KOR R A L D U S

07. jaanuar 2026 nr 1-3/26/7

Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti 21.03.2024 korraldusega nr 1-3/24/102 kinnitatud

„Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitsekorralduskava”; 4. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2025

VINNI-PAJUSTI LOODUSALA

JA MAASTIKUKAITSEALA

KAITSEKORRALDUSKAVA

KINNITATUD Keskkonnaameti 7.01.2026 korraldusega nr 1-3/26/7

2

Sisukord

1. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................ 5 1.1 Uuritus............................................................................................................. 6

1.1.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ....................................................... 6 1.1.2 Riiklik seire ............................................................................................ 7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................... 8 2.1 Elupaigatüübid ................................................................................................. 8 2.2 Kaitsealused liigid .......................................................................................... 11 2.3 Maastik, pargid ja üksikobjektid ...................................................................... 12

3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED ............................................. 13

4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED .................... 14 4.1 Muud tööd ..................................................................................................... 15

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................................. 16

6. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........................................................................................ 19

KASUTATUD ANDMEALLIKAD............................................................................ 21

3

Eessõna

Kaitsekorralduskava on koostatud vastavalt kaitsekorralduskava koostamise määrusele „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava

kinnitaja määramine”. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide

saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse vähemalt iga 12 aasta tagant (vaadatakse üle eesmärgid ja

tegevused), kuid põhjendatud juhtudel uuendatakse kava ka varem (väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest).

Kava sisaldab ala üldiseloomustust, alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärke, mõjutegureid, vajalikke kaitsemeetmeid ja tegevusi, tulemuslikkuse hindamist (mis

kavas on nimetatud kui „Kava tegevuste täitmise analüüs”), ala ja selle väärtuste tutvustamist ning külastuskorraldust.

Kava koostamise eeltööna telliti Vinni-Pajusti maastikukaitseala (loodusala) elupaikade ekspertarvamus, mis on leitav KeA avalikust dokumendiregistrist. Kava

koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek Vinni Vallavalitsusega, mis toimus 19.02.2025 Rakvere Keskkonnaameti kontoris. Koosoleku kohta on koostatud

protokoll. Kaitsekorralduskava avalikustamise kaasamiskoosolek toimus 26.11.2025 Vinni vallamajas. Koosoleku kohta on koostatud protokoll.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Lissel Tanni ning koordineeris projekti koordinaator Liggi Namm.

Kava juures on tegevuste ja kaitse eesmärkide kaardikihid tab formaadis.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

FRV (favourable reference value) – soodne võrdlusväärtus. Nii levila kui ka pindala soodsa või ebasoodsa seisundi kindlakstegemiseks on vaja kehtestada neile

parameetritele künnisväärtused. Neid künnisväärtusi nimetatakse soodsateks

võrdlusväärtusteks. Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine – kaitsekorralduse tõhususe analüüsimine vastavalt kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise metoodikale, mille eesmärk

on hinnata, kas looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste kaitse-eesmärkide

täitmise ja väärtuste seisundi paranemise. Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid) MKA – maastikukaitseala

Mõjutegur (impact) – ohutegur + survetegur

Ohutegur (threat) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutada võiv tegur (mõju veel ei ole, aga võib tekkida)

Pärandniit – looduskaitseseaduse mõistes poollooduslik kooslus RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF (standard data form) – Natura standardandmebaas ehk standardne andmevorm

Seisundi parandamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

SKV – sihtkaitsevöönd

Survetegur (pressure) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutav positiivne või negatiivne tegur (näiteks intensiivne maakasutus, reostuskoormus,

häiringud jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks pärandniidud, sood)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Tabel 1. Ala iseloomustus

Ala nimi Vinni-Pajusti loodusala (EE0060227), pindala 93,2 ha

Alal asuv kaitstav ala Vinni-Pajusti maastikukaitseala (KLO1000297), pindala 93,2 ha

Asukoht ja piiridKeskkonnaportaal, Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse määrus „Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, Vabariigi Valitsuse korraldus „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” p 501,

Looduskaitseseadus § 14, § 28

Kaitseväärtuste paiknemine Keskkonnaportaal. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1 ei näidata liikide leiukohtade kaardikihil I ja II kaitsekategooria liike.

Maaomand Keskkonnaportaal, Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus

Kõlvikuline jaotus Keskkonnaportaal, Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus

Lääne-Virumaal asuv Vinni-Pajusti maastikukaitseala (loodusala) jääb Pandivere kõrgustiku põhjaossa. Vinni-Pajusti MKA (LoA) kaitseväärtused

on I kaitsekategooriasse kuuluv leht-kobartorik, tammik, karstid ja loodusdirektiivi I lisa elupaigad – puisniidud, vanad laialehised metsad ja puiskarjamaad. Kavaga on planeeritud pärandniitude taastamine ja hooldamine. Metsakooslused jäetakse looduslikule arengule. Kaitseala läbivad pinnasrajad ja asfalteeritud kergliiklustee, mis on varustatud valgustuspostide ja pinkidega. Rekreatsiooniradu kasutatakse jalgsi, suuskadel ja

kergliikuritel. Rekreatsiooniradasid hooldab kohalik spordiklubi (MTÜ Vinni Spordiklubi).

6

1.1 Uuritus

1.1.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Tabel 2. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Inventuuri/

uuringu nimi Tüüp

Inventeeritav/

uuritav väärtus Aasta

Inventuuri/

uuringu läbiviija Märkused

Niiduinventuur Inventuur Pärandniidud

2006 Toomas Kukk, Eerik Leibak

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niiduinventuur.

6510 (2,6 ha) kaitseala põhjaosas Vinni-Mõdriku

mnt servas.

Vinni-Pajusti MKA KKK raames inventuur

Inventuur Metsaelupaigatüübid

Pärandniidud

2011 Mati Kose Ivar Omler, Riina Kotter

Tõnu Laasi

2012. aasta kaitsekorralduskava raames inventeeritud elupaigad

Vinni-Pajusti MKA samblike inventuur

Inventuur Samblikud

2022 Anneli Palo, Ede Oja

Vinni-Pajusti MKA elupaigatüüpide

inventuur

Inventuur Metsaelupaigatüübid Pärandniidud

2022 Anneli Palo Loodusdirektiivi elupaikade inventuur koos

kaitsekorralduslike soovitustega

7

1.1.2 Riiklik seire

Kaitsealal teostati 2014. ja 2015. aastal kaitstavate seeneliikide seiret. Seirejaamad on tänaseks EELISe andmetel arhiveeritud. Hetkel ei teostata kaitsealal riiklikku kaitsealuste seeneliikide inventuuri, kuid vabade vahendite olemasolul võiks tulevikus seda kaaluda, sest alalt on leitud mitu I

kaitsekategooria seeneliiki. Alal on tehtud perioodiliselt ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) riiklikku seiret. Viimati tegi 1 seda 2024. aastal Anneli Palo. Seirepunkt asus Vinni sihtkaitsevööndis Tamme tänava ja kaitseala välispiiri läheduses. Seirepunktis hinnati metsaelupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) esinduslikkust, mis hinnati heaks (B).

1 https://kese.envir.ee/reportDetails?uid=35594555

8

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

2.1 Elupaigatüübid

Tabel 3. Elupaigatüüpide kaitse-eesmärk

Kaitseväärtus

Kava koostamisel olemasolevad andmed Kaitse-eesmärk

Esinduslikkus2

Üldine

LK

väärtus3

Panus

FRV-sse/

soodsasse

seisundisse

(%)4

Märkused

S

(ha)

LK

seisund5 Andmekvaliteet Sõnaline kirjeldus6

S

(ha)

6510 Aas-

rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud

KE – ei, LoD – I, LoA -

ei

2,7 A

 täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne hinnang

 säilitada

elupaigatüübi pindala

ja hea seisund

2,7

C B 0,07  100% andmetes t

olemas

 lisada

maastikukaitseala ja

loodusala kaitse-

eesmärgiks

2 Elupaigatüübi esinduslikkus (keskmistatud): A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne, X – teadmata. Andmed Tableaust. Täpsemalt: metsaelupaigatüüpide

inventeerimise juhend, niiduelupaigatüüpide inventeerimise juhend, järve-elupaigatüüpide inventeerimise juhend, soo-elupaigatüüpide inventeerimise juhend 3 Üldine looduskaitseline väärtus (keskmistatud): A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine, X – teadmata. Allikas Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur) 4 Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu loodusdirektiivi aruande soodsast võrdlusväärtusest/osakaal selle loodusala elupaigatüüpide

tegevuskavade soodsast seisundit. 5 Looduskaitseline seisund (Conservation): A – väga hästi säilinud, B – hästi säilinud, C – keskmiselt säilinud või osaliselt rikutud, X – säilimise aste teadmata. Allikas Eesti

Looduse Infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur) 6 Kaitse-eesmärke seatakse LK seisundist lähtuvalt.

9

6530* Puisniidud

KE – jah, LoD – I, LoA

- jah

4,6

17,9

A

B

 täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne hinnang

 säilitada

elupaigatüübi pindala

ja hea seisund

22,5

BA 1,12‒0,56  100% andmetes t

olemas

 korrigeerida SDFi

elupaiga pindala osas

(4 ha → 22 ha).

Paranduse põhjuseks

on puiskarjamaade

(9070)

ümbermääramine

puisniitudeks

(karjatamine puudub).

Osa varem puisniiduna

kirjeldatud alad on

tegelikult laialehised

metsad (9020*). (Palo,

2022). Varasem

teaduslik viga.

9020* Vanad

laialehised

metsad

KE – jah, LoD – I, LoA

‒ jah

42

7,9

A

B

 täielik uuring või statistiliselt

usaldusväärne hinnang

 säilitada elupaigatüübi pindala

ja hea seisund

49,9

A A 0,7  100% andmetes t

olemas

 läbi elupaiga

kaitstakse ka Vinni-

Pajusti tammikut

 korrigeerida SDFi

elupaiga pindala osas

(23 ha → 50 ha).

Paranduse põhjuseks

on asjaolu, et osa

varem puisniiduna

(6530*) kirjaldatud

alad on tegelikult

laialehised metsad

(9020*) (Palo, 2022)..

Varasem teaduslik

viga.

10

9050

Rohunditerikkad

kuusikud

KE – ei, LoD – I, LoA

‒ jah

9,2

A

 täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne hinnang

 säilitada

elupaigatüübi pindala

ja hea seisund

9,2

B A 0,1  100% andmetes t

olemas

 korrigeerida SDFi

elupaiga pindala osas

(2 ha → 9 ha)

 lisada

maastikukaitseala

kaitse-eesmärgiks

9070

Puiskarjamaad

KE – jah, LoD – I, LoA

‒ jah

0

X

 täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne hinnang

 muu (täpsustus

märkustes)

0

X X 0  eemaldada loodusala

ja maastikukaitseala

kaitse-eesmärkidest

 varem puiskarjamaaks

määratud ala on

puisniit (6530*)

11

2.2 Kaitsealused liigid

Tabel 4. Liikide kaitse-eesmärgid

Kaitseväärtus

Kava koostamisel olemasolevad andmed

Kaitse eesmärk

Märkused Populatsiooni suurus Ühik7 Andmekvaliteet

Leht-kobartorik (Grifola

frondose)

LKS – I, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

5/13 ha/leiukohta  täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

 säilitada liigi

elupaiga

ulatus ja hea

kvaliteet ning

populatsiooni

suurus

Krookustorik (Aurantiporus

croceus syn Hapalopilus

croceus)

LKS – I, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

0,27/1 ha/leiukohta  täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

 säilitada liigi

elupaiga

ulatus ja hea

kvaliteet ning

populatsiooni

suurus

 2024. aasta

leiukoht

 liigi esinemist ja

säilimist jälgida

 kui liigi püsimine

ja esinemine on

kindel, siis lisada

maastikukaitseala

kaitse-

eesmärgiks

7 Kasutatavad ühikud: isendite arv (rändajad (r), talvitujad (t), isased – metsis (kukke)), paaride arv (p), taimede arv (õitsvad varred, võrsed), puhmikute arv (taimed),

elupaiga/kasvukoha suurus (ha), asustatud puud/kivid (samblad, sam blikud, lendorav), asustustihedus (ha 2, linnuatlases), atlase ruutude arv (liigi esinemine), leiukohtade arv

12

2.3 Maastik, pargid ja üksikobjektid

Tabel 5. Maastike, parkide ja üksikobjektide kaitse-eesmärgid

Kaitseväärtus Maht Ühik Seisund Kaitse-eesmärk Märkused

Pajusti karstiala12 ha

rahuldav  vältida halvenemist

 1998. aasta seisundi hinnang

 ohustab inimkoormus ja sõnniku käitlus (2014)

13

3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED

Vinni-Pajusti maastikukaitseala kuulub täielikult sihtkaitsevööndisse, seega kooslustele ulatuvad mõjutegurid hõlmavad endast enamasti rekreatsioonist tulenevaid tegevusi. Sihtkaitsevööndeid läbivad ettevalmistatud rajad.

Tabel 6. Mõjutegurid, meetmed ja tegevused

Väärtus Mõjutegur Kood Olulisus8 Paiknemine9 Meede Kood Tegevuse tüüp Märkused

Pärandniidud (6510, 6530*)

Hoolduse lakkamine

PA05 tähtis sees Niitmise ja karjatamise säilitamine

MA03 pärandniitude taastamistöö

pärandniitude

hooldustöö

Vinni SKV-s riigimaal olev 6530* tuleb taastada,

ülejäänud PLK-d hoolduses

Metsaelupaigad (9020*,

9050)

Sport, turism ja

vaba aja

veetmine

PF05 tähtis sees Vähendada välispordi,

vaba-aja veetmise mõju

(sh elupaikade taastamine)

MF03 raja, külastuskeskuse ja

puhkekoha

likvideerimine

Vinni SKV-s oleva

ebaseadusliku lõkkeplatsi

likvideerimine

Discgolfiraja likvideerimine

I kaitsekategooria

seeneliigid (leht-

kobartorik, krookustorik)

Sport, turism ja

vaba aja

veetmine

PF05 tähtis sees Vähendada välispordi,

vaba-aja veetmise mõju

(sh elupaikade taastamine)

MF03 raja, külastuskeskuse ja

puhkekoha

likvideerimine

Discgolfiraja likvideerimine

8 Olulisuse liigitus: tähtis, keskmise tähtsusega, vähetähtis 9 Paiknemise määramisel on arvestatud, kas mõju on loodusala sisene, väline, mõlemad

14

4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tegevused on planeeritud 12 aasta peale.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 7. Kavandatud kaitsekorralduslikud tegevused

Nr Tegevuse nimetus Maht Ühik Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1Puisniidu taastamine 8,3 ha pärandniitude taastamistöö

RMK I 2026

2Puisniitude hooldamine 14,2 + 8,3

ha pärandniitude hooldustöö

RMK/KOV I Igal aastal

3Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidu

hooldamine

2,7 ha pärandniitude

hooldustöö

RMK I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

4Infotahvlite koostamine ja paigaldamine 1 tk infotahvli rajamine KOV III 2033

5Loodusõppe raja planeerimine ja paigaldamine

1 tk külastustaristu rajamine

KOV III 2033

15

6Kaitseala tähistamine 2 tk kaitsealuse objekti tähistamine

RMK III 2026

7Pajusti SKV-st discgolfiraja eemaldamine raja likvideerimine KOV I 2026

Kavad, eeskirjad

8Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja

vajadusel uuendamine

tegevuskava KeA I Üks kord 12 aasta

jooksul

9Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine tegevuskava KeA I Üks kord 12 aasta jooksul

10Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

Muu

11Võsa eemaldamine Tamme tänavalt ligipääsu

tagamiseks (pt 4.1)

x maastiku hooldustöö

KOV/RMK III Vastavalt

vajadusele

4.1 Muud tööd

Kaitsealal Vinni sihtkaitsevööndis Tamme tänaval on vajalik tee äärest eemaldada võsa, et hoida tee kuiv ja ligipääsetav. Teed ümbritseb

metsaelupaigatüüp vanad laialehised metsad (9020*), seega ei tohi võsa eemaldamine kahjustada metsaelupaiga seisundit. Lisaks on tee ääres I kaitsekategooria seeneliigi leiukohad. Enne tööde tegemist peab märgistama võimaliku hooldusala, võttes arvesse, et see ei kahjustaks liigi elupaika. Pärandniitude ja teede hooldamisel ei tohi niita heina ja raiuda võsa pärast 20. augustit, sest selle käigus võidakse kahjustada leht-

kobartoriku kasvukohta ja arenevaid viljakehasid. Võsa eemaldamine peab toimuma korraga väikeses mahus, säilima peavad valgus- ja niiskustingimused, et tagada kaitstavale seeneliigile sobiv elupaik ja kooslus. Enne hooldustööde alustamist tuleb hoolduskava Keskkonnaametiga

kooskõlastada.

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine keskendub kaitsekorralduslike tegevuste täitmise analüüsile, mida tehakse 12-aastase

intervalliga. Vajadusel, kui toimub kava uuendamine või muutmine enne regulaarset ülevaatamist, mille käigus uuendatakse tegevuste tabelit, tuleb läbi viia ka eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine.

Kaitse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt Euroopa Liidu rahastuse toel

valminud Eesti jaoks kohandatud loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodikale ja selle eesmärk on hinnata laiemalt, kas looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste kaitse-eesmärkide täitmise ja kaitseväärtuste seisundi paranemise10. Vastav

hindamine tehakse eraldiseivalt. Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse tulemuslikkuse hindamist ei ole kaitsekorralduskava koostamise ajaks tehtud.

Tabel 8. Eelmise kaitsekorraldusperioodil planeeritud tegevuste elluviimise hindamine

Tegevuse nimetus Täitmise ulatus Märkused

Inventuurid, seired, uuringud

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine

Tehtud 2022

Seente seire Tehtud 2015, 2020, 2022, 2024 (KeA

spetsialisti vaatlus)

Samblike inventuur Tehtud 2022, 2023

Sammalde inventuur Tehtud 2022 elupaikade inventuuri raames

Taimede inventuur Tehtud 2022 elupaikade inventuuri raames,

juhuvaatlused

Haudelinnustiku inventuur Tegemata

Käsitiivaliste inventuur Tegemata

Hooldus, taastamine ja ohjamine

Metssigade arvukuse reguleerimine Ei ole asjakohane Kava koostamise

hetkel ei ole metssigade

kahjustused alal probleemiks

Koosluste kujundamine tamme järelkasvu tagamiseks metsas, eelnev

tööde kava koostamine

Ei ole asjakohane Kaitseala elupaikade ekspertiisis toodi

välja, et pole vaja.

Tamme jt oluliste puuliikide tähistamine ja kaitsmine puisniitudel

Üle poole (50‒90%) hooldust vajavate koosluste pindalast on

hooldusesse võetud

See on osa hooldustöödekavast

10 Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis. Kättesaadav:

Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis |

Keskkonnaamet

17

Poollooduslike koosluste taastamine 26,6 ha

Üle poole (50‒90%) hooldust vajavate koosluste pindalast on hooldusesse võetud

2022. aasta eksperthinnangu alusel on osad varem

PLKks määratud alad tegelikult

metsaelupaigad. Hetkel on kõik niidud peale ühe

pidevalt hoolduses.

Poollooduslike koosluste hooldamine 12,6 ha (pärast niitude taastamist 39,2

ha)

Üle poole (50‒90%) hooldust vajavate koosluste pindalast on

hooldusesse võetud

2022. a tehtud inventuuri alusel on

12,1 ha varem PLK- ks määratud alad

tegelikult metsaelupaigad. Hetkel on kaitsealal

25,2 ha PLK-sid, millest 15,7 on

hoolduses.

Maastikuilme: kaitse-eesmärkideks mittevajalike rajatiste ja objektide eemaldamine

Ükski planeeritud hooldamistöö ei ole rakendatud

Üks mitteametlik lõkkeplats, mis tuleb eemaldada (RMK).

Taristu, tehnika ja loomad

Õppe- ja spordiraja projektlahenduse

koostamine ja rajamine

Tegemata KOV-l on plaan teha

õpperada

Matkaraja tähistus, kiigeplatsi

hooldamine

Töös Matkarada on

tähistatud, ala hooldatakse

vastavalt vajadusele

Elustiku teabepäevade korraldamine kaitsealal

Töös Kohalik kool ja lasteaed kasutab kaitseala ka

õppeeesmärgil

Kaitseala ja õpperada tutvustav voldik

Tehtud Kättesaadav digitaalsel kujul

KeA veebilehelt.

Õpperaja jm rajatiste jooksev hooldus

Töös Rekreatsiooniradasid hooldatakse

vastavalt vajadusele.

Kaitseala tähistuse uuendamine, kaitsekorra lisainfotahvlid

Tegemata Planeerimisel. Nähtaval külastustaristu

asutusesisesest virtuaalkontoris.

Kavad, eeskirjad

Kaitse-eeskirja uuendamine ja ekspertiis

Tegemata Võimalusel võtta töösse.

18

Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uueks perioodiks kava koostamine

Tegemata Vahehindamiseks puudus vastav metoodika.

Muu

Prügi eemaldamine Töös Tehakse vastavalt

vajadusele.

19

6. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS

Vastavalt asutusesiseselt kasutatavale külastustaristu virtuaalkontorile (vt joonis 1) ja

piirkonnas tehtud välitööle on Vinni-Pajusti maastikukaitseala tähistatud kaitseala piiritähistega. Kaardirakendus muutub peagi avalikuks Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduses „Looduses liikuja”. Kaitseala külastatakse tihti, see ühendab kahte küla, kaitseala läbitakse kooli minnes,

alal on terviserajad. Kaitseala pakub oma asukoha ja loodusväärtuste poolest erakordselt häid võimalusi mitmekesiseks loodushariduseks ja õuesõppeks. Vinni ja

Pajusti alevike kogukonnale on väga oluline selgitada kaitseala loodusväärtusi ja põhjendada nende kaitseks seatud piiranguid. Kaitseala tutvustav infotahvel on plaanis paigutada valla poolt Pajusti sihtkaitsevööndisse olemasoleva raja äärde. Infotahvel

võiks kajastada kaitseala kohta üldist infot, ajalugu ja loodusväärtusi (vanade tammikute väärtused, haruldased seeneliigid, pärandniidud, karstiala jne). Võimalusel

ja soovil organiseerib vallavalitsus ka kaitseala tutvustava õpperaja, fookusgrupiks kohalik lasteaed ja kool.

Kaitsealale rajatud pinnasteid ja asfaltteid kasutatakse aktiivselt Vinni spordikeskuse, Vinni-Pajusti gümnaasiumi ja kohalike inimeste poolt. Enamus pinnasteid ja

asfalteeritud teid on varustatud valgustuspostide ja puhkepinkidega.

20

Joonis 1. 11.06.2025 väljavõte asutusesisesest Maa- ja Ruumiameti Geoportaali

külastustaristu kaardirakendusest. Rohelisega on olemasolevad ja korras tähised ja märgised, kollasega on planeeritavad tähised ja punasega on amortiseerunud ja likvideeritavad tähised ja objektid.

21

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Consultare OÜ. (2014). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine. Tartu.

Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu. Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Sell, I, PhD. (2017). Leht-kobartoriku (Grifola frondosa) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. Sell, I, PhD. (2017). Krookustoriku ehk krookuspruuniku (Aurantiporus croceus syn

Hapalopilus croceus kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.

From: <[email protected]> Sent: 1/7/2026 7:04:54 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine

Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine".

Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.01.2026 08:56 numbriga 1- 3/26/7.

Kättesaamist kinnitage vastates sellele kirjale või e-postiga [email protected].

Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee