Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Juh

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse

Liit

[email protected]

Teie 05.12.2025 nr VD_25/19

Meie 07.01.2026 nr 10-2/4094-2

Vastuskiri Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse

Liidu pöördumisele

Austatud härra Veskimägi

Tänan Teid põhjalike ja konstruktiivsete ettepanekute eest. Hindame kõrgelt Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidu (ETKL) rolli sektori huvide esindamisel ning sisulise partnerina

kaitsetööstuspoliitika kujundamisel ja rakendamisel.

Nõustun, et Eesti kaitsetööstuse areng viimastel aastatel on olnud märkimisväärne. Samas eeldab

2030. aastaks seatud ambitsioonikate käibe- ja ekspordieesmärkide saavutamine, et riigi

olemasolevad toetus- ja finantsinstrumendid kataksid kaitsevaldkonna ettevõtete elukaart

võimalikult terviklikult ning arvestaksid sektori eripäradega.

Soovin peatuda Teie kirjas tõstatatud peamistel teemadel.

Tootearendustoetus (EKTL punkt 6)

Kuigi kaitsetööstus ei ole eraldi „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse“ (TAIE) arengukavas fookusvaldkonnana määratletud, ei ole see Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) senise rakenduspraktika põhjal olnud kaitsetööstusettevõtetele

sisuliseks piiranguks. Kaitsevaldkonna projektid on olnud oma sisult seostatavad kehtivate TAIE

fookusvaldkondadega, nt digilahendused, tervisetehnoloogiad, energialahendused või ressursside

väärindamine.

Äsja lõppenud TAIE vahehindamise tulemusena tegid hindajad ettepaneku lisada kahese

kasutusega tehnoloogiate arendamine selgemalt sisse kõikidesse teistesse fookusvaldkondadesse.

Plaanime seda ka teha, kuid ehk saame ühiselt panustada kaitsevaldkonna ettevõtjate teadlikkuse

kasvatamisse, et kaitsevaldkonna ettevõtted oleksid paremini kursis olemasolevate

fookusvaldkondade sisu ja EIS-i pakutavate toetusmeetmetega.

Lisaks suunab MKM Vabariigi Valitsuse otsusega ligi 24 mln eurot kaitsetööstuse tootearenduse

toetuseks. Võrreldes olemasoleva tootearenduse toetusega laieneb toetavate tegevuste hulk

(toetatakse lisaks rakendusuuringut ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist) ning toetuse

summa ühe projekti kohta kasvab 6 korda st 3 mln euroni. Läbi hindamiskriteeriumite on tagatud,

et üksnes kaitsetööstuse seotud projektid saavad rahastust.

2 (3)

Skaleerimise toetus (EKTL punkt 7)

Oma olemuselt võiksid skaleerimise vajadusi täna vähemalt osaliselt katta investeeringutoetused,

mis on kirjeldatud tabeli ridades 13 ja 14. Riigiabireeglitest tulenevalt saab teadus- ja

arendustegevuseks, sh. tootearenduseks, anda abi kuni TRL8ni. Investeeringutega seotud riigiabi

andmisel üldjuhul TRL piirangut ei ole, kuid toetuse osakaal on märkimisväärselt madalam.

Näiteks ettevõttete investeeringutoetuste puhul jääb toetuse osakaal 10-20% vahemikku (olenevalt

ettevõtte suurusest). Üldjuhul kasutatakse skaleerimise faasis erinevaid laenu- ja

käenduseinstrumente (nt. kavandamisel on innovatsioonilaen) ning riskikapitali (SmartCapi

Kaitsefond).

Kavandamisel oleva innovatsioonilaenu eelarve on 27 mln eurot ning eesmärk on parandada

ettevõtete ligipääsu kapitalile innovatsioonimahukate projektide elluviimisel, vähendades

turutõrget eelkõige 0,5–5 miljoni euro suuruste investeeringute segmendis. Laen on mõeldud

ettevõtetele, kellel on juba välja töötatud ja valideeritud toode või tehnoloogia, kuid kellel on

raskusi selle skaleerimise, sertifitseerimise või kommertsialiseerimise rahastamisel.

Käibekapitali laen (EKTL punkt 8)

EIS on juba kaardistanud kaitsetööstuses esinevad turutõrked, mis on seotud pikkade arendus- ja

müügitsüklite, konfidentsiaalsuse ja regulatiivsete piirangute, ebapiisavate tagatiste ning

finantsasutuste piiratud valmidusega rahastada militaar- ja kahesuguse kasutusega projekte.

Nõustume, et olemasolevad käibekapitali laenutingimused ei arvesta täna piisavalt

kaitsevaldkonna spetsiifikat. Seetõttu arutaksime heameelega koos ETKLi esindajatega, kuidas

olemasolevaid käibekapitali laenutingimusi muuta kaitsetööstusele sobilikumaks, nt milline võiks

olla omakapitalinõue, maksepuhkuse pikkus vms. MKMi poolne kontakt käibekapitali laenu

teemadel on Evelyn Jõgi ([email protected]).

Kaitsefond (ETKL punkt 9)

SmartCapi senine praktika investeerimisringi kokkupanekul on toetada ettevõtteid:

 tehes koostöös Eesti juhtivate advokaadibüroodega ettevõtetele juriidiline tehingueelne

analüüs (legal due diligence) ning jagades seda huvitatud kaasinvestoritega,

 andes referentsi rahvusvahelistele kaasinvestoritele,

 kapitali kaasamisel SmartCapi võrgustikus läbi ettevõtte-investor tutvustuste.

Juba täna on SmartCapi tavapärane praktika viia Eesti ettevõtteid kokku SmartCapi fondide

võrgustikus olevate investoritega, kellel on huvi Eesti kaitsetehnoloogiate suhtes.

Ühtlasi on SmartCap valmis fondide võrgustikku võimendama ka muudel Eesti kaitsetööstuse

arendamise eesmärkidel. Näiteks osales Estonian Defence Week 2025 üritustel mitmeid SmartCapi

võrgustikust kutsutud fonde, et otsida Eestist potentsiaalseid investeerimisobjekte ja kohtuda Eesti

kaitseettevõtetega.

SmartCapi investeerimisprotsess on seni turupraktikatest lähtuvalt optimaalne ning võimalusel

kapitali kaasamist ja investeerimisringi kokkupanekut toetav, sh vajadusel jagatakse

kaasinvestoritega erinevad investeerimisprotsessi osad, et nendega paralleelselt töötada ja

võimalusel infot jagada. Näen, et kogu protsessi on võimalik kiirendada ettevõtete toetamisel

kapitali kaasamiseks ettevalmistusel, mille osas on SmartCap avatud dialoogiks ja koostööks

EKTL-iga, et leida lahendusi, mis EKTL-i liikmeid kapitali kaasamisel enim abistaks.

SmartCap on avatud koostöö arendamiseks EKTL-iga ning heameelega kaardistame koostöös

EKTL-iga täiendavad sammud, et SmartCapi võrgustikku ja võimalusi veelgi enam Eesti

kaitsetööstuse heaks võimendada. SmartCapi poolne kontakt on fondijuht Sille Pettai

([email protected]).

3 (3)

Suuremahuliste investeeringute laen (EKTL punkt 15)

Suuremahuliste investeeringute laenu temaatika on hõlmatud 2028+ perioodi eelhindamisse, mille

käigus analüüsitakse olemasolevate rahastamisvahendite piisavust ning vajadust muuta

instrumentide mahtu, tingimusi ja riskijagamise põhimõtteid.

Lisaks on Euroopa Liidu 2028+ eelarveperioodis kaitsevaldkond selgelt strateegiline prioriteet

ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu suunatava kaitsevaldkonna rahastamise maht

suureneb märkimisväärselt, avades uusi võimalusi suurinvesteeringute rahastamiseks ja riskide

jagamiseks.

Peame väga oluliseks jätkata sisulist dialoogi EKTL-iga ning kaasata liitu nii uute meetmete

kujundamisse kui ka olemasolevate instrumentide täiendamisse.

Tänan Teid veel kord põhjalike ettepanekute ja senise hea koostöö eest. Eesti kaitsetööstuse areng

on strateegilise tähtsusega nii riigi majandusele kui ka julgeolekule ning oleme pühendunud

sellele, et riiklikud meetmed toetaksid sektori kasvu võimalikult tõhusalt ja jätkusuutlikult.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Kaitseministeerium

Kadri Kala

+372 639 7609 [email protected]