Selgitustaotlus

Tere

Kirjutan Teile Eesti Kindlustusseltside Liidust (EKsL) seoses 13.10.2025 algatatud Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (toimik nr 25-1112). 16.12.2025 avalikustati eelnõude infosüsteemis uuendatud ja täiendatud eelnõu ning seletuskiri. Seletuskirja täpsustamisest ja lisatud täiendavatest selgitustest tulenevalt on normide võimalik kohalduvus erinevatele finantsteenuste lepingutele saanud võrreldes esialgsega üldiselt selgemaks.

Siiski soovime juhtida tähelepanu võimalikule vastuolule kindlustuslepingute suhtes taganemisõiguse kohaldamisele (taganemisõiguse tähtaja alguse kaudu) ning läbi taganemisõiguse sätetes sisalduvatele viidetele (VÕS §-s 433 sisalduv viide VÕS § 56 kohaldamisest ja VÕS §-s 56 sisalduvad viited VÕS §-dele 54¹ ja 55¹) ehk lepingueelse teavitamise kohustuse võimalik kaudne kohaldamine kindlustuslepingutele.

Plaanitava seaduse muudatustes sisalduvatest ristviidetest tulenevalt ei ole antud juhul tagatud piisavat õigusselgust ja tegemist võib olla tulevikus kindlustusandjatele õiguslikku segadust tekitava olukorraga, mille tõttu palume alljärgneva probleemipüstituse osas ka Justiits- ja Digiministeeriumi selgitust ja nägemust, et millised sätted pärast plaanitavat seaduse muudatust kindlustuslepingute osas kohalduvad.

Võimalik vastuolu seisneb meie hinnangul järgmises:

VÕS § 53 lg 5 täiendusest (Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul ei kohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, tarbija taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning ettevõtja piisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut, kui Euroopa Liidu õiguse või seda üle võtvate normidega on teatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti) tuleneb ning samuti seletuskirjas rõhutatakse korduvalt, et sidevahendi abil sõlmitud lepingute üldnormide ning teatud finantsteenuste lepingute suhtes kehtivate erinormide paralleelkohaldamist ei toimu. Ehk juhul, kui teatud finantsteenuste lepingute suhtes kehtivad lepingueelse teavitamise, taganemisõiguse jne suhtes EL regulatsioonidest tulenevad erisätted (siseriiklikult sätestatud VÕS eriosas), siis sidevahendi abil sõlmitud lepingute/finantsteenuste üldsätteid nende suhtes ei kohaldu. Ehk üldreeglina kindlustuslepingute suhtes kehtivad lepingueelse teavitamise, taganemisõiguse ja täiendavate selgituste suhtes kindlustuslepingute eriregulatsioon ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute vastavad lepingueelse teavitamise jt sätted (sh näiteks § 54¹) ei kohaldu.

Samas tulenevalt VÕS § 433 lõike 1 planeeritud muudatusest, kohaldatakse sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele §-s 56 sätestatut. (kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.“). Eeltoodust eriosas sisalduvast viitest tuleneb, et kohaldamisel kuuluks mitte üksnes § 56 tulenev taganemise tähtaeg vaid kohaldub kogu vastav § 56 regulatsioon.

VÕS § 56 sisaldab nii kahjukindlustuse (lg 1⁴) kui elu- ja pensionikindlustuse (lg 1⁵) osas taganemistähtaja alguse osas viiteid VÕS § 54¹ lõikes 1 ning § 55¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse täitmisele. Samuti seob taganemistähtaja maksimaalse kestuse samade §-de võimaliku mittetäitmisega (lg 2). Ehk taganemistähtaeg sõltuks kindlustusandja poolt selliste normide täitmisest, mis kindlustuselepingule otseselt ei kohaldu, aga mida kindlustusandja peaks siiski järgima üksnes seetõttu, et oleks tagatud tarbija taganemisõiguse tähtaja algus.

Taganemise tähtaja osas suurendab ebaselgust ka asjaolu, et VÕS § 433 sisaldab jätkuvalt kindlustuslepingute taganemistähtaja erinormi, mille kohaselt lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest. Siinkohal ei ole selge, kas antud sätte näol oleks edaspidi tegemist absoluutse erinormiga või kehtib see üksnes muude kui sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingute suhtes.

Oliver Orumets

jurist

+372 55 36 966

Eesti Kindlustusseltside Liit