Kiri

1

Ülevaade turismi tegevuskava 2026–2029 eelnõule laekunud tagasisidest

Sisukord

Justiits- ja Digiministeerium ...................................................................................................... 1

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ................................................................................ 3

Välisministeerium ...................................................................................................................... 5

Kultuuriministeerium ................................................................................................................. 6

Kliimaministeerium ................................................................................................................... 7

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ..................................................................................... 9

Eesti Linnade ja Valdade Liit .................................................................................................. 14

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ........................................................................................... 15

MTÜ Eesti Konverentsibüroo .................................................................................................. 19

Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit ........................................................................................... 24

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ............................................................. 29

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................. 31

Eesti Suuratraktsioonide Liit .................................................................................................... 34

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud ....................................................................................... 35

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO .............................................................................................. 38

Lõuna-Eesti Turismiklaster ...................................................................................................... 40

Pärnu DMO .............................................................................................................................. 44

Saarte DMO ............................................................................................................................. 46

Tallinna Strateegiakeskus ........................................................................................................ 46

Tartu linnavalitsus .................................................................................................................... 49

Eesti Spaaliit ............................................................................................................................ 49

Nr Esitaja ja märkus/ettepanek Arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu sätestab Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandena

kaasvastutajana (juhtroll MKMil):

Viime turismiseadusse sisse EL pakettreisidirektiivi

muudatustest tulenevad nõuded ja tõhustame tagatissüsteemi

Justiits- ja Digiministeerium on valmis toetama antud ülesande

täitmist, kuid tegevuse

elluviimine ja ajakava on MKMi kui juhtrolli omava

ministeeriumi määratleda.

Teadmiseks võetud

2. Andmepõhisus ja digitaliseerimine. Turismitegevuskava

suunad ja tegevused valdkonna andmepõhisuse ja tehisaru

kasutuselevõtu osas on mõistlikud ja kohased. Toetame MKMi

ja EISi tegevusi nimetatud teemades ja oleme omalt poolt valmis

jätkama head koostööd MKMi, EIS ja JDMi andmete ja tehisaru

kompetentsikeskuste vahel. Ettepanek on lisada tegevuskavasse

digiühenduste, digikanalite ja digitaliseerimise kohta, et

arvestada tuleb ka ligipääsetavuse nõuete täitmisega, nt Eestit

tutvustavad ning turismiettevõtjate veebilehed ja

äpid, broneerimis- ja piletimüügisüsteemid, reisiplaneerijad jne.

Võimalusel näha toetusmeetmete puhul digitaliseerimise

Arvestatud.

Täiendasime tegevuskava

sissejuhatust, lisades, et kõikide

tegevuste puhul tuleb arvestada

ligipääsetavusega. Täname ettepaneku

eest kasutada Digiriigi Akadeemia

materjale. Soovime teha teiega

koostööd, et tegevuskava rakendajad,

sh EIS, DMOd, erialaliidud saaksid

neid kasutada. MKM turismivaldkond

2

toetamisel ette ka ligipääsetavuse nõuete täitmise toetamist.

Samuti teeme ettepaneku kasutada Digiriigi Akadeemiat uute

materjalide majutamiseks turismivaldkonna ettevõtete ja

töötajate teadmiste tõstmisel (riigiasutuste poolt loodav sisu)

ning rakendada Digiriigi Akadeemias juba olemasolevaid

materjale turismivaldkonna digi- ja teenustealaste teadmiste

arendamiseks.

ise turismiettevõtjatele teadlikkuse

tõstmise materjale ei loo.

3. Isikuandmete kaitse. Tegevuskava eelnõu lk 28 tuuakse

tuleviku tegevuskava täpsemate tegevustena välja

turismisektoris innovatsiooni toetamiseks tehisintellektil

põhinevate lahenduste piloteerimine; uute tehnoloogiate ja

avaandmete rakendamist toetavad tegevused; tööprotsesside

digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh online-broneeritavus);

turismiandmeruumi väljaarendamine, mis koondab mh

külastajate liikumismustrite andmed; turismiobjektide

külastatavuse seirama hakkamine ning külastajate liikumise

haldamine ja hajutamine.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1

kohaselt loetakse isikuandmeteks igasugust teavet tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta ning et IKÜM art 4 p 2

defineerib isikuandmete töötlemisena isikuandmete või nende

kogumiga tehtava automatiseeritud või automatiseerimata

toimingu või toimingute kogumi, nagu nt kogumine,

struktureerimine, lugemine, kasutamine jms. Seega on selge, et

ülaltoodud tegevuskavas esitatud tulevikutegevused hõlmaksid

suures ulatuses isikuandmete töötlemist.

IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine legaalne

üksnes siis, kui selleks esineb vähemalt üks art 6 loetletud

õiguslikest alustest (nt andmesubjekti vabatahtlik nõusolek või

seaduses sätestatud alus). Kui rääkida online-broneerimistest

ning turistide liikuvuse jälgimisest arenduste teostamiseks saaks

asjakohaseks õiguslikuks aluseks olla eelkõige andmesubjekti

vabatahtlik nõusolek. Seda eriti, kuna andmekorje ning andmete

riigi kätte liikumine eeldab, et neid andmeid koguksid

majutusettevõtted. Turistidel aga peab jääma võimalus

reisida/liikuda ning puhata ka ilma, et nende liikumistrajektoor

oleks pideva jälgimise all. Mõistagi peab olema järgitud ka

ülejäänud IKÜM art 5 tulenevaid andmetöötluse põhimõtteid –

vajalikkus, minimaalsus ning eesmärgipärasus.

Arvestades ka eelnõus esitatud tehisintellekti kasutamise soovi

juhime tähelepanu IKÜM art

25, mis käsitleb vaikimisi ja lõimitud andmekaitset, st nõuet, et

isikuandmete kaitse reeglite järgimist tagavad meetodid ja

lahendused peavad olema rakendatud juba toote või teenuse

disainimise algusest peale. Seega palume eelnõu tegevuskavaks

väljaarendamisel sellega arvestada ning esitada eelnõus selged

toimimiskirjeldused meetmetest, mis tagaksid turismivaldkonna

Teadmiseks võetud.

Tegevuste elluviimisel arvestame

isikuandmete töötlemise reeglitega

3

digitaalsel arendamisel isikuandmete kaitse nõuete järgimise.

Kui tegevuskava tulemusena esineb soov koguda isikustatud

andmeid andmekogusse, tuleb ka selles aspektis arvestada

õigusliku aluse olemasolu erisustega. Isikuandmete

andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad

nõuded. Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist,

säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu

puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,

et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused

langetama seadusandja.

Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete

töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete

koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada)

ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Palume

nende märkustega arvestada juba ennetavalt

seadusloomeprotsessides, mis puudutavad isikuandmete

andmekogudesse kandmist

4. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine.

Ettevõtluskeskkonnas riigipoolse halduskoormuse vähendamine

on valitsuse prioriteetide hulgas. Juhime tähelepanu, et

õigusloomeliste muudatustega koormuse vähendamisel tuleb

koostatavas mõjuanalüüsis hinnata ka nõuete leevendamisega

kaasneda võivaid võimalikke riske. Oluline on see

eelkõige just turistidele osutatavate teenuste jätkuvat kõrget

kvaliteeti ja kasutajakogemust silmas pidades. Vastavad

sihtrühma rahulolumõõdikud on tegevuskavas võetud edasisel

hindamisel ka aluseks.

Teadmiseks võetud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

5. Väljundeid toetatavate tegevuste punktid 3 ja 53 on osalt

dubleeriva sisuga. Teeme ettepaneku jätta välja punkt 3, kuivõrd

me ei lähe hetkel edasi Eesti toidu visioonidokumendi

koostamise protsessiga ning punkti 53 (Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu tarneahelani) puhul tuleks

väljundimõõdiku veergu märkida, et rakendatakse lühikeste

tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete

ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetust. Kaie on

viidanud ka vajadusele 53. tegevuse puhul KOV-id vastutajate

realt maha võtta.

Arvestatud.

Kohalikud omavalitsused vastutajate

hulgast välja jäetud ja viide Eesti toidu

visioonidokumendile eemaldatud.

Tegevus 3. ja 53 kokku tõstetud

tegevuseks 53 „Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani“. Vastutaja REM,

kaasvastutajad ettevõtjad ja ettevõtjate

esindusorganisatsioonid.

Väljundmõõdikut täiendatud:

Koostöö lühikese/toimiva toidu

tarneahela loomise nimel on käimas.

Perioodi 2023–2027 lühikeste

tarneahelate või kohalike turgude

4

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise

toetust on rakendatud

6. Esimese tegevussamba väljundeid toetavate tegevuste 3. punktis

„Ettevõtlus ja tootearendus“ tuleks kaotada viide Eesti toidu

visioonidokumendile. Esimese samba tegevus saaks siin olla

„Kohaliku toidu kättesaadavuse parandamiseks rakendatakse

perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste

arendamise toetust“ ja väljundmõõdik, et toetus on rakendatud.

Vastutajate alt tuleks EHRL välja jätta.

Arvestatud.

Vt eelmise ettepaneku selgitust.

7. Punkt 19: Lähtudes olemasolevast raudteetaristust ja sadamate

infrastruktuurist ei pea me käesoleval ajal otstarbekaks uute

siseriiklike laeva- ega rongiliinide teostatavus- ja

tasuvusuuringute läbiviimist. Uute liinide avamise eelduseks on

sobiva taristu olemasolu ning hetkel puudub vajadus vastavate

uuringute järele siseriiklikul tasandil.

Arvestatud.

Uuringu teostamine välja jäetud.

KLIM-i tagasiside põhjal ning REM-

iga läbirääkimiste tulemusel tegevuse

ja mõõdiku sõnastust muudetud

(tegevus uue järjekorranumbriga 19):

Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi

Siseriiklik ja rahvusvaheline

rongiühendus (kiirus, sagedus) on

paranenud ja veomaht on kasvanud, sh

on riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin (KLIM)

(2024. aastal tegid reisijad rongiga 7

933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

8. Punkt 20: Kirjeldatud tegevuse elluviimist takistab asjaolu, et

puudub ühtne ja selgelt määratletud loetelu suurtest

turismihuviga sihtkohtadest. Lisaks tuleb arvestada, et REM-i

pädevuses on maakondlike bussiliinide korraldamine koostöös

ühistranspordikeskustega ning siseriiklike rongi-, laeva- ja

lennuühenduste arendamine. Linnade ühistranspordiliinide

loomine ja arendamine kuulub kohalike omavalitsuste (KOV)

vastutusalasse. Samas lähtuvad maakonnaliinide kavandamine

ning arendamine eelkõige töörände ning kohalike elanike

ligipääsu tagamise vajadustest. Soovitame tähelepanu pöörata

asjaolule, et kirjeldatud tegevuse ning sellele seatud mõõdiku

vahel puudub selge seos ja tasakaal. Lisaks ei ole teada

väliskülastajate ühistranspordiühendustega rahulolu hetke

(baas)tase, mistõttu ei ole ka mõõdiku realistlikkus ja

saavutatavus hinnatav.

Selgitame, et ammendavat loetelu

suure turismihuviga sihtkohtadest ei

saagi olla, see muutub ajas ning

ühistranspordisüsteem peaks sellega

kohanema ehk pakkuma ühendusi

sinna, kuhu inimesed tahavad minna.

Sealhulgas peaks meie ettepanekul ka

maakonnaliinide kavandamine ning

arendamine arvestama kõigi liikujate

huvidega, mitte täitma vaid töörände

ja kohalike elanike huve.

Mõõdik „65% väliskülastajatest

hindab ühistranspordiühendusi Eestis

heaks või pigem heaks“ tugineb EISi

väliskülastajate piiriuuringul. Aastatel

2023–2024 kogutud andmetel

(ankeedi küsimus nr 29) oli ööbinud

väliskülastajate hinnang „pigem hea“

ja „väga hea“ kokku 61%. Täpsustame

5

mõõdiku tegevuskavas järgmiselt:

„65% ööbinud väliskülastajatest

hindab ühistranspordiühendusi Eestis

heaks või pigem heaks vastavalt

väliskülastajate piiriuuringule“

KOV-id lisatud kaastäitjaks.

9. Punkt 21: Tegevused on töös Teadmiseks võetud

Tegevuse mõõdik ümber sõnastatud,

aluseks võetud transpordi ja liikuvuse

arengukava: Loodud on ühtne

piletimüügisüsteem, kus samu

piletitooteid/kanaleid on võimalik

kasutada nii avalikel kui ka

kommertsliinidel sõltumata

transpordiliigist

10. Punkt 22: Tegevuse elluviimine on osaliselt teostatav.

Siseriiklike laevaliinide puhul piirab piletite pikemaajalise

etteostuvõimaluse rakendamist asjaolu, et iga-aastased

veomahtude kokkulepped sõltuvad riigieelarvelisest

võimalustest ning lepitakse üldjuhul kokku alles eelmise aasta

lõpus või käesoleva aasta alguses. Seejärel saab terve

kokkulepitud veoperioodi piletid müüki suunata. Siseriikliku

rongiliikluse puhul sõltub sõidugraafik iga-aastasest

veotellimusest ning täiendavaks piiranguks on raudteetaristu

hooldus- ja remonditöödest tingitud sagedased sõiduplaani

muudatused. Sellest tulenevalt võib pikemaajaline piletite

etteostuvõimalus suurendada vajadust kompenseerida

etteostetud pileteid sõidugraafiku muudatuste korral.

Kokkuvõttes on pool aastat ette piletimüügi võimaldamine

võimalik alles pärast veomahtude ja sõidugraafikute lõplikku

kinnitamist, arvestades eelpool nimetatud asjaolusid.

Teadmiseks võetud

11. Punkt 25: Kavandame vastava uuringu teostamist (ettepaneku

kontakt Andres Ruubas)

Teadmiseks võetud

12. Ebaselgeks jääb, kuidas KOVid saavad vastutada punkt 53

Leiame lahendused, kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani täitmise eest - mis on ootus omavalitsustele

arvestades, et omavalitsused ei tegele toidutootmisega?

Omavalitsuste vastutuse peaks sealt maha võtma.

Arvestatud.

Kohalikud omavalitsused tegevuse

eest vastutajate hulgast välja jäetud

Välisministeerium

13 Töötasime välisministeeriumis nii majandusdiplomaatia

osakonnas kui konsulaarosakonnas turismitegevuskava läbi ja

ainus kommentaar meie poolt on see, et esimese samba

väljundeid toetavate tegevuste tabelis, punktides 5-7 tuleks

välisministeerium märkida kaastäitjaks. Meie esindused töötavad

samuti igapäevaselt koos EISiga nii üldise turismi sihtkohana kui

ka äriturismi sihtkohana.

Arvestatud.

Välisministeerium on lisatud

tegevuste nr 5–7 juurde kaastäitjaks

6

Kultuuriministeerium

14. Turism on Eestile oluline majandusvaldkond ning pikaajaliste

eesmärkide saavutamiseks on

vajalik seada keskpika perioodi eesmärgid ja tegevused.

Kultuuriministeerium on nõus tegevuskavas toodud eesmärkide,

nende mõõdikutele seatud sihttasemete ja planeeritud

tegevustega. Oleme üldiselt nõus ka meie ministeeriumi

vastutada olevate tegevustega ning vastava ajakavaga.

Teadmiseks võetud

15. Palume lk 7 olevas tabelis (esimese samba väljundeid toetavad

tegevused) sõnastada ümber tegevus „Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone“ ning

sõnastada see järgmiselt „Alustatakse ettevalmistusi

rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse

suurürituste hoone rajamiseks“. Väljundmõõdiku kirjeldust

palume välja tuua järgmiselt: „On alustatud ettevalmistusi

sündmusturismi vajadustele vastav piisava suuruse ja

funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste halli

rajamiseks, mis sobib muuhulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise

äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks.

Halli rahastamiseks muudetakse muuhulgas hasartmängumaksu

seadust ja luuakse riiklikult tähtsate spordiobjektide toetamise

fond Eesti Kultuurkapitali juurde.“ Vastavad muudatused on

vajalikud arvestades täna teadaolevat teadmist vastava tegevuse

elluviimise osas.

Arvestatud.

Tegevuse ja väljundmõõdiku

sõnastust vastavalt muudetud.

17. Palume läbivalt kasutuses olevasse turismitoodete loetellu lisada

täiendina mõiste „pärandturism“, st kasutada loetelu läbivalt

järgmiselt: „kultuuri-, loodus-, pärand-, äri- ja toiduturismi

tooted“. Pärandobjektid on väga olulised turismi sihtkohad,

lisaks loetletule,ning võiksid olla eraldi välja toodud.

Arvestatud.

Kuivõrd tegevuskava koostame

turismi pika vaate 20351 (edaspidi ka

pikk vaade) alusel ning selle kohaselt

on fookusvaldkonnad eelkõige

kultuuri-, pärand-, loodus-, äri- ja

toiduturism.

19. Palume lk 8 olevas tabelis reale 5, mis puudutab

turundustegevusi, lisada erinevate reisisihtkoha määratluste

hulka ka „spordisihtkoha“ mõiste. Leiame, et Eestil on piisavalt

potentsiaali olemaks ka spordiürituste ja -tegevuste sihtkohana

piisavalt atraktiivne sihtkoht, eriti kui seda valdkonda läbi

turunduse veelgi võimestada.

Kuivõrd tegevuskava koostame

turismi pika vaate alusel ning selle

kohaselt on fookusvaldkonnad

eelkõige kultuuri-, pärand-, loodus-,

äri- ja toiduturism, siis sporti eraldi

fookusvaldkonnana välja ei too.

Samas ei ole välistatud, et sõltuvalt

sihtturgudest turundatakse ka muid

asjakohaseid turismitooteid.

20. Soovitame lk 15 3. tegevussamba kirjeldusse lisada ka „kohaliku

pärandi“ kui sihtkohti iseloomustava tunnuse, sõnastades vastava

lause järgmiselt: „Eesmärk on arendada eristuvaid, kohalikku

pärandit esile toovaid sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt

kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad

piirkondlikku majanduslikku kasu“.

Selgitame, et dokumendis kirjeldatud

eesmärk ja selle piirid on paigas

turismi pikas vaates. Tegevuskava on

koostatud pika vaate alla ning sellega

ei ole kavas saavutada pikas vaates

seatud eesmärgid, mitte neid muuta.

1 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035

7

Kliimaministeerium

21. 1. Tegevus nr 19. Teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja

siseriiklike reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste

arendamiseks. Tegevuse ambitsioonikus on madal. Teeme

ettepaneku tegevus sõnastada "Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi". KLIMil

on plaanis avada riigieelarve rahastuse toel Tartu-Riia rongiliin.

2029. aastaks tõuseb siseriiklikult veomaht raudteedel.

Arvestatud.

Tegevuse sõnastust muudetud:

Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi muu hulgas on

riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin. REM-iga

läbirääkimiste tulemusel on lisatud ka

siseriiklike ühenduste lähtetasemed:

Siseriiklik ja rahvusvaheline

rongiühendus (kiirus, sagedus) on

paranenud ja veomaht on kasvanud, sh

on riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin (KLIM)

(2024. aastal tegid reisijad rongiga 7

933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

22. 2. Tegevus 21. Arendame reisijate vajadustele vastava

multimodaalse liikuvusteenuse ja piletimüügisüsteemi. Lisaks

REMile on vastutavateks märgitud KliM, TRAM ja

Riigikantselei. Väljundmõõdikuks on Tallinna ja Harjumaa

ühtne piletisüsteemi juurutamine. Ettepanek punkt

tegevuskavast välja jätta või ümber sõnastada koos

väljundmõõdikuga ning märkida vastutajaks üksnes REM.

Täiendavalt on väljundmõõdiku all välja toodud MaaS X-tee

prototüüpimine. Sellisese sõnastuses mõõdik on tegevuskavas

ennatlik, sest tegemist ei ole LIVE keskkonnaga ning käesoleval

hetkel puudub pikem nägemus.

Arvestatud

Vastutajaks REM, kes on teada

andnud, et vastav muudatus on juba

töös. Väljundmõõdiku sõnastust

muudetud, aluseks võetud transpordi

ja liikuvuse arengukava sõnastus:

Loodud on ühtne piletimüügisüsteem,

kus samu piletitooteid/kanaleid on

võimalik kasutada nii avalikel kui ka

kommertsliinidel sõltumata

transpordiliigist

23. 3. Tegevuste 20 ja 22 osas tuleks täiendavalt hinnata

asjakohasust, kas ja milline on kokkupuutepunkt KliMi ja

TRAMiga.

Selgitatud

MKM teadmisel on

Kliimaministeeriumil ja

Transpordiametil suur roll

ühistranspordi korraldamisel Eestis:

Kliimaministeerium määrab

transpordi strateegilise arengu, taristu,

rahastamise ja vastutab

rahvusvahelise ühistranspordi

korralduse eest ning Transpordiamet

vastutab siseriikliku ühistranspordi

igapäevase ja operatiivse

korraldamise eest. Tegevuse 20 (Uue

numbriga 19: Loome või täiustame

ühistranspordiliine suure

turismihuviga sihtkohtadesse) osas

näeme Kliimaministeeriumil ja

Transpordiametil olulist kaastäitja

8

rolli. Transpordiamet kui siseriikliku

ühistranspordi korraldaja on meie

hinnangul otsene vastutaja tegevusel

22 (uue numbriga 21: Võimaldame

siseriiklikel laeva- ja rongiühendustel

pikema pileti etteostuvõimaluse).

TRAM tõstetud kaastäitjaks

24. 4. Tegevus 23: Töötame välja ja rakendame Eesti rattastrateegia

2040. Tegevuse sõnastus ning eesmärgid vajavad täpsustamist

ning Rattastrateegia elluviimiskavaga kooskõlla viimist.

Rattastrateegia ning sellele tuginev esimene elluviimiskava

aastateks 2025–2029 on juba koostatud. Strateegia üldise

väljatöötamise eest vastutas KLIM koostöös TRAMiga.

Rattastrateegia elluviimiskavas on ette nähtud kaks

vastavasuunalist tegevust: 1) Eesti EuroVelo marsruutide

ajakohastamine (2025-2029); 2) Jalgrattaturismi marsruutide

tähistamissüsteemi korrastamine, täiendamine, ajakohastamine

ja kinnitamine (2025-2028). Nende tegevuste põhivastutaja on

hetkel TRAM, partneritena on kaasatud MKM, KLIM, ELVL

ning kohaliku omavalitsuste tasand. Üheks esimeseks sammuks

nende tegevuste elluviimisel on rattaturismi koordinaatori rolli

määratlemine ja vastutusjaotuse kokku leppimine asutuste

tasandil, mis eeldatavasti hõlmab ka EISA kaasatust.

Ühistranspordi teemade käsitlemisel on asjakohane lisada

kaasvastutajaks ka REM.

Arvestatud

Tegevuse sõnastust muudetud

(Rakendame Eesti rattastrateegiat

ning sellele tuginevat elluviimiskava

aastateks 2025–2029) ning mõõdikut

täiendatud (Rattaturismi koordinaatori

roll on määratletud, rattaturismi

arendamise vastusjaotus on kokku

lepitud.)

Selgitame, et tegevuste juures, mis on

seotud ühistranspordiga, on üldjuhul

märgitud vastutavaks või

kaasvastutajaks ka REM.

25. 5. Tegevus 33. Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu. Tuleks

arvestada tegevuse laialdasema ruumimõjuga asulate arengule ja

eluasemevaldkonnale, KOVidele ja kogukondadele ning

analüüsida seoseid koostatava üleriigilise planeeringuga ja

KOVide olemasolevate ning ümberkujundatavate

üldplaneeringutega. Tegevusse tuleks kaasata ka asjakohased

KOVid. Näiteks, Tallinna linna arengusuundadel on

väljapakutud tegevusele väga ulatuslik mõju. Tallinnal on äsja

valminud

"Tallinna tasukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste

analüüs“,

https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-

tasukohase-eluasemepoliitikaarendamise-voimaluste-analuus.

Teadmiseks võetud

Lühiajalise üüri turu teemadega

tegelemisel kaasatakse vastavalt

puutumusele nii teised ministeeriumid

kui ka KOVid. Kaasatavate ring on

laiem – ka nt erialaliidud,

ametiasutused jt. Oleme teadlikud, et

lisaks on taskukohaste eluasemete

kava koostamas ka KLIM, millele

lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemused saavad pakkuda täiendavat

sisendit eluasemepoliitika

kujundamise vaatest.

26. 6. Tegevus 54. Jätkame ettevõtjate ja sihtkohtade toetamist

kestlikkuse märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammi

dega liitumisel. Alates 2026. a sügisest ei ole EIS enam Green

Key väljastav ega toetav asutus, mis omakorda mõjutab: 1)

kestlikkusmärgiste taotlemise toetamist, st KLIM saab omalt

poolt tagada turismisektorile majutusasutuste

kestlikkusmärgisega seotud tegevused, sest ELi ökomärgise

turismi kriteeriumid on hetkel suunatud majutusasutustele, mitte

aga atraktsioonidele ja muudele turismitegevustele. Kui antud

tegevuse juures sõna "toetamise" all saab tõlgendada ka

infopäevi, seminare, juhiseid, siis on sõnastus sobilik. Kui aga

Selgitud

Tegevuses on toetamist käsitletud

selle laiemas tähenduses, st hõlmatud

on ka teadlikkuse tõstmine (nt

koolitused jm). EIS ei hakka

tõepoolest enam Green Key väljastav

asutus olema, kuid toetamise (sh

teatud rahalise toetamise) võimalused

jäävad siiski alles.

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

9

mõeldakse rahalisi toetusmeetmeid, siis peaks EISi tegevuste

osas olema selgus või sõnastust muuta. 2) Kestlikkusmärgiste

arvu. Kui Green Key süsteem muutub, siis see läheb tunduvalt

kallimaks ja keerulisemaks. Praegu on 50 majutusasutust, kellel

on võimalus tulla üle ELi ökomärgise skeemile ning teised

aktraktsioonid, konverentsikeskused jne peavad otsustama, kas

Green Key tasub neile ära. Siht 100 kestlikkuse märgist omavat

või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet

tundub väga ambitsioonikas eesmärk. Eesmärki võiks muuta

lähtuvalt Green Key muudatustega tekkinud olukorrast või panna

vähemalt ootele kuniks on selge, milline roll kestlikkusmärgiste

edendamises hakkab olema EISil.

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas

27. 7. Tegevus 55. Toetame teenussektori energiatõhususe

tõstmist. KLIMil ei ole sel perioodil vahendeid selliseks

toetuseks.

Arvestatud.

Tegevus tegevuskavast välja jäetud.

28. 8. Tegevus 56. Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende

kasutuselevõttu. Tegevuse elluviimise eest on vastutajaks

märgitud KLIM, aga KLIM ei plaani tegevust ellu viia. KLIMil

ei ole plaanis kohandada olemasolevat KHG ja

keskkonnajalajälje hindamise tööriista turismisektorist lähtuvalt.

KLIM on loonud

tasuta mudeli, mida saavad asutused kasutada ja soovi korral

enda jaoks sobivaks mugandada.

Arvestatud.

KLIM vastutajate hulgast kustutatud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

29. Järgmisel tegevuskavaperioodil on oluline tagada Eesti

turismisektori senisest selgem strateegiline fookus,

koostöövõrgustike laiem kaasatus ja võimestamine ning

suure mõjuga arendus- ja turundusprojektide elluviimine.

Rohkem tuleks rõhku panna innovatsioonile, näiteks

tehisintellektil põhinevatele lahendustele ning uute

tehnoloogiliste võimaluste asutuselevõtule turismisektoris.

Selgitatud.

Innovatsioonile ning

koostöövõrgustike kaasatusele ja

võimestamisele suunatud tegevused

on tegevuskavas olemas. Suure

mõjuga turundusprojekte eraldi välja

toodud küll ei ole, kuid siin säilib EIS-

ile paindlikkus neid tegevuskava pika

vaate raamistu piires ise kujundada.

Dokumendis on fookust

konkretiseeritud (iga tegevussuuna

juures ning ülevaatlik tabel on leitav lk

4).

30. Tegevuskavas EISi vastutusalasse kuuluvate tegevuste

elluviimiseks on olemas valmisolek. Turismitegevuskavas

nimetatud tootearenduse, ettevõtluskeskkonna ning

turundustegevused on planeeritud kogu tegevuskava perioodiks

ning neile ei ole võimalik määrata konkreetseid tähtaegu.

Täpsema arendus- ja turundustegevuste plaani 2026. aastaks

edastab EIS Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile

kooskõlastamiseks novembris.

Teadmiseks võetud

31. 1. Soovitame täpsustada leheküljel 3 toodud mõõdiku „Turismi

lisandväärtus, otsene ja kaudne

Arvestatud

Mõõdiku selgitus lisatud lühidalt ka

tegevuskavasse (viide nr 5): Turismi

lisandväärtus (otsene ja kaudne mõju)

10

mõju“ metoodikat ning lisada selgitus, kuidas jõutakse nelja

aastaga ligikaudu ühe miljardi euro suuruse lisandväärtuse

kasvuni. Tegevuskavas on viidatud nii „Majanduspoliitika pikk

plaan 2035“ kui ka „Turismi pikk vaade 2025–2035“

metoodikale, kuid oluline on lisada

mõõdiku selgitus ka tegevuskavasse.

on turismi satelliitkonto metoodikal

põhinev makromõõdik, mis näitab

turismiga seotud ettevõtete poolt Eesti

majandusele loodavat uut

majanduslikku väärtust (kasum,

tööjõukulu, amortisatsioon ja enamik

riigi maksutulu), arvestades nii sise-

kui välisturistide kulutustest tulenevat

otsest ning tarneahelate kaudu

avalduvat kaudset mõju.

Tegevuskavas seatud eesmärk –

turismi lisandväärtuse ligikaudu ühe

miljardi euro suurune kasv nelja

aastaga – põhineb prognoosil, milles

on arvesse võetud turismiettevõtete

käibe kasv, kõrgema lisandväärtusega

segmentide (eelkõige äriturism)

mahukasv ja nende eelistatud

arendamine, turistide suurem

keskmine kulutus ja pikem

peatumisaeg ning muu hulgas ka

eeldatav hinnataseme tõus.

32. 2. Teeme ettepaneku korrigeerida leheküljel 15 toodud

mõõdiku „Väljaspool Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal“

sihttaset, et see oleks realistlikum. Aastaks 2029 seatud sihttase

53% – ei arvesta viimaste aastate arengutrendide, infrastruktuuri

piirangute, hooajalisuse ega transpordiühenduste mõju.

Soovitame viia sihttase vastavusse realistlike kasvuprognooside

ja piirkondade tegelike võimalustega – senine väljaspool

Tallinna ööbimiste osakaal on püsinud vahemikus 47–50%.

Lisaks juhime tähelepanu strateegilisele vastuolule seatud

mõõdikute vahel: ühelt poolt on eesmärgiks suurendada

turismisektori lisandväärtust ning arendada äriturismi, mis

keskendub peamiselt suurematele linnadele, teiselt poolt

soovitakse tõsta oluliselt ööbimiste osakaalu väljaspool Tallinna.

Selgitatud.

Selgitame, et Statistikaameti andmetel

on enne pandeemiat (2015–2019)

toimunud 52–53% kõikidest

ööbimistest väljaspool Tallinna; 2024.

aasta statistika järgi oli väljaspool

Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal

52%. Seega on tase olnud siiski

valdavalt kõrgem kui 47–50%.

Turismi tegevuskava 2026–2029

sihttase 53% 2029. aastaks tähendab,

et 2024. aasta ligikaudselt 50%

tasemelt liigutakse tagasi

pandeemiaeelsele, Eestile juba

iseloomulikule tasemele. Turismi pika

vaate lisandväärtuse kasv peab tulema

mitte ainult ööbimiste mahu

suurenemisest vaid ka külastajate

pikema peatumiste ja kulutuste

kasvust. Regionaalset kasvu toetavad

nii uued ja uuendatud majutus- ja

külastusobjektid väljaspool Tallinna

kui ka tegevuskavas kavandatud

meetmed (nt sihtkohtade arendamine,

regionaalne ja madalhooaja turundus,

ligipääsetavuse parandamine).

Käesoleval hetkel peame 53%

11

sihttaset 2029. aastaks väljakutsuvaks,

kuid realistlikuks.

Strateegilise vastuolu osas selgitame,

et Eesti turismi pikk vaade 2035

seabki mitu suurt eesmärki ja lõpuks

seda, et loome väärtust kestlikult.

Seega tulebki leida tasakaal.

33. 3. Tulenevalt EL direktiividest tulenevatest nõuete muudatustest

ei ole EISil realistlik viia ellu arendustegevust 54. Ettepaneku

muuta vastutajat ja keskkonna märgiste väljundmõõdikut :

Nr: 54.

Teema: Tootearendus;

Tegevus: Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamine kestlikkuse

märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammidega

liitumisel;

Vastutajad: KLIM

Kaasvastutaja/panustaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Keskkonnaagentuur;

Väljundmõõdik: Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse

märgist omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat

turismiettevõtet

Selgitud

EL direktiivist tulenevalt ei hakka EIS

edaspidi tõepoolest enam GreenKeyd

väljastama, kuid toetamise

võimalused on alles. Tegevuses on

toetamist käsitletud selle laiemas

tähenduses, st hõlmatud on ka

teadlikkuse tõstmine, nt koolitused jm.

Lisaks on EIS-il olemas ka teatud

rahalise toetamise võimalused (nii

keskkonnamärgiste väljastajatele kui

taotlejatele).

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas.

34. 4. Äriturismi osakaalu eesmärk (lisada lk) on aastaks 2029 tõsta

24,5%-ni. 2024. aastal langes ärituristide ööbimiste osakaal

20,5%-le. Üheks languse põhjuseks on ebatäpne

majutusstatistika. Kuna tegevuskava fookus on suunatud

eksporditulude suurendamiseks teeme ettepaneku kõikide

tööreiside osakaalu mõõdik asendada välisturistide

tööreiside osakaalu mõõtmisega. Tulemuste täpsemaks

mõõtmiseks tuleb koostöös Statistikaametiga parandada

äriturismi statistika kvaliteeti. Vajalik on teha reisi eesmärgi

märkimine majutuskaardil kohustuslikuks (tegevus 44).

Arvestatud osaliselt.

Turismi pika vaate 2025–2035 põhjal

on äriturismi põhimeetriks äriturismi

osakaal kõikidest välisturistide

ööbimistest majutusettevõtetes

(Statistikaamet). 2023. aasta

baastasemel oli see 23,3% ning pika

vaate sihttaseme järgi peab osakaal

2035. aastaks suurenema 27%-ni.

Tegevuskavas kasutame sama

definitsiooni ning 24,5% sihttase

aastaks 2029 on vahe-eesmärk pika

vaate 2035. aasta sihti silmas pidades.

2024. aastal oli tööreiside osakaal

(sise- ja välisturistid kokku) 20,5%

ning välisturistidel eraldi 18%; 2025.

aasta perioodil jaanuar–september on

näha edasist langust. See kinnitab, et

nii äriturism kui ka selle mõõtmine

vajavad täiendavat tähelepanu, kuid ei

anna praegu piisavat alust pika vaate

eesmärgi või mõõdiku muutmiseks.

Pika vaate mõõdikud on kavatsuslikult

püstitatud stabiilsete ja

fundamentaalsete indikaatoritena ning

12

hoiame 24,5% sihttaseme 2029.

aastaks ja 27% sihttaseme 2035.

aastaks muutmata. Oleme nõus, et

arvestades olulist fookust

eksporditulude kasvule, on

põhjendatud keskenduda ka

välisturistide tööreiside osakaalule.

Täpsustame seetõttu tegevuskava

sõnastust nii, et äriturismi osakaal

tähistab välisturistide tööreiside

ööbimiste osakaalu kõikidest

välisturistide ööbimistest, ning lisame

selle eraldi väljundmõõdikuna

tegevuse „Turundame Eestit

varasemast enam rahvusvaheliste

konverentside ja korporatiivürituste

sihtkohana“ alla. Äriturismi statistika

kvaliteedi parandamine, sh reisi

eesmärgi andmete parem kogumine,

käsitletakse tegevuses 44 koostöös

Statistikaameti ja sektoriga.

35. 5. Teeme ettepaneku lisada kolmanda samba esimeseks

tegevuseks turismisklastri loomine ja selle kujundamine

sektorite üleseks strateegiliseks partneriks. Soovitame luua

turismiklaster, mille kaudu koondatakse võtmeosapooled –

DMO-d, teenusepakkujad, turismiliidud, teadusasutused jmt.

Turismiklaster suurendaks sektori innovatsioonivõimekust ning

looks eeldused süsteemseks ja tulemuslikuks koostööks./…/

Mittearvestatud.

Meieni ei ole jõudnud infot, et sektoris

oleks kujunenud ühine valmisolek või

selge vajadus eraldi klastri loomiseks.

Tegevuskavas on selle eesmärgiga

seotud tegevused juba kaetud –

erinevate teemade lõikes on

kavandatud mitmeid koostööformaate

(nt hariduse ja lühikese

toidutarneahela teemadel). Lisaks

toimub pidev infovahetus ja arutelu

olemasolevates võrgustikes, sh näiteks

turisminõukojas, ettevõtjate

esindusorganisatsioonide ja

ministeeriumi/EIS-i regulaarsetel

kohtumistel ning turismihariduse

ümarlauas. Praegu ei ole seetõttu näha

vajadust täiendava klastristruktuuri

loomist eraldi tegevusena planeerida.

Kui tulevikus kujuneb välja selge

valmisolek ja huvi, saab seda teemat

uuesti päevakorda võtta.

36. 6. Teeme ettepaneku seada äriturismi arendamine ja

turundamine strateegiliseks fookusvaldkonnaks ning

suurendada selle valdkonna eelarvet. Võimalusel tuleks

vähemalt kahekordistada äriturismi arendus- ja

turundustegevuste ning Eesti Konverentsibüroo

sihtfinantseerimise eelarvet, keskendudes ärireisijate

segmentidele, kõrgema

Arvestatud ja selgitatud

Nõustume, et äriturismi turundamine

peaks olema üheks oluliseks

fookuseks ning turismi tegevuskava

eelarve prognoos on selles osas

paindlik ja võimaldab EIS-il

13

lisandväärtusega teenuste arendamisele ning Eesti positsiooni

tugevdamisele MICE segmendis. Samuti soovitame suurendada

rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse

programmi ja toetusmeetme eelarvet, et toetatud konverentside

arv oleks vähemalt 60. Olulise mõjuga konverentside

toetusmeede peab jätkuma ka 2029. aastat, kui lõpeb praegune

struktuurivahendite periood. Ettepanek muuta tegevuste 2 ja

10 sõnastust: /…/

vahendeid tegevuse liigi piires ise

suunata.

Tegevuste sõnastusi muudetud.

Tegevuse nr 3 (vana nr 2) sõnastust

täiendatud: Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldusõiguse

taotlemise programmi rakendamist,

mille eesmärk on rahvusvaheliste

konverentside Eestisse toomine.

Vastutajaks: EKB ja EIS.

Tegevuse nr 10 mõõdikut muudetud:

Aastatel 2026-2028 toetatakse

vähemalt 15 rahvusvahelist

konverentsi aastas (ehk tegevuskava

perioodil kokku 60)

37. 7. Ettepanek lisada ühe lipulaevaprojektina

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine.

Konverentsiturismi valdkonna konkurentsivõime tõstmiseks on

kriitilise tähtsusega Tallinna konverentsikeskuse investeeringu

realiseerimine, mis loob vajaliku taristu rahvusvaheliste

konverentside korraldamiseks. Suurhallid ei sobi reeglina

rahvusvaheliste konverentside

korraldamiseks, sest ruumilahendused ja tehniline varustus on

mõeldud pigem spordiüritusteks.

Arvestatud osaliselt.

Sõnastused läbi räägitud Tallinna

linnaga ning lisatud tegevuseks nr 2:

Käivitame Tallinna Linnahalli

arendamise rahvusvaheliseks

kontserdi- ja konverentsikeskuseks,

töötades välja ruumilise ja

finantsmudeli ning alustades

etapiviisilist elluviimist. Vastutaja:

Tallinna linn ja ettevõtjad

Mõõdik: Koostöös erasektoriga on

leitud lahendus rahvusvahelise

konverentsikeskuse rajamise

küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

MKM ei ole nimetatud tegevuse eest

vastutav, kuid panustab

konverentsikeskuse rajamisse

kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna

parandamise, planeeringute jm

menetluste efektiivsemaks muutmise.

Lisaks panustavad MKM ja EIS

keskuse edaspidisesse edukasse

toimimisse. Seda läbi tegevuste, mis

aitavad tuua Eestisse rohkem

konverentse ja äriturismi.

38. 8. Lisaks tegevusele 13 „Rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste mõju analüüs“ peame oluliseks

nimetada tegevuskavas ka sihtturgude uuringud ning

konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimise, kuna need annavad tegevuskava seireks olulise

sisendi.

Arvestatud ja selgitatud.

Nimetatud uuringute läbiviimine on

tuletatav turismi pikast vaatest ning

tegevuskavast, kuid selguse mõttes

lisasime uuringute läbiviimise ka

tegevuskavasse tegevusi

sissejuhatavasse teksti lk 5 sellises

sõnastuses:

14

Lisaks tegevuskavas väljatoodud

tegevustele, teeb EIS ja MKM ka muid

turismi pika vaate ja tegevuskava

rakendamise valguses vajalikke

tegevusi, mis on nimetatud

dokumentidest tuletatavad, näiteks

EIS-i sihtturgude uuringud ning

konverentsidelegaadi ja

väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimine, mis annavad tegevuskava

seireks olulise sisendi.

39. 9. Lisada tegevusele 5 „Turundame Eestit kui loodus-, kultuuri,

äri- ja toidu reisisihtkoht a

ajakohaste sõnumitega“ väljundmõõdik 2029. aastaks

rahvusvaheliste meediakajastuste arv

1200 ja ulatus 620 miljonit.

Arvestatud osaliselt.

Väljundmõõdikut täiendatud

rahvusvaheliste meediakajastuste arvu

ja ulatusega, kuid kuivõrd pakutud

tase – 1200 miljonit ja 620 miljonit –

oli 2024. aasta tase ning eesmärk on

siiski liikuda kasvu suunas (igal aastal

eelmisega võrreldes suurem kajastuste

arv ja ulatus), siis on

väljundmõõdikuks märgitud, et 2029.

aastal peaks rahvusvaheliste

meediakajastuste arv olema 1500

miljonit ja ulatus 700 miljonit.

40. 10. Lisada tegevustele 7 „Turismi B2B müügiedendustegevused

sihtturgudel ja 49 „Turismisektori tööprotsesside

digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine“ mõõdik

„Rahulolu EISi teenustega“ skaalal 1–5 vähemalt 4.

Selgitatud.

Turismi pika vaate ja selle alla

koostatava tegevuskava mõõdikute

süsteem keskendub tegevuste

tulemuste ja mõju hindamisele, nt

turismi lisandväärtus, ööbimiste

osakaal, kestlikkuse näitajad.

Rahulolu EIS-i teenustega on pigem

teenuse kvaliteedi mõõdik, mis ei ole

otseselt seotud kavandatud tegevuste

eesmärkide saavutamisega. EIS-i

teenuste kvaliteedi hindamine on

kindlasti oluline, kuid seda saab teha

eraldi seire- või kvaliteedihindamise

raames, mitte tegevuskava

põhitegevuste mõõdikuna.

41. 11. Soovime täiendada tegevuse 15 kirjeldust järgmiselt:

Jätkame VisitEstonia/PuhkaEestis turismiinfosüsteemi

arendamist, et suurendada Eesti turismiettevõtete rahvusvahelist

nähtavust, integreerida infosüsteem erinevate rakenduste ja

platvormidega ning luua ettevõtjatele lisandväärtust oma äri

arendamiseks ja välisturundustegevusteks.

Arvestatud.

Tegevuse nr 14 (vana nr 15) sõnastust

muudetud vastavalt.

Eesti Linnade ja Valdade Liit (Tartu Linnavalitsuse ettepanekud,

mida ka ELVL toetab)

42. /…/ Seetõttu teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku, et

turismitegevuskavas rõhutatakse regionaalsete lennuühenduste

Arvestatud

15

rolli kui olulist tööriista turismipoliitika ja regionaalarengu

eesmärkide saavutamisel. Tartu lennuliin toetab otseselt Eesti

turismi pika vaate sihti, hajutada välisturiste pealinnast

väljapoole, tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ning

soodustada tasakaalustatud ja kestlikku arengut“.

Tegevuskavasse lisatud tegevus nr 32:

Jätkame Tartu lennuühenduste

hoidmise toetamist riigieelarvest.

Mõõdikuks on ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna aastal 2029 53%

(baastase 2023. aastal oli 52%)

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

43. Esmalt tunnustus tehtud suure töö eest, paljud nelja-aastased

eesmärgid on ülihästi sõnastatud ja üldine formaat on väga head.

Teadmiseks võetud

44. Kas tegevuste kavandamisel on hinnatud nende panust

lisandväärtuse kasvu eesmärki, määratletud peamised

tooted/teenused ja sihtrühmad piirkonniti ning kasutatud (või

kavandatud) mõju arvutusmudelit?

Selgitatud.

Tegevuste kavandamisel on hinnatud

nende eeldatavat panust turismi

lisandväärtuse kasvu, tuginedes

MKM-i, EIS-i ja teiste

turismiökosüsteemi osapoolte

eksperthinnangutele ning MKM-i

tehtud arvutustele, mis on tegevuste

lõikes erineva detailsusega, kuna

mitmete tegevuste mõju

lisandväärtusele on ülimalt keeruline

kvantitatiivselt hinnata. Tegevuskava

seab riiklikul tasandil fookusesse

kõrgema lisandväärtusega

turismitooted (loodus-, sündmus-, äri-

ja toiduturism), samas on peamiste

toodete/teenuste ja sihtrühmade

täpsem määratlemine piirkonniti

eelkõige DMO-de ja teiste

regionaalsete partnerite strateegiate ja

tegevuste ülesanne

45. Veidi ebaselgeks jääb, mis on fookuses, sest erinevad variandid

käivad dokumendist läbi:

o lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism)

turismitooted

o Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi

nutikas ja andmepõhine turundus

o turundame Eestit kui loodus-, kultuuri, äri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega

o jätkame võimalusel ka teiste valdkondade turundamist, nt

heaolu- ja atraktsiooniturism

Arvestatud ja fookust täpsustatud.

Fookused on dokumendis välja toodud

viie tegevussuuna lõikes:

1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja

loodusturismi toodete

arendamine, turundamine ja

toetamine

2. Uute ja sagedasemate

otselendude saamine ning

digiühenduste parandamine.

3. DMOde koostöö, mis toetab

ettevõtjaid kohalike teenuste

arendamisel ja digikanalites

kättesaadavamaks tegemisel,

eesmärgiga suurendada

piirkonna turismi

lisandväärtust.

4. Turismihariduse parandamine,

turismialase regulatsiooni

kordategemine ja

16

lihtsustamine ning

varimajandusega tegelemine.

5. Turismisektori innovatsiooni,

digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamine,

andmete parem kättesaadavus

ning toidu tarneahela

probleemide lahendamine.

46. Läbivalt on tegevuste vastutajad ebaselged, tihti mitu vastutajat

või ilmselge riigi tegevuse osas vastutajaks on pandud ettevõtjad;

pole selge, et kui vastutajad liidud, kas siis ka selleks eelarve ette

nähtud, need peavad olema kooskõlas. Teeme ettepaneku, et ühe

tegevuse puhul saab olla 1 peavastutaja, teised on kaasvastutajad.

Palume selgitada, kuidas kujuneb eelarve, kui vastutaja pole

MKM, EIS või mõni teine riiklik asutus?

Arvestatud ja selgitatud.

Läbivalt on tegevuste eest märgitud

üks peavastutaja (ja ülejäänud

kaasvastutajad), välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloomust tulenevalt on

asjakohane märkida mitu vastutajat.

Selgitame, et juhul, kui vastutaja ei ole

MKM, EIS või mõni teine riiklik

asutus, siis nende eelarve täpsem

kujunemine ei ole teada. Dokumendis

on nende osas välja toodud sellised

tegevused, mille osas on neil

eeldatavasti loomulik ärihuvi.

Ettevõtjate vastutus seisneb näiteks

omaenda toodete ja teenuste

arendamises (tegevus nr 4), omaenda

töökeskkonna atraktiivsemaks

tegemises (tegevus nr 37) jm taolises.

47. Tegevussamas 1 Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone" osas

on meil kommentaar, et tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse.

Me ei saavuta Turismi pika vaate lõppeesmärki, kui järgmeva 4.

a jooksul selles osas midagi ette ei võeta. Eesti vajab

konverentside, korporatiivsündmuste ja muude äriürituste arvu ja

välisdelegaatide arvu kasvatamiseks spetsiaalselt nende ürituste

vajadustest lähtuvalt disainitud multifunktsionaalset

konverentside, suurürituste ja messide keskust. Kultuuri- ja

spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma

põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat

ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning

konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele

kallis. Eesti konkureerib sihtkohtadega, kus sellised keskused on

olemas nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja

ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita

ilma sellise keskuseta. Vastutaja on kas MKM või Tallinna LV

või EIS. Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli,

mis võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2: Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad.

Väljundmõõdik: Koostöös

erasektoriga on leitud lahendus

rahvusvahelise konverentsikeskuse

rajamise küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

17

spordisündmusi ja kultuuriüritusi ning suurendaks

väliskülastajate ööbimiste arvu, peame samuti oluliseks, aga see

ei asenda konverentsikeskust.

48. EHRLile on väga oluline teema kohaliku toidu jõudmine

restoranidesse ja seetõttu teeme ettepaneku sõnastada

konkreetselt eraldi tegevusena: Tugevdada kohaliku toidu

tarneahelat kui Eesti toidujulgeoleku ja turismi

konkurentsivõime alust, vastutaja REM, kaasvastutajad

ettevõtjad, EHRL, Külalislahkuse Klaster, Näiteks võiks olla

eesmärk: Valminud on platvormi ja logistikamudel, mis ühendab

tootjad, restoranid ja tarnijad ning võimaldab kuluefektiivset,

läbipaistvat ja kvaliteetset kohaliku toidu liikumist. Või kaaluda

pilootprojekti läbiviimist mõne olulise eesti tooraine osas,

näiteks kala.

Selgitatud.

Tegevuse sõnastus on kujunenud

koostöös REM-iga, kes on nõustunud

tegevuse enda kanda võtma just

sellisel kujul: Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani. Väljundmõõdikut on

täiendatud: Koostöö lühikese/toimiva

toidu tarneahela loomise nimel on

käimas. Perioodi 2023–2027 lühikeste

tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise

toetust on rakendatud. Mõõdik on küll

mõnevõrra üldine, aga jätab teatud

paindlikkuse lahenduste leidmisel ja

võimaldab ka näiteks logistikamudeli

piloteerimist juhul, kui koostöö käigus

selleni jõutakse.

49. Paljudes tegevustes on vastutajad ettevõtjad, nt 4,16, 17, 26, 37

jne   - millised ressursid selleks ette nähakse MKM-EIS poolt?

Selgitatud.

Ettevõtjate vastutus seisneb eelkõige

omaenda toodete ja teenuste

arendamises, mille vastu peaks

ettevõtjatel olema loomulik äriline

huvi.

Nende tegevuste jaoks ei ole MKM

ega EIS eraldi rahalisi vahendeid

planeerinud, kuna tegemist on

ettevõtjate loomuliku panusega

turismisektori arengusse. Ettevõtjate

kaasamine vastutajate või

kaasvastutajatena aitab näidata

tervikpilti ning rõhutab, et soovitud

kasvu saavutamine eeldab panust

kõigilt sektoriosalistelt.

Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat

oleme tegevuskavas siiski

korrastanud: seal, kus võimalik,

oleme jätnud vaid ühe vastutaja ning

ülejäänud on kaasvastutajad;

ettevõtjate vastutus on jäetud vaid

nende tegevuste juurde, kus tõepoolest

on ettevõtjatel kandev/oluline roll.

Näiteks omaenda toodete arendamine,

töökeskkonna paremaks uutmine jm.

18

50. Tegevus 16 eesmärk, et 65% teenustest oleks reaalajas online-

broneeritavad, on iseenesest õige ja toetab Eesti

välisturuvõimekust, kuid pole arusaadav, mis see tegelikult on,

Eesti booking.com? Kas see on vajalik?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

51. Punkt 25 ütleb: Viime läbi sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi

parvlaevade tasumõju kohta muu hulgas ettevõtlusvabadusele ja

turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale ja selle tähtaeg on 2029? Saarte turismiettevõtluse

konkurentsivõime tagamiseks on ääretult oluline, et mõjuanalüüs

saab tehtud kiirest. Parvlaevaühendust ja selle hinnapoliitika on

suursaarte turismiarengut kõige enam takistav tegur, eriti

kahetsusväärne on, et pole olnud võimalik teha turundusalast

koostööd

Arvestatud

Mõõdikut täiendatud selliselt, et

parvlaevade üleveotasude mõju

ettevõtlusele ja turismile peab olema

hinnatud 2026. a.

52. Tegevus nr 27 peaks olema EIS ka vastutaja (ligipääsetavus) Arvestatud.

EIS on märgitud vastutajaks

53. Tegevus nr 29 Mainitud peaks olema kuidas, milliste

tööriistadega riik toetab turistide jõudmist väljapoole Tallinnat.

Milline on sihitud turundus regionaalsetele võimalustele?

Selgitatud.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetab terve kolmas sammas,

aga tegelikult ka teised tegevused.

Eelkõige DMO-de kaasrahastamine ja

koostöötegevused nendega,

tootearenduse toetamise tegevused,

digitaliseerimise toetamise tegevused,

koostöö transpordivaldkonnaga jne.

54. Tegevus nr 30: Arendame süsteemselt ettevõtlikkust,

ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja

külalislahkust, põhifookusega väljapool Tallinna - peavastutaja

peaks olema ka EIS ja Maakondlikud arenduskeskused

Selgitatud.

Maakondlikud Arenduskeskused

kaasvastutaja rollis, kuivõrd nende osa

on eelkõige ettevõtlusteadlikkuse

tõstmine. EIS ei sobi selle tegevuse

vastutajaks, kuna tegevuse fookus on

ettevõtlikkuse, ärimudelite ja

müügivõimekuse arendamisel

kohalikul tasandil ja seda saavad kõige

vahetumalt paremini teha just

Maakondlikud Arenduskeskused ja

DMOd (mõlemad kaasvastutajad).

55. Tegevuses 33 „Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu“ puudu

kaasvastutajatena turismiliidud, DMOd, Eesti Korteriühistute

Liit, kas neid ei kaasata?

Selgitatud.

Lühiajalise üüri turu teemadega

tegelemisel kaasatakse erinevad

osapooled vastavalt puutumusele, sh

ka liidud, teised ministeeriumid,

KOVid jt.

Kõik kaasatavad osapooled ei ole aga

seetõttu tegevuse elluviimise eest

19

kaasvastutavad, st neile ei ole vajalik

määrata kaasvastutuse ülesandeid.

56. Tegevus nr 38: Jätkame turismihariduse hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua korraldamist vähemalt kord aastas   - 1

kord aastas ei täida ümarlaua funktsiooni

Arvestatud.

Tegevust muudetud – ümarlaua

korraldamine peaks toimuma

vähemalt kahel korral aastal.

57. Tegevus 49 „Jätkame turismisektori tööprotsesside

digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist – toetame

tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste

online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest

nõustamise ja mentorteenuste abil“ abikõlblikud taotlejad

võiksid olla ka erialaliidud

Mittearvestatud.

Tegevuskava on strateegiline

dokument, mis ei määratle toetuse

detaile. Detailid, sh taotlejate ring,

sätestatakse rakendusaktides ja

toetuse tingimustes. Seal on võimalik

kaaluda erialaliitude kaasamist, kuid

arvestades sellega, et tegemist on

eelkõige ressursihaldustarkvaradega

seonduva toetusega ning meile

teadaolevalt erialaliidud ei halda

selliseid operatiivseid ressursse ega

tööprotsesse, mille digitaliseerimist

see meede toetab, siis nende lisamine

taotlejana ei pruugi eesmärgipärane

olla.

58. Tegevus nr 56 „Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende

kasutuselevõttu“ vastutajad peaks olema KLIM, mitte sektor

Selgitatud.

Tegevus tegevuskavast välja jäetud,

kuna süsiniku- ja keskkonnajalajälje

mudelite kohandamine on pigem

tehniline ja spetsiifiline teema, mis ei

sobi tegevuskavasse. Teema jääb

siiski oluliseks suunaks, mida saab

edendada taustal üldiste kestlikkuse

tegevuste ja koostöö kaudu.

MTÜ Eesti Konverentsibüroo

59. Tegevussamas 1

Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele nõudlusele vastava

multifunktsionaalse suurürituste hoone"

Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse

konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse.

Eesti vajab konverentside, korporatiivsündmuste ja muude

äriürituste arvu ja välisdelegaatide arvu kasvatamiseks

spetsiaalselt nende ürituste vajadustest lähtuvalt disainitud

multifunktsionaalset konverentside, suurürituste ja messide

keskust. Suurhall ei ole konverentsikeskus. Kultuuri- ja

spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma

põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat

ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning

konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele

kallis.

Arvestatud osaliselt.

Lisatud tegevus nr 2: Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad.

Väljundmõõdik: Koostöös

erasektoriga on leitud lahendus

rahvusvahelise konverentsikeskuse

rajamise küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

20

Eesti konkureerib sihtkohtadega kus sellised keskused on olemas

nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja

ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita

ilma sellise keskuseta.

Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli, mis

võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi spordisündmusi

ja kultuuriüritusi ning suurendaks väliskülastajate ööbimiste

arvu, peame samuti oluliseks, aga see ei asenda

konverentsikeskust.

Vastutajad peaksid selle teema juures olema MKM ja EIS.

EKB poolt oleme igati valmis kaasa aitama valdkonna info,

näidete, parimate praktikate ja kontaktidega parima

funktsionaalsuse ja lahenduste planeerimiseks.

MKM ei ole nimetatud tegevuse eest

vastutav, kuid panustab

konverentsikeskuse rajamisse

kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna

parandamise, planeeringute jm

menetluste efektiivsemaks muutmise.

Lisaks panustavad MKM ja EIS

keskuse edaspidisesse edukasse

toimimisse läbi tegevuste, mis aitavad

tuua Eestisse rohkem konverentse ja

äriturismi.

60. Punkt 2 - "Jätkame rahvusvaheliste konverentside

korraldajate aitamist korraldusõiguse taotlemisel”

Aitamine peaks olema täpsemalt sisustatud. EKB kannab hea

meelega jätkuvalt juhtivat rolli korraldajate aitamisel

korraldusõiguse taotlemisel. See tegevus vajab aga kindlasti

korraldusõiguse taotlemise programmi jätkumist ja selleks

vajalike rahaliste ressursside olemasolu riigi poolt. Hetkel ei ole

eelarve poolt välja toodud. Mõõdikuna toodud ICCA edetabeli

positsiooni 42. koha saavutamist peame ebarealistlikuks ilma

konverentsikeskuse olemasoluta.

Arvestatud.

Sõnastust täpsustatud (ja nüüd on

tegevus nr 3): Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldusõiguse

taotlemise programmi rakendamist,

mille eesmärk on rahvusvaheliste

konverentside Eestisse toomine

(näiteks tutvustusmaterjalide

koostamise, korraldusõiguse

taotlemiseks konverentsil osalemise ja

kohavaatluse kulude katmist).

Konverentsikeskuse rajamisega

seonduv tegevus samuti lisatud (vt

eelmise ettepaneku selgitust).

61. Punkt 6 - "Turundame Eestit varasemast enam

rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste

sihtkohana”

See on ülioluline tegevus äriturismi kasvatamiseks ja

tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Kas selleks on ette

nähtud ka rahaliste vahendite kasv eelarve jaotumise lõikes,

vajalike kompetentside olemasolu EIS’i struktuuris, EKB

sihtfinantseeringu jätkumine ja võimalik kasv? EKB poolt

kinnitame valmisolekut olla kaastäitja ja partner tegevuste

elluviimisel.

Selgitame, et tegevuskavas ei ole

konkreetsete tegevuste eelarveid välja

toodud. Eelarve prognoosis on jaotus

tegevuse liikide lõikes ning EIS-ile

säilib teatud paindlikkus vahendeid

suunata. Kuivõrd äriturism on üks

olulistest fookustest, siis on võimalik

suunata rohkem ressursse sellega

seotud tegevustele.

62. Punkt 10 - "Jätkame suure välisosalejate arvuga

mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside toetamist”

Väljundmõõdik "aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas" on liiga madal. See tegevus

vajaks suuremat eelarvet ja toetusmeetme paindlikumaks

muutmist, et toetada suuremat arvu rahvusvahelisi konverentse.

Arvestatud.

Väljundmõõdikus eesmärki tõstetud

10 pealt 15 peale: „Aastatel 2026-

2028 toetatakse vähemalt 15

rahvusvahelist konverentsi aastas

(2025. a toetatakse 15 konverentsi

aastas)“

63. Punkt 13 - "Analüüsime, milline on rahvusvaheliste spordi-

ja kultuurisündmuste toetuste mõju, tagamaks vahendite

teadlikku suunamist”

Selgitame, et tegevus nr 13

"Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

21

Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata

senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt

tegevuskava osana, sh. äriturismi spetsiifiliste andmete kogumise

vajalikkuse (mis konverentsid, osalejad, kulutused) võiks

tegevuskavasse sisse kirjutada.

Sarnaselt spordi- ja kultuurisündmustele on ka rahvusvaheliste

konverentside delegaatide ja korraldajate uuringu jätkumine ja

regulaarne läbiviimine samuti vajalik. Sarnaselt varasematele

uuringutele võiks läbiviijaks olla EIS ning EKB on valmis

jätkuvalt olema koostööpartner.

kultuurisündmuste toetuste mõju,

tagamaks vahendite teadlikku

suunamist” on tegevuskavast välja

jäetud, kuna toetuste mõju analüüs on

metoodiline ja detailne ülesanne, mis

ei kuulu strateegilise tegevuskava

tasandile. See analüüs on pigem

protsess, mida saab teha taustal.

Tegevuskava sisaldab erinevaid

andmete kogumisele ja

kättesaadavusele suunatud tegevusi.

Äriturismi spetsiifiliste andmete

kättesaadavust (mis konverentsid,

osalejad, kulutused) saame analüüsida

Eesti turismiandmeruumi loomise

raames – tegevus nr 51.

Konverentsidelegaadi ja

väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimine on tuletatav turismi pika

vaate 2035 dokumendist ning

tegevuskavast üldiselt, kuid selguse

mõttes on lisatud tegevuskavasse lk 5

(sissejuhatavasse teksti).

64. Tegevuskava on 33lk pikk > võiks olla 10-15lk, et oleks

lugejasõbralik. Välja saaks võtta kõik “uurime” stiilis punktid.

Arvestatud.

Tegevuskava küll poole lühemaks

teha ei õnnestunud, kuid sellest on

välja jäetud mitmed „uurime“ stiilis

tegevused, nt tegevus nr 13

„Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste mõju,

tagamaks vahendite teadlikku

suunamist”, aga ka tehnilisemat laadi

tegevused, nt keskkonnajalajälje

arvutamisele suunatud tegevus jm

taustal toimuvad tegevused või

kattuvused. Näiteks on erinevad

toidutarneahelaga seonduvad

tegevused kokku tõstetud, tegevus nr

57 „Seirame turismiobjektide

külastatavust ja rakendame külastajate

haldamise ja hajutamise meetodeid

ning vajadusel määrame taluvusläved

loodus- ja kultuuripärandi

säilitamiseks, korraldame turismi

rahvusparkides“ välja jäetud jm.

22

65. Suuri ja kandvaid muudatusi tegevuskava ei sisalda - peaksime

hüppama miljardi võrra lisandväärtuses 4 aastaga (26-29), mis

tähendab 10+% aastas kasvu. See on päris korralik. Eeldusel, et

inflatsiooni ei ole või on see pigem väike (praegused

prognoosid), siis kust see kasv peaks tulema?

Selgitame, et olulise tegevusena on

lisatud tegevus nr 2, mis käivitab

konverentsikeskuse rajamise ja millel

on oluline mõju lisandväärtuse

kasvule.

67. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi

ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi

tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad.

Selgitame, et MKM vastutab

tegevuskava elluviimise eest ning üks

peamisi elluviijaid on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Samas

turismiarengu ja kasvu saavutamiseks

on vajalik kõigi osapoolte panus.

Seetõttu on tegevuskavas välja toodud

ka need tegevused, mille eest

vastutavad teised riigiasutused,

ettevõtjad, erialaliidud ja muud

organisatsioonid, et tagada koostöö ja

terviklik lähenemine. Need on sellised

tegevused, mida saavadki ellu viia just

need samad organisatsioonid, mitte

MKM või EIS.

68. Mõõdikuid, millele ei osata panna numbrit külge (nt elanike

rahuolu), võiks jätta välja

Selgitame, et vastav mõõdik on tulnud

turismi pika vaate 2035 dokumendist

ja selle sisustamine on planeeritud

2025–2026. Plaan on liita see

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike

elanike rahuoluküsitlusse, mida

viiakse läbi iga kahe aasta tagant,

järgmisel korral 2026. aastal.

69. "Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja

digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid" > see

lause on sisult ja vormilt arusaamatu. Leiame, et turismisektor

teeb küllalt head koostööd ja suurimat muutust ei ole kindlasti

vaja koostöös kui sellises.

Arvestatud.

Soovitud muutuste sõnastust (lk 4)

muudetud. Uus sõnastus: juba toimiv

sektoriülene koostöö muutub veel

tihedamaks ja eesmärgipärasemaks –

keskendume kõrgema

lisandväärtusega turistide Eestisse

toomisele, panustame senisest enam

uute rahvusvaheliste ühenduste

loomisesse ning arendame

külastajateekonna digitaliseerimist ja

uusi ärimudeleid.

70. Eesmärk 2 - transpordiühendused > soovitud tulemus on 65%

turismiteenustest on reaalajas broneeritav. Leiame, et eesmärk

peaks olema otseliinide arv, sagedus jms näitaja

Selgitatud.

Ühenduvuste eesmärk eeldab nii

paremaid transpordi kui ka

digiühendusi. Seetõttu mõõdame uute

lennuliinide kõrval ka teenuste online-

broneeritavust.

Tegevuskavas on fookused ja soovitud

tulemused siiski täpsustatud ja

selgemini välja toodud. Tegevussuuna

23

nr 2 puhul on fookuses uute ja

sagedasemate otselendude saamine

ning digiühenduste parandamine, et

varasemast rohkem turismiteenuseid

saaks reaalajas online-broneerida (lk

11).

71. Eesmärk 5 - investeeringud immateriaalsetesse varadesse on

kahekordistunud > praegu on see 1,3 mln eurot. Kas see päriselt

saab olla nii väike?

Selgitame, et arvutustes on arvesse

võetud investeeringud

immateriaalsetesse põhivaradesse

majutuses, toitlustuses ja

reisikorralduses. Andmed on

Statistikaameti tabelist EM001.

Reisikorralduse puhul arvestame

tegevusalaga „Reisibüroode ja

reisikorraldajate tegevus“, mitte

„Reisibüroode ja reisikorraldajate

tegevus, reserveerimine ning sellega

seotud tegevus“. Arvutame viimase

viie aasta keskmist. Kontrollisime

andmeid ning 1,3 mln eurot on õige.

72. “Kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt

ürituste korraldamisel ning toitlustus- ja majutusteenuste

hangetes” > Keeruliselt sõnastatud. Kas vajalik eraldi välja tuua?

Saanud täna standardiks?

Arvestatud ja selgitatud.

Lk 26 on sissejuhatavat teksti oluliselt

lühemaks muudetud. Sissejuhatavat

selgitust täielikult välja ei jätnud, kuna

see tuleneb turismi pika vaate 2035

dokumendist ning on vajalik, et luua

kontekst ja tagada arusaamine valitud

tegevuste loogikast. See aitab mõista,

miks just need suunad ja tegevused on

prioriteetsed ning kuidas need

toetavad pikaajalisi strateegilisi

eesmärke.

73. "VisitEstonia andmebaasis reaalajas online-broneeritavate

teenuste osakaal” - mida see täpsemalt tähendab ja kuidas 37%

mõõdetud on? Leiame, et ei peaks riiklikult looma konkurenti

booking.com’ile või kuidas see on mõeldud?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

74. Mainitud peaks olema kuidas, milliste tööriistadega riik toetab

turistide jõudmist väljapoole Tallinnat. Milline on sihitud

turundus regionaalsetele võimalustele?

Selgitatud.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetab terve kolmas

tegevussuund, aga tegelikult ka teised

tegevused. Eelkõige DMO-de

kaasrahastamine ja koostöötegevused

nendega, tootearenduse toetamise

tegevused, digitaliseerimise toetamise

tegevused, koostöö

transpordivaldkonnaga jne.

24

75. Siseriikliku transpordi all on oluline kõigi eri liikide arendamine

eesmärgiga hajutada turiste üle Eesti.

Selgitatud.

Nõustume, et kõikide transpordiliikide

arendamine aitaks tegevuskava

eesmärkidele kaasa. Transpordiga

seonduvate tegevuste eest vastavad

aga teised ministeeriumid ning

tegevuskavasse lisatavad tegevused

sõltuvad teiste ministeeriumide

valmisolekust nendesse tegevustesse

panustada.

76. Võiks ette näha ettevõtete turundustoetuse välisturgudel

tegutsemiseks. Jah, ei taheta ressursse killustada, aga see oleks

ettevõtete poolt oodatud tugi ja nad ise ka valmis turundusse

panustama, lihtsalt ei ole nii palju eelarvet.

Praeguse tegevuskavaga ressursse

selliselt ei suuna, kuid järgmise

perioodi tegevuskava juures on

võimalik seda uuesti kaaluda.

Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit (ETFL) (ja TÜ Pärnu Kolledž)

77. Hetkel on riiklik seisukoht turismisektori toimimise osas ETFLi

liikmetele ebaselge, mistõttu kogu tegevuskava ja selle rahastus

on meie liikmete hinnangul küsimärgi all.

Selleks, et tegevuskava ellu viia, on esmaseks eelduseks tugev ja

toimiv meeskond. Soovime selgust, milliseks kujuneb uus

turismi opereeriva organisatsiooni struktuur ning vastutus, enne

kui mingeid mõõdikuid üldse saaks arutada.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava elluviimise eelduseks on

tõepoolest selge vastutus ja tugev

meeskond. Tegevuskava eest vastutab

MKM ja tegevuskava üks peamisi

elluviijaid on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks on

tegevuskavas välja toodud tegevusi,

mida saavad ellu viia teised

organisatsioonid. Tegevuskava aitab

ka erinevatel organisatsioonidel (sh

EIS-il) oma prioriteete seada ning

tegevuste elluviimiseks vajalikku

meeskonda tagada.

78. Tegevuskava sisulise poole kohta:

ETFLi roll liiduna on hea seista selle eest, et tegevuskava ei

jätkaks kõrvale või pisendaks korraldatud turismi rolli ja et B2B

tegevused ja koostöö reisiettevõtetega oleks tegevuskavas sees.

Näeme oma rolli eesmärgi täitmisel ja tulemuste saavutamiseks

kaastäitjatena läbi tootearenduse, turunduse ja müügi.

Selgitame, et tegevuskavas on B2B ja

B2C turundustegevused ning neile on

ka eelarves planeeritud vahendid.

Näiteks tegevuskava tegevus nr 7

„Jätkame turismi B2B

müügiedendustegevusi sihtturgudel ja

jagame Eesti kohta infot

turismiprofessionaalidele

kontaktüritustel“

79. VisitEstonia infosüsteem (lk 11): Dokumendis märgitakse, et

65% turismiteenustest on reaalajas online-broneeritavad. Vajame

täpsustust milleks selline eesmärk on võetud, kellele seda vaja

on, palju sellise infosüsteemi arendamine ja igapäevane hooldus

maksma läheb?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

80. Üksikturism vs grupiturism: Kavast nähtub, et rõhk on

peamiselt üksikturistide arvu kasvatamisel (nutikad

tehnoloogilised lahendused turunduses). Grupiturismi

elavdamiseks on aga vähe konkreetseid tegevusi.

Liit ei edastanud ettepanekuid,

millised konkreetselt grupiturismile

suunatud tegevused tuleks lisada.

Samas on tegevuskavas mitmeid

25

tegevusi, millest saab osa ka

grupiturism või mille tulemusena

võidab ka grupiturism –

ettevõtluskeskkond muutub

soodsamaks ja stabiilsemaks,

turismiteenused arenevad, kvaliteet

paraneb ning kogu Eesti muutub

turismisihtkohana atraktiivsemaks ja

paremini ligipääsetavaks. See loob

eeldused, et ka grupiturismi

korraldajad ja kliendid leiavad Eestist

rohkem võimalusi ning paremaid

lahendusi, olgu selleks siis suured

üritused, konverentsid, kultuuri- ja

spordisündmused või piirkondlikud

marsruudid.

81. Turismiteenuste ekspordi mõõdikud (lk 5): millistele

andmetele tuginetakse sh sihttasemete määramisel: „Perioodi

2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin

varasemast enam tööreisi eesmärgil ehk äriturismi osakaal

suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti

transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus

langeb“ . Vajab selgitust ja asjakohaste mõõdikute kirjeldust ja

infot milliseid Eesti transpordiettevõtteid silmas peetakse.

Selgitatud.

Tegevuskava tegevussamba peamised

mõõdikud (äriturismi osakaal,

turismiteenuste eksport, hooajalisus)

on võetud Eesti turismi pika vaate

2025–2035 põhimeetrikast, tuginevad

ametlikule statistikale (Statistikaamet)

ning on lahti seletatud Eesti turismi

pika vaate 2025–2035 lisa 2 lisas 14

„Turismi pika vaate 2025–2035

mõõdikud ja mõisted“; 2023. aasta

baastasemed ja 2035. aasta

sihttasemed pärinevad pikast vaatest

ning 2029. aasta sihttasemed on seatud

vahe-eesmärgina 2035. aasta sihtide

suunas. Tegevuskava lk 5 sõnastus

„välisriikide elanike kulutused Eestis

ja maksed Eesti transpordiettevõtetele

suurenevad“ viitab turismi pika vaate

turismiteenuste ekspordi mõõdikule,

mis tugineb teenuste

väliskaubanduse/maksebilansi

metoodikale: mõõdiku sisuks on

reisiteenuste eksport (mitteresidentide

kulutused Eestis) ning reisijateveo kui

transporditeenuse eksport

(mitteresidentide rahvusvaheline vedu

Eesti residentidest vedajate poolt

veoliikide lõikes – õhu-, mere-,

raudtee- ja maanteetransport;

„reisijateveo“ mõiste definitsioon on

Eesti Panga metoodikas). Seega ei

peeta silmas üksikuid nimeliselt

määratletud ettevõtteid, vaid

26

metoodikas määratletud Eesti

residentidest reisijatevedajaid, kellele

mitteresidendid teevad makseid

reisijateveo teenuse eest.

82. Tootearendus ja ettevõtlus (lk 7): On ebaselge, kas siht on

rajada konverentsi- ja messikeskus või spordihall ning millise

ministeeriumi (MKM või KUL) vastutusala see on.

Selgitame, et tegevuskava uus

täiendatud versioon sisaldab mõlemat

– nii suursündmuste hoone rajamisele

kui konverentsikeskuse rajamisele

suunatud tegevusi:

Tegevus nr 1 - Alustame

ettevalmistusi rahvusvahelisele

nõudlusele vastava

multifunktsionaalse suurürituste

hoone rajamiseks (KUM)

Tegevus nr 2 – Käivitame Tallinna

Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

(Tallinna linn ja ettevõtjad)

83. Turundus ja ettevõtluskeskkond (lk 9): Diginomaatide

programmi seos turismistrateegiaga ei ole arusaadav. Vajalik

oleks taustainfo ja statistilised seosed turismiga.

Selgitame, et diginomaadid on

rahvusvahelised kaugtöötajaid, kes

viibivad siin tavaturistidest kauem ja

panustavad kohalikku majandusse

suurema kulutuse kaudu.

Diginomaadid kasutavad kohalikke

majutus-, toitlustus- ja

teenindusettevõtteid, tarbivad

kultuuri- ja vaba aja teenuseid ning

tõenäoliselt aitavad vähendada ka

turismi hooajalisust, kuna nende reisid

ei sõltu traditsioonilistest

puhkuseperioodidest.

Turismi pikk vaade toob samuti välja,

et diginomaadide arvu suurendamine

panustab sihtkoha tuntuse ja tulude

kasvu (pikk vaade lisa 1 lk 15).

84. Eesmärgid ja tegevused: Dokumendis püstitatud eesmärgid on

liiga optimistlikud ning sageli puudub nende saavutamist toetav

loogika või põhjendatud tegevuste loetelu.

Selgitatud.

Tegevuskavas püstitatud eesmärgid

lähtuvad turismisektori pikaajalisest

visioonist (turismi pikast vaatest) ja

vajadusest suurendada sektori

konkurentsivõimet. Eesmärkide

saavutamist toetab konkreetne

tegevuste loetelu igas tegevussambas

– näiteks on seatud selged sammud

turismiteenuste online-broneeritavuse

suurendamiseks, uute rahvusvaheliste

ühenduste avamiseks,

27

ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks

ning turismihariduse ja tööjõu

arendamiseks. Iga eesmärgi juures on

toodud ka mõõdikud ja vastutajad, mis

võimaldavad jälgida edasiminekut

ning vajadusel tegevusi kohandada.

85. Turismiuuringud ja turismiharidus: kirja lisana edastame

käesolevale kirjale ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledþi

kommentaarid turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta.

Nede ettepanekud on suunatud turismiuuringute metoodika

arendamisele, terminoloogia ja turismihariduse õppega

seonduvad. (vt lisatud kdokument)

Teadmiseks võetud ja TÜ Pärnu

Kolledži kommentaarid välja toodud

allpool.

86. ETFL kinnitab valmisolekut panustada tegevuskava

arendamisse, kuid esmalt ootame selgust EISi planeeritud

struktuurimuudatuste osas.

Tulenevalt juba kokkulepitud EIS reformi käsitlevast

kohtumisest 23. oktoobril 2026 oleme valmis tegevuskava

eelnõuga edasi töötama pärast seda kohtumist ning edastama

täiendava ja konkreetsema tagasiside hiljemalt 31. oktoobriks

2026.

Teadmiseks võetud.

Liiduga kohtumisel ja telefoni teel

vastavat teemat arutatud ja selgitatud.

Täiendavat tagasisidet või

ettepanekuid ei ole laekunud.

87. Edastame ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledž

kommentaarid/tähelepanekud:

• Lk.3 – elanike rahulolu turismiga – pakume kolledžit uuringu

metoodika väljatöötamiseks ja ka uuringute läbiviimiseks.

Oleme hetkel tegemas uuringut kolmes DMO piirkonnas, meil

on olemas mudel, mille järgi saab hinnata elanike rahulolu läbi

kestlikkuse prisma.

Teadmiseks võetud.

Võtame eraldi ühendust, et arutada

võimalusi uuringu metoodika

arendamiseks.

88. • Lk. 4. Kirjas on „Soovitud tulemus 2029: ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna on vähemalt 53%.“ Lisada võiks, et ööbimise

aeg on pikenenud.

Selgitame, et sealsed mõõdikud

tulenevad turismi pikast vaatest.

89. • Lk.5 – Soovitame märkida tegevuskavasse ka spaade

potentsiaal pikemaajaliste peatumiste toetamiseks sihtkohas. See

on olemasolev kõrgemat lisandväärtust loov ressurss, mida

looduse, sündmuste, toidu, äriturismi kõrval esile tuua.

Selgitame, et fookusvaldkonnad

tulenevad pikast vaatest. Nendeks on

äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturism.

Spaaturism on nende kõrval

kahtlemata samuti oluline ning mingil

määral ka kattuv (nt saunakultuur)

ning selle suunal peaksid erinevad

tegevused samuti jätkuma.

Tegevuskavas on täpsustatud tegevust

nr 5: Turundame Eestit eelkõige kui

äri-, loodus-, kultuuri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism.

28

90. • Tuginedes teaduskirjandusele ja ülemaailmsetele trendidele

soovitame sisse tuua ka mõiste regeneratiivne e. taastav turism –

mitte ainult kasvule orienteeritud, vaid turism, kus eesmärgiks on

sihtkoha jätmine paremasse seisukorda, kui see oli saabudes.

Tegevused, mida turistid teevad, panustavad kogukonna,

looduse, kultuuri jms taastamisele. Samm edasi kestlikust

turismist.

Selgitame, et tegevuskava on

koostatud turismi pika vaate alla ning

mõlema põhimõte on luua väärtust

kestlikult. See on konkreetselt välja

toodud nii pikas vaates (lisa 1

tiitellehel ja sissejuhatuses lk 2) ning

tegevuskavas on samuti välja toodud,

et kõikide tegevuste elluviimisel tuleb

läbivalt keskenduda ka kestlikkusele

(lk 5).

91. •Kuigi Turismi pikas vaates on see olemas, soovitame ka

tegevuskavasse lisada selgitus “lisandväärtuse” kohta. Turismi

lisandväärtus – et see oleks üheselt arusaadav kõikidele

lugejatele.

Arvestatud.

Selgitus lisatud viitesse nr 5.

92. •Punkt 2.4, lk 18 – soovitame anda lausele „Fookuses on

turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust

loovate tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori

atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana.“ Laiem

tähendus: mitte ainult sektori vajadusi rahuldav vaid ka nt

tuleviku trende arvesse võttev kõrgharidus.

Selgitame, et fookuses on see küll

teatud üldistusastmega, kuid

tulevikule suunatus nähtub tegevustest

endist. Nt tegevuses nr 38 - mh

jätkame turismihariduse

arengusuundade seiramist ning

tegevuses nr 40 suund tööjõu

järelkasvu tagamisel.

93. •Lk.22 – Soovime kolledžiga selle eesmärgi saavutamisse

panustada. Lisaks kutseoskuste arendamisele ja turismisektori

põhilise tööjõu ettevalmistamisele, on oluline ka kõrghariduse

tasemel turismi- ja sihtkohajuhtimise taseme ekspertide

koolitamine. Lisaks võiks kaaluda turismi kutse- ja kõrghariduse

eraldi käsitlemist tegevuskavas. Turisimi hariduse puhul on

dokumendis praegu fookuses pigem kutseoskused, kuid

sektori arenguks on vaja on ka teadustööd ja turismi- ja sihtkoha

arendamise õppjuhte.

Selgitame, et turismiharidust on

tegevuskavas käsitletud laiemalt ning

lisaks kutseoskustele pööratakse

tegevuskavas tähelepanu ka

teadustööde edendamisele (sh

teadustööde konkursid, koostöö

üliõpilaste ja teadusasutustega ning

teemasoovitused uurimistöödeks).

Turismiharidusele suunatud tegevused

(nt tegevus nr 38 – Jätkame

turismihariduse hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning

turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua

korraldamist vähemalt kahel korral

aastas) võimaldavad ka turismi- ja

sihtkoha arendamise õppejuhtide

teemadega. Saame kolledžit kaasata.

94. •Lk. 22 - Lause „Selgitame välja, milliseid võimalusi on vaja

turismihariduse omandamiseks või praktika läbimiseks

rahvusvahelisel tasandil ja kes ja mida saab teha selleks, et need

võimalused tekiksid ja Eesti noored pääseksid tipptasemel

haridusele.“ vajab ümbersõnastamist. Praktika ei taga

tipptasemel haridust, kuid toetab seda tugevalt.

Selgitame, et tegevus hõlmab nii

praktikat kui hariduse omandamist.

Tegevuse mõte ei ole selles, et

tipptasemel haridusele pääseb ainult

praktika kaudu, vaid mõlemad – nii

kvaliteetne õpe kui ka rahvusvaheline

praktika – toetavad koos noorte

arengut ja võimalusi jõuda tipptasemel

hariduseni turismivaldkonnas.

29

95. •Lk 29 – selleks, et ei piiraks kindla numbriga arengut, võiks

lisada lausesse „Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat või

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet ja 15

sihtkohta“ sõna „vähemalt“.

Arvestatud.

Lausesse lisatud sõna „vähemalt“.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

96. Lühike kokkuvõte EVEA turismivaldkonnas tegutsevatelt

liikmetelt on, et tegu on liiga pealiskaudse käsitlusega mis

praktikas ilmselt ei anna oodatud tulemust.

Selgelt toetame analüüsil põhineva struktureeritud pikema vaate

kokkuleppimist ja vormistamist tegevuskavana, kuid tuleb

tunnistada, et esitatud kava tekitab hulgaliselt küsimusi.

EVEA, mille liikmete hulka kuulub arvestatav hulk

turismisektori ja teenusepakkujate esindajaid, peab oluliseks, et

tegevuskava käsitleks turismimajandust tervikuna, kirjeldades

muuhulgas selgelt koostöömudeleid turismiettevõtjate ja

teenusepakkujatega ning rollijaotust erinevate osapoolte vahel.

EVEA hinnangul on meile saadetud tegevuskava projekt kohati

liialt visandlik ning kirjeldatud eesmärgid ja seatud mõõdikud ei

toetu algandmete põhjalikule analüüsile.

Tegevuskava koostamisele eelnes

pika visiooni koostamine: Turismi

pikk vaade 2025-2035, milles on kõiki

nimetatud asjaolusid analüüsitud ning

selle põhjal pandud paika visioon,

eesmärk, viis tegutsemise suunda,

rollid nendes tegevussuundades ning

mõõdikud.

97. Silma jäi, et rollid ja vastutus tegevuskava rakendamisel pole

piisavalt selged, mistõttu ei ole võimalik hinnata tegevuskava

eesmärkide saavutatavust ega rahastuse adekvaatsust.

Selgitatud.

Tegevuskava üldine vastutaja on

MKM. Tegevuskavas planeeritud

tegevuste peamine elluviija on EIS,

kes on märgitud vastavate tegevuste

juurde pea- või kaasvastutajaks.

Tegevuskavas on planeeritud tegevusi

ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd

sektori oluline areng eeldab kõigi

osapoolte panust.

Tegevuskava tegevuste eest vastutajad

on dokumendis läbivalt korrastatud –

igal tegevusel on võimalusel üks

peavastutaja ning teised on märgitud

kaasvastutajateks, välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloom nõuab mitut

peavastutajat.

Rahastuse poole pealt on

tegevuskavas välja toodud vaid

MKM-i poolne eelarve prognoos ehk

et MKM-i poolt antavad vahendid

(MKM-i, EIS-i ja TTJA tegevuste

jaoks).

98. EVEA on kindlasti seda meelt, et Eesti turismi

konkurentsivõimet tuleb tugevdada ning tegevuskava

koostamine aastateks 2026-2029 on samm selle suunas.

Tegevuskavas on aga vajalik selge sõnum juhtimise, rahastuse ja

prioriteetide osas – seda me täna ei näinud.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava prioriteedid tulenevad

turismi pikast visioonist, mis ütleb, et

turismi arendamiseks tuleb tegutseda

viies suunas. Ja tegevuskava seab

prioriteedid/fookused nende viie

suuna lõikes:

30

1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja

loodusturismi toodete arendamine,

turundamine ja toetamine

2. Uute ja sagedasemate

otselendude saamine ning

digiühenduste parandamine.

3. DMOde koostöö, mis toetab

ettevõtjaid kohalike teenuste

arendamisel ja digikanalites

kättesaadavamaks tegemisel,

eesmärgiga suurendada piirkonna

turismi lisandväärtust.

4. Turismihariduse parandamine,

turismialase regulatsiooni

kordategemine ja lihtsustamine ning

varimajandusega tegelemine.

5. Turismisektori innovatsiooni,

digitaliseerimise ja automatiseerimise

toetamine, andmete parem

kättesaadavus ning toidu tarneahela

probleemide lahendamine.

Rahastamise osas on toodud eraldi

peatükk, kus kajastub MKM-ilt

tulenev turismieelarve. Teiste

ministeeriumide ja teiste osapoolte

eelarvete osas ei ole kahjuks võimalik

infot välja tuua.

99. Kas teiega seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid

enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?

EVEA: turismivaldkonna väikeettevõtjad teevad seda, mida nad

kõige paremini oskavad – pakuvad teenust parimal võimalikul

moel ning arendavad oma ettevõtteid ja teenust, püüdes püsida

konkurentsis.

Teadmiseks võetud.

100. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?

EVEA: tegevuskava eesmärgid ei olnud pisiavalt selged, et

sellele küsimusele vastata.

Teadmiseks võetud ning tegevuskava

eesmärkide osas eespool selgitatud.

101. Kes ja mida peaks veel järgmise nelja aasta jooksul ära tegema?

EVEA: Ootame riigilt selget nägemust prioriteetide ja riigi poolt

prioriteetide saavutamiseks tehtava osas. Ettevõtjatele

mõõdikute kehtestamine ei ole asjakohane.

Selgitatud.

Prioriteetide ja eesmärkide osas on

selgitatud eespool.

Ettevõtjatele mõõdikute seadmise

osas selgitame, et ettevõtjate vastutus

seisneb eelkõige omaenda toodete ja

teenuste arendamises, mille vastu

peaks ettevõtjatel olema loomulik

äriline huvi.

Ettevõtjate kaasamine vastutajate või

kaasvastutajatena aitab näidata

tervikpilti ning rõhutab, et soovitud

31

kasvu saavutamine eeldab panust

kõigilt sektoriosalistelt.

Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat

oleme tegevuskavas siiski

korrastanud, muu hulgas on ettevõtjate

vastutus jäetud vaid nende tegevuste

juurde, kus ettevõtjatel on tõepoolest

kandev/oluline roll. Näiteks omaenda

toodete arendamine, töökeskkonna

paremaks uutmine jm.

102. Kas on tegevusi, mille võiks teie hinnangul välja jätta?

EVEA: vt meie eelnev selgitus.

Teadmiseks võetud.

103. Meile tundub, et tegevuskava on täna liiga toores. Vaja on riigi

ja huvitatud ettevõtjate sisulist arutelu, mitte nädala jooksul

kiirkorras (EVEA-l ning ilmselt ka teistel suurematel

esindusorganisatsioonidel pole oma liikmetelt nii kiiresti

võimalik saada sisulist tagasisidet) saadetud vastuseid. Seega

jääme ootama kutset sisulisele arutelule.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava eelnõu saadeti avalikule

kooskõlastusringile eelnõude

infosüsteemi kaudu 24.09.2025

osapooltele, keda tegevuskava

tegevused otseselt puudutavad ning

tagasiside andmise tähtaeg oli kaks

nädalat. Veidi hiljem saadeti

tegevuskava laiemale kontaktide

ringile, et suuremal ringil oleks

võimalik tegevuskavaga tutvuda ning

sellele arvamust avaldada.

Lisaks toimus 6.11.2025 tegevuskava

teemaline arutelu liitude ja sihtkoha

juhtimisorganisatsioonidega

(DMOdega), kuhu oli kutsutud ka

EVEA.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

104. 1. Tegevused aastate lõikes

Eelnõus on kirjas turismi tegevused aastateks 2026-2029, kuid

puudu on teave selle kohta, millistel aastatel milliseid tegevusi

tehakse. Näiteks on ühe tegevusena eelnõus (lk 13) kirjas, et

teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja siseriiklike reisi- ja

kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks.

Väljundmõõdikuks on see, et aastaks 2029 on teostatud vähemalt

ühe uue liini teostatavus- ja tasuvusuuring. Samas jääb

ebaselgeks, millal seda tegevust tehakse. Kas selle tegevusega

tegeletakse pidevalt aastatel 2026-2029 või on see tegevus

plaanis ära teha 2028. aastal või hoopis aastate 2026-2027

jooksul?

Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõus tegevused välja tuua

aastate lõikes. Võimalik, et mingid tegevused kestavad pidevalt

ehk aastate 2026-2029 jooksul, kuid ilmselt osad tegevused

kestavad ka lühemat aega. Tegevuste välja toomine aastate lõikes

võimaldab paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse igal

aastal ellu viia ning hiljem hinnata, kas soovitud tegevused said

ellu viidud või mitte. Juhime tähelepanu, et sarnast lahendust

Arvestatud.

Varasem tähtaeg on lisatud nende

tegevuste väljundmõõdikute juurde,

mille puhul see oli võimalik või mille

varasem tähtaeg on teada.

32

kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks

majanduskasvu tegevuskava kui ka tööstuspoliitika tegevuskava

osas, kus tegevused tuuakse välja iga aasta kohta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua planeeritavad tegevused välja aastate lõikes.

105. 2. Väljundmõõdikud

Eelnõus on iga tegevuse osas välja toodud väljundmõõdik.

Peame seda positiivseks. Osade mõõdikute osas on kirjas ka

võrdlus praeguse olukorraga. Näiteks üheks mõõdikuks on see,

et majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk

võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt

67%-ni 2029. aastal (eelnõu lk 20). Samas osade

väljundmõõdikute osas puudub hetkeolukorra kirjeldus. Seetõttu

on raskem hinnata, kas mõõdik on realistlik ning kas planeeritud

tegevus on piisav selleks, et soovitud tulemus saavutada.

Mõned näited väljundmõõdikutest, mille osas puudub teave

hetkeolukorra kohta:

• Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside

Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal

(eelnõu lk 7).

• Väliskülastajate soovitusindeks on 73. Ööbimiste osakaal

kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (eelnõu

lk 7).

• Äriturismi osakaal 24,5% (eelnõu lk 8).

• Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas (eelnõu lk 9).

• 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi

Eestis heaks või pigem heaks (eelnõu lk 13).

• Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis

kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel

külastada Eestit (eelnõu lk 17).

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua iga väljundmõõdiku osas välja hetkeseis.

Arvestatud.

Väljundmõõdikute osas välja toodud

hetkeseis (või viimased teadaolevad

andmed) seal, kus see oli võimalik.

106. 3. 2029. aasta soovitud tulemused

Eelnõus (lk 4) on toodud välja viis tegevussuunda ja iga

tegevussuuna soovitud tulemused aastaks 2029. Näiteks on 2029.

aasta soovitud tulemusena kirjas, et turismiteenuste eksport on

kasvanud 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud

24,5 protsendini.

Soovitud tulemuste juures võiks olla ka hetkeseis. Praegu ei

selgu tabelist, kui suur oli turismiteenuste eksport 2024. või

2023. aastal või kui suur on viimastel andmetel äriturismi

osakaal. Kuna tabelist puudub hetkeseis, siis on keeruline

hinnata, kas ja kui ambitsioonikad on 2029. aasta soovitud

tulemused.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua eelnõus välja iga tegevussuuna hetkeseis.

Arvestatud.

Lk 4 toodud kokkuvõttvat tabelit on

täiendatud lähtetaseme andmetega.

Samas on iga tegevussuuna lähtetase

toodud ka vastava tegevussuuna

peatükis eraldi. Näiteks esimese

tegevussuuna peatüki juures (lk 5) on

toodud, et äriturismi osakaalu

lähtetase on 23,3% ning aastaks 2029

soovime jõuda 24,5%-ni; eksport oli

1859 mln eurot ning soovitud tulemus

2 700 mln eurot jne. Lisaks on ka

konkreetsete tegevuste

väljundmõõdikute juurde märgitud

vastavad lähtetasemed (seal, kus

võimalik).

107. 4. Vastutajad Arvestatud.

33

Eelnõus on iga tegevuse juures välja toodud vastutaja või

vastutajad. Enamiku tegevuste juures on üks vastutaja, kuid

samas leidub ka tegevusi, kus vastutajaid on kaks või rohkem.

Kaubanduskoja hinnangul võiks iga tegevuse juures olla üks

peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis nemad tuleks

välja tuua kaasvastutajate all. Selline lähenemine tagab selguse,

kellel lasub põhiline vastutus konkreetse tegevuse elluviimisel.

Kui ühe tegevuse osas on mitu vastutajat, siis see hajutab

vastutust.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua iga tegevuse osas välja üks peavastutaja ning kui on ka

teisi vastutajaid, siis tuua need välja kaasvastutajate all.

Tegevuste eest vastutajad on läbivald

korrastatud nii, et igal tegevusel üks

vastutaja, välja arvatud juhul, kui

tegevuse iseloomust tulenevalt on

tarvis mitut vastutajat. Näiteks on

tegevus nr 18 (rahvusvaheliste ja

siseriiklike ühenduste arendamise

kohta) kahe ministeeriumi pädevuses

ning tegevust nr 26 (teadlikkuse

tõstmine kaasava ja ligipääsetava

turismi kohta) viivadki ellu nii EIS kui

DMOd.

108. 5. Rahastus

Eelnõus ei ole väga palju kirjas selle kohta, kui palju plaanib

avalik sektor eraldada aastatel 2026-2029 raha eelnõus toodud

tegevuste elluviimiseks. Mõne üksiku tegevuse osas on see välja

toodud, kuid enamike tegevuste osas mitte. Samuti puudub

summeeritud number aastate 2026-2029 kohta.

Kaubanduskoda palub kaaluda ettepanekut tuua tegevuskavas

konkreetsemalt välja, kui suure summa ulatuses planeerivad

erinevad vastutajad eraldada raha tegevuskavas olevate tegevuste

ellu viimiseks. Mõistame, et iga tegevuse kohta on keeruline

konkreetset summat välja tuua, aga siis võiks prognoositavad

kulud välja tuua kasvõi üldistatumal kujul.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume võimaluse korral eelnõus täpsemalt välja tuua, kui

palju rahalisi vahendeid plaanitakse avaliku sektori poolt

eraldada eelnõus nimetatud tegevuste elluviimiseks.

Selgitame, et tegevuskavasse on

lisatud eelarve prognoos MKM-i

vastutuses olevate vahendite osas.

Prognoos on toodud tegevuse liikide

lõikes. Täpsem jaotus (iga tegevuse

kohta eraldi) ei ole otstarbekas,

kuivõrd on vajalik teatud paindlikkus

turuolukorrale reageerimiseks.

Näiteks jään EIS-ile paindlikkus

vahendite suunamiseks erinevate

turundustegevuste lõikes. Samas

vahendeid tuleb suunata turismi pika

vaate ja tegevuskava fookuseid silmas

pidades.

Teiste osapoolte vahendite kohta

MKM-il andmeid kahjuks ei ole, kuid

eeldame, et juhul, kui näiteks teine

ministeerium on kooskõlastanud

tegevuskava tegevuse, mis eeldab

rahaliste vahendite olemasolu, siis on

see ka vastavaks perioodiks olemas.

109. 6. Konverentsikeskus

Eelnõus (lk 7) on ühe tegevusena toodud välja rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone

rajamist, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Peame sellist tegevust vajalikuks.

Samas oleme saanud turismisektorilt tagasisidet, et eelnõus

peaks ühe tegevusena olema kirjas ka konverentsikeskuse

rajamine. Multifunktsionaalsed hooned ei sobi üldreeglina

rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks, sest ei suuda

pakkuda sobivat ruumipaigutust. Seega leiab turismisektor, et

konverentsikeskuse rajamine on hädavajalik, et Eesti oleks

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline suurte konverentside

Eestisse meelitamisel. Lisaks konverentsiturismi edendamisele

aitaks sellise hoone rajamine kaasa ka teiste eelnõus nimetatud

eesmärkide täitmisele.

Kaubanduskoja ettepanek:

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2 – Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

34

Täiendada eelnõus olevat tegevuste nimekirja

konverentsikeskuse rajamisega.

Eesti Suuratraktsioonide Liit

110. Selgitus:

Tegemist ongi tegevuskavaga

turismivaldkonna arendamiseks Eestis

vastavalt Eesti turismi pikale vaatele

2025–2035

Edastan meie liidu liikmete juhtide hinnangu nimetatud

dokumendile, mille alusel peaks valmima tegevuskava

turismivaldkonna arendamiseks Eestis. Atraktsioonide osas oli

sisuliselt 1 punkt

"Uurime täiendavaid rahastamise vajadusi ja võimalusi teiste

oluliste turismivaldkondade (nt atraktsiooniturismi) arendusele

kaasaaitamiseks ning turundustegevuste tegemiseks tänasest

mahus”

Tulemuseks on märgitud, et vajadus ja saamise võimalused on

selgunud.

Meie kommentaar: Selleks, et meil oleks jätkuvalt head

külastuskohad (muuseumid, atraktsioonid, külastuskeskused) on

vajalik nendesse investeerida. Ka nendesse, mis on viimase 15a

rajatud ja nüüd vajavad uuendamist. Kui seda ei tehta järgmise

4-5a jooksul, siis nende kvaliteet langeb või nad kaovad. Seega

pole vaja uurida, vaid vaja on finantseerida.

Selleks tuleks luua eraldi meede väärtuses vähemalt 10 miljonit

eurot. Rahastada võiks seda 50% MKM vahenditest ja 50%

KULKA vahenditest.

Meetme eesmärk on investeerida kultuuri (muuseumid jne) ja

turismiga seotud objektidesse.

Selgitame, et kahjuks ei ole praeguse

seisuga võimalik rahastust juurde

saada.

111. Tõdeme ühiselt, et tegemist on dokumendiga, mida me ei

kooskõlastaks. Põhjuseks sisemised ebakõlad ja nõrk

kokkupuude reaalse turismipildiga. Sektorile käibe kasvu ootus

ca miljardi ulatuses majandusseisaku tingimustes ilma täiendava

riiklikku toetuseta, väljaspool Tallinnat ja Harjumaad

tegevuseesmarkide puudumine (saared, Pärnu, Tartu on ära

unustatud). Meie Tartu asutuse esindajad ei leidnud seost

strateegia ja enda tegevuse vahel.

Selgitame, et tegevuskavasse on

lisatud muu hulgas

konverentsikeskuse rajamisele

suunatud tegevus (tegevus nr 2) ning

Tartu lennuühenduste hoidmisele

suunatud tegevus (nr 32), mis peaksid

aitama nii hooajalisuse kui

regionaalsuse eesmärke saavutada.

112. Kas teiega või teie vastutusvaldkonda kuuluvate asutustega

seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid enda peale

võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?

Ei pea realistlikuks. Hüppeline turistide teenindamise mahu (ca

+50% käibes) ja investeeringute mahu (nii mahu kasvu kui lk 27

eesmärgina seatud mahu) kasv hetketingimustes pole realistlik.

Siseriiklikud kruiisilaevaühendused ilmselt ka mitte.

Teadmiseks võetud.

113. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?

Vt. eelmist punkti

Teadmiseks võetud.

114. Millised tegevused tuleks teie hinnangul järgmise nelja aasta

fookusesse veel võtta, ära teha?

Teadmiseks võetud.

35

Ei leia seost enda tegevusega

115. Kas on tegevusi, mille võiks välja jätta?

Müügile vähese mõjuga tegevused nt rohemärgised. CO2

jalajälje arvutsed, ümbrikupalga kampaaniad jms.

Arvestatud osaliselt.

Süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudeleid puudutav

tegevus on tegevuskavast välja jäetud.

Rohemärgiste osas selgitame, et need

on olulised ettevõtjate rahvusvahelise

konkurentsivõime vaatest.

Varimajanduse vähendamine oluline

võrdsete konkurentsitingimuste

tagamiseks.

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud

116. Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõuga tutvudes esitab Eesti

Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) oma vastuskirja,

rõhutades, et kavandatavad seadusemuudatused peavad toetama

turismiarengu eesmärkide saavutamist ning tagama läbipaistvuse

ja osalusvõimalused kõigile osapooltele.

Selgitame, et tegevuskava põhjal

tehtavad seadusemuudatused peavad

olema kooskõlas hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjaga, mis näeb

muu hulgas ette ka puudutatud

osapoolte kaasamist.

117. /…/ Turismipoliitika ja -programmid peavad lisaks linnakesksete

ettevõtjate toetamisele pöörama tähelepanu ka hajaasustusega

piirkondade ettevõtjatele, pakkudes võimalusi siseturismi

elavdamiseks ning toetades seeläbi:

• tööhõive loomist ja säilitamist;

• maastiku kujundamist ja hooldamist, millega säilitatakse

miljööväärtus;

• noorte võimalusi iseseisva elu alustamiseks ja kogukondade

elujõulisuse suurendamiseks;

• kriitilise elanikkonna hulga hoidmist maapiirkondades ja

seeläbi kohalike teenuste tarbimist;

• regionaalse arengu ja koostöö tugevdamist.

Oluline on luua ja toetada siseriiklikke koostöövõrgustikke, mis

võimaldavad mikroettevõtjatel jagada ressursse, teadmisi ja

kogemusi.

Selgitame, et mitmed tegevuskava

tegevused on suunatud regionaalse

turismi arendamisele, kohalike

kogukondade kaasamisele ja

piirkondlike koostöövõrgustike

tugevdamisele.

Näiteks toetatakse DMOsid ja

jätkatakse strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna ettevõtete

lisandväärtust. Tervikliku

külastajakogemuse ja piirkondlike

turismitoodete arendamise kaudu

suureneb ettevõtjate lisandväärtus

regiooniti. DMOd peavad juhtima

piirkondi lähtuvalt mh piirkonna

eripärast. Nii turismi pika vaate kui

tegevuskava üks suundadest on

maapiirkondade elujõulisuse

suurendamine läbi turismi. Samuti on

tegevuskavas tegevused noorte

võimaluste parandamiseks ja tööhõive

säilitamiseks.

118. On oluline, et lisaks rahvusvaheliste ja kasumlikumate äriliste

ettevõtete arendamisele tugevdab riik ka mikroettevõtjate ja

kogukondade võimekust ning toetab nende innovaatilisi tooteid

ja teenuseid, mis loovad aastaringseid külastuspõhjuseid.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava sisaldab tegevusi, mis

tugevdavad mikroettevõtjate ja

kogukondade võimekust ning

toetavad innovaatilisi tooteid ja

teenuseid.

Kolmanda suuna (regionaalne turism

ja kogukondade kaasamine) all on

fookuses DMOde ja ettevõtjate

koostöö, piirkondlike turismitoodete

36

arendamine ning kohalike

kogukondade kaasamine turismi

arendamisse.

Tegevused, nagu

ettevõtlusteadlikkuse ja

müügivõimekuse arendamine, uute

ärimudelite ja digilahenduste

kasutuselevõtt ning ligipääsetavate

marsruutide loomine, aitavad samuti

väiksemate ettevõtjate ja

kogukondade võimalusi suurendada.

Lisaks on tegevuskavas rõhutatud

innovatsiooni toetamist (tegevus nr

48).

119. Eelnõu ei kajasta piisavalt siseturismi arendamise olulisust.

Leiame, et eelnõu ei lahenda töökohtade ja regionaalpoliitika

laiemat probleemi ega vähenda ettevõtjate halduskoormust.

Sellisel kujul võib kavandatav poliitika soodustada

maapiirkondades ettevõtluse vähenemist ja suurendada

ääremaastumist.

Selgitame, et tegevuskava on suunatud

turismile ning üleriigilise töökohtade

või regionaalpoliitika muredele

lahendusi otseselt ei paku. Küll aga on

kavas mitmeid tegevusi just

turismihariduse, -hõive ja

halduskoormuse osas. Tegevused nr

34, 36-41 ja 43.

120. DMO´d (Destination Management Organisation) ei ole seni

kujunenud toimivaks võrgustikuks ning neil puudub üleriigiline

koordineeritud koostöö tootearenduse ja turunduse valdkonnas

(kasutades erinevaid finantsallikaid

dubleeritudturundustegevused). Oluline on, et valdkonna

arengutest ja suundumustest omab terviklikku ülevaadet ühtse

juhtstruktuuriga ning tegevuskava elluviimiseks piisavat eelarvet

omav rakendusüksus (Visit Estonia / Puhka Eestis).

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava perioodiks on

planeeritud jätkata era- ja avaliku

sektori koostööl põhinevate DMOde

toetamist ja strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna ettevõtete

lisandväärtust, kuid seejuures peavad

DMOd liikuma siiski selgelt

iseseisvamaks ja efektiivsemaks

muutumise suunas, suurendades

eelarves omapanuse mahtu (st

muutuvad riigi toetusest järjest vähem

sõltuvaks).

121. Tuleb tõhustada osapoolte vahelist suhtlust ja koostööd sh

sektoriteülene, et vältida dubleerimist tegevuste kavandamisel,

elluviimisel ning finantsvahendite kasutamisel (Visit Estonia –

ministeeriumid – ametkonnad – DMO – KOV – LEADER –

ettevõtja).

Teadmiseks võetud.

Tegevuskavas ei ole näiteks EIS-ile ja

DMOdele dubleerivaid tegevusi, kuid

kindlasti saame seda

mittedubleerimise põhimõtet

arvestada ka tegevuste elluviimisel.

122. Eesti turismi konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tegeleda

väärtuspakkumise ja kestlikkuse küsimustega.

Selgitame, et tegevuskava fookus on

äri-, toidu-, kultuuri-, pärand- ja

loodusturism, kuivõrd need on kõrge

lisandväärtusega. Kestlikkuse

põhimõtetega tuleb läbivalt arvestada

(lk 5) ning kestlikkusele on ka eraldi

tegevus nr 54 – Jätkame ettevõtjate ja

sihtkohtade toetamist kestlikkuse

märgiste taotlemisel ja

37

keskkonnajuhtimisprogrammidega

liitumisel

123. 1. Kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine

Eelnõu rõhutab õigustatult kõrge lisandväärtusega toodete ja

teenuste loomist milline on võtmetähtsusega kogu strateegia

edukaks elluviimiseks. Samavõrd oluline on mitte alahinnata

mikroettevõtjate ja kogukondade panust. Nende panus on

kriitiline kohaliku elujõu ning kogukondade säilitamisel. Kui

nende motiveerimine ja toetamine väheneb, võivad paljud

nendest lõpetada tegevuse ning siseturismi ökosüsteem

nõrgeneb. Maapiirkondade turismiettevõtjad loovad põhjuse

miks inimesed reisivad Eestimaal – see raha jääb ringlema

kohalikku majandusse.

Teadmiseks võetud.

124. 2. Koostöö: Turismimess TourEst ja piirkondlikud

arendusvõimalused

Eeldame, et kõik DMO´d osalevad regulaarselt TourEst

turismimessil, kasutades seda platvormi oma piirkondade

tugevuste ja unikaalsuse tutvustamiseks ning koostöö

arendamiseks teiste piirkondadega. TourEst on Eesti suurim ja

olulisem rahvusvaheline turismimess, kus peaksid osalema nii

riiklikud kui piirkondlikud esindused.

Teadmiseks võetud.

Tegevuskava ei sisalda nii detailseid

tegevusi.

125. 3. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised sihtkohad ja

nende arendamine

Praegune olukord näitab, et rahvusvaheliselt tuntud sihtkohti on

vähe või need ei vasta ootustele. Oluline on suurendada

siseturismi osakaalu ning toetada piirkondlikke arendusprojekte,

millel on kvaliteedimärgid (nt UNESCO, Green Destination) ka

väljaspool linnaruumi (vt ka

https://www.icomosictc.org/p/2022-icomos-international-

cultural.html). Ühekordsete suurürituste

toetamine annab küll statistilist tulu, kuid ei taga ettevõtjate

aastaringset toimetulekut.

Selgitame, et rahvusvaheliselt

tunnustatud turismisihtkohtade

(kvaliteedimärgiste organisatsioonide

tunnustuste) arvu suurendamine on ka

üks tegevuskava eesmärk/mõõdik (lk

17).

126. 4. Külastuspõhjused: turismimarsruutide loomine ja

arendamine

DMO´de ülesandeks peab olema turismimarsruutide loomise ja

arendamise koordineerimine ning atraktsioonide omanike

kaasamine, olemasoleva taristu ristkasutuse kavandamine et

tagasiside põhjal planeerida edasisi arendustegevusi.

Kaasamisprotsess peab olema piirkonnaülene, mitte piiratud ühe

DMO territooriumiga. Hooajalisuse vähendamiseks tuleb

tegevusi mitmekesistada. DMO´de arendus- ja turismikavad

peavad olema tsentraalselt kättesaadavad ja ühtselt

struktureeritud.

Selgitame, et vastav tegevus on

DMOdele tegevuskavas juba

planeeritud: Tegevus nr 25 –

Koostame ligipääsetavad

turismimarsruudid ja teeme

kättesaadavaks info nende

marsruutide kohta.

127. 5. Finantsjärelevalve ja bürokraatia vähendamine

Soovitame lihtsustada haldusmenetlusi ning luua innovatsiooni

soodustavaid tugisüsteeme. Mikro- ja elustiiliettevõtjatele tuleks

kehtestada regionaalsed erisused ja soodustused (Toiduseadus;

EPNmäärus178/2002 jt – kehtivad samad regulatsioonid kui

suurtootjatel). Liigne halduskoormus, erinevate ametkondade

dubleerivad kontrollid ja keerulised regulatsioonid pidurdavad

Selgitame, et regionaalseid erisusi ei

ole turismi tegevuskava raames

plaanis teha. Küll aga on tegevuskavas

mitmeid halduskoormuse

vähendamisele ja järelevalve

lihtsustamisele suunatud tegevusi (nt

34, 43).

38

ettevõtlust ning loovad ebavajalikku survet väikeettevõtjatele

(Statistikaamet aruandlus; PTA normid; kontrolli sagedus jt)

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO

128. 1. Realistlikkus ja valmisolek vastutuse võtmiseks

DMOde rolliga seotud tegevused on realistlikud ja meie

vastutusvaldkonnaga kooskõlas. Oleme valmis võtma vastutuse

sihtkoha tervikliku ja strateegilise juhtimise ning arenduse eest.

Samal ajal rõhutame, et selline vastutus eeldab stabiilset ja

prognoositavat riiklikku rahastust. Piirkondliku turismi

juhtimine ei saa toimida projektipõhiselt ega lühiajalise

toetusloogika alusel – see nõuab kindlat baasrahastust, mis tagab

DMOde suutlikkuse tegutseda strateegiliselt, kavandada tegevusi

mitmeks aastaks ette ning pakkuda järjepidevat tuge

ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, piirkondlikele

turismivõrgustikele ja huvigruppidele. Ilma riigi süsteemse

panuseta ei ole võimalik tagada sihipärast ja kvaliteetset sihtkoha

juhtimist, mis viib seatud eesmärkideni kogu

Eestis.

Teadmiseks võetud.

129. Eesmärgid on ambitsioonikad, kuid üldjoontes realistlikud:

• Turismi lisandväärtuse kahekordistamine aastaks 2035 on

saavutatav järjepideva ja sihipärase turundustegevuse, teenuste

digitaliseerimise ning transpordiühenduste arendamise kaudu.

Peame oluliseks, et tegevuskava põhineks täpsel teadmisel,

millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused

suurendavad turismi lisandväärtust kõige tõhusamalt ning

millistes piirkondades see mõju on suurim. Tegevuskavas tuleks

need prioriteetsed valdkonnad ja sihtrühmad selgelt esile tõsta

ning tegevused nende ümber koondada.

Ööbimiste osakaalu tõstmine väljaspool Tallinna (53%) eeldab

regionaalse turismi, tootearenduse, turismiturunduse ja

transpordiühenduste järjepidevat ning süsteemset arendamist.

• Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et 65% turismiteenustest

on online-broneeritavad, on realistlik juhul, kui ettevõtjad saavad

järjepidevat tuge ja juhendamist digivõimekuse suurendamisel.

• Äriturismi osakaalu kasv 24,5%ni sõltub otseselt

rahvusvahelistest ühendustest ja majanduskeskkonna arengust,

kuid on sihipärase koostöö korral saavutatav.

Teadmiseks võetud.

130. 2. Eesmärkide realistlikkus

Tähelepanek: Riiklikus tegevuskavas ei ole otstarbekas määrata

vastutajaks ettevõtjaid – nende roll on eelkõige olla partnerid ja

kaastäitjad. Soovitame tegevuste vastutajatena selgelt

välja tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui turismipoliitika

kujundajad ja rakendajad, teised partnerorganisatsioonid aga

täidaksid toetava või kaastäitja rolli.

Selgitame, et ettevõtjatele on

tegevuskavas märgitud sellised

tegevused, mille puhul on tegemist

loomuliku panusega turismisektori

arengusse. Ettevõtjate kaasamine

vastutajate või kaasvastutajatena aitab

näidata tervikpilti ning rõhutab, et

soovitud kasvu saavutamine eeldab

panust kõigilt sektoriosalistelt.

Ettevõtjate vastutus on dokumendis

märgitud selliste tegevuste eest, mille

39

vastu peaks neil loomulik ärihuvi

olema. Näiteks omaenda toodete ja

teenuste arendamine (tegevus nr 4) ja

omaenda töökeskkonna

atraktiivsemaks tegemine (tegevus nr

37).

131. 3. Täiendavad fookused järgmiseks neljaks aastaks

Mereturismi arendus – väikesadamad on olulised mereturismi

tugipunktid, mis loovad uusi külastajakogemusi väljaspool

pealinna. Mereturismi arendus tähendab rannikualade ja

väikesadamate sihipärast kujundamist kvaliteetsete teenuste,

turvalise infrastruktuuri ning ühtse külastajateekonna kaudu.

Selgitame, et mereturismiga seonduv

on hõlmatud ühenduvust toetavate

tegevustega. Näiteks tegevus nr 17 –

Koostame väikesadamate

arengukontseptsiooni ja rakendame

sealseid tegevusi selleks, et

soodustada turismiteenuste arengut

väikesadamates. Saaremaa ja mandri

vahelise parvlaevaühenduse

paranemiseks tegevus nr 18

(Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi) ning tegevus nr 24

(Viime läbi sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju

kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja turismile, et

tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale.)

132. 4. Tegevused, mida kaaluda välja jätmiseks või ümber

suunamiseks

Regulatsioonide liigne detailplaneerimine (nt TTJA ja MKM

tegevused 42–47) võiks jääda rohkem riigi kui ettevõtjate

fookusesse.

Arvestatud.

Tegevustest 43, 44, 47 on ettevõtjad

ja/või ettevõtjate

esindusorganisatsioonid välja jäetud.

Nende panus või kaasamine on küll

oluline, kuid vastutust otseselt ei ole.

133. Kommentaarid, mis olid lsiatud otse dokumenti:

1. tegevussamba mõõdiku „Äriturismi osakaal

(Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud tööreisi

eesmärgiga) 2029 sihttase 24,5%.

Kas siin arvesse võetud ainult rahvusvahelised ärituristid? Kas

Eesti sisesed tööreisi eesmärgiga osakaal jääb arvestamata?

Selgitame, et esimese tegevussuuna

esimene mõõdik "Äriturismi osakaal",

kus sihttase on ka 24,5%, on seotud nii

sise- kui ka välisturistide äriturismiga.

134. Kuidas saaks väikesadamate andmebaasi turismiga siduda. Täna

ei ole väikesadamate andmebaasi puhkaeestis.ee ning

väikesadamate haldajate ja teenuste kohta puudub

turimiarendajatel ülevaade. Samas on DMO-del ja ka Visit

Estonial võimalus ja kompetents sadamatega tegelevaid

ettevõtjaid samuti (turismi toetavate) arendustegevustega

toetada.

Kaastäitjate hulka lisatud KOVid ja

DMOd.

135. DMOde tegevuse „Juhime sihtkohti terviklikult, lähtudes Eesti

turismi pika vaate põhimõtetest, piirkonna eripärast ja

sõnumistrateegiast, ning teeme koostööl põhinevat kestlikku

tootearendust ja turundust.“ Osas sõnastusettepanek: kestlikkuse

põhimõtteid arvestavate toodete arendust.

Selgitame, et tegevusi sissejuhatavas

tekstis (lk 5) on juba kirjas, et kõikide

tegevuste puhul tuleb läbivalt

keskenduda kestlikkusele. Vältimaks

dubleerimist, on sellest tegevusest

viide kestlikkusele välja jäetud.

40

Lõuna-Eesti Turismiklaster

136. Kas KOV tasandit oleks tarvilik rohkem sisse tuua? Enamikel on

oma arengukavades vms dokumentides tegevusi ka

turismisektori huvi silmas pidades.

Selgitame, et turismi tegevuskava

koostamisel on arvestatud, et

kohalikel omavalitsustel on oluline

roll turismi arendamisel ning KOVid

on ka mitmete tegevuskavas

planeeritud tegevuste kaasvastutajad.

Turismi pikk vaade ja tegevuskava

annavad strateegilised suunad, mida

KOVid saavad oma arengukavade ja

tegevuste kavandamisel arvesse võtta.

137. Sama kommentaar, mis varasemalt DMOde poolt tuli - tegevusi

tundub olevat liiga palju, et kui vaadata nüüd vastutajate lõikes,

siis peaks vaatama, mis on prioriteedid. Kui mõõdikute osas

vaadata, et eesmärk on sektori tulu mitmekordistada, siis peaks

fookus olema tootearendusel ja ühendustel ning oluline on, et

need muud tegevused (kliimaeesmärgid, uuringud, igasugu

mõõtmise ja aruandluse süsteemid) ei võtaks fookust ära.

Arvestatud.

Tegevuskavas on mitmed uurimisele

ja seiramisele suunatud tegevused

välja jäetud ning fookused (viie

tegevussuuna lõikes) täpsemini

sõnastatud.

138. „Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini

jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi

lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike

ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.“- on võimalik kahtepidi-

inflatsioon toob numbri lähemale või siis tuleks mõelda, kas meie

maksupoliitika võiks eristuda sõbralikumalt Euroopa kontekstis.

Selgitame, et maksupoliitikat

kujundavaid tegevusi turismi

tegevuskavas planeeritud ei ole. See

on Rahandusministeeriumi pädevuses.

139. Tegevussammas 1:

P4. Saame DMOna selle vastutuse võtta vaid juhul, kui DMOde

sihtfinantseering jätkub. Kas oleks asjakohane markeerida siin,

et piirkonnaspetsiifilisi tooteid arendame või ka piirkondlike

eripäradega arvestamine, sest näiteks LE vaatest on hetkel

loetelust puudu aktiivtegevused/sporditurism, mis näiteks

Otepää vaatest on üheks fookusteemaks. Ehk jätab vabaduse

piirkonna fookusteemadega rohkem tegeleda. Otepää vaatest

näiteks aktiivtegevused/sport – annab piirkonnale kahtlemata

arvestatava lisandväärtuse, eriti just madalhooajal.

Selgitame, et tegevuskavas on

fookusvaldkondadeks turismi pikas

vaates märgitud kõrge

lisandväärtusega valdkonnad. Seega

suurim rõhk peaks olema neil, kuid ka

teiste valdkondade turundamine,

arendamine ja toetamine on

asjakohane. Näiteks turundamise osas

on tegevuskavasse lisatud, et

sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism (tegevus nr 5).

140. Tegevussammas 2:

Mõõdikutes Tartu lennuühendus üldse ei kajastu.

P14. Peaks tagama rahvusvahelise ühenduse ka Tartu

lennujaamaga. Riiklik lennujaamade strateegia saab toetada Eesti

tasakaalustatud arengut: Kui osa Euroopa liinidest lendab

Tartust, hajutab see reisijatevoogu, vähendab Tallinna

lennujaama koormust ja suurendab vastupanuvõimet

eriolukordades. Samas loob see võimalusi väliskülalistele tulla

otse Lõuna-Eestisse ning toetab kogu riigi arukat ja kestlikku

arengut.

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 32 - Jätkame Tartu

lennuühenduste hoidmise toetamist

riigieelarvest

141. P17. Vastutajana peaks olema välja toodud ka EIS, kui on

mõeldud tõlkeid VE portaalis – mõõdik on väliskülalise rahulolu

Selgitame, et kuigi rahulolu mõõdik

põhineb www.visitestonia.com

41

VEga. Siis see ei kajasta otseselt, kas ettevõtjal oma kanalid on

võõrkeelsed. Samas ei saa kogu vastutus olla DMO ja EV kui

mõõdik on VE portaal, ehk lisaks ka EIS.

andmetel, on see veebileht vaid info

vahendaja. Sisu ja ajakohase info

esitamine digikanalites sõltub

ettevõtjatelt ja DMO-delt saadud

materjalist. EIS-i roll selles eelkõige

tehnilise platvormi haldamine, mitte

info loomine ega sisuline

ajakohastamine, mistõttu

peavastutajaks lisamine ei ole

eesmärgipärane.

142. P19. See tempo võiks olla kiirem, sest Lõuna-Eesti jaoks on

parem rongiühendus väga oluline (nii Tartuga, aga ka Koidulaga,

Valgaga jne)

Selgitame, et rahvusvaheliste ja

siseriiklike ning kruiisilaevaühenduste

arendamise tempo sõltub mitme

ministeeriumi vastutusalast, mistõttu

ei ole MKM-il võimalik seda

tegevuskavas oluliselt kiirendada.

Panime ajastuse vastavalt teiste

ministeeriumite kooskõlastusele ja

valmidusele. Samas on tegevust ja

mõõdikut täpsustatud, et need

kajastaksid paremini ettevalmistuste

sisu ja annaksid selgema raamistiku

edasiste sammude hindamiseks.

Tegevuse nr 18 (varasemas versioonis

nr 19) uus sõnastus: Arendame

rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja

kruiisilaeva- ning rongiühendusi

Mõõdiku uus sõnastus: Siseriiklik ja

rahvusvaheline rongiühendus (kiirus,

sagedus) on paranenud ja veomaht on

kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse

toel avatud Tartu-Riia rongiliin

(KLIM) (2024. aastal tegid reisijad

rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

143. P20. Kas olulisem on hinnang ühistranspordile või reaalne

kasutus? Ühendusi tuleb juurde pigem siis kui oleks kasutust.

Selgitame, et mõõdiku valikul on

lähtutud eelkõige olemasolevatest ja

võrreldavatest andmetest ning sellest,

millist infot on võimalik regulaarselt

ja usaldusväärselt analüüsida.

Väliskülastajate piiriuuring annab

juba täna järjepideva ülevaate turistide

hinnangutest, võimaldades ajas

muutusi jälgida ning seoseid teha

turismipoliitika eesmärkidega.

Hinnangupõhine mõõdik võimaldab

hinnata, kas ühistranspordivõrk vastab

42

väliskülastajate ootustele ning kas see

on nende jaoks arusaadav ja kasutatav.

Positiivse hinnangu kasv loob

omakorda eeldused kasutuse

suurenemiseks ning toetab kestliku

turismi ja autovabamate

liikumisviiside edendamist.

144. P24. Plaanil on igati jumet, aga kas selle saab lugeda teostatuks,

kui suvebuss sõidab näiteks vaid ühe ürituse raames punktist A

punkti B. Selliseid lahendusi on ilmselt igal DMO-l täna juba ette

näidata. Midagi püsivat eeldaks aga siiski ka riigipoolset

vastutust.

Selgitame, et väljundmõõdiku

eesmärk ei ole lugeda teostatuks

üksikuid, lühiajalisi või erandkorras

toimivaid lahendusi, vaid silmas on

peetud lahendusi, mis on sihipäraselt

loodud turismivajadustest lähtuvalt,

seotud olemasolevate

transpordisõlmedega ning toimivad.

145. P26 ja P 27. Teostatav DMO vaatest, kui jätkub sihtfin rahastus.

Samas täna LE DMO tegeleb ligipääsetavusega aktiivselt läbi

EST-LAT projektide. Meie hinnangul ei piisa vaid seminarist,

vaid on vaja ka reaalseid tegevusi. Oma projektide raames teeme

ligipääsetavamaks veekogusid ja matkaradu, KOVid on siin

kaasas investeeringutega. Muul juhul pole teadlikkuse tõstmisel

mõtet. Et ligipääsetavus on nišiteema, siis on pigem väga vähe

neid, kes oleksid võimelised ligipääsetavusest teadlikumaks

saades astuma ka mõjusaid reaalseid samme ligipääsetavuse

suunas. See teema pakub vaieldamatult asjaosalistes huvi, kuid

mõõdetavaid tegevusi ilma täiendava (EL?) rahastuseta on

keeruline teha.

Teadmiseks võetud.

146. Tegevussammas 3:

Soovime juhtida tähelepanu Eesti turismi pikas vaates sõnastatud

eesmärgile, mis kajastab ööbimiste arvu tõusu väljaspool

Tallinna. Samba all on rõhutatud keskenduda välisturistide

hajutamisele üle Eesti. Eesmärgiks on aga seatud saada kõikidest

ööbimistest +1% väljapoole Tallinna. Kui palju seega on

välisturistide ööbimiste osakaalu eesmärk? Kas 2029 (53%) ja

pika vaate ööbimiste sihttase (55%) peegeldab reaalselt

hajutamise ja regionaalsuse olulisust? Lisaks, ei ole täna meil

tegu enam 1%, vaid 3% - 2024. aastal tehti 50% ööbimistest

Tallinnas! Eesmärk (välis)turistid Talliinnast välja saada on

olnud juba pikemalt päevakorras, kuid seni ei ole selleni jõutud.

Eestisse jõudnud välisturistidest 70% ööbib pealinnas. Kõikidest

majutatud siseturistidest ööbib pealinnas umbes veerand (2023 a

24% ja 2024 a 26%). Eesti üleselt tegeletakse turismivaldkonnas

peamiselt ekspordiga (turundustegevused, B2B jm),

siseturismiga tegelevad peamiselt sihtkohad (DMO-d) ise,

kohalikest vahenditest.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Pika vaate ja turismitegevuskava

eesmärk on regionaalse mõju

kasvatamine kogu Eesti

turismipakkumise arendamise kaudu.

Selleks on valitud koondmõõdik

„ööbimiste osakaal väljaspool

Tallinna“, mis hõlmab nii sise- kui

välisturiste. Statistikaameti andmete

järgi on perioodil 2015–2019

toimunud 47–48% kõigist ööbimistest

Tallinnas (ehk 52–53% mujal Eestis);

pandeemia ajal osakaal ajutiselt langes

ning aastal 2023 oli see 48% ja aastal

2024 50%. 2025. aasta kiirstatistika

põhjal oli ööbimiste jaotus Tallinnas ja

väljaspool Tallinna ligikaudu 50/50,

seega tähendaks väljaspool Tallinna

ööbimiste osakaalu sihttase vähemalt

53% 2029. aastaks ja 55% 2035.

aastaks 3–5 protsendipunkti suurust

muutust võrreldes viimaste aastate

tasemega. Arvestades prognoositavat

43

kogunõudluse kasvu (sh Tallinna

majutusvõimekuse ja rahvusvahelise

nõudluse kasvu), on seda hinnatud

piisavalt ambitsioonikaks, kuid samas

realistlikuks eesmärgiks.

Mõõdik on seatud kogu ööbimiste

mahule, sest regionaalse majandusliku

mõju seisukohast on oluline nii välis-

kui siseturistide kulutus. Välisturistide

hajutamine üle Eesti on käsitletud

meetmete tasandil – rahvusvahelises

turunduses, tootearenduse toetustes ja

DMO-de toetamisel jälgitakse

regionaalset ja hooajalist tasakaalu.

Uute majutuskohtade lisandumine

teistes piirkondades aitab kaasa seatud

eesmärkide saavutamisele, kuid nende

potentsiaali realiseerimiseks on

oluline just kavaga kavandatud

turundus- ja ligipääsetavustegevuste

elluviimine

147. P29. Vastutajaks üksi ei saa olla DMOd, EIS/MKM ka. Sest

külaliste pealinnast välja toomine ei saa olla vaid Tallinna väliste

DMOde tegevus. Regionaalsus!!!

Selgitame, et tegevus nr 29 (uues

versioonis nr 28) – sihtkohtade

juhtimine – on just DMO ülesanne.

MKM-ile ja EIS-ile on tegevuskavas

regionaalsuse suunas planeeritud

eraldi tegevused, nt DMOde toetamine

ja Tartu lennuühenduste hoidmise

toetamise jätkamine.

148. P30. Sama -> lisada EIS/MKM vastutajatena. Kas siin ei peaks

mõõdik lähtuma rahulolust vms, kui vastutajateks on

ettevõtjad/erialaliidud?

Selgitatud.

EIS ja MKM ei sobi selle tegevuse

(uues versioonis tegevus nr 29)

vastutajaks, kuna tegevuse fookus on

ettevõtlikkuse, ärimudelite ja

müügivõimekuse arendamisel

kohalikul tasandil ja seda saavad kõige

vahetumalt paremini teha just

ettevõtjad ning Maakondlikud

Arenduskeskused ja DMOd (mõlemad

kaasvastutajad).

149. P31. Kas siin saab mõõdikuks olla vaid elanike rahulolu.

Tegevuse vaatest oleks mõju nagu laiem. + elanike rahulolu

uurivad praegu mitmed DMOd, koostöös Pärnu Kolledziga,

sarnase metoodika alusel.

Selgitame, et tegevuse fookus on

suunatud kohalike elanike teadlikkuse

ja hoiakute kujundamisele, mistõttu

on väljundmõõdikuks valitud just

elanike rahulolu turismiga.

Võtame Pärnu Kolledžiga eraldi

ühendust, et arutada võimalusi elanike

rahulolu uurimise metoodika

arendamiseks.

44

150. Tegevussammas 5:

Ettevõtjate vaatest ei ole realistlik hüppeline turistide

teenindamise mahu (ca +50% käibes) ja investeeringute mahu

kasvu.

Selgitame, et prognoositav kasv

turistide teenindamise mahus ja

investeeringutes ei eelda, et iga üksik

ettevõtja peaks saavutama hüppelise

(nt ca +50% käibe) kasvu, vaid et

sektori kogumõju kujuneb mitme

teguri koosmõjul.

Oluline on rõhutada, et tegevuskava

eesmärgid on strateegilised ja

pikaajalised, mitte lühiajalised

äriplaanid. Need loovad raamistiku

erinevate osapoolte tegevustele (sh

turundus, ühenduvused, oskused,

investeerimiskeskkond), mille

tulemusel tekivad ettevõtjatele

paremad eeldused kasvuks, kuid kasv

toimub ettevõtjate endi valikute,

võimekuse ja ärimudelite alusel.

Pärnu DMO

151. Tuginedes „Turismitegevuskava 2026–2029“ dokumendile ning

lähtudes dokumentidest „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ ja

ka piirkondlikust „Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025–2029“

leiame, et antud tegevuskavas on liiga suur fookus pealinna ja

selle lähiümbrusse suunatud arendus- ja turundustegevusel ning

oluliselt väiksem rõhk pealinnast väljapoole jäävate piirkondade

külastajanumbrite kasvatamisel eeskätt madalhooajal.

Statistikaameti ametliku statistika alusel on külastajanumbrid

pealinnas taastunud koroonaeelsele tasemele, ent mitte teistes

piirkondades, seal hulgas Pärnus ja Pärnumaal. Leiame, et

tegevuskavas võiks olla rohkem ambitsiooni kasvatada

väliskülastajate arvu pealinnast ja tõmbekeskustest väljaspool.

Hetkel on 2023. aasta baastase ehk väljaspool Tallinna ööbimiste

osakaal (Statistkaameti andmed) 52% ning tegevuskava seab

2029. aastal eesmärgiks kõigest 1% kasvu ehk 53%. See võiks

olla kõrgem ning toetatud. Kindlasti aitaks siin kaasa ka

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine, mis aitaks

suurendada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu,

mille puhul on võimalik suuremas mahus pakkuda eel- ja

järeltuure pealinnast väljapoole.

Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv on

realistlik vahe-eesmärk teel 55%-ni

2035. aastaks. Samas ei ole välistatud,

et regionaalsusele suunatud meetmed

annavad oodatust suurema tulemuse.

152. Pärnu turismisihtkoha spetsiifikale keskendudes toome välja

paar olulist puudust tegevuskavas:

1. ära tuleks mainida Via Baltica väljaehitamise toetamine;

Selgitame, et Via Balticaga seotud

tegevus on kaetud turismi pika vaatega

ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja

toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17)

kohaselt jälgime Rail Baltica

valmimist ja Via Baltica turvalisust,

kuid eraldi ei sihista.

153. 2. UNESCO nimekirjas olevate toodete (piirkonnas

ühepuulootsik ning Kihnu saar) edasiarendus ning toote

väliskülastajale kohandamine tuleks välja tuua;

Selgitame, et tegemist on tegevuskava

jaoks liiga detailse tegevusega.

45

154. 3. heaolu- ja raviturism (ehk spaad), mis on olnud kogu

Eestis (ja eriti väljaspool Tallinna) üks turismisuundadest, mis

on aidanud tuua Eestisse turiste madalhooajal võiks olla

tegevuskavas rohkem fookuses selle kvaliteedi säilitamise ning

edasiarendamise vaatest (hetkel käsitletud üks kord turundamise

all), kuna nii mõnegi piirkonna jaoks on see osa sihtkoha

pärandist ehk just see, mida eristab piirkondi üksteisest. Jättes

selle punkti välja me justkui võtame seda iseenesest mõistetavalt;

Arvestatud.

Heaolu- ja terviseturismi turundamine

on välja toodud tegevuses nr 5 -

Turundame Eestit eelkõige kui äri-,

loodus-, kultuuri-, pärand- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism. Lisaks võib

heaolu- ja terviseturism osaliselt

kattuda ka kultuuri- ja

pärandturismiga, näiteks, kui räägime

saunakultuurist.

155. 4. Rail Baltica rajamisest tulenevate külastajateekondade

arendused tuleks lähiajal võtta fookusesse.

Selgitame, et Rail Balticaga seotud

tegevus on kaetud turismi pika vaatega

ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja

toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17)

kohaselt tuleb jälgida Rail Baltica

valmimist ja Via Baltica turvalisust,

kuid eraldi seda ei sihista.

156. Juhime tähelepanu tegevustele, mille eesmärkide saavutamine on

küsitav:

1. Punkt 57 „Turismiobjektide külastatavuse seiramine..“ –

ettevõtjate endapoolse turismiobjektide külastatavuse haldamise

metoodika ja andmeanalüüsi oskus sõltub väga konkreetsest

ettevõttest;

Arvestatud.

Tegevus nr 57 tegevuskavast välja

jäetud.

157. 2. Punkt 54 „Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamise jätkamine

märgiste taotlemisel..“ - EIS toetus sihtkohtadele Green

Destinationsi programmis osalemiseks ja auditeerimiseks kaotati

ning see kulu on suur. On küsitav, et mõõdikuna kuvatud

eesmärk (15 sihtkohta) saab täidetud. Samuti sõltub ettevõtete

valmisolek kestliku märgise kasutusele võtmiseks EL

direktiividest ja hetkel on näha ettevõtjate tavapärasest madalam

huvi märgiste taotlemiseks ning teemakohtumistel osalemiseks.

Selgitame, et EL direktiivist tulenevalt

ei hakka EIS edaspidi enam

GreenKeyd väljastama, kuid

toetamise võimalused on alles.

Tegevuses on toetamist käsitletud

selle laiemas tähenduses, st hõlmatud

on ka teadlikkuse tõstmine, nt

koolitused jm. Lisaks on EIS-il olemas

ka teatud rahalise toetamise

võimalused (nii keskkonnamärgiste

väljastajatele kui taotlejatele).

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas.

158. 3. Punkt 49 „Turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamise jätkamine…“ – kui suur on online-

broneeritavate teenuste osakaal praegu? Kas teie hinnangul on

saavutatav online-broneeritavate teenuste osakaal 65%?

Selgitatud.

2025. aasta maikuu seisuga oli

VisitEstonia andmebaasis online

46

broneeritavate teenuste osakaal 37%.

Vastav info lisatud ka tegevuskavasse.

159. Ettepanekuna paluksime kaaluda siiski suurema ambitsiooni

võtmist antud tegevuskava raames. Täpsemalt: kui ootus on, et

DMO-d muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks, siis

võiks EIS koostöös sihtkohtadega DMO mudelist lähtuvalt

panustada isemajandava DMO mudeli loomesse.

Selgitame, et järgmisel perioodil on

kavas DMOde toetamise jätkamine

ning selle raames on EISil võimalik

panustada DMOde isemajandava

mudeli kujunemisse (ja riigi rahast

vähem sõltuvamaks muutumisse) läbi

nõustamise, koordineerimise või muu

toe.

169. Teine ettepanek on ühtse sihtkohtade ülese platvormi loomine,

kus on võimalik digitaalselt sihtkohtade teenuseid, tooteid,

marsruute nii digitaalselt broneerida kui soetada eesmärgiga

aidata kaasa digitaalselt broneeritavate toodete arvu kasvule.

Selgitame, et täielikult digitaalse

broneerimis- ja ostuplatvormi

arendamine on ressursimahukas ning

on jätkusuutlikum, kui selle korraldab

erasektor, samal ajal kui riiklik

platvorm (PuhkaEestis / VisitEstonia)

jätkab infot ja nähtavust koondava

keskkonnana DMO-de ja ettevõtjate

toetuseks.

Saarte DMO

170. Tagasisidena Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõule soovin

märkida, et selles on väga vähe pööratud tähelepanu ühendustele

suursaartega, et oleks tagatud stabiilne parvlaeva- ja

lennuühendus (nii hinnad kui graafikud). Meie turismisektori

ellujäämise seisukohalt on see ülioluline - ainult stabiilsed

ühendused toovad meile rohkem külalisi, mis tekitab nõudlust

nutikamate ja atraktiivsemate teenuste järele. Hetkel oleme

muude piirkondadega võrreldes ebavõrdses olukorras, kuna

lisaks võimalikule kohalesaamise keerukusele (aeg, mahutavus,

graafikud) tuleb meie külalisel transpordi eest ära anda vähemalt

ühe ööbimise summa, mis omakorda vähendab meie ettevõtete

tulu. Palume võimalusel see stabiilsus dokumenti sisse kirjutada.

Selgitame, et tegevuskavas on tegevus

nr 24:

Viime läbi sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju

kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja turismile, et

tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale.

Parvlaevade üleveotasude mõju

ettevõtlusele ja turismile peaks saama

hinnatud aastaks 2026 ning seejärel

peaks saama teha teadmispõhiseid

otsuseid parvlaevatasude kehtestamise

ja nende suuruse kohta.

Tallinna Strateegiakeskus

171. Tegevuskava sisaldab arvukaid tegevusi, kuid tekib küsimus, kas

need on piisavalt fokuseeritud, et saavutada üks olulisi riiklikke

turismieesmärke – lisandväärtuse kasv. Oluline on teada,

millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused aitavad

lisandväärtust kõige tõhusamalt suurendada ning millistes

piirkondades. Kui see teadmine on olemas, võiks tegevuskavas

esile tõsta prioriteetsed valdkonnad ja keskenduda neile. Kui

selline teadmine puudub, on vajalik lisada tegevuskavasse

vastavate analüüside tegemine, mille tulemuste põhjal saab

fookuse seada.

Arvestatud osaliselt.

Fookuseid täpsustatud, kuid seda viie

tegevussuuna lõikes (ehk et on viis

fookust), mitte konkreetselt

piirkondade lõikes. Prioriteetsete

valdkondade osas on fookus paigas

juba turismi pikas vaates, mis toob

välja, millised on kõrge

lisandväärtusega valdkonnad (äri-,

loodus-, kultuuri-, pärand- ja

toiduturism).

172. Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata

senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt

tegevuskava osana.

Nõustume ning tegevuskavas on

mitmeid tegevusi, mis on suunatud

andmete kogumisele ja

47

kättesaadavusele. Näiteks tegevused

nr 44 (Koostöös osapooltega töötame

välja lahenduse, kuidas parandada

majutusasutuste poolt kogutavate

reisieesmärgi andmete täpsust, et

äriturismi osakaal kajastuks

usaldusväärsemalt turismistatistikas),

50 (Tagame turismistatistika

satelliitkonto regulaarse koostamise,

leides selleks sobiva rahastus- ja

koostöömudeli), 51 (Arendame välja

Eesti turismiandmeruumi, mis

koondab ja ühendab

turismiökosüsteemi andmed sh

külastajate liikumismustrite andmed,

et võimaldada andmepõhist

otsustamist ja innovatsiooni).

173. Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse

konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. Eesti on üks väheseid

Euroopa riike, kus puudub rahvusvaheliste konverentside

korraldamiseks sobiv kaasaegne keskus, kuigi andmed näitavad,

et just sellised äriüritused on majanduslikult kõige

väärtuslikumad. Tegevuskavas on seatud eesmärk turundada

Eestit senisest enam rahvusvaheliste konverentside ja

korporatiivürituste sihtkohana. Samas on teada, et turismi

rahastus ei suurene. Seega soovitame äriürituste Eestisse toomise

tõsta oluliseks prioriteediks ka turismieelarve siseselt.

Samuti on oluline rajada Tallinnasse multifunktsionaalne

kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis võimaldaks korraldada eri

tüüpi rahvusvahelisi suurüritusi ning suurendaks väliskülastajate

ööbimiste arvu, seda eeskätt madalhooajal.

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2 (Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist).

Tegevuskava sisaldab ka

suursündmuste hoone rajamisele

suunatud tegevust, mille eest vastutab

Kultuuriministeerium ning see, kuhu

vastav hall lõpuks rajada otsustatakse,

sõltub läbiviidavate analüüside

tulemustest.

174. Konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste puhul võiksid

mõõdikud olla sarnased: ööbimiste arv ja majanduslik mõju.

Selgitame, et nende puhul nii-öelda

üldine mõõdik (ehk terve

tegevussuuna mõõdik) ongi seotud

ööbimiste ja kulutustega:

äriturismi osakaal (näitab, kui palju

turistide ööbimisi on seotud tööreisi

eesmärgiga), turismiteenuste

eksport (näitab, kui suured olid

välisriikide elanike kulutused Eestis

ning kui palju nad tegid makseid Eesti

transpordiettevõtetele) ning turismi

hooajalisus (ehk kolme kõige

suurema majutusasutustes veedetud

ööde arvuga kuu ööde arvu

kogusumma suhe aasta

majutusasutustes veedetud ööde arvu

kogusummasse).

48

175. Lühiajaliste üüriteenuste uuringu (STR) tulemuste põhjal

tegevuskava koostamine peaks toimuma varasemal tähtajal kui

2029.

Arvestatud.

Tegevuskava valmimine oli

planeeritud varasemaks ajaks.

Tegevust ja mõõdikut täpsustatud, et

oleks selgem, millal planeeritud

tegevused ellu viiakse:

Tegevus 33: Kaasajastame lühiajalise

üüri teenuse regulatsioonid ja

parandame turu toimivust

Mõõdik: Uuringus ”Lühiajalise üüri

turg Eestis” selgunud kitsaskohtade

lahendamiseks on turismiseaduses

täpsustatud majutusteenuse mõistet ja

kaasajastatud teenuse osutamise

nõuded (eelnõu valmimine 2026);

turust on olemas ülevaade, KLIMil on

olemas elamupoliitika kujundamiseks

vajalik sisend ning on tehtud otsused

EL lühiajaliste üüriteenuste määruses

nimetatud registreerimiskohustusega

liitumise või mitteliitumise osas

176. Arvestades, et riiklik turismieelarve ei pruugi suureneda, vaid

võib eelarvekärbete tõttu väheneda, on oluline, et kohalikel

omavalitsustel oleks võimalus kaaluda turismimaksu

kehtestamist, kui võimalikku rahastusallikat turismi

arendamiseks ja sihtkoha tuntuse tõstmiseks. Tegevuskavasse

võiks lisada tingimuste loomise kohalikele omavalitsustele

turismimaksu rakendamiseks.

Selgitame, et praegu olemasoleva info

kohaselt turismieelarve ei vähene.

177. Rattastrateegia väljatöötamisel ja elluviimisel on

möödapääsematu kohalike omavalitsuste kaasamine, et tagada

strateegia toimivus ja vastavus piirkondlikele vajadustele.

Arvestatud.

KOVid on märgitud kaasvastutajaks

178. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi

ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi

tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad.

Selgitatud.

Tegevuskava üldine vastutaja on

MKM. Tegevuskavas planeeritud

tegevuste peamine elluviija on EIS,

kes on märgitud vastavate tegevuste

juurde pea- või kaasvastutajaks.

Tegevuskavas on planeeritud tegevusi

ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd

sektori oluline areng eeldab kõigi

osapoolte panust.

Tegevuskava tegevuste eest vastutajad

on dokumendis läbivalt korrastatud –

igal tegevusel on võimalusel üks

peavastutaja ning teised on märgitud

kaasvastutajateks, välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloom nõuab mitut

peavastutajat.

49

Tartu linnavalitsus

179. Soovisime ka tähelepanu juhtida just sellele turistide pealinnast

välja saamise eesmärgile, kus ambitsiooni on justkui vähe. 1%

tõusu ning millised plaanid riigil on, et üleüldiselt seda nihet

muuta - et nad ei jääks vaid pealinna.

Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv

(ehk sihttase 53%) on realistlik vahe-

eesmärk teel 55%-ni 2035. aastaks.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetavad kõik kolmanda

tegevussuuna tegevused. Seal on nii

kohaliku kui riigi tasandi tegevused.

Näiteks on tegevuskavas plaaneritud

riigi poolt DMOde toetamine ja Tartu

lennuühenduste hoidmise toetamise

jätkamine. Lisaks panustavad

regionaalsuse parandamisse tegelikult

ka teiste suundade tegevused, näiteks

toodete arendamine, digitaliseerimise

toetamise tegevused, koostöö

transpordivaldkonnaga jm.

Eesti Spaaliit

180. Peamine tegevus mida tegevuskavas välja tuua soovime on lisada

tervise- ja heaoluvaldkond olulise strateegilisesuunana ning

jätkata selle valdkonna turundamist.

Argumendid selle toetamiseks on lisatud dokumendis.

Dokumendist: /…/ Näiteks märgitakse, spaa- ja terviseteenused

on olulised toetavad teenused ning nende kvaliteedi ning

nähtavuse parandamine on prioriteet, kuna need suurendavad

külalislahkust ning pikendavad külastuste kestust.

1. sammas – aastaringne atraktiivsus – spaad on kõige vähem

hooajalised turismiobjektid ning külastatavus erineb periooditi

minimaalselt.

3. turism väljaspool tõmbekeskusi – enamik suuremaid spaasid

(eriti ravispaasid) asuvad väljaspool Tallinna võisuuremaid

linnu, olles sageli piirkonna suurimad tööandjad, nt. Toila Spa,

Värska Kuurortravikeskus jpm.

4. turism ettevõtluskeskkonnana /…/

Arvestatud osaliselt.

Strateegilise suunana ei ole

tegevuskavasse lisatud (kuivõrd need

suunad/fookused tulenevad turismi

pikast vaatest), kuid valdkonna

turundamine tegevuskavasse

selgemalt lisatud. Tegevus nr 5:

Turundame Eestit eelkõige kui äri-,

loodus-, kultuuri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka

teiste valdkondade turundamist,

nagu nt tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism.

Lisaks saab tervise- ja

heaoluvaldkonda turundada ka

fookusvaldkondade toetamiseks ning

teatud määral võib valdkond kattuda

ka mõne fookusvaldkonnaga, nt

spaakultuur kui kultuuri- või

pärandturism.

182. Vähenenud tarbijakindlus ja ostujõud

Kuigi rõhutatakse turismiettevõtjate ning tarbijate teadlikkust, ei

ole piisavalt arvesse võetud majandustsüklid, mis mõjutavad

tarbijate ostujõudu ja kindlustunnet. Majanduskriiside ajal

Selgitame, et tegevuskava koostamisel

on arvestatud, et turismi nõudlust

mõjutavad ka tarbijakindlus ja

ostujõud, mida ei ole võimalik

50

võivad tarbijad eelistada kulutada vähem, mis vähendab turismi

nõudlust ning võib takistada eesmärkide saavutamist (näiteks

turistiarvu ja lisandväärtuse kasv). 2 3

tegevuskavaga otseselt mõjutada. Küll

aga peaksid kavandatud tegevused

leevendada võimalikke nõudluse

kõikumisi ning toetada sektori

jätkusuutlikkust ka keerulisematel

aegadel. Turistide arvu ja

lisandväärtuse kasv on seatud

pikaajaliste eesmärkidena, arvestades,

et lühiajaliselt võivad

majanduskeskkonnast tulenevad

kõrvalekalded eesmärkide

saavutamist mõjutada. Tegevuskava

elluviimisel saame

majanduskeskkonna muutusi jälgida

ning vajadusel tegevusi vastavalt

oludele kohandada.

183. Kontroll tegevuste ja protsesside üle

Dokumendis on loetletud partneritena erialaliidud, suuremad

vedajad, riigi „väravad“, DMO-d jms kelle ülesannete valdkonda

on loetletud tegevused ja arengud. Konkreetset kontrolli või

vastutajaid mõõdikute täitmiseks seatud ei ole.

Selgitame, et kogu tegevuskava eest

vastutab MKM. Tegevuskavas on iga

tegevuse juurde lisatud ka tegevuse

elluviija ehk konkreetse tegevuse eest

vastutaja (või kaasvastutaja). Üks

peamine tegevuste elluviija on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused

ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad,

erialaliidud ja muud organisatsioonid.

Tulemuste saavutamist seirab MKMi

juurde loodud turisminõukoda turismi

eest vastutava ministri juhtimisel.

Nõukotta on kaasatud turismisektori ja

seotud valdkondade esindajad. Nende

ülesanne on jälgida tegevuskava

elluviimist ning reageerida vajadusel

kiiresti muutustele.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Märkusteta kooskõlastasid

eelnõu Siseministeerium ja Riigikantselei ning täiendavad märkused puudusid ka Maksu- ja

Tolliametil, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Transpordiametil.

2 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Ülevaade maailmast, Lk.26 3 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Eesti hetkeolukord Lk.27

1

Ülevaade turismi tegevuskava 2026–2029 eelnõule laekunud tagasisidest

Sisukord

Justiits- ja Digiministeerium ...................................................................................................... 1

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ................................................................................ 3

Välisministeerium ...................................................................................................................... 5

Kultuuriministeerium ................................................................................................................. 6

Kliimaministeerium ................................................................................................................... 7

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ..................................................................................... 9

Eesti Linnade ja Valdade Liit .................................................................................................. 14

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ........................................................................................... 15

MTÜ Eesti Konverentsibüroo .................................................................................................. 19

Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit ........................................................................................... 24

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ............................................................. 29

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................. 31

Eesti Suuratraktsioonide Liit .................................................................................................... 34

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud ....................................................................................... 35

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO .............................................................................................. 38

Lõuna-Eesti Turismiklaster ...................................................................................................... 40

Pärnu DMO .............................................................................................................................. 44

Saarte DMO ............................................................................................................................. 46

Tallinna Strateegiakeskus ........................................................................................................ 46

Tartu linnavalitsus .................................................................................................................... 49

Eesti Spaaliit ............................................................................................................................ 49

Nr Esitaja ja märkus/ettepanek Arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu sätestab Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandena

kaasvastutajana (juhtroll MKMil):

Viime turismiseadusse sisse EL pakettreisidirektiivi

muudatustest tulenevad nõuded ja tõhustame tagatissüsteemi

Justiits- ja Digiministeerium on valmis toetama antud ülesande

täitmist, kuid tegevuse

elluviimine ja ajakava on MKMi kui juhtrolli omava

ministeeriumi määratleda.

Teadmiseks võetud

2. Andmepõhisus ja digitaliseerimine. Turismitegevuskava

suunad ja tegevused valdkonna andmepõhisuse ja tehisaru

kasutuselevõtu osas on mõistlikud ja kohased. Toetame MKMi

ja EISi tegevusi nimetatud teemades ja oleme omalt poolt valmis

jätkama head koostööd MKMi, EIS ja JDMi andmete ja tehisaru

kompetentsikeskuste vahel. Ettepanek on lisada tegevuskavasse

digiühenduste, digikanalite ja digitaliseerimise kohta, et

arvestada tuleb ka ligipääsetavuse nõuete täitmisega, nt Eestit

tutvustavad ning turismiettevõtjate veebilehed ja

äpid, broneerimis- ja piletimüügisüsteemid, reisiplaneerijad jne.

Võimalusel näha toetusmeetmete puhul digitaliseerimise

Arvestatud.

Täiendasime tegevuskava

sissejuhatust, lisades, et kõikide

tegevuste puhul tuleb arvestada

ligipääsetavusega. Täname ettepaneku

eest kasutada Digiriigi Akadeemia

materjale. Soovime teha teiega

koostööd, et tegevuskava rakendajad,

sh EIS, DMOd, erialaliidud saaksid

neid kasutada. MKM turismivaldkond

2

toetamisel ette ka ligipääsetavuse nõuete täitmise toetamist.

Samuti teeme ettepaneku kasutada Digiriigi Akadeemiat uute

materjalide majutamiseks turismivaldkonna ettevõtete ja

töötajate teadmiste tõstmisel (riigiasutuste poolt loodav sisu)

ning rakendada Digiriigi Akadeemias juba olemasolevaid

materjale turismivaldkonna digi- ja teenustealaste teadmiste

arendamiseks.

ise turismiettevõtjatele teadlikkuse

tõstmise materjale ei loo.

3. Isikuandmete kaitse. Tegevuskava eelnõu lk 28 tuuakse

tuleviku tegevuskava täpsemate tegevustena välja

turismisektoris innovatsiooni toetamiseks tehisintellektil

põhinevate lahenduste piloteerimine; uute tehnoloogiate ja

avaandmete rakendamist toetavad tegevused; tööprotsesside

digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh online-broneeritavus);

turismiandmeruumi väljaarendamine, mis koondab mh

külastajate liikumismustrite andmed; turismiobjektide

külastatavuse seirama hakkamine ning külastajate liikumise

haldamine ja hajutamine.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1

kohaselt loetakse isikuandmeteks igasugust teavet tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta ning et IKÜM art 4 p 2

defineerib isikuandmete töötlemisena isikuandmete või nende

kogumiga tehtava automatiseeritud või automatiseerimata

toimingu või toimingute kogumi, nagu nt kogumine,

struktureerimine, lugemine, kasutamine jms. Seega on selge, et

ülaltoodud tegevuskavas esitatud tulevikutegevused hõlmaksid

suures ulatuses isikuandmete töötlemist.

IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine legaalne

üksnes siis, kui selleks esineb vähemalt üks art 6 loetletud

õiguslikest alustest (nt andmesubjekti vabatahtlik nõusolek või

seaduses sätestatud alus). Kui rääkida online-broneerimistest

ning turistide liikuvuse jälgimisest arenduste teostamiseks saaks

asjakohaseks õiguslikuks aluseks olla eelkõige andmesubjekti

vabatahtlik nõusolek. Seda eriti, kuna andmekorje ning andmete

riigi kätte liikumine eeldab, et neid andmeid koguksid

majutusettevõtted. Turistidel aga peab jääma võimalus

reisida/liikuda ning puhata ka ilma, et nende liikumistrajektoor

oleks pideva jälgimise all. Mõistagi peab olema järgitud ka

ülejäänud IKÜM art 5 tulenevaid andmetöötluse põhimõtteid –

vajalikkus, minimaalsus ning eesmärgipärasus.

Arvestades ka eelnõus esitatud tehisintellekti kasutamise soovi

juhime tähelepanu IKÜM art

25, mis käsitleb vaikimisi ja lõimitud andmekaitset, st nõuet, et

isikuandmete kaitse reeglite järgimist tagavad meetodid ja

lahendused peavad olema rakendatud juba toote või teenuse

disainimise algusest peale. Seega palume eelnõu tegevuskavaks

väljaarendamisel sellega arvestada ning esitada eelnõus selged

toimimiskirjeldused meetmetest, mis tagaksid turismivaldkonna

Teadmiseks võetud.

Tegevuste elluviimisel arvestame

isikuandmete töötlemise reeglitega

3

digitaalsel arendamisel isikuandmete kaitse nõuete järgimise.

Kui tegevuskava tulemusena esineb soov koguda isikustatud

andmeid andmekogusse, tuleb ka selles aspektis arvestada

õigusliku aluse olemasolu erisustega. Isikuandmete

andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad

nõuded. Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist,

säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu

puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,

et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused

langetama seadusandja.

Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete

töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete

koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada)

ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Palume

nende märkustega arvestada juba ennetavalt

seadusloomeprotsessides, mis puudutavad isikuandmete

andmekogudesse kandmist

4. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine.

Ettevõtluskeskkonnas riigipoolse halduskoormuse vähendamine

on valitsuse prioriteetide hulgas. Juhime tähelepanu, et

õigusloomeliste muudatustega koormuse vähendamisel tuleb

koostatavas mõjuanalüüsis hinnata ka nõuete leevendamisega

kaasneda võivaid võimalikke riske. Oluline on see

eelkõige just turistidele osutatavate teenuste jätkuvat kõrget

kvaliteeti ja kasutajakogemust silmas pidades. Vastavad

sihtrühma rahulolumõõdikud on tegevuskavas võetud edasisel

hindamisel ka aluseks.

Teadmiseks võetud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

5. Väljundeid toetatavate tegevuste punktid 3 ja 53 on osalt

dubleeriva sisuga. Teeme ettepaneku jätta välja punkt 3, kuivõrd

me ei lähe hetkel edasi Eesti toidu visioonidokumendi

koostamise protsessiga ning punkti 53 (Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu tarneahelani) puhul tuleks

väljundimõõdiku veergu märkida, et rakendatakse lühikeste

tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete

ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetust. Kaie on

viidanud ka vajadusele 53. tegevuse puhul KOV-id vastutajate

realt maha võtta.

Arvestatud.

Kohalikud omavalitsused vastutajate

hulgast välja jäetud ja viide Eesti toidu

visioonidokumendile eemaldatud.

Tegevus 3. ja 53 kokku tõstetud

tegevuseks 53 „Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani“. Vastutaja REM,

kaasvastutajad ettevõtjad ja ettevõtjate

esindusorganisatsioonid.

Väljundmõõdikut täiendatud:

Koostöö lühikese/toimiva toidu

tarneahela loomise nimel on käimas.

Perioodi 2023–2027 lühikeste

tarneahelate või kohalike turgude

4

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise

toetust on rakendatud

6. Esimese tegevussamba väljundeid toetavate tegevuste 3. punktis

„Ettevõtlus ja tootearendus“ tuleks kaotada viide Eesti toidu

visioonidokumendile. Esimese samba tegevus saaks siin olla

„Kohaliku toidu kättesaadavuse parandamiseks rakendatakse

perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste

arendamise toetust“ ja väljundmõõdik, et toetus on rakendatud.

Vastutajate alt tuleks EHRL välja jätta.

Arvestatud.

Vt eelmise ettepaneku selgitust.

7. Punkt 19: Lähtudes olemasolevast raudteetaristust ja sadamate

infrastruktuurist ei pea me käesoleval ajal otstarbekaks uute

siseriiklike laeva- ega rongiliinide teostatavus- ja

tasuvusuuringute läbiviimist. Uute liinide avamise eelduseks on

sobiva taristu olemasolu ning hetkel puudub vajadus vastavate

uuringute järele siseriiklikul tasandil.

Arvestatud.

Uuringu teostamine välja jäetud.

KLIM-i tagasiside põhjal ning REM-

iga läbirääkimiste tulemusel tegevuse

ja mõõdiku sõnastust muudetud

(tegevus uue järjekorranumbriga 19):

Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi

Siseriiklik ja rahvusvaheline

rongiühendus (kiirus, sagedus) on

paranenud ja veomaht on kasvanud, sh

on riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin (KLIM)

(2024. aastal tegid reisijad rongiga 7

933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

8. Punkt 20: Kirjeldatud tegevuse elluviimist takistab asjaolu, et

puudub ühtne ja selgelt määratletud loetelu suurtest

turismihuviga sihtkohtadest. Lisaks tuleb arvestada, et REM-i

pädevuses on maakondlike bussiliinide korraldamine koostöös

ühistranspordikeskustega ning siseriiklike rongi-, laeva- ja

lennuühenduste arendamine. Linnade ühistranspordiliinide

loomine ja arendamine kuulub kohalike omavalitsuste (KOV)

vastutusalasse. Samas lähtuvad maakonnaliinide kavandamine

ning arendamine eelkõige töörände ning kohalike elanike

ligipääsu tagamise vajadustest. Soovitame tähelepanu pöörata

asjaolule, et kirjeldatud tegevuse ning sellele seatud mõõdiku

vahel puudub selge seos ja tasakaal. Lisaks ei ole teada

väliskülastajate ühistranspordiühendustega rahulolu hetke

(baas)tase, mistõttu ei ole ka mõõdiku realistlikkus ja

saavutatavus hinnatav.

Selgitame, et ammendavat loetelu

suure turismihuviga sihtkohtadest ei

saagi olla, see muutub ajas ning

ühistranspordisüsteem peaks sellega

kohanema ehk pakkuma ühendusi

sinna, kuhu inimesed tahavad minna.

Sealhulgas peaks meie ettepanekul ka

maakonnaliinide kavandamine ning

arendamine arvestama kõigi liikujate

huvidega, mitte täitma vaid töörände

ja kohalike elanike huve.

Mõõdik „65% väliskülastajatest

hindab ühistranspordiühendusi Eestis

heaks või pigem heaks“ tugineb EISi

väliskülastajate piiriuuringul. Aastatel

2023–2024 kogutud andmetel

(ankeedi küsimus nr 29) oli ööbinud

väliskülastajate hinnang „pigem hea“

ja „väga hea“ kokku 61%. Täpsustame

5

mõõdiku tegevuskavas järgmiselt:

„65% ööbinud väliskülastajatest

hindab ühistranspordiühendusi Eestis

heaks või pigem heaks vastavalt

väliskülastajate piiriuuringule“

KOV-id lisatud kaastäitjaks.

9. Punkt 21: Tegevused on töös Teadmiseks võetud

Tegevuse mõõdik ümber sõnastatud,

aluseks võetud transpordi ja liikuvuse

arengukava: Loodud on ühtne

piletimüügisüsteem, kus samu

piletitooteid/kanaleid on võimalik

kasutada nii avalikel kui ka

kommertsliinidel sõltumata

transpordiliigist

10. Punkt 22: Tegevuse elluviimine on osaliselt teostatav.

Siseriiklike laevaliinide puhul piirab piletite pikemaajalise

etteostuvõimaluse rakendamist asjaolu, et iga-aastased

veomahtude kokkulepped sõltuvad riigieelarvelisest

võimalustest ning lepitakse üldjuhul kokku alles eelmise aasta

lõpus või käesoleva aasta alguses. Seejärel saab terve

kokkulepitud veoperioodi piletid müüki suunata. Siseriikliku

rongiliikluse puhul sõltub sõidugraafik iga-aastasest

veotellimusest ning täiendavaks piiranguks on raudteetaristu

hooldus- ja remonditöödest tingitud sagedased sõiduplaani

muudatused. Sellest tulenevalt võib pikemaajaline piletite

etteostuvõimalus suurendada vajadust kompenseerida

etteostetud pileteid sõidugraafiku muudatuste korral.

Kokkuvõttes on pool aastat ette piletimüügi võimaldamine

võimalik alles pärast veomahtude ja sõidugraafikute lõplikku

kinnitamist, arvestades eelpool nimetatud asjaolusid.

Teadmiseks võetud

11. Punkt 25: Kavandame vastava uuringu teostamist (ettepaneku

kontakt Andres Ruubas)

Teadmiseks võetud

12. Ebaselgeks jääb, kuidas KOVid saavad vastutada punkt 53

Leiame lahendused, kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani täitmise eest - mis on ootus omavalitsustele

arvestades, et omavalitsused ei tegele toidutootmisega?

Omavalitsuste vastutuse peaks sealt maha võtma.

Arvestatud.

Kohalikud omavalitsused tegevuse

eest vastutajate hulgast välja jäetud

Välisministeerium

13 Töötasime välisministeeriumis nii majandusdiplomaatia

osakonnas kui konsulaarosakonnas turismitegevuskava läbi ja

ainus kommentaar meie poolt on see, et esimese samba

väljundeid toetavate tegevuste tabelis, punktides 5-7 tuleks

välisministeerium märkida kaastäitjaks. Meie esindused töötavad

samuti igapäevaselt koos EISiga nii üldise turismi sihtkohana kui

ka äriturismi sihtkohana.

Arvestatud.

Välisministeerium on lisatud

tegevuste nr 5–7 juurde kaastäitjaks

6

Kultuuriministeerium

14. Turism on Eestile oluline majandusvaldkond ning pikaajaliste

eesmärkide saavutamiseks on

vajalik seada keskpika perioodi eesmärgid ja tegevused.

Kultuuriministeerium on nõus tegevuskavas toodud eesmärkide,

nende mõõdikutele seatud sihttasemete ja planeeritud

tegevustega. Oleme üldiselt nõus ka meie ministeeriumi

vastutada olevate tegevustega ning vastava ajakavaga.

Teadmiseks võetud

15. Palume lk 7 olevas tabelis (esimese samba väljundeid toetavad

tegevused) sõnastada ümber tegevus „Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone“ ning

sõnastada see järgmiselt „Alustatakse ettevalmistusi

rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse

suurürituste hoone rajamiseks“. Väljundmõõdiku kirjeldust

palume välja tuua järgmiselt: „On alustatud ettevalmistusi

sündmusturismi vajadustele vastav piisava suuruse ja

funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste halli

rajamiseks, mis sobib muuhulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise

äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks.

Halli rahastamiseks muudetakse muuhulgas hasartmängumaksu

seadust ja luuakse riiklikult tähtsate spordiobjektide toetamise

fond Eesti Kultuurkapitali juurde.“ Vastavad muudatused on

vajalikud arvestades täna teadaolevat teadmist vastava tegevuse

elluviimise osas.

Arvestatud.

Tegevuse ja väljundmõõdiku

sõnastust vastavalt muudetud.

17. Palume läbivalt kasutuses olevasse turismitoodete loetellu lisada

täiendina mõiste „pärandturism“, st kasutada loetelu läbivalt

järgmiselt: „kultuuri-, loodus-, pärand-, äri- ja toiduturismi

tooted“. Pärandobjektid on väga olulised turismi sihtkohad,

lisaks loetletule,ning võiksid olla eraldi välja toodud.

Arvestatud.

Kuivõrd tegevuskava koostame

turismi pika vaate 20351 (edaspidi ka

pikk vaade) alusel ning selle kohaselt

on fookusvaldkonnad eelkõige

kultuuri-, pärand-, loodus-, äri- ja

toiduturism.

19. Palume lk 8 olevas tabelis reale 5, mis puudutab

turundustegevusi, lisada erinevate reisisihtkoha määratluste

hulka ka „spordisihtkoha“ mõiste. Leiame, et Eestil on piisavalt

potentsiaali olemaks ka spordiürituste ja -tegevuste sihtkohana

piisavalt atraktiivne sihtkoht, eriti kui seda valdkonda läbi

turunduse veelgi võimestada.

Kuivõrd tegevuskava koostame

turismi pika vaate alusel ning selle

kohaselt on fookusvaldkonnad

eelkõige kultuuri-, pärand-, loodus-,

äri- ja toiduturism, siis sporti eraldi

fookusvaldkonnana välja ei too.

Samas ei ole välistatud, et sõltuvalt

sihtturgudest turundatakse ka muid

asjakohaseid turismitooteid.

20. Soovitame lk 15 3. tegevussamba kirjeldusse lisada ka „kohaliku

pärandi“ kui sihtkohti iseloomustava tunnuse, sõnastades vastava

lause järgmiselt: „Eesmärk on arendada eristuvaid, kohalikku

pärandit esile toovaid sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt

kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad

piirkondlikku majanduslikku kasu“.

Selgitame, et dokumendis kirjeldatud

eesmärk ja selle piirid on paigas

turismi pikas vaates. Tegevuskava on

koostatud pika vaate alla ning sellega

ei ole kavas saavutada pikas vaates

seatud eesmärgid, mitte neid muuta.

1 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035

7

Kliimaministeerium

21. 1. Tegevus nr 19. Teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja

siseriiklike reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste

arendamiseks. Tegevuse ambitsioonikus on madal. Teeme

ettepaneku tegevus sõnastada "Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi". KLIMil

on plaanis avada riigieelarve rahastuse toel Tartu-Riia rongiliin.

2029. aastaks tõuseb siseriiklikult veomaht raudteedel.

Arvestatud.

Tegevuse sõnastust muudetud:

Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi muu hulgas on

riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin. REM-iga

läbirääkimiste tulemusel on lisatud ka

siseriiklike ühenduste lähtetasemed:

Siseriiklik ja rahvusvaheline

rongiühendus (kiirus, sagedus) on

paranenud ja veomaht on kasvanud, sh

on riigieelarve rahastuse toel avatud

Tartu-Riia rongiliin (KLIM)

(2024. aastal tegid reisijad rongiga 7

933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

22. 2. Tegevus 21. Arendame reisijate vajadustele vastava

multimodaalse liikuvusteenuse ja piletimüügisüsteemi. Lisaks

REMile on vastutavateks märgitud KliM, TRAM ja

Riigikantselei. Väljundmõõdikuks on Tallinna ja Harjumaa

ühtne piletisüsteemi juurutamine. Ettepanek punkt

tegevuskavast välja jätta või ümber sõnastada koos

väljundmõõdikuga ning märkida vastutajaks üksnes REM.

Täiendavalt on väljundmõõdiku all välja toodud MaaS X-tee

prototüüpimine. Sellisese sõnastuses mõõdik on tegevuskavas

ennatlik, sest tegemist ei ole LIVE keskkonnaga ning käesoleval

hetkel puudub pikem nägemus.

Arvestatud

Vastutajaks REM, kes on teada

andnud, et vastav muudatus on juba

töös. Väljundmõõdiku sõnastust

muudetud, aluseks võetud transpordi

ja liikuvuse arengukava sõnastus:

Loodud on ühtne piletimüügisüsteem,

kus samu piletitooteid/kanaleid on

võimalik kasutada nii avalikel kui ka

kommertsliinidel sõltumata

transpordiliigist

23. 3. Tegevuste 20 ja 22 osas tuleks täiendavalt hinnata

asjakohasust, kas ja milline on kokkupuutepunkt KliMi ja

TRAMiga.

Selgitatud

MKM teadmisel on

Kliimaministeeriumil ja

Transpordiametil suur roll

ühistranspordi korraldamisel Eestis:

Kliimaministeerium määrab

transpordi strateegilise arengu, taristu,

rahastamise ja vastutab

rahvusvahelise ühistranspordi

korralduse eest ning Transpordiamet

vastutab siseriikliku ühistranspordi

igapäevase ja operatiivse

korraldamise eest. Tegevuse 20 (Uue

numbriga 19: Loome või täiustame

ühistranspordiliine suure

turismihuviga sihtkohtadesse) osas

näeme Kliimaministeeriumil ja

Transpordiametil olulist kaastäitja

8

rolli. Transpordiamet kui siseriikliku

ühistranspordi korraldaja on meie

hinnangul otsene vastutaja tegevusel

22 (uue numbriga 21: Võimaldame

siseriiklikel laeva- ja rongiühendustel

pikema pileti etteostuvõimaluse).

TRAM tõstetud kaastäitjaks

24. 4. Tegevus 23: Töötame välja ja rakendame Eesti rattastrateegia

2040. Tegevuse sõnastus ning eesmärgid vajavad täpsustamist

ning Rattastrateegia elluviimiskavaga kooskõlla viimist.

Rattastrateegia ning sellele tuginev esimene elluviimiskava

aastateks 2025–2029 on juba koostatud. Strateegia üldise

väljatöötamise eest vastutas KLIM koostöös TRAMiga.

Rattastrateegia elluviimiskavas on ette nähtud kaks

vastavasuunalist tegevust: 1) Eesti EuroVelo marsruutide

ajakohastamine (2025-2029); 2) Jalgrattaturismi marsruutide

tähistamissüsteemi korrastamine, täiendamine, ajakohastamine

ja kinnitamine (2025-2028). Nende tegevuste põhivastutaja on

hetkel TRAM, partneritena on kaasatud MKM, KLIM, ELVL

ning kohaliku omavalitsuste tasand. Üheks esimeseks sammuks

nende tegevuste elluviimisel on rattaturismi koordinaatori rolli

määratlemine ja vastutusjaotuse kokku leppimine asutuste

tasandil, mis eeldatavasti hõlmab ka EISA kaasatust.

Ühistranspordi teemade käsitlemisel on asjakohane lisada

kaasvastutajaks ka REM.

Arvestatud

Tegevuse sõnastust muudetud

(Rakendame Eesti rattastrateegiat

ning sellele tuginevat elluviimiskava

aastateks 2025–2029) ning mõõdikut

täiendatud (Rattaturismi koordinaatori

roll on määratletud, rattaturismi

arendamise vastusjaotus on kokku

lepitud.)

Selgitame, et tegevuste juures, mis on

seotud ühistranspordiga, on üldjuhul

märgitud vastutavaks või

kaasvastutajaks ka REM.

25. 5. Tegevus 33. Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu. Tuleks

arvestada tegevuse laialdasema ruumimõjuga asulate arengule ja

eluasemevaldkonnale, KOVidele ja kogukondadele ning

analüüsida seoseid koostatava üleriigilise planeeringuga ja

KOVide olemasolevate ning ümberkujundatavate

üldplaneeringutega. Tegevusse tuleks kaasata ka asjakohased

KOVid. Näiteks, Tallinna linna arengusuundadel on

väljapakutud tegevusele väga ulatuslik mõju. Tallinnal on äsja

valminud

"Tallinna tasukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste

analüüs“,

https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-

tasukohase-eluasemepoliitikaarendamise-voimaluste-analuus.

Teadmiseks võetud

Lühiajalise üüri turu teemadega

tegelemisel kaasatakse vastavalt

puutumusele nii teised ministeeriumid

kui ka KOVid. Kaasatavate ring on

laiem – ka nt erialaliidud,

ametiasutused jt. Oleme teadlikud, et

lisaks on taskukohaste eluasemete

kava koostamas ka KLIM, millele

lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemused saavad pakkuda täiendavat

sisendit eluasemepoliitika

kujundamise vaatest.

26. 6. Tegevus 54. Jätkame ettevõtjate ja sihtkohtade toetamist

kestlikkuse märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammi

dega liitumisel. Alates 2026. a sügisest ei ole EIS enam Green

Key väljastav ega toetav asutus, mis omakorda mõjutab: 1)

kestlikkusmärgiste taotlemise toetamist, st KLIM saab omalt

poolt tagada turismisektorile majutusasutuste

kestlikkusmärgisega seotud tegevused, sest ELi ökomärgise

turismi kriteeriumid on hetkel suunatud majutusasutustele, mitte

aga atraktsioonidele ja muudele turismitegevustele. Kui antud

tegevuse juures sõna "toetamise" all saab tõlgendada ka

infopäevi, seminare, juhiseid, siis on sõnastus sobilik. Kui aga

Selgitud

Tegevuses on toetamist käsitletud

selle laiemas tähenduses, st hõlmatud

on ka teadlikkuse tõstmine (nt

koolitused jm). EIS ei hakka

tõepoolest enam Green Key väljastav

asutus olema, kuid toetamise (sh

teatud rahalise toetamise) võimalused

jäävad siiski alles.

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

9

mõeldakse rahalisi toetusmeetmeid, siis peaks EISi tegevuste

osas olema selgus või sõnastust muuta. 2) Kestlikkusmärgiste

arvu. Kui Green Key süsteem muutub, siis see läheb tunduvalt

kallimaks ja keerulisemaks. Praegu on 50 majutusasutust, kellel

on võimalus tulla üle ELi ökomärgise skeemile ning teised

aktraktsioonid, konverentsikeskused jne peavad otsustama, kas

Green Key tasub neile ära. Siht 100 kestlikkuse märgist omavat

või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet

tundub väga ambitsioonikas eesmärk. Eesmärki võiks muuta

lähtuvalt Green Key muudatustega tekkinud olukorrast või panna

vähemalt ootele kuniks on selge, milline roll kestlikkusmärgiste

edendamises hakkab olema EISil.

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas

27. 7. Tegevus 55. Toetame teenussektori energiatõhususe

tõstmist. KLIMil ei ole sel perioodil vahendeid selliseks

toetuseks.

Arvestatud.

Tegevus tegevuskavast välja jäetud.

28. 8. Tegevus 56. Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende

kasutuselevõttu. Tegevuse elluviimise eest on vastutajaks

märgitud KLIM, aga KLIM ei plaani tegevust ellu viia. KLIMil

ei ole plaanis kohandada olemasolevat KHG ja

keskkonnajalajälje hindamise tööriista turismisektorist lähtuvalt.

KLIM on loonud

tasuta mudeli, mida saavad asutused kasutada ja soovi korral

enda jaoks sobivaks mugandada.

Arvestatud.

KLIM vastutajate hulgast kustutatud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

29. Järgmisel tegevuskavaperioodil on oluline tagada Eesti

turismisektori senisest selgem strateegiline fookus,

koostöövõrgustike laiem kaasatus ja võimestamine ning

suure mõjuga arendus- ja turundusprojektide elluviimine.

Rohkem tuleks rõhku panna innovatsioonile, näiteks

tehisintellektil põhinevatele lahendustele ning uute

tehnoloogiliste võimaluste asutuselevõtule turismisektoris.

Selgitatud.

Innovatsioonile ning

koostöövõrgustike kaasatusele ja

võimestamisele suunatud tegevused

on tegevuskavas olemas. Suure

mõjuga turundusprojekte eraldi välja

toodud küll ei ole, kuid siin säilib EIS-

ile paindlikkus neid tegevuskava pika

vaate raamistu piires ise kujundada.

Dokumendis on fookust

konkretiseeritud (iga tegevussuuna

juures ning ülevaatlik tabel on leitav lk

4).

30. Tegevuskavas EISi vastutusalasse kuuluvate tegevuste

elluviimiseks on olemas valmisolek. Turismitegevuskavas

nimetatud tootearenduse, ettevõtluskeskkonna ning

turundustegevused on planeeritud kogu tegevuskava perioodiks

ning neile ei ole võimalik määrata konkreetseid tähtaegu.

Täpsema arendus- ja turundustegevuste plaani 2026. aastaks

edastab EIS Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile

kooskõlastamiseks novembris.

Teadmiseks võetud

31. 1. Soovitame täpsustada leheküljel 3 toodud mõõdiku „Turismi

lisandväärtus, otsene ja kaudne

Arvestatud

Mõõdiku selgitus lisatud lühidalt ka

tegevuskavasse (viide nr 5): Turismi

lisandväärtus (otsene ja kaudne mõju)

10

mõju“ metoodikat ning lisada selgitus, kuidas jõutakse nelja

aastaga ligikaudu ühe miljardi euro suuruse lisandväärtuse

kasvuni. Tegevuskavas on viidatud nii „Majanduspoliitika pikk

plaan 2035“ kui ka „Turismi pikk vaade 2025–2035“

metoodikale, kuid oluline on lisada

mõõdiku selgitus ka tegevuskavasse.

on turismi satelliitkonto metoodikal

põhinev makromõõdik, mis näitab

turismiga seotud ettevõtete poolt Eesti

majandusele loodavat uut

majanduslikku väärtust (kasum,

tööjõukulu, amortisatsioon ja enamik

riigi maksutulu), arvestades nii sise-

kui välisturistide kulutustest tulenevat

otsest ning tarneahelate kaudu

avalduvat kaudset mõju.

Tegevuskavas seatud eesmärk –

turismi lisandväärtuse ligikaudu ühe

miljardi euro suurune kasv nelja

aastaga – põhineb prognoosil, milles

on arvesse võetud turismiettevõtete

käibe kasv, kõrgema lisandväärtusega

segmentide (eelkõige äriturism)

mahukasv ja nende eelistatud

arendamine, turistide suurem

keskmine kulutus ja pikem

peatumisaeg ning muu hulgas ka

eeldatav hinnataseme tõus.

32. 2. Teeme ettepaneku korrigeerida leheküljel 15 toodud

mõõdiku „Väljaspool Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal“

sihttaset, et see oleks realistlikum. Aastaks 2029 seatud sihttase

53% – ei arvesta viimaste aastate arengutrendide, infrastruktuuri

piirangute, hooajalisuse ega transpordiühenduste mõju.

Soovitame viia sihttase vastavusse realistlike kasvuprognooside

ja piirkondade tegelike võimalustega – senine väljaspool

Tallinna ööbimiste osakaal on püsinud vahemikus 47–50%.

Lisaks juhime tähelepanu strateegilisele vastuolule seatud

mõõdikute vahel: ühelt poolt on eesmärgiks suurendada

turismisektori lisandväärtust ning arendada äriturismi, mis

keskendub peamiselt suurematele linnadele, teiselt poolt

soovitakse tõsta oluliselt ööbimiste osakaalu väljaspool Tallinna.

Selgitatud.

Selgitame, et Statistikaameti andmetel

on enne pandeemiat (2015–2019)

toimunud 52–53% kõikidest

ööbimistest väljaspool Tallinna; 2024.

aasta statistika järgi oli väljaspool

Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal

52%. Seega on tase olnud siiski

valdavalt kõrgem kui 47–50%.

Turismi tegevuskava 2026–2029

sihttase 53% 2029. aastaks tähendab,

et 2024. aasta ligikaudselt 50%

tasemelt liigutakse tagasi

pandeemiaeelsele, Eestile juba

iseloomulikule tasemele. Turismi pika

vaate lisandväärtuse kasv peab tulema

mitte ainult ööbimiste mahu

suurenemisest vaid ka külastajate

pikema peatumiste ja kulutuste

kasvust. Regionaalset kasvu toetavad

nii uued ja uuendatud majutus- ja

külastusobjektid väljaspool Tallinna

kui ka tegevuskavas kavandatud

meetmed (nt sihtkohtade arendamine,

regionaalne ja madalhooaja turundus,

ligipääsetavuse parandamine).

Käesoleval hetkel peame 53%

11

sihttaset 2029. aastaks väljakutsuvaks,

kuid realistlikuks.

Strateegilise vastuolu osas selgitame,

et Eesti turismi pikk vaade 2035

seabki mitu suurt eesmärki ja lõpuks

seda, et loome väärtust kestlikult.

Seega tulebki leida tasakaal.

33. 3. Tulenevalt EL direktiividest tulenevatest nõuete muudatustest

ei ole EISil realistlik viia ellu arendustegevust 54. Ettepaneku

muuta vastutajat ja keskkonna märgiste väljundmõõdikut :

Nr: 54.

Teema: Tootearendus;

Tegevus: Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamine kestlikkuse

märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammidega

liitumisel;

Vastutajad: KLIM

Kaasvastutaja/panustaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Keskkonnaagentuur;

Väljundmõõdik: Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse

märgist omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat

turismiettevõtet

Selgitud

EL direktiivist tulenevalt ei hakka EIS

edaspidi tõepoolest enam GreenKeyd

väljastama, kuid toetamise

võimalused on alles. Tegevuses on

toetamist käsitletud selle laiemas

tähenduses, st hõlmatud on ka

teadlikkuse tõstmine, nt koolitused jm.

Lisaks on EIS-il olemas ka teatud

rahalise toetamise võimalused (nii

keskkonnamärgiste väljastajatele kui

taotlejatele).

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas.

34. 4. Äriturismi osakaalu eesmärk (lisada lk) on aastaks 2029 tõsta

24,5%-ni. 2024. aastal langes ärituristide ööbimiste osakaal

20,5%-le. Üheks languse põhjuseks on ebatäpne

majutusstatistika. Kuna tegevuskava fookus on suunatud

eksporditulude suurendamiseks teeme ettepaneku kõikide

tööreiside osakaalu mõõdik asendada välisturistide

tööreiside osakaalu mõõtmisega. Tulemuste täpsemaks

mõõtmiseks tuleb koostöös Statistikaametiga parandada

äriturismi statistika kvaliteeti. Vajalik on teha reisi eesmärgi

märkimine majutuskaardil kohustuslikuks (tegevus 44).

Arvestatud osaliselt.

Turismi pika vaate 2025–2035 põhjal

on äriturismi põhimeetriks äriturismi

osakaal kõikidest välisturistide

ööbimistest majutusettevõtetes

(Statistikaamet). 2023. aasta

baastasemel oli see 23,3% ning pika

vaate sihttaseme järgi peab osakaal

2035. aastaks suurenema 27%-ni.

Tegevuskavas kasutame sama

definitsiooni ning 24,5% sihttase

aastaks 2029 on vahe-eesmärk pika

vaate 2035. aasta sihti silmas pidades.

2024. aastal oli tööreiside osakaal

(sise- ja välisturistid kokku) 20,5%

ning välisturistidel eraldi 18%; 2025.

aasta perioodil jaanuar–september on

näha edasist langust. See kinnitab, et

nii äriturism kui ka selle mõõtmine

vajavad täiendavat tähelepanu, kuid ei

anna praegu piisavat alust pika vaate

eesmärgi või mõõdiku muutmiseks.

Pika vaate mõõdikud on kavatsuslikult

püstitatud stabiilsete ja

fundamentaalsete indikaatoritena ning

12

hoiame 24,5% sihttaseme 2029.

aastaks ja 27% sihttaseme 2035.

aastaks muutmata. Oleme nõus, et

arvestades olulist fookust

eksporditulude kasvule, on

põhjendatud keskenduda ka

välisturistide tööreiside osakaalule.

Täpsustame seetõttu tegevuskava

sõnastust nii, et äriturismi osakaal

tähistab välisturistide tööreiside

ööbimiste osakaalu kõikidest

välisturistide ööbimistest, ning lisame

selle eraldi väljundmõõdikuna

tegevuse „Turundame Eestit

varasemast enam rahvusvaheliste

konverentside ja korporatiivürituste

sihtkohana“ alla. Äriturismi statistika

kvaliteedi parandamine, sh reisi

eesmärgi andmete parem kogumine,

käsitletakse tegevuses 44 koostöös

Statistikaameti ja sektoriga.

35. 5. Teeme ettepaneku lisada kolmanda samba esimeseks

tegevuseks turismisklastri loomine ja selle kujundamine

sektorite üleseks strateegiliseks partneriks. Soovitame luua

turismiklaster, mille kaudu koondatakse võtmeosapooled –

DMO-d, teenusepakkujad, turismiliidud, teadusasutused jmt.

Turismiklaster suurendaks sektori innovatsioonivõimekust ning

looks eeldused süsteemseks ja tulemuslikuks koostööks./…/

Mittearvestatud.

Meieni ei ole jõudnud infot, et sektoris

oleks kujunenud ühine valmisolek või

selge vajadus eraldi klastri loomiseks.

Tegevuskavas on selle eesmärgiga

seotud tegevused juba kaetud –

erinevate teemade lõikes on

kavandatud mitmeid koostööformaate

(nt hariduse ja lühikese

toidutarneahela teemadel). Lisaks

toimub pidev infovahetus ja arutelu

olemasolevates võrgustikes, sh näiteks

turisminõukojas, ettevõtjate

esindusorganisatsioonide ja

ministeeriumi/EIS-i regulaarsetel

kohtumistel ning turismihariduse

ümarlauas. Praegu ei ole seetõttu näha

vajadust täiendava klastristruktuuri

loomist eraldi tegevusena planeerida.

Kui tulevikus kujuneb välja selge

valmisolek ja huvi, saab seda teemat

uuesti päevakorda võtta.

36. 6. Teeme ettepaneku seada äriturismi arendamine ja

turundamine strateegiliseks fookusvaldkonnaks ning

suurendada selle valdkonna eelarvet. Võimalusel tuleks

vähemalt kahekordistada äriturismi arendus- ja

turundustegevuste ning Eesti Konverentsibüroo

sihtfinantseerimise eelarvet, keskendudes ärireisijate

segmentidele, kõrgema

Arvestatud ja selgitatud

Nõustume, et äriturismi turundamine

peaks olema üheks oluliseks

fookuseks ning turismi tegevuskava

eelarve prognoos on selles osas

paindlik ja võimaldab EIS-il

13

lisandväärtusega teenuste arendamisele ning Eesti positsiooni

tugevdamisele MICE segmendis. Samuti soovitame suurendada

rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse

programmi ja toetusmeetme eelarvet, et toetatud konverentside

arv oleks vähemalt 60. Olulise mõjuga konverentside

toetusmeede peab jätkuma ka 2029. aastat, kui lõpeb praegune

struktuurivahendite periood. Ettepanek muuta tegevuste 2 ja

10 sõnastust: /…/

vahendeid tegevuse liigi piires ise

suunata.

Tegevuste sõnastusi muudetud.

Tegevuse nr 3 (vana nr 2) sõnastust

täiendatud: Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldusõiguse

taotlemise programmi rakendamist,

mille eesmärk on rahvusvaheliste

konverentside Eestisse toomine.

Vastutajaks: EKB ja EIS.

Tegevuse nr 10 mõõdikut muudetud:

Aastatel 2026-2028 toetatakse

vähemalt 15 rahvusvahelist

konverentsi aastas (ehk tegevuskava

perioodil kokku 60)

37. 7. Ettepanek lisada ühe lipulaevaprojektina

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine.

Konverentsiturismi valdkonna konkurentsivõime tõstmiseks on

kriitilise tähtsusega Tallinna konverentsikeskuse investeeringu

realiseerimine, mis loob vajaliku taristu rahvusvaheliste

konverentside korraldamiseks. Suurhallid ei sobi reeglina

rahvusvaheliste konverentside

korraldamiseks, sest ruumilahendused ja tehniline varustus on

mõeldud pigem spordiüritusteks.

Arvestatud osaliselt.

Sõnastused läbi räägitud Tallinna

linnaga ning lisatud tegevuseks nr 2:

Käivitame Tallinna Linnahalli

arendamise rahvusvaheliseks

kontserdi- ja konverentsikeskuseks,

töötades välja ruumilise ja

finantsmudeli ning alustades

etapiviisilist elluviimist. Vastutaja:

Tallinna linn ja ettevõtjad

Mõõdik: Koostöös erasektoriga on

leitud lahendus rahvusvahelise

konverentsikeskuse rajamise

küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

MKM ei ole nimetatud tegevuse eest

vastutav, kuid panustab

konverentsikeskuse rajamisse

kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna

parandamise, planeeringute jm

menetluste efektiivsemaks muutmise.

Lisaks panustavad MKM ja EIS

keskuse edaspidisesse edukasse

toimimisse. Seda läbi tegevuste, mis

aitavad tuua Eestisse rohkem

konverentse ja äriturismi.

38. 8. Lisaks tegevusele 13 „Rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste mõju analüüs“ peame oluliseks

nimetada tegevuskavas ka sihtturgude uuringud ning

konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimise, kuna need annavad tegevuskava seireks olulise

sisendi.

Arvestatud ja selgitatud.

Nimetatud uuringute läbiviimine on

tuletatav turismi pikast vaatest ning

tegevuskavast, kuid selguse mõttes

lisasime uuringute läbiviimise ka

tegevuskavasse tegevusi

sissejuhatavasse teksti lk 5 sellises

sõnastuses:

14

Lisaks tegevuskavas väljatoodud

tegevustele, teeb EIS ja MKM ka muid

turismi pika vaate ja tegevuskava

rakendamise valguses vajalikke

tegevusi, mis on nimetatud

dokumentidest tuletatavad, näiteks

EIS-i sihtturgude uuringud ning

konverentsidelegaadi ja

väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimine, mis annavad tegevuskava

seireks olulise sisendi.

39. 9. Lisada tegevusele 5 „Turundame Eestit kui loodus-, kultuuri,

äri- ja toidu reisisihtkoht a

ajakohaste sõnumitega“ väljundmõõdik 2029. aastaks

rahvusvaheliste meediakajastuste arv

1200 ja ulatus 620 miljonit.

Arvestatud osaliselt.

Väljundmõõdikut täiendatud

rahvusvaheliste meediakajastuste arvu

ja ulatusega, kuid kuivõrd pakutud

tase – 1200 miljonit ja 620 miljonit –

oli 2024. aasta tase ning eesmärk on

siiski liikuda kasvu suunas (igal aastal

eelmisega võrreldes suurem kajastuste

arv ja ulatus), siis on

väljundmõõdikuks märgitud, et 2029.

aastal peaks rahvusvaheliste

meediakajastuste arv olema 1500

miljonit ja ulatus 700 miljonit.

40. 10. Lisada tegevustele 7 „Turismi B2B müügiedendustegevused

sihtturgudel ja 49 „Turismisektori tööprotsesside

digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine“ mõõdik

„Rahulolu EISi teenustega“ skaalal 1–5 vähemalt 4.

Selgitatud.

Turismi pika vaate ja selle alla

koostatava tegevuskava mõõdikute

süsteem keskendub tegevuste

tulemuste ja mõju hindamisele, nt

turismi lisandväärtus, ööbimiste

osakaal, kestlikkuse näitajad.

Rahulolu EIS-i teenustega on pigem

teenuse kvaliteedi mõõdik, mis ei ole

otseselt seotud kavandatud tegevuste

eesmärkide saavutamisega. EIS-i

teenuste kvaliteedi hindamine on

kindlasti oluline, kuid seda saab teha

eraldi seire- või kvaliteedihindamise

raames, mitte tegevuskava

põhitegevuste mõõdikuna.

41. 11. Soovime täiendada tegevuse 15 kirjeldust järgmiselt:

Jätkame VisitEstonia/PuhkaEestis turismiinfosüsteemi

arendamist, et suurendada Eesti turismiettevõtete rahvusvahelist

nähtavust, integreerida infosüsteem erinevate rakenduste ja

platvormidega ning luua ettevõtjatele lisandväärtust oma äri

arendamiseks ja välisturundustegevusteks.

Arvestatud.

Tegevuse nr 14 (vana nr 15) sõnastust

muudetud vastavalt.

Eesti Linnade ja Valdade Liit (Tartu Linnavalitsuse ettepanekud,

mida ka ELVL toetab)

42. /…/ Seetõttu teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku, et

turismitegevuskavas rõhutatakse regionaalsete lennuühenduste

Arvestatud

15

rolli kui olulist tööriista turismipoliitika ja regionaalarengu

eesmärkide saavutamisel. Tartu lennuliin toetab otseselt Eesti

turismi pika vaate sihti, hajutada välisturiste pealinnast

väljapoole, tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ning

soodustada tasakaalustatud ja kestlikku arengut“.

Tegevuskavasse lisatud tegevus nr 32:

Jätkame Tartu lennuühenduste

hoidmise toetamist riigieelarvest.

Mõõdikuks on ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna aastal 2029 53%

(baastase 2023. aastal oli 52%)

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

43. Esmalt tunnustus tehtud suure töö eest, paljud nelja-aastased

eesmärgid on ülihästi sõnastatud ja üldine formaat on väga head.

Teadmiseks võetud

44. Kas tegevuste kavandamisel on hinnatud nende panust

lisandväärtuse kasvu eesmärki, määratletud peamised

tooted/teenused ja sihtrühmad piirkonniti ning kasutatud (või

kavandatud) mõju arvutusmudelit?

Selgitatud.

Tegevuste kavandamisel on hinnatud

nende eeldatavat panust turismi

lisandväärtuse kasvu, tuginedes

MKM-i, EIS-i ja teiste

turismiökosüsteemi osapoolte

eksperthinnangutele ning MKM-i

tehtud arvutustele, mis on tegevuste

lõikes erineva detailsusega, kuna

mitmete tegevuste mõju

lisandväärtusele on ülimalt keeruline

kvantitatiivselt hinnata. Tegevuskava

seab riiklikul tasandil fookusesse

kõrgema lisandväärtusega

turismitooted (loodus-, sündmus-, äri-

ja toiduturism), samas on peamiste

toodete/teenuste ja sihtrühmade

täpsem määratlemine piirkonniti

eelkõige DMO-de ja teiste

regionaalsete partnerite strateegiate ja

tegevuste ülesanne

45. Veidi ebaselgeks jääb, mis on fookuses, sest erinevad variandid

käivad dokumendist läbi:

o lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism)

turismitooted

o Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi

nutikas ja andmepõhine turundus

o turundame Eestit kui loodus-, kultuuri, äri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega

o jätkame võimalusel ka teiste valdkondade turundamist, nt

heaolu- ja atraktsiooniturism

Arvestatud ja fookust täpsustatud.

Fookused on dokumendis välja toodud

viie tegevussuuna lõikes:

1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja

loodusturismi toodete

arendamine, turundamine ja

toetamine

2. Uute ja sagedasemate

otselendude saamine ning

digiühenduste parandamine.

3. DMOde koostöö, mis toetab

ettevõtjaid kohalike teenuste

arendamisel ja digikanalites

kättesaadavamaks tegemisel,

eesmärgiga suurendada

piirkonna turismi

lisandväärtust.

4. Turismihariduse parandamine,

turismialase regulatsiooni

kordategemine ja

16

lihtsustamine ning

varimajandusega tegelemine.

5. Turismisektori innovatsiooni,

digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamine,

andmete parem kättesaadavus

ning toidu tarneahela

probleemide lahendamine.

46. Läbivalt on tegevuste vastutajad ebaselged, tihti mitu vastutajat

või ilmselge riigi tegevuse osas vastutajaks on pandud ettevõtjad;

pole selge, et kui vastutajad liidud, kas siis ka selleks eelarve ette

nähtud, need peavad olema kooskõlas. Teeme ettepaneku, et ühe

tegevuse puhul saab olla 1 peavastutaja, teised on kaasvastutajad.

Palume selgitada, kuidas kujuneb eelarve, kui vastutaja pole

MKM, EIS või mõni teine riiklik asutus?

Arvestatud ja selgitatud.

Läbivalt on tegevuste eest märgitud

üks peavastutaja (ja ülejäänud

kaasvastutajad), välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloomust tulenevalt on

asjakohane märkida mitu vastutajat.

Selgitame, et juhul, kui vastutaja ei ole

MKM, EIS või mõni teine riiklik

asutus, siis nende eelarve täpsem

kujunemine ei ole teada. Dokumendis

on nende osas välja toodud sellised

tegevused, mille osas on neil

eeldatavasti loomulik ärihuvi.

Ettevõtjate vastutus seisneb näiteks

omaenda toodete ja teenuste

arendamises (tegevus nr 4), omaenda

töökeskkonna atraktiivsemaks

tegemises (tegevus nr 37) jm taolises.

47. Tegevussamas 1 Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone" osas

on meil kommentaar, et tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse.

Me ei saavuta Turismi pika vaate lõppeesmärki, kui järgmeva 4.

a jooksul selles osas midagi ette ei võeta. Eesti vajab

konverentside, korporatiivsündmuste ja muude äriürituste arvu ja

välisdelegaatide arvu kasvatamiseks spetsiaalselt nende ürituste

vajadustest lähtuvalt disainitud multifunktsionaalset

konverentside, suurürituste ja messide keskust. Kultuuri- ja

spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma

põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat

ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning

konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele

kallis. Eesti konkureerib sihtkohtadega, kus sellised keskused on

olemas nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja

ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita

ilma sellise keskuseta. Vastutaja on kas MKM või Tallinna LV

või EIS. Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli,

mis võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2: Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad.

Väljundmõõdik: Koostöös

erasektoriga on leitud lahendus

rahvusvahelise konverentsikeskuse

rajamise küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

17

spordisündmusi ja kultuuriüritusi ning suurendaks

väliskülastajate ööbimiste arvu, peame samuti oluliseks, aga see

ei asenda konverentsikeskust.

48. EHRLile on väga oluline teema kohaliku toidu jõudmine

restoranidesse ja seetõttu teeme ettepaneku sõnastada

konkreetselt eraldi tegevusena: Tugevdada kohaliku toidu

tarneahelat kui Eesti toidujulgeoleku ja turismi

konkurentsivõime alust, vastutaja REM, kaasvastutajad

ettevõtjad, EHRL, Külalislahkuse Klaster, Näiteks võiks olla

eesmärk: Valminud on platvormi ja logistikamudel, mis ühendab

tootjad, restoranid ja tarnijad ning võimaldab kuluefektiivset,

läbipaistvat ja kvaliteetset kohaliku toidu liikumist. Või kaaluda

pilootprojekti läbiviimist mõne olulise eesti tooraine osas,

näiteks kala.

Selgitatud.

Tegevuse sõnastus on kujunenud

koostöös REM-iga, kes on nõustunud

tegevuse enda kanda võtma just

sellisel kujul: Leiame lahendused,

kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani. Väljundmõõdikut on

täiendatud: Koostöö lühikese/toimiva

toidu tarneahela loomise nimel on

käimas. Perioodi 2023–2027 lühikeste

tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise

toetust on rakendatud. Mõõdik on küll

mõnevõrra üldine, aga jätab teatud

paindlikkuse lahenduste leidmisel ja

võimaldab ka näiteks logistikamudeli

piloteerimist juhul, kui koostöö käigus

selleni jõutakse.

49. Paljudes tegevustes on vastutajad ettevõtjad, nt 4,16, 17, 26, 37

jne   - millised ressursid selleks ette nähakse MKM-EIS poolt?

Selgitatud.

Ettevõtjate vastutus seisneb eelkõige

omaenda toodete ja teenuste

arendamises, mille vastu peaks

ettevõtjatel olema loomulik äriline

huvi.

Nende tegevuste jaoks ei ole MKM

ega EIS eraldi rahalisi vahendeid

planeerinud, kuna tegemist on

ettevõtjate loomuliku panusega

turismisektori arengusse. Ettevõtjate

kaasamine vastutajate või

kaasvastutajatena aitab näidata

tervikpilti ning rõhutab, et soovitud

kasvu saavutamine eeldab panust

kõigilt sektoriosalistelt.

Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat

oleme tegevuskavas siiski

korrastanud: seal, kus võimalik,

oleme jätnud vaid ühe vastutaja ning

ülejäänud on kaasvastutajad;

ettevõtjate vastutus on jäetud vaid

nende tegevuste juurde, kus tõepoolest

on ettevõtjatel kandev/oluline roll.

Näiteks omaenda toodete arendamine,

töökeskkonna paremaks uutmine jm.

18

50. Tegevus 16 eesmärk, et 65% teenustest oleks reaalajas online-

broneeritavad, on iseenesest õige ja toetab Eesti

välisturuvõimekust, kuid pole arusaadav, mis see tegelikult on,

Eesti booking.com? Kas see on vajalik?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

51. Punkt 25 ütleb: Viime läbi sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi

parvlaevade tasumõju kohta muu hulgas ettevõtlusvabadusele ja

turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale ja selle tähtaeg on 2029? Saarte turismiettevõtluse

konkurentsivõime tagamiseks on ääretult oluline, et mõjuanalüüs

saab tehtud kiirest. Parvlaevaühendust ja selle hinnapoliitika on

suursaarte turismiarengut kõige enam takistav tegur, eriti

kahetsusväärne on, et pole olnud võimalik teha turundusalast

koostööd

Arvestatud

Mõõdikut täiendatud selliselt, et

parvlaevade üleveotasude mõju

ettevõtlusele ja turismile peab olema

hinnatud 2026. a.

52. Tegevus nr 27 peaks olema EIS ka vastutaja (ligipääsetavus) Arvestatud.

EIS on märgitud vastutajaks

53. Tegevus nr 29 Mainitud peaks olema kuidas, milliste

tööriistadega riik toetab turistide jõudmist väljapoole Tallinnat.

Milline on sihitud turundus regionaalsetele võimalustele?

Selgitatud.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetab terve kolmas sammas,

aga tegelikult ka teised tegevused.

Eelkõige DMO-de kaasrahastamine ja

koostöötegevused nendega,

tootearenduse toetamise tegevused,

digitaliseerimise toetamise tegevused,

koostöö transpordivaldkonnaga jne.

54. Tegevus nr 30: Arendame süsteemselt ettevõtlikkust,

ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja

külalislahkust, põhifookusega väljapool Tallinna - peavastutaja

peaks olema ka EIS ja Maakondlikud arenduskeskused

Selgitatud.

Maakondlikud Arenduskeskused

kaasvastutaja rollis, kuivõrd nende osa

on eelkõige ettevõtlusteadlikkuse

tõstmine. EIS ei sobi selle tegevuse

vastutajaks, kuna tegevuse fookus on

ettevõtlikkuse, ärimudelite ja

müügivõimekuse arendamisel

kohalikul tasandil ja seda saavad kõige

vahetumalt paremini teha just

Maakondlikud Arenduskeskused ja

DMOd (mõlemad kaasvastutajad).

55. Tegevuses 33 „Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu

tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu“ puudu

kaasvastutajatena turismiliidud, DMOd, Eesti Korteriühistute

Liit, kas neid ei kaasata?

Selgitatud.

Lühiajalise üüri turu teemadega

tegelemisel kaasatakse erinevad

osapooled vastavalt puutumusele, sh

ka liidud, teised ministeeriumid,

KOVid jt.

Kõik kaasatavad osapooled ei ole aga

seetõttu tegevuse elluviimise eest

19

kaasvastutavad, st neile ei ole vajalik

määrata kaasvastutuse ülesandeid.

56. Tegevus nr 38: Jätkame turismihariduse hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua korraldamist vähemalt kord aastas   - 1

kord aastas ei täida ümarlaua funktsiooni

Arvestatud.

Tegevust muudetud – ümarlaua

korraldamine peaks toimuma

vähemalt kahel korral aastal.

57. Tegevus 49 „Jätkame turismisektori tööprotsesside

digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist – toetame

tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste

online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest

nõustamise ja mentorteenuste abil“ abikõlblikud taotlejad

võiksid olla ka erialaliidud

Mittearvestatud.

Tegevuskava on strateegiline

dokument, mis ei määratle toetuse

detaile. Detailid, sh taotlejate ring,

sätestatakse rakendusaktides ja

toetuse tingimustes. Seal on võimalik

kaaluda erialaliitude kaasamist, kuid

arvestades sellega, et tegemist on

eelkõige ressursihaldustarkvaradega

seonduva toetusega ning meile

teadaolevalt erialaliidud ei halda

selliseid operatiivseid ressursse ega

tööprotsesse, mille digitaliseerimist

see meede toetab, siis nende lisamine

taotlejana ei pruugi eesmärgipärane

olla.

58. Tegevus nr 56 „Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende

kasutuselevõttu“ vastutajad peaks olema KLIM, mitte sektor

Selgitatud.

Tegevus tegevuskavast välja jäetud,

kuna süsiniku- ja keskkonnajalajälje

mudelite kohandamine on pigem

tehniline ja spetsiifiline teema, mis ei

sobi tegevuskavasse. Teema jääb

siiski oluliseks suunaks, mida saab

edendada taustal üldiste kestlikkuse

tegevuste ja koostöö kaudu.

MTÜ Eesti Konverentsibüroo

59. Tegevussamas 1

Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele nõudlusele vastava

multifunktsionaalse suurürituste hoone"

Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse

konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse.

Eesti vajab konverentside, korporatiivsündmuste ja muude

äriürituste arvu ja välisdelegaatide arvu kasvatamiseks

spetsiaalselt nende ürituste vajadustest lähtuvalt disainitud

multifunktsionaalset konverentside, suurürituste ja messide

keskust. Suurhall ei ole konverentsikeskus. Kultuuri- ja

spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma

põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat

ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning

konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele

kallis.

Arvestatud osaliselt.

Lisatud tegevus nr 2: Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad.

Väljundmõõdik: Koostöös

erasektoriga on leitud lahendus

rahvusvahelise konverentsikeskuse

rajamise küsimusele ning linnahalli

rekonstrueerimine on ehitusetapina

käivitatud.

20

Eesti konkureerib sihtkohtadega kus sellised keskused on olemas

nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja

ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita

ilma sellise keskuseta.

Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli, mis

võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi spordisündmusi

ja kultuuriüritusi ning suurendaks väliskülastajate ööbimiste

arvu, peame samuti oluliseks, aga see ei asenda

konverentsikeskust.

Vastutajad peaksid selle teema juures olema MKM ja EIS.

EKB poolt oleme igati valmis kaasa aitama valdkonna info,

näidete, parimate praktikate ja kontaktidega parima

funktsionaalsuse ja lahenduste planeerimiseks.

MKM ei ole nimetatud tegevuse eest

vastutav, kuid panustab

konverentsikeskuse rajamisse

kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna

parandamise, planeeringute jm

menetluste efektiivsemaks muutmise.

Lisaks panustavad MKM ja EIS

keskuse edaspidisesse edukasse

toimimisse läbi tegevuste, mis aitavad

tuua Eestisse rohkem konverentse ja

äriturismi.

60. Punkt 2 - "Jätkame rahvusvaheliste konverentside

korraldajate aitamist korraldusõiguse taotlemisel”

Aitamine peaks olema täpsemalt sisustatud. EKB kannab hea

meelega jätkuvalt juhtivat rolli korraldajate aitamisel

korraldusõiguse taotlemisel. See tegevus vajab aga kindlasti

korraldusõiguse taotlemise programmi jätkumist ja selleks

vajalike rahaliste ressursside olemasolu riigi poolt. Hetkel ei ole

eelarve poolt välja toodud. Mõõdikuna toodud ICCA edetabeli

positsiooni 42. koha saavutamist peame ebarealistlikuks ilma

konverentsikeskuse olemasoluta.

Arvestatud.

Sõnastust täpsustatud (ja nüüd on

tegevus nr 3): Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldusõiguse

taotlemise programmi rakendamist,

mille eesmärk on rahvusvaheliste

konverentside Eestisse toomine

(näiteks tutvustusmaterjalide

koostamise, korraldusõiguse

taotlemiseks konverentsil osalemise ja

kohavaatluse kulude katmist).

Konverentsikeskuse rajamisega

seonduv tegevus samuti lisatud (vt

eelmise ettepaneku selgitust).

61. Punkt 6 - "Turundame Eestit varasemast enam

rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste

sihtkohana”

See on ülioluline tegevus äriturismi kasvatamiseks ja

tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Kas selleks on ette

nähtud ka rahaliste vahendite kasv eelarve jaotumise lõikes,

vajalike kompetentside olemasolu EIS’i struktuuris, EKB

sihtfinantseeringu jätkumine ja võimalik kasv? EKB poolt

kinnitame valmisolekut olla kaastäitja ja partner tegevuste

elluviimisel.

Selgitame, et tegevuskavas ei ole

konkreetsete tegevuste eelarveid välja

toodud. Eelarve prognoosis on jaotus

tegevuse liikide lõikes ning EIS-ile

säilib teatud paindlikkus vahendeid

suunata. Kuivõrd äriturism on üks

olulistest fookustest, siis on võimalik

suunata rohkem ressursse sellega

seotud tegevustele.

62. Punkt 10 - "Jätkame suure välisosalejate arvuga

mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside toetamist”

Väljundmõõdik "aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas" on liiga madal. See tegevus

vajaks suuremat eelarvet ja toetusmeetme paindlikumaks

muutmist, et toetada suuremat arvu rahvusvahelisi konverentse.

Arvestatud.

Väljundmõõdikus eesmärki tõstetud

10 pealt 15 peale: „Aastatel 2026-

2028 toetatakse vähemalt 15

rahvusvahelist konverentsi aastas

(2025. a toetatakse 15 konverentsi

aastas)“

63. Punkt 13 - "Analüüsime, milline on rahvusvaheliste spordi-

ja kultuurisündmuste toetuste mõju, tagamaks vahendite

teadlikku suunamist”

Selgitame, et tegevus nr 13

"Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

21

Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata

senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt

tegevuskava osana, sh. äriturismi spetsiifiliste andmete kogumise

vajalikkuse (mis konverentsid, osalejad, kulutused) võiks

tegevuskavasse sisse kirjutada.

Sarnaselt spordi- ja kultuurisündmustele on ka rahvusvaheliste

konverentside delegaatide ja korraldajate uuringu jätkumine ja

regulaarne läbiviimine samuti vajalik. Sarnaselt varasematele

uuringutele võiks läbiviijaks olla EIS ning EKB on valmis

jätkuvalt olema koostööpartner.

kultuurisündmuste toetuste mõju,

tagamaks vahendite teadlikku

suunamist” on tegevuskavast välja

jäetud, kuna toetuste mõju analüüs on

metoodiline ja detailne ülesanne, mis

ei kuulu strateegilise tegevuskava

tasandile. See analüüs on pigem

protsess, mida saab teha taustal.

Tegevuskava sisaldab erinevaid

andmete kogumisele ja

kättesaadavusele suunatud tegevusi.

Äriturismi spetsiifiliste andmete

kättesaadavust (mis konverentsid,

osalejad, kulutused) saame analüüsida

Eesti turismiandmeruumi loomise

raames – tegevus nr 51.

Konverentsidelegaadi ja

väliskülastajate piiriuuringu

läbiviimine on tuletatav turismi pika

vaate 2035 dokumendist ning

tegevuskavast üldiselt, kuid selguse

mõttes on lisatud tegevuskavasse lk 5

(sissejuhatavasse teksti).

64. Tegevuskava on 33lk pikk > võiks olla 10-15lk, et oleks

lugejasõbralik. Välja saaks võtta kõik “uurime” stiilis punktid.

Arvestatud.

Tegevuskava küll poole lühemaks

teha ei õnnestunud, kuid sellest on

välja jäetud mitmed „uurime“ stiilis

tegevused, nt tegevus nr 13

„Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste mõju,

tagamaks vahendite teadlikku

suunamist”, aga ka tehnilisemat laadi

tegevused, nt keskkonnajalajälje

arvutamisele suunatud tegevus jm

taustal toimuvad tegevused või

kattuvused. Näiteks on erinevad

toidutarneahelaga seonduvad

tegevused kokku tõstetud, tegevus nr

57 „Seirame turismiobjektide

külastatavust ja rakendame külastajate

haldamise ja hajutamise meetodeid

ning vajadusel määrame taluvusläved

loodus- ja kultuuripärandi

säilitamiseks, korraldame turismi

rahvusparkides“ välja jäetud jm.

22

65. Suuri ja kandvaid muudatusi tegevuskava ei sisalda - peaksime

hüppama miljardi võrra lisandväärtuses 4 aastaga (26-29), mis

tähendab 10+% aastas kasvu. See on päris korralik. Eeldusel, et

inflatsiooni ei ole või on see pigem väike (praegused

prognoosid), siis kust see kasv peaks tulema?

Selgitame, et olulise tegevusena on

lisatud tegevus nr 2, mis käivitab

konverentsikeskuse rajamise ja millel

on oluline mõju lisandväärtuse

kasvule.

67. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi

ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi

tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad.

Selgitame, et MKM vastutab

tegevuskava elluviimise eest ning üks

peamisi elluviijaid on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Samas

turismiarengu ja kasvu saavutamiseks

on vajalik kõigi osapoolte panus.

Seetõttu on tegevuskavas välja toodud

ka need tegevused, mille eest

vastutavad teised riigiasutused,

ettevõtjad, erialaliidud ja muud

organisatsioonid, et tagada koostöö ja

terviklik lähenemine. Need on sellised

tegevused, mida saavadki ellu viia just

need samad organisatsioonid, mitte

MKM või EIS.

68. Mõõdikuid, millele ei osata panna numbrit külge (nt elanike

rahuolu), võiks jätta välja

Selgitame, et vastav mõõdik on tulnud

turismi pika vaate 2035 dokumendist

ja selle sisustamine on planeeritud

2025–2026. Plaan on liita see

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike

elanike rahuoluküsitlusse, mida

viiakse läbi iga kahe aasta tagant,

järgmisel korral 2026. aastal.

69. "Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja

digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid" > see

lause on sisult ja vormilt arusaamatu. Leiame, et turismisektor

teeb küllalt head koostööd ja suurimat muutust ei ole kindlasti

vaja koostöös kui sellises.

Arvestatud.

Soovitud muutuste sõnastust (lk 4)

muudetud. Uus sõnastus: juba toimiv

sektoriülene koostöö muutub veel

tihedamaks ja eesmärgipärasemaks –

keskendume kõrgema

lisandväärtusega turistide Eestisse

toomisele, panustame senisest enam

uute rahvusvaheliste ühenduste

loomisesse ning arendame

külastajateekonna digitaliseerimist ja

uusi ärimudeleid.

70. Eesmärk 2 - transpordiühendused > soovitud tulemus on 65%

turismiteenustest on reaalajas broneeritav. Leiame, et eesmärk

peaks olema otseliinide arv, sagedus jms näitaja

Selgitatud.

Ühenduvuste eesmärk eeldab nii

paremaid transpordi kui ka

digiühendusi. Seetõttu mõõdame uute

lennuliinide kõrval ka teenuste online-

broneeritavust.

Tegevuskavas on fookused ja soovitud

tulemused siiski täpsustatud ja

selgemini välja toodud. Tegevussuuna

23

nr 2 puhul on fookuses uute ja

sagedasemate otselendude saamine

ning digiühenduste parandamine, et

varasemast rohkem turismiteenuseid

saaks reaalajas online-broneerida (lk

11).

71. Eesmärk 5 - investeeringud immateriaalsetesse varadesse on

kahekordistunud > praegu on see 1,3 mln eurot. Kas see päriselt

saab olla nii väike?

Selgitame, et arvutustes on arvesse

võetud investeeringud

immateriaalsetesse põhivaradesse

majutuses, toitlustuses ja

reisikorralduses. Andmed on

Statistikaameti tabelist EM001.

Reisikorralduse puhul arvestame

tegevusalaga „Reisibüroode ja

reisikorraldajate tegevus“, mitte

„Reisibüroode ja reisikorraldajate

tegevus, reserveerimine ning sellega

seotud tegevus“. Arvutame viimase

viie aasta keskmist. Kontrollisime

andmeid ning 1,3 mln eurot on õige.

72. “Kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt

ürituste korraldamisel ning toitlustus- ja majutusteenuste

hangetes” > Keeruliselt sõnastatud. Kas vajalik eraldi välja tuua?

Saanud täna standardiks?

Arvestatud ja selgitatud.

Lk 26 on sissejuhatavat teksti oluliselt

lühemaks muudetud. Sissejuhatavat

selgitust täielikult välja ei jätnud, kuna

see tuleneb turismi pika vaate 2035

dokumendist ning on vajalik, et luua

kontekst ja tagada arusaamine valitud

tegevuste loogikast. See aitab mõista,

miks just need suunad ja tegevused on

prioriteetsed ning kuidas need

toetavad pikaajalisi strateegilisi

eesmärke.

73. "VisitEstonia andmebaasis reaalajas online-broneeritavate

teenuste osakaal” - mida see täpsemalt tähendab ja kuidas 37%

mõõdetud on? Leiame, et ei peaks riiklikult looma konkurenti

booking.com’ile või kuidas see on mõeldud?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

74. Mainitud peaks olema kuidas, milliste tööriistadega riik toetab

turistide jõudmist väljapoole Tallinnat. Milline on sihitud

turundus regionaalsetele võimalustele?

Selgitatud.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetab terve kolmas

tegevussuund, aga tegelikult ka teised

tegevused. Eelkõige DMO-de

kaasrahastamine ja koostöötegevused

nendega, tootearenduse toetamise

tegevused, digitaliseerimise toetamise

tegevused, koostöö

transpordivaldkonnaga jne.

24

75. Siseriikliku transpordi all on oluline kõigi eri liikide arendamine

eesmärgiga hajutada turiste üle Eesti.

Selgitatud.

Nõustume, et kõikide transpordiliikide

arendamine aitaks tegevuskava

eesmärkidele kaasa. Transpordiga

seonduvate tegevuste eest vastavad

aga teised ministeeriumid ning

tegevuskavasse lisatavad tegevused

sõltuvad teiste ministeeriumide

valmisolekust nendesse tegevustesse

panustada.

76. Võiks ette näha ettevõtete turundustoetuse välisturgudel

tegutsemiseks. Jah, ei taheta ressursse killustada, aga see oleks

ettevõtete poolt oodatud tugi ja nad ise ka valmis turundusse

panustama, lihtsalt ei ole nii palju eelarvet.

Praeguse tegevuskavaga ressursse

selliselt ei suuna, kuid järgmise

perioodi tegevuskava juures on

võimalik seda uuesti kaaluda.

Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit (ETFL) (ja TÜ Pärnu Kolledž)

77. Hetkel on riiklik seisukoht turismisektori toimimise osas ETFLi

liikmetele ebaselge, mistõttu kogu tegevuskava ja selle rahastus

on meie liikmete hinnangul küsimärgi all.

Selleks, et tegevuskava ellu viia, on esmaseks eelduseks tugev ja

toimiv meeskond. Soovime selgust, milliseks kujuneb uus

turismi opereeriva organisatsiooni struktuur ning vastutus, enne

kui mingeid mõõdikuid üldse saaks arutada.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava elluviimise eelduseks on

tõepoolest selge vastutus ja tugev

meeskond. Tegevuskava eest vastutab

MKM ja tegevuskava üks peamisi

elluviijaid on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks on

tegevuskavas välja toodud tegevusi,

mida saavad ellu viia teised

organisatsioonid. Tegevuskava aitab

ka erinevatel organisatsioonidel (sh

EIS-il) oma prioriteete seada ning

tegevuste elluviimiseks vajalikku

meeskonda tagada.

78. Tegevuskava sisulise poole kohta:

ETFLi roll liiduna on hea seista selle eest, et tegevuskava ei

jätkaks kõrvale või pisendaks korraldatud turismi rolli ja et B2B

tegevused ja koostöö reisiettevõtetega oleks tegevuskavas sees.

Näeme oma rolli eesmärgi täitmisel ja tulemuste saavutamiseks

kaastäitjatena läbi tootearenduse, turunduse ja müügi.

Selgitame, et tegevuskavas on B2B ja

B2C turundustegevused ning neile on

ka eelarves planeeritud vahendid.

Näiteks tegevuskava tegevus nr 7

„Jätkame turismi B2B

müügiedendustegevusi sihtturgudel ja

jagame Eesti kohta infot

turismiprofessionaalidele

kontaktüritustel“

79. VisitEstonia infosüsteem (lk 11): Dokumendis märgitakse, et

65% turismiteenustest on reaalajas online-broneeritavad. Vajame

täpsustust milleks selline eesmärk on võetud, kellele seda vaja

on, palju sellise infosüsteemi arendamine ja igapäevane hooldus

maksma läheb?

Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue

broneerimissüsteemi loomist, vaid

seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia

andmebaasis olevatest teenustest 65%

on broneeritav nende teenuste

pakkujate valitud kanalites, olgu

selleks siis nende enda veebileht,

booking.com, dinnerbooking vms.

80. Üksikturism vs grupiturism: Kavast nähtub, et rõhk on

peamiselt üksikturistide arvu kasvatamisel (nutikad

tehnoloogilised lahendused turunduses). Grupiturismi

elavdamiseks on aga vähe konkreetseid tegevusi.

Liit ei edastanud ettepanekuid,

millised konkreetselt grupiturismile

suunatud tegevused tuleks lisada.

Samas on tegevuskavas mitmeid

25

tegevusi, millest saab osa ka

grupiturism või mille tulemusena

võidab ka grupiturism –

ettevõtluskeskkond muutub

soodsamaks ja stabiilsemaks,

turismiteenused arenevad, kvaliteet

paraneb ning kogu Eesti muutub

turismisihtkohana atraktiivsemaks ja

paremini ligipääsetavaks. See loob

eeldused, et ka grupiturismi

korraldajad ja kliendid leiavad Eestist

rohkem võimalusi ning paremaid

lahendusi, olgu selleks siis suured

üritused, konverentsid, kultuuri- ja

spordisündmused või piirkondlikud

marsruudid.

81. Turismiteenuste ekspordi mõõdikud (lk 5): millistele

andmetele tuginetakse sh sihttasemete määramisel: „Perioodi

2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin

varasemast enam tööreisi eesmärgil ehk äriturismi osakaal

suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti

transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus

langeb“ . Vajab selgitust ja asjakohaste mõõdikute kirjeldust ja

infot milliseid Eesti transpordiettevõtteid silmas peetakse.

Selgitatud.

Tegevuskava tegevussamba peamised

mõõdikud (äriturismi osakaal,

turismiteenuste eksport, hooajalisus)

on võetud Eesti turismi pika vaate

2025–2035 põhimeetrikast, tuginevad

ametlikule statistikale (Statistikaamet)

ning on lahti seletatud Eesti turismi

pika vaate 2025–2035 lisa 2 lisas 14

„Turismi pika vaate 2025–2035

mõõdikud ja mõisted“; 2023. aasta

baastasemed ja 2035. aasta

sihttasemed pärinevad pikast vaatest

ning 2029. aasta sihttasemed on seatud

vahe-eesmärgina 2035. aasta sihtide

suunas. Tegevuskava lk 5 sõnastus

„välisriikide elanike kulutused Eestis

ja maksed Eesti transpordiettevõtetele

suurenevad“ viitab turismi pika vaate

turismiteenuste ekspordi mõõdikule,

mis tugineb teenuste

väliskaubanduse/maksebilansi

metoodikale: mõõdiku sisuks on

reisiteenuste eksport (mitteresidentide

kulutused Eestis) ning reisijateveo kui

transporditeenuse eksport

(mitteresidentide rahvusvaheline vedu

Eesti residentidest vedajate poolt

veoliikide lõikes – õhu-, mere-,

raudtee- ja maanteetransport;

„reisijateveo“ mõiste definitsioon on

Eesti Panga metoodikas). Seega ei

peeta silmas üksikuid nimeliselt

määratletud ettevõtteid, vaid

26

metoodikas määratletud Eesti

residentidest reisijatevedajaid, kellele

mitteresidendid teevad makseid

reisijateveo teenuse eest.

82. Tootearendus ja ettevõtlus (lk 7): On ebaselge, kas siht on

rajada konverentsi- ja messikeskus või spordihall ning millise

ministeeriumi (MKM või KUL) vastutusala see on.

Selgitame, et tegevuskava uus

täiendatud versioon sisaldab mõlemat

– nii suursündmuste hoone rajamisele

kui konverentsikeskuse rajamisele

suunatud tegevusi:

Tegevus nr 1 - Alustame

ettevalmistusi rahvusvahelisele

nõudlusele vastava

multifunktsionaalse suurürituste

hoone rajamiseks (KUM)

Tegevus nr 2 – Käivitame Tallinna

Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

(Tallinna linn ja ettevõtjad)

83. Turundus ja ettevõtluskeskkond (lk 9): Diginomaatide

programmi seos turismistrateegiaga ei ole arusaadav. Vajalik

oleks taustainfo ja statistilised seosed turismiga.

Selgitame, et diginomaadid on

rahvusvahelised kaugtöötajaid, kes

viibivad siin tavaturistidest kauem ja

panustavad kohalikku majandusse

suurema kulutuse kaudu.

Diginomaadid kasutavad kohalikke

majutus-, toitlustus- ja

teenindusettevõtteid, tarbivad

kultuuri- ja vaba aja teenuseid ning

tõenäoliselt aitavad vähendada ka

turismi hooajalisust, kuna nende reisid

ei sõltu traditsioonilistest

puhkuseperioodidest.

Turismi pikk vaade toob samuti välja,

et diginomaadide arvu suurendamine

panustab sihtkoha tuntuse ja tulude

kasvu (pikk vaade lisa 1 lk 15).

84. Eesmärgid ja tegevused: Dokumendis püstitatud eesmärgid on

liiga optimistlikud ning sageli puudub nende saavutamist toetav

loogika või põhjendatud tegevuste loetelu.

Selgitatud.

Tegevuskavas püstitatud eesmärgid

lähtuvad turismisektori pikaajalisest

visioonist (turismi pikast vaatest) ja

vajadusest suurendada sektori

konkurentsivõimet. Eesmärkide

saavutamist toetab konkreetne

tegevuste loetelu igas tegevussambas

– näiteks on seatud selged sammud

turismiteenuste online-broneeritavuse

suurendamiseks, uute rahvusvaheliste

ühenduste avamiseks,

27

ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks

ning turismihariduse ja tööjõu

arendamiseks. Iga eesmärgi juures on

toodud ka mõõdikud ja vastutajad, mis

võimaldavad jälgida edasiminekut

ning vajadusel tegevusi kohandada.

85. Turismiuuringud ja turismiharidus: kirja lisana edastame

käesolevale kirjale ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledþi

kommentaarid turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta.

Nede ettepanekud on suunatud turismiuuringute metoodika

arendamisele, terminoloogia ja turismihariduse õppega

seonduvad. (vt lisatud kdokument)

Teadmiseks võetud ja TÜ Pärnu

Kolledži kommentaarid välja toodud

allpool.

86. ETFL kinnitab valmisolekut panustada tegevuskava

arendamisse, kuid esmalt ootame selgust EISi planeeritud

struktuurimuudatuste osas.

Tulenevalt juba kokkulepitud EIS reformi käsitlevast

kohtumisest 23. oktoobril 2026 oleme valmis tegevuskava

eelnõuga edasi töötama pärast seda kohtumist ning edastama

täiendava ja konkreetsema tagasiside hiljemalt 31. oktoobriks

2026.

Teadmiseks võetud.

Liiduga kohtumisel ja telefoni teel

vastavat teemat arutatud ja selgitatud.

Täiendavat tagasisidet või

ettepanekuid ei ole laekunud.

87. Edastame ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledž

kommentaarid/tähelepanekud:

• Lk.3 – elanike rahulolu turismiga – pakume kolledžit uuringu

metoodika väljatöötamiseks ja ka uuringute läbiviimiseks.

Oleme hetkel tegemas uuringut kolmes DMO piirkonnas, meil

on olemas mudel, mille järgi saab hinnata elanike rahulolu läbi

kestlikkuse prisma.

Teadmiseks võetud.

Võtame eraldi ühendust, et arutada

võimalusi uuringu metoodika

arendamiseks.

88. • Lk. 4. Kirjas on „Soovitud tulemus 2029: ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna on vähemalt 53%.“ Lisada võiks, et ööbimise

aeg on pikenenud.

Selgitame, et sealsed mõõdikud

tulenevad turismi pikast vaatest.

89. • Lk.5 – Soovitame märkida tegevuskavasse ka spaade

potentsiaal pikemaajaliste peatumiste toetamiseks sihtkohas. See

on olemasolev kõrgemat lisandväärtust loov ressurss, mida

looduse, sündmuste, toidu, äriturismi kõrval esile tuua.

Selgitame, et fookusvaldkonnad

tulenevad pikast vaatest. Nendeks on

äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturism.

Spaaturism on nende kõrval

kahtlemata samuti oluline ning mingil

määral ka kattuv (nt saunakultuur)

ning selle suunal peaksid erinevad

tegevused samuti jätkuma.

Tegevuskavas on täpsustatud tegevust

nr 5: Turundame Eestit eelkõige kui

äri-, loodus-, kultuuri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism.

28

90. • Tuginedes teaduskirjandusele ja ülemaailmsetele trendidele

soovitame sisse tuua ka mõiste regeneratiivne e. taastav turism –

mitte ainult kasvule orienteeritud, vaid turism, kus eesmärgiks on

sihtkoha jätmine paremasse seisukorda, kui see oli saabudes.

Tegevused, mida turistid teevad, panustavad kogukonna,

looduse, kultuuri jms taastamisele. Samm edasi kestlikust

turismist.

Selgitame, et tegevuskava on

koostatud turismi pika vaate alla ning

mõlema põhimõte on luua väärtust

kestlikult. See on konkreetselt välja

toodud nii pikas vaates (lisa 1

tiitellehel ja sissejuhatuses lk 2) ning

tegevuskavas on samuti välja toodud,

et kõikide tegevuste elluviimisel tuleb

läbivalt keskenduda ka kestlikkusele

(lk 5).

91. •Kuigi Turismi pikas vaates on see olemas, soovitame ka

tegevuskavasse lisada selgitus “lisandväärtuse” kohta. Turismi

lisandväärtus – et see oleks üheselt arusaadav kõikidele

lugejatele.

Arvestatud.

Selgitus lisatud viitesse nr 5.

92. •Punkt 2.4, lk 18 – soovitame anda lausele „Fookuses on

turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust

loovate tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori

atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana.“ Laiem

tähendus: mitte ainult sektori vajadusi rahuldav vaid ka nt

tuleviku trende arvesse võttev kõrgharidus.

Selgitame, et fookuses on see küll

teatud üldistusastmega, kuid

tulevikule suunatus nähtub tegevustest

endist. Nt tegevuses nr 38 - mh

jätkame turismihariduse

arengusuundade seiramist ning

tegevuses nr 40 suund tööjõu

järelkasvu tagamisel.

93. •Lk.22 – Soovime kolledžiga selle eesmärgi saavutamisse

panustada. Lisaks kutseoskuste arendamisele ja turismisektori

põhilise tööjõu ettevalmistamisele, on oluline ka kõrghariduse

tasemel turismi- ja sihtkohajuhtimise taseme ekspertide

koolitamine. Lisaks võiks kaaluda turismi kutse- ja kõrghariduse

eraldi käsitlemist tegevuskavas. Turisimi hariduse puhul on

dokumendis praegu fookuses pigem kutseoskused, kuid

sektori arenguks on vaja on ka teadustööd ja turismi- ja sihtkoha

arendamise õppjuhte.

Selgitame, et turismiharidust on

tegevuskavas käsitletud laiemalt ning

lisaks kutseoskustele pööratakse

tegevuskavas tähelepanu ka

teadustööde edendamisele (sh

teadustööde konkursid, koostöö

üliõpilaste ja teadusasutustega ning

teemasoovitused uurimistöödeks).

Turismiharidusele suunatud tegevused

(nt tegevus nr 38 – Jätkame

turismihariduse hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning

turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua

korraldamist vähemalt kahel korral

aastas) võimaldavad ka turismi- ja

sihtkoha arendamise õppejuhtide

teemadega. Saame kolledžit kaasata.

94. •Lk. 22 - Lause „Selgitame välja, milliseid võimalusi on vaja

turismihariduse omandamiseks või praktika läbimiseks

rahvusvahelisel tasandil ja kes ja mida saab teha selleks, et need

võimalused tekiksid ja Eesti noored pääseksid tipptasemel

haridusele.“ vajab ümbersõnastamist. Praktika ei taga

tipptasemel haridust, kuid toetab seda tugevalt.

Selgitame, et tegevus hõlmab nii

praktikat kui hariduse omandamist.

Tegevuse mõte ei ole selles, et

tipptasemel haridusele pääseb ainult

praktika kaudu, vaid mõlemad – nii

kvaliteetne õpe kui ka rahvusvaheline

praktika – toetavad koos noorte

arengut ja võimalusi jõuda tipptasemel

hariduseni turismivaldkonnas.

29

95. •Lk 29 – selleks, et ei piiraks kindla numbriga arengut, võiks

lisada lausesse „Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat või

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet ja 15

sihtkohta“ sõna „vähemalt“.

Arvestatud.

Lausesse lisatud sõna „vähemalt“.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

96. Lühike kokkuvõte EVEA turismivaldkonnas tegutsevatelt

liikmetelt on, et tegu on liiga pealiskaudse käsitlusega mis

praktikas ilmselt ei anna oodatud tulemust.

Selgelt toetame analüüsil põhineva struktureeritud pikema vaate

kokkuleppimist ja vormistamist tegevuskavana, kuid tuleb

tunnistada, et esitatud kava tekitab hulgaliselt küsimusi.

EVEA, mille liikmete hulka kuulub arvestatav hulk

turismisektori ja teenusepakkujate esindajaid, peab oluliseks, et

tegevuskava käsitleks turismimajandust tervikuna, kirjeldades

muuhulgas selgelt koostöömudeleid turismiettevõtjate ja

teenusepakkujatega ning rollijaotust erinevate osapoolte vahel.

EVEA hinnangul on meile saadetud tegevuskava projekt kohati

liialt visandlik ning kirjeldatud eesmärgid ja seatud mõõdikud ei

toetu algandmete põhjalikule analüüsile.

Tegevuskava koostamisele eelnes

pika visiooni koostamine: Turismi

pikk vaade 2025-2035, milles on kõiki

nimetatud asjaolusid analüüsitud ning

selle põhjal pandud paika visioon,

eesmärk, viis tegutsemise suunda,

rollid nendes tegevussuundades ning

mõõdikud.

97. Silma jäi, et rollid ja vastutus tegevuskava rakendamisel pole

piisavalt selged, mistõttu ei ole võimalik hinnata tegevuskava

eesmärkide saavutatavust ega rahastuse adekvaatsust.

Selgitatud.

Tegevuskava üldine vastutaja on

MKM. Tegevuskavas planeeritud

tegevuste peamine elluviija on EIS,

kes on märgitud vastavate tegevuste

juurde pea- või kaasvastutajaks.

Tegevuskavas on planeeritud tegevusi

ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd

sektori oluline areng eeldab kõigi

osapoolte panust.

Tegevuskava tegevuste eest vastutajad

on dokumendis läbivalt korrastatud –

igal tegevusel on võimalusel üks

peavastutaja ning teised on märgitud

kaasvastutajateks, välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloom nõuab mitut

peavastutajat.

Rahastuse poole pealt on

tegevuskavas välja toodud vaid

MKM-i poolne eelarve prognoos ehk

et MKM-i poolt antavad vahendid

(MKM-i, EIS-i ja TTJA tegevuste

jaoks).

98. EVEA on kindlasti seda meelt, et Eesti turismi

konkurentsivõimet tuleb tugevdada ning tegevuskava

koostamine aastateks 2026-2029 on samm selle suunas.

Tegevuskavas on aga vajalik selge sõnum juhtimise, rahastuse ja

prioriteetide osas – seda me täna ei näinud.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava prioriteedid tulenevad

turismi pikast visioonist, mis ütleb, et

turismi arendamiseks tuleb tegutseda

viies suunas. Ja tegevuskava seab

prioriteedid/fookused nende viie

suuna lõikes:

30

1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja

loodusturismi toodete arendamine,

turundamine ja toetamine

2. Uute ja sagedasemate

otselendude saamine ning

digiühenduste parandamine.

3. DMOde koostöö, mis toetab

ettevõtjaid kohalike teenuste

arendamisel ja digikanalites

kättesaadavamaks tegemisel,

eesmärgiga suurendada piirkonna

turismi lisandväärtust.

4. Turismihariduse parandamine,

turismialase regulatsiooni

kordategemine ja lihtsustamine ning

varimajandusega tegelemine.

5. Turismisektori innovatsiooni,

digitaliseerimise ja automatiseerimise

toetamine, andmete parem

kättesaadavus ning toidu tarneahela

probleemide lahendamine.

Rahastamise osas on toodud eraldi

peatükk, kus kajastub MKM-ilt

tulenev turismieelarve. Teiste

ministeeriumide ja teiste osapoolte

eelarvete osas ei ole kahjuks võimalik

infot välja tuua.

99. Kas teiega seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid

enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?

EVEA: turismivaldkonna väikeettevõtjad teevad seda, mida nad

kõige paremini oskavad – pakuvad teenust parimal võimalikul

moel ning arendavad oma ettevõtteid ja teenust, püüdes püsida

konkurentsis.

Teadmiseks võetud.

100. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?

EVEA: tegevuskava eesmärgid ei olnud pisiavalt selged, et

sellele küsimusele vastata.

Teadmiseks võetud ning tegevuskava

eesmärkide osas eespool selgitatud.

101. Kes ja mida peaks veel järgmise nelja aasta jooksul ära tegema?

EVEA: Ootame riigilt selget nägemust prioriteetide ja riigi poolt

prioriteetide saavutamiseks tehtava osas. Ettevõtjatele

mõõdikute kehtestamine ei ole asjakohane.

Selgitatud.

Prioriteetide ja eesmärkide osas on

selgitatud eespool.

Ettevõtjatele mõõdikute seadmise

osas selgitame, et ettevõtjate vastutus

seisneb eelkõige omaenda toodete ja

teenuste arendamises, mille vastu

peaks ettevõtjatel olema loomulik

äriline huvi.

Ettevõtjate kaasamine vastutajate või

kaasvastutajatena aitab näidata

tervikpilti ning rõhutab, et soovitud

31

kasvu saavutamine eeldab panust

kõigilt sektoriosalistelt.

Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat

oleme tegevuskavas siiski

korrastanud, muu hulgas on ettevõtjate

vastutus jäetud vaid nende tegevuste

juurde, kus ettevõtjatel on tõepoolest

kandev/oluline roll. Näiteks omaenda

toodete arendamine, töökeskkonna

paremaks uutmine jm.

102. Kas on tegevusi, mille võiks teie hinnangul välja jätta?

EVEA: vt meie eelnev selgitus.

Teadmiseks võetud.

103. Meile tundub, et tegevuskava on täna liiga toores. Vaja on riigi

ja huvitatud ettevõtjate sisulist arutelu, mitte nädala jooksul

kiirkorras (EVEA-l ning ilmselt ka teistel suurematel

esindusorganisatsioonidel pole oma liikmetelt nii kiiresti

võimalik saada sisulist tagasisidet) saadetud vastuseid. Seega

jääme ootama kutset sisulisele arutelule.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava eelnõu saadeti avalikule

kooskõlastusringile eelnõude

infosüsteemi kaudu 24.09.2025

osapooltele, keda tegevuskava

tegevused otseselt puudutavad ning

tagasiside andmise tähtaeg oli kaks

nädalat. Veidi hiljem saadeti

tegevuskava laiemale kontaktide

ringile, et suuremal ringil oleks

võimalik tegevuskavaga tutvuda ning

sellele arvamust avaldada.

Lisaks toimus 6.11.2025 tegevuskava

teemaline arutelu liitude ja sihtkoha

juhtimisorganisatsioonidega

(DMOdega), kuhu oli kutsutud ka

EVEA.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

104. 1. Tegevused aastate lõikes

Eelnõus on kirjas turismi tegevused aastateks 2026-2029, kuid

puudu on teave selle kohta, millistel aastatel milliseid tegevusi

tehakse. Näiteks on ühe tegevusena eelnõus (lk 13) kirjas, et

teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja siseriiklike reisi- ja

kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks.

Väljundmõõdikuks on see, et aastaks 2029 on teostatud vähemalt

ühe uue liini teostatavus- ja tasuvusuuring. Samas jääb

ebaselgeks, millal seda tegevust tehakse. Kas selle tegevusega

tegeletakse pidevalt aastatel 2026-2029 või on see tegevus

plaanis ära teha 2028. aastal või hoopis aastate 2026-2027

jooksul?

Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõus tegevused välja tuua

aastate lõikes. Võimalik, et mingid tegevused kestavad pidevalt

ehk aastate 2026-2029 jooksul, kuid ilmselt osad tegevused

kestavad ka lühemat aega. Tegevuste välja toomine aastate lõikes

võimaldab paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse igal

aastal ellu viia ning hiljem hinnata, kas soovitud tegevused said

ellu viidud või mitte. Juhime tähelepanu, et sarnast lahendust

Arvestatud.

Varasem tähtaeg on lisatud nende

tegevuste väljundmõõdikute juurde,

mille puhul see oli võimalik või mille

varasem tähtaeg on teada.

32

kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks

majanduskasvu tegevuskava kui ka tööstuspoliitika tegevuskava

osas, kus tegevused tuuakse välja iga aasta kohta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua planeeritavad tegevused välja aastate lõikes.

105. 2. Väljundmõõdikud

Eelnõus on iga tegevuse osas välja toodud väljundmõõdik.

Peame seda positiivseks. Osade mõõdikute osas on kirjas ka

võrdlus praeguse olukorraga. Näiteks üheks mõõdikuks on see,

et majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk

võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt

67%-ni 2029. aastal (eelnõu lk 20). Samas osade

väljundmõõdikute osas puudub hetkeolukorra kirjeldus. Seetõttu

on raskem hinnata, kas mõõdik on realistlik ning kas planeeritud

tegevus on piisav selleks, et soovitud tulemus saavutada.

Mõned näited väljundmõõdikutest, mille osas puudub teave

hetkeolukorra kohta:

• Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside

Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal

(eelnõu lk 7).

• Väliskülastajate soovitusindeks on 73. Ööbimiste osakaal

kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (eelnõu

lk 7).

• Äriturismi osakaal 24,5% (eelnõu lk 8).

• Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas (eelnõu lk 9).

• 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi

Eestis heaks või pigem heaks (eelnõu lk 13).

• Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis

kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel

külastada Eestit (eelnõu lk 17).

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua iga väljundmõõdiku osas välja hetkeseis.

Arvestatud.

Väljundmõõdikute osas välja toodud

hetkeseis (või viimased teadaolevad

andmed) seal, kus see oli võimalik.

106. 3. 2029. aasta soovitud tulemused

Eelnõus (lk 4) on toodud välja viis tegevussuunda ja iga

tegevussuuna soovitud tulemused aastaks 2029. Näiteks on 2029.

aasta soovitud tulemusena kirjas, et turismiteenuste eksport on

kasvanud 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud

24,5 protsendini.

Soovitud tulemuste juures võiks olla ka hetkeseis. Praegu ei

selgu tabelist, kui suur oli turismiteenuste eksport 2024. või

2023. aastal või kui suur on viimastel andmetel äriturismi

osakaal. Kuna tabelist puudub hetkeseis, siis on keeruline

hinnata, kas ja kui ambitsioonikad on 2029. aasta soovitud

tulemused.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua eelnõus välja iga tegevussuuna hetkeseis.

Arvestatud.

Lk 4 toodud kokkuvõttvat tabelit on

täiendatud lähtetaseme andmetega.

Samas on iga tegevussuuna lähtetase

toodud ka vastava tegevussuuna

peatükis eraldi. Näiteks esimese

tegevussuuna peatüki juures (lk 5) on

toodud, et äriturismi osakaalu

lähtetase on 23,3% ning aastaks 2029

soovime jõuda 24,5%-ni; eksport oli

1859 mln eurot ning soovitud tulemus

2 700 mln eurot jne. Lisaks on ka

konkreetsete tegevuste

väljundmõõdikute juurde märgitud

vastavad lähtetasemed (seal, kus

võimalik).

107. 4. Vastutajad Arvestatud.

33

Eelnõus on iga tegevuse juures välja toodud vastutaja või

vastutajad. Enamiku tegevuste juures on üks vastutaja, kuid

samas leidub ka tegevusi, kus vastutajaid on kaks või rohkem.

Kaubanduskoja hinnangul võiks iga tegevuse juures olla üks

peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis nemad tuleks

välja tuua kaasvastutajate all. Selline lähenemine tagab selguse,

kellel lasub põhiline vastutus konkreetse tegevuse elluviimisel.

Kui ühe tegevuse osas on mitu vastutajat, siis see hajutab

vastutust.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua iga tegevuse osas välja üks peavastutaja ning kui on ka

teisi vastutajaid, siis tuua need välja kaasvastutajate all.

Tegevuste eest vastutajad on läbivald

korrastatud nii, et igal tegevusel üks

vastutaja, välja arvatud juhul, kui

tegevuse iseloomust tulenevalt on

tarvis mitut vastutajat. Näiteks on

tegevus nr 18 (rahvusvaheliste ja

siseriiklike ühenduste arendamise

kohta) kahe ministeeriumi pädevuses

ning tegevust nr 26 (teadlikkuse

tõstmine kaasava ja ligipääsetava

turismi kohta) viivadki ellu nii EIS kui

DMOd.

108. 5. Rahastus

Eelnõus ei ole väga palju kirjas selle kohta, kui palju plaanib

avalik sektor eraldada aastatel 2026-2029 raha eelnõus toodud

tegevuste elluviimiseks. Mõne üksiku tegevuse osas on see välja

toodud, kuid enamike tegevuste osas mitte. Samuti puudub

summeeritud number aastate 2026-2029 kohta.

Kaubanduskoda palub kaaluda ettepanekut tuua tegevuskavas

konkreetsemalt välja, kui suure summa ulatuses planeerivad

erinevad vastutajad eraldada raha tegevuskavas olevate tegevuste

ellu viimiseks. Mõistame, et iga tegevuse kohta on keeruline

konkreetset summat välja tuua, aga siis võiks prognoositavad

kulud välja tuua kasvõi üldistatumal kujul.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume võimaluse korral eelnõus täpsemalt välja tuua, kui

palju rahalisi vahendeid plaanitakse avaliku sektori poolt

eraldada eelnõus nimetatud tegevuste elluviimiseks.

Selgitame, et tegevuskavasse on

lisatud eelarve prognoos MKM-i

vastutuses olevate vahendite osas.

Prognoos on toodud tegevuse liikide

lõikes. Täpsem jaotus (iga tegevuse

kohta eraldi) ei ole otstarbekas,

kuivõrd on vajalik teatud paindlikkus

turuolukorrale reageerimiseks.

Näiteks jään EIS-ile paindlikkus

vahendite suunamiseks erinevate

turundustegevuste lõikes. Samas

vahendeid tuleb suunata turismi pika

vaate ja tegevuskava fookuseid silmas

pidades.

Teiste osapoolte vahendite kohta

MKM-il andmeid kahjuks ei ole, kuid

eeldame, et juhul, kui näiteks teine

ministeerium on kooskõlastanud

tegevuskava tegevuse, mis eeldab

rahaliste vahendite olemasolu, siis on

see ka vastavaks perioodiks olemas.

109. 6. Konverentsikeskus

Eelnõus (lk 7) on ühe tegevusena toodud välja rahvusvahelisele

nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone

rajamist, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Peame sellist tegevust vajalikuks.

Samas oleme saanud turismisektorilt tagasisidet, et eelnõus

peaks ühe tegevusena olema kirjas ka konverentsikeskuse

rajamine. Multifunktsionaalsed hooned ei sobi üldreeglina

rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks, sest ei suuda

pakkuda sobivat ruumipaigutust. Seega leiab turismisektor, et

konverentsikeskuse rajamine on hädavajalik, et Eesti oleks

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline suurte konverentside

Eestisse meelitamisel. Lisaks konverentsiturismi edendamisele

aitaks sellise hoone rajamine kaasa ka teiste eelnõus nimetatud

eesmärkide täitmisele.

Kaubanduskoja ettepanek:

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2 – Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist.

34

Täiendada eelnõus olevat tegevuste nimekirja

konverentsikeskuse rajamisega.

Eesti Suuratraktsioonide Liit

110. Selgitus:

Tegemist ongi tegevuskavaga

turismivaldkonna arendamiseks Eestis

vastavalt Eesti turismi pikale vaatele

2025–2035

Edastan meie liidu liikmete juhtide hinnangu nimetatud

dokumendile, mille alusel peaks valmima tegevuskava

turismivaldkonna arendamiseks Eestis. Atraktsioonide osas oli

sisuliselt 1 punkt

"Uurime täiendavaid rahastamise vajadusi ja võimalusi teiste

oluliste turismivaldkondade (nt atraktsiooniturismi) arendusele

kaasaaitamiseks ning turundustegevuste tegemiseks tänasest

mahus”

Tulemuseks on märgitud, et vajadus ja saamise võimalused on

selgunud.

Meie kommentaar: Selleks, et meil oleks jätkuvalt head

külastuskohad (muuseumid, atraktsioonid, külastuskeskused) on

vajalik nendesse investeerida. Ka nendesse, mis on viimase 15a

rajatud ja nüüd vajavad uuendamist. Kui seda ei tehta järgmise

4-5a jooksul, siis nende kvaliteet langeb või nad kaovad. Seega

pole vaja uurida, vaid vaja on finantseerida.

Selleks tuleks luua eraldi meede väärtuses vähemalt 10 miljonit

eurot. Rahastada võiks seda 50% MKM vahenditest ja 50%

KULKA vahenditest.

Meetme eesmärk on investeerida kultuuri (muuseumid jne) ja

turismiga seotud objektidesse.

Selgitame, et kahjuks ei ole praeguse

seisuga võimalik rahastust juurde

saada.

111. Tõdeme ühiselt, et tegemist on dokumendiga, mida me ei

kooskõlastaks. Põhjuseks sisemised ebakõlad ja nõrk

kokkupuude reaalse turismipildiga. Sektorile käibe kasvu ootus

ca miljardi ulatuses majandusseisaku tingimustes ilma täiendava

riiklikku toetuseta, väljaspool Tallinnat ja Harjumaad

tegevuseesmarkide puudumine (saared, Pärnu, Tartu on ära

unustatud). Meie Tartu asutuse esindajad ei leidnud seost

strateegia ja enda tegevuse vahel.

Selgitame, et tegevuskavasse on

lisatud muu hulgas

konverentsikeskuse rajamisele

suunatud tegevus (tegevus nr 2) ning

Tartu lennuühenduste hoidmisele

suunatud tegevus (nr 32), mis peaksid

aitama nii hooajalisuse kui

regionaalsuse eesmärke saavutada.

112. Kas teiega või teie vastutusvaldkonda kuuluvate asutustega

seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid enda peale

võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?

Ei pea realistlikuks. Hüppeline turistide teenindamise mahu (ca

+50% käibes) ja investeeringute mahu (nii mahu kasvu kui lk 27

eesmärgina seatud mahu) kasv hetketingimustes pole realistlik.

Siseriiklikud kruiisilaevaühendused ilmselt ka mitte.

Teadmiseks võetud.

113. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?

Vt. eelmist punkti

Teadmiseks võetud.

114. Millised tegevused tuleks teie hinnangul järgmise nelja aasta

fookusesse veel võtta, ära teha?

Teadmiseks võetud.

35

Ei leia seost enda tegevusega

115. Kas on tegevusi, mille võiks välja jätta?

Müügile vähese mõjuga tegevused nt rohemärgised. CO2

jalajälje arvutsed, ümbrikupalga kampaaniad jms.

Arvestatud osaliselt.

Süsiniku- ja keskkonnajalajälje

arvutamise mudeleid puudutav

tegevus on tegevuskavast välja jäetud.

Rohemärgiste osas selgitame, et need

on olulised ettevõtjate rahvusvahelise

konkurentsivõime vaatest.

Varimajanduse vähendamine oluline

võrdsete konkurentsitingimuste

tagamiseks.

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud

116. Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõuga tutvudes esitab Eesti

Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) oma vastuskirja,

rõhutades, et kavandatavad seadusemuudatused peavad toetama

turismiarengu eesmärkide saavutamist ning tagama läbipaistvuse

ja osalusvõimalused kõigile osapooltele.

Selgitame, et tegevuskava põhjal

tehtavad seadusemuudatused peavad

olema kooskõlas hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjaga, mis näeb

muu hulgas ette ka puudutatud

osapoolte kaasamist.

117. /…/ Turismipoliitika ja -programmid peavad lisaks linnakesksete

ettevõtjate toetamisele pöörama tähelepanu ka hajaasustusega

piirkondade ettevõtjatele, pakkudes võimalusi siseturismi

elavdamiseks ning toetades seeläbi:

• tööhõive loomist ja säilitamist;

• maastiku kujundamist ja hooldamist, millega säilitatakse

miljööväärtus;

• noorte võimalusi iseseisva elu alustamiseks ja kogukondade

elujõulisuse suurendamiseks;

• kriitilise elanikkonna hulga hoidmist maapiirkondades ja

seeläbi kohalike teenuste tarbimist;

• regionaalse arengu ja koostöö tugevdamist.

Oluline on luua ja toetada siseriiklikke koostöövõrgustikke, mis

võimaldavad mikroettevõtjatel jagada ressursse, teadmisi ja

kogemusi.

Selgitame, et mitmed tegevuskava

tegevused on suunatud regionaalse

turismi arendamisele, kohalike

kogukondade kaasamisele ja

piirkondlike koostöövõrgustike

tugevdamisele.

Näiteks toetatakse DMOsid ja

jätkatakse strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna ettevõtete

lisandväärtust. Tervikliku

külastajakogemuse ja piirkondlike

turismitoodete arendamise kaudu

suureneb ettevõtjate lisandväärtus

regiooniti. DMOd peavad juhtima

piirkondi lähtuvalt mh piirkonna

eripärast. Nii turismi pika vaate kui

tegevuskava üks suundadest on

maapiirkondade elujõulisuse

suurendamine läbi turismi. Samuti on

tegevuskavas tegevused noorte

võimaluste parandamiseks ja tööhõive

säilitamiseks.

118. On oluline, et lisaks rahvusvaheliste ja kasumlikumate äriliste

ettevõtete arendamisele tugevdab riik ka mikroettevõtjate ja

kogukondade võimekust ning toetab nende innovaatilisi tooteid

ja teenuseid, mis loovad aastaringseid külastuspõhjuseid.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava sisaldab tegevusi, mis

tugevdavad mikroettevõtjate ja

kogukondade võimekust ning

toetavad innovaatilisi tooteid ja

teenuseid.

Kolmanda suuna (regionaalne turism

ja kogukondade kaasamine) all on

fookuses DMOde ja ettevõtjate

koostöö, piirkondlike turismitoodete

36

arendamine ning kohalike

kogukondade kaasamine turismi

arendamisse.

Tegevused, nagu

ettevõtlusteadlikkuse ja

müügivõimekuse arendamine, uute

ärimudelite ja digilahenduste

kasutuselevõtt ning ligipääsetavate

marsruutide loomine, aitavad samuti

väiksemate ettevõtjate ja

kogukondade võimalusi suurendada.

Lisaks on tegevuskavas rõhutatud

innovatsiooni toetamist (tegevus nr

48).

119. Eelnõu ei kajasta piisavalt siseturismi arendamise olulisust.

Leiame, et eelnõu ei lahenda töökohtade ja regionaalpoliitika

laiemat probleemi ega vähenda ettevõtjate halduskoormust.

Sellisel kujul võib kavandatav poliitika soodustada

maapiirkondades ettevõtluse vähenemist ja suurendada

ääremaastumist.

Selgitame, et tegevuskava on suunatud

turismile ning üleriigilise töökohtade

või regionaalpoliitika muredele

lahendusi otseselt ei paku. Küll aga on

kavas mitmeid tegevusi just

turismihariduse, -hõive ja

halduskoormuse osas. Tegevused nr

34, 36-41 ja 43.

120. DMO´d (Destination Management Organisation) ei ole seni

kujunenud toimivaks võrgustikuks ning neil puudub üleriigiline

koordineeritud koostöö tootearenduse ja turunduse valdkonnas

(kasutades erinevaid finantsallikaid

dubleeritudturundustegevused). Oluline on, et valdkonna

arengutest ja suundumustest omab terviklikku ülevaadet ühtse

juhtstruktuuriga ning tegevuskava elluviimiseks piisavat eelarvet

omav rakendusüksus (Visit Estonia / Puhka Eestis).

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Tegevuskava perioodiks on

planeeritud jätkata era- ja avaliku

sektori koostööl põhinevate DMOde

toetamist ja strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna ettevõtete

lisandväärtust, kuid seejuures peavad

DMOd liikuma siiski selgelt

iseseisvamaks ja efektiivsemaks

muutumise suunas, suurendades

eelarves omapanuse mahtu (st

muutuvad riigi toetusest järjest vähem

sõltuvaks).

121. Tuleb tõhustada osapoolte vahelist suhtlust ja koostööd sh

sektoriteülene, et vältida dubleerimist tegevuste kavandamisel,

elluviimisel ning finantsvahendite kasutamisel (Visit Estonia –

ministeeriumid – ametkonnad – DMO – KOV – LEADER –

ettevõtja).

Teadmiseks võetud.

Tegevuskavas ei ole näiteks EIS-ile ja

DMOdele dubleerivaid tegevusi, kuid

kindlasti saame seda

mittedubleerimise põhimõtet

arvestada ka tegevuste elluviimisel.

122. Eesti turismi konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tegeleda

väärtuspakkumise ja kestlikkuse küsimustega.

Selgitame, et tegevuskava fookus on

äri-, toidu-, kultuuri-, pärand- ja

loodusturism, kuivõrd need on kõrge

lisandväärtusega. Kestlikkuse

põhimõtetega tuleb läbivalt arvestada

(lk 5) ning kestlikkusele on ka eraldi

tegevus nr 54 – Jätkame ettevõtjate ja

sihtkohtade toetamist kestlikkuse

märgiste taotlemisel ja

37

keskkonnajuhtimisprogrammidega

liitumisel

123. 1. Kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine

Eelnõu rõhutab õigustatult kõrge lisandväärtusega toodete ja

teenuste loomist milline on võtmetähtsusega kogu strateegia

edukaks elluviimiseks. Samavõrd oluline on mitte alahinnata

mikroettevõtjate ja kogukondade panust. Nende panus on

kriitiline kohaliku elujõu ning kogukondade säilitamisel. Kui

nende motiveerimine ja toetamine väheneb, võivad paljud

nendest lõpetada tegevuse ning siseturismi ökosüsteem

nõrgeneb. Maapiirkondade turismiettevõtjad loovad põhjuse

miks inimesed reisivad Eestimaal – see raha jääb ringlema

kohalikku majandusse.

Teadmiseks võetud.

124. 2. Koostöö: Turismimess TourEst ja piirkondlikud

arendusvõimalused

Eeldame, et kõik DMO´d osalevad regulaarselt TourEst

turismimessil, kasutades seda platvormi oma piirkondade

tugevuste ja unikaalsuse tutvustamiseks ning koostöö

arendamiseks teiste piirkondadega. TourEst on Eesti suurim ja

olulisem rahvusvaheline turismimess, kus peaksid osalema nii

riiklikud kui piirkondlikud esindused.

Teadmiseks võetud.

Tegevuskava ei sisalda nii detailseid

tegevusi.

125. 3. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised sihtkohad ja

nende arendamine

Praegune olukord näitab, et rahvusvaheliselt tuntud sihtkohti on

vähe või need ei vasta ootustele. Oluline on suurendada

siseturismi osakaalu ning toetada piirkondlikke arendusprojekte,

millel on kvaliteedimärgid (nt UNESCO, Green Destination) ka

väljaspool linnaruumi (vt ka

https://www.icomosictc.org/p/2022-icomos-international-

cultural.html). Ühekordsete suurürituste

toetamine annab küll statistilist tulu, kuid ei taga ettevõtjate

aastaringset toimetulekut.

Selgitame, et rahvusvaheliselt

tunnustatud turismisihtkohtade

(kvaliteedimärgiste organisatsioonide

tunnustuste) arvu suurendamine on ka

üks tegevuskava eesmärk/mõõdik (lk

17).

126. 4. Külastuspõhjused: turismimarsruutide loomine ja

arendamine

DMO´de ülesandeks peab olema turismimarsruutide loomise ja

arendamise koordineerimine ning atraktsioonide omanike

kaasamine, olemasoleva taristu ristkasutuse kavandamine et

tagasiside põhjal planeerida edasisi arendustegevusi.

Kaasamisprotsess peab olema piirkonnaülene, mitte piiratud ühe

DMO territooriumiga. Hooajalisuse vähendamiseks tuleb

tegevusi mitmekesistada. DMO´de arendus- ja turismikavad

peavad olema tsentraalselt kättesaadavad ja ühtselt

struktureeritud.

Selgitame, et vastav tegevus on

DMOdele tegevuskavas juba

planeeritud: Tegevus nr 25 –

Koostame ligipääsetavad

turismimarsruudid ja teeme

kättesaadavaks info nende

marsruutide kohta.

127. 5. Finantsjärelevalve ja bürokraatia vähendamine

Soovitame lihtsustada haldusmenetlusi ning luua innovatsiooni

soodustavaid tugisüsteeme. Mikro- ja elustiiliettevõtjatele tuleks

kehtestada regionaalsed erisused ja soodustused (Toiduseadus;

EPNmäärus178/2002 jt – kehtivad samad regulatsioonid kui

suurtootjatel). Liigne halduskoormus, erinevate ametkondade

dubleerivad kontrollid ja keerulised regulatsioonid pidurdavad

Selgitame, et regionaalseid erisusi ei

ole turismi tegevuskava raames

plaanis teha. Küll aga on tegevuskavas

mitmeid halduskoormuse

vähendamisele ja järelevalve

lihtsustamisele suunatud tegevusi (nt

34, 43).

38

ettevõtlust ning loovad ebavajalikku survet väikeettevõtjatele

(Statistikaamet aruandlus; PTA normid; kontrolli sagedus jt)

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO

128. 1. Realistlikkus ja valmisolek vastutuse võtmiseks

DMOde rolliga seotud tegevused on realistlikud ja meie

vastutusvaldkonnaga kooskõlas. Oleme valmis võtma vastutuse

sihtkoha tervikliku ja strateegilise juhtimise ning arenduse eest.

Samal ajal rõhutame, et selline vastutus eeldab stabiilset ja

prognoositavat riiklikku rahastust. Piirkondliku turismi

juhtimine ei saa toimida projektipõhiselt ega lühiajalise

toetusloogika alusel – see nõuab kindlat baasrahastust, mis tagab

DMOde suutlikkuse tegutseda strateegiliselt, kavandada tegevusi

mitmeks aastaks ette ning pakkuda järjepidevat tuge

ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, piirkondlikele

turismivõrgustikele ja huvigruppidele. Ilma riigi süsteemse

panuseta ei ole võimalik tagada sihipärast ja kvaliteetset sihtkoha

juhtimist, mis viib seatud eesmärkideni kogu

Eestis.

Teadmiseks võetud.

129. Eesmärgid on ambitsioonikad, kuid üldjoontes realistlikud:

• Turismi lisandväärtuse kahekordistamine aastaks 2035 on

saavutatav järjepideva ja sihipärase turundustegevuse, teenuste

digitaliseerimise ning transpordiühenduste arendamise kaudu.

Peame oluliseks, et tegevuskava põhineks täpsel teadmisel,

millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused

suurendavad turismi lisandväärtust kõige tõhusamalt ning

millistes piirkondades see mõju on suurim. Tegevuskavas tuleks

need prioriteetsed valdkonnad ja sihtrühmad selgelt esile tõsta

ning tegevused nende ümber koondada.

Ööbimiste osakaalu tõstmine väljaspool Tallinna (53%) eeldab

regionaalse turismi, tootearenduse, turismiturunduse ja

transpordiühenduste järjepidevat ning süsteemset arendamist.

• Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et 65% turismiteenustest

on online-broneeritavad, on realistlik juhul, kui ettevõtjad saavad

järjepidevat tuge ja juhendamist digivõimekuse suurendamisel.

• Äriturismi osakaalu kasv 24,5%ni sõltub otseselt

rahvusvahelistest ühendustest ja majanduskeskkonna arengust,

kuid on sihipärase koostöö korral saavutatav.

Teadmiseks võetud.

130. 2. Eesmärkide realistlikkus

Tähelepanek: Riiklikus tegevuskavas ei ole otstarbekas määrata

vastutajaks ettevõtjaid – nende roll on eelkõige olla partnerid ja

kaastäitjad. Soovitame tegevuste vastutajatena selgelt

välja tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui turismipoliitika

kujundajad ja rakendajad, teised partnerorganisatsioonid aga

täidaksid toetava või kaastäitja rolli.

Selgitame, et ettevõtjatele on

tegevuskavas märgitud sellised

tegevused, mille puhul on tegemist

loomuliku panusega turismisektori

arengusse. Ettevõtjate kaasamine

vastutajate või kaasvastutajatena aitab

näidata tervikpilti ning rõhutab, et

soovitud kasvu saavutamine eeldab

panust kõigilt sektoriosalistelt.

Ettevõtjate vastutus on dokumendis

märgitud selliste tegevuste eest, mille

39

vastu peaks neil loomulik ärihuvi

olema. Näiteks omaenda toodete ja

teenuste arendamine (tegevus nr 4) ja

omaenda töökeskkonna

atraktiivsemaks tegemine (tegevus nr

37).

131. 3. Täiendavad fookused järgmiseks neljaks aastaks

Mereturismi arendus – väikesadamad on olulised mereturismi

tugipunktid, mis loovad uusi külastajakogemusi väljaspool

pealinna. Mereturismi arendus tähendab rannikualade ja

väikesadamate sihipärast kujundamist kvaliteetsete teenuste,

turvalise infrastruktuuri ning ühtse külastajateekonna kaudu.

Selgitame, et mereturismiga seonduv

on hõlmatud ühenduvust toetavate

tegevustega. Näiteks tegevus nr 17 –

Koostame väikesadamate

arengukontseptsiooni ja rakendame

sealseid tegevusi selleks, et

soodustada turismiteenuste arengut

väikesadamates. Saaremaa ja mandri

vahelise parvlaevaühenduse

paranemiseks tegevus nr 18

(Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühendusi) ning tegevus nr 24

(Viime läbi sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju

kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja turismile, et

tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale.)

132. 4. Tegevused, mida kaaluda välja jätmiseks või ümber

suunamiseks

Regulatsioonide liigne detailplaneerimine (nt TTJA ja MKM

tegevused 42–47) võiks jääda rohkem riigi kui ettevõtjate

fookusesse.

Arvestatud.

Tegevustest 43, 44, 47 on ettevõtjad

ja/või ettevõtjate

esindusorganisatsioonid välja jäetud.

Nende panus või kaasamine on küll

oluline, kuid vastutust otseselt ei ole.

133. Kommentaarid, mis olid lsiatud otse dokumenti:

1. tegevussamba mõõdiku „Äriturismi osakaal

(Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud tööreisi

eesmärgiga) 2029 sihttase 24,5%.

Kas siin arvesse võetud ainult rahvusvahelised ärituristid? Kas

Eesti sisesed tööreisi eesmärgiga osakaal jääb arvestamata?

Selgitame, et esimese tegevussuuna

esimene mõõdik "Äriturismi osakaal",

kus sihttase on ka 24,5%, on seotud nii

sise- kui ka välisturistide äriturismiga.

134. Kuidas saaks väikesadamate andmebaasi turismiga siduda. Täna

ei ole väikesadamate andmebaasi puhkaeestis.ee ning

väikesadamate haldajate ja teenuste kohta puudub

turimiarendajatel ülevaade. Samas on DMO-del ja ka Visit

Estonial võimalus ja kompetents sadamatega tegelevaid

ettevõtjaid samuti (turismi toetavate) arendustegevustega

toetada.

Kaastäitjate hulka lisatud KOVid ja

DMOd.

135. DMOde tegevuse „Juhime sihtkohti terviklikult, lähtudes Eesti

turismi pika vaate põhimõtetest, piirkonna eripärast ja

sõnumistrateegiast, ning teeme koostööl põhinevat kestlikku

tootearendust ja turundust.“ Osas sõnastusettepanek: kestlikkuse

põhimõtteid arvestavate toodete arendust.

Selgitame, et tegevusi sissejuhatavas

tekstis (lk 5) on juba kirjas, et kõikide

tegevuste puhul tuleb läbivalt

keskenduda kestlikkusele. Vältimaks

dubleerimist, on sellest tegevusest

viide kestlikkusele välja jäetud.

40

Lõuna-Eesti Turismiklaster

136. Kas KOV tasandit oleks tarvilik rohkem sisse tuua? Enamikel on

oma arengukavades vms dokumentides tegevusi ka

turismisektori huvi silmas pidades.

Selgitame, et turismi tegevuskava

koostamisel on arvestatud, et

kohalikel omavalitsustel on oluline

roll turismi arendamisel ning KOVid

on ka mitmete tegevuskavas

planeeritud tegevuste kaasvastutajad.

Turismi pikk vaade ja tegevuskava

annavad strateegilised suunad, mida

KOVid saavad oma arengukavade ja

tegevuste kavandamisel arvesse võtta.

137. Sama kommentaar, mis varasemalt DMOde poolt tuli - tegevusi

tundub olevat liiga palju, et kui vaadata nüüd vastutajate lõikes,

siis peaks vaatama, mis on prioriteedid. Kui mõõdikute osas

vaadata, et eesmärk on sektori tulu mitmekordistada, siis peaks

fookus olema tootearendusel ja ühendustel ning oluline on, et

need muud tegevused (kliimaeesmärgid, uuringud, igasugu

mõõtmise ja aruandluse süsteemid) ei võtaks fookust ära.

Arvestatud.

Tegevuskavas on mitmed uurimisele

ja seiramisele suunatud tegevused

välja jäetud ning fookused (viie

tegevussuuna lõikes) täpsemini

sõnastatud.

138. „Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini

jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi

lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike

ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.“- on võimalik kahtepidi-

inflatsioon toob numbri lähemale või siis tuleks mõelda, kas meie

maksupoliitika võiks eristuda sõbralikumalt Euroopa kontekstis.

Selgitame, et maksupoliitikat

kujundavaid tegevusi turismi

tegevuskavas planeeritud ei ole. See

on Rahandusministeeriumi pädevuses.

139. Tegevussammas 1:

P4. Saame DMOna selle vastutuse võtta vaid juhul, kui DMOde

sihtfinantseering jätkub. Kas oleks asjakohane markeerida siin,

et piirkonnaspetsiifilisi tooteid arendame või ka piirkondlike

eripäradega arvestamine, sest näiteks LE vaatest on hetkel

loetelust puudu aktiivtegevused/sporditurism, mis näiteks

Otepää vaatest on üheks fookusteemaks. Ehk jätab vabaduse

piirkonna fookusteemadega rohkem tegeleda. Otepää vaatest

näiteks aktiivtegevused/sport – annab piirkonnale kahtlemata

arvestatava lisandväärtuse, eriti just madalhooajal.

Selgitame, et tegevuskavas on

fookusvaldkondadeks turismi pikas

vaates märgitud kõrge

lisandväärtusega valdkonnad. Seega

suurim rõhk peaks olema neil, kuid ka

teiste valdkondade turundamine,

arendamine ja toetamine on

asjakohane. Näiteks turundamise osas

on tegevuskavasse lisatud, et

sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism (tegevus nr 5).

140. Tegevussammas 2:

Mõõdikutes Tartu lennuühendus üldse ei kajastu.

P14. Peaks tagama rahvusvahelise ühenduse ka Tartu

lennujaamaga. Riiklik lennujaamade strateegia saab toetada Eesti

tasakaalustatud arengut: Kui osa Euroopa liinidest lendab

Tartust, hajutab see reisijatevoogu, vähendab Tallinna

lennujaama koormust ja suurendab vastupanuvõimet

eriolukordades. Samas loob see võimalusi väliskülalistele tulla

otse Lõuna-Eestisse ning toetab kogu riigi arukat ja kestlikku

arengut.

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 32 - Jätkame Tartu

lennuühenduste hoidmise toetamist

riigieelarvest

141. P17. Vastutajana peaks olema välja toodud ka EIS, kui on

mõeldud tõlkeid VE portaalis – mõõdik on väliskülalise rahulolu

Selgitame, et kuigi rahulolu mõõdik

põhineb www.visitestonia.com

41

VEga. Siis see ei kajasta otseselt, kas ettevõtjal oma kanalid on

võõrkeelsed. Samas ei saa kogu vastutus olla DMO ja EV kui

mõõdik on VE portaal, ehk lisaks ka EIS.

andmetel, on see veebileht vaid info

vahendaja. Sisu ja ajakohase info

esitamine digikanalites sõltub

ettevõtjatelt ja DMO-delt saadud

materjalist. EIS-i roll selles eelkõige

tehnilise platvormi haldamine, mitte

info loomine ega sisuline

ajakohastamine, mistõttu

peavastutajaks lisamine ei ole

eesmärgipärane.

142. P19. See tempo võiks olla kiirem, sest Lõuna-Eesti jaoks on

parem rongiühendus väga oluline (nii Tartuga, aga ka Koidulaga,

Valgaga jne)

Selgitame, et rahvusvaheliste ja

siseriiklike ning kruiisilaevaühenduste

arendamise tempo sõltub mitme

ministeeriumi vastutusalast, mistõttu

ei ole MKM-il võimalik seda

tegevuskavas oluliselt kiirendada.

Panime ajastuse vastavalt teiste

ministeeriumite kooskõlastusele ja

valmidusele. Samas on tegevust ja

mõõdikut täpsustatud, et need

kajastaksid paremini ettevalmistuste

sisu ja annaksid selgema raamistiku

edasiste sammude hindamiseks.

Tegevuse nr 18 (varasemas versioonis

nr 19) uus sõnastus: Arendame

rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja

kruiisilaeva- ning rongiühendusi

Mõõdiku uus sõnastus: Siseriiklik ja

rahvusvaheline rongiühendus (kiirus,

sagedus) on paranenud ja veomaht on

kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse

toel avatud Tartu-Riia rongiliin

(KLIM) (2024. aastal tegid reisijad

rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud –

veomaht on kasvanud (2024. a tehti

Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi)

143. P20. Kas olulisem on hinnang ühistranspordile või reaalne

kasutus? Ühendusi tuleb juurde pigem siis kui oleks kasutust.

Selgitame, et mõõdiku valikul on

lähtutud eelkõige olemasolevatest ja

võrreldavatest andmetest ning sellest,

millist infot on võimalik regulaarselt

ja usaldusväärselt analüüsida.

Väliskülastajate piiriuuring annab

juba täna järjepideva ülevaate turistide

hinnangutest, võimaldades ajas

muutusi jälgida ning seoseid teha

turismipoliitika eesmärkidega.

Hinnangupõhine mõõdik võimaldab

hinnata, kas ühistranspordivõrk vastab

42

väliskülastajate ootustele ning kas see

on nende jaoks arusaadav ja kasutatav.

Positiivse hinnangu kasv loob

omakorda eeldused kasutuse

suurenemiseks ning toetab kestliku

turismi ja autovabamate

liikumisviiside edendamist.

144. P24. Plaanil on igati jumet, aga kas selle saab lugeda teostatuks,

kui suvebuss sõidab näiteks vaid ühe ürituse raames punktist A

punkti B. Selliseid lahendusi on ilmselt igal DMO-l täna juba ette

näidata. Midagi püsivat eeldaks aga siiski ka riigipoolset

vastutust.

Selgitame, et väljundmõõdiku

eesmärk ei ole lugeda teostatuks

üksikuid, lühiajalisi või erandkorras

toimivaid lahendusi, vaid silmas on

peetud lahendusi, mis on sihipäraselt

loodud turismivajadustest lähtuvalt,

seotud olemasolevate

transpordisõlmedega ning toimivad.

145. P26 ja P 27. Teostatav DMO vaatest, kui jätkub sihtfin rahastus.

Samas täna LE DMO tegeleb ligipääsetavusega aktiivselt läbi

EST-LAT projektide. Meie hinnangul ei piisa vaid seminarist,

vaid on vaja ka reaalseid tegevusi. Oma projektide raames teeme

ligipääsetavamaks veekogusid ja matkaradu, KOVid on siin

kaasas investeeringutega. Muul juhul pole teadlikkuse tõstmisel

mõtet. Et ligipääsetavus on nišiteema, siis on pigem väga vähe

neid, kes oleksid võimelised ligipääsetavusest teadlikumaks

saades astuma ka mõjusaid reaalseid samme ligipääsetavuse

suunas. See teema pakub vaieldamatult asjaosalistes huvi, kuid

mõõdetavaid tegevusi ilma täiendava (EL?) rahastuseta on

keeruline teha.

Teadmiseks võetud.

146. Tegevussammas 3:

Soovime juhtida tähelepanu Eesti turismi pikas vaates sõnastatud

eesmärgile, mis kajastab ööbimiste arvu tõusu väljaspool

Tallinna. Samba all on rõhutatud keskenduda välisturistide

hajutamisele üle Eesti. Eesmärgiks on aga seatud saada kõikidest

ööbimistest +1% väljapoole Tallinna. Kui palju seega on

välisturistide ööbimiste osakaalu eesmärk? Kas 2029 (53%) ja

pika vaate ööbimiste sihttase (55%) peegeldab reaalselt

hajutamise ja regionaalsuse olulisust? Lisaks, ei ole täna meil

tegu enam 1%, vaid 3% - 2024. aastal tehti 50% ööbimistest

Tallinnas! Eesmärk (välis)turistid Talliinnast välja saada on

olnud juba pikemalt päevakorras, kuid seni ei ole selleni jõutud.

Eestisse jõudnud välisturistidest 70% ööbib pealinnas. Kõikidest

majutatud siseturistidest ööbib pealinnas umbes veerand (2023 a

24% ja 2024 a 26%). Eesti üleselt tegeletakse turismivaldkonnas

peamiselt ekspordiga (turundustegevused, B2B jm),

siseturismiga tegelevad peamiselt sihtkohad (DMO-d) ise,

kohalikest vahenditest.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Pika vaate ja turismitegevuskava

eesmärk on regionaalse mõju

kasvatamine kogu Eesti

turismipakkumise arendamise kaudu.

Selleks on valitud koondmõõdik

„ööbimiste osakaal väljaspool

Tallinna“, mis hõlmab nii sise- kui

välisturiste. Statistikaameti andmete

järgi on perioodil 2015–2019

toimunud 47–48% kõigist ööbimistest

Tallinnas (ehk 52–53% mujal Eestis);

pandeemia ajal osakaal ajutiselt langes

ning aastal 2023 oli see 48% ja aastal

2024 50%. 2025. aasta kiirstatistika

põhjal oli ööbimiste jaotus Tallinnas ja

väljaspool Tallinna ligikaudu 50/50,

seega tähendaks väljaspool Tallinna

ööbimiste osakaalu sihttase vähemalt

53% 2029. aastaks ja 55% 2035.

aastaks 3–5 protsendipunkti suurust

muutust võrreldes viimaste aastate

tasemega. Arvestades prognoositavat

43

kogunõudluse kasvu (sh Tallinna

majutusvõimekuse ja rahvusvahelise

nõudluse kasvu), on seda hinnatud

piisavalt ambitsioonikaks, kuid samas

realistlikuks eesmärgiks.

Mõõdik on seatud kogu ööbimiste

mahule, sest regionaalse majandusliku

mõju seisukohast on oluline nii välis-

kui siseturistide kulutus. Välisturistide

hajutamine üle Eesti on käsitletud

meetmete tasandil – rahvusvahelises

turunduses, tootearenduse toetustes ja

DMO-de toetamisel jälgitakse

regionaalset ja hooajalist tasakaalu.

Uute majutuskohtade lisandumine

teistes piirkondades aitab kaasa seatud

eesmärkide saavutamisele, kuid nende

potentsiaali realiseerimiseks on

oluline just kavaga kavandatud

turundus- ja ligipääsetavustegevuste

elluviimine

147. P29. Vastutajaks üksi ei saa olla DMOd, EIS/MKM ka. Sest

külaliste pealinnast välja toomine ei saa olla vaid Tallinna väliste

DMOde tegevus. Regionaalsus!!!

Selgitame, et tegevus nr 29 (uues

versioonis nr 28) – sihtkohtade

juhtimine – on just DMO ülesanne.

MKM-ile ja EIS-ile on tegevuskavas

regionaalsuse suunas planeeritud

eraldi tegevused, nt DMOde toetamine

ja Tartu lennuühenduste hoidmise

toetamise jätkamine.

148. P30. Sama -> lisada EIS/MKM vastutajatena. Kas siin ei peaks

mõõdik lähtuma rahulolust vms, kui vastutajateks on

ettevõtjad/erialaliidud?

Selgitatud.

EIS ja MKM ei sobi selle tegevuse

(uues versioonis tegevus nr 29)

vastutajaks, kuna tegevuse fookus on

ettevõtlikkuse, ärimudelite ja

müügivõimekuse arendamisel

kohalikul tasandil ja seda saavad kõige

vahetumalt paremini teha just

ettevõtjad ning Maakondlikud

Arenduskeskused ja DMOd (mõlemad

kaasvastutajad).

149. P31. Kas siin saab mõõdikuks olla vaid elanike rahulolu.

Tegevuse vaatest oleks mõju nagu laiem. + elanike rahulolu

uurivad praegu mitmed DMOd, koostöös Pärnu Kolledziga,

sarnase metoodika alusel.

Selgitame, et tegevuse fookus on

suunatud kohalike elanike teadlikkuse

ja hoiakute kujundamisele, mistõttu

on väljundmõõdikuks valitud just

elanike rahulolu turismiga.

Võtame Pärnu Kolledžiga eraldi

ühendust, et arutada võimalusi elanike

rahulolu uurimise metoodika

arendamiseks.

44

150. Tegevussammas 5:

Ettevõtjate vaatest ei ole realistlik hüppeline turistide

teenindamise mahu (ca +50% käibes) ja investeeringute mahu

kasvu.

Selgitame, et prognoositav kasv

turistide teenindamise mahus ja

investeeringutes ei eelda, et iga üksik

ettevõtja peaks saavutama hüppelise

(nt ca +50% käibe) kasvu, vaid et

sektori kogumõju kujuneb mitme

teguri koosmõjul.

Oluline on rõhutada, et tegevuskava

eesmärgid on strateegilised ja

pikaajalised, mitte lühiajalised

äriplaanid. Need loovad raamistiku

erinevate osapoolte tegevustele (sh

turundus, ühenduvused, oskused,

investeerimiskeskkond), mille

tulemusel tekivad ettevõtjatele

paremad eeldused kasvuks, kuid kasv

toimub ettevõtjate endi valikute,

võimekuse ja ärimudelite alusel.

Pärnu DMO

151. Tuginedes „Turismitegevuskava 2026–2029“ dokumendile ning

lähtudes dokumentidest „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ ja

ka piirkondlikust „Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025–2029“

leiame, et antud tegevuskavas on liiga suur fookus pealinna ja

selle lähiümbrusse suunatud arendus- ja turundustegevusel ning

oluliselt väiksem rõhk pealinnast väljapoole jäävate piirkondade

külastajanumbrite kasvatamisel eeskätt madalhooajal.

Statistikaameti ametliku statistika alusel on külastajanumbrid

pealinnas taastunud koroonaeelsele tasemele, ent mitte teistes

piirkondades, seal hulgas Pärnus ja Pärnumaal. Leiame, et

tegevuskavas võiks olla rohkem ambitsiooni kasvatada

väliskülastajate arvu pealinnast ja tõmbekeskustest väljaspool.

Hetkel on 2023. aasta baastase ehk väljaspool Tallinna ööbimiste

osakaal (Statistkaameti andmed) 52% ning tegevuskava seab

2029. aastal eesmärgiks kõigest 1% kasvu ehk 53%. See võiks

olla kõrgem ning toetatud. Kindlasti aitaks siin kaasa ka

multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine, mis aitaks

suurendada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu,

mille puhul on võimalik suuremas mahus pakkuda eel- ja

järeltuure pealinnast väljapoole.

Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv on

realistlik vahe-eesmärk teel 55%-ni

2035. aastaks. Samas ei ole välistatud,

et regionaalsusele suunatud meetmed

annavad oodatust suurema tulemuse.

152. Pärnu turismisihtkoha spetsiifikale keskendudes toome välja

paar olulist puudust tegevuskavas:

1. ära tuleks mainida Via Baltica väljaehitamise toetamine;

Selgitame, et Via Balticaga seotud

tegevus on kaetud turismi pika vaatega

ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja

toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17)

kohaselt jälgime Rail Baltica

valmimist ja Via Baltica turvalisust,

kuid eraldi ei sihista.

153. 2. UNESCO nimekirjas olevate toodete (piirkonnas

ühepuulootsik ning Kihnu saar) edasiarendus ning toote

väliskülastajale kohandamine tuleks välja tuua;

Selgitame, et tegemist on tegevuskava

jaoks liiga detailse tegevusega.

45

154. 3. heaolu- ja raviturism (ehk spaad), mis on olnud kogu

Eestis (ja eriti väljaspool Tallinna) üks turismisuundadest, mis

on aidanud tuua Eestisse turiste madalhooajal võiks olla

tegevuskavas rohkem fookuses selle kvaliteedi säilitamise ning

edasiarendamise vaatest (hetkel käsitletud üks kord turundamise

all), kuna nii mõnegi piirkonna jaoks on see osa sihtkoha

pärandist ehk just see, mida eristab piirkondi üksteisest. Jättes

selle punkti välja me justkui võtame seda iseenesest mõistetavalt;

Arvestatud.

Heaolu- ja terviseturismi turundamine

on välja toodud tegevuses nr 5 -

Turundame Eestit eelkõige kui äri-,

loodus-, kultuuri-, pärand- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste

valdkondade turundamist, nagu nt

tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism. Lisaks võib

heaolu- ja terviseturism osaliselt

kattuda ka kultuuri- ja

pärandturismiga, näiteks, kui räägime

saunakultuurist.

155. 4. Rail Baltica rajamisest tulenevate külastajateekondade

arendused tuleks lähiajal võtta fookusesse.

Selgitame, et Rail Balticaga seotud

tegevus on kaetud turismi pika vaatega

ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja

toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17)

kohaselt tuleb jälgida Rail Baltica

valmimist ja Via Baltica turvalisust,

kuid eraldi seda ei sihista.

156. Juhime tähelepanu tegevustele, mille eesmärkide saavutamine on

küsitav:

1. Punkt 57 „Turismiobjektide külastatavuse seiramine..“ –

ettevõtjate endapoolse turismiobjektide külastatavuse haldamise

metoodika ja andmeanalüüsi oskus sõltub väga konkreetsest

ettevõttest;

Arvestatud.

Tegevus nr 57 tegevuskavast välja

jäetud.

157. 2. Punkt 54 „Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamise jätkamine

märgiste taotlemisel..“ - EIS toetus sihtkohtadele Green

Destinationsi programmis osalemiseks ja auditeerimiseks kaotati

ning see kulu on suur. On küsitav, et mõõdikuna kuvatud

eesmärk (15 sihtkohta) saab täidetud. Samuti sõltub ettevõtete

valmisolek kestliku märgise kasutusele võtmiseks EL

direktiividest ja hetkel on näha ettevõtjate tavapärasest madalam

huvi märgiste taotlemiseks ning teemakohtumistel osalemiseks.

Selgitame, et EL direktiivist tulenevalt

ei hakka EIS edaspidi enam

GreenKeyd väljastama, kuid

toetamise võimalused on alles.

Tegevuses on toetamist käsitletud

selle laiemas tähenduses, st hõlmatud

on ka teadlikkuse tõstmine, nt

koolitused jm. Lisaks on EIS-il olemas

ka teatud rahalise toetamise

võimalused (nii keskkonnamärgiste

väljastajatele kui taotlejatele).

Arvestades eeltooduga ja sellega, et

kestlikkus on oluline teema, siis

soovime jääda ambitsioonika

eesmärgi juurde ning liikuda selle

saavutamise suunas.

158. 3. Punkt 49 „Turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamise jätkamine…“ – kui suur on online-

broneeritavate teenuste osakaal praegu? Kas teie hinnangul on

saavutatav online-broneeritavate teenuste osakaal 65%?

Selgitatud.

2025. aasta maikuu seisuga oli

VisitEstonia andmebaasis online

46

broneeritavate teenuste osakaal 37%.

Vastav info lisatud ka tegevuskavasse.

159. Ettepanekuna paluksime kaaluda siiski suurema ambitsiooni

võtmist antud tegevuskava raames. Täpsemalt: kui ootus on, et

DMO-d muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks, siis

võiks EIS koostöös sihtkohtadega DMO mudelist lähtuvalt

panustada isemajandava DMO mudeli loomesse.

Selgitame, et järgmisel perioodil on

kavas DMOde toetamise jätkamine

ning selle raames on EISil võimalik

panustada DMOde isemajandava

mudeli kujunemisse (ja riigi rahast

vähem sõltuvamaks muutumisse) läbi

nõustamise, koordineerimise või muu

toe.

169. Teine ettepanek on ühtse sihtkohtade ülese platvormi loomine,

kus on võimalik digitaalselt sihtkohtade teenuseid, tooteid,

marsruute nii digitaalselt broneerida kui soetada eesmärgiga

aidata kaasa digitaalselt broneeritavate toodete arvu kasvule.

Selgitame, et täielikult digitaalse

broneerimis- ja ostuplatvormi

arendamine on ressursimahukas ning

on jätkusuutlikum, kui selle korraldab

erasektor, samal ajal kui riiklik

platvorm (PuhkaEestis / VisitEstonia)

jätkab infot ja nähtavust koondava

keskkonnana DMO-de ja ettevõtjate

toetuseks.

Saarte DMO

170. Tagasisidena Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõule soovin

märkida, et selles on väga vähe pööratud tähelepanu ühendustele

suursaartega, et oleks tagatud stabiilne parvlaeva- ja

lennuühendus (nii hinnad kui graafikud). Meie turismisektori

ellujäämise seisukohalt on see ülioluline - ainult stabiilsed

ühendused toovad meile rohkem külalisi, mis tekitab nõudlust

nutikamate ja atraktiivsemate teenuste järele. Hetkel oleme

muude piirkondadega võrreldes ebavõrdses olukorras, kuna

lisaks võimalikule kohalesaamise keerukusele (aeg, mahutavus,

graafikud) tuleb meie külalisel transpordi eest ära anda vähemalt

ühe ööbimise summa, mis omakorda vähendab meie ettevõtete

tulu. Palume võimalusel see stabiilsus dokumenti sisse kirjutada.

Selgitame, et tegevuskavas on tegevus

nr 24:

Viime läbi sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju

kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja turismile, et

tagada tasude vastavus seadusele ning

turuolukorrale.

Parvlaevade üleveotasude mõju

ettevõtlusele ja turismile peaks saama

hinnatud aastaks 2026 ning seejärel

peaks saama teha teadmispõhiseid

otsuseid parvlaevatasude kehtestamise

ja nende suuruse kohta.

Tallinna Strateegiakeskus

171. Tegevuskava sisaldab arvukaid tegevusi, kuid tekib küsimus, kas

need on piisavalt fokuseeritud, et saavutada üks olulisi riiklikke

turismieesmärke – lisandväärtuse kasv. Oluline on teada,

millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused aitavad

lisandväärtust kõige tõhusamalt suurendada ning millistes

piirkondades. Kui see teadmine on olemas, võiks tegevuskavas

esile tõsta prioriteetsed valdkonnad ja keskenduda neile. Kui

selline teadmine puudub, on vajalik lisada tegevuskavasse

vastavate analüüside tegemine, mille tulemuste põhjal saab

fookuse seada.

Arvestatud osaliselt.

Fookuseid täpsustatud, kuid seda viie

tegevussuuna lõikes (ehk et on viis

fookust), mitte konkreetselt

piirkondade lõikes. Prioriteetsete

valdkondade osas on fookus paigas

juba turismi pikas vaates, mis toob

välja, millised on kõrge

lisandväärtusega valdkonnad (äri-,

loodus-, kultuuri-, pärand- ja

toiduturism).

172. Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata

senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt

tegevuskava osana.

Nõustume ning tegevuskavas on

mitmeid tegevusi, mis on suunatud

andmete kogumisele ja

47

kättesaadavusele. Näiteks tegevused

nr 44 (Koostöös osapooltega töötame

välja lahenduse, kuidas parandada

majutusasutuste poolt kogutavate

reisieesmärgi andmete täpsust, et

äriturismi osakaal kajastuks

usaldusväärsemalt turismistatistikas),

50 (Tagame turismistatistika

satelliitkonto regulaarse koostamise,

leides selleks sobiva rahastus- ja

koostöömudeli), 51 (Arendame välja

Eesti turismiandmeruumi, mis

koondab ja ühendab

turismiökosüsteemi andmed sh

külastajate liikumismustrite andmed,

et võimaldada andmepõhist

otsustamist ja innovatsiooni).

173. Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse

konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. Eesti on üks väheseid

Euroopa riike, kus puudub rahvusvaheliste konverentside

korraldamiseks sobiv kaasaegne keskus, kuigi andmed näitavad,

et just sellised äriüritused on majanduslikult kõige

väärtuslikumad. Tegevuskavas on seatud eesmärk turundada

Eestit senisest enam rahvusvaheliste konverentside ja

korporatiivürituste sihtkohana. Samas on teada, et turismi

rahastus ei suurene. Seega soovitame äriürituste Eestisse toomise

tõsta oluliseks prioriteediks ka turismieelarve siseselt.

Samuti on oluline rajada Tallinnasse multifunktsionaalne

kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis võimaldaks korraldada eri

tüüpi rahvusvahelisi suurüritusi ning suurendaks väliskülastajate

ööbimiste arvu, seda eeskätt madalhooajal.

Arvestatud.

Lisatud tegevus nr 2 (Käivitame

Tallinna Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi- ja

konverentsikeskuseks, töötades välja

ruumilise ja finantsmudeli ning

alustades etapiviisilist elluviimist).

Tegevuskava sisaldab ka

suursündmuste hoone rajamisele

suunatud tegevust, mille eest vastutab

Kultuuriministeerium ning see, kuhu

vastav hall lõpuks rajada otsustatakse,

sõltub läbiviidavate analüüside

tulemustest.

174. Konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste puhul võiksid

mõõdikud olla sarnased: ööbimiste arv ja majanduslik mõju.

Selgitame, et nende puhul nii-öelda

üldine mõõdik (ehk terve

tegevussuuna mõõdik) ongi seotud

ööbimiste ja kulutustega:

äriturismi osakaal (näitab, kui palju

turistide ööbimisi on seotud tööreisi

eesmärgiga), turismiteenuste

eksport (näitab, kui suured olid

välisriikide elanike kulutused Eestis

ning kui palju nad tegid makseid Eesti

transpordiettevõtetele) ning turismi

hooajalisus (ehk kolme kõige

suurema majutusasutustes veedetud

ööde arvuga kuu ööde arvu

kogusumma suhe aasta

majutusasutustes veedetud ööde arvu

kogusummasse).

48

175. Lühiajaliste üüriteenuste uuringu (STR) tulemuste põhjal

tegevuskava koostamine peaks toimuma varasemal tähtajal kui

2029.

Arvestatud.

Tegevuskava valmimine oli

planeeritud varasemaks ajaks.

Tegevust ja mõõdikut täpsustatud, et

oleks selgem, millal planeeritud

tegevused ellu viiakse:

Tegevus 33: Kaasajastame lühiajalise

üüri teenuse regulatsioonid ja

parandame turu toimivust

Mõõdik: Uuringus ”Lühiajalise üüri

turg Eestis” selgunud kitsaskohtade

lahendamiseks on turismiseaduses

täpsustatud majutusteenuse mõistet ja

kaasajastatud teenuse osutamise

nõuded (eelnõu valmimine 2026);

turust on olemas ülevaade, KLIMil on

olemas elamupoliitika kujundamiseks

vajalik sisend ning on tehtud otsused

EL lühiajaliste üüriteenuste määruses

nimetatud registreerimiskohustusega

liitumise või mitteliitumise osas

176. Arvestades, et riiklik turismieelarve ei pruugi suureneda, vaid

võib eelarvekärbete tõttu väheneda, on oluline, et kohalikel

omavalitsustel oleks võimalus kaaluda turismimaksu

kehtestamist, kui võimalikku rahastusallikat turismi

arendamiseks ja sihtkoha tuntuse tõstmiseks. Tegevuskavasse

võiks lisada tingimuste loomise kohalikele omavalitsustele

turismimaksu rakendamiseks.

Selgitame, et praegu olemasoleva info

kohaselt turismieelarve ei vähene.

177. Rattastrateegia väljatöötamisel ja elluviimisel on

möödapääsematu kohalike omavalitsuste kaasamine, et tagada

strateegia toimivus ja vastavus piirkondlikele vajadustele.

Arvestatud.

KOVid on märgitud kaasvastutajaks

178. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi

ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi

tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad.

Selgitatud.

Tegevuskava üldine vastutaja on

MKM. Tegevuskavas planeeritud

tegevuste peamine elluviija on EIS,

kes on märgitud vastavate tegevuste

juurde pea- või kaasvastutajaks.

Tegevuskavas on planeeritud tegevusi

ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd

sektori oluline areng eeldab kõigi

osapoolte panust.

Tegevuskava tegevuste eest vastutajad

on dokumendis läbivalt korrastatud –

igal tegevusel on võimalusel üks

peavastutaja ning teised on märgitud

kaasvastutajateks, välja arvatud juhul,

kui tegevuse iseloom nõuab mitut

peavastutajat.

49

Tartu linnavalitsus

179. Soovisime ka tähelepanu juhtida just sellele turistide pealinnast

välja saamise eesmärgile, kus ambitsiooni on justkui vähe. 1%

tõusu ning millised plaanid riigil on, et üleüldiselt seda nihet

muuta - et nad ei jääks vaid pealinna.

Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv

(ehk sihttase 53%) on realistlik vahe-

eesmärk teel 55%-ni 2035. aastaks.

Turistide jõudmist väljapoole

Tallinnat toetavad kõik kolmanda

tegevussuuna tegevused. Seal on nii

kohaliku kui riigi tasandi tegevused.

Näiteks on tegevuskavas plaaneritud

riigi poolt DMOde toetamine ja Tartu

lennuühenduste hoidmise toetamise

jätkamine. Lisaks panustavad

regionaalsuse parandamisse tegelikult

ka teiste suundade tegevused, näiteks

toodete arendamine, digitaliseerimise

toetamise tegevused, koostöö

transpordivaldkonnaga jm.

Eesti Spaaliit

180. Peamine tegevus mida tegevuskavas välja tuua soovime on lisada

tervise- ja heaoluvaldkond olulise strateegilisesuunana ning

jätkata selle valdkonna turundamist.

Argumendid selle toetamiseks on lisatud dokumendis.

Dokumendist: /…/ Näiteks märgitakse, spaa- ja terviseteenused

on olulised toetavad teenused ning nende kvaliteedi ning

nähtavuse parandamine on prioriteet, kuna need suurendavad

külalislahkust ning pikendavad külastuste kestust.

1. sammas – aastaringne atraktiivsus – spaad on kõige vähem

hooajalised turismiobjektid ning külastatavus erineb periooditi

minimaalselt.

3. turism väljaspool tõmbekeskusi – enamik suuremaid spaasid

(eriti ravispaasid) asuvad väljaspool Tallinna võisuuremaid

linnu, olles sageli piirkonna suurimad tööandjad, nt. Toila Spa,

Värska Kuurortravikeskus jpm.

4. turism ettevõtluskeskkonnana /…/

Arvestatud osaliselt.

Strateegilise suunana ei ole

tegevuskavasse lisatud (kuivõrd need

suunad/fookused tulenevad turismi

pikast vaatest), kuid valdkonna

turundamine tegevuskavasse

selgemalt lisatud. Tegevus nr 5:

Turundame Eestit eelkõige kui äri-,

loodus-, kultuuri- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega,

sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka

teiste valdkondade turundamist,

nagu nt tervise- ja heaolu- ning

atraktsiooniturism.

Lisaks saab tervise- ja

heaoluvaldkonda turundada ka

fookusvaldkondade toetamiseks ning

teatud määral võib valdkond kattuda

ka mõne fookusvaldkonnaga, nt

spaakultuur kui kultuuri- või

pärandturism.

182. Vähenenud tarbijakindlus ja ostujõud

Kuigi rõhutatakse turismiettevõtjate ning tarbijate teadlikkust, ei

ole piisavalt arvesse võetud majandustsüklid, mis mõjutavad

tarbijate ostujõudu ja kindlustunnet. Majanduskriiside ajal

Selgitame, et tegevuskava koostamisel

on arvestatud, et turismi nõudlust

mõjutavad ka tarbijakindlus ja

ostujõud, mida ei ole võimalik

50

võivad tarbijad eelistada kulutada vähem, mis vähendab turismi

nõudlust ning võib takistada eesmärkide saavutamist (näiteks

turistiarvu ja lisandväärtuse kasv). 2 3

tegevuskavaga otseselt mõjutada. Küll

aga peaksid kavandatud tegevused

leevendada võimalikke nõudluse

kõikumisi ning toetada sektori

jätkusuutlikkust ka keerulisematel

aegadel. Turistide arvu ja

lisandväärtuse kasv on seatud

pikaajaliste eesmärkidena, arvestades,

et lühiajaliselt võivad

majanduskeskkonnast tulenevad

kõrvalekalded eesmärkide

saavutamist mõjutada. Tegevuskava

elluviimisel saame

majanduskeskkonna muutusi jälgida

ning vajadusel tegevusi vastavalt

oludele kohandada.

183. Kontroll tegevuste ja protsesside üle

Dokumendis on loetletud partneritena erialaliidud, suuremad

vedajad, riigi „väravad“, DMO-d jms kelle ülesannete valdkonda

on loetletud tegevused ja arengud. Konkreetset kontrolli või

vastutajaid mõõdikute täitmiseks seatud ei ole.

Selgitame, et kogu tegevuskava eest

vastutab MKM. Tegevuskavas on iga

tegevuse juurde lisatud ka tegevuse

elluviija ehk konkreetse tegevuse eest

vastutaja (või kaasvastutaja). Üks

peamine tegevuste elluviija on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused

ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad,

erialaliidud ja muud organisatsioonid.

Tulemuste saavutamist seirab MKMi

juurde loodud turisminõukoda turismi

eest vastutava ministri juhtimisel.

Nõukotta on kaasatud turismisektori ja

seotud valdkondade esindajad. Nende

ülesanne on jälgida tegevuskava

elluviimist ning reageerida vajadusel

kiiresti muutustele.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Märkusteta kooskõlastasid

eelnõu Siseministeerium ja Riigikantselei ning täiendavad märkused puudusid ka Maksu- ja

Tolliametil, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Transpordiametil.

2 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Ülevaade maailmast, Lk.26 3 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Eesti hetkeolukord Lk.27