Pöördumine

EELNÕU 25.11.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ punktiga 10.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel elluviija järgmiselt: „Elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond)“. 2. Sõnastan punkti 2 esimese lõigu järgmiselt: „TAT eesmärk on luua pikaajalise ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse ennetamise ja tööhõives püsimise toetamise süsteem, mis hõlmab töötervishoiu uue mudeli arendamist, haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldava koostöömudeli, teenuste ja hüvitamisskeemi loomist (edaspidi ka süsteem), tervisetõendite digitaliseerimist koos peatamise ja tühistamise lahenduse loomisega ning infosüsteemide arendusi ja andmevahetust. Eesmärk on see, et loodava süsteemiga väheneb püsiva töövõimekaoga inimeste arv 2029. aastaks 1,11%-ni tööealisest rahvastikust.“. 3. Täiendan punkti 2 kolmanda lõiguga järgmiselt: „Eestis on küll olemas keskne tervise infosüsteem (TIS), kuid tervisekontrollide tulemused ja tervisetõendid liiguvad endiselt suures osas paberkandjal. See tekitab mitmeid probleeme: andmete dubleerimine, piiratud teadlikkus ja paindlikkuse puudumine otsuste muutmiseks ning ebaefektiivne info liikumine, mis kokkuvõttes on risk inimeste tervisele ja elule. Tervisetõendite digitaliseerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ja halduskoormust inimestel, tööandjatel ja tervishoiutöötajatel. Samuti suureneb tervisetõendite süsteemiga turvalisus inimese enda kui ühiskonna vaates laiemalt, kuna luuakse võimekus teatud haigusseisundite puhul hakata peatama või tühistama inimeste õigusi terviseseisundiga mittesobival kutsealal töötamiseks.“.

2

4. Sõnastan punkti 2.1 järgmiselt:

„2.1. Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomine ja tervisetõendite digitaliseerimine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on luua töötavatele pikaajalise haigusega inimestele toetussüsteem ehk tegevuste kogum (edaspidi süsteem), et: 1) ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutise töövõimetust; 2) ennetada ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist; 3) ennetada pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemist ja vaesusriski; 4) tagada tööandjatele vajalik info pikaajalise haigusega töötajale tervist toetava töökeskkonna ja töötingimuste kujundamiseks, mis võimaldab töötajal haiguslehe ajal tervisega sobivates tingimustes töötamist; Tegevuse eesmärk on ka tervisetõendite digitaliseerimine ja andmevahetuse süsteemi loomine inimese teatud kutsealal töötamise õiguste andmiseks, peatamiseks või tühistamiseks ja sellekohase info tagamine inimesele endale, tema tööandjatele ja tervishoiutöötajatele. 2.1.2. Tegevuse sisu Süsteemi väljatöötamist toetatakse järgmiste tegevustega: 1. Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused. 2. Teavitustegevused. 3. Tulemuste monitoorimine, uuringud ja süsteemi edasiarenduste väljaselgitamine. Eesmärgi täitmiseks töötab elluviija välja ajutise töövõimetuse tugisüsteemi, töötervishoiu uue mudeli ja tervishoiutõendite põhimõtted ning kavandab süsteemi rakendamiseks lahendused ja õigusruumi muudatused. Selleks tehakse koostööd süsteemiga seotud osalistega, esindusorganisatsioonidega ja erialaseltsidega. Elluviija koostab kommunikatsiooniplaani, mille raames korraldab infopäevi ja hangib sisse teavituskampaania, et suurendada töötajate, tööandjate, tervishoiuteenuse osutajate ja laiema avalikkuse teadlikkust loodava süsteemi võimalustest ja positiivsest mõjust inimese pikaajalisest haigusest taastumisel, püsiva töövõimetuse ennetamisel ja toimetuleku suurendamisel. Pikaajalise ajutise töövõimetuse ajal töötamise lahenduse rakendumise toetamiseks tuleb koolitada tervishoiutöötajaid, kes hakkavad hindama, kas pikaajalise haigusega inimese terviseseisund võimaldab ravi ajal töötada, ning kui võimaldab, siis millistel tingimustel, millised kohandused on vajalikud töökeskkonnas ja tööülesannetes. Selleks töötatakse välja juhendid ja koolitusmaterjalid. Oluline on, et koolituse tulemusel ja juhendmaterjalide abil oskavad arstid anda tööandjatele vajaliku kirjelduse pikaajalise haigusega töötajale tervist toetava töökeskkonna ja töötingimuste kujundamiseks. Tegevuse raames tehakse ka valdkonnaga seotud poliitikaanalüüse ja -uuringuid, kaasatakse eksperte ning tutvutakse teiste riikide praktikaga, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika kujundamiseks, mille eesmärk on arendada välja terviklik, kaasaegne ja tulemuslik süsteem ning õigusraamistik selle rakendamiseks. Tagamaks loodava süsteemi kooskõla eesmärkidega, monitooritakse tulemusi ja vajaduse korral korrigeeritakse süsteemi ja arendatakse seda edasi. 2.1.3. Tegevuse tulemus

3

1. Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused ning süsteemi edasiarenduste väljaselgitamine – välja on töötatud uus töötervishoiu mudel, tervisetõendite lahendus ja pikaajalisel haiguslehel oleva inimese toetamise süsteemi põhimõtted (haiguslehe ajal terviseseisundile vastavad töötamise tingimused, palgavahe hüvitamine, raviarsti ja töötervishoiuarsti koostöö, teenuste protsess jne) ning süsteemi rakendamiseks vajalik õigusraamistik. Lisaks koostatakse juhendmaterjale ja korraldatakse infopäevi, seminare või koolitusi koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga ja Eesti Perearstide Seltsiga, vajaduse korral kaasatakse ka teiste erialade eksperte. Tegevuse tulemusel peavad raviarstid ja raviarstile konsultatsiooniteenust osutavad töötervishoiuarstid oskama inimest nõustada kuidas kooskõlas raviplaaniga haiguslehe ajal töötamist jätkata ning kirjeldada tööandjale nõudeid töötingimuste ja töökeskkonna muutmise kohta. Samuti töötatakse koostöös välja töötervishoiu uus mudel. Muudatused toetavad inimeste töövõime säilimist – ennetab tööst põhjustatud haigestumist ja ajutist töövõimetust, suurendab pikaajalisel haiguslehel olija töötamise jätkamise võimalikkust, kiirendab tervenemist ja ennetab või lükkab edasi püsiva töövõimetuse väljakujunemist. Võrreldes kehtiva korraga suurendab muudatus ka pikaajalise haiguse perioodil inimese sissetulekut ja parandab seeläbi tema majanduslikku toimetulekut. 2. Teavitustegevused – osapooled, sihtrühmad ja laiem avalikkus on uue süsteemi võimalustest ja muudatustest teavitatud ning seeläbi on toetatud süsteemi rakendamine ja kasutamine. Mida rohkem mõistavad inimesed süsteemist tulenevat kasu ja seda kasutavad, seda paremini saab süsteemi eesmärk täidetud. 3. Tulemuste monitoorimine, uuringud ja edasiarenduste väljaselgitamine – tulemused on monitooritud, arendusvajadused analüüsitud ja mõju hinnatud. Kavas on monitoorida pikaajalisel haiguslehel oleva inimese toetussüsteemi ja töötervishoiu uut mudelit peale selle rakendumist teatud korrapärasusega, et tagada ülevaade lühi- ja pikaajalise süsteemi kasutamise kohta ja vajaduse korral rakendada riskide maandamise tegevusi, kui on märgata, et mingis osas süsteem ei toimi. Selleks on riskid hinnatud, riskide maandamistegevused kirjeldatud ja koostatud statistika kogumiseks aruandlusvajaduse kirjeldus. Lisaks hangitakse süsteemi teatud aja töötamise järel vähemalt kaks suuremat mõju hindamise uuringut, et hinnata süsteemi toimimist vastavalt eesmärgile ja kavandada vajaduse korral edasiarendusi. Vajaduse korral tehakse perioodi lõpus ka kordusuuring. 2.1.4. Sihtrühm Tööealine 15–74 aasta vanuses elanikkond, töötavad ravikindlustatud, tööandjad, tervishoiuteenuse osutajad, poliitikakujundajad ja rakendajad. 2.1.5. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond, tervishoiuteenuste osakond ja kommunikatsiooniosakond)“. 5. Sõnastan punkti 2.2 järgmiselt:

„2.2. Infosüsteemide ja andmevahetuse arendamine ning teenuste korralduse tagamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on töötada välja infotehnoloogilised lahendused ja andmevahetus ning neid arendada, samuti arendada välja tervisetõendite lahendus, töötervishoiu uus mudel ja pikaajalise ajutise töövõimetuse protsessis välja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus. 2.2.2. Tegevuse sisu

4

Infotehnoloogilised arendused tagavad osapooltele vajaliku info neile pandud kohustuste täitmiseks. TEHIK-u tegevuseks on tervikvaates arendusvajaduste analüüs, kõigi osapoolte arenduste teekaardi juhtimine ja nõustamine IT-arhitektuurilistes küsimustes ning tervise infosüsteemi (TIS) arendused ja teiste infosüsteemide ja portaalide (patsiendiportaali, tööelu infosüsteemi jne) vahelised arendused. Tervisekassa tegevusteks on töövõimetuslehega seotud arendused ja andmevahetuse lahendused teiste osapooltega (tervishoiuteenuse osutajad, tööandjad, töötajad, Eesti Töötukassa) ja infovahetusportaalidega (X-tee lahendused, eesti.ee jne). Samuti on Tervisekassa tegevuseks raviarstide ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenuse ning uue töötervishoiu mudeli juurutamine. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on loodava süsteemi osapooltele tagatud tegevusteks vajalik andmevahetus ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus raviarstidele pikaajalise haiguslehe protsessis toimib. Samuti on juurutatud tervishoiutõendite ja töötervishoiu mudeli rakendamist võimaldavad lahendused. 2.2.4. Sihtrühm Teenuse lõppkasutajad – tervishoiutöötajad, tööandjad, tööealised inimesed. 2.2.5. Tegevuse elluviijad Tegevust viivad partneritena ellu TEHIK ja Tervisekassa.“. 6. Asendan punkti 5 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 7 518 495 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 3 222 212 30%

3 Eelarve kokku 10 740 707 100%

7. Sõnastan punkti 7.4 järgmiselt: „7.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 8. Sõnastan punkti 9.9 järgmiselt: „9.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 9. Asendan TAT lisa „TAT eelarve kulukohtade kaupa” käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

1

KINNITATUD terviseministri 20.11.2023. a

käskkirjaga nr 153 MUUDETUD

terviseministri 24.05.2024 käskkirjaga nr 42

MUUDETUD sotsiaalministri ………02.2026

käskkirjaga nr ……

Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks Toetuse andmise tingimused

Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond) Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Partnerid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) Tervisekassa

2

SISUKORD

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega .......................................................... 3

1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega ....................................................... 3

2. Toetatavad tegevused ....................................................................................................... 4

2.1. Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomine ja tervisetõendite digitaliseerimine ................................................................................................................. 4

2.2. Infosüsteemide ja andmevahetuse arendamine ning teenuste korralduse tagamine ... 6

3. Riigiabi .............................................................................................................................. 7

4. Näitajad ............................................................................................................................. 7

5. Tegevuste eelarve ............................................................................................................. 8

6. Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................... 8

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................... 8

8. Elluviija ja partneri kohustused .......................................................................................... 9

9. Aruandlus .......................................................................................................................... 9

10. TAT muutmine ................................................................................................................10

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord .................................................................11

12. Vaidluste lahendamine ...................................................................................................11

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.4.3.4 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT). 1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega TAT on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga d – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske. Toetavad tegevused arvestavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete kokkulepitud säästva arengu eesmärke (United Nations, 2015). Üks oluline säästva arengu eesmärk on inimeste tervise kaitse töökeskkonnas, töövõime säilimine ja terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise ennetamine. ÜRO seatud säästva arengu eesmärkidest seostuvad tegevused alljärgnevatega. Toetavad tegevused panustavad: 1) Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärki nüüdisajastada töötervishoid

tervist toetavaks ja vähendada inimeste töövõimekadu. Töövõimekao vähendamise eesmärgi täitmiseks on Sotsiaalministeerium plaaninud välja arendada ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetava süsteemi, et ennetada püsiva töövõimekao väljakujunemist1;

2) strateegia „Eesti 2035“ eesmärki tegeleda hõiveseisundi säilitamise ja parandamisega, sest rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu väheneb hõivatute arv.2 TAT tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ alasihti „Tervist hoidev inimene“;

3) rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärki 8.2.5 „Tervise ebavõrdsuse vähendamine“, mille üheks prioriteediks on rahaliste ja mitterahaliste barjääride vähendamine, sealhulgas rahvastiku püsiva ravikaitse tagamine, sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine omaosaluse ümberjaotamiseks3;

4) inimkeskse tervishoiu programmi eesmärki (TE03): inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad4.

Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga „Tervena elada jäänud aastad“, panust ligipääsetavuse tagamisse mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse mõõdikuga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse mõõdikuga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Heaolu arengukavas 2016–2023 on töötajate töövõime säilitamisega seonduva probleemina kirjeldatud, et vähenev töövõime takistab töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osaleda. Heaolu arengukavas 2023–2030 on pika ja kvaliteetse tööelu strateegiana üheks

1https://valitsus.ee/nuudisajastame-tootervishoiu-tervist-toetavaks-ja-vahendame-inimeste-

toovoimekadu#nuudisajastame-toote. 2 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused#tervis. 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf. 4 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf.

4

arenguvajaduseks töövõime toetamise ja püsiva töövõimetuse ennetamise süsteemi elluviimine pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tervis“ inimkeskse tervishoiu programmi meetme „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ tegevuse „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine“ elluviimist. 2. Toetatavad tegevused TAT eesmärk on luua pikaajalise ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse ennetamise ja tööhõives püsimise toetamise süsteem (edaspidi ka süsteem), mis hõlmab: töötervishoiu uue mudeli arendamist, haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldava koostöömudeli, teenuste ja hüvitamisskeemi loomist, tervisetõendite digitaliseerimist koos peatamise ja tühistamise lahenduse loomisega ning infosüsteemide arendusi ja andmevahetust. Eesmärk on see, et loodava süsteemiga väheneb püsiva töövõimekaoga inimeste arv 2029. aastaks 1,11%-ni tööealisest rahvastikust. Täiendav süsteemi positiivne mõju on pikaajalise haigusega inimeste jaoks vaesusriski ennetamine ja tööhõives jätkamisest tulenev üldine elukvaliteedi paranemine. Tööandjate jaoks on süsteemi positiivne mõju pikaajalise haigusega töötajale tervist toetava töökeskkonna ja töötingimuste kujundamiseks võimaluste loomine ning tööjõupuuduse leevendamine. Eestis on küll olemas keskne tervise infosüsteem (TIS), kuid tervisekontrollide tulemused ja tervisetõendid liiguvad endiselt suures osas paberkandjal. See tekitab mitmeid probleeme: andmete dubleerimine, piiratud teadlikkus ja paindlikkuse puudumine otsuste muutmiseks ning ebaefektiivne info liikumine, mis kokkuvõttes on risk inimeste tervisele ja elule. Tervisetõendite digitaliseerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ja halduskoormust inimestel, tööandjatel ja tervishoiutöötajatel. Samuti suureneb tervisetõendite süsteemiga turvalisus inimese enda kui ühiskonna vaates laiemalt, kuna luuakse võimekus teatud haigusseisundite puhul hakata peatama või tühistama inimeste õigusi terviseseisundiga mittesobival kutsealal töötamiseks. Tegevuste käigus tagatakse, et eri vanuses, soost, rahvusest ja piirkonnast sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Arvestada tuleb sihtrühmaks olevate pikaajalise ajutise töövõimetusega ehk tervisekahjustusega inimeste erivajadustega (nt info kättesaadavus nägemis- või kuulmislangusega inimestele, info lihtsam keelekasutus intellektipuudega inimestele, liikumispuudega inimeste ligipääsetavus sündmuse toimumise kohale jne) ja rahvusvähemustega. Seega tuleb tagada, et avalikkusele suunatud teavitustegevused oleksid nii füüsiliselt kui ka digitaalselt ligipääsetavad, arvestades kõikide inimeste vajadusi hoolimata nende erivajadusest. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tuleb silmas pidada, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid, näiteks tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume5 ning koolituste, infopäevade jmt korraldamisel kasutada keskkonnasäästlikke lahendusi. 2.1. Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomine ja tervisetõendite digitaliseerimine 2.1.1. Tegevuse eesmärk

5 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

5

Tegevuse eesmärk on luua töötavatele pikaajalise haigusega inimestele toetussüsteem ehk tegevuste kogum (edaspidi süsteem), et: 1) ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutise töövõimetust; 2) ennetada ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist; 3) ennetada pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemist ja vaesusriski; 4) tagada tööandjatele vajalik info pikaajalise haigusega töötajale tervist toetava töökeskkonna ja töötingimuste kujundamiseks, mis võimaldab töötajal haiguslehe ajal tervisega sobivates tingimustes töötamist; Tegevuse eesmärk on ka tervisetõendite digitaliseerimine ja andmevahetuse süsteemi loomine inimese teatud kutsealal töötamise õiguste andmiseks, peatamiseks või tühistamiseks ja sellekohase info tagamine inimesele endale, tema tööandjatele ja tervishoiutöötajatele. 2.1.2. Tegevuse sisu Süsteemi väljatöötamist toetatakse järgmiste tegevustega: 1. Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused 2. Teavitustegevused 3. Tulemuste monitoorimine, uuringud ja süsteemi edasiarenduste väljaselgitamine Eesmärgi täitmiseks töötab elluviija välja ajutise töövõimetuse tugisüsteemie, töötervishoiu uue mudeli ja tervishoiutõendite põhimõtted ning kavandab süsteemi rakendamiseks lahendused ja õigusruumi muudatused. Selleks tehakse koostööd süsteemiga seotud osalistega, esindusorganisatsioonidega ja erialaseltsidega. Elluviija koostab kommunikatsiooniplaani, mille raames korraldab infopäevi ja hangib sisse teavituskampaania, et suurendada töötajate, tööandjate, tervishoiuteenuse osutajate ja laiema avalikkuse teadlikkust loodava süsteemi võimalustest ja positiivsest mõjust inimese pikaajalisest haigusest taastumisel, püsiva töövõimetuse ennetamisel ja toimetuleku suurendamisel. Kuna kehtiva korra alusel ei ole pikaajalise ajutise töövõimetuse ajal töötamine võimalik ning tegemist on uue süsteemiga, tuleb arvestada, et tuleb koolitada tervishoiutöötajaid, kes hakkavad hindama, kas pikaajalise haigusega inimese terviseseisund võimaldab ravi ajal töötada, ning kui võimaldab, siis millistel tingimustel, millised kohandused on vajalikud töökeskkonnas ja tööülesannetes. Selleks töötatakse välja juhendid ja koolitusmaterjalid. Oluline on, et koolituse tulemusel ja juhendmaterjalide abil oskavad arstid anda tööandjatele vajaliku kirjelduse pikaajalise haigusega töötajale tervist toetava töökeskkonna ja töötingimuste kujundamiseks. Tegevuse raames tehakse ka valdkonnaga seotud poliitikaanalüüse ja -uuringuid, kaasatakse eksperte ning tutvutakse teiste riikide praktikaga, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika kujundamiseks, mille eesmärk on arendada välja terviklik, kaasaegne ja tulemuslik süsteem ning õigusraamistik selle rakendamiseks. Tagamaks loodava süsteemi kooskõla eesmärkidega, monitooritakse tulemusi ja vajaduse korral korrigeeritakse süsteemi ja arendatakse seda edasi. 2.1.3. Tegevuse tulemus 1. Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused ning süsteemi edasiarenduste väljaselgitamine – välja on töötatud uus töötervishoiu mudel, tervisetõendite lahendus ja pikaajalisel haiguslehel oleva inimese toetamise süsteemi põhimõtted (haiguslehe ajal terviseseisundile vastavad töötamise tingimused, palgavahe hüvitamine, raviarsti ja töötervishoiuarsti koostöö, teenuste protsess jne) ning süsteemi rakendamiseks vajalik õigusraamistik. Lisaks koostatakse juhendmaterjale ja korraldatakse infopäevi, seminare või koolitusi koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga ja Eesti Perearstide Seltsiga, vajaduse korral kaasatakse ka teiste erialade eksperte. Tegevuse tulemusel peavad raviarstid ja raviarstile konsultatsiooniteenust osutavad töötervishoiuarstid oskama inimest nõustada kuidas kooskõlas raviplaaniga haiguslehe ajal töötamist jätkata ning kirjeldada tööandjale

6

nõudeid töötingimuste ja töökeskkonna muutmise kohta. Samuti töötatakse koostöös välja töötervishoiu uus mudel. Muudatused toetavad inimeste töövõime säilimist – ennetab tööst põhjustatud haigestumist ja ajutist töövõimetust, suurendab pikaajalisel haiguslehel olija töötamise jätkamise võimalikkust, kiirendab tervenemist ja ennetab või lükkab edasi püsiva töövõimetuse väljakujunemist. Võrreldes kehtiva korraga suurendab muudatus ka pikaajalise haiguse perioodil inimese sissetulekut ja parandab seeläbi tema majanduslikku toimetulekut. 2. Teavitustegevused – osapooled, sihtrühmad ja laiem avalikkus on uue süsteemi võimalustest ja muudatustest teavitatud ning seeläbi on toetatud süsteemi rakendamine ja kasutamine. Mida rohkem mõistavad inimesed süsteemist tulenevat kasu ja seda kasutavad, seda paremini saab süsteemi eesmärk täidetud. 3. Tulemuste monitoorimine, uuringud ja edasiarenduste väljaselgitamine – tulemused on monitooritud, arendusvajadused analüüsitud ja mõju hinnatud. Kavas on monitoorida pikaajalisel haiguslehel oleva inimese toetussüsteemi ja töötervishoiu uut mudelit peale selle rakendumist teatud korrapärasusega, et tagada ülevaade lühi- ja pikaajalise süsteemi kasutamise kohta ja vajaduse korral rakendada riskide maandamise tegevusi, kui on märgata, et mingis osas süsteem ei toimi. Selleks on riskid hinnatud, riskide maandamistegevused kirjeldatud ja koostatud statistika kogumiseks aruandlusvajaduse kirjeldus. Lisaks hangitakse süsteemi teatud aja töötamise järel vähemalt kaks suuremat mõju hindamise uuringut, et hinnata süsteemi toimimist vastavalt eesmärgile ja kavandada vajaduse korral edasiarendusi. Vajaduse korral tehakse perioodi lõpus ka kordusuuring. 2.1.4. Sihtrühm Tööealine 15–74 aasta vanuses elanikkond, töötavad ravikindlustatud, tööandjad, tervishoiuteenuse osutajad, poliitikakujundajad ja rakendajad. 2.1.5. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond, tervishoiuteenuste osakond ja kommunikatsiooniosakond). 2.2. Infosüsteemide ja andmevahetuse arendamine ning teenuste korralduse tagamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on töötada välja infotehnoloogilised lahendused ja andmevahetus ning neid arendada, samuti arendada välja tervisetõendite lahendus, töötervishoiu uus mudel ja pikaajalise ajutise töövõimetuse protsessis välja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus. 2.2.2. Tegevuse sisu Infotehnoloogilised arendused tagavad osapooltele vajaliku info neile pandud kohustuste täitmiseks. TEHIK-u tegevuseks on tervikvaates arendusvajaduste analüüs, kõigi osapoolte arenduste teekaardi juhtimine ja nõustamine IT-arhitektuurilistes küsimustes ning tervise infosüsteemi (TIS) arendused ja teiste infosüsteemide ja portaalide (patsiendiportaali, tööelu infosüsteemi jne) vahelised arendused. Tervisekassa tegevusteks on töövõimetuslehega seotud arendused ja andmevahetuse lahendused teiste osapooltega (tervishoiuteenuse osutajad, tööandjad, töötajad, Eesti Töötukassa) ja infovahetusportaalidega (X-tee lahendused, eesti.ee jne). Samuti on

7

Tervisekassa tegevuseks raviarstide ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenuse ning uue töötervishoiu mudeli juurutamine. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on loodava süsteemi osapooltele tagatud tegevusteks vajalik andmevahetus ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus raviarstidele pikaajalise haiguslehe protsessis toimib. Samuti on juurutatud tervishoiutõendite ja töötervishoiu mudeli rakendamist võimaldavad lahendused. 2.2.4. Sihtrühm Teenuse lõppkasutajad – tervishoiutöötajad, tööandjad, tööealised inimesed. 2.2.5. Tegevuse elluviijad Tegevust viivad partneritena ellu TEHIK ja Tervisekassa. 3. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 4. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine (arv)

0 1 1 Süsteem on loodud ja 2024. aastal kasutusele võetud; 2029. aastal on vastavalt mõjuanalüüsidele süsteemi korrigeeritud. Raporteerib elluviija lõpparuandes. Näitajasse panustavad tegevused 2.1 ja 2.2.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv (arv)

0 0 37 700 Loendatakse toetussüsteemi kasutajaid. Süsteemi sisenemisel unikaalseid isikuid ei loeta, süsteemi raames kasutatud teenuste puhul unikaalseid isikuid loetakse. Raporteerib elluviija vahearuannetes ja lõpparuandes. Näitajasse panustab tegevus 2.1.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust (%)

1,12% N/A 1,11% Näitajasse panustavad tegevused 2.1 ja 2.2. Lõpptulemuse saavutamist hinnatakse üks aasta peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Raporteerib elluviija.

8

5. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 7 518 495 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 3 222 212 30%

3 Eelarve kokku 10 740 707 100%

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest personalikuludest. 6.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.1 punktis 2.1 nimetatud õigusruumi muudatuste elluviimise, teavitus- ja monitoorimistegevuste, uuringute tegemise, süsteemi edasiarenduste väljaselgitamise, õppereiside ning juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 6.3.2 punktis 2.2 nimetatud infotehnoloogiliste arenduste, sh hooldustööde ja süsteemi juurutamise kulud ning konsultatsiooniteenuse kulud. 6.3.3 tegevuste elluviimiseks vajalikud personali- ja lähetuskulud ja ruumide rendikulu. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud hiljemalt 31.12.2029. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.2 kohaselt ühtse määra alusel. 7.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 7.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT otseseid kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses ja kirjelduse, kuidas lähtutakse vastavalt kategooriast ja turu võimalustest keskkonnahoidlikest või väärtuspõhiste hangete kriteeriumitest; 7.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3. Punktis 7.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 7.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande

9

kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidele 2 ja 3 tuleb lõppmakse taotlus esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2030. 8. Elluviija ja partneri kohustused 8.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 8.1.2 esitama punktis 8.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 8.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 8.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 8.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 8.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 8.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui esitatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 8.1.6 esitatud prognoosist; 8.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 8.1.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 8.1.10 tagama projektiga seotud teavitustegevustes ligipääsetavuse kõikidele inimestele olenemata nende erivajadusest. 8.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s sätestatule ühendmääruse § 10 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Ühtlasi on partner kohustatud: 8.2.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 7.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 8.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 8.2.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 8.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 8.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 8.2.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke tegemist; 8.2.7 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga; 8.2.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta. 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga.

10

9.2. Elluviija tagab vajaduse korral korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 9.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 17. jaanuariks 2030. 9.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 9.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 9.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 9.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 9.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 9.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole kajastada ülevaade strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisest. 9.13. Elluviija esitab RÜ-le järelaruande üks aasta peale projekti lõppu. Projekti järelaruanne peab sisaldama meetmete nimekirja tulemusnäitaja lõplikku saavutustaset üks aasta peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppu. 10. TAT muutmine 10.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 10.2. RA vaatab muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu selle kohta peale punktis 10.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 10.8 nimetatud kooskõlastamist. 10.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 10.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

11

10.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 10.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 10.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 10.9. TAT muutmiseks punkti 10.1 tähenduses ei loeta: 10.9.1 punktis 8.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 10.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 10.10. RA vaatab punkti 10.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 10.11. Punkti 10.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 10.13. Peale punktis 10.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 12. Vaidluste lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §- s 101 sätestatud korras. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa

Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega vähendatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) eelarvet kokku 4 285 714 euro võrra (suunatakse REARMi kaitsekuludeks), millega kaasnevalt korrigeeritakse ka toetatavaid tegevusi viisil, et tagada eesmärkide saavutamine. Peamise sisulise muudatusena on lisaks töötervishoiutõendite digitaliseerimisele kavas kõikide tervisetõendite digitaliseerimine. Nende muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa. Eelnõu ja seletuskirja on koostöös TAT partneritega koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]), tervishoiukorralduse osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg (tel 5914 3942, [email protected]) ja teenuse osutamise lepingu alusel Tiina Vinkel (tel 5919 3945). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna tervisetõendite digitaliseerimise raames andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algsete tegevustega ei koguta. Eelnõuga ei kaasne haldus- ega töökoormuse tõusu elluviijale ja partneritele. Lisatakse küll kohustus esitada makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub. Rakendusasutuse jaoks töökoormus väheneb, kuna kaotatakse lõpparuande kooskõlastamise nõue. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud muudatusi. II. TAT muudatuse sisu Punktiga 1 täpsustatakse, et elluviija on Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 laiendatakse tegevuste eesmärki, et TAT tegevusega 2.1 oleks edaspidi töötervishoiu uue mudeli arendamise abil võimalik ennetada ka tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutist töövõimetust. Punktiga 3 selgitatakse, et tervisetõendite digitaliseerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ja halduskoormust inimestel, tööandjatel ja tervishoiutöötajatel. Punktiga 4 täiendatakse punkti 2.1 tervisetõendite digitaliseerimise tegevusega ning täpsustatakse eesmärke, et edaspidi oleks võimalik ennetada ka tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutist töövõimetust. Selleks vajalikud põhimõtted ja tegevused lepitakse kokku töötervishoiu uue mudeli väljaarendamise käigus, kus määratletakse osapooled, nende rollid ja protsessid ning süsteemi kasutamiseks vajalik andmevahetus, hõlmatavad teenused ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus.

Kui varasem sõnastus keskendus üksnes juba pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste toetamisele, siis muudatusega luuakse võimalus kavandada ennetavaid meetmeid, mis aitavad vältida tööst põhjustatud haigestumisi ja sellest tulenevat pikaajalise haiguslehe vajadust. Seeläbi toetab muudatus terviklikumat ja süsteemsemat lähenemist töövõimekao ennetamisele. Lisaks on eesmärk luua ühtne tervisetõendite digitaliseerimise ja andmevahetuse süsteem, mille kaudu pabertõendid digitaliseeritakse ning töötatakse välja lahendused inimese teatud kutsealal töötamise õiguse andmiseks, peatamiseks või tühistamiseks ning vastava teabe edastamiseks inimesele endale, tema tööandjale ja tervishoiutöötajatele. Tegevus „Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused ning edasiarenduste väljaselgitamine“ hõlmab nii uue töötervishoiu mudeli kui ka tervisetõendite lahenduse väljatöötamist. Kuna varasemalt kasutatud mõiste „koolitus“ osutus liiga kitsaks, on täpsustatud, et lisaks korraldatakse infopäevi ja seminare. Praktikas ilmnenud suurema koostöövajaduse tõttu on ekspertidena Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi kõrval kaasatud ka Eesti Perearstide Selts. Täpsustatud on ka, et kavandatavad muudatused toetavad inimeste töövõime säilimist, ennetades tööst põhjustatud haigestumisi ja ajutist töövõimetust. Tegevuse „Tulemuste monitoorimine, uuringud ja edasiarenduste väljaselgitamine“ raames on lisaks ette nähtud pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste toetussüsteemi ja töötervishoiu uue mudeli monitoorimine. Punktiga 5 on lisatud tegevuse 2.2 eesmärkideks arendada välja tervisetõendite lahendus ja töötervishoiu uus mudel. Nii tervisetõendite digitaliseerimine kui ka töötervishoiu uue mudeli rakendamine eeldab infotehnoloogilisi lahendusi ja vastavate andmevahetuste loomist. Tervisekassa tegevustele on lisatud juurde uue töötervishoiu mudeli juurutamine. Kehtiv töötervishoiu mudel vajab ajakohastamist ja integreeritust esmatasandiga, et vähendada töötajate haiguspäevi ja sekkuda õigel ajal. Näiteks maandada kardiovaskulaarsed või vaimse tervisega seotud haiguste riskitegurid. Punktiga 6 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 15 026 421 eurot) kokku 4 285 714 euro võrra, millest ESF+ toetus on 3 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 285 714 eurot. Vabanevad vahendid suunatakse kaitsekulude katteks REARMi. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 10 740 707 eurot, millest ESF+ toetus on 7 518 495 eurot ja riiklik kaasfinantseering 3 222 212 eurot. Punktiga 7 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 8 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus. Punktiga 9 asendatakse TAT lisa „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uue lisaga, mis on kooskõlla viidud eelarve vähenemisest tingitud muudatustega. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Tervisetõendite digitaliseerimine ja andmevahetuse süsteemi loomine mõjutab potentsiaalselt kõiki tööealisi inimesi, nende tööandjaid ning tervisetõendite väljastamisega hõlmatud tervishoiutöötajaid. Tervisetõendite digitaliseerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ja halduskoormust inimestel, tööandjatel ja tervishoiutöötajatel. Muudatusega väheneb paberkandjal tõendite väljastamisele kuluv aeg, osapoolte halduskoormus ja menetlemisaeg, tõuseb terviseandmete usaldusväärsus ja turvalisus järgmiselt:

 Tervishoiuteenuse osutajate (TTO) halduskoormus väheneb – taotleja tervisetõendid eeltäidetakse tervise infosüsteemi (TIS) andmetega.

 Inimeste halduskoormus väheneb – tervisedeklaratsioon eeltäidetakse TIS andmetega, tõend liigub automaatselt õigesse asutusse.

 Kasutajate rahulolu tõuseb – pabereid pole vaja täita ega järgmisele osapoolele viia.

 Andmehõive paraneb. Samuti suureneb tervisetõendite süsteemiga turvalisus inimese enda kui ühiskonna vaates laiemalt, kuna luuakse võimalus teatud haigusseisundite korral hakata peatama või tühistama inimeste õigusi terviseseisundiga mittesobival kutsealal töötamiseks. Pabertõendi usaldusväärsuse tagamine ja kontroll võrreldes digitaalsete tervisetõenditega on palju aeganõudvam. Kuna tervisetõendid on tihti sisendiks ka ühiskondlikult tundlikele kasutusaladele (nt relva omamine ja kasutamine, eriteenistujana töötamine, transpordivahendite juhtimine jne), siis tuleb tõendi ja selle otsuse puhul tagada maksimaalne usaldusväärsus. Selle tagamise eelduseks on, et kontrolli tegijal või tõendi väljastajal oleks olemas inimese kohta terviklik info, sh eelnevalt negatiivse otsusega väljastatud tõendid. Täna paberkandjal toimiv tervisetõend seab töötervise (ja ka kõigi teiste tervisekontrollide kontekstis) tervishoiutöötajatele ebamõistliku koormuse, sest nad peavad olema infovahendajaks erinevate tervishoiusüsteemi osapoolte, riigiasutuste, töötaja ja tööandja vahel, kes vastavat informatsiooni vajavad. Samuti ei võimalda paberkujul tervisedeklaratsioon ja -tõend kasutada juba olemasolevaid andmeid (vormi eeltäitmist), mistõttu nii tervisedeklaratsiooni täitev inimene peab iga kord iga eelmainitud tervisetõendi või -kontrolli puhul uuesti samu andmeid sisestama ning tervisekontrolli läbiviiv TTO peab samuti dubleerivaid andmeid tervisetõendile lisama. Eelarve vähendamisel muudatuse käigus korrigeeritud tegevuste elluviimisele mõju ei ole ja eesmärgid saavutatakse. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 06.01.2026 nr 1.2-2/1-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.4 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Käskkirja eelnõu; 2. Toetuse andmise tingimused; 3. Eelnõu seletuskiri; 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa).

Lisaadressaadid: Tervisekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected]