Haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirja nr 336 muutmine

2

Lisa 3 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja

õpianalüütika“

rakendusplaan

Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (edaspidi ÕKVA+) tegevussuunad, elluviija ja kaasatud osakond, tähtajad, väljundid ning töökorralduslikud põhimõtted .

1. Tulemus meetmele 1

Alus-, põhi- ja keskhariduse uute riiklike õppekavade kontseptsioonid on heaks kiidetud.

2. Tegevus, alategevus, vastutaja, tulemus, tõendus ja periood.

Tegevus Alategevus Vastutaja Tulemus Tõendus Periood

Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine

1. Õppekavade

arendus ja

rakendustugi

1.1. Üldhariduse

õppekavade

arendamine, sh

Üldhariduspoliitika osakond

• Töörühm üldhariduse õppekavade üldosade

arendamiseks loodud

• Ministri käskkiri töörühma

moodustamiseks;

• juhtkonna

2023 – 2024

2024 – 2025

3

• töörühma töö käivitamine, õppekavade uuendamise lähteülesande

koostamine;

1.2. 1.3.

• uute õppekavade lähtealuste koostamine;

• õppekavade üldosade koostamine;

• ainekavade koostamine uutel alustel;

• uute õppekavade põhimõtete katsetamine

üldhariduskoolides.

• masinloetavate õpitulemuste mudeli loomine.

• Eluks vajalike üldiste toimetulekuoskuste klassifikatsioonid on välja töötatud koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade

arendamise“ töörühma hinnanguga

• Põhimõtted põhi- ja keskhariduse standardi

koostamiseks on välja töötatud koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade arendamise“ töörühma

hinnanguga

• Valminud vahearuanne, mis tagasisidestab

esmast kontseptsiooni õppe sisust ja korraldusest koos

„Üldhariduse õppekavade üldosade

arendamise“ töörühma hinnanguga

protokollilised

otsused

2025 - 2026

2026 - 2028

1.2. Kutsehariduse

õppekavade

arendamine, sh

• uuringute läbiviimine väljundpõhiste kutsehariduse 2.-5.

taseme õppekavade rakendumisest;

Kutsehariduse ja

oskuste poliitika osakond

2023 – 2029

4

• kutsehariduse reformi läbiviimine 2.-5. taseme sh kutsekeskhariduse õppekavade

arendamiseks;

• õppeasutuste võimestamine õppekavade

arendamiseks ning õppeprotsessi paindlikuks ja

õppijakeskseks korraldamiseks;

• teavitustegevuse läbi viimine.

1.3. Õppija arengut

toetava

tagasisidestamise

loomine ja

arendamine, sh

• üldpädevustestide analüüs ja arendamine, testide kasutuskorraldus

koolides.

Üldhariduspoliitika

osakond

2024 – 2028

Meede 2. Õpikeskkonna muutmine

2. Õppevara ja

õpitulemuste

välishindamissüsteemi

arendamine

2.1. Õppevara arendamine

üldhariduses, sh

• gümnaasiumi digitaalse õppevara ajakohasena hoidmine;

• õppevara kvaliteedisüsteemi

Üldhariduspoliitika osakond

2024 – 2029

5

arendamine ja

juurutamine;

• hariduslike erivajadustega õppijate

uue ja puuduoleva õppevara loomine,

olemasolevate õppevarade ajakohastamine ja/või

digiteerimine, metoodiliste

juhendmaterjalide loomine õpetajatele.

• Korraldatakse konkursse õppevara arendamiseks või arendamisprotsessi

toetamiseks

2.2. Õppevara arendamine

kutsehariduses, sh

• kutsehariduse tasemeõppe õppekavade

rakendamist toetava uue õppevara loomine;

• olemasoleva õppevara ajakohastamine, metoodiliste

juhendmaterjalide loomine õpetajatele ja

tugispetsialistidele.

• Korraldatakse konkursse õppevara

väljatöötamiseks.

Kutsehariduse ja oskuste poliitika

osakond

2023 - 2029

6

2.3. Õpitulemuste

hindamisvahendite

arendamine, sh

• põhikooli e- hindamisvahendite loomine;

• riigieksamite e- hindamisvahendite

loomine;

• e-tasemetöööde infopanga uuendamine;

• testide andmekogu töö tagamine.

Üldhariduspoliitika

osakond, tehnoloogia juhtimise osakond,

• Loodud e- hindamisvahendid põhikooli õppekava

õpiväljundite saavutamise hindamiseks

eksamiainetes

• Loodud e- hindamisvahendid riigieksamite tulemuste hindamiseks

Harno väljavõte

Harno väljavõte

2024 -2027

2024 – 2029

2025 -2029

3. Paindlikud õpiteed

3.1. Ennastjuhtiva õppija

digitaalselt toetatud

personaalne õpitee, sh

• ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud

personaalse õpitee aluskontseptsiooni loomine; • ennastjuhtiva õppija

digitaalselt toetatud personaalset õpiteed toetava

õpikäsituse ja õppekorralduse rakendamine;

•ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud

personaalse õpitee mudeli katsetamine;

Üldhariduspoliitika osakond; tehnoloogia

juhtimise osakond

2024 - 2029

7

•digitaalsete tugiteenuste ja

infosüsteemide arendamine. •uuringute läbiviimine teaduspõhiste otsuste

tegemiseks ennastjuhtiva õppija toetamiseks mõeldud

tegevuste kavandamisel ning rakendamisel Korraldatakse konkursse

haridusasutustele. Viiakse läbi uuringuid.

3.2. Põhihariduse järgsete

õpiteede disain, sh

• uuringuülesannete koostamine ja läbiviimine.

• sisend ühtse ja kaasava

põhi- ning keskhariduse korraldamiseks.

• korraldatakse konkursse haridusasutustele

Üldhariduspoliitika

osakond • Uuringu lõpparuanne:

„Põhihariduse järgsete koolikohtade jaotamise

tsentraalne mehhanism ja selle piloteerimine“ kinnitatud

• Uuringu lõpparuanne: „Üleminekumudelite

kavandamine ja katsetamine põhikoolijärgse õppe

toetamiseks“ kinnitatud

Juhtkonna

protokollilised otsused

2024 - 2025

2025 - 2026

3.3. Karjääriteenuste

tulemuslikkuse

tõstmine

haridusvaldkonnas, sh

• teenuse standardi välja töötamine;

• karjääri- ja ettevõtlusõppe

Üldhariduspoliitika osakond

• Valminud on juhendmaterajal

koolidele karjääriteenuste

läbiviimiseks

• Ette on valmistatud täienduskoolituskavad karjääri- ja ettevõtlusõppe

Juhtkonna protokolliline otsus

2024 – 2029

2027– 2028

8

koolituskavade

koostamine;

• õppe läbiviimine. Korraldatakse konkursse

karjääriteenuste rakendamiseks

maakondades.

läbiviimiseks ning

koolitused partnerite poolt kokkulepitud mahus läbi viidud

3.4. Mitteformaalõppe

paindlik lõiming

formaalõppega, sh

• metoodilise juhendmaterjali

koostamine ja rakendamine.

Korraldatakse taotlusvoorud formaalõppe ja mitteformaalõppe

lõimumistegevuse toetamiseks omavalitsustes

Noorte- ja andepoliitika

osakond

• Valminud on formaalõppe ja

mitteformaalõppe lõimingu metoodiline juhendmaterjal

Juhtkonna protokolliline otsus

2023-2029

10

3. Partnerid

Tegevus Partner

1.1. Avalik-õiguslikud ülikoolid

1.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus)

1.3. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool

2.1. Tartu Tähtvere Riigikool

2.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu

Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus)

2.3. Haridus- ja Noorteamet

3.1. Haridus- ja Noorteamet, Eesti Haridustehnoloogide Liit, Tartu Ülikool

3.3. Tartu Ülikool, Haridus- ja Noorteamet

3.4. Haridus- ja Noorteamet

4. Indikatiivne eelarve (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering).

Nr Tegevus Summa

Meede 1 RIIKLIKE ÕPPEKAVADE REFORMIMINE 11 284 940

1. Õppekavade arendus ja rakendustugi 11 284 940

1.1. Üldhariduse õppekavade arendamine 7 404 940

1.2. Kutsehariduse õppekavade arendamine 1 480 000

1.3. Õppija arengut toetava tagasisidestamise loomine ja arendamine 2 400 000

Meede 2 ÕPIKESKKONNA MUUTMINE

2. Õppevara ja õpitulemuste välishindamisvahendite arendamine 10 742 000

2.1. Õppevara arendamine üldhariduses 2 352 000

2.2. Õppevara arendamine kutsehariduses 1 500 000

2.3. Õpitulemuste hindamisvahendite arendamine 6 890 000

3. Paindlikud õpiteed 8 477 500

3.1. Ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalne õpitee 4 540 000

3.2. Põhihariduse järgsete õpiteede disain 1 520 000

3.3. Karjääriteenuste tulemuslikkuse tõstmine haridusvaldkonnas 1 500 000

3.4. Mitteformaalõppe paindlik lõiming formaalõppega 917 500

448 000

Horisontaalne projektijuhtimine

KOKKU (Grandi kood 1G10-SF21-04412-OKVA) 30 952 440

1

Lisa 4 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“

Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate

esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan

1. Eesmärk

Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (edaspidi HANO) mõisted, tegevussuunad, partnerid, tähtajad, tulemus- ja väljundnäitajad ning töökorralduslikud põhimõtted.

2. Mõisted

Haridusasutus – koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas).

Haridusvaldkonna töötajad – alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, sh haridusasutustele teenust

osutavad tugispetsialistid), vastavate haridusasutuste juhid (sh õppejuhid, arendusjuhid jt juhtkonna liikmed) ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.

Noorsootöö asutus – noortepoliitikat, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus.

Noortevaldkonna töötajad – huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös vahetult noortega

töötavad spetsialistid ning noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid.

Haridus- ja/või noortevaldkonna asutuse pidaja esindaja (edaspidi pidaja) ja

haridusametnik – kohalikul või riigi tasandil haridus- ja/või noortevaldkonna eest vastutav

ametnik/spetsialist või eraõppeasutuse omaniku esindaja. Täiendusõpe – süsteemne tegevus, mis on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesearengu

kaudu suunatud laste ja noorte arengu toetamisele. Täiendusõpe on tööalane enesetäiendamine ehk õppimine laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja

vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide jmt abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikkust tööalast nõustamist, sh parimate kogemuste ja teadmiste jagamist jmt.

Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr

321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist.

2

Baaskoolitus – kutsestandardites ja kompetentsimudelites kirjeldatud kompetentse arendavad

ja riiklikest täiendusõppe prioriteetidest lähtuv täiendusõpe. Maht 32-64 akadeemilist kontakttundi (veebis või auditooriumis vm keskkonnas), millele lisandub iseseisev õpe, mis on

vajalik õpiväljundite saavutamiseks. Lisaeriala/mikrokvalifikatsioon/mikrokraadiprogramm - täiendava aine, eriala õpetamise

või lisakompetentsi omandamine. Maht 6-30 EAP-d.

Õpetajate Akadeemia – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust

neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus.

3. Tegevussuunad

3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni

tõstmine

3.1.1. Eesmärk on tagada piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, et

rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid ning pakkuda kvaliteetseid haridus- ja

noortevaldkonna teenuseid.

3.1.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.1.2.1. Õpetajate Akadeemia raames kutsutakse õppejõudude järelkasvu tagamiseks ellu külalislektorite programm, millega kasvatatakse õppe kvaliteeti, õpetamise võimekust

ja mahtu neljas fookusvaldkonnas – loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, muu kodukeelega lastele eesti keele ja eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus;

3.1.2.2. Õpetajate Akadeemia raames töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad

õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet (mikrokvalifikatsioone) loodus- ja täppisteaduste õpetamise, matemaatika õpetamise ning kaasava hariduse valdkonnas kvalifikatsiooni

saavutamiseks ja tõstmiseks;

3.1.2.3. töötatakse välja ning pakutakse kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe programme (baaskoolitused, mikrokraadiprogrammid jne) lähtuvalt kokkulepitud täiendusõppe

prioriteetidest;

3.1.2.4. Distantsilt Targemaks sarja raames korraldatakse laiema sihtrühmani jõudmiseks prioriteetsetel teemadel lühema kestvusega seminare jt lühemas formaadis õpisündmusi

(sh järelevaadatavaid veebiseminare).

3.1.3. Täiendusõppe sihtrühmad on haridus- ja noortevaldkonna asutuste töötajad, pidajad ja ametnikud. Õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas.

3.1.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029.

3.1.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.1.2.1, 3.1.2.2, 3.1.2.3. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.1.2.4 Haridus- ja Noorteamet.

3

3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmine ning

organisatsioonikultuuri arendamine

3.2.1. Eesmärk on haridus- ja noortevaldkonna juhtide professionaalse arengu süsteemne

toetamine, et tagada juhtide aja- ja asjakohased teadmised ja oskused ning asutustes

hooliv, koostöine ja demokraatlik organisatsioonikultuur, mis toetab üldpädevuste arengut ja kõigi osaliste heaolu, sh paremat füüsilist ja vaimset tervist, erimeelsuste ja

kriiside konstruktiivset lahendamist ning võimaldab igal selle liikmel õppida ja areneda. 3.2.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.2.2.1. toetatakse haridusjuhi uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõttu, sh luuakse pidajatele võimalused oma kompetentsi kasvatamiseks juhtide värbamisel, nende töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning professionaalse arengu toetamisel;

3.2.2.2. luuakse juhtidele kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe võimalusi kokkulepitud

prioriteetsetel teemadel, et juhtide pädevus oleks aja- ja asjakohane ning professionaalne areng oleks toetatud kogu karjääri vältel;

3.2.2.3. töötatakse välja ja viiakse läbi koosõppe programme juhtidele ja pidajatele, et toetada

nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimist ja parimate tõenduspõhiste praktikate jagamist (sh välisriikide ekspertiisi kaasates);

3.2.2.4. viiakse läbi arenguprogramme ametis alustavate kooli- ja lasteaia direktorite

toetamiseks ning juhtide järelkasvu tagamiseks;

3.2.2.5. korraldatakse mentorite baasväljaõpet ning luuakse mentorite võrgustik, mille liikmetel on kõrge motivatsioon ja kompetentsid, et pakkuda juhtidele ja meeskondadele professionaalset tuge. Võrgustike liikmetele viiakse läbi professionaalset arengut

toetavaid tegevusi, mis võimaldavad neil oma oskusi arendada ning spetsialiseeruda.

3.2.3. Tegevussuuna sihtrühmaks on haridus- ja noorsootöö asutuste juhid, pidajad ja ametnikud. Täiendusõppe puhul määratakse õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi

õppekavas.

3.2.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.2.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.2.2.1–3.2.2.5 Tartu Ülikool ja

Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.2.2.5 (2023. ja 2024. aastal) Haridus- ja Noorteamet.

3.3. Uuringud, analüüsid ja täiendusõppe süsteemi arendamine 3.3.1. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise tõhustamiseks toetada süsteemselt

ja tõenduspõhiselt haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut kogu ametikaare üleselt.

3.3.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.3.2.1. viiakse läbi valdkonna arendamiseks ja rakendusplaani tegevuste mõju hindamiseks

vajalikke uuringuid, sh rahvusvaheline õppimise- ja õpetamise uuring TALIS, analüüse ning arendustegevusi;

4

3.3.2.2. lepitakse kokku mõjusa täiendusõppe kriteeriumites, mis on aluseks täiendusõppe

pakkumisel, õpitu praktikas rakendamise mõju hindamisel, seirel ning kohandamisel;

3.3.2.3. hoitakse aja- ja asjakohasena valdkonna arendamiseks vajalikke kompetentsimudeleid (sh õpetaja kompetentsimudelid) ning vajadusel luuakse uusi;

3.3.2.4. toetatakse kompetentsimudelitel põhinevate arengu- ja tagasisidetööriistade loomist,

uuendamist ning kasutuselevõttu ning vajadusel arendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe sujuvaks korraldamiseks ning vajaliku

aruandluse ning andmekorje tagamiseks täiendusõppe infosüsteemi Juhan vastavaid funktsionaalsusi ning kasutajamugavust;

3.3.2.5. viiakse ellu tegevusi valdkonna professionaalide järelkasvu tagamiseks, lähtudes 2024. a koostatud Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ameti

atraktiivsuse kasvu kontseptsioonist. Korraldatakse konkursse haridusasutuste tunnustamiseks.

3.3.3. Tegevussuuna sihtrühm on haridus- ja noortevaldkonna töötajad, pidajad, ametnikud,

noored ja muu töökogemusega inimesed, kes võiksid valdkonna ameteid õppida või

karjääripööret kaaluda.

3.3.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029.

3.3.5. Vastutaja HTM, partnerina osaleb tegevustes 3.3.2.1, 3.3.2.3, 3.3.2.4 ja 3.3.2.5 Haridus- ja Noorteamet.

3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, täiendusõppe tellimine avatud turult

3.4.1. Eesmärk on pakkuda haridusasutustele võimalust piloteerida uuenduslikke lahendusi

nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel ning tagada täiendusõppe pakkumine haridus- ja

noortevaldkonna töötajatele valdkondades, kus avatud turul on välja kujunenud vajalik kompetents, mida partnerülikoolid ei ole veel välja arendanud või pole valmis vajalikus

mahus ja tingimustel pakkuma (nt kutseõpetajate erialane täiendusõpe). 3.4.2. Eesmärgi saavutamiseks:

3.4.2.1. korraldatakse projektikonkursse. Projektides osalemise ja hindamise kriteeriumid, tähtajad, kvalifitseerimistingimused, nõuded teostamisele ja aruandlus määratakse

kindlaks projektikutses. 3.4.3. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2025-2029.

4. Tulemus- ja väljundnäitajad

Tabelis 1 on esitatud täiendusõppes osalejate ja kvalifikatsiooniga lõpetajate indikatiivsed

kumulatiivsed arvud iga aasta kohta. Näitajad põhinevad rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatel PSO24 ja PSR221.

Tabel 1. Tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad

1 Näitajate mõõtmismetoodika, andmete kogumise kord, sihttasemete seadmise alused jm täpsem info on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas.

5

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja mõõtühik

Algt

ase

2023

2024 2025 2026 2027 2028 Sihtta

se

2029

Väljundnäit

aja

Koolitustel (maht

vähemalt 32 ak tundi) osalenud

haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv

0 500 2400 7200 11 000 15 600 16 750

Tulemusnäi

taja

Koolituse lõppedes kvalifikatsiooni

saanud haridus- ja

noortevaldkonna töötajad (arv)*

0 200 1800 5400 8250 11 700 12 563

* Tabelis on esitatud kvalifikatsiooni saavutanud absoluutarvudena, mis on kooskõlas rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitajaga, mille kohaselt kvalifikatsiooni saanute

arv peab 2029. aasta lõpuks moodustama 75% osalenute arvust.

5. Eelarve

Tabelis 2 on esitatud indikatiivne eelarve jagunemine tegevussuundade vahel.

Tabel 2. Indikatiivne eelarve tegevussuundade lõikes (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik

kaasfinantseering)

Tegevussuunad Eelarve

3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine

15 550 000

3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine

5 500 000

3.3. Uuringud, analüüs ja täiendusõppe süsteemi arendamine 2 932 500

3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, täiendusõppe tellimine avatud turult

2 500 000

Kokku 26 482 500

MINISTRI KÄSKKIRI

2.01.2026 nr 1.1-2/26/2

Haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirja nr 336

„Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine

ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed

ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja

täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja Euroopa Komisjoni 26. septembri 2024. a otsuse C(2024)6756, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust C(2022) 7173, millega on heaks kiidetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“:

1. Teen haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirjas nr 336 „Tegevuste

„Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi

hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine” järgmised muudatused:

1) muudan käskkirja lisa 3 „Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara

arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja

õpianalüütika“ rakendusplaan“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud);

2) muudan käskkirja lisa 4 „Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 01.09.2025. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister