Kinnistusraamatu andmete tasuta pärimine
| Dokumendiregister | Registrite ja Infosüsteemide Keskus |
| Viit | 8-2-1/2026/114 |
| Registreeritud | 07.01.2026 |
| Sünkroonitud | 08.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Avalike teenuste haldus |
| Sari | 8-2 Tellimused |
| Toimik | 8-2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Heidi Leppikus (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Teenuste arenduse valdkond, Kinnistusraamatu tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadan põhjendatud taotluse (manuses) kinnistusraamatust kinnistu omanike andmete tasuta pärimiseks.
Arve palun saata e-arvekeskusesse, lisada juurde projektikood JV00L9 ja kulukohakood JV-VTK-VTH.
Jään Teie tagasisidet ootama!
Lugupidamisega
Siiri Reinsoo
Tiimijuht
Elektrilevi OÜ
+372 5332 3299 | [email protected]
Veskiposti 2, 10138 Tallinn | elektrilevi.ee
|
|
|
|
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
[email protected]
Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-10/12
Päring e-Kinnistusraamatu andmete väljastamiseks
Elektrilevi OÜ (11050857, edaspidi Elektrilevi) taotleb Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi RIK) e-Kinnistusraamatust kinnistu omanike andmete väljastamiseks, et tagada Elektrilevile õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Elektrilevi palub andmed edastada tabelina.
Järgnevalt selgitame andmetöötluse päringu põhjuseid ja õiguslikke aluseid andmetöötluseks ilma täiendavat tasu rakendamata.
Elektrilevi on elutähtsa teenuse osutaja ning vajab andmeid tarbijatele varustuskindluse tagamiseks
Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lõige 1 punkt 11 nimetab elutähtsa teenusena elektriga varustamise. Elektrituruseaduse § 211 punktist 4 tulenevalt on HOS § 36 lõike 11 p-s 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.
Elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lõikele 3 tuginevalt on jaotusvõrguettevõtja juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.
Elektrilevi osutab võrguteenust 17. juunil 2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevile ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused, mh kohustus osutada oma teeninduspiirkonnas tarbijatele jt turuosalistele võrguteenuseid. Elektrilevi osutab võrguteenust üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendile, mis tähendab, et Elektrilevi on HOS tähenduses elutähtsa teenuse osutaja.
Elektrilevi lähtub jaotusvõrgu rajamisel, hooldamisel ja arendamisel ka ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetest.
Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 1 ja § 77 lõike 1 kohaselt paikneb ehitist, sh elektripaigaldist ümbritseval maa-alal kaitsevöönd, mille ulatuses on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud elektripaigaldise ohutuse ning kaitse tagamiseks. Vastavalt EhS § 70 lõikele 7 on kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 („Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).
Viidatud määruse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Elektrilevil kui kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikul õigus ja ka kohustus raiuda kaitsevööndis puud, põõsad ja oksad, mis ohustavad kaitsevööndiga ehitist või põhjustavad ehitise riket või rikke ohtu. Kaitsevööndiga ehitist (elektrivõrku) ohustavate puude, põõsaste ja okste raiumisest tuleb kinnisasja omanikku eelnevalt teavitada. Kaitsevööndiga ehitise (elektrivõrgu) riket või rikke ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama ning sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Määruse § 9 lõige 3 nõuab raiutud metsamaterjali käitlemist ja ladustamist kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil.
Määruse § 9 lõike 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul ehk Elektrilevil kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kavandatava raie kohta nõutav metsateatise esitamine kinnistu omaniku või tema esindaja poolt.
Selleks, et Elektrilevil oleks võimalik täita viidatud kohustusi, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta, kelle kinnistul hooldatav liinikoridor paikneb. Juhul, kui liinikoridori hooldustööd hõlmavad ka metsamaa raadamist, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta ka selleks, et teavitada kinnistu omanikku metsateatise esitamise vajadusest.
Selgitame, et iga viies elektrivõrgus esinenud rike on põhjustatud puude või okste langemisest elektriliinidele, mis tähendab, et kaitsevööndis kasvavad puud on suured rikkeallikad. Seetõttu on liinikoridoride hooldamine ning puudest, põõsastest ja okstest puhastamine varustuskindluse ning ohutuse tagamiseks äärmiselt oluline. Selleks, et Elektrilevi saaks liinikoridori hooldustööd viia läbi ja rikkeohtlikud olukorrad likvideerida nõuetekohaselt, vajab Elektrilevi asja- ja ajakohaseid andmeid. Kavandatavatest töödest teavitamata jätmine kinnistu omanike andmete puudumise tõttu võib tuua kaasa vajalike tööde edasi lükkumist või ära jäämist ja sellest tulenevalt ohuolukordade teket, sh tarbijate varustuskindluse katkemise ohu.
Andmete töötlemise õiguslik alus
Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt on Elektrilevi seisukohal, et Elektrilevile laieneb õiguslik alus e-Kinnistusraamatu andmetele ligipääsuks taotluses kirjeldatud kujul ja eesmärgil. Elektrilevi taotleb e-Kinnistusraamatu andmete väljastamist (tabelina) õigustatud huvi ja avaliku ülesande täitmise eesmärgil.
Avaliku ülesande täitmiseks liigitub ka avaliku teenuse osutamine. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu ehk mille kättesaadavuse peab riik tagama oma kodanikele. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik ning see on tavapärane, et riik kasutab avalike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke isikuid. Nii täidab ka Elektrilevi tegevusloa ja õigusaktide alusel ülesannet osutada tarbijatele elutähtsat teenust, st Elektrilevi tagab tarbijate elektriga varustamise.
Avaliku teenuse osutamiseks on oluline tagada elektrivõrgu rikete ennetamine ja rikete kiire kõrvaldamine, samuti ka jaotusvõrgu paiknemiseks kasutatavate kinnistute omanike kaasamine elektrivõrgu ja selle kaitsevööndiga seotud ehitus- ja hooldustegevustesse.
Seega on Elektrilevi puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevus võrguteenuse osutamisel toimub avalikes huvides.
Lähtudes eelnevalt antud selgitustest palub Elektrilevi väljastada e-Kinnistusraamatu andmed käesoleva taotluse lisaks olevas tabelis esitatud ulatuses. Elektrilevi palub RIK-il andmed väljastada samuti tabelina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mihkel Härm Kristi Ojakäär
Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Elektrilevi OÜ juhatuse liige
Lisa: Andmete päring_RIK
[email protected]
Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-10/12
Päring e-Kinnistusraamatu andmete väljastamiseks
Elektrilevi OÜ (11050857, edaspidi Elektrilevi) taotleb Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi RIK) e-Kinnistusraamatust kinnistu omanike andmete väljastamiseks, et tagada Elektrilevile õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Elektrilevi palub andmed edastada tabelina.
Järgnevalt selgitame andmetöötluse päringu põhjuseid ja õiguslikke aluseid andmetöötluseks ilma täiendavat tasu rakendamata.
Elektrilevi on elutähtsa teenuse osutaja ning vajab andmeid tarbijatele varustuskindluse tagamiseks
Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lõige 1 punkt 11 nimetab elutähtsa teenusena elektriga varustamise. Elektrituruseaduse § 211 punktist 4 tulenevalt on HOS § 36 lõike 11 p-s 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.
Elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lõikele 3 tuginevalt on jaotusvõrguettevõtja juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.
Elektrilevi osutab võrguteenust 17. juunil 2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevile ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused, mh kohustus osutada oma teeninduspiirkonnas tarbijatele jt turuosalistele võrguteenuseid. Elektrilevi osutab võrguteenust üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendile, mis tähendab, et Elektrilevi on HOS tähenduses elutähtsa teenuse osutaja.
Elektrilevi lähtub jaotusvõrgu rajamisel, hooldamisel ja arendamisel ka ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetest.
Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 1 ja § 77 lõike 1 kohaselt paikneb ehitist, sh elektripaigaldist ümbritseval maa-alal kaitsevöönd, mille ulatuses on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud elektripaigaldise ohutuse ning kaitse tagamiseks. Vastavalt EhS § 70 lõikele 7 on kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 („Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).
Viidatud määruse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Elektrilevil kui kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikul õigus ja ka kohustus raiuda kaitsevööndis puud, põõsad ja oksad, mis ohustavad kaitsevööndiga ehitist või põhjustavad ehitise riket või rikke ohtu. Kaitsevööndiga ehitist (elektrivõrku) ohustavate puude, põõsaste ja okste raiumisest tuleb kinnisasja omanikku eelnevalt teavitada. Kaitsevööndiga ehitise (elektrivõrgu) riket või rikke ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama ning sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Määruse § 9 lõige 3 nõuab raiutud metsamaterjali käitlemist ja ladustamist kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil.
Määruse § 9 lõike 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul ehk Elektrilevil kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kavandatava raie kohta nõutav metsateatise esitamine kinnistu omaniku või tema esindaja poolt.
Selleks, et Elektrilevil oleks võimalik täita viidatud kohustusi, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta, kelle kinnistul hooldatav liinikoridor paikneb. Juhul, kui liinikoridori hooldustööd hõlmavad ka metsamaa raadamist, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta ka selleks, et teavitada kinnistu omanikku metsateatise esitamise vajadusest.
Selgitame, et iga viies elektrivõrgus esinenud rike on põhjustatud puude või okste langemisest elektriliinidele, mis tähendab, et kaitsevööndis kasvavad puud on suured rikkeallikad. Seetõttu on liinikoridoride hooldamine ning puudest, põõsastest ja okstest puhastamine varustuskindluse ning ohutuse tagamiseks äärmiselt oluline. Selleks, et Elektrilevi saaks liinikoridori hooldustööd viia läbi ja rikkeohtlikud olukorrad likvideerida nõuetekohaselt, vajab Elektrilevi asja- ja ajakohaseid andmeid. Kavandatavatest töödest teavitamata jätmine kinnistu omanike andmete puudumise tõttu võib tuua kaasa vajalike tööde edasi lükkumist või ära jäämist ja sellest tulenevalt ohuolukordade teket, sh tarbijate varustuskindluse katkemise ohu.
Andmete töötlemise õiguslik alus
Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt on Elektrilevi seisukohal, et Elektrilevile laieneb õiguslik alus e-Kinnistusraamatu andmetele ligipääsuks taotluses kirjeldatud kujul ja eesmärgil. Elektrilevi taotleb e-Kinnistusraamatu andmete väljastamist (tabelina) õigustatud huvi ja avaliku ülesande täitmise eesmärgil.
Avaliku ülesande täitmiseks liigitub ka avaliku teenuse osutamine. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu ehk mille kättesaadavuse peab riik tagama oma kodanikele. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik ning see on tavapärane, et riik kasutab avalike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke isikuid. Nii täidab ka Elektrilevi tegevusloa ja õigusaktide alusel ülesannet osutada tarbijatele elutähtsat teenust, st Elektrilevi tagab tarbijate elektriga varustamise.
Avaliku teenuse osutamiseks on oluline tagada elektrivõrgu rikete ennetamine ja rikete kiire kõrvaldamine, samuti ka jaotusvõrgu paiknemiseks kasutatavate kinnistute omanike kaasamine elektrivõrgu ja selle kaitsevööndiga seotud ehitus- ja hooldustegevustesse.
Seega on Elektrilevi puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevus võrguteenuse osutamisel toimub avalikes huvides.
Lähtudes eelnevalt antud selgitustest palub Elektrilevi väljastada e-Kinnistusraamatu andmed käesoleva taotluse lisaks olevas tabelis esitatud ulatuses. Elektrilevi palub RIK-il andmed väljastada samuti tabelina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mihkel Härm Kristi Ojakäär
Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Elektrilevi OÜ juhatuse liige
Lisa: Andmete päring_RIK
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
[email protected]
Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-10/12
Päring e-Kinnistusraamatu andmete väljastamiseks
Elektrilevi OÜ (11050857, edaspidi Elektrilevi) taotleb Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi RIK) e-Kinnistusraamatust kinnistu omanike andmete väljastamiseks, et tagada Elektrilevile õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Elektrilevi palub andmed edastada tabelina.
Järgnevalt selgitame andmetöötluse päringu põhjuseid ja õiguslikke aluseid andmetöötluseks ilma täiendavat tasu rakendamata.
Elektrilevi on elutähtsa teenuse osutaja ning vajab andmeid tarbijatele varustuskindluse tagamiseks
Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lõige 1 punkt 11 nimetab elutähtsa teenusena elektriga varustamise. Elektrituruseaduse § 211 punktist 4 tulenevalt on HOS § 36 lõike 11 p-s 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.
Elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lõikele 3 tuginevalt on jaotusvõrguettevõtja juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.
Elektrilevi osutab võrguteenust 17. juunil 2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevile ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused, mh kohustus osutada oma teeninduspiirkonnas tarbijatele jt turuosalistele võrguteenuseid. Elektrilevi osutab võrguteenust üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendile, mis tähendab, et Elektrilevi on HOS tähenduses elutähtsa teenuse osutaja.
Elektrilevi lähtub jaotusvõrgu rajamisel, hooldamisel ja arendamisel ka ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetest.
Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 1 ja § 77 lõike 1 kohaselt paikneb ehitist, sh elektripaigaldist ümbritseval maa-alal kaitsevöönd, mille ulatuses on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud elektripaigaldise ohutuse ning kaitse tagamiseks. Vastavalt EhS § 70 lõikele 7 on kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 („Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).
Viidatud määruse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Elektrilevil kui kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikul õigus ja ka kohustus raiuda kaitsevööndis puud, põõsad ja oksad, mis ohustavad kaitsevööndiga ehitist või põhjustavad ehitise riket või rikke ohtu. Kaitsevööndiga ehitist (elektrivõrku) ohustavate puude, põõsaste ja okste raiumisest tuleb kinnisasja omanikku eelnevalt teavitada. Kaitsevööndiga ehitise (elektrivõrgu) riket või rikke ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama ning sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Määruse § 9 lõige 3 nõuab raiutud metsamaterjali käitlemist ja ladustamist kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil.
Määruse § 9 lõike 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul ehk Elektrilevil kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kavandatava raie kohta nõutav metsateatise esitamine kinnistu omaniku või tema esindaja poolt.
Selleks, et Elektrilevil oleks võimalik täita viidatud kohustusi, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta, kelle kinnistul hooldatav liinikoridor paikneb. Juhul, kui liinikoridori hooldustööd hõlmavad ka metsamaa raadamist, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta ka selleks, et teavitada kinnistu omanikku metsateatise esitamise vajadusest.
Selgitame, et iga viies elektrivõrgus esinenud rike on põhjustatud puude või okste langemisest elektriliinidele, mis tähendab, et kaitsevööndis kasvavad puud on suured rikkeallikad. Seetõttu on liinikoridoride hooldamine ning puudest, põõsastest ja okstest puhastamine varustuskindluse ning ohutuse tagamiseks äärmiselt oluline. Selleks, et Elektrilevi saaks liinikoridori hooldustööd viia läbi ja rikkeohtlikud olukorrad likvideerida nõuetekohaselt, vajab Elektrilevi asja- ja ajakohaseid andmeid. Kavandatavatest töödest teavitamata jätmine kinnistu omanike andmete puudumise tõttu võib tuua kaasa vajalike tööde edasi lükkumist või ära jäämist ja sellest tulenevalt ohuolukordade teket, sh tarbijate varustuskindluse katkemise ohu.
Andmete töötlemise õiguslik alus
Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt on Elektrilevi seisukohal, et Elektrilevile laieneb õiguslik alus e-Kinnistusraamatu andmetele ligipääsuks taotluses kirjeldatud kujul ja eesmärgil. Elektrilevi taotleb e-Kinnistusraamatu andmete väljastamist (tabelina) õigustatud huvi ja avaliku ülesande täitmise eesmärgil.
Avaliku ülesande täitmiseks liigitub ka avaliku teenuse osutamine. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu ehk mille kättesaadavuse peab riik tagama oma kodanikele. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik ning see on tavapärane, et riik kasutab avalike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke isikuid. Nii täidab ka Elektrilevi tegevusloa ja õigusaktide alusel ülesannet osutada tarbijatele elutähtsat teenust, st Elektrilevi tagab tarbijate elektriga varustamise.
Avaliku teenuse osutamiseks on oluline tagada elektrivõrgu rikete ennetamine ja rikete kiire kõrvaldamine, samuti ka jaotusvõrgu paiknemiseks kasutatavate kinnistute omanike kaasamine elektrivõrgu ja selle kaitsevööndiga seotud ehitus- ja hooldustegevustesse.
Seega on Elektrilevi puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevus võrguteenuse osutamisel toimub avalikes huvides.
Lähtudes eelnevalt antud selgitustest palub Elektrilevi väljastada e-Kinnistusraamatu andmed käesoleva taotluse lisaks olevas tabelis esitatud ulatuses. Elektrilevi palub RIK-il andmed väljastada samuti tabelina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mihkel Härm Kristi Ojakäär
Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Elektrilevi OÜ juhatuse liige
Lisa: Andmete päring_RIK
[email protected]
Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-10/12
Päring e-Kinnistusraamatu andmete väljastamiseks
Elektrilevi OÜ (11050857, edaspidi Elektrilevi) taotleb Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi RIK) e-Kinnistusraamatust kinnistu omanike andmete väljastamiseks, et tagada Elektrilevile õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Elektrilevi palub andmed edastada tabelina.
Järgnevalt selgitame andmetöötluse päringu põhjuseid ja õiguslikke aluseid andmetöötluseks ilma täiendavat tasu rakendamata.
Elektrilevi on elutähtsa teenuse osutaja ning vajab andmeid tarbijatele varustuskindluse tagamiseks
Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lõige 1 punkt 11 nimetab elutähtsa teenusena elektriga varustamise. Elektrituruseaduse § 211 punktist 4 tulenevalt on HOS § 36 lõike 11 p-s 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.
Elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lõikele 3 tuginevalt on jaotusvõrguettevõtja juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.
Elektrilevi osutab võrguteenust 17. juunil 2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevile ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused, mh kohustus osutada oma teeninduspiirkonnas tarbijatele jt turuosalistele võrguteenuseid. Elektrilevi osutab võrguteenust üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendile, mis tähendab, et Elektrilevi on HOS tähenduses elutähtsa teenuse osutaja.
Elektrilevi lähtub jaotusvõrgu rajamisel, hooldamisel ja arendamisel ka ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetest.
Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 1 ja § 77 lõike 1 kohaselt paikneb ehitist, sh elektripaigaldist ümbritseval maa-alal kaitsevöönd, mille ulatuses on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud elektripaigaldise ohutuse ning kaitse tagamiseks. Vastavalt EhS § 70 lõikele 7 on kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 („Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).
Viidatud määruse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Elektrilevil kui kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikul õigus ja ka kohustus raiuda kaitsevööndis puud, põõsad ja oksad, mis ohustavad kaitsevööndiga ehitist või põhjustavad ehitise riket või rikke ohtu. Kaitsevööndiga ehitist (elektrivõrku) ohustavate puude, põõsaste ja okste raiumisest tuleb kinnisasja omanikku eelnevalt teavitada. Kaitsevööndiga ehitise (elektrivõrgu) riket või rikke ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama ning sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Määruse § 9 lõige 3 nõuab raiutud metsamaterjali käitlemist ja ladustamist kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil.
Määruse § 9 lõike 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul ehk Elektrilevil kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kavandatava raie kohta nõutav metsateatise esitamine kinnistu omaniku või tema esindaja poolt.
Selleks, et Elektrilevil oleks võimalik täita viidatud kohustusi, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta, kelle kinnistul hooldatav liinikoridor paikneb. Juhul, kui liinikoridori hooldustööd hõlmavad ka metsamaa raadamist, vajab Elektrilevi andmeid kinnistu omaniku kohta ka selleks, et teavitada kinnistu omanikku metsateatise esitamise vajadusest.
Selgitame, et iga viies elektrivõrgus esinenud rike on põhjustatud puude või okste langemisest elektriliinidele, mis tähendab, et kaitsevööndis kasvavad puud on suured rikkeallikad. Seetõttu on liinikoridoride hooldamine ning puudest, põõsastest ja okstest puhastamine varustuskindluse ning ohutuse tagamiseks äärmiselt oluline. Selleks, et Elektrilevi saaks liinikoridori hooldustööd viia läbi ja rikkeohtlikud olukorrad likvideerida nõuetekohaselt, vajab Elektrilevi asja- ja ajakohaseid andmeid. Kavandatavatest töödest teavitamata jätmine kinnistu omanike andmete puudumise tõttu võib tuua kaasa vajalike tööde edasi lükkumist või ära jäämist ja sellest tulenevalt ohuolukordade teket, sh tarbijate varustuskindluse katkemise ohu.
Andmete töötlemise õiguslik alus
Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt on Elektrilevi seisukohal, et Elektrilevile laieneb õiguslik alus e-Kinnistusraamatu andmetele ligipääsuks taotluses kirjeldatud kujul ja eesmärgil. Elektrilevi taotleb e-Kinnistusraamatu andmete väljastamist (tabelina) õigustatud huvi ja avaliku ülesande täitmise eesmärgil.
Avaliku ülesande täitmiseks liigitub ka avaliku teenuse osutamine. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu ehk mille kättesaadavuse peab riik tagama oma kodanikele. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik ning see on tavapärane, et riik kasutab avalike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke isikuid. Nii täidab ka Elektrilevi tegevusloa ja õigusaktide alusel ülesannet osutada tarbijatele elutähtsat teenust, st Elektrilevi tagab tarbijate elektriga varustamise.
Avaliku teenuse osutamiseks on oluline tagada elektrivõrgu rikete ennetamine ja rikete kiire kõrvaldamine, samuti ka jaotusvõrgu paiknemiseks kasutatavate kinnistute omanike kaasamine elektrivõrgu ja selle kaitsevööndiga seotud ehitus- ja hooldustegevustesse.
Seega on Elektrilevi puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevus võrguteenuse osutamisel toimub avalikes huvides.
Lähtudes eelnevalt antud selgitustest palub Elektrilevi väljastada e-Kinnistusraamatu andmed käesoleva taotluse lisaks olevas tabelis esitatud ulatuses. Elektrilevi palub RIK-il andmed väljastada samuti tabelina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mihkel Härm Kristi Ojakäär
Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Elektrilevi OÜ juhatuse liige
Lisa: Andmete päring_RIK