaugusega.

16.4 Tuisuohtlikel lõikudel ei tohi tee keskeraldusribale projekteerida tuisuohtlikkust suurendavat

hekki ega muid istikuid ning samuti betoonpiiret.

16.5 Piirde projekteerimisel tee eraldusribale ja muudele tuisuohtlikele kohtadele eelistada

metallpiiret. Metallpiire peab olema kloriidide kindel. Kui on projekteeritud tuisuohtlik piire

(nt betoonpiire) tuleb kasutus- ja hooldusjuhendis kirjeldada ka täiendavad lumetõrje

meetodid.

16.6 Asulavälisel keskpiirdega teel nähakse tagasipöörde tegemiseks ette vähemalt üks

operatiivselt avatav sõidukipiirdesüsteemi katkestuskoht, kui sõidukipiirdesüsteemi

katkematu pikkus on üle 2 km ja nimetatud eesmärki ei rahulda lähedal paiknev liiklussõlm.

Koostöös tee omanikuga täpsustada projekteeritavas sõidukipiirdesüsteemis elektriliselt

avatavate ja mehaaniliselt avatavate katkestuskohtade asukohad.

16.7 Tulenevalt hooldeauto esisaha laiusest (4,2 m) peab ringristmiku sõiduosa laius üldjuhul

olema vähemalt 5 m.

16.8 Võimalusel mitte projekteerida kergliiklusteid ümbritsevast maapinnast madalamale

süvendisse, mis on täiendavaks tuisu ja sula- või vihmavee alla jäämise ohuks.

16.9 Võimalusel projekteerida teelõigud, mis piirnevad jalg- ja jalgrattateedega nii, et lumetõrjet

saab teostada viisil, mis välistab lume ja lörtsi paiskamise ühelt teelt teisele (ohutu

tehnoloogiline kaugus on 5 m).

16.10 Projekteerimisel tuleb vältida ebamõistlike haljasalade tekkimist, mida on tavapäraste

vahenditega keeruline või võimatu hooldada. Näiteks raskesti ligipääsetavad või liiga kitsad

eraldusribad, kõrgel asetsevad ja ohutult ligipääsematu eraldusribad või eraldussaared jne

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 75/101

Lisa A Sõidutee ristlõigete näidised vastavalt tabelitele 1 kuni 6

Tabel 1, A. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõige kiirustele 110 ja 120 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 76/101

Tabel 1, B. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõige kiirustele 90 ja 100 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 77/101

Tabel 2. Keskeraldusribaga 2+1 sõidutee ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 78/101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 79/101

Tabel 3, A. 1+1 põhimaantee keskeraldusribaga ristlõige kiirusele 100 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 80/101

Tabel 3, B. 1+1 põhimaantee keskeraldusribaga ristlõige kiirusele 80 ja 90 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 81/101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 82/101

Tabel 3, C. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele 80 ja 90 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 83/101

Tabel 3, D. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele 70 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 84/101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 85/101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 86/101

Tabel 3, E. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele ≤ 60 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 87/101

Tabel 4. 1+1 tugimaantee ja kõrvalmaantee ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 88/101

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 89/101

Tabel 5, A. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 90/101

Tabel 5, B. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega, nn 2-1 tee.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 91/101

Tabel 6. Ühe sõidurajaga ühesuunalise liiklusega tee.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 92/101

Lisa B Tüüpilisemad näited sõiduraja laiuse arvestamisest koostöös märgistusjoonega

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 93/101

Lisa C Turboringi näidis

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 94/101

Lisa D Bussipeatused

Joonis 1. Teeületuskoha paigutus

Teeületuskoht paigutada kõige kitsamasse kohta, kus ei ole bussipeatuse kaldosa. Joonisel näidatud

jalgtee teeületuskoht.

Joonis 2. Ooteala vähimad mõõtmed

Erandina on ooteala laiust lubatud vähendada 1 meetrini, näiteks kitsaste olude tõttu. Ooteala kate

kavandada üldjuhul riigiteega samaväärse kattega. Juhul kui ootealasid kavandatakse eraldiseisvalt,

siis on lubatud ooteala rajada ka freespurust või purustatud kruusast kattega. Järgmisel joonisel (Lisa

4 joonis 3) on esitatud põhimõte bussiooteala eristamisest, kui kergliiklustee läbib ooteala.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 95/101

Joonis 3. Bussiooteala eristamine, kui kergliiklustee läbib ooteala.

Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik kergliiklusteed eraldada bussipeatusest, siis sellisel juhul

tuleb bussiootealas kasutada kergliiklusteest erinevat ja eristuvat katte lahendust (nt kasutada teist

värvi, asfaltkatte puhul kasutada sillutiskive jne ning märgistada esiserv punase joonega). Selline

lahendus juhib tähelepanu kergliiklusteel liiklejale, et tegemist on konfliktalaga (bussipeatuses

ootavate inimeste, bussilt maha tulevate inimeste ja kergliiklejate vahel) ja selles alas on vaja olla

eriti tähelepanelik ning sõita aeglasemalt. See tähendab, et tegemist ei ole nö tavalise kergliiklusteega,

mis on ülejäänud kergliiklusteel.

Eraldamaks asfaltkatet sillutiskattest, näha ette sillutiskatte ümber äärekivid.

Joonis 4. Ooteplatvormi vähimad mõõtmed ja ooteplatvormi paigutus ning istepingi asukoht

Kitsastes oludes võib ooteplatvormi laiust vähendada kuni 1,5 meetrini. Istepingi vähim laius on 0,4

m, istepingi kõrgus 0,45-0,5 m. Istepink asub tüüplaiuse 2,0 m korral platvormi taga. Tüüplaiusest

laiema platvormi korral võib istepink paikneda ka platvormil, arvestades, et istepingi ette jääb

vähemalt 2,0 m laiune vaba ruum. Oluline on arvestada jalgtee asukohaga, et ei tekiks pingil istujate

ja jalgteel liikujate vahel konflikt.

Platvormi esiservas kasutada tardkivist äärekivisid platvormi mõlemas otsas vähemalt kahe kivi

ulatuses (allalastud osa kogupikkus 1,6-2,0 m sõltuvalt ehitaja poolt kasutatavate äärekivide

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 96/101

pikkusest), muus kohas kasutada betoonist äärekivisid. Soovitavalt markeerida äärekivide taga

punase joonega platvormi esiserv.

Asulasisestes bussipeatustes kasutada braikivisid ning arvestada, et vaegnägijate liikumistee tuleb

kavandada tervikuna, st kogu teekond bussipeatusesse algusega loogilisest kohast.

Selleks, et kavandada keskkond nägemispuudega inimeste jaoks ligipääsetavaks, peab ootekoja

ümber olema igas suunas tagatud minimaalselt 1500 mm takistustevaba käiguruum.

Joonis 5.a) Tüüpne ootekoda

Joonisel on näidatud asulavälisel teel ootekoja vähim kaugus ooteplatvormi sõiduteepoolsest servast

ja ooteplatvormi esise äärekivi kõrgus bussitasku pinnast. Platvormi puudumisel asub ootekoda

ooteala taga. Platvormi kalle kavandada 2% sõidutee poole. Kalle kavandada sõidutee poole, kuna

platvormi taga ja ootekoja taga on talviti lumevallid, mis takistavad vee äravoolu platvormi taha,

mistõttu võib koguneda ootekoja alla veelomp. Kui kalle on sõidutee poole, siis sõidutee pikikaldega

juhitakse nii sõiduteelt kui platvormilt kogunev vesi platvormi eest ära. Bussipeatuste

projekteerimisel tuleb kalded projekteerida selliselt, et ootekoja alla ja ootekoja esisele sõiduteele ei

koguneks seisvat vett.

Peatuses, kus on äärekiviga platvorm, tuleb ootekoda paigutada vähemalt 3 m kaugusele selleks, et

oleks võimalik hooldemasinatega teostada hoolet. Bussipeatuses, kus puudub platvorm, paigaldatakse

ootekoda ooteala taha, sest seal puudub talihoolet raskendav äärekivi.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 97/101

Joonis 5.b) Tüüpne ootekoda.Joonisel on esitatud tüüpse ootekoja mõõtmed

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 98/101

Joonis 5.c) Tüüpne ootekoda. Joonisel on esitatud tüüpse ootekoja mõõtmed

Märkused:

1. Ootekoda tuleb paigaldada raudbetoonalusele mõõtudega 4,0x1,5x0,18 m. Tellijaga

kokkuleppel võib plaatvundamendi asendada mingi muu vundamendiga.

2. Kandekonstruktsioon peab olema valmistatud vähemalt 50x50 mm tsingitud

nelikantterastorudest, mis on pulbervärvitud.

3. Katuse katteks peab olema painutatud profiilplekk vähemalt 50x35 mm terasest kaartel.

Tugevuse tagamiseks tuleb kasutada vähemalt nelja terasest kaart.

4. Tagaseinaks ja liikumise suunal tagumisel küljel kasutada selgapidi kokku kruvitud

fassaadiplaate (paksusega vähemalt 2x20 mm), mille vahele jäävad vähemalt 4x50 mm

teraslatid. Fassaadiplaadi kinnitusel paigutada teraslattide vahekaugused vastavalt

fassadiplaadi tootja paigaldusjuhendile. Fassaadiplaadid peavad olema kivipurukattega.

5. Bussi tuleku suunal peab seina materjaliks olema monoliitmakrolon (paksusega vähemalt 6

mm). Ühele klaasile vähemalt 10 kinnitust või liistkinnitused. Kinnitusel kasutada M6x12

polte.

6. Värvilahendused kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

7. Ootekoja juurde kuulub prügikast. Prügikast peab olema kohtkindlalt kinnitatav ja puhastatav.

Prügikasti lahendus kooskõlastada tellijaga.

8. Arvesse võib võtta konkreetseid kohalikke olusid, kohalikku maastikku, olemasolevat

arhitektuuri, elanike erinevaid vajadusi. Ootekoja kujunduslik lahendus võib olla asukohast

sõltuv ning materjali valikul ja kujunduse väljatöötamisel võib lähtuda piirkonda sobivusest.

Lisaks võib materjali valikul arvestada materjalide kestlikkust ja kogu elukaare

keskkonnamõju.

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts 99/101

Joonis 6. Näide tüüp II avatud tasku lahendusest tugimaanteel projektkiirusel 70-80 km/h

Joonis 7. Näide suletud tasku ja avatud tasku paiknemisest nähtavusala suhtes. Bussi pikkus arvestada

vastavalt sellel teel liikuvate bussidega

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts

100/10

1

Lisa E 1+1 sõidurajaga (projektkiirus 70 km/h ja liiklussagedus <1500) silla ristlõike näidis

(kui ristlõikes on äärekiviga eraldatud kergliiklustee).

TEEDE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J29_r2 Kinnitamine: 06.01.2026 nr 1.1-1/26/5 Koostaja: Taavi Tõnts

101/10

1

Lisa F EMS sõiduki 25,25 m šablooni parameetrid

Kui tehnilises kirjelduses vm on nõutud EMS veoki parkla, kasutada siinseid šablooni parameetreid

(võib kasutada ka teisi programme).

KÄSKKIRI

06.01.2026 nr 1.1-1/26/5

Teede projekteerimise juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan juhendi KT_025_J29_r2 „Teede projekteerimine“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 22.01.2025 käskkirja nr 1.1-1/25/9 „Teede

projekteerimise juhendi kinnitamine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor