Kaitsetööstuse tootearenduse toetus

18.12.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määruse (edaspidi määrus) alusel viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027)1 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine

kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ meetme 21.1.6.1

„Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumine

21.1.6.11 „Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus“.

Toetusmeetmega aidatakse saavutada Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava) eesmärke ning

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärki nr 1

„Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“.

Toetusmeede aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 (edaspidi

strateegia „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja

selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud

panust strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus)4 artikliga 9 on kirjeldatud seletuskirja

lisas 1, põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ arvestamise analüüs on esitatud lisas 2. Põhiõiguste

harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on esitatud

seletuskirja lisas 3, riskide hindamise tabel lisas 4.

Euroopa Komisjon avaldas 22. aprillil 2025 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697,

(EL) 2021/1153, (EL) 2023/1525 ja (EL) 2024/795, et stimuleerida kava „ReArm Europe“

rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest5. Muudatusega

võimaldatakse liikmesriikidel lisada rakenduskavasse uus erieesmärk ning eraldada

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitseotstarbeliste investeeringute toetamiseks. Kava

„ReArm Europe“ keskmes on Euroopa kaitsetööstuse ja -tehnoloogiate arendamine. Seetõttu

otsustas Vabariigi Valitsus 5. juuni 2025. aasta Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel

(valitsuskabineti nõupidamine) eraldada ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest 23,8

miljonit eurot kaitsetööstuse tootearenduse toetuseks.

Toetusmeetme eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada

uuenduslike ja suure lisandväärtusega toodete väljatöötamist, kaasfinantseerides ettevõtjate

1 RT I, 11.03.2022, 1 2 TAIE arengukava 3 Strateegia „Eesti 2035“ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM/2025/188

rakendusuuringute ja tootearenduse projekte. Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust

iseloomustavad kiired tootearendustsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja

konkurentsivõime. Väga konkreetse turuväljundiga toetuse abil saavad ettevõtjad arendada

välja kaitsevaldkonnaga seotud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt

muudetud toote (sh kahesuguse kasutusega tehnoloogia) või teenuse. Projektide tegevus seisneb

rakendusuuringute tegemises ja tootearenduses, mis tähendab et projekti lõpuks valmib toote

või teenuse laboratoorne või tööstuslik prototüüp. Toetust ei anta seega masstootmiseks ega

tootmisvõime loomiseks, taristusse investeeringuteks või muuks tegevuseks, millel oleks otsene

keskkonnamõju.

Eesti kaitsetööstusettevõtjad on lühikese ajaga saavutanud edu mitmes valdkonnas:

küberturvalisus, autonoomsed maismaa- ja meresüsteemid ning side- ja juhtimistehnoloogiad.

Kui 2020. aastal oli Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht 46 miljonit eurot, siis 2024. a juba 350

miljonit koos üle 400 miljoni euro suuruse müügituluga. Määruse alusel antav toetus aitab

saavutada sektori seatud 2030. a eesmärki jõuda 1,4 miljardi euro suuruse ekspordimahuni ning

2 miljardi euro suuruse müügituluni, keskendudes innovaatiliste kaitsetehnoloogiate

arendamisele ja müügile.

Toetust antakse ettevõtjate projektide selliste arenguetappide elluviimiseks, mis üldjuhul veel

tulu ei too ning seetõttu ei ole nende elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust

tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstusettevõtjad on uued, kiiresti arenevad ettevõtjad.

Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks.

Toetust on kavas anda üle kogu Eesti. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite

ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meedet „Kaitseettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu

Fondi vahenditest kokku 23,8 miljoni euroga, millele lisandub taotlejate omafinantseering.

Riiklikku kaasfinantseeringut toetusmeetme elluviimiseks pole ette nähtud.

Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -

maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. Määrus

kehtestatakse ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi rakendusasutus) innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk

Vahtrus (e-post [email protected], telefon 625 6389) ja strateegiaosakonna välisvahendite

valdkonna juht Rando Härginen (e-post [email protected], telefon 625 6446). Määruse

juriidilise ekspertiisi on teinud rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike

Koppel (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

8. Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused

9. Vaided

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi ja vähese tähtsusega abi,

kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, näitajad ning määratakse

rakendusasutus ja -üksus ning koostööprojektide tingimused.

Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose

ÜSS2021_2027 rakenduskava eesmärkidega.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse

kinnitatud määrusega „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“, mida nimetatakse lühidalt ühendmääruseks.

Ühendmääruse § 1 lõige 2 näeb ette järgmist: „Toetuse andmise tingimustes võib määruses

sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära

tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud

tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole

sätestatud teisiti.“. Ühendmäärus ei näe ette, et kõnesolevas määruses tuleks ühendmäärust üle

korrata. Seetõttu on kõnesolevast määrusest välja jäetud kõik ebavajalikud viited

ühendmäärusele. Vastavad viited esitatakse selguse huvides seletuskirjas.

Lõike 4 kohaselt võib määrusega toetust anda kas riigiabina komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine

grupierandi määrus), artikli 25 või artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abina komisjoni

määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. Toetuse andmine on kooskõlas konkurentsiseaduse

§-dega 30 (riigiabi), 33 (vähese tähtsusega abi) ja 342 (riigiabi andmise luba, sh grupierandiga

hõlmatud riigiabi).

Toetus on üldise grupierandi määruse alusel teadus- ja arendusprojektidele (edaspidi TA-

projektid) antav riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi

määruses TA-projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud

tegevused ja abikõlblikud kulud. Nimetatud määruse alusel antakse toetust artikli 25 lõike 2

punktides b–d nimetatud tegevusteks.

Lõige 5 sätestab, et vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda,

et taotlejale ja partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab

vastama kumuleerimisreeglitele. Seejuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni

kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete

korral. Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud piirmäära 300 000 eurot. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse

vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega

abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega

abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Lõikes 6 sätestatakse riigiabi reguleerivatest sätetest lähtuvad tingimused, millal määrust ei

kohaldata ja mis tulenevad üldise grupirendi määruse või vähese tähtsusega abi määruse

nõuetest. Punktis 4 kehtestatakse muu hulgas, et määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes vastab

üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 sätestatud raskustes oleva ettevõtja tunnustele.

Ühtlasi selgitatakse, et raskustes olevaks ettevõtjaks ei peeta börsil noteerimata väikeettevõtjat

viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit

jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel (iduettevõtja), või ettevõtjat, kelle keskmine

aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20

protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat (kasvuettevõtja)

ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, võimaldades seega teha idu-

ja kasvuettevõtjatele erandi raskustes oleva ettevõtja kindlaksmääramisel. Idu- ja

kasvuettevõtja staatust hinnatakse kõigi taotlejaga seotud ettevõtjate tasandil.

Idu- ja kasvuettevõtjate raskustes olevaks ettevõtjaks mittepidamine on põhjendatud asjaoluga,

et enamik alustavaid teadus- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtjaid ei teeni esimestel

tegutsemisaastatel müügitulu (ei tooda isegi konkreetset toodet/teenust), mistõttu on nad

esimestel aastatel märkimisväärses kahjumis ning nende rahavood sõltuvad investoritest ja

mujalt saadud (tagastamatust) abist. Selliste ettevõtjate eesmärk on ennekõike investeerida

teadus- ja arendustegevusse, selleks et oma esimene toode või teenus välja töötada ja turule

tuua. Sellistest tegevustest tekib selgelt turutõrge, mille korral on riigi sekkumine ja tugi

põhjendatud.

Punkti 5 alusel ei kohaldata kõnesolevat määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,

30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Artikli 7 kohaselt ei saa toetada muu hulgas

investeeringuid, mis tehakse seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põlemisega.

Määruse §-s 2 selgitatakse 11 määruse rakendamiseks vajalikku terminit. Riigiabi andmisel

lähtutakse üldise grupierandi määrusest ja seetõttu on enamiku terminite määratlemisel

kasutatud grupierandi määruse määratlusi. Lisaks on selgitatud kahte terminit:

1) projektiplaan – tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi,

tegevuste uudsuse kirjeldust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi

strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust,

projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi. Projektiplaani põhjal

peab olema võimalik hinnata, kas: a) projekt vastab toetusmeetme eesmärkidele; b) seda on

võimalik eesmärgipäraselt ja kuluefektiivselt ellu viia; c) taotleja on võimeline projekti ellu

viima.

2) teadus- ja arendustegevus – isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille

eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada. Termini määratlus on tuletatud Frascati

käsiraamatust, mis on rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise ja

teatamise juhend.

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata ettevõtjal viia ellu kaitsevaldkonnaga

seotud teadus- ja arendustegevusega projekte, mille tulemusel arendatakse välja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või

teenus. Eesmärk on ka suurendada uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest saadavat

rahvusvahelist müügitulu.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt aitab toetus saavutada järgmisi rakenduskava tulemus- ja

väljundnäitajaid.

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Näitaja Ühik Vahetase

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmissagedus

Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad – 25 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad – 25 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

Toetatavad

ettevõtjad, kes

on peamiselt

seotud

kahesuguse

kasutuse ja

kaitsevõime

edendamisega

Ettevõtjad – 25 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate arvu üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Näitaja Ühik Baastase

(2025)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 19 674

667

SFOS, projekti

taotlus,

projekti-

aruanded

Projekti

rahastamise

otsuse

tegemise ajal

või selle

muutmisel

2. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 20 SFOS,

projektiaruand

ed, äriregister

Peale projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis

on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui üht näitajat püütakse saavutada

mitme sekkumise abil, siis on iga sekkumise kohta esitatud eraldi arvutuskäik.

Lõike 5 järgi seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse

projektidega aidatakse ennekõike saavutada alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni ning teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa

1).

Ühtlasi sätestatakse, et toetusega aidatakse saavutada TAIE arengukava eesmärke. Määrusega

on otseselt sesotud TAIE arengukava üldeesmärgiga „Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja TAIE arengukava alaeesmärgiga „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele

ja innovaatilistele lahendustele“.

Lisaks sätestatakse, et toetusega tuleb edendada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andmise üle otsustamisel hinnatakse strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval

moel järgmiste näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

2) ressursitootlikkus.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt aitab otseselt või kaudselt saavutada

eespool nimetatud näitajaid ja järgida strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ning kirjeldama oma

taotluses, millist (milliseid) näitajat (näitajaid) ja milliste tegevustega projekt aitab saavutada.

Projekti lõpparuandes tuleb kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud tegevused on aidanud

saavutada vastavat (vastavaid) näitajat (näitajaid) ja eesmärki (eesmärke). Toetusmeetme, riigi

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahelist seost on täpsemalt selgitatud seletuskirja lisas 1.

Määruse §-s 4 nimetatakse toetusmeetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse

rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Eelnõu §-s 5 on sätestatud koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide

tingimused lähtuvad komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022,

lk 1-38)6 (edaspidi riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi.

6 Komisjoni Teatis 2022/C 414/01

Lõikes 1 nähakse ette, et toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused,

kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena

loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku nendevahelises

koostöölepingus.

Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis

vastavad partnerite panusele projektis, jagavad nad ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on

oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste tõttu teadus- ja

arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneril

ning teadus- ja arendusasutusel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:

a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, mille puhul

järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.1, või

b) koostöö kaudu, mille puhul järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja

arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et koostööprojektis ei saa toetuse saaja soodsate koostöötingimuste tõttu

teadus-ja arendusasutuse (edaspidi TA-asutus) kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt

üks järgmistest tingimustest:

1) toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;

2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt

levitada, või kui TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused

antakse TA-asutusele täielikult üle;

3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud

kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi,

sissemakseid ja huve;

4) TA-asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

eest turuhinnale vastavat tasu, kui TA-asutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle

või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõtjast partnerile neile juurdepääsu.

TA-asutusele makstavast tasust võib maha arvata projektis osaleva toetuse saaja või ettevõtjast

partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis ellu viidud tegevuse kulude katteks tehtud

rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.

Lõikes 3 ja 4 sätestatakse intellektuaalomandi õiguse eest makstava tasu vastavus

turutingimustele ja kulupõhine arvestus. TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud

intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab

TA-asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on

täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne

turuhinnaga;

3) TA-asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu

sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma

põhikirjalisi eesmärke;

4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile

koostööprojektis osaleva TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi

õiguste suhtes eesõiguse, on TA-asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja

koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise

saamise korral makstavat tasu vastavalt suurendama.

Kuna teadus- ja arendustegevus on oma olemuselt esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole

võimalik enne teadus- ja arendustegevuse algust lõplikult määrata selle tulemusel tekkivaid

intellektuaalomandi õigusi või nende turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne

teadus- ja arendustegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama tingimusi, mille kohaselt

on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb

lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turuhinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse alusel toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud

tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse alusel toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjatele toetust rakendusuuringu või tootearenduse tegemiseks.

Lisaks toetatakse teostatavusuuringu tegemist või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist,

juhul kui need tegevused on seotud konkreetse rakendusuuringu või tootearendusega. Ühtlasi

peab toetatav projekt aitama ka saavutada toetusmeetme tulemus- ja väljundnäitajaid.

Eelnõus kasutatakse rakendusuuringute termineid „rakendusuuring“ ja „tootearendus“ riigiabi

raamistiku tähenduses. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks

kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalat. Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes nii

valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi

tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme valdkondlik ekspertiis.

Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutuvad tehnoloogilise valmiduse tasemete

skaalal vahemikku 3–8. Kuigi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku allmärkuse 60 kohaselt võib rakendusuuring olla tasemete skaalal

vahemikus 2–4, siis tehnoloogilise valmiduse tase 2 on liiga varajane tehnoloogiaarenduse faas,

et eelnõukohase toetusmeetme raames jõutaks tehnoloogiat või toodet arendada piisavalt

kõrgele tasemele nii, et oleks võimalik saavutada ka toetusmeetme üldiseid eesmärke.

Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav teadus- ja arendustegevus on

tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus

tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, sellega

kaasnevad võimalused ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid

ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallid

tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad projektid oleksid tehnoloogiliselt hästi ette

valmistatud. Lisaks peab ettevõtja enne projekti algust teadma, kas ja mil määral on arendustöö

käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul

konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal otsustada, kas rakendusuuringu või

tootearendusprojekti elluviimine on põhjendatud või mitte. Teisisõnu, kui eeluuringu tulemusel

selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projektil puudub äriline väljund, saab selle

teadmise alusel otsustada, et projekt ja sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata.

Lõikes 2 sätestatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid

juhul, kui projekt hõlmab ka kas rakendusuuringut või tootearendust. Väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda

toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel.

Suurettevõtjate puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese

tähtsusega abina.

Lõige 3 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusas

koostöös, nimetades tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on üks

koostööprojektide elluviimise võimalusi ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel

järgida sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö puhul, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste

rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ja

tehakse võrdväärsete partneritena kas rahvusvahelist või teadusasutustega koostööd, on projekti

mõju selle tulemusi rakendavate eri partnerite puhul suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa

koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldisest grupierandi määrusest.

Lõikega 4 seatakse nõue, et toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas põhimõttega „ei

kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artikli 17 tähenduses. Seletuskirja lisas 2 on esitatud kõnesoleva määruse alusel toetatavate

tegevuste suhtes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise analüüs, mille käigus ei

tuvastatud, et määrusega hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele. Samuti tuvastati, et toetatavad tegevused arvestavad kliima- ja

keskkonnaeesmärke ning aitavad neid saavutada. Seetõttu ei ole vaja kehtestada täiendavaid

leevendusmeetmeid. Samas jääb taotlejale kohustus mõelda puutumus kõnealuse põhimõttega

läbi ning taotluses kinnitada, et konkreetse projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei

kahjusta oluliselt“. Puutumust hindab ka rakendusüksus.

Määruse §-s 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud kulud on järgmised rakendusuuringu- ja/või

tootearenduseprojekti ning sellega seotud teostatavusuuringu elluviimiseks ning

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalikud kulud:

1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadusjärgsed maksud ja maksed. See

hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud abikoosseisu niivõrd,

kui nad tegelevad konkreetse tootearendusprojektiga. Lisaks on abikõlblikud seadusest tulenev

lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ning koolituskulu. Abikõlblikud ei

ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte

lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt töötasuga;

2) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste

teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja

intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste

väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsetega seotud kulud;

3) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks;

4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks

prototüübi valmistamiseks vajalike tarvikute ja toormaterjali kulu, uue toote vastavuse

katsetamisega seotud materjali kulu.

Lõikega 2 täpsustatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on abikõlblik patendi ja

muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise

kulu.

Lõikega 3 nähakse ette, et läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli

lihtsustamiseks, peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega.

Lõikes 4 sätestatakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele

projekti partnerite vaheliste tehingute kulud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses määratud

ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud

kulud tekivad.

Lõikes 2 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele

esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning

lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt

31. oktoobril 2029. Lisaks täpsustakse, et projekt peab algama hiljemalt neli kuud pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, tagades nii projekti õigeaegse elluviimise ja

toetusmeetme väljamaksete edenemise soovitud rütmis.

Lõige 3 sätestatakse, et taotleja ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi

nende tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

Lõike 4 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud.

Lõikes 5 nähakse ette toetuse saaja õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

kuni kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud

ja tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt toetusmeetme eesmärkidega ning projekti

tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks.

Lõike 6 kohaselt projekt lõppeb siis, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande

kinnitanud ning teinud selle alusel toetuse saajale lõppmakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta kolm miljonit eurot ja

minimaalne summa 250 000 eurot.

Lõigetes 2–5 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad, lähtudes toetuse saaja ja

partneri tüübist ja suurusest, projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud

riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö projektile, kus

väikeettevõtja toetuse osakaal on 80 protsenti.

Lõikega 6 seatakse piirang, et omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku

omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetust.

Ühendmäärusest tulenevalt on omafinantseering toetuse saaja panus nii projekti abikõlblike kui

ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle

osa, mida toetus ei kata.

3. peatükk

Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peab vastama taotleja, partner ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Määruse kohaselt saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Lisaks

ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ei tohi taotleja ja partneri üle valitsevat mõju

omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.

Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, nagu äriühingud, muud

eraõiguslikud juriidilised isikud või TA-asutused. Partner peab vastama ühendmääruse § 3

lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Välisriigi partneriks võib olla Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa

horisont“ assotsieerunud riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi

Konföderatsioonis registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. Välisriigi

partnerile kohaldatakse selle riigi õigusaktide nõudeid, kus partner on registreeritud.

Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele.

Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning

sisaldama nõutavaid kinnitusi. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja

kinnitust, sh taotleja ja projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10

sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti

tegevuste elluviimiseks ning positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani. Juhul kui projekti

elluviimisse on kaasatud partner, siis peab taotlus sisaldama määruses sätestatud andmeid,

dokumente ja kinnitusi. Projekti elluviimise koht tuleb määrata kohaliku omavalitsuse üksuse

täpsusega, selleks et hiljem oleks võimalik hinnata, kas projekt panustab näitajasse „väljaspool

Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;“

Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3 lõikes 6 nimetatud näitajatega ning kirjeldama

oma taotluses tegevusi, mis aitavad saavutada määratud näitajaid ja strateegias „Eesti 2035“

kinnitatud strateegilisi sihte ning järgida seal sätestatud aluspõhimõtteid. Oluline on, et kõik

taotlejad mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ning riigi pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete, sihtide ja ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud

horisontaalsete põhimõtete, sh regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused ja võimalused

negatiivseid mõjusid vähendada või positiivseid mõjusid võimendada, luues seeläbi vahetute

tulemuste kõrval lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlikke lõhesid.

Projekti taotleja peab kinnitama et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, et saavutada seatud

keskkonnaeesmärgid.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja eelnõustamise kord.

Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või

toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni.

Lõike 2 järgi annab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja

peatamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel.

Lõikes 3 kohaselt lõpetatakse taotluste vastuvõtmine, kui registreeritud taotlustega taotletav

summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, võrdsustub

toetusmeetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid

taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite

vabanemise või toetusmeetmesse lisamise korral.

Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja

dokumente edastatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu.

Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku

digitaalselt allkirjastatuna.

Määruse §-s 13 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist.

Lõikega 1 sätestatakse toetuse taotluse esitamisele eelneva kohustusliku etapina

rakendusüksuse eelnõustamine.

Lõikes 2 nähakse ette, et eelnõustamise käigus esitab taotleja rakendusüksuse ettenähtud vormil

projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise eesmärk

on aidata taotlejal projekti taotluse esitamiseks valmistuda. Eelnõustamise käigus tutvustab

rakendusüksus taotlejale toetuse saamise aluseid, juhib tähelepanu projekti võimalikele

tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste

kõrvaldamiseks. Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette

valmistada ning tagab seeläbi sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide

saavutamise.

Lõike 3 kohaselt annab rakendusüksus eelnõustamise tulemusel projektiplaanile positiivse või

negatiivse eelhinnangu.

Lõike 4 kohaselt ei taga eelhinnang taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse

saamist. Kui eelnõustamise tulemusel pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka

alustada toetuse taotlemist.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja

hindamise korda. Peatükk sätestab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise tingimused ja

korra.

Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette taotluse menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemiseks on ette

nähtud kuni 40 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib

pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või

taotluse täiendamiseks ja muutmiseks.

Lõike 3 sätestab tingimused, mille korral on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata

jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.

Määruse §-s 15 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.

Taotlust hinnatakse kahes etapis.

Lõike 1 kohaselt hindavad taotlusi esmalt vähemalt kaks valdkonnaeksperti ning taotluste

lõpliku hindamise teeb valikukomisjon.

Lõike 2 kohaselt moodustab valikukomisjoni rakendusüksus ning kooskõlastab selle koosseisu

rakendusasutusega ja avaldab koosseisu oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmist.

Lõike 3 järgi peavad valikomisjoni liikmed ja eksperdid hindamisel kinnitama oma erapooletust

ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavate taotlust ja taotlejate suhtes. Juhul

kui valikukomisjoni liikmel või eksperdil on konkreetse taotluse või taotleja suhtes huvide

konflikt, peab ta teavitama sellest rakendusüksust ning end konkreetse taotluse hindamisest

viivitamata taandama.

Määruse §-s 16 kehtestatakse taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika. Projektide valimisel

lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (eespool ja edaspidi

ühissätete määrus) artikli 73 lõigetest 1 ja 2, võttes arvesse perioodi 2021–2027 seirekomisjoni

kinnitatud ajavahemiku 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldisi valikukriteeriume ja -

metoodikat7.

Lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste

valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud on järgmised:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele – hinnatakse

projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute

suurusele, projekti mõju taotlejale (mh konkurentsivõime kasv) ja Eesti

kaitsetööstuse arengule rahvusvahelises võrdluses ning projektiga seotud

väärtusahelatele, projekti mõju valdkondadeülesele koostööle, projekti

mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE eesmärkide

saavutamisele.

20%

Projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti

ellu viia – hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule,

projekti majanduslikku vajalikkust taotlejale ja partneritele ning selle

põhjendatust, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli

35%

7 https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021-

2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf

muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani

asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti

tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti

tulemuste rakendamist.

Projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus

projekti ellu viia ja projekti kuluefektiivsus – hinnatakse toote, teenuse,

tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid

võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos

tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja

teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute- ja

tootearendusalaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi,

intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja kaalutletust, projekti

elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve

põhjendatust.

30%

Projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega –

hinnatakse, kuivõrd projekt on seotud kaitsetööstuse fookusvaldkondade

ja Eesti Kaitseväe võimevajadustega

10%

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega – hinnatakse kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

ja sihtidega ning panust § 4 lõikes 5 nimetatud näitajate saavutamisse.

5%

Valikukriteeriumid on kooskõlas seirekomisjoni üldiste valikukriteeriumitega järgmiselt:

 projekti 1. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 1. üldise valikukriteeriumiga

(projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele);

 projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 2. üldise

valikukriteeriumiga (projekti põhjendatus);

 projekti 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 3. üldise valikukriteeriumiga

(projekti kuluefektiivsus);

 projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 4. üldise

valikukriteeriumiga (toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia);

 projekti 4. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 1. üldise valikukriteeriumiga

(projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele)

 projekti 5. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 5. üldise valikukriteeriumiga

(projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega).

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, taotluse koondhinne kujuneb

valikukriteeriumite alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1

punktides 1–3 sätestatud punktidest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus

ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.

Lõike 4 järgi töötab rakendusüksus välja täpsema hindamismetoodika, lähtudes

valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Hindamismetoodika kooskõlastatakse rakendusasutuse,

korraldusasutuse ja rakendusasutustega, kes nõustavad oma vastutusvaldkonnas Riigikogu

poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide ja

põhimõtete saavutamist. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne

taotluste vastuvõtmise algust.

Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate

seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja

arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust.

Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse

kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja valikukriteeriumite rakendamise tingimused. See

õigus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades kohandada

hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seaduspärasuse ja läbipaistvuse.

Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad

mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on hindamismetoodika rakendamiseks

seaduslik ja kooskõlastatud alus.

Lõige 5 näeb ette hindamismetoodika avaldamise rakendusüksuse veebilehel enne taotluste

vastuvõtmise algust.

Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse

rahuldamise ja rahuldamata jätmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse § 8-s.

Lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus, mis vastab kõikidele määruses sätestatud nõuetele ja kui

see on saanud § 16 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50

või kui see on saanud § 16 lõikes 1 punktis 1–4 loetletud valikukriteeriumite alusel hindeks

vähemalt 2,50 või punktis 5 nimetatud valikukriteeriumi alusel hindeks vähemalt 2,00. Need

lävendid tagavad, et rahastatakse vaid kvaliteetseid projekte.

Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. On tähtis rõhutada, et taotlus

jäetakse rahuldamata ka siis, kui menetluses oleva taotlusega taotletav summa ületab toetuste

rahastamise eelarve vaba jäägi ja seda taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9-s

sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse §

9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud

toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Taotluse rahuldamise

otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2. Taotluse tingimusliku

rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud

maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Taotleja peab taotluse osalise

rahuldamisega nõustuma. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projektid eesmärgid ei ole

saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 3 kohaselt määratakse otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule kindlaks

projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused.

Määruse §-s 18 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda.

Lõike 1 kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise algatama kas rakendusüksus või

toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise

grupierandi määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud abikõlblikkuse perioodi

kestel taotlema rakendusüksuselt viivitamata taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui

toetuse saaja soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib

pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12

sätestatud juhtudele võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei

muuda. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks projekti meeskonna, kulude jaotuse,

aruannete esitamise tähtaja muutmine.

Toetuse saaja võib muudatusi teha ka teistel juhtudel, juhul kui see on kooskõlas üldise

grupierandi määruse tingimustega ja sellest on rakendusüksust teavitatud vähemalt ühe kuu

jooksul enne muudatuste tegemist.

Lõige 2 sätestab, et juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas

riigiabi reeglitega, on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda.

Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Lõige 4 näeb ette, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab

saavutada projekti tulemusi ja muudatus on põhjendatud.

Määruse §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 nimetatud tingimustel ja

juhtudel, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 7. peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist ning

sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.

Lõikega 1 nähakse ette toetuse saaja kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja

järelaruanded. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse

saajale kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas.

Lõige 2 sätestab, et vahe- ja lõpparuanded sisaldavad peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet

projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele.

Lõige 3 sätestab, et lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti tulemustele,

millega aidati saavutada strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ja näitajaid.

Lõike 4 kohaselt kinnitab rakendusüksus vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30

tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Seejuures on rakendusüksusel

õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul, et aruanne kajastaks määruses

nimetatud aspekte adekvaatselt.

Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus aruannete sisuliseks hindamiseks kaasata eksperte, kes

hindavad projekti edenemist ja seatud eesmärkide saavutamist. Eksperdi kasutamise korral

pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest

teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata. Rakendusüksus arvestab aruannete

tähtaegade seadmisel Euroopa Komisjonile seireandmete korralise esitamise üldise

ajagraafikuga.

Lõige 6 näeb ette projekti järelaruande esitamise rakendusüksuse nõudmisel. Projekti

järelaruande eesmärk on hinnata, kas projekt on saavutanud toetusmeetme eesmärgid ning

kuidas on projektiga saavutatud tulemusnäitajad või toetuse eesmärk, mida ei olnud võimalik

määrata projekti lõppemisel. Sellised näitajad on lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote

või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus

katab vaid arendusega seotud kulud ning tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule

sobivaks tegemisega ja kommertsialiseerimisega, ei ole selle projekti raames abikõlblikud.

Seega on projekti mõju võimalik hinnata vähemalt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu.

Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ehk toetust

makstakse tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26.

Lõike 2 kohaselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud

ehk tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on tasutud ning kulusid tõendavad dokumendid on

rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud.

Lõige 3 sätestab, et dokumentide ja tõendite esitamist saab teha kord kvartalis.

Rakendusüksusel on üldiselt kohustus menetleda esitatud kuludokumente 30 tööpäeva jooksul.

Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures.

Puuduste korral on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentides esinevate

puuduste eemaldamist ja määrata selleks tähtaja. Rakendusüksusel on õigus maksete

menetlemine osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul.

Lõike 4 kohaselt tehakse lõppmakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste

saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.

Lõige 5 sätestab toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse tegemise

tingimused.

Lõike 6 kohaselt esitab toetuse saaja välisriigi registris registreeritud partneri kulude

tõendamiseks rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud

partneri asukohariigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ja milles on märgitud, et partneri

kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega,

käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.

8. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Määruse §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõige 1 sätestab, et toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on

seotud kõnesolevas määruses, ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Muu hulgas peab toetuse saaja täitma Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid

tingimusi ja nõudeid, mis kehtivad projektidest avalikkusele teatamisel.

Lõige 2 näeb ette, et toetuse saaja peab lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele

kasutama toetust taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning tagama projekti juhtimise ja eduka

elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Juhul kui projekt

viiakse ellu koostöös partneriga, peab toetuse saaja esitama §-s 5 sätestatud koostöölepingu.

Toetuse saajal on kohustus on säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud

andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aastat alates viimase üksikabi andmisest.

Määruse §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Lõige 1 näeb ette rakendusüksuse õigused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida

projekti elluviimist ning nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada

toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja

rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või eelnõukohases määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust.

Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse

rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega.

Lõige 2 seab lisakohustused. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama

toetuse saajat vastuvõetud otsusest, üldiselt tehakse seda kohe pärast otsuse vastuvõtmist, st kas

samal päeval või järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada riigiabi ja

vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10

aastat alates viimase üksikabi andmisest.

9. peatükk

Vaided

Peatüki ainsas, määruse §-s 24, sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise alused.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud

korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kohustuslik vaidemenetlus teenib

õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitse, halduse enesekontroll ning halduskohtute

töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020

vaiete statistika alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud haldusorganil nii tehtud vigu

parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis

omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste

lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega kui ka kohtuvaidlustele kuluvaid

rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib kohtuvaidlus vahel kujuneda.

Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud

teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

Peale selle juhindutakse finantskorrektsiooni otsuste tegemisel ÜSS2021_2027-s ja

ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud

abikõlbmatuid kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse

saaja ei ole saavutanud projektis lubatud tulemusi ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust.

Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

3. Määruse vastavus ELi õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021,

lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

 komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78));

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74);

 komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023)8.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi kaitsevaldkonnaga seotud tehnoloogiaid,

tooteid ja teenuseid ning seeläbi tõusta väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi.

Otseselt aitab eelnõukohane määrus kaitsetööstusettevõtjatel suurendada uutelt toodetelt ja

teenustelt teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda suurendab maksulaekumisi ja

seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat arvesse võttes on määrusel otsene

mõju majandusele.

Eelnõukohase määruse sihtrühm on Eesti ettevõtjad, kes arendavad kaitsevaldkonnaga seotud

tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Ettevõtjate tegevusega võib alati kaasneda mõningane mõju

keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Tehnoloogiliselt uute toodete ja teenuste

8 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831

väljaarendamisega kaasneb ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja -seadmeid. Uued

tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed koormavad keskkonda üldjuhul vähem kui

eelmiste põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste arendamisel vajaduse korral

rakendada ringsuse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja nende materjalide korduskasutus

ja ringlussevõtt. Lisaks avaldab määrus positiivset mõju ka ressursside parema väärindamise

kaudu. Seega on eelnõukohasel määrusel otsene positiivne mõju looduskeskkonnale.

Määrusel on kõige suurem puutumus Kaitseministeeriumi arendusprojekti konkursiga

(kaitseministri 09.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/63 kinnitatud „Kaitsetööstuse

arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“), mille raames on ettevõtjatel samuti võimalik

taotleda toetust tootearenduseks ja VKEdel innovatsiooniabi. Kõnesoleva toetusmeetme

väljatöötamisel on Kaitseministeeriumiga tehtud tihedat koostööd vältimaks sekkumiste

dubleerimist. Peamised erinevused seisnevad toetatavate tegevuste eesmärgis, sihtrühmas ning

toetuse suuruses.

Kaitseministeeriumi konkursi peamine eesmärk on leida, arendada ja katsetada uudseid

lahendusi valdkondades, mida Kaitsevägi on oma väevõime puhul puudusena tuvastanud.

Sihtrühm on a) alustavad ettevõtjad, kes pole varem tootearendust teinud; b) juba tegutsevad

ettevõtjad, kellel on ennekõike vaja teha hilisema etapi tootearendust ning Kaitseväega

lahenduste koos katsetamiseks. Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot, mis võimaldab

teha lühiajalisi ja vähemas mahus teadus- ja arendustegevust nõudvaid arendusprojekte.

Kõnesoleva määruse sihtrühm on ennekõike eri arenguetapis olevad teadus- ja

tehnoloogiamahukad kaitsetööstusettevõtjad. Toetatavad tegevused on ulatuslikumad ning

suurem rõhk on rakendusuuringutel, mis on aja- ja rahamahukamad. Sellest tulenevalt on ka

toetuse maksimaalne summa ca 15 korda suurem kui Kaitseministeeriumi sekkumisel.

Seos teiste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetmetega on pigem toetav

kui dubleeriv. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a määruse nr 8

„Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“

alusel aidatakse ka kaitsetööstusettevõtjatel teha esmaseid (eel)uuringuid enne toetuse

taotlemist.

SmartCapi kaitsefond võimaldab kaasata investeeringuid, mille tulemusel on ettevõtja

võimeline kõnesoleva toetusmeetme raames välja töötatud lahenduse turule viima. Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 6. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Ettevõtja tootearenduse toetuse

andmise tingimused ja kord“ alusel toetatakse vaid tootearenduse projektide elluviimist ning

selle toetusmeetme vahendid on ammendumas.

Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse

toetus“ alusel jooksvalt avatud taotlusvoorust saadav maksimumtoetus on ligi 10 korda väiksem

ning vooruline taotlemine konkurentsipõhine. Kolme nimetatud toetusmeetme puhul ei ole

kaitsetööstusele eraldi vahendeid eraldatud või teda mingil muul moel eelistatud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse alusel antava toetuse eelarve, mis eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

vahenditest, on 23 800 000 eurot. Toetuse keskmine osakaal on eeldatavalt 60%. Kohustusliku

omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Määrus

esitati arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule.

Tähtaegselt kooskõlastas määruse märkustega Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaitseministeerium

ja Kliimaministeerium. Rahandusministeerium, kellel oli eritähtaeg seoses Euroopa

Komisjoniga toimuva rakenduskava muutmisprotsessiga, kooskõlastas märkustega. Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium tähtajaks määruse

kooskõlastamisest või kooskõlastamata jätmisest ei teavitanud, mistõttu Vabariigi Valitsuse

reglemendi9 § 7 lõike 4 alusel loetakse eelnõu ka nende poolt kooskõlastatuks.

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

Lisa 2. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs

Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise

kontroll-leht

Lisa 4. Riskide hindamise tabel

Lisa 5. Märkustega arvestamise tabel

9 RT I, 19.01.2011, 4

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse

tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste

analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Meede toetab

ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste

eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda

ettevõtluse ja innovatsiooniga. Toetusmeetme tulemusena loob

ettevõtja uue toote või teenuse, mis aitab suurendada ettevõtja

konkurentsivõimet. Toetusmeetme tasemel on võimalik vaid tagada, et

teavitustöö käigus kaasatakse kõik huvigrupid ning kõiki taotlejaid

koheldakse võrdselt.

Toetusmeetmest toetatud projektid võivad kaudselt edendada erinevate

ühiskonnagruppide võimalusi osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning

tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti

taotluses.

Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel)

Sooline võrdõiguslikkus

Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos soolise võrdõiguslikkusega

puudub. Ettevõtlusvaldkonna suurim katsumus on laiemalt naiste

loodud ja juhitud ettevõtete vähesus. Samuti tegutsevad naisettevõtjad

valdkondades, mis ei ole nii tehnoloogiapõhised ja veel vähem

kaitsevaldkonnas, kus tegutsevad militaartaustaga ettevõtjad.

Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali

hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem

riskialtimad ning nende ettevõtted tegelevad vähem arenduse ja

innovatsiooniga. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu

ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole.

Kõnealust toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud

äriühingud, mis on seotud kaitsetööstuse valdkonnaga, olenemata

äriühingu töötajate soost, sama põhimõte kehtib ka partnerite kohta.

Toetus on mõeldud neile ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi

tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning

kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab see meede lahendada

mõnda eelpool nimetatud probleemi. Kuna toetusmeetmega ei toetata

uute ettevõtete loomist, vaid juba tegutsevates ettevõtetes

tootearenduse elluviimist, ei ole sellega võimalik kahjuks lahendada

probleemi, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid.

Toetusmeetme teavitustegevuste abil on aga võimalik tõsta

naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ning

julgustada naisettevõtjaid toetust taotlema. Kõnealuse toetusmeetme

eelarves pole ette nähtud vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik

neid rahastada rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.

Toetusmeetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemaga, vastav hinnang antakse projekti taotluses.

Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ (ei hõlmata rakendamisel)

Ligipääsetavus

Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Toetusmeetmega

tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või

liikumispuue) inimeste füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu

toetusmeetme tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii toetusmeetmega

seotud tegevuste info ja selle edastamise puhul kui ka tegevuste

rakendamise korral võtma arvesse ligipääsetavuse nõudeid ning

tagama nende arvessevõtmise alates tegevuse ettevalmistamisest kuni

selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks toetusmeetme tegevustes

osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus loodud tehnoloogiate

puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid seal, kus see on

asjakohane.

Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ligipääsetavuse

mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel)

Regionaalne tasakaalustatus

Eelnõukohase määruse tasemel on mõju neutraalne või positiivne.

Ettevõtlusvaldkonna peamine probleem on ettevõtjate

konkurentsivõime ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuse

suured piirkondadevahelised erinevused. Oluline on, et ettevõtjate

võimalused tegutseda ja areneda ning inimeste võimalus saada tasuvat

tööd oleks eri piirkondades ühtlasemalt tagatud. Toetusmeetme panust

regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „väljaspool

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Tööjõu tootlikkus (SKP väärtus ühe hõivatu kohta ostujõu alusel) on

selgelt suurem suuremate linnadega piirkondades, ulatudes 2022. a

seisuga Harjumaal 88%-ni ja Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) 76 %-ni ELi

keskmisest, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis seevastu kõigest 66%-ni ning

Lääne-Eestis vaid 58%-ni. Vaatamata suurtele piirkondlike

erinevustele tuntakse vajadust toetuse abil tehtavate tegevuste järele

kogu Eestis, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa

Liidu keskmise.

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu 186 aktiivsest liikmest 79%

tegutsevad Harjumaal, 8% Tartumaal ja 13% ülejäänud Eestis.

Arvestades, et tegu on teadus- ja arendustegevuse meetmega, mis

eeldab juba loodud ja piisavate võimetega ettevõtjaid, siis ei ole

realistlik eeldada, et toetuse taotlemise proportsioonid erineksid

märgatavalt ettevõtjate asukohast. Toetusmeetme tingimused ei takista

vähem arenenud piirkondade ettevõtjatel toetust taotlemast, toetuse

taotlemine on pidevalt avatud ning toetust ei anta mitte pingerea, vaid

lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel. Tõenäoliselt ei ole enamiku

regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste puhul ette näha

otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja

Tartumaad.

Vaatamata eelnevale soovitakse soodustada ka vähem arenenud

regioonide ettevõtjate aktiivset osalemist toetuse taotlemisel.

Väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondade taotlejate suuremas

teavitamises ja nõustamises nähakse selget potentsiaalset mõju

regionaalsete erinevuste vähendamisele. Selleks on planeeritud

järgmised tegevused:

– rakendusüksus korraldab toetusmeetmete teemalisi veebipõhiseid

infoseminare ning tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

võrdse ligipääsu, sh järelevaatamise võimaluse. Veebipõhised

infoseminarid võimaldavad osaleda füüsilisest asupaigast sõltumatult

ning aitavad hoida kokku ka taotlejate ressurssi;

– tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada

parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus

teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse maakondlikke

arenduskeskusi toetuste küsimuses eraldi;

– koos Eesti Kaitse- ja Kosmostööstuse Liiduga jagatakse infot ja ning

nõustatakse väljaspool Harjumaad asuvaid ettevõtjaid;

– rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet vastavatel

maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni

asjakohaste uudiskirjade kaudu;

– ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja

tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste

puhul regionaalse tasakaalustamatuse, siis võtab elluviija selle

leevendamiseks ette asjakohaseid lisategevusi.

Toetusmeetme seire käigus jälgitakse muu hulgas toetuse jagunemist

erinevate piirkondade vahel ja vajaduse korral sihistatakse teavitus- ja

nõustamistegevusi.

Samas, arvestades Vabariigi Valitsuse seatud eesmärki suunata

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid kaitsetööstuse

arendamisse ning Vabariigi Valitsuse otsust kiirendada vahendite

väljamakseid, siis ei ole võimalik seada eritingimusi projektidele, mis

viiakse ellu väljaspool Harjumaad. Selliste tingimuste seadmine

tähendaks kohustuste täitmise ja väljamaksete tegemise

edasilükkumist ning osa vahendite kasutamata jäämise riski.

Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „väljaspool

Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“

Keskkond/Kliima

Toetusmeetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusel ja sellega

seotud projektidel ei ole otsest mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Üldjuhul on teadus- ja arendustegevuse käigus loodud

uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, tekitavad vähem kasvuhoonegaaside heidet

ja jäätmeid ning ettevõtjad kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid,

selleks et nad oleks maailmaturul konkurentsivõimelised.

Kaitsetööstuse puhul tuleb siiski arvestada, et tulenevalt valdkonna

eripärast on selle põhiliseks kliendiks riigid (nende julgeoleku- ja

kaitsestruktuurid), kelle esmane ülesanne on tagada riigi julgeoleku ja

kaitse eesmärkide saavutamine. Samas on enamik NATO riike (kes on

Eesti kaitsetööstuse peamised kliendid) seadnud endale kliima- ja

keskkonnaeesmärke, mistõttu tuleb riigihangetes lähtuda ka

vastavatest kriteeriumitest. Lisaks tuleb arvestada, et

kaitsetööstusettevõtjad loovad kahesuguse kasutusega tooteid ja

tehnoloogiaid, mille kliendibaas on palju laiem ning kliima- ja

keskkonnateadlikum.

Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ressursitootlikkus“

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse

tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs

Määruse alusel toetatavad tegevused ja selle sihtrühm sarnaneb enim rakenduskava meetmele

21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“.

Rakenduskava DNSH-analüüsi (lk 15–16)10 tulemusel järeldati, et rakenduskava meetmel

21.1.1.1 ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Kõnesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on esitatud järgmises tabelis.

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib tuua

kaasa kasvuhoonegaaside heite mõningase

suurenemise, mis tuleneb kohapeal

lisatoodete (kõnesoleva eelnõu puhul

prototüübid ja katselahendused, mitte nt

saritootmine) tootmisest või teenuse

kasutamisest. Samas, nagu on märgitud lisas

1, on uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

pigem kliima- ja keskkonnasõbralikud ning

klient eelistab üldjuhul neid tooteid ja

teenuseid, mis aitavad kliimaeesmärke

saavutada

Kliimamuutustega

kohanemine

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Kaitsetööstuse tootearenduse toetuse

eesmärk on aidata ettevõtjatel luua uusi

kaitse- ja kahesuguse otstarbega lahendusi,

projektid ei käsitle tehnoloogiate arendamist,

mis on seotud kliimamuutustega

kohanemisega. Toetusmeetme raames ei anta

investeeringutoetust

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid

ei arenda eelnõukohase määruse alusel

lahendusi, mis on seotud vee- või

mereressursside säästva kasutamisega.

Arendatakse lahendusi, mis kaitsevad riiki,

sh selle vee- ja merepiiri

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid

ei arenda eelnõukohase määruse alusel

ringmajanduse lahendusi. Arusaadavalt on

iga ettevõtja eesmärk tegutseda võimalikult

kuluefektiivselt, seega jälgivad ka

10 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

eelnõukohase määruse sihtrühma ettevõtjad

uute lahenduste loomisel, et füüsiliste toodete

tootmisel tekiks minimaalselt jäätmeid ja

võimaluse korral saaks neid tooteid

korduskasutada. Samas tuleb mõista, et

kaitsetööstuses arendatakse eeskätt selliseid

tooteid, mille kasutusiga ei pea olema pikk

ning mille eesmärk on vastase rünnakute

tõrjumine või tema võitlusvõime

vähendamine. Selle käigus füüsilised tooted

üldjuhul hävinevad ja neid pole võimalik

korduskasutada

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid

ei arenda eelnõukohase määruse alusel

tehnoloogiad ja tooteid, mis aitavad reostust

vältida või kontrollida. Füüsilistele toodetele

ja nende tootmisele kehtivad üldlevinud

nõuded, mis peavad tagama, et tooted, mis

sisaldavad keskkonnale kahjulikke aineid, ei

lekiks

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Negatiivsed

mõjud tulenevad väljaarendatud

tehnoloogiate, toodete ja teenuste

kasutamisest, aga kõnesoleva määruse alusel

investeeringutoetust ei anta

Kokkuvõttes ei tekita kõnealuse toetusmeetme rakendamine olulist kahju keskkonnale. Pigem

on toetusmeetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna see aitab

kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning nende

puhul kasutatakse tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.

Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et lõplik mõju sõltub nagu iga toote ja teenuse puhul selle

kasutajast. Osa kaitsetööstuse toodangu kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonna ja

ökosüsteemi hävingu, samas seni, kuni sõjaline konflikt püsib, on parim negatiivse mõju

ärahoidmise viis heidutamine, mis tähendab ka tugeva kaitsetööstuse olemasolu, mis suudab

neid tooteid ja teenuseid arendada ning toota.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse

tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri

Lisa 5

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mittearvestatud

Kaitseministeerium

1) Suurendada valikukriteeriumi number 4

„projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud

kaitsetööstusvaldkondadega – hinnatakse, kuivõrd

projekt on seotud kaitsetööstuse

fookusvaldkondade ja Eesti kaitseväe

võimevajadustega“ osakaalu 10 protsendipunktilt

vähemalt 20 protsendipunktini, vähendades

proportsionaalselt esimese kahe valikukriteeriumi

osakaale.

Mittearvestatud.

Selgitame. Valikukriteerium number 4

on sisuliselt kvalifitseerimise

kriteerium, seega ei oma niivõrd

tähtsust selle osakaal, kui et ka

kõnesoleva kriteeriumile on seatud

lävend. Lävend tagab, et vaid need

taotlused, mis on kaitsetööstuse

fookusvaldkond ja arendavad Eesti

kaitseväe võimevajaduste vaates olulist

tehnoloogiat, toodet või teenust, saavad

rahastuse.

2) Eemaldada esimesest valikukriteeriumist mõju

hindamine TAIE fookusvaldkondade eesmärkide

saavutamisele. TAIE 2021–2035 arengukava

fookusvaldkonnad on digilahendused igas

eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused;

kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja

kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti

ühiskond, keel ja kultuuriruum. Kuna antud

fookusvaldkonnad ei ole otseselt seotud

kaitsetööstusega, siis ettevõte peab n-ö otsima

endale vastavuse fookusvaldkondadega, mis paneb

suure osa kaitsetööstuse ettevõtteid ebasoodsasse

olukorda.

Arvestatud.

Valikukriteeriumis number 1 ei ole ette

nähtud hinnata eraldi projekti seost ühe

või mitme TAIE fookusvaldkonnaga

vaid ennekõike mõju TAIE üldiste

eesmärkide saavutamisele. Vastav

üldine viide TAIE

fookusvaldkondadele on seletuskirjast

eemaldatud.

Kliimaministeerium

1) Teeme ettepaneku seletuskirjas asendada

ringmajanduse põhimõtted ringsuse põhimõtetega,

kuna see kirjeldab paremini soovitut st: ptk 4.

määruse mõjud: Ühtlasi saab uute toodete ja

teenuste arendamisel vajaduse korral rakendada

ringsuse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja

nende materjalide korduskasutus ja ringlussevõtt.

Arvestatud.

Peatükis neli on sõnastus muudetud

vastavalt ettepanekule.

2) Riskide hindamise lisas on keskkonnamõjudega

arvestamise real selgitatud: Määruses on sätestatud

§ 7 lõikega 4, et tegevused peavad olema kooskõlas

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega (DNSH) ning

§ 12 lõike 13 kohaselt tuleb taotluses kinnitada, et

projekti elluviimisel jälgitakse DNSH.

Õiged viited on määruse § 6 lõikele 4 ja § 11

lõikele 12.

Arvestatud.

Riskide hindamise tabelisse (lisa 4) on

vastavad parandused sisse viidud.

Rahandusministeerium

1) Määruse § 1 lg 1 ja seletuskirjas on viited

meetme numbrile ja sekkumise nimetusele valed.

Õige info on järgmine: poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärk (a)(vii)

„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime

edendamiseks, seades esikohale kahesuguse

kasutusega võimed“ meede 21.1.6.1

„Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ sekkumine 21.1.6.11

„Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus“.

Määruse enda nimetus võib jääda lühemalt nagu

praegu on, kuna määruse nimetus ja sekkumise

nimetus võivad olla erinevad.

Arvestatud.

Eelnõud ja seletuskirja vastavalt

parandatud.

2) Eelnõu § 9 lõikes 5 on kirjas, et teatud juhtudel

on toetuse maksimaalne osakaal „15 protsenti

suurem“. Õige oleks kirjutada, et toetuse

maksimaalne osakaal on „15 protsendipunkti võrra

suurem“. Ka üldise grupierandi määruse § 25 lg 6

punktis b viidatakse protsendipunktile.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust vastavalt muudetud.

3) Seletuskiri „6. Määruse jõustumine“ sätestab, et

„määrus jõustub üldises korras, st kolmandal

päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist“. Juhime

tähelepanu, et antud toetuse andmise tingimustega

reguleeritakse toetuse andmist rakenduskavasse

lisanduvas tegevuses, millele pole hetkeseisuga

Euroopa Komisjoni heakskiitu. Rakenduskava

muudatus pole ka ametlikult Euroopa Komisjonile

veel esitatud. Seega tuleb arvestada, et antud hetkel

puudub õiguslik alus toetuse andmise tingimuste

alusel toetuse andmiseks ja toetuse andmisega

alustamine toob kaasa riskid, mille eest vastutab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Arvestatud.

Määruset ei allkirjastata enne

rakenduskava muudatuste ametliku

esitamist Euroopa Komisjonile. Juhul

kui Euroopa Komisjon rakenduskava

muudatusi ei kinnita, aga määruse

alusel on juba võetud kohustusi, siis

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

vastutab kaasnevate riskide eest.

Riigi Tugiteenuste keskus

1) Palun eelnõu seletuskirjas selgitada, millise

seirekomisjoni üldise valikukriteeriumiga on

kooskõlas eelnõu § 16 lg 1 punktiga 4 sätestatud

valikukriteerium „Projekti kooskõla taotlusvooru

kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega“.

Arvestatud.

Seletuskirja vastava selgitusega

täiendatud.

2) Seletuskiri peatükk 2: ettepanek lisada

abikõlblike kulude loetelusse teavitamisega

seonduvad kulud.

Mittearvestatud.

Arvestades toetuse määra ja

maksimaalset suurust, siis teavitusega

seotud kulud on minimaalsed ning

kuna eeldatakse, et taotlejal on piisav

finantsiline võimekus nii projekti kui

sellele järgnevaid tegevusi ellu viia,

siis on neil ka võimekus teavitamisega

seonduvaid kulusid katta, arvestades

siinkohal, et need kulud on ennekõike

seotud taotleja töötajate töökuludega.

3) Riskitabel: DNSH viide § 6 lõige 4 (mitte § 7);

Taotluse kinnitus § 11 p 12 (mitte § 12 lõige 13). Arvestatud.

Riskide hindamise tabelisse (lisa 4) on

vastavad parandused sisse viidud.

MÄÄRUS

07.01.2026 nr 1

Kaitsetööstuse tootearenduse toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii)

„Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse

kasutusega võimed“ meetme 21.1.6.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.6.11 „Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse

toetus“ elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(3) Toetust antakse riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 tähenduses; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses.

(4) Üldise grupierandi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse üldist grupierandi

määrust ja konkurentsiseaduse § 342. Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antavale abile

kohaldatakse vähese tähtsusega abi määrust ja konkurentsiseaduse § 33.

(5) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli

3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese

tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike

2 kohaselt omavahel seotud.

(6) Määrust ei kohaldata:

1) vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale, kellele Euroopa

Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;

2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud

juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes

2–6 sätestatud juhtudel;

4) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja

arvatud iduettevõtja, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates

registreerimisest ja kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole

moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõtja, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on

taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel

oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat ning kelle puhul ei arvata aktsia- või

osakapitali hulka ülekurssi; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

2) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi

tööpakettide kaupa ning nende selgelt mõõdetavaid tulemusi, tegevuste uudsuse kirjeldust,

turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle

kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja

majandusnäitajate prognoosi;

3) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring

uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes

kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

5) teadus- ja arendusasutus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt teadmisi

levitav organisatsioon;

6) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille

eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada;

7) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti potentsiaali

hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja

ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja

projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;

8) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;

9) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a tähenduses;

10) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses;

11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsioonivõimekuse suurendamist kaitsevaldkonnaga seotud projektide elluviimisel.

(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või

oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või teenus.

(3) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava väljundnäitajaid:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad;

3) toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime

edendamisega.

(4) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava tulemusnäitajaid:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad aitama saavutada Vabariigi Valitsuse

15. juuli 2021. a protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärke ning Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti

majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ ning arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(6) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning

keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel

järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel

avaldatud selgitavast juhisest:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

2) ressursitootlikkus.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Koostööprojektide tingimused

(1) Toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste

jagamine, tulemuste levitamine, partnerile makstava tasu tingimused ning koostööprojekti

tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku

koostöölepingus. Partnerile makstav tasu peab vastama vähemalt partneri tegevuse tulemusena

tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustele.

(2) Koostööprojektis ei saa toetuse saaja koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse

kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a

teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi

raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) punktis 29 nimetatud tingimus.

(3) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui see tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel

kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud

vähemalt üks lõikes 2 nimetatud teatise punktis 30 nimetatud tingimus.

(4) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole teadustöö tulemusel tekkivad intellektuaalomandi

õigused või nende turutingimustele vastav hind selged, tagab toetuse saaja, et lõikes 3 sätestatud

tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt vaatavad

pooled teadustöö järel üle tasu suuruse ning vajaduse korral muudavad seda, lähtudes teadustöö

tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turutingimustele vastavast hinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused

(1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke, tulemusi ning tulemus- ja väljundnäitajaid

saavutada aitava projekti tegevusi:

1) rakendusuuring;

2) tootearendus;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse teostatavusuuring;

4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse, kui neid tehakse koos rakendusuuringu

või tootearendusega.

(3) Toetatakse ka rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist tõhusas koostöös, kui

tõhusat koostööd tehakse:

1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väike- ja keskmise suurusega

ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu

liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna

üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või

2) ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vahel, kes kannab vähemalt kümme

protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.

(4) Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei

tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks vajalik kulu:

1) projektiga seotud personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1–6, lõikele 4

ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a;

2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja

patendi kulu ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulu;

3) projekti abikõlblikkuse perioodil ostetud või renditud vahendite ja seadmete soetamise kulu

proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;

4) materjali ja tarvikute kulu.

(2) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse

vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.

(3) Abikõlblik on üksnes projektiga otseselt seotud pangaülekandega tasutud kulu.

(4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele projekti partnerite vaheliste

tehingute kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast, kuid hiljemalt

neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(3) Toetuse taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 36 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kuue kuu võrra mõjuval

põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on endiselt seotud käesoleva määruse eesmärkide ja

projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks. Pikendamise

korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

lõppmakse.

§ 9. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimumsumma 3 000 000

eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuse puhul on:

1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;

2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;

3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on:

1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;

2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;

3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on:

1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 28;

2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi

määrusega.

(5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antava toetuse maksimaalne osakaal

on 15 protsendipunkti võrra suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise

grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus, kuid toetuse

osakaal ei ületa 80 protsenti abikõlblikest kuludest.

(6) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest antud tagastamatut toetust.

3. peatükk

Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja on Eesti äriregistris registreeritud äriühing;

2) partner on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Euroopa

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud

riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi Konföderatsioonis (edaspidi

koos välisriik) registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus;

3) taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,

likvideerimis- või pankrotimenetlust.

(2) Kui partneriks on välisriigi juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus, kohaldatakse lõike 1

punktis 3 ja ühendmääruse § 3 lõike 2 nõudeid lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner on

registreeritud.

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamise korral partneri nimi ja registrikood;

2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja;

3) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

4) projekti nimetus, taotletava toetuse suurus, projekti eelarve, rakendamise algus- ja lõppkuupäev

ning eesmärgid ja oodatavad tulemused;

5) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud vorm partneri

andmetega;

6) strateegia „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilisi sihte ja aluspõhimõtteid ning näitajaid saavutada

aitavad tegevused § 3 lõikes 6 nimetatud asjaomaste horisontaalsete põhimõtete kaupa;

7) toetuse taotleja ja ettevõtjast partneri kavandatava teadus- ja arendustegevusse tehtava

investeeringu suurus, uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav

müügitulu ning ettevõtja teadus- ja arendustöötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud

majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu;

8) taotleja ja ettevõtjast partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali

seisuga;

9) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;

10) teave projektile või projekti tegevusele ühest või mitmest teisest meetmest või muudest

kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest varem

eraldatud toetuse ja välisabi kohta;

11) taotleja ja partneri kinnitus omafinantseeringu kohta;

12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

põhiõiguseid ja projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

13) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse eelarvest annab

rakendusüksus teada oma veebilehel kooskõlastatult rakendusasutusega.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletava toetuse summa võrdsustub toetuse eelarve vaba jäägiga,

peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende

esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemise või

rahaliste vahendite lisandumise korral toetuse eelarvesse.

§ 13. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise.

(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil

projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise käigus selgitab

rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele

tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste

kõrvaldamiseks.

(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui

projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.

(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.

Taotluse esitamise aeg on kuupäev, millal taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas.

(2) Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2

nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning

mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

§ 15. Valikukomisjoni moodustamine

(1) Taotluste hindamiseks kasutatakse eksperte ja valikukomisjoni. Taotluse esmase hindamise

viivad läbi vähemalt kaks eksperti.

(2) Valikukomisjoni koosseisu avaldab rakendusüksus enne taotluste vastuvõtmist rakendusüksuse

veebilehel, kooskõlastades selle koosseisu enne rakendusasutusega.

(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Kui valikukomisjoni liige või ekspert on seotud taotluse

ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta teavitama rakendusüksust huvide

konfliktist ning ennast hindamiselt viivitamatult taandama.

§ 16. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses

kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste ühendmääruse § 7 lõikes nimetatud valikukriteeriumite

alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti koondhindest;

2) projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti ellu viia – 35 protsenti

koondhindest;

3) projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus projekti ellu viia ja

projekti kuluefektiivsus – 30 protsenti koondhindest;

4) projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega – kümme protsenti

koondhindest;

5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – viis protsenti

koondhindest.

(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, millest 0 punkti on mitterahuldav ja 4 punkti

suurepärane. Taotlusele antav koondhinne kujuneb valikukriteeriumide alusel antud punktide

kaalutud keskmisest.

(3) Kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1 punktides 1−3 sätestatud

lävenditest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud

keskmisi punkte muuta.

(4) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika

koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika

kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega ja ühendmääruse § 48 lõikes 1 nimetatud

asutustega.

(5) Rakendusüksus avaldab hindamismetoodika enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva

rakendusüksuse veebilehel.

§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja

järgmistele tingimustele:

1) on § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) on § 16 lõikes 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumides saanud hinde vähemalt 2,50;

3) on § 16 lõikes 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähemalt 2,00;

4) taotletava toetuse summa ei ületa toetuse eelarvet.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata vähemalt ühe järgmise asjaolu esinemise korral:

1) taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele;

2) eksperdid või valikukomisjon on taotlust hinnanud lõike 1 punktides 1−3 sätestatud hinnetest

madalama hindega;

3) taotlust ei ole võimalik rahuldada toetusteks ettenähtud eelarvevahendite ammendumise tõttu

ega osaliselt rahuldada;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse projekti elluviimise tingimused ning aruannete

esitamise tähtajad ja kord.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3

nimetatud asjaolude muutmises, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja

vajalikkust ning vajaduse korral ka § 16 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel,

kaasates vajaduse korral eksperte või valikukomisjoni.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus ei aita saavutada projekti eesmärke või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti

abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse

puuduseid või vajatakse lisateavet, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisateabe

esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti

tulemusi ja muudatus on põhjendatud.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 20. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses

kindlaks määratud tingimustel ja tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline

aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Aruannete

vormid kehtestab rakendusüksus.

(2) Projekti vahearuandes kajastatakse projektiplaanis seatud tulemuste saavutamist ja antakse

hinnang projekti edenemise kohta, kirjeldatakse tehtud tööd ja esitatakse järgmise

aruandlusperioodi tegevuskava.

(3) Projekti lõpparuanne peab sisaldama projekti elluviimise kirjeldust ja teavet projekti tulemuste

saavutamise kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete järgimise ja

näitajate saavutamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

(4) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab need tagasi 30 tööpäeva

jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande

täiendamist määratud tähtaja jooksul.

(5) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamisse eksperte. Eksperdi

kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi

kasutamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata.

(6) Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel ja kehtestatud vormil kuni kolme

aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse

müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tasutud kulude alusel.

(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes kuludokumentide

alusel tasutud kulusid. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta

vähemalt 100 eurot.

(3) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse kõige tihedamini üks kord

kvartalis.

(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning

lõpparuande kinnitamist.

(5) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kulu ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,

abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile;

2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata;

3) rakendusüksus on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või toetuse rahuldamise otsuses määratust;

6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

tegevuste elluviimine on ohustatud;

7) toetuse saaja ei täida § 22 lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustust.

(6) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja

rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha

riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ning milles on kinnitatud, et partneri kulud on kooskõlas

üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning

asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.

8. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud käesolevas

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;

2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt;

3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) esitab rakendusüksusele § 5 lõikes 1 sätestatud koostöölepingu;

5) täidab riiklike maksude ja maksete tasumise kohustuse nii, et maksu- ja maksevõlg ei tohi olla

suurem kui 100 eurot, või järgib selle tasumise ajatamisel ajatamiskava.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda taotluses kirjeldatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul

viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust;

5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisega.

(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;

2) kontrollib projekti elluviimist;

3) seirab eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate;

4) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike

lisadokumentidega kümme aastat alates viimase abi andmisest;

5) koostab seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning

edastab aruande rakendusasutusele;

6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

7) koostab ja avaldab ülevaateid toetuse andmisest ja kasutamisest;

8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

9. peatükk

Vaided

§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler