Leping

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/25-266-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090, Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, VÕTTES ARVESSE, et:

- toetuse andjal ja toetuse saajal on ühine huvi edendada Eesti Vabariigi kui õigusriigi tõhusaks ja järjepidevaks toimimiseks vajalikku õigusharidust;

- kvaliteetne teaduspõhine eestikeelne õigusharidus omab olulist rolli Eesti Vabariigi toimimiseks vajalike spetsialistide ettevalmistamisel;

- õigusteadusel on oluline koht Eesti õiguskorra säilitamisel ja arendamisel; - Justiits- ja Digiministeeriumi ja Tartu Ülikooli 04.10.2016 koostööleppe kohaselt on Tartu

Ülikooli õigusteaduskond Eesti õigushariduse ja -teaduse rahvuslik keskus;, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 460 000 eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust Tartu Ülikooli õigusteaduskonna toetamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahelisest halduslepingust tulenevate kohustuste täitmisel läbi õigusteaduskonna õppejõududele täiendava töötasu maksmise (eesmärk). Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus ja tingimused on lepingu lisas 1.

1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2026. Lõpptähtpäevaks kasutamata toetuse on toetuse saaja kohustatud toetuse andjale tagastama vastavalt lepingu punktis 7.1. viidatud üldtingimuste punktile 3.1.5.

1.4. Toetuse andja teeb kõik endast oleneva, et käesoleva lepingu alusel makstava toetusega vähemalt samas summas toetus õigusteaduskonna akadeemiliste töötajate töötasude maksmiseks oleks ette nähtud ka vähemalt 2027. aasta riigieelarves.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 2.3. Toetuse saajal on õigus kasutada toetuse summat töötasude maksmiseks tagasiulatuvalt alates

01.01.2026. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise kohta esitab toetuse saaja finants- ja tegevusaruande. 3.2. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 01.01.2026 – 31.12.2026. 3.3. Toetuse saaja esitab aruande järgmistele e-posti aadressidele: [email protected] ja

[email protected] 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.4. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ning selle koosseisus

esitatakse tegevusaruanne ja finantsaruanne. 3.5. Toetuse andja kinnitab aruande või esitab kirjalikult põhjendused aruande kinnitamata jätmiseks

10 (kümne) tööpäeva jooksul aruande esitamisest. 3.6. Lepingu tegevusaruanne on avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punktist 9 tulenevalt avalik. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja võib kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks Euroopa Komisjoni teatise

riigiabi mõiste kohta EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et nimetatud nõuete täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga ning ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada.

4.2. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult olukorda, kus lepingu alusel saadud toetust kasutatakse muul eesmärgil kui õigusteaduskonna akadeemilistele töötajatele töötasu maksmine.

2

4.3. Toetuse saaja üldkulude katmine toetuse arvelt ei ole lubatud.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Heddi Lutterus,

tel. 620 8122, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Priit Pikamäe, tel. 737 5979,

e-post [email protected] või teda asendav isik. 6. Lepingu lisad

Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm; 6.3. Lisa 3 – toetuse saaja akadeemiliste töötajate vajaduse kava.

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr:EE281010102000234007

3

LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/25-266-1

Toetuse kasutamise kirjeldus

1. Toetuse kasutamise eesmärk ja kirjeldus Haridus- ja Teadusministeerium on ülikoolide vahelisi vastutusvaldkondi jagades otsustanud ja ülikoolidega halduslepinguid sõlmides sätestanud, et õigusteadus kuulub toetuse saaja ainuvastutusvaldkonda – toetuse saaja vastutab Eesti Vabariigi kui õigusriigi tõhusaks ja järjepidevaks toimimiseks vajaliku kõrgetasemelise ja kvaliteetse õppe läbiviimise eest õiguse õppekavagrupis. Õiguse õppekavagrupis ainuvastutava ülikoolina tagab toetuse saaja eestikeelse teaduspõhise õppe läbivalt kolmel astmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, sh on Eestis ainsana vaid toetuse saajale antud õigus doktorikraadide andmiseks õigusteaduses. Toetuse saaja pakub ja edendab seega Eesti Vabariigi kui õigusriigi tõhusaks ja järjepidevaks toimimiseks vajalikku õigusharidust ja õigusteadust, olles ainukeseks kõrgkooliks, kellelt Eesti riik on tellinud õiguskõrghariduse õpet. Eesti õiguskorra probleemide süsteemne läbitöötamine ja neile lahenduste pakkumine ning Eesti õiguse tekkimise, selle arengu ja mõjude uurimine on Eesti õigusteadlaste ülesanne. Selleks, et oleks tagatud kvalifitseeritud juristkonna pealevool Eesti Vabariigis, tuleb tagada kvaliteetne õpe. Toetuse saajale on selline ülesanne antud riigi poolt: kvaliteetse eestikeelse õigusalase tasemeõppe pakkumine tagamaks Eesti Vabariigi kui õigusriigi toimimiseks vajalik kõrge kvalifikatsiooniga juristide järelkasv. Siinjuures on kõige olulisem kvaliteetse ning teaduspõhise (st teadustöö kogemusega õppejõudude poolt antava) eestikeelse õigushariduse tagamine, mis annaks tulevastele juristidele põhjaliku ülevaate Eesti õigussüsteemist ning valmistaks nad ette õigust praktiseerima Eestis. Toetuse saaja õigusteaduskonna õppejõudude töötasud ei ole konkurentsivõimelised ning see asjaolu ohustab Eesti kvaliteetse õigushariduse ja õigusteaduse jätkusuutlikkust. Madal palgatase sunnib õppejõude töötama mitmel ametikohal korraga – see omakorda viib olukorrani, kus õppejõududel ei ole piisavalt aega Eesti õigussüsteemi arendamiseks vajalike eestikeelsete teadustööde kirjutamiseks, õppejõud ei ole üliõpilase jaoks piisavalt kättesaadavad, samuti ei ole neil võimalik pühenduda enda teadusliku taseme tõstmisele ja teaduspõhisele õpetamisele sellisel määral, mis on vajalik üliõpilastele pideva toe tagamiseks ning ainekursuste ja õpetamismeetodite arendamiseks. Õppejõudude piiratud ajaline ressurss ei garanteeri parimat taset üliõpilaste oskustes ja teadmistes peale ülikooli lõpetamist. Samaaegselt mitmel töökohal töötades ei ole õppejõul võimalik olla üliõpilaste jaoks vajadusel kättesaadav ning toetada iga üliõpilase personaalset arengut ja seeläbi kaasa aidata kõrgelt kvalifitseeritud juristkonna kujundamisel. Seetõttu on toetuse andja otsustanud toetada toetuse saaja õigusteaduskonda rahaliselt, suunates vahendeid õppejõudude palgafondi. Toetuse andja peab oluliseks eestikeelse õigusalase teadustöö ja klassikalise õigusõppe toetamist, lähtudes Eesti riigi vajadusest kindlustada Eesti õigussüsteemi areng ning juristide järelkasv eestikeelse õigusteaduse magistriõppe lõpetajate kaudu. Üksnes ingliskeelsete õppekavade lõpetajatega ei ole võimalik täita klassikalisi juristi ametikohti, mis eeldavad ennekõike Eesti Vabariigis praktiseeriva juristi jaoks vajalikke õigusteadmisi ning eestikeelse õigusterminoloogia ja Eesti õiguse süstemaatika tundmist.

2. Toetuse andmise tingimused 2.1. Valdkonnad, mida õpetavaid akadeemilisi töötajaid rahaliselt toetatakse, on avalikus õiguses

eelkõige riigiõigus ja põhiõigused, haldusõiguse üldosa ja haldusõiguse eriharud, kohtumenetlus, rahvusvaheline ja Euroopa Liidu õigus, andmekaitse; eraõiguses eelkõige intellektuaalne omand, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus, tööõigus ja ühinguõigus; õigusdogmaatika; karistusõigus. Võimaluse korral eelistab toetuse saaja nimetatud valdkondades toetuse andmisel uusi õigusteaduskonda tööle asuvaid akadeemilisi töötajaid. Seejuures arvestatakse samuti toetuse saaja akadeemiliste töötajate vajaduse kava (lisa 3).

2.2. Toetust kasutatakse töötasu maksmiseks täiskoormusega töötavatele ja vahetult ise õppetööd (loenguid, seminare) läbiviivatele Tartu Ülikooli õigusteaduskonna akadeemilistele töötajatele.

2.3. Toetuse saaja sõlmib punktis 2.1. loetletud valdkondades kuni kolmeks aastaks akadeemiliste töötajatega kokkulepped.

4

2.4. Lepingu lisa 1 punktis 2.1. loetletud valdkondi õpetavatele akadeemilistele töötajatele maksab toetuse saaja oma rahalistest vahenditest astmepalgajärgset töötasu kuni 3 100 eurot kuus (bruto). Lisaks sellele maksab toetuse saaja eelnimetatud akadeemilistele töötajatele toetuse andja eraldatud toetuse arvelt kuni 2 800 eurot kuus (bruto).

2.5. Toetuse andja eraldatud toetusest tasutakse ka lepingu lisa 1 punktis 2.4. nimetatud toetuse arvelt makstavale töötasule lisanduvad kõik tööandja poolsed maksud ja tasud.

2.6. Toetuse andja kannab toetuse selle saaja arveldusarvele vastavalt lepingu eritingimuste punktile 2. Toetuse saaja garanteerib, et toetus kasutatakse täies mahus toetuse saaja õigusteaduskonna õppejõududele täiendava töötasu ja sellelt tasutavate tööjõumaksude maksmiseks.

2.7. Toetuse arvelt ei ole lubatud finantseerida õppejõudude poolt turul tasuliste teenuste pakkumist ega kõrvaltegevusi, välja arvatud kui selle maht ja laad ei ole vastuolus lepingu eesmärgiga. Toetuse arvelt ei ole lubatud tasustada õppejõudude osalemist tasuliste täienduskoolituste korraldamises.

2.8. Toetuse saaja rakendab õigusteaduskonna eelarve koostamisel teiste akadeemilise struktuuri üksustega samu põhimõtteid ega vähenda õigusteaduskonna teistest allikatest rahastamist seetõttu, et toetuse andja eraldab õigusteaduskonna akadeemiliste töötajate töötasu rahastamiseks käesoleva lepingu alusel toetuse.

3. Mõõdikud lepingu eesmärkide täitmise hindamiseks

Lepingute sõlmimine õppejõududega: 3.1. Oodatav tulemus: toetuse saaja on sõlminud vastavalt toetuse kasutamise eesmärgile

akadeemiliste töötajatega töölepingud lisa 1 punktis 2.1. viidatud valdkondade õpetamiseks, sh jätkab vajaduse korral eelnevatel aastatel sõlmitud kokkuleppeid, mis tagavad lepingu lisa 1 punktis 2.1. nimetatud valdkondade õpetamise, või sõlmib nimetatud eesmärgi täitmiseks täiendavad kokkulepped.

3.2. Mõõdik: lepingu lisa 1 punktis 2.1. nimetatud valdkondade õppejõududega on sõlmitud töölepingud toetuse summa ulatuses, võttes arvesse lepingu lisa 1 punktis 2.4. välja toodud tingimusi. Sõlmitud töölepingutest ja nende alusel makstud töötasudest, sh toetuse kasutamisest antakse toetuse andjale ülevaade lepingu punktis 3.4. nimetatud aruandes.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5

LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/25-266-1

Toetuse kasutamise aruande vorm

Toetuse saaja on kohustatud aruandeperioodi kohta esitama toetuse andjale toetuse kasutamise aruande, mis koosneb kahest osast: tegevusaruandest ja finantsaruandest. Toetuse kasutamise aruanne peab olema toetuse saaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama järgmist kinnitust: „Kinnitan enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele.“. I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk tuleb anda põhjalik ülevaade läbiviidud tegevustest vastavalt toetuse kasutamise eesmärgile ja kirjeldusele (lepingu lisa 1). Tegevusaruande võib esitada vabas vormis kirjeldusena. II osa: Finantsaruanne Finantsaruanne esitatakse järgmise tabeli vormis

Toetuse alusel rahastatavad õppejõud (õppejõu nimi, ametikoht)

Makstud astmepalga järgne töötasu

õppejõudude kaupa aruandeperioodil koos kõikide kuludega (sh

arvestatud puhkusetasu)

Toetuse andja vahenditest

töötasule lisanduv summa

Makstud töötasu õppejõudude

kaupa aruandeperioodil

koos kõikide kuludega (sh arvestatud

puhkusetasu)

Eelarve kokku:

Aruande esitamise hetkeks toetuse andja poolt üle kantud: Toetuse saaja poolt kasutatud: Toetuse saaja kinnitab enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

6

LISA 3 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/25-266-1

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna akadeemilise personali vajadus ja tegevuskava aastateks 2023–2033

Vastavalt õigusteaduskonna arengukavale on õppetöö läbiviimisel rõhk teaduspõhisel õppel ning eesmärk on tagada, et kohustuslikke õppeaineid õpetavad reeglina koosseisulised õppejõud, kes kasutavad ajakohaseid õpetamismeetodeid ja õppematerjale ning lähtuvad oma töös Tartu Ülikooli õpetamise hea tava põhimõtetest. Kohustuslikes õppeainetes peamiselt seminaride läbiviimiseks ning osade valikainete õpetamiseks kaasatakse ekspertidest õppeülesannete täitjaid. Kohustuslikud õppeained õigusteaduse bakalaureuseõppekaval on järgmised: õiguse süsteem ja meetod; riigiõigus; õiguse ja õigusmõtte ajalugu; sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni; õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus; inimene, ühiskond ja õigus; majandus ja õigus; tsiviilõiguse üldosa; võlaõiguse üldosa; lepinguõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus; lepinguvälised võlasuhted; tööõigus; ühinguõigus; eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus; rahvusvaheline õigus; Euroopa Liidu õigus; haldusõigus; korrakaitseõigus; riigivastutus; kohaliku omavalitsuse õigus; karistusõigus; süüteomenetlus; kaasuste lahendamise eriseminar; õigusalane võõrkeel.

• Neist loetletud õppeainetest baseerub käesoleval hetkel üksnes käsunduslepingu alusel töötavatel õppeülesande täitjatel järgmiste õppeainete õpetamine: asjaõigus, riigivastutus, kohaliku omavalitsuse õigus.

• Ebapiisav on koosseisuliste õppejõudude arv järgmiste ainete õpetamisel: perekonnaõigus ja pärimisõigus teaduskonna Tartu osas, tööõigus teaduskonna Tallinna osas.

Õigusteaduse magistriõppekava kohustuslikud õppeained on: kaasaegne õiguse filosoofia ja teooria; juristi kutse-eetika; haldusprotsess; keskkonnaõigus; maksuõigus; majandusõigus; sotsiaalõigus; intellektuaalne omand; rahvusvaheline eraõigus; tsiviilkohtumenetlus; tsiviiltäitemenetlus; sanktsiooniõigus.

• Loetelus toodud õppeainetest baseerub käesoleval hetkel üksnes käsunduslepingu alusel töötavatel õppeülesande täitjatel järgmiste õppeainete õpetamine: keskkonnaõigus, maksuõigus.

• Ebapiisav on koosseisuliste õppejõudude arv järgmiste ainete õpetamisel: kaasaegne õiguse filosoofia ja teooria; tsiviiltäitemenetlus teaduskonna Tallinna osas.

Igas olulisemas õppeainete grupis on perspektiivis vajalik vähemalt ühe juhtiva õppejõu (professor või kaasprofessor) olemasolu teaduskonnas; selliste õppeainete puhul, mida õpetatakse suuremale arvule üliõpilastele, on vajalik kahe koosseisulise õppejõu olemasolu. Samuti on oluline, et iga täiskohaga töötav akadeemiline töötaja panustab vähemalt kahe kohustusliku õppeaine õpetamisse. Õigusteaduskonna arengukavas nimetatud eesmärkide täitmiseks ja teaduspõhise ning kõrge kvaliteediga õppetöö läbiviimise tagamiseks lähtutakse teaduskonna akadeemilise (õpetava) personali värbamisel ja õppejõudude järelkasvu ettevalmistamisel järgmistest põhimõtetest:

• õppe- ja teadusööks (sh õppearenduseks) piisava ajaressursi vajadust arvestades ja teadusalase sõltumatuse tagamiseks eelistatakse õppejõukohale värbamisel kandidaate, o kellel õigusteaduskonnas töötamise kõrval ei ole töökohustusi teiste tööandjate ees; o kes on omandanud või omandamas doktorikraadi õigusteaduses; o kellel on varasem Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õpetamise kogemus ning selle kohta üliõpilaste positiivne tagasiside;

• õppejõudusid abistavate üliõpilastest õppeassistentide määramisel eelistatakse muu hulgas õppeaineid, mille õpetamiseks on vaja lähiaastatel tagada järelkasvu olemasolu;

• doktoriõppesse kandideerimisel eelistatakse võrdselt tugevate doktoritöö kavandite olemasolul neid kandidaate, kelle doktoritöö seondub valdkonnaga, milles on vaja lähiaastatel tagada akadeemilise personali olemasolu;

• suunatakse õppejõudusid pakkuma üliõpilastele uurimis- ja magistritööde teemasid nendes valdkondades, mille õpetamisel on järelkasvu ettevalmistamine vajalik lähima kümne aasta jooksul.

Kavandatavad tegevused on üldjoontes järgmised:

7

• kaasatakse uusi koosseisulisi õppejõudusid nendes valdkondades, mille õpetamine käesoleval ajal baseerub üksnes käsunduslepingu alusel tegutsevatel õppeülesande täitjatel;

• alustatakse järelkasvu ettevalmistamisega nendes valdkondades, milles on prognoositav vastutava õppejõu emeriteerumine hiljemalt viie aasta pärast;

• alustatakse järelkasvu ettevalmistamisega nendes valdkondades, milles on oluline professuuri täitmine järgmise 7-10 aasta jooksul (Euroopa Liidu õigus; keskkonnaõigus; eraõiguses spetsialiseerumisega perekonna- ja pärimisõigusele, asjaõigusele, tsiviilõiguse üldosale ja võlaõigusele. Järelkasvu tuleb planeerida ka ühinguõiguses ja tsiviilkohtumenetluses. Uutest erialadest on vaja ette valmistada finants- ja pangandusõiguse valdkonda arendav akadeemiline töötaja).

Tegevuskava järgmise viie aasta jooksul (2023-2027) Järgmise viie aasta jooksul jõuab seadusega ettenähtud vanaduspensioniikka (65 aastat) 6 akadeemilist töötajat. See mõjutab järgmiste õppeainete õpetamist:

• õiguse süsteem ja meetod, vene õiguskeel (kõik hetkel õpetavad õppejõud jõuavad pensioniikka);

• õiguse ja õigusmõtte ajalugu, võlaõiguse üldosa, inimene, ühiskond ja õigus; inglise õiguskeel (väheneb neid aineid õpetavate koosseisuliste õppejõudude arv).

Perioodil 2023-2027 kavandatavad tegevused on järgmised:

• uute koosseisuliste õppejõudude kaasamine nooremlektori või lektorina nende valdkondade õpetamiseks, milles koosseisuline õppejõud puudub või mille õpetamiseks olemasolevate koosseisuliste õppejõudude arv on ebapiisav (prioriteedid: vähemalt üks asjaõiguse õppejõud, keskkonnaõiguse õppejõud; perekonna- ja pärimisõiguse õppejõud; võrdlev õigusteadus ja juriidiline meetodiõpetus; õigusteooria ja filosoofia);

• vanaduspensionile suunduvate õppejõudude asemele astuvate uute õppejõudude otsingu ja ettevalmistuse alustamine (prioriteet: õigusteooria, kriminoloogia), sobivate kandidaatide kaasamine õppeaine läbiviimisesse käsunduslepingu alusel, doktorandide vastuvõtmine nimetatud valdkondades;

• Euroopa Liidu õiguse õpetamise võimekuse tugevdamine teaduskonna Tartu osas sellele valdkonnale spetsialiseerunud õppejõu kaasamise näol;

• lisaks uute õppejõudude kaasamisele omab finantsilist mõju ka olemasolevate õppejõudude tõusmine akadeemilisel karjääriredelil (külalislektor või nooremlektor lektoriks (haldusõigus, karistusõigus, riigiõigus, keskkonnaõigus, tsiviiltäitemenetlus, tsiviilkohtumenetlus), lektor kaasprofessoriks (Euroopa Liidu õigus, perekonna- ja pärimisõigus), kaasprofessor professoriks) (karistusõigus; õigusajalugu)).

Tegevuskava järgmise kuue kuni kümne aasta jooksul (2028-2033) Ajavahemikul 2028-2033 jõuavad seadusega ettenähtud pensionivanusesse 3 akadeemilist töötajat. See mõjutab järgmiste õppeainete õpetamist:

• õiguse ja õigusmõtte ajalugu, kaasaegne õiguse filosoofia ja teooria (õppeained jäävad ilma põhiõppejõuta)

• tsiviilõiguse üldosa, ühinguõigus (väheneb neid aineid õpetavate koosseisuliste õppejõudude arv)

Perioodil 2028-2033 kavandatavad tegevused on järgmised:

• vanaduspensionile suunduvate õppejõudude asemele astuvate uute õppejõudude otsingu ja ettevalmistuse alustamine, sobivate kandidaatide kaasamine õppeaine läbiviimisesse käsunduslepingu alusel, doktorandide vastuvõtmine nimetatud valdkondades.